Page 1

TÜRI RAHVALEHT 23. detsember 2011

TÜRI VALLA AJALEHT

1

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

23. detsember 2011 nr 12 (793)

• Jõulud - sisemise valguse ja soojuse pühad lk 2 • Koolidel on häid saavutusi lk 3 • Ettevõtjaid kutsutakse koostööportaali lk 4

• Andres Tšumakov: usk ja keskkonnahoid lk 5 • 2011: tegus aasta lk 6–7 • Valla 2012. aasta eelarvest lk 8

SÕNUMID

Ringhääling tähistas sünnipäeva Esmaspäeval, 19. detsembril oli Türil Ringhäälingumuuseumis rahvarohke, tähistati Rahvusringhäälingu 85. sünnipäeva ning anti üle parima eetriajakirjaniku auhind Kuldmikrofon. Pidupäeva tähistati Ringhäälingumuuseumi juhataja Juhan Sihveri sõnul tunniajase raadiosaatega, mis läks eetrisse otse muuseumist. „Raadiosaate käigus andis Eesti Ringhäälingute Liidu juht Toomas Vara üle parima eetriajakirjaniku auhinna Kuldmikrofon, mille tänavu pälvis TV3 “Seitsmeste uudiste” saatejuht Sirje Eesmaa,” lausus Sihver. Toomas Vara sõnas auhinda üle andes, et Sirje Eesmaa puhul hinnati tema pikaajalist panust uudiste edastajana – töötanud on ta ju nii “Aktuaalses kaameras”, kui ka Vikerraadios uudistelugejana. Viimases alustas ta tööd aastal 1983, olles läbinud eelnevalt diktorite koolituse. Juhan Sihver lisas, et Ringhäälingumuuseum oli kõigile tasuta avatud ka eelmisel pühapäeval ja lisaks näitustega tutvumisele said soovijad osaleda giidituuril, kuulata 1930. aastate helisalvestisi ning salvestada lühikuuldemänge. Ringhäälingumuuseum avati kümme aastat tagasi sarnase raadiosaate käigus ja Kuldmikrofon anti tookord üle Fred Jüssile. Lisaks oli otsesaade muuseumist eetris ka aastal 2006 ja siis sai Kuldmikrofoni Riina Eentalu. Käes on jõuluaeg ja juba nädala alguses toimuvad valla koolides-lasteaedades jõulupeod. Kolmapäeval Laupa Põhikoolis toimunud pidu oli rahvarohke – väike mõisasaal suutis vaevu kõiki koolilapsi ja külalisi mahutada. Kooliperel oli pidupäevale kohaselt ette valmistatud kena kontsert, milles osales kogu koolipere. Etteasteidki oli üle kahekümne. Pildil esimese klassi laululapsed (vasakult) Anette Kupper, Ragnar Kuurmaa ja Ranet Hulko. Teet Reier

Kabalas peeti rõõmupidu Sirje Eesmaad usutleb Vikerraadio toimetaja Lauri Hussar.

Teet Reier

Türil kuuleb taas kaunist muusikat 26. detsembril täituvad Türi Kultuurimaja ja Türi Muusikakool kauni klassikalise muusika helidega. Nimelt peab 26.–29. detsembrini Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkester Türil oma talvelaagrit. Sel korral on kaasatud esimest korda ka Eesti Õpetajate Segakoor, kes annab oma esimese kontserdi just siin. Teine ühiskontsert toimub väärikas Tartu Ülikooli aulas. Nagu tavaliselt, tehakse kuus tundi päevas ühisproove, lisaks rühmaproove ja kuulatakse loenguid. Õhtuste loengute lektoriteks on sel korral Marju Riisikamp (Türi Muusikakool, EMTA doktorant), kelle ettekande teema on „Mozart kontekstis”, mis käsitleb uut vaatenurka Mozarti ja temaga seotud ajastu lahtimõtestamises. Loeng on kindlasti huvipakkuv ja intrigeeriv kõigile Mozarti-huvilistele. Samuti peab oma debüütloengu Svetlana Alp (Põltsamaa muusikakool) teemal „Nikolai Bernsteini ideede rakendumise tähtsusest” . Tegemist on keelpilliõpetajatele suunatud erialaspetsiifilise ettekandega, mis avardab oluliselt pilliõpetamise metoodika piire. Talvelaagri lõpus antakse kaks kontserti – Türil ja Tartus. Solistidena astuvad üles teenekas viiulipedagoog Tõnu Mina (Tartu II Muusikakool) ja kaunihäälne sopran Ragne Saul. Türi kontsert toimub 28. detsembril kell 18 kultuurimajas. tr

Eelmisel reedel, 16. detsembril oli Kabala rahvamaja saal inimesi täis, aasta küla tiitlivõidu ja saabuvate jõulude puhul peeti seal rõõmupidu. Teet Reier

teet.reier@tyri.ee

Sellel õhtul andsid Türi vallavalitsuse esindajad Kabalale üle Türi valla aasta küla 2011 tiitli ja kingitused, samuti Lõuna-Järvamaa aasta küla rändauhinna „Hea valguse andja“. Türi vallavalitsuse külaliikumise spetsialist Riina Trummi sõnul esitasid Kabala küla konkursile Ollepa külaseltsi ning KUME külaseltsi esindajad Viivika Lepp ja Tiina Lohur. „Nende esitluses rõhutati Kabala kogukonna üldist tublit arengut, kuid eriti oluliseks peeti kohalike asutuste ja elanike viimaste aastate aktiivset koostööd nii külasiseste kui ka ülevallaliste sündmuste korraldamisel, sa-

Kingituse sai ka Kabala Rahvamaja juhataja Katre Saar. muti edukat osalemist erinevatel maakondlikel konkurssidel,“ selgitas Trumm. Kabala küla kõrval kandideerisid käesoleval aastal tiitlile veel Mäeküla küla ning Särevere alevik. Aasta küla konkurssi korraldatakse Trummi sõnul piirkonnas alates 2003. aastast. „Esimestel aastatel selgitati väl-

Teet Reier

ja Lõuna-Järvamaa aasta küla, sellest ajast pärineb ka rändauhind. Pärast suurvallaks liitumist nimetati konkurss ümber Türi valla aasta küla konkursiks ning võitjale lisandus muude auhindade ja kingituste kõrval rahaline preemia suurusjärgus 5000 krooni ehk 320 eurot.“ „Külarahvale meeldis, et meil on nii palju toredaid sõp-

ru ja kõik ka kohal olid. Suured tänud neile,“ rõõmustas Kabala Rahvamaja juhataja Katre Saar. „Et oma rõõmu ka teistega jagada, pakkusime vaatamiseks meeleoluka kontserdi koos ühise jõulukinkide üleandmise ja koogisöömisega.“ Pidulistele pakkusid kuulamis- ja vaatamisrõõmu Kabala segaansambel, naisrahvatantsurühm, seenioride naisrahvatantsurühm Segadik, noored kitarristid Kätlin ja Silva ning line-tantsijad. Tõeliselt tasemel olid särtsakad jõulumehed, kes vaatamata kaasas olnud vitstele kõikidele salmioskajatele kingid lahkelt kätte andsid. Parimat küla olid saabunud õnnitlema ka head naabrid Kurla ja Villevere külast, viimase esindaja kirjutas peolaua taga lausa sulesooja luuletuse. Eelnevatel aastatel on aasta küla tiitli pälvinud Rassi, Kirna, Kurla-Meossaare, Ollepa, Änari, Villevere, Metsaküla ja Karjaküla.


TÜRI RAHVALEHT 23. detsember 2011

2

arvamus Ainult Türi kuusk on kindel Elame põneval ajal. Meil on uus ühisraha, mis varsti võib olla ajalugu, suur hulk kroone on tänaseni sukasääres. Ka aasta hiljem rehkendab mõnigi koidulates, sest nii on arusaadavam ja raha tundus nagu rohkem olevat. Keskmine eestlane on kogemustelt rikas, aga rahakott on tal kõhnavõitu. Türil avatakse uus leedukate kaubanduskeskus, juba neljas omataoline meie linnas, oleks vaid kupüüre, mida tuulutada. Lätlane võtab pangast viimased sendid välja, türilasele pakutakse lahkelt laenu, sest reklaamidest saame teada, et jõuludega on saabunud laenuaeg. Probleemsete laenuklientide mänedžerid ägavad töökoorma all – ühtede häda annab teistele pikka leiba. Kas kiirlaenufirmast on tõesti saamas „partner meie igapäevastes rahaasjades”? Selleks, et elada mõnusalt nagu teistes moodsates riikides, peab eestlane usinalt rügama. Kui kodus tööd ei ole, siis saab eestlasest Kalevipoeg. Seriaali on ehk lõbus vaadata, aga praeguse aja eepos on sisult traagiline – märkimisväärsel hulgal täisjõus ja ka haritud mehepoegadel ei ole Eestis väärilise palgaga väärilist tööd. Riigis kuulutatakse välja jõulurahu. Türi valla poliitelu kohta see ei kehti ja kohati ei saa valija üldse aru, mis asja kelle huvides aetakse. Poliitikud ei selgita ka, sest see ongi poliitika. Grossi poe taga ülikooli ruumides võiks vabalt asutada Türi poliitkooli, õpetlik praktikum toimub siinsamas meie endi seas. On riigis elu muidu kuidas on, aga üks on kindel – erinevalt Tallinna inimestest on kevadpealinlastel oma kuusk, mis kasvab loomulikult ja ise pikali ei kuku – see on tugev nagu türilane ise! Kainet meelt ja edukat algavat aastat soovib Türi Rahvalehe toimetus! tr

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Edu saavutame koos tegutsedes ning üksteist usaldades aivo prüssel

Türi vallavanem blogi: aivo.tyrivald.ee

ha vajalikud järeldused. Austus oma riigi vastu algab kodust ning kandub edasi kogukonna ja riigi tasandile. Meie ülesanne on kasvatada oma lapsi ning õpetada neile eluks vajalikke tarkusi. Kuid kas me jääme oma laste ees alati ausaks? Poliitiline mudamaadlus riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil, majanduslik ebavõrdsus ja vaesus, sündimuse drastiline langus, laste koolist väljalangemine, lõhutud pered ning hingeliselt murdunud

Lähenemas on jõulud ja aastavahetus. Unustagem igapäevased argiaskeldused ning mõelgem tagasi möödunud aastale. Meist igaühel on, millest rõõmu tunda. Kindlasti on ka midagi sellist, millele mõeldes on põhjust piinlikkust tunda. Kuid elu peab minema edasi. Tehtud vigu tuleb tunnistada ning minna edasi uute lootustega. Oma tegevuse põhjalik analüüs ning enesekriitika aitavad elus edasi. Eriti siis, kui suudame sellest te-

lapsed – see kõik peaks meid panema mõtlema, kas me liigume õiges suunas. Reformide käigus oleme unustanud oma inimesed. Vaja on mõtteviisi muutust, raha- ja turukeskne toimimine ei lahenda kõiki probleeme. Perekonnas, kogukonnas ja riigis peab olema miski püha. See on midagi sellist, millele pühendame kogu oma hingejõu. See on midagi sellist, mida me ei tohi kaotada, mille poole peame püüdlema. On need inimesed meie ümber oma rõõmude ja muredega? On see elu meie ümber, mis meile on antud? Need mõtted pärinevad Jõgevalt, kus peapiiskop Andres Põder kuulutas välja ülemaalise jõulurahu. Jõulueelne aeg ei ole kind-

lasti sobiv omavaheliste arvete klaarimiseks. Ilmselt mõjus paljudele kummalisena ülemaalise jõulurahu väljakuulutamisega pea samal ajal Türil koalitsioonipartnerite vahel alguse saanud tüli. Ajalehes ei tohiks hakata omavahelisi arveid klaarima. Erimeelsused tuleb lahendada läbirääkimiste teel. Majanduslikult keerulistel aegadel tuleb teha ebapopulaarseid otsuseid. Need otsused peavad tagama omavalitsuse jätkusuutliku arengu pikkade aastate jooksul. Kohalikke asju peavad otsustama inimesed, kes konkreetse omavalitsuse maaalal püsivalt elavad. Nii on kirjas Eesti Vabariigi põhiseaduses. Vaadakem, mis toimub Ees-

ti poliitikas laiemalt. Inimesi peaks ühendama erinev maailmavaade, mitte võimuiha ja isiklikud ambitsioonid. Oluline ei ole koht Riigikogus ega erakonda kuuluvate volikogu esimeeste ja vallavanemate/linnapeade arv. Meie kohus on aidata kaasa kogukonna ja riigi arengule. Oluline on säilitada väärikus, jääda ausaks iseenda, oma laste ning meid ümbritsevate inimeste ees. Viha ja kättemaksuiha ei ole parimad kaaslased, need ei vii elu edasi. Soovin kõigile türilastele rahulikke jõule, rohkem üksteisemõistmist ning üksteisega arvestamist. Ainult koos tegutsedes ning üksteist usaldades saavutame edu.

Jõulud – sisemise valguse ja soojuse pühad

teet hanschmidt

EELK Türi koguduse õpetaja

Jõulud ehk Issanda Jeesuse Kristuse sündimispühad on suurtest kristlikest pühadest kõige nooremad. Neid hakati pühitsema alles 300–400 aastat pärast Kristuse elu siin maa peal, kui tekkis vajadus leida Jumala Pojale sündimiseks kohane aeg. Seega said jõulupühad alguse tunduvalt hiljem kui ülestõusmispühad, mis on kõige vanem ja ka tähtsaim kristlik püha. Jeesuse sündimise tähistamiseks leiti sobiv aeg olevat 25. detsember, päev, mil vanad roomlased tähistasid Võitmatu Päikese püha. See on talvine pööripäev, kui pimeduse aeg on kõige pikem, mil päike vaevalt tõusnuna ju-

ba alustab loojumist. Kuid juba nädalapäevad hiljem on päevavalgus kukesammu võrra jälle pikem ja sealt edasi saavutab päike üha suurema õiguse meie päevi valgustada kuni suvise pööripäevani, mil ta praktiliselt ei loojugi. Seega saab jõuludest alguse valguse võidukäik pimeduse üle, mis kordub igal aastal uuesti ja uuesti kuni selle maailma lõpuni. Ka Piiblis võrreldakse Jeesuse sündimist valguse tulekuga inimeste maailma, sest seda, meie inimeste maailma, valitseb pimeduse vürst. Me kõik – kes vähem, kes rohkem – oleme tema võimuses ja ainult oma jõuga pole me suutelised sellest

olukorrast pääsema. Me võime küll selle vastu protestida ning end üldiselt heaks ja korralikuks inimeseks pidada, kuid televisioon, raadio ja ajalehed toovad meieni iga päev sõnumeid sellest, kui palju vaenu ja ülekohut sünnib siin maailmas just inimeste tegudest. Või kui me iseennast ja oma lähiümbrust ausalt ning lahtiste silmade ja kõrvadega jälgime, siis näeme, kui vähe on meis ja meie ümber seda, mis meile meeldib ning tõelist rõõmu valmistab. Sest ükskõik, mida ka inimene üksi, ainult omast tarkusest ja ilma Jumala tahtega arvestamata ette võtab, toob see üldjuhul kaasa eelkõige ainult oma kasu tagaajamist ja ülekohut kaasinimese suhtes. Piibel sedastab seda olukorda lausega, et „inimese südame mõtlemised on kurjad ta lapsepõlvest peale”. Ja nii võibki kokkuvõtteks öelda, et inimeste maailmas domineerib pimedus

nii nagu praegu looduseski. Ent sellesse pimedusse ja kurja valitsetavasse inimeste maailma saatis Jumal oma Poja Jeesuse Kristuse, et tema saaks valguseks meie sisemises pimeduses. See toimus küll juba 2000 aastat tagasi, kuid samuti nagu looduses päikesevalgusega, kordub ka see sündmus igal aastal uuesti, eriti nende jaoks, kes usuvad Jumalasse ja tema Pojasse Jeesusesse Kristusesse. Kuid ka need, kes ütlevad, et nad Jumalasse ei usu, tunnevad jõulude ajal millegi erilise ootuse ja lootuse tunnet, mingit sisemist elevust ja rõõmu, mis jõulud ka neile pühaks muudab ning pärast pühade möödumist edasi elada aitab kuni järgmiste jõuludeni. Nii tähendabki jõulude ootamise ja jõulude aeg Kristuse kui Valguse tulekut meie maailma. Nagu päike looduses, nii on ka Kristus inimeste maailmas soojuse ja valguse allikaks,

ilma kelleta inimkond hääbuks surma pimedusse. Kuigi jõulupühad on kujunenud meie maal üldrahavalikuks ja vahest liigagi lärmakalt kirevaks rõõmupühaks, mille osaks on kaupluste säravad vaateaknad ja kaunistatud linnatänavad, jõulumuusika ja pühadetoitu muretsemine, ehitud jõulupuud ja kingituste rõõm, on jõulud siiski eelkõige vaikuse pühad. Võrreldav kas või niisuguse looduse vaikeluga, nagu on seda kujutatud nii mõnelgi jõulupostkaardil. Jõulud on vaikse sisemise rõõmu pühad sellepärast, et Jumal oma suurest heldusest ja armastusest – vaatamata meie nõdrale usule ja halbadele tegudele – on meile saatnud oma Poja, et me temasse uskudes ka ise püüaksime tema sarnaseks saada. Et ka see jõuluaeg meie sisemist pimedust vähendaks ja selle asemel meis valgust ning soojust kasvataks.


TÜRI RAHVALEHT 23. detsember 2011

3

haridus Muinasjutuline jõulupidu Oisu lasteaias Seekord tulid pühad Oisu lasteaeda teistmoodi. Meie jõulutaat oli haigeks jäänud! Kodu- ja metsloomad, putukad-mutukad ja võluripere otsisid võimalusi, kuidas jõuluvana kiiresti terveks ravida. Ühised pingutused kandsid vilja ja peatselt sai Jõul terveks ning kõik sõbrad-abilised kingikoti. Lõpp hea, ... Alguse sai asi juba ammu. Eelmisel õppeaastal kurtsime lastevanemate üldkoosolekul, et meie rekvisiidilaos on enamik asju vanavõitu ja kulunud ega sobi enam lastele selga panna. Mõned rõivad näidenditeks saimegi juba eelmisel õppeaastal, aga selle sügise hakul soovisime kaasata kõiki peresid. Lasteaia töötajad olid igati nõus vanemaid abistama. Iga laps pidas oma perega „läbirääkimisi“ ja koos mõeldi välja, kellena silmatera jõulupeol võiks esineda. Järgnes rõivastuse kavandamine, õmblemine-meisterdamine. Novembrikuu lõpuks olid enamikul tublidest vanematest kostüümid valmis. Nii kirevat seltskonda pole meie saalis ühelgi etendusel varem olnud. Kohal olid rebased, põdrad, karud, orav, hunt, siil, nahkhiir, ilves, eesel jne. Otse loomulikult ka jõuluvana ja päkapikud. Peale nende oli kohal palju lastevanemaid, õdesid-vendi, vanavanemaid. Meie saali mahtus seekord 103 hinge. Pidu sujus toredasti ja kõik tegelased olid aplausi väärt. Lõpetasime koosolemise ühise jõuluräpiga ja Vana pidigi teele kiirustama, et teistegi laste juurde jõuda. Meie tänu kuulub kõikidele lastevanematele, kes meid heast südamest abistasid! Nad muretsesid oma lapsele kostüümi ja aitasid seega värvika peo kordaminekule kaasa! Usume, et kõik tehtu süvendab koostööd peredega, arendab laste loovust ning loodame, et tegelased kohtuvad peagi ja elavad oma elu uutes lavastustes. Me kiidame ka Rainot (toredat ja vastutulelikku jõuluvana) ning ootame teda järgmisel aastal tervena tagasi! Jõuluhelinat igasse südamesse soovivad Oisu lasteaia suured ja väikesed „kellukesed“.

Elle Pihelgas

lasteia direktor

Metsapere jõululugu Oisu lasteaias Kelluke. Erakogu

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Koolidel on häid saavutusi Kuna esimene pool õppeaastast ja teine pool aastast hakkab läbi saama, siis küsime Türi valla koolijuhtidelt, mida on jõutud korda saata ja ära teha. Kahjuks polnud aastalõpusaginas kõigil koolijuhtidel mahti vastata, aga omad tublid ja aktiivsed õpilased on kindlasti kõikides koolides.

koolipidajale ettenägematuid lisakulutusi küllaltki suures ulatuses. Detsembrikuu on õpilastele ürituste poolest tihe – Järvamaa Muuseumi jõuluprogrammi külastamine, jõuluetendus Türi Kultuurimajas, külas käis Türi Inner Wheel Klubi päkapikk (klubi naised on väga palju aastaid toetanud meie õpilasi nii jõulude ajal kui ka sõbrapäeval), pidulik jõululõuna õpilastele Kevade kohvikus, traditsioooniline kooli jõulupidu koos vanemataega, piparkookide küpsetamine koos noorte sotsiaaldemokraatidega. Vaheaja suuremaks ürituseks on kõigi koolitöötajate koolituspäev Tartus AHHAAkeskuses, ülejäänud päevadki vaheajal on planeeritud töiseks – õppenõukogu, arengukava koostamine, metoodiliste materjalide korrastamine.

Garis Pihelgas

Türi Põhikooli direktor

Töö on käima läinud igal alal. Aktiivset tegevust on alustanud kooli hoolekogu, ainesektsioonid, õppenõustamiskomisjon, õpilasesindus. Uuest aastast on olemas ka koolipsühholoog. Häid tulemusi on erinevatelt võistlustelt, konkurssidelt, olümpiaadidelt. Eesti Koolispordi Liidu rahvastepallivõistlustel saavutati II koht. Noored kunstnikud KaiMelli Kapten (sai I koha) ja Eveli Lattik (II–III koht) Eesti Rahva Muuseumi korraldatud võistujoonistamisel. Türi Põhikool pääses seal kolme parima kooli hulka. Ajakirja Hea Laps joonistusvõistlustel on häid tulemusi saavutanud Karoliina Elizabeth Pettai, Mirtel Ani ja Kirke Perillus. Maakondlikult etluskonkursilt „Ellen Niiduga Midrimaal“ naasis II kohaga Ingo Reiljan. “Poistelaulult” Roosna-Allikul toodi koolile kuus auhinnalist kohta. Tõstan esile noore õpetaja Piret Voivodi, kelle juhendamisel saavutasid maakonna geograafiaolümpiaadil meie kooli õpilased Selena Jõesuu I koha, Rando Marrandi II koha ja Birgit Roosileht III koha. Toimunud on mitmeid põnevaid üritusi, väljasõite, teatrikülastusi. Suurim neist oli kindlasti 9. detsembril toimunud jõululaat. Korraldamist ootavad üleriigilised üritused „Sirguvad tähekesed“ ja „Regilaul uues kuues“.

Silja Aavik

Türi Muusikakooli direktor

Türi Muusikakoolile oli aasta 2011 väga tegus ja edukas. Õpetajad käisid jaanuarikuus Hispaanias Barcelona lähistel Mataros tutvumas Eesti jaoks täiesti uue metoodikaga, kuidas keelpille õpetada, pillimängu vastu huvi tekitada ja noori talente juba varases eas avastada, ning selle tulemusena käivitus Lõuna-Järvamaa Arendusühingu projekt „4 pillikeelt“, mida rahastatakse Leaderi vahenditest ja mida viivad ellu muusikakooli õpetajad. Väga head tulemused olid ka selleaastastel Eesti Muusi-

Kaarel Aluoja

Laupa Põhikooli direktor

Õpilaste jõululaat Türi Noortekeskuses oli rahvarohke. kakoolide Liidu korraldatud üleriigilistel konkurssidel, kus regionaalsetes voorudes osales 13 õpilast, kokku saavutati 8 auhinnalist kohta ning lõppvoorudes osales 6 õpilast ja kokku saavutati 3 auhinnalist kohta. Traditsioonilisel kevadkontserdil astus esimest korda üles meie kooli uus kollektiiv – noorte muusikute sümfooniaorkester Mini-sümf Ants Oidekivi taktikepi all. Jõulude eel esineb esimest korda vastloodud keelpilliorkester, mida juhendavad Helen Ott ja Vello Schüts. Sügisest käivitus kaheaastane rahvusvaheline koolidevaheline Comeniuse koostööprojekt „Music For Everybody“ (MUFE), milles osalevad Hollandi, Hispaania ja Eesti koolid. Türilt on kaasatud Laupa Põhikool ja Türi Muusikakool. Projekti raames tutvutakse nimetatud maade muusikaõpetuse võimalustega/ traditsioonidega ja vahetatakse kogemusi.

Jaanus Roosileht

Retla Kooli direktor

Aastasse 2011 jagus meie koolis mitmeid värvikaid ettevõtmisi. Kindlasti tuleb ühe suurprojektina mainida ettevalmistusi XI noorte laulupeoks “Maa ja ilm” ning sellel peol kahe kooriga osalemist. 8. septembril toimus kogu kooli õpilaskonnale hoogne ning meeleolukas tuletõrjeolümpia. Septembris tähistasime Retla Kooli 158. aastapäeva oma kooli nädalaga. Nädalas-

Teet Reier

se jagus palju üritusi: teatevõistlus õpetajate ja õpilaste vahel, vabatahtlikku tegevust tutvustasid MTÜ Tahe Teha noored, õpilased külastasid OÜ Estonia töökoda ning tutvusid uuema põllumajandustehnikaga, 9. klassi õpilased tegid koolile sünnipäevatordi, kooli vilistlane Ülle Vanaisak tutvustas Sisekaitse Akadeemiat ning lõpuks istuti ühiselt sünnipäevalauda ja söödi torti. Erinevad projektid on meie õpilastele võimaldanud õppereise: Olustverre projektiga “Maal on mõnus”, Aegviitu rabamatkale ja Põltsamaale ettevõtteid külastama. Väga agaralt osalevad meie kooli õpilased Kodutütarde ja Noorkotkaste tegemistes. Meie õpilased on edukalt osalenud arvukatel spordivõistlustel: saalihokis, võrkpallis, korvpallis, rahvastepallis ja tuletõrjespordis. Paide-Türi rahvajooksul osales 70% kooli õpilaskonnast. Liiklusvõistlusel “Vigurvänt” saavutas meie võistkond II koha. Värvikaid tegemisi oli 2011. aastas veel küllaga.

Tiiu Sadam

Türi Toimetulekukooli direktor

Toimetulekukooli suurimaks tegemiseks sel õppeaastal on loomulikult õppehoone rekonstrueerimistööd, mis on kooli tavapärast õppekasvatustööd keerulisemaks teinud – tunnid toimuvad teises õppekohas (kolledžihoones), söömine ja muu elu olemasoleva koolihoone juurdeehitises – õpilaskodus. Rekonstrueerimistööd on toonud

Õppeaasta alguses kasvatasid muutused ja segadused Türi koolidega oluliselt Laupa kooli õpilaste arvu. Suvekuudel lisandus 15 õpilast, pärast 1. septembrit veel 4. Kuna ka 1. klass alustas üle mitme aaasta suuremana –, 11 õpilast – kasvas meie õpilaste arv 96-ni. Eks see suur “juurdevool” tõi kaasa ka uusi käitumismaneere ja mitmeid muresid, aga praeguse tulemusega võib üsna rahul olla. Võrreldes mitme uue õpilase aastataguseid õpitulemusi ja kooliskäimise soovi praegusega on olukord oluliselt paranenud: õpilased käivad koolis, suuresti sellest tulenevalt on hinded paranenud, õpimotivatsioon on tagasi tulnud. Lõpptulemusena on rahul nii kool, lastevanemad kui ka õpilased ise. Mingi nihe on toimunud töökollektiivis: mitte et varemalt meeskonnatööd poleks tehtud, aga sel õppeaastal on väga paljud üritused koolis toimunud õpetajate ühise arutluse ja tegevuse tulemina. Eriti on silma jäänud algklassiõpetajate vahvad tegemised, aga selline meeskonnavaim on haaranud kogu kollektiivi. Nii näiteks andsid JÄVI lõppüritusel matemaatikatunde ka mitme teise aine õpetajad. Kõik tulid kaasa, keegi ei tõrkunud. Kui algava aasta plaanidest rääkida, siis Laupa mõisakool osaleb ka tänavu suvel Eestimaa mõisaid tutvustavas külastusmängus “Unustatud mõisad 2012”. Laupa on valitud seekord külastusmängu nn juhtmõisaks. See tähendab, et külastusmängu kõiksugused trükised ilmuvad Laupa mõisa fotodega, ka toimub külastusmängu pidulik lõppüritus Laupal.

Türi saab keskuseid juurde Järvamaa Vabatahtlike Keskus ja Säästva Renoveerimise Infokeskuse Paide Ühendus on võtnud eesmärgiks hakata rohkem tegutsema Türi vallas. Üks põhjus on see, et näiteks SRIKi korraldatavatel koolitustel on tihti pooled osalejad just Türilt. Türi vald on olnud edumeelne ka miljööväärtuslike ehitusalade kinnitamisel oma üldplaneeringus. Lisaks on meil tekkinud mitmeid kontakte Türilt pärit vabatahtlikega, oleme leidnud ka JVK kontaktisiku Türil. Kohtusime oktoobris Türi valla esindajatega ja rääkisime oma ideest. See paistis kõigile meeldivat ning varsti pakuti meile ka oma tuba endises muusikakooli majas Paide tn 16. Novembris korraldasime uues toas talgukoolituse – paigaldasime välisseina rooplaadi ning kandsime peale lubi- ja savikrohvi kihid. Mõne päeva pärast jätkasime teise krohvikihiga, seekord olid abiks Paide Täiskasvanute Keskkooli õpilased, kellele Paide SRIK korraldab valikainena säästva renoveerimise kursust. Plaanis on hakata tihedat koostööd tegema Türi vallaga ja kindlasti majas tegutsevate ühendustega. JVK ja SRIKi Türi infotoa avamine leiab aset 10. jaanuaril 2012 kell 13. Kõik on oodatud! Ja kellel on infotuppa tuua mõni oma kasutult seisev vana tool või laud või muu mööbliese, siis on ka see väga teretulnud. Infotuba on esialgu avatud teisipäeviti kell 10–14, seda veavad türilased Meelis Suurkaev ja Kairi Randmer.

Rainer Eidemiller

JVK, Paide SRIK

Elurõõm pidas jõulupidu Oh kuusepuu, oh kuusepuu, kui haljad on su oksad. Sa kasvad üksnes põhjamaal, kus haljendad ka suveaal! See saksa rahvalaul on kujunenud meiegi jõululauluks. 20. detsembri varahommikul tõttasid Elurõõmu liikmed võimlema päkapikkudena. Kohale jõudes kaunistasid osa päkapikke võimlemisruumi, süüdati küünlad, seintele riputati kellukesed, jõulupärjad ja kard. Osa päkapikke tegutses köögis. Keedeti kohvi ja kaunistati jõululaud rikkalike hõrgutiste ja piparkookidega. Kui tuli päkapikk Sirje, kogunesid kõik võimlemisruumi ja algas võimlemine, mis oli lõbus. Pärast võimlemist tehti ühine pilt ja istuti jõululauda. Äkki astus sisse suur päkapikk, ta tõi meile jõulupuu. Kohe läks lahti lauluks ümber puu. “Oh jõulupuu, oh jõulupuu” ja veel palju ilusaid jõululaule lõbu ja rõõmu oli palju. Lahkumisel sooviti üksteisele rõõmsaid jõule. Minu poolt kõigile rahulikke jõule!

Edda Külasalu


TÜRI RAHVALEHT 23. detsember 2011

4

uudised

Detsembrikuu teine nädalalõpp ja -vahetus täitsid Türi erinevate laatadega. Türi Kultuurimajas toimus jõulumeelne kunstimüük, kus korraldaja Ülle Kuldkepi sõnul pakkus oma loomingut üksteist kunstimeelset inimest, üheks oli Resa Tiitsma (pildil) oma nukukohvriga. „Rõõm oli tõdeda, et rahvas huvitus ka taolisest väikesest, kuid omanäolisest pakkumisest. See annab julgust ka järgmisel aastal jõuluajal kokku saada ja siis juba paluda osalema veel suurepäraseid kunstnikke, kes siit kandist pärit,“ lisas ta. Türi Ärihoones toimus traditsiooniline jõululaat, kus korraldaja Vitali Ganseni ütlust mööda oli 20 müüjat erinevatest kohtadest üle Eesti. „Kahjuks Türi Ärimaja rohkem müüjaid ei mahutaks. Toidukaupadest olid müügis kommid, küpsised, mesi, sink, vorstid, tööstuskaupadest kingitused, jõuluehted, jalanõud, riided,“ ütles Gansen. “Mul on hea meel, et müüjad jäid laadaga rahule, rahvast oli palju. Loodan, et ka laada külastajad jäid rahule. Kurvaks tegi see, et laupäeval ei töötanud Türi kesklinnas pangaautomaadid ja mõnel ostjal jäi kaup saamata,“ lisas ta. Lisaks peeti Türi Noortekeskuse õuel õpilaste jõululaata. Vaatamata tihedale lörtsisajule kaubeldi seal nii siseruumides kui ka õues. Teet Reier

Ettevõtjaid kutsutakse koostööportaali Lõuna-Järvamaa Koostöökogu on asunud ellu viima koostööprojekti „LõunaJärvamaa ettevõtjate koostöövõrgustiku loomine“. Ülle Leesmaa

Lõuna-Järvamaa Koostöökogu

Elame infoajastul. Meil on teavet üle maailma, kuid kodukohas pakutavatest teenuste ja toodete kohta see tihtilugu puudub. Projekti idee on saadud sihtrühmalt ehk ettevõtjatelt. Selle elluviimise vajadus on tulnud välja kõikidel Koostöökogu korraldatud infopäevadel, seminaridel ning mõttetalgutel. Koostöökogu korraldatud õppereisidel Inglismaal, Šotimaal ja Hispaanias oleme näinud toimivaid ja väga edukaid koostöövõrgustikke. Järvamaa ettevõtete arv moodustab 1% Eesti ettevõtete arvust. 65% ettevõtetest on teenusettevõtted ehk suunatud kohalikele elanikele. Maapiirkonna ettevõtjad on väga tagasihoidlikud ning puudub soov oma ettevõtet arendada ja turustada.

Tõnis Kõiv Riigikogu liige

Väga teravalt on erinevatel kokkusaamistel ilmnenud mure, et ettevõtjad ei tunne üksteist ning puudub info, millega keegi tegeleb ja kellelt missugust teenust või toodet saaks osta. Kohalikud ettevõtjad tunnevad puudust sellisest infovõrgustikust. Tundes teineteist, kaob ära konkureerimisvajadus ning see asendub kogemuste vahetamise ja koostööga, mis tagab ettevõtjatele ühiselt ühisprobleemide lahendamise ning muudab meie ettevõtjad tugevamaks ning konkurentsivõimelisemaks. Ühest küljest on asukoht Kesk-Eestis meile plussiks, kuid samas ka miinuseks – meil ei ole merd ega mägismaad, mis turiste ja puhkajaid meelitaks. Seepärast peame keskenduma enda elanikele ja püüdma liikuda selles suunas, et kohalikele elanikele teenuste ja toodete pakkumisega saavad nood endale maapiirkonnas töökohad kindlustada. Lõuna-Järvamaa kaubamärk on turvaline ja kaunis elukeskkond ehk maal on mõnus elada. Koostööprojekti raames on käesoleval sügisel alustatud koostööportaali loomist.

Projekti eesmärk on koostada Lõuna-Järvamaa (Imavere, Türi ja Väätsa valla) ettevõtjate andmebaas, kaardistada teenuste ja toodete pakkumine ning luua ühtne portaal, kus on võimalus leida toodete ja teenuste lõikes üles kohalikud ettevõtjad. Portaal aitab osta-müüa-vahetada. Portaali kasutamine on tasuta ja selle loomise eesmärk on mõelda, kuidas kohalik elanik saaks vajalikud teenused kõige paremini kätte. See väärtustab kohalikke tooteid ja teenuseid ning propageerib mõtteviisi – toetan enda kogukonda. Ettevõtjate andmebaasi loomist alustasime infopäringuga äriregistrist, kust soovisime saada Imavere, Türi ja Väätsa valla ettevõtjate andmed. Ettevõtjate huvide väljaselgitamiseks koostasime küsitlusankeedi. Esimene kontakti loomine ettevõtjatega toimub telefoni teel – võetakse ühendust kõikide piirkonna ettevõtjatega, selgitatakse välja ettevõtja huvid ning tutvustatakse loodava portaali ideed ja selle kasutamisvõimalusi. Samuti tehakse küsitlus. Paralleelselt nende toimin-

Vaata uuenenud reklaami ja kuulutuste hinnakirja www.tyrirahvaleht.ee või küsi telefonil 387 9717, 5333 3152

teave

Informatsiooni portaali kohta saab Lõuna-Järvamaa Koostöökogust, Ülle Leesmaa, 5185110. gutega toimub koostööportaali tehniline loomine. Ettevõtjate täidetud küsimustikest selgitatakse välja nende probleemid ja vajadused ning huvi koostööportaaliga koostööd teha. Kui esimene koostööst huvitatud ettevõtjate huvigrupp on selgunud, hakkavad toimuma portaali tutvustavad kohtumised ettevõtjatega. Projekti elluviimise käigus koostatakse ja trükitakse portaali tutvustav materjal, mis toimetatakse igale ettevõtjale. Samuti on soov portaali tutvustav trükis koostada ka meie piirkonna elanikele ning vastav info neile kätte toimetada. Ootame Imavere, Türi ja Väätsa valla ettevõtjaid aktiivselt meie portaalis osalema ja täname kõiki, kes on juba küsimustikule vastanud. Tänaseks on avaldanud soovi portaaliga liituda umbes 130 ettevõtjat.


TÜRI RAHVALEHT 23. detsember 2011

5

persoon

Andres Tšumakov: usk ja keskkonnahoid käsikäes Paarikümne aasta jooksul on Andres Tšumakov olnud nii koguduse õpetaja, vallavanem kui ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse spetsialist. Kõikjal on ta enda meelest kenasti hakkama saanud ja teinud oma tööd südamega. Teet Reier

teet.reier@tyri.ee

Seda lugu võiks alustada kuldse lausega, et kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud, aga ei alusta. Tahan rääkida hoopiski loo, mida kuulsin Andrese käest juba aastaid tagasi. Nimelt on Andres sündinud jõululaupäeval ja kuna toona isa vastupidiselt tänasele sünnituse juurde ei lubatud, otsustas Andrese isa jõululaupäeval kirikusse minna. Läks siis esimesele teenistusele ja kuulis, kuidas õpetaja kantslist jutlust pidades Jeesuslapsest rääkis ja lausus, et Teile on poeg sündinud. Pärast teenistust helistas ta kohe sünnitusmajja, sealt aga öeldi, et pole veel kedagi sündinud. Kuna ka siis peeti jõuluõhtul mitu teeenistust järjest, läks isa ka järgmist kuulama. Taas räägiti Jeesuslapse ja Jumala Poja sünnist. Kui nüüd teenistus läbi sai ja isa taas helistama läks, kuulis ka tema kauaoodatud rõõmusõnumit poja sünni kohta.

Usuteaduste arhitekt Lapsepõlv libises Andresel Türil mööda. „Mul oli nii maakui ka linnavanaema, esimene elas Rooveres. Seal möödusid pea kõik minu suved,“ meenutab ta. „Vanaema kolhoosilaudas ja ka kodumajapidamiseses oli palju loomi. Kolhoosilaudas oli ka hobune, kelle vankri ette rakendamist tuli õppida, niisamuti kui ka selle juhtimist. Samuti sai kolhoosis karjas käia.“ Viimase tegevuse üle on Andres hiljem mõtisklenud, et kui palju on sarnasust erinevatel ametitel, mida sõna “karjane” endasse mahutab. On ta ju lisaks lapsepõlve neljajalgsetele hoolealustele juba aastaid tei-

Ülle Kuldkepp

nud tööd mitme Järva praostkonna koguduse hingekarjasena. Loomulikult kulus enne hulk aastaid õpingutele. „Tegelikult oli mul soov saada arhitektiks. Sel aastal aga, kui keskkooli lõpetasin, kahjuks Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri erialale vastuvõttu ei toimunud. Nii asusin hoopiski TTÜsse ehitust õppima, aasta pärast aga sai sedagi suundumust muudetud,“ räägib Andres. „Ajad olid lihtsalt toona väga huvitavad, nii palju muutusi. Senine suurriigi osa oli korraga vaba ja iseseisev, see tõi kaasa uued tuuled ja võimalused. Osalt võib-olla huvist ajaloo vastu, osalt soovist saada rohkem teada usust, asusin ma Usuteaduste Instituuti vabakuulajaks, aasta pärast aga sooritasin juba

sisseastumiseksamid ja nii saigi minus usuteaduse tudeng. Loomulikult oli see noore tudengi jaoks huvitav aeg, peale õpingute jäi ju palju aega ka pealinna tuledesära piiluda. Kui kümmekond aastat hiljem Tartu Ülikooli Türi kolledžis teist kõrgharidust omandama asusin, oli tunne sootuks teistsugune. Siis oli põhirõhk enamasti ainult õppimisel – kaugõppes ja paari-kolme aastaga kõrgharidust saades võib paljugi tudengielu huvitavamast poolest jääda kogemata. Aeg oli oma töö teinud ja elu omad eelistustused seadnud,“ muheleb Andres.

Õpetaja ja vallavanem Andres on teeninud diakonina nii Järva-Peetri, Käru, kui ka Paide Püha Risti kogudust,

kahte viimast ka juba õpetajana. Aastast 2002 sai Andresest aga Käru vallavanem. „Olin Käru kogudusega tuttav 1993. aastast alates, tundsin juba paljusid kohalikke inimesi ja olusid. Aga loomulikult oli vallajuhtimine minu jaoks täiesti uus kogemus. Mis sellest, et väike vald, tööd oli tublisti ja kuna tegijaid nappis, tuli muu hulgas endalgi näiteks nii mõnigi rahastustaotlus või projekt koostada,“ selgitab ta. „See kogemus tuli kenasti kasuks ka mu tulevasel töökohal. 2005. aasta lõpus loodi kõigisse maakondadesse Keskkonnainvesteeringute Keskuse esindus, kuhu otsiti juhti. Kuna Järvamaale ei oldud esindajat kohe leitud, siis kandideerisin 2006. aasta alguses ja nüüd olengi sellel ametikohal tänaseni.“ Palun Andresel pisut lähemalt selgitada, millega Keskkonnainvesteeringute Keskus tegeleb. „Lühidalt öeldes suunab keskus keskkonnatasudest riigieelarvesse laekunud rahasid, need on siis saaste-, ressurssi- jms maksud, tagasi meie elukeskkonna parandamiseks, näiteks uute vee- ja kanalisatsioonitrassside ning reoveepuhastite ehituseks. Neid projekte rahastab Eesti riik. Suuremate, euroraha abil teostuvate objektide rahastamiseks on Keskkonnainvesteeringute Keskusel omaette üksus Tallinnas,“ selgitab Andres. Maakondlikul tasandil on Andrese tööülesandeks taotluste kontrollimine ja seejärel Tallinna vastavale spetsialistile edastamine, kust see omakorda saab ministeeriumi ekspertgrupile edastatud. „Ma olengi siis rahastamisprotsessi esimene lüli, kes vaatab taotlused üle ning juba algselt välistab „lootusetud juhtumid“, annan nõu vajakajäämiste korral.“

Teeb tööd endiselt rõõmuga „Kui nüüd vaadata Järvamaa kaardil neid objekte, mis viimase viie aasta jooksul on valminud, ja tähistada nad lipukestega, siis saaks see pilt ühtlaselt kirju,“ rõõmustab Andres. „Kui buumiaegadel kasutasid just omavalitsused toetusi innukalt, siis masuperioodil see hoog rauges.“ Põhjuseks Andrese sõnul mitte see, et ei olnud raha, mida jagada, vaid see, et valdadel nappis raha omaosaaluste katmiseks. „Varasematel aastatel

Andres Tšumakov 24. detsember 1973, Türi Abielus, kaks last Haridus: 1981–1989 Türi Keskkool 1989–1992 Türi I Keskkool, humanitaarklass 1992–1993 Tallinna Tehnikaülikool, ehitusteaduskond 1993–1999 EELK Usuteaduse Instituut, diplomiõpe, eriala: teoloogia diplomitöö teema „EELK Türi koguduse ajalugu vahemikul 1941–1991“ 1999–2000 EELK Pastoraal-teoloogiline seminar 2007–2010 Tartu Ülikool Türi Kolledž, diplomiõpe eriala: keskkonnateadus (avatud ülikool) Diplomitöö teema „Veemajandusprojektide arendamine Türi vallas sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus toel“ Töö: 1985–1992 EÕM ja karjasetöö 9. Mai kolhoosis 1993–1996 EELK Käru kogudus, praktikant 1996–2000 EELK Käru kogudus, diakon 1998 EELK Järva-Peetri kogudus, koguduse diakon 2000–2002 EELK Paide Püha Risti kogudus, koguduse õpetaja 2000–2009 EELK Käru kogudus, koguduse õpetaja 2002 Kuma Raadio – kirikuajaloo saated 2002–2005 Käru Vallavalitsus, vallavanem 2006–SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, projektispetsialist 2009– EELK Järva Praostkond – vikaar Hobid: lugemine, kalastamine, ajalugu, filosoofia

Valmib ülevaade esimese eesti soost Türi kirikuõpetaja elust Viimaste aastatega on Andres Tšumakov koostanud mitu trükist: ülevaate Järva praostkonna kirikutest, “Eesti Evangeelne Luterlik kirik Käru kogudus 150” ja “Türi kirik 690”. Lisaks sellele on ta teinud kaastööd kiriku ajalugu kajastavatele saadetele Kuma Raadios. Viimase aja suurima uurimuse viljad pole Andrese sõnul aga veel päris küpseks saanud. „Olen võtnud tööst vabal ajal hobi korras eesmärgiks koostada ülevaade esimesest eesti soost kirikuõpetajast Türil ja toonases Eestimaa kubermangus, Andreas Kurrikoffist (1848–1904). Ta on eesti soost tudengite koondamise idee autor ja teda peetakse seega Eesti Üliõpilasseltsi alusepanijaks ning oli ta ka rahvusliku ärkamisaja liikumise üks juhtivaid tegalasi,“ selgitab ta. „Hetkel on materjali koos umbes paarisaja lehekülje jagu, sealhulgas näiteks Kurrikoffi kirjad Jakob Hurdale, Hugo Treffnerile, Martin Lipule, C. R. Jakobsonile jpt, mida tuli saksa keelest tõlkida. Igatahes on see väga huvitav, samas ka aeganõudev töö, nii naerabki abikaasa Janika vahel, et ta ei saa enam täpselt aru, kas ta on abielus Andres Tšumakovi või hoopis Andreas Kurrikoffiga,“ räägib Andres. „Kui töö ükskord valmis, siis loodan südamest, et see ka korralikult kaante vahele saab. See oleks ettevõtmisele vääriline kroon.” oli aastas kolm taotlusvooru, mis hiljem taandus kahele. Tänaseks on olukord aga nõndapalju paranenud, et kuuldavasti on alates järgmisest aastast taas võimalik toetust kolmel korral taotleda.“ Saan Andrese jutust aru, et töö, mis igapäevast leiba annab, pole tema jaoks rutiiniks muutunud. „Tunnen, et pole ennast sellel ametikohal ammendanud. Inimestega suhtlemine annab jõudu. Eks loomulikult oleks uusi ja huvitavaid väljakutseid, näiteks mõeldes, et Peterburi Jaani kogudusel puudub siiani oma hingekarjane, oleks see üsnagi suur ja huvitav väljakutse.“ Samas tunnistab ta, et kui juured on ikkagi siinses mullas, siin on pere ja lapsed, kelle eest hoolitseda, siis on kardinaalsed muutused ikkagi väga rasked

ning neid tuleb teha eelkõige pere huvisid ja heaolu arvestades. „Jõulukuul tahaksin kindlasti rõhutada, et leidke rohkem aga oma laste, oma lähedaste jaoks, nad vajavad seda. Meie elu ongi tihtipeale üks arutu tormamine raha ja kuulsuse särava tähe kannul, võtke vähemalt korraks aeg maha,“ räägib ta. „Muidu on tulemuseks see, et kui Tallinna Jaani koguduse õpetaja küsis lastelt, mis värvi on Facebooki logo, teadsid seda pea kõik. Küsimusele, mis värvi on su ema silmad või millised pühi me tähistame, teadsid vastust vähesed.“ Ning lisab, et hoolimata sellest, et jõulupühade lävel on porine sügisilm ja lume asemel kallab vihma, tuleks jõuluajal nautida valgust ja soojust nii palju, kui võimalik, ning seda ka teistega jagada.


TÜRI RAHVALEHT 23. detsember 2011

6

aasta 2011 JAANUAR 3. jaanuar Relvarahu mälestushetk Türi kesklinna kalmistul 14. jaanuar Järvamaa noorsoo-, kultuuri- ja spordipreemiate üleandmise tseremoonia Türi Kultuurimajas 28. jaanuar Türi jalgpalliraamatu esitlus Türi Kultuurimajas 29. jaanuar Saku-Türi kultuurikollektiivide ühiskontsert Türi Kultuurimajas 30. jaanuar Kabala spordihoone 10. tegutsemisaasta tähistamine

VEEBRUAR 2. veebruar 17. veebruar 23. veebruar 24. veebruar

Tartu rahulepingu aastapäeva tähistamine Türi kesklinna kalmistul Heategevuskontsert Türi linnas 2011 sündivate laste toetuseks Vabariigi aastapäeva tähistamine Oisu Rahvamajas Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud kontsertaktus Türi Kultuurimajas

MÄRTS 5. märts Konkurss “Südamelaul 2011” Türi Kultuurimajas 8. märts Ülle Järve näituse “Haldjate otsingul” avamine Türi Muuseumis 11. märts Kevadpealinna avaüritused 13. märts Klubi Ehavalgus peoõhtu Türi Kultuurimajas 15. märts Kabala Lasteaia emakeelepäevale pühendatud luuleminutid Kabala Raamatukogus 20. märts Pööripäevakontsert „Kevadet oodates“ Türi Kultuurimajas 22. märts August Rei 125. sünniaastapäeva tähistamine 25.–26. märts Raamatulaat “Kingi raamatule uus elu” Türi Raamatukogus 25. märts Märtsiküüditamise mälestushetk Türi kesklinna kalmistul

APRILL 1. aprill 1. aprill 5. aprill 6. aprill 17. aprill 17. aprill 26. aprill 29. aprill

TULBIpäev Türi Kultuurimajas Türi Kultuurimaja sünnipäev ja kevadkontsert 1 euro nädal Eesti Ringhäälingumuuseumis Kõnnisarja “Käi jala!” I retk Türi-Särevere-Taikse Kabala küla jüripäev Eakate klubi “Ehavalgus” peoõhtu Jazzkaar Türi Kultuurimajas OMATEHTU LAAT Türi Kultuurimajas

MAI 5. mai Kevadine emadepäevakontsert Kabala Põhikoolis 7. mai Emadepäeva tähistamine ja käsitöönäitus Taikses 8. mai Kogupere rattamatk “Tunne koduvalda 2011” 9. mai Üle-eestiline Noorte Euroopa Päev Türi Noortekeskuses 12.–15. mai V Türi Kevadfestival “Tähistaevas” 12. mai Mälestuskonverents “Heino Marrandi 100” Oisu Rahvamajas 19. mai Valla lasteaedade tantsupidu Türi lauluväljakul 20.–22. mai XXXIV Türi lillelaat 21. mai Romuralli Säreveres 28. mai Ukraina kultuuripäev Oisu Rahvamajas 29. mai Giidikonkursi “Türi kõneleja 2011” ekskursioonid

JUUNI

1. juuni Kahe kooli ühislaulmine Türi lauluväljakul 4. juuni Eesti lipu päeva tähistamine Kaitseliidu Järva Maleva staabi lipuväljakul 5. juuni Noortepäev Türil 7. juuni Pesunäituse “Kliima soojenemine” avamine Türi Muuseumis 11. juuni Hea Toidu Laat ja Hea Toidu Festival Grillfest Türil 11. juuni “Unustatud mõisad 2011” külastusmäng Laupa mõisakoolis ja Särevere mõisas 15. juuni Türi kunstnike ühisnäituse avamine Türi Kultuurimajas 16. juuni Murumoori mängupargi sünnipäev 18. juuni II Eesti brassansamblite päevad Türil 18. juuni Kabala Küla ja Naabrite Päev 18. juuni Kolu ja Karjaküla suvealguse pidu Karjakülas 22. juuni Pööripäevapidu Türi lauluväljakul 24. juuni Mäeküla külapäev 29. juuni Türi kunstnike ühisnäitus Türi Kultuurimajas

100

number

12. mail peeti Oisu Rahvamajas tuntud põllumehe Heino Marrandi 100. sünniaastapäeva puhul mälestuskonverents.

2011: tegus aasta nii Selle üle, et Türi linnas ja vallas vähe üritusi toimub, ei tohiks keegi kurta: lugedes kokku toimunud kontserdid, laadad, külapäevad, spordiüritused jms, saab kokku pea seitsesada erinevat ettevõtmist sellel aastal, nõnda et jaguma pidi igale maitse. Teet Reier

teet.reier@tyri.ee

Napid nädalapäevad veel ja see aasta ongi läbi. Lumerohke talv, kena kevad, päikeseline suvi ja porine sügis, mis ei taha ega taha kuidagi uuesti talveks saada, on nüüd läbi käidud. Ees ootavad päevad täis piparkooke, praade, vahuveini ja saluute ning käes see uus ongi. Ei taha siinjuures pikalt heietada sellest, mis kõik sellesse aastasse mahtus aga leheinimese pilguga vaadates igavat aega pole olnud. Loomulikult on sügisel-talvel üritusi vähem, kevadel-suvel tunduvalt rohkem. Kevadel on alati kevadpealinnas tegemist. Nagu kevade saabudes muruniitja käima tõmmati, nõnda vurises see suure suveni välja. Suve keskpaiga naelaks oli loomulikult linna 85. sünnipäev. Nagu heas muinasjutus, kestsid siingi pidustused nädalajagu päevi, sooja suve ennast jagus kauemakski. Võib veel mainida, et sügise hakul on vallal sünnipäev ja samal ajal toimub lillelaada väike sõsar, õunafestival. Kuid ükski hea üritus ei saa hakkama ilma korraldajata ja iga korraldaja tunneb kindlasti rõõmu suurest osalejate hulgast. Nii lasemegi siis parem rääkida inimestel, kes näppupidi ettevõtmiste korraldamiseosalemise juures olnud, olgu selleks siis linna ja valda hõlmavad pidustused või hoopiski oma küla tegemised.

Viivika Lepp

aasta sädeinimene

Aasta on möödunud kiiresti ja tegevusi on olnud Ollepa külas palju. Tavaliselt „ärkab“ küla talveunest TEEME ÄRA talgute ajal. Koristustööd oma õuedel planeeritakse juba varem, et siis üheskoos külaplats korda seada. Sel aastal tahaks esile tõsta ja tänada meie küla lapsi, kes on omandanud juba kõik töövõtted ja saavad suurepäraselt hakkama kõigega, ka pannkookide küpsetamisega! Oluline suvesündmus oli kindlasti jaanipidu, kus on tavaliselt osalejaid paarisaja ringis. Ilm on meid siiani hoidnud ja pillimäng ning jõukatsumised toimusid ka sel aastal. Ära märgin siinjuures – sest tihti kipub see olema üllatuseks –, et keegi on omal algatusel külaplatsi hommikul ära koristanud. Aitäh teile selle eest! On olnud kordi, kus ma ei teagi, keda tänada. Kasutan nüüd siin seda võimalust. Lisaks jaanipeole on meie külale oluline ka ühiste jõulude ja aastavahetuse pidamine. 2011. aasta lumerohke aastavahetus oleks ilmselt pidamata jäänud, kui meie küla noored mehed ei oleks asja käsile võtnud ja suured hanged labidatega külaplastil läbitavaks kaevanud. See pole nende ainuke panus, alati on nad valmis kiiresti reageerima, kui meherammu vaja on. Teinekord ei olegi „suur tegu“ pealtnäha nii väga suur. Palju olulisem on mõtteviis ja valmisolek. Lõpetuseks ütlen, et mulle on väga oluline, et me näeme ka endast kaugemale. Teeme koostööd ja näitame ennast. Koos tehes oleme me tugevamad. Aitäh kõigile koostegemise rõõmu eest!


TÜRI RAHVALEHT 23. detsember 2011

7

vallale kui inimestele Miret Raadik tudeng

Kuna olen nüüd Türilt lahkunud noor ehk siis tudeng, ei pruugi minu hinnang sellele, mis kõige parem oli, olla kõige täpsem. Paljudest üritustest ma kahjuks osa võtta ei saanud. Aastast on mulle enim meelde jäänud Järvamaa Noortepäev ja selle raames toimunud osaluskohvik. Emotsioon oli pärast osaluskohvikut väga hea ja noortepäeva ürituste edasi korraldamine nagu täpp i peal. Samuti jäi meelde ka seikluslaager Türjel, mis oli siis lõpetuseks aast aläbi kestnud seiklusringile ja milles olin abiks Erika Terasele. Kindlasti tahan esile tõsta meie väga tublid Türi noorteka inimesed Sulo ja Erika, aga ei tohi unustada ka Marget ja Liinut, kes kõik on võimaldanud meile nii palju meeldivaid üritusi. Eriti tänan Erikat, kellelt saan ikka kutseid üritustele, väljasõitudele, ühistele tegevustele, millest osavõtt on alati olnud suur meelerõõm.

Ulvi Tamm

Türi Muusikakooli õpetaja

Nimetan ära paar sündmust, mis minu silmis märkimist vääriks. Need on Kevadfestival, üleriigiline laste ja noorte pärimusmuusikafestival “Regilaul uues kuues”, suvekohvikute päev Türil, erinevad kontserdid Türi Kultuurimajas – see valik on tõesti kirju. Kindlasti ka noorte laulupidu “Maa ja Ilm”, sest seal oli palju osalejaid Türilt. Suurim ämber: Türi läbimõtlemata haridusreform.

Maime Saar Türi elanik

Türi linna sünnipäevanädala raames korraldati juuli alguses nn kohvikute päev. See oli palju elevust ja ärevust tekitav ettevõtmine. Ka meie kodus Luha tänav 9 püüdsime anda parima. Rahvast käis palju. Oli tuttavaid Türi linnast, aga ka vallast. Tore, lõbus ja väga töine päev. Vahva oli, et korraldajad saatsid kohvikupaikadesse esinema valla kultuurirahvast. Meil käisid nii rahvatantsijad kui ka kogu puhkpilliorkester „Türi“. Väga meeldiv oli osaleda Türi linna 85. sünnipäeva tähistamisel 8. juulil Türi Kultuurimajas, kuhu olime perega kutsutud kui kohviku Luha 9 korraldajad. Türi valla sünnipäeva puhul peeti 1. oktoobril kesklinna pargis II õunafestival. Kauplejaid ja külastajaid oli rohkesti. Pakuti toidukaupu, käsitööesemeid, istikuid jm. Kultuurimajas toimusid rahvakoolitused, õunateemalised konkursid. Korraldati ka õunagrillimise Eesti meistrivõistlused. Osalesin festivalil ka ise, pakkusin soovijatele termosest õunakoore-melissiteed, jagasin oma aia õunu. Huvilised said osta ka taimeteed. Türi vald korraldas 12. detsembril toreda jõulupeo valla eakatele. Kultuurimaja saal oli rahvast lausa pungil. Laudadel olid kringlid, küpsised, kohv ja tee. Peolisi tervitas vallavanem Aivo Prüssel. Soojust tõi hinge kirikuõpetaja Teet Hanschmidt oma jõulutervitusega. Järgnes mitmekesine kultuuriprogramm, kus muusikapalad vaheldusid laulude ja tantsudega. Kogu peokava juhtis lustakas proua Tartumaalt. Hea tuju andis kõigile Antsu ja Andrise musitseerimine. Peopäev oli oli suurepärane, aitäh korraldajatele!

JUULI 2.–8. juuli Türi linna 85. sünnipäevanädal 3. juuli Perespordipäev Türi järve ääres 6. juuli Aedlinnakohvikute õhtu 7. juuli Noorte Kunsti Päev 2011 Türil 12.–14. juuli Kuues rahvusvaheline kartulitrüki festival Kabala Rahvamajas 14. juuli Päikesekontsert Türi Kultuurimajas MTÜ Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestri II suvekooli lõpuüritusena 17. juuli Anne Veski juubelikontsert Türi laululaval 29. juuli Kabala Puhkpilliorkestri vilistlaste kokkutulek Kabalas 30. juuli Kabala 45. laulu- ja tantsupidu 30. juuli Kurla ja Meossaare külade kokkutulek Kurla külaplatsil

AUGUST 6. august Kolu-Karjaküla XIII külapäev Karjakülas Pähklimäel 6. august I Türi ralli 11. august Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestri suvekool Türil 12. august Kartulitrüki festival Kabala Rahvamajas 27. august Kirna Kolmiku rattaretk 13. august Vahupidu Türi lauluväljakul 13. august Alempoisi motoparaad Türi kesklinnas 20. august Türi järvekontsert 20. august Rõugu pargi kraahvihallide kokkutulek

SEPTEMBER 1. september Türi Põhikooli ja Türi Ühisgümnaasiumi ühine avaaktus linna lauluväljakul 3. september Türi sügislaat 10.–11.september Särevere lahtised meistrivõistlused ratsutamises 17. september Metsa- ja matkapäev Tõrvaaugul 18. september Paide-Türi-Väätsa-Paide rattamatk 23. september Seiklusmäng “Tere, sügis” Türi Noortekeskuses 25. september II Türi-Paide sügistriatlon

OKTOOBER 1. oktoober Türi Õunafestival 1.oktoober Türi Noortekeskuse 1. sünnipäev 2. oktoober 30. Paide-Türi rahvajooks 12. oktoober Korteriühistute ja korterelamute esindajate infopäev 14. oktoober Mahetoidu kokakool Ollepa Raamatukogus 17. oktoober Kindaklubi loomine Türi Käsitöökojas 23. oktoober Türi Kultuurimaja 2011/2012 hooaja avapidu 23. oktoober Türi valla 6. sünnipäeva kontsertaktus Laupa mõisas 29. oktoober Raamatulaat Türi Raamatukogus

NOVEMBER 2. november Hingedepäeva kontsertetendus “Vaiksel ööl põleb aknal küünal ...” Türi Kultuurimajas 10. november Estonia ooperisolistide kontsert Türi Kultuurimaja väikeses saalis 12. november Aleksei Turovski loeng Türi Kultuurimajas 17. november Kabala eakate klubi kokkusaamine Villeveres 20. november Järvamaa rahvatantsupäev Oisu Rahvamajas 27. november Jõulupuu ehtimise konkurss “Ehe ehe on kuuse ehe 2011” kesklinna pargis 30. november Järvamaa Kodanikuühiskonna konverents Türi Kultuurimajas

DETSEMBER 7. detsember Jõululaat Lokuta lasteaias 9. detsember Õpilaste jõululaat Türi Noortekeskuse õuel 9. detsember Traditsiooniline Türi jõululaat ärihoones 12. detsember Türi valla eakate jõulupidu Türi Kultuurimajas 16. detsember Kabala küla rõõmupidu Kabala Rahvamajas 19. detsember Rahvusringhäälingu 85. aastapäeva tähistamine Ringhäälingumuuseumis 24. detsember Püha jõuluõhtu jumalateenistused Türi kirikus 28. detsember Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestri ja Eesti Õpetajate Segakoori aastalõpukontsert Türi Kultuurimajas 31. detsember Aastavahetuspidu Kabala mõisas 31. detsember Aastavahetuse ilutulestikTüri linnas

45

number

Just nõnda palju kordi on toimunud Kabalas laulu- ja tantsupidu. Tänavu pidutseti 30. juulil.


TÜRI RAHVALEHT 23. detsember 2011

8

vallavalitsus Kabala Rahvamajale otsitakse uut ja toimekat juhti Ligi kolm aastat Kabala Rahvamaja juhatajana töötanud Katre Saar alustab jaanuarist uute väljakutsetega sarnasel ametikohal. Rahvamajas said Saarel tema enda sõnul mõtted teostatud ja teod tehtud ning noore inimesena soovib ta midagi uut proovida. See võimalus tuli ta ellu uue pakkumisena, millest ta kinni haaras. Kabala Rahvamaja juhataja ametikohale kandideerijal peab olema vähemalt keskharidus, kasuks tuleb kõrgharidus kultuuri-, noorsootöö või huvijuhi erialal. Ametisse soovijalt oodatakse loovust ja algatusvõimet ning projektide kirjutamise ja juhtimise kogemust. Eeldatakse teadmisi dokumendihaldusest, B-kategooria juhiluba ja isikliku sõiduauto kasutamise võimalust. Tööle asumise aeg on jaanuar 2012. Kandideerimisavaldus koos palgasooviga, elulookirjeldus, haridust tõendava dokumendi koopia ja muud kandidaadi poolt oluliseks peetavad dokumendid tuleb esitada 30. detsembriks Türi Vallavalitsusele aadressil Kohtu 2, Türi, 72213 või e-posti teel: vallavalitsus@tyri.ee. Lisateavet saab personalispetsialist Maire Pettailt telefonil 384 8272, infot rahvamaja kohta aadressilt http://www.tyri.ee/ kultuur.

Eakate jõulupidu läks korda Türi vallavanem Aivo Prüssel ütles valla eakate jõulupeole kogunenud ligi 300 osalejale, et oma riigi arendamisel peame lootma küll eelkõige noortele, kuid elu tasakaalus hoidmiseks on noorte otsustamisjulgust vaja tasakaalustada eakate aastatepikkuse elukogemusega. „Me kõik peame kuulama oma eakate inimeste nõuandeid, sest vanemate tarkus on meile kinkinud meie oleviku ja tuleviku,“ lisas ta. Abivallavanem Vahur Salom hindas tööga välja teenitud puhkusele jäänute elulusti ja aktiivsust ringides osaleda ning tänas vallas tegutsevaid eakate ühendusi ja nende eestvedajaid Maie Viitat, Leida Milberit, Meeri Mõttust, Velli Leesmaad, Milvi Laant ja Jüri Andruset. Pidulistele esinesid Türi Muusikakool, laulustuudio Avendris ning tädi Pille tantsuring Kesklinna lasteaiast. Oma oskusi näitasid ka eakate kollektiivid Kabalast, Oisust ja Türilt. Pidulisi tantsutas ansambel Mis Siis. Koosviibimist hoidis ohjes ja rääkis lustakaid vahepalasid Aime Vilu Tartumaalt. Pidulisi võõrustas Türi Kultuurimaja ja peolauad kattis Kevade kohvik. Korraldajad, Türi Vallavalitsuse kultuuri- ja välissuhete spetsialist Katrin Soomets koos sotsiaalosakonna töötajatega, tänavad kõiki esinejaid ja pidulisi ning soovivad meelolukat aasta lõppu.

Vallakodanik sai 100-aastaseks 7. detsembril sai 100-aastaseks sotsiaalmajas elav Fileida Tiimann. Vallavanem Aivo Prüssel pidas harukordseks õnnitleda nii eakat sünnipäevalast ning soovis talle tervist ja elutahet just nii paljudeks aastateks, kui juubilar ise soovib. Sotsiaalosakonna juhataja Peeter Kruusement lisas, et tunneb Fileidat juba õige mitmeid aastaid, ning lootis, et tema särav naeratus ja hea huumorimeel innustavad teisigi sama lustiga elama. Türi koguduse nimel tervitas juubilari kirikuõpetaja Teet Hancshmidt ning õnnitlused oli saatnud ka vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Sünnipäevalauas rääkis Fileida Tiimann, et talle meeldib klassikaline muusika: ooper ja operetid, mida ta kuulab Klassikaraadiost. Uudised viimasel aastal enam huvi ei paku. Paar aastat tagasi käis tal veel maakonnaleht Järva Teataja, kuid nüüd on silmanägemine halvemaks jäänud. Fileida Tiimann sündis Põikvalt nelja kilomeetri kaugusel asuva Enniste küla Soosaare talus. 1925. aastal lõpetas ta Laupa koolis 4. klassi. Türi valla vanimad elanikud on Lilli Mardo, sündinud 27.09. 1910, Fileida Tiimann, sündinud 07.12.1911 ja Erna Kaasik sündinud 13.10.1912.

Silvi Lukjanov

vallavanema nõuniku asendaja

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Valla 2012. aasta eelarvest üllar vahtramäe

abivallavanem

Tänases Eesti, Euroopa ja kogu maailma majandusolukorras valitseb ebakindlus majanduse ja rahanduse lähema ja kaugema tuleviku arengute osas. Tulud vähenevad ja hinnatõus tõstab kulusid. On nii optimiste kui ka pessimiste. Viimaseid on kindlasti rohkem. Ei ole vahet, kas tegemist on eraettevõtte või avaliku sektoriga – kõik tegelevad pingsalt kahele põhiküsimusele vastuste leidmisega, et olla ka tulevikus konkurentsivõimelised: kuidas investeerida ning kuidas säästlikumalt ja efektiivsemalt majandada?

Risk nii või teisiti Eelmisesse loetellu võib vabalt lisada tavainimeste kodueelarved. Kui kodus vastutab ja riskib igaüks ise, siis avalikus sektoris on tegemist märgatavalt suurema vastutuse ja keerulisema protsessiga. Maksumaksjate rahaga peab säästlikult majandama, tagades samal ajal avalikud teenused. Samasugune põhimõtteline erinevus on ka ettevõtja ja valla rahakoti vahel. Ettevõtja riskib oma rahaga ja tal ei ole kohustust midagi teha, kui see ei ole majanduslikult otstarbekas ehk kasumit tootev. Avalike teenuste osutami-

se kohustus on omavalitsusele pandud seadustega. Kohalikul tasandil on majandusliku efektiivsuse ja avalike teenuste kvaliteedi valvuriks ja vastutajaks vallavolinikud. Teame väga hästi põhjuseid, mis on eurotsoonile raskusi põhjustanud. Majandus ja rahandus elavad oma reeglite järgi ning demokraatia ehk poliitika omade järgi. Kui poliitika sekkub üle kriitilise piiri majandusse ja rahandusse, ongi käes see, mida näeme praegu eurotsoonis. Sama kehtib ka kohalikul tasandil. Kahte head korraga ei saa – tuleb leida nende kahe kompromiss. Teatavasti on poliitikute esmane eesmärk valijatele meeldida, kuid seda ei saa teha majanduse ning rahanduse reeglitega vastuollu minnes. Samas on neil ka vastutus omavalitsuse/riigi jätkusuutliku arengu eest. Sellepärast on iga aastased eelarvete arutelud üleküllastatud vaidluste ja ülekeevate emotsioonidega. Emotsioon aga pole majanduses ega rahanduses kunagi hea nõuandja olnud. Kõigil tuleb teha karme valikuid, mida jätta tegemata või mille arvelt kokku hoida. Kui tulusid laekub rohkem, kui on kulusid, siis on poliiti-

kutel lihtsam rahva meele järele olla. Kuid kui tulud järjepidevalt vähenevad, ei suudeta puudujääke rahvale meelepäraselt jagada, sest polegi midagi jagada. Rahandusministeerium on pakkunud, et 2008. aasta tasemele jõuavad omavalitsused mitte varem kui 2016. aastal, kui sedagi. Selguse huvides kirjutan sellest, kuidas Türi valla eelarve koostamise protsess käib. Juba eelneva aasta maikuus võtab vallavolikogu vastu tegevuskava ja eelarve liigendamise õigusaktid. 2012. aasta on taas eriline (eelmisel aastal oli eurole üleminek, mis parasjagu segadust tekitas), kuna jõustub uus kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadus, mis muudab taas kardinaalselt eelarvete koostamise aluseid.

Eelarves tuhanded read Türi valla eelarves on tegelikult tuhandeid ridu, millest peavad kokku jooksma need numbrid, mis volikogus vastu võetavasse eelarvesse jõuavad. Iga rea taga (alates paberi-, vee-, elektrikulu jne kuni palkade ja maksudeni) on konkreetsed tehingud, lepingud jne. Eelarve kokkupanekus osalevad kümned otsustusõigusega ametnikud ning kohalikud poliitikud ja lõpptulemus sõltub sellest, kui hästi suudetakse teha koostööd ühise eesmärgi – tasakaalus eelarve nimel. Türi vallas on üle 20 hallatava asutuse ja valla palgal üle 400 inimese. Kõik seisavad

selle eest, et nende osa eelarves ei väheneks. Selline närviline emotsionaalne nõiaring käibki seni, kuni eelarve tasakaalu saadakse, sest vallavolikogu vastu võetav eelarve peab olema tasakaalus. Eelarve koostamine peaks olema ühe ametniku igapäevane töö aasta ringi. Kahjuks ei saa me sellist luksust endale lubada ja paratamatult on kõige pingelisem aeg aasta lõpukuud. On üldlevinud arvamus, et eelarve koostamine on lihtne arvude rittaseadmine ja seda teevad kohalikus omavalitsuses raamatupidajad. Tegelikkuses on raamatupidajad vaid tehnilised töötajad ja nende ülesanne on eelarves tehtud kulutuste õigetel ridadel kajastamine – eelarve koostamine ning eelarve ridade limiitidest kinnipidamine on siiski asutuste juhtide töö. Pereeelarvet koostades peame arvestama sellega, et pole võimalik rohkem kulutada, kui eelarves raha on. Miskipärast arvatakse, et vallamajas on lisaks mingi rahakott, kust vajaduse korral alati juurde võtta saab. Paraku see nii pole ning peame ka siin oma kulutustes jääma ette antud eelarve võimaluste piiridesse. Kel huvi Türi valla 2012. aasta eelarve eelnõude ning seletuskirja vastu, saab nendega tutvuda kodulehel – konkreetsetest numbritest püüan kokkuvõtte teha juba järgmises väljaandes. Arukat majandamist!

Jäätmete veost sellega mitteliitunutele Igal aastal tuleb hiljemalt 20. jaanuariks esitada kohalikule omavalitsusele kirjalik kinnitus, et kinnistul ei ole eelmise aasta kestel elatud. Kes seda ei tee, loetakse korraldatud jäätmeveoga automaatselt liitunuks. Jäätmeseadusest tulenevalt tuleb korraldatud jäätmeveoga teatud tähtajaks mitteliitumise õiguse saanud jäätmevaldajal esitada igal aastal hiljemalt 20. jaanuariks kohalikule omavalitsusele kirjalik kinnitus, et kinnistul ei ole eelmise aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Seetõttu palub MTÜ KeskEesti Jäätmehoolduskeskus kõi-

gil kodanikel, kes on vallavalitsuselt saanud loa korraldatud jäätmeveoga mitte liituda, jälgida korralduses nimetatud perioodi lõpptähtaega ja juhul kui kinnistul endiselt pidevalt ei elata või kinnistut ei kasutata, esitada enne tähtaja saabumist, s.o hiljemalt 20. jaanuariks 2012. aastal vallavalitsusele uus taotlus. Jäätmevaldajad, kes nimetatud tähtajaks uut taotlust esitanud ei ole, loetakse alates 21. jaanuarist 2012 korraldatud jäätmeveoga automaatselt liitunuks. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitumise taotlemine on õigustatud näiteks pikema

eemalviibimise korral elu- või tegevuskohast, pikemaajaline komandeering, suvekodu, ehitusjärgus oleva või elamiskõlbmatu ehitise korral. Väide, et “jäätmeid ei teki”, ei saa olla põhjenduseks jäätmeveo süsteemiga mitteliitumiseks. Jäätmeseaduse alusel on korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud ka need isikud, kes omavad jäätmeluba või keskkonnakompleksluba. Korraldatud jäätmeveost vabastuse taotluse (ka ühismahuti avalduse) vormid on kättesaadavad vallavalitsuses ning valla kodulehel. Taotluse võib saata vallavalitsuse e-posti aadressile

vallavalitsus@tyri.ee skaneeritult või digiallkirjastatult või allkirjastatult aadressile Türi Vallavalitsus, Kohtu 2, Türi, 72213. Lisainfo keskkonnaspetsialist Ott Vilusaarelt, tel 384 8253, 5342 1140. Palume taotluse esitamist mitte jätta viimasele hetkele! NB! Mitteliitunuks lugemise taotlus on võimalik rahuldada ja jäätmevaldaja erandkorras teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastada vaid juhul, kui vallavalitsus on eelnevalt veendunud, et vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.

türi vallavalitsus

Türi valla projekt „Tervelt tööle“ sai toetust

Vallavanem Aivo Prüssel õnnitleb Fileida Tiimanni tema sajandal sünnipäeval. Silvi Lukjanov

Elukestva Õppe Arendamise SA Innove toetas Türi valla projekti „Tervelt tööle“, mille eesmärk on aidata inimesi regulaarse liikumisharjumuse lainele. Projekti raames korraldatakse kahe aasta jooksul koolitusi nii suve- kui ka talvehooajal uute treeningualadega tutvumiseks ning liikumisharrastusega tegelema hakkamiseks.

Arendusspetsialist Reeda Kaal sõnas, et tänu Innove toetusele on võimalus vallas laialdasemalt tutvustada juba olemasolevaid võimalusi ja toetada uute rühmade/ringide teket külades. Kavas on korraldada rulluisutamis-, suusatamise-, ujumisõpetus-, vesiaeroobikaning teiste aeroobsete treeningute ja seltskonnatantsukooli-

tusi. Oma ala spetsialistid on tulemas tutvustama jõusaali ning koduste treeninguvahendite tõhusat ja õiget kasutamist. Talvel pakutakse veel uisutamise õpet ning suvehooajal jooksu- ja kepikõnnikoolitusi ning jalgrattamatka. Iga koolituse puhul pööratakse tähelepanu inimeste füüsilistele võimetele ja tutvustatakse

e-keskkonna kasutamise võimalusi, näiteks e-treeningupäevikut ja e-treeningplaani. Projekt algab ettevalmistavate tegevustega jaanuaris ja kestab 2013. aasta lõpuni. Projekti kogumaksumus on 18 890 eurot, millest Innove toetus 17 990 eurot.

Silvi Lukjanov

Türi vallavanema nõuniku asendaja


TÜRI RAHVALEHT 23. detsember 2011

9

vallavalitsus

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

2012 aasta eelarvega saab tutvuda Türi valla 2012. aasta eelarve koos seletuskirjaga on avalikustatud Türi valla veebilehel www.tyri.ee dokumendiregistri avalikus liideses.

Vald annab kasutusele ruume Türi Vallavalitsus korraldab kirjaliku enampakkumise Türi linnas asuvas vallale kuuluvas Wiedemanni tänav 1 hoones mitteeluruumi kasutuseleandmiseks. Enampakkumise objekti ja enampakkumise tingimustega on võimalik tutvuda Internetis valla veebilehel www.tyri.ee ja vallavalitsuse kantseleis. Täiendavat infot saab telefonidel 384 8249 või 512 1815.

Rohkem hoolivust ja üksteisemõistmist

aivo prüssel

toomas marrandi

vallavanem

Peagi on saabumas jõulud ja aastavahetus. Jõulud on aeg iseendasse vaatamiseks ja uute sihtide seadmiseks. Tulevikku kavandades tuleb kaugemale ette vaadata ning paremat püüelda. Iseenesest ei toimu siin ilmas midagi, oma soovide ja unistuste täitumise nimel peame lihtsalt rohkem pingutama. Rõõm kordaläinud ettevõtmisest korvab hiljem aga kõik varasemad pingutused. Kõrgete sihtide seadmiseks

ei piisa siiski üksnes tugevast tahtest. Vaja läheb ka tarkust ning toetavaid kaasteelisi, sest vaid koos tegutsedes ja üksteisega arvestades saame olla edukad. Majanduslikult keerulistel aegadel on oluline säilitada optimism ja usk paremasse tulevikku. Oma tegevuste ümberhindamine ja efektiivsemaks muutmine parandab konkurentsivõimet ning loob eeldused arengu jätkumiseks.

vallavolikogu esimees

Toetagem rohkem inimesi enda ümber. Sageli piisab selleks lihtsalt naeratusest või heast sõnast, mis teeb tuju paremaks. Rohkem hoolivust ja üksteisemõistmist ning leiamegi rahulolu oma hinges ja tagame tasakaalu ühiskonnas. Meie esivanemate tarkus kutsub meid tegema teistele vaid seda, mida tahame, et ka meile tehtaks. See on inimliku väärikuse alus. Õnnelikud ja terved inimesed on suurema

töövõimega ning tugevad perekonnad tagavad kogukonna ja kogu riigi arengu. Ilusat jõuluaega, rohkem elurõõmsaid, vastutulelikke ja teistest hoolivaid inimesi! Pingutame kõik koos selle nimel, et meil poleks põhjust Türi valla ja Eesti riigi tuleviku pärast muretseda.

Toomas Marrandi

vallavolikogu esimees

Aivo Prüssel

vallavanem

Mis seal lasteaias toimub? Türi valla lasteaedades toimus 30. novembril kogu Järvamaa lasteaedu hõlmav teavituspäev „Mis seal lasteaias toimub, kas ainult mängime ... või siiski õppekava täitmine läbi eakohase tegevuse!?“ Maie Roos

Särevere lasteaia juhataja

Ettevõtmisega sooviti teavitada omavalitsusjuhte koolieelse lasteasutuse rollist, väärtustada lasteaiaõpetajate tööd ning kujundada arvamust lasteaiast kui õppeasutusest. Kutse Türi valla lasteaedadesse said 27 vallavolikogu ja -valitsuse liiget, neist osales 21 ning kirjaliku tagaside andis 20. Mitmed olid külla tulles veendunud, et teavad, kuidas elu lasteaias käib te olete kõik väga tublid jms. Kokkuvõtet tehes selgus, et kõik väga etteaimatav polnudki. Külastuspäeval oli Türi valla lasteaedades kohal 79% lastest, mis teeb rühmas keskmiselt 14 last ehk 7 last täiskasvanu kohta.

Jälgiti turvalisust Külalistel paluti jälgida lasteaedade turvalisust, mille kohta tehtud hinnangutest ja ettepanekutest võib järeldada, et lasteaiad on valdavalt turvalised. Tähelepanu pöörati „ajale jalgu jäänud“ õueala mänguvahenditele ja katkistele piirdeaedadale.

Arvamust paluti avaldada ka lasteaia õppe-kasvatustöö kohta. Parim tagasiside tehtud tööle tuleb kindlasti lastelt ja seda märkasid ka meie külalised. Pea kõik ankeedid sisaldasid kommantaare: lapsed on rõõmsad ja üllatavalt kuulekad; õpetajatel on suurepärased kogemused, mida osatakse oma töös kasutada; tundub, et lastele on lasteaiapäev huvitav ja mitmesuguseid tegevusi pakkuv; lapsed on hästi hoitud ja juhendatud; hämmastab laste kuulekus; laste silmad särasi; lapsed on käeliselt väga osavad; töötajate lapsekesksus jne. Teavituspäevaga sooviti anda külalistele kogemus: kuidas kogu rühma õppekasvatustöösse kaasata ning näiteks kuidas saada kõik mudilased lühikese ajaga riidesse. Olgu märgitud, et meie külalised olid väga abivalmid. Nii mõnigi laps sai emaleisale õhtul öelda, et teda aitas täna riidesse üks „tähtis onu“, kes lasteaias külas käis! Arvamustena toodi välja: kindlasti oleks vaja inimest rühma juurde, kuna lühikese aja jooksul on vaja hulk lapsi riidesse saada; hämmastav, kuidas sellega toime tullakse; kõik oli professionaalne, mulle väga meeldis; laste kuulekus on hämmastav; õpetaja reageerimisoskus vastavalt olukorrale on super; lapsed on hästi hoitud ja juhendatud; õpetaja suutis kaasata kõiki lapsi; õues on õpetajal raske kõiki lapsi üksi jälgida; lapsed vajavad suurt tähelepanu; õpetaja peab igas olukorras suutma jälgida

KÕIKI lapsi, see on keeruline; huvitavad ja näitlikud õppevahendid; laulutunnis kasutati oskuslikult laulu ja mängu, jättis väga hea mulje; lasteaed töötab täielikult süsteemselt ja oskuslikult, nii nagu vaja; õpetaja jõudis ka veel päkapikuks kehastuda; hea meeskonnatöö õpetaja abiga.

Üllatused ja ettepanekud Üllatuste kohta lasteaias toodi välja järgmist: koostöö; rahulikkus, õpetajate rõõmsameelsus; osatakse lapsi kuulama panna; üllatas laste kohaloleku rohkus; laste siirus ja avatus väljast tulija suhtes; ei olnud üllatusi, tean, et õpetajad teevad oma tööd hästi; töötajate loovus ja enda panus oma töösse; töötajate pädevus ja koostöö meeskonnas, juhataja selge visioon; töötajate entusiasm on suur; õppevahendite rohkus, läbimõeldud tegevused; korras ja hooldatud ruumid; asjalik õhkkond rühmas; sisemine energia on suurepärane; oma tegevuste kajastamine infotahvlitel; meeldiv näha seda tööd ja toimetamist, kõik on süsteemne; lasteaias ei olnud mingit tormamist ega kisa. Lasteaiad ootasid ettepanekuid, mida võiks teha paremini nii õpetaja, õpetaja abi, juhataja, majandusjuhataja kui ka omavalitsus. Järgnevalt on võetud kokku külaliste ettepanekud: omavalitsusel tuleks rohkem lasteaiaga suhelda; väärtustada lasteaiaõpetajate tööd ja mitte reformida kampaania korras väljakujunenud süsteemi; taotleda vahendeid lastega

tegeleva personali iga-aastaseks väljaõppeks; õpetaja abid peaksid olema ikka õpetaja abid, mitte koristajad; omavalitsus peaks arvestama rohkem juhataja poolt koostatud eelarvega; lasteaed on lapsele väga oluline, laskem neil töötada; õueala uuendamisel vajalik koostöö lasteaia ja omavalitsuse vahel; ettepanek juhatajale: korraldada taolisi päevai ka edaspidi; praegused väikeste lasteaedade juhid peavad liiga palju tegelema majandusküsimustega; mänguväljaku ja õppevahendite arvelt ei tohiks raha kokku hoida; lasteaia sisekeskkonna turvalisus vajab lisa vahendeid; lasteaed töötab vaatamata kitsastele rahanumbritele (eelarve, palk) väga hästi; omavalitsus peaks leida võimalusi töötajate tunnustamiseks. Esitatud ettepanekud ja mõtted lasteaiatöö kohta olid valdavalt positiivsed. Turvaline ja tegus lasteaiapäev on lastele parim, et kasvada tubliks koolilapseks, rõõmus ja loov õpetaja on väärtus, mida peame ühiselt hoidma, ning rahulolev ja lasteaeda usaldav lapsevanem eelduseks, et Türi vallas pakutakse kvaliteetset ja kodulähedast alusharidust. Päeva kokkuvõtteks võib märkida, et hea tahe, märkamine ja soov üksteiste tegemiste vastu huvi tunda on olulised ja väga vajalikud. Lõpetada tahaks ühe külalise ettepanekuga juhatajale: rohkem selliseid päevi korraldada! Seda meelt oleme ka meie, lasteaednikud.

Uus aasta saabub ilutulestikuga 1. jaanuaril kell 00.00 lastakse uue aasta saluuti nii Türil kui ka Kabalas. Türi linnas lendab kultuurimaja rõdult taevasse III klassi pürotehniliste toodetega ilutulestik, mis ostetakse kultuurimaja direktori Ülle Välimäe sõnul pikaaegselt koostööpartnerilt Tulekild Teenused OÜ Tartust. Tegemist on kolmeosalise tulevärgiga, kus esimesena lendavad taevasse 560 vilisevat eri värvi lilleõit, mis moodustavad kauni lillepeenra. Teises osas sätendavad taevas hõbedased palmid ja krägisevad välgunooled ning kolmandas näeb kuldset lumepilve ja tuleseina ning kõige lõpuks maetakse taevalaotus kuldsesse unistusse. Ilutulestiku ajaline kestvus on kuus minutit ja see läheb maksma 639 eurot, mis on sama palju kui eelmisel aastal. Kabalas toimub ilutulestik kell 20 rahvamajas algava aastavahetustralli raames täpselt südaööl rahvamaja parkimisplatsil. Tulevärki korraldab Kabala Rahvamaja, see kestab juhataja Katre Saare sõnul kahe minuti ringis ja läks maksma üle 60 euro.

silvi lukjanov

vallavanema nõuniku asendaja

Mälestushetk kesklinna kalmistul Teisipäeval, 3. jaanuaril kell 10.30 toimub Vabadussõjas võidelnute mälestushetk Türi kesklinna kalmistul. Helisevad Türi Püha Martini kiriku kellad ja Vabadussõjas võidelnute mälestuseks süütavad küünlad ning asetavad lilled Türi valla esindajad, Memento Järvamaa Ühenduse liikmed, Kaitseliidu Türi malevkonna ja Noorte Kotkaste Järva Maleva esindajad. Mälestuspalve peab EELK Türi koguduse õpetaja Teet Hanschmidt. Oodatud on kõik, kellel on soovi meenutada ajalugu ja mälestada kõiki Eesti vabaduse eest langenud sangareid. 3. jaanuaril 1920. a jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919. a sõlmitud vaherahu, millele järgnes Vabadussõja lõpetanud Tartu rahulepingu allakirjutamine. 3. jaanuar on Eesti lipupäevana meie ametlikes kalendreis kui Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev.

Katrin Soomets

kultuuri- ja välissuhete spetsialist

Kultuuritöötajate ja ühenduste esindajate tänuüritusest Suures Türi vallas on palju inimesi, kes aasta jooksul hulgaliselt kultuurisündmusi ning muid ühistegevusi korraldavad. Tööaega sellistes tegevustes mõõta on peaaegu võimatu, samuti on sageli väga ähmane palgatöö ja vabatahtliku tegevuse piir. 5. detsembri pärastlõunal sõidutas buss u 40 sellist aktiivset inimest Koigi valda „Eestimaa aasta küla 2011“ tiitliga pärjatud Prandi küla külamajja. Valla haridus- ja kultuuriosakonna spetsialistide kokku pandud tänuürituse kavasse mahtus Prandi külamaja ja kohaliku külaseltsi tegevuste tutvustus seltsi juhatuse liikmelt Õnne Põllumetsalt, lühike motivatsioonikoolitus oma ala tipptegijalt Mart Nurgalt, jõuluõhtusöök ning üllatuskontsert Kareda vallas elavatelt muusikutelt Kadri ja Mati Käärdelt. Tublisid tegijaid tervitas Prandi külamajas ka vallavanem Aivo Prüssel, kes tervituskõnes kõrvutas mälestust omaaegsest kultuuritöö korraldamisest tänase olukorraga, kus enamik ettevõtmisi saab alguse vastavate projektide paberilepanekust ning rahastajate otsuste ootamisest. Vallavanem tänas kokkukutsutuid ning soovis edukat ja tulemuslikku koostööd järgnevaks aastaks. Heade soovidega uueks aastaks ühineb ka Türi valla haridus- ja kultuuriosakond. Inimene vajab inimest – suhtlemist, lähedust, tähelepanu, tunnustust ja tunnustamist. Sama kaua kui on kestnud praegune Türi vald, on tunnustatud ja tänatud neid tublisid inimesi, kes teistele oma tegevusega rõõmu pakuvad. Omanäoline tänuüritus kultuuriasutuste juhtidele, raamatukogude töötajatele ning aktiivsematele mittetulundusühingute eestvedajatele toimus käesoleval aastal juba kuuendat korda.

Katrin Soomets

kultuuri- ja välissuhete spetsialist

Riina Trumm

külaliikumise ja seltsitegevuse spetsialist


TÜRI RAHVALEHT 23. detsember 2011

10

sport Vibunoored olid edukad

Türi Vibukooli sportlased võitsid Eesti sisekarikavõistlustelt viis kuld-, neli hõbe- ja kaks pronksmedalit. Plokkvibuklassis võistlevatest Türi Vibukooli sportlastest võitsid kuldmedalid tidettide tüdrukuteklassis võistelnud Lisell Jäätma (tulemusega 598 silma 600st) ja poisteklassis Robin Jäätma (574 silma). Noorteklassis võidutses Kristi Ilves (571 silma), juunioride meesteklassis Gerhard Grens (505 silma) ja naisteklassis Maarika Jäätma (542 silma). Teise kohaga naasid tidettide klassis tüdrukute arvestuses esimese võistluse teinud Karolin Puusepp (525 silma) ja poiste arvestuses Kristjan Ilves (544 silma). Noorte poiste seas jäi teiseks Artur Aas (580 silma) ja kadettide klassi noormeeste arvestuses Agris Adamberg (489 silma). Kolmandale kohale tõusis pjedestaalil tidettide poiste arvestuses Kren Kask (538 silma) ja noorte poiste arvestuses Renet Kask (531 silma). Oma noorusele vaatama paistsid täiskasvanute klassis meeste seas tubli tulemusega silma Gerhard Grens (5. koht 518 silmaga), Artur Aas (6. koht 518 silmaga) ja Agris Adambeg (8. koht 413 silmaga). Naiste klassis saavutas viienda koha Kristi Ilves (485 silma). Treener Maarika Jäätma sõnul pälvivad kõik võistlustel osalenud vaid kiidusõnu, kuid erilist heameelt valmistasid talle tütar Liselli lastud tulemus ja Artur Aasa südikas esinemine meesteklassis. „Mõlema sportlase puhul julgen väita, et me veel kuuleme neist,“ lisas ta. Eesti sisekarikavõistlused toimusid 11. detsembril Tartumaal Lähtel. Järgmise võistlusena osalevad Türi Vibukooli sportlased tuleva aasta märtsis toimuvatel Eesti meistrivõistlustel ning mitmetel neist on võimalus pääseda ka 2012. aastal toimuvatele Euroopa meistrivõistlustele.

Silvi Lukjanov

vallavanema nõuniku asendaja

Linna 85. sünnipäeval toimus Türi tehisjärve ääres osavõtjaterohke spordipäev. Teet Reier

Türi inimesed on aktiivsed Olgu selleks siis rattakross, rulluisutamine või triatlon, spordiüritusi ja neil osalejaid on Türi valda jagunud terveks hooajaks. Mati Sadam

Türi Spordiklubide Liidu juhatuse esimees

Türi Vibukooli noored sportlased rõõmustavad võidetud karikate ja diplomite üle. Erakogu

klõps

Saada oma klõps aadressil rahvaleht@tyri.ee

Raske on korraldada spordivõistlusi inimestele, kelle keha ja vaim on nõrk ning silmis puudub säde. Õnneks on meie vallas nii, et jätkub aktiivseid inimesi, kes leiavad aega korraldada nii klubilist tegevust kui ka võistlusi, ning rohkesti rahvast võistlustel osalema. On kindla ala harrastajaid, aga ka mehi-naisi, kes osalemas praktiliselt kõikidel võistlustel. Iga aastaga on suurenenud osalejate arv meie traditsioonilistel seeriavõistlustel. Vaatamata küngastevaesele Tolli valgustatud suusarajale on talvisel seeriavõistlusel stardis inimesi

ka maakonna mägisematest piirkondadest ning mõned võistlejad kaugemaltki. Maikuus alguse saav ning augustis lõppev rattakrossi seeriavõistlus on sihipärasemalt harjutama pannud kohalikud noorratturid. Suur tänu Janek ja Romek Järvale, kellel jätkub aega ja tahtmist poistega tegeleda. Edu neile treeneritöös. Aasta tagasi Peeter Kruusemendi vedamisel alustatud rulluisutamise seeriavõistlus oli tänavu tunduvalt esinduslikum ning tänu osalejate paremale ettevalmistusele pikenesid ka etappide distantsid. Korduvalt olid meie kergliiklusteel stardis ka Eesti parimad rulluisutajad. Koos Paide spordirahvaga korraldatava kevad- ja sügistriatloni, mis viib osalejad kevadel Paidest Türile ning sügisel Türilt Paidesse, on sportlased omaks võtnud. Loodame edaspidi näha stardis rohkem sõbravõistkondi.

kuhu minna

Kena jäädvustus Kabala küla rõõmupeolt: kui tõeline kultuuripäkapikk suudab rääkida tunde, ilma et väsimust tunneks, siis peo alguses püsis taustal paistev mängupäkapikk veel üsna virge, peo arenedes aga vajus lõpuks väsinult longu. Teet Reier

16.12.2011– 08.01.2012 Türi kultuurimaja galeriis avatud kunstnike ühenduse Vedelik näitus 23.12 kell 20 jõulupidu ansambliga Svips ja Ervin Lillepeaga Taikse Kultuurimajas. Lisainfo Piret Lai, 5340 3551 26.12 kell 15 klubi Ehavalgus peoõhtu Türi Kultuurimajas 28.12 kell 18.00 Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestri ja Eesti Õpetajate Segakoori aastalõpukontsert Türi Kultuurimajas. Solistid Ragne Saul (sopran) ja Tõnu Mina (viiul), dirigent Lilyan Kaiv. Pilet 4/2 € 29.12 kell 14 MTÜ Elulõnga Õis jõulupidu Oisu Rahvamajas 30.12 kell 19 suur aastalõpupidu ansambliga Karavan Türi Kultuurimajas. Põnevad üllatused. Piletid 15 € müügil Türi Kultuurimajas. Info ja broneerimine tel 387 8248 või info.kultuur@tyri.ee 30.12 kell 20 aastalõpupidu Oisu Rahvamajas 31.12 kell 20 Aastavahetuspidu Kabala mõisas. Ansambel Vint, õhtut juhib Margo Hussar. Pilet eelmüügist 7 €, koolinoortele 2 piletit ühe hinnaga, samal õhtul kohapeal 10 €. Lisainfo Katre Saar, 5300 3987 31.12 kell 24 aastavahetuse ilutulestik Türi linnas 3.01 kell 10.30 Vabadussõjas võidelnute mälestuseks küünalde süütamine Türi kesklinna kalmistul 6.01 kell18 isetegevuslaste peoõhtu Oisu Rahvamajas

Tänavune kepikõnnisari sai tunda ilmataadi kõiki võlusid. Vaatamata vihmale, kuumusele, külmale tuulele ning isegi ilusa ilmaga oli alati osalemas rohkearvuline ja rõõmus seltskond. Sporti tehti ka tipptasemel. Türil peeti sellel aastal Eesti meistrivõistlusi vibulaskmises ja rannamaadluses. Kihli krossirada on igal aastal kohale meelitanud motomehi Eestimaalt ja kaugemaltki. Meie jalgpallurid pidasid tuliseid lahinguid Eesti meistrivõistluste teises liigas. Stabiilselt on Türi võrkpallurid vabariigi meistrivõistluste esiliiga turniiril keskmike hulgas. Aasta tippsündmuseks sai spordirahvale aga osalemine Eestimaa suvemängudel Rakveres. Suurte valdade arvestuses saavutatud teine koht oli kindlasti kordaminek, aga lootsime pisut enamat. Tublid olid taas meie meesvõrkpallurid, kes tulid mängude võitjaks. Köieveomeeskond üllatas kõrge neljanda

kohaga. Meie traditsiooniliselt tugevad alad, kergejõustik ja orienteerumine, saavutasid kuuenda koha ning mälumänguvõistkond oli seekord seitsmes. Eesti meistrivõistlustel jõudsid meie sportlased medalisaajate hulka vibulaskmises, orienteerumises, maadluses, kergejõustikus, ujumises, sportlikus kalapüügis ning bowling’us. Euroopa ja maailmameistrivõistlusel käisid meie kergejõustiklased, orienteerujad ning vibulaskjad. Türilt sirgunud Grit Šadeiko tuli Euroopa kuni 23-aastaste kergejõustiku meistrivõistlustel seitsmevõistluses kuldmedalile. Need on tulemused, mis teeksid au igale omavalitsusele. Spordiklubide Liidu juhatuse nimel tänan kõiki, kes aitasid korraldada võistlusi vallas, meie sportlasi, kes esindasid Türi valda, maakonda, vabariiki erinevatel võistlustel. Edu teile ka uuel aastal.

Turi

Kevade kodu

10.–30.01 näitus “20 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest” Türi Kultuurimajas. Avamine 10.01 kell 16 20.01 kell 19 Rakvere Teatri etendus “39 astet” Oisu Rahvamajas 21.–22.01 Eesti harrastusteatrite festival Türi Kultuurimajas 24. 01 kell 19 akordionimuusika kontsert Türi Kultuurimajas. Esineb Henn Rebane 26.01 kell 18 Türi Muusikakooli õpetajate kontsert Türi kultuurimaja väikeses saalis 29.01 kell 15 klubi Ehavalgus tantsuõhtu Türi Kultuurimajas Pühadeaja jumalateenistused ja kontserdid Türi kirikus 24.12 kell 16 Püha jõuluõhtu jumalateenistus. Laulab koguduse ansambel, solist Eda Liblik 24.12 kell 18 Püha jõuluõhtu jumalateenistus. Laulab Türi Kammerkoor 25.12 kell 11 I jõulupüha jumalateenistus. Kaastegev Nathan Tõnnisson klarnetil. 27.12 kell 11 kontsert „Laulame koos jõululaule”. Kaastegevad koguduse ansamblid ja solistid. Tasuta 31.12 kell 15 Vana-aastaõhtu Jumalateenistus 01.01 kell 11 Uusaasta jumalateenistus


TÜRI RAHVALEHT 23. detsember 2011

11

vana ja uus

teated 1937

UUED KODANIKUD!

MIRELLE TONSKA 18.10.2011 ROBERT RÜÜTEL 7.11.2011 OSKAR SOO 17.11.2011 MARKO LIIDLEIN 17.11.2011 JÜRGEN SURVA 26.11.2011 RASMUS ALLEMANN 27.11.2011 KEITI TOOM 28.11.2011 MARTEN MÖLDER 7.12.2011

Palju õnne!

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 387 9717, 5333 3152 E-post: rahvaleht@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee Tegevtoimetaja: Teet Reier Türi vallavalitsuse lehekülgede toimetaja: Silvi Lukjanov Korrektor: Reet Piik Küljendaja: Elin Kalda Raamatupidaja: Marge Tropp Türi Arengu SA juhatuse liige: Auris Rätsep

Särevere Kodumajanduskooli üheksanda lennu tüdrukud jõulukuuse all. Loodetavasti pole kihisev vahuvein laual mõeldud vaid ainult fotograafi dekoratsiooniks ja peatselt ka avatakse.

Trükkija: AS Kroonpress

u 1915 Fotod René Viljati kogust

Levitaja: AS Eesti Post Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa

kuulutused Kütte-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimine, paigaldus ja hooldus. Tel 513 8314, www.avmterm.ee

Selle jõuluteemalise postkaardi on kujundanud päevapiltnik Avelinius Tõnisson.

Ostame VANA KODUTEHNIKAT ja VANARAUDA: el./ gaasipliidid, pesumasinad, boilerid, arvutid jne, probleemseid tooteid (katlamajad, mahutid, kasvuhooned jne), autoosi ja autoromusid. Pakkuda võib kõike. Demonteerime ja veame ise. ALATI PARIM HIND! Raha kohe kätte. Rohkem infot tel 5670 7523 või 5592 5998.

Müüa 2-toal krt Türil Telliskivi tn,  hind 1800 eurot, tel 528 8558. Türi ujulas (endine solaariumi ruum) terviklik massaaž. Viiu Männik, tel 5806 9488. Müüa suvila, hea hind. Tel 5623 6958. Autopesu ja rehvitööd. E–R 9–21 Türil Suur-Puiestee 19. Tel 5376 8388. FIE Aavo Urmet pagaritöökoda Türil Paide 44 on jaanuaris suletud. Avame 1. veebruaril.

Teraviljakasvatusega tegelev talu soovib osta ja rentida põllumaad Türi vallas. Hind kokkuleppel. Info: 5648 2492.

Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja arvatud riiklikel pühadel) kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152. Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides. Trükiarv on 4800 ja lugejaid 10 000. Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel rahvaleht@tyri.ee. Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepanekud lehe sisu kohta palume saata tegevtoimetajale.

Autopesu ja rehvitööd. E–P 9–21. Asume Suur-Puiestee 19, Türil. Tel 518 6324.

Türi Vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke ELLA MARIST 4.12.2011 LINDE RUBIS 4.12.2011 MARIA LJUKLJAN 5.12.2011 LEIDA METS 15.12.2011 ANDERA PÕLLUMÄE 21.11.2011 VOLDEMAR ERMAN 26.11.2011

ja avaldab kaastunnet omastele.

Saatejuht Hele Pärn

Fotograaf René Viljat tel 525 8325

Ostan vanu (enne 1945. aastat) õnnitluskaarte ning fotosid Eesti ja välismaa linnadest, küladest, inimestest ja sündmustest.


TÜRI RAHVALEHT 23. detsember 2011

12

reklaam Lugejaküsimus

30. detsembril toimub Türi Kultuurimajas aastalõpupidu. Küsimus on: milline ansambel on peo peaesineja? Vastused palume saata hiljemalt 29. detsembriks e-posti aadressile rahvaleht@tyri.ee või posti teel: Türi, Kohtu tn 2, 72215, Türi Rahvaleht. Palume vastajatel lisada ka oma telefoninumber, et võitjaga ühendust võtta. Auhinnaks on meisterküpsetajate Türi Pritsumeeste ahjust tulnud jõululihakäntsakas, mis antakse võitjale 30. detsembril. Türi Pritsumeeste koduleht: pritsumehed.grillfest.ee

Pangabuss peatub: Võhma linnavalitsuse juures kell 10.00–12.00 Kabala rahvamaja juures kell 13.00–14.00

I kvartalis 2012 2., 16. ja 30. jaanuar 13. ja 27. veebruar 12. ja 26. märts

Suure-Jaani Konsumi kaupluse parklas kell 14.15–17.15

I kvartalis 2012 9. ja 23. jaanuar 6. ja 20. veebruar 5. ja 19. märts Bussis saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid. Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega www.swedbank.ee. Lisainfot pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

23.12.2011 - Türi Rahvaleht  

Tere tulemast lugema 2011. aasta detsembrikuu Türi Rahvalehte!

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you