Issuu on Google+

TĂœRI RAHVALEHT 21. detsember 2012

TĂœRI VALLA AJALEHT

1

21. detsember 2012 nr 12 (805)

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

t-BVSJ#FFLNBOOLBJOFNBKBUFSWFNBĂ IJTLPOOBOJNFMML t6VFBBTUBQMBBOJEFTUML t"BTUBSJOHKĂŠMMFUĂŠJTMLo t-JOOTBJTPPKBUSBTTJEFLPSEBUFHFNJTFLTSBIBML t.VVTFVNJTLPIUVTJEMBQTFEWBOBBKBKĂœVMVEFHBML t+BBOVBSUPPCLBMMJNBCVTTJQJMFUJ

SĂ•NUMID

3. jaanuaril tähistatakse Vabadussþja relvarahu 93. aastapäeva Kutsume Vabadussþjas vþidelnute mälestuspäeval, 3. jaanuaril kell 10.30 kþiki kaaskodanikke minutiks peatuma kirikukellade helina saatel, et anda au neile, kelle ohvrimeelsus tegi vþimalikuks meie riigi sßnni. Peame meeles kþiki rahva riikliku iseseisvuse eest vþidelnuid nii 1918–1920 kui hiljemgi. Mälestushetk Tßri kesklinna kalmistul toimub neljapäeval, 3. jaanuaril kell 10.30. Kßßnlad sßßtavad ja lilled asetavad Tßri valla esindajad, Memento Järvamaa ßhenduse liikmed, Kaitseliidu Tßri malevkonna ja Noorte Kotkaste Järva Maleva esindajad. Mälestuspalve peab EELK Tßri koguduse þpetaja Teet Hanschmidt. 3. jaanuar on Eesti lipupäevana meie ametlikus kalendris kui Vabadussþjas vþidelnute mälestuspäev.

Too raamatud kogusse tagasi TĂźri raamatukogu ootab laenutatud raamatuid, mis tähtajast kauemaks lugejate koju jäänud, jaanuaris kogusse tagasi. „Need lugejad, kellel on raamatud kauaks koju ununenud, palun tooge need siis jaanuaris tagasi. Tuletan meelde ka, et jaanuaris ei vĂľeta kauemaks kätte jäänud raamutete eest viivist,“ Ăźtles raamatukogu juhataja Esta Saksa.

TR

Insener Mati Tähemaa proovib publiku valvsa pilgu all kaheksakßmneaastast telerit tÜÜle saada, lþpuks see tal þnnestuski.

Muuseum näitas rahvale unikaalset televiisorit Eesti Ringhäälingumuuseumis käivitati laupäeval, 15. detsembril unikaalne museaal – 1930. aastatel ehitatud peegelkruviga kaugenägemisaparaat, ja avati näitus “Jaamâ€?.

Jþulud ja aastavahetus kogudustes EELK Tßri Pßha Martini Kogudus Esmaspäev, 24. detsember kell 16 pßha jþuluþhtu jumalateenistus Esmaspäev, 24. detsember kell 18 pßha jþuluþhtu jumalateenistus Teisipäev, 25. detsember kell 11 I jþulupßha jumalateenistus Pßhapäev, 30. detsember kell 11 jumalateenistus Esmaspäev, 31. detsember kell 15 vana-aasta jumalateenistus

Tßri adventkoguduse jþuluteenistus Tßri adventkogudus peab jþuluteemalise jumalateenistuse laupäeval, 22. detsembril kell 11.00. Adventkogudus asub aadressil Koidula 34. Kþneleb pastor Olavi Laur.

TĂźri Kristlik Misjonikogudus 23. detsembril kell 16 TĂźril postimaja 2. korrusel (Viljandi tn 1a) muusikal “Ootusâ€?. Piibli ainetel on stsenaariumi kirjutanud pastor Neemo Raasik, kes kannab Ăźhtlasi ka lavastaja rolli. Sissepääs on kĂľikidele tasuta.

Teet Reier

korraldati Ăźhiseid telerivaatamisi, mis oli vägagi populaarsed. Näiteks tuli korraldajatel loosida paarisaja vaataja hulgast kuuskĂźmmend Ăľnnelikku, kes kĂľik said imelist vaatepilti nautida vaid minuti,“ rääkis Sihver. Nagu eelpool Ăśeldud, olid kasutatavad vastuvĂľtjad nn TEET REIER teet.reier@tyri.ee Nipkowi kettaga aparaadid. „Peegelkruviga kaugenägemise seadmete ehitamise ja kasuUskumatu kĂźll, aga juba tamise kohta seni andmeid ei eelmise sajandi kolmekĂźmnenolnud, kuid selle aasta alguses datel ehitasid tehnikahuvilised helistas muuseumile tartlane eestlased käepärastest vahendiAndres Ansip, kes väitis, et tetest aparaate, millega oli vĂľimama isa Alblik jälgida Londorecht Ansip nist, Berliinist vĂľi “Näiteks tuli korraldasellise apakoguni Moskvast jatel loosida paarisaja raadi ehitas edastatavaid televaataja hulgast kuusja see on täsaateid. kĂźmmend Ăľnnelikku, kes naseni alles.“ Eesti RingkĂľik said imelist vaatepil„Ega ma häälingumuuseuti nautida vaid minuti.â€? alguses seda mi direktori Jujuttu päris han Sihveri sĂľnul puhta kullana ka vĂľtnud. LĂľkasutati telesaadete vaatamipuks, kui kohale läksin ja nägin, seks enamasti Nipkowi kettaga millega tegu, oli imestus muiduaparaate, mida 1937. aastal oli gi suur,“ meenutab Sihver. „Ja umbes viiskĂźmmend. „Tollase suur on ka rþþm, et see unikaalajakirjanduse vahendusel on ne aparaat tänaseks muuseumi teada, et kolmekĂźmnendatel

Fotonäitus „Jaam“ Lisaks unikaalse kaugvaatamisaparaadi käivitamisele avati samal päeval ka ringhäälingumuuseumi fotonäitus “Jaamâ€?. Näitusega tähistatakse 75 aasta mÜÜdumist TĂźri raadiosaatejaama tÜÜ algusest. 15. detsembril 1937. aastal tÜÜd alustanud saatejaam oli valmimise aastal moodsaim Euroopas, 196,6 meetri kĂľrgune mast ainulaadne. Jaama hävitasid 1941. aastal taganevad punaväelased. „TĂźri raadiosaatejaama ajalugu on päris pĂľhjalikult läbi uuritud. Seda näitab ka see, et viimastel aastatel on Ăľnnestunud uut materjali saatejaama kohta väga vähe leida, kĂľik on juba olemas,“ Ăźtles Juhan Sihver. on jĂľudnud.â€? Lisaks sellele, et unikaalne aparaat muuseumiriiulile jĂľudis, said kĂľik huvilised laupäeval kaeda, kuidas seade tÜÜtab. Insener Mati Tähemaa käivitas selle tänapäevaste telekaamerate valvsa pilgu all ja surina saatel. Tähemaa oli seadme eelnevalt muuseumi tarbeks tÜÜkorda seadnud. „Originaallambilt, mis suunab valguse läbi kitsa pilu peegelkruvile, oli annetaja lapsepĂľlves värvi maha kraapinud lootuses sealt midagi pĂľnevat leida. Et seda asendada, pidin

uue alumiinimkestaga valgusallika meisterdama,“ selgitas Tähemaa. Kujutis, mida inimesed tolleaegsest kaugnägemisseadmest vaadata said, oli Tähemaa sĂľnul ikka äärmiselt kehv. „Ja ega seda telepilti kauaks jagunudki. 1938. aastal läksid saatejaamad Ăźle ultralĂźhilainele ja saatjate tÜÜkaugus Eestini enam ei ulatunud. Taas said inimesed vĂľimaluse teleri juurde koguneda alles 1955. aastal, mil läks eetrisse esimene saade Tallinna televisioonistuudiost.“


TÜRI RAHVALEHT 21. detsember 2012

2

arvamus Kui pakutakse, järelikult on jõulud Jõulude ajal jõuab meieni väga palju reklaami, millega kutsutakse küll kulda müüma, pakutakse soodsalt jõulukaupa või siis hoopis kiirlaenu. Kõik ikka selleks, et vahel viimanenegi hinge tagant ära anda, et saaks kingitusi osta, või siis seda, mida parasjagu soodsalt pakutakse. Pakkumised potsatavad ka meilipostkasti või helistatakse lausa mobiilile. Nii sain minagi ühel reedelõunal kõne: Pille mobiilsidefirmast soovis teha väga hea pakkumise. Kuna asutasin parasti autosõidule, jäi jutt pooleli, aga uuel nädalal lubati kindlasti taas helistada. Uuel nädalal heliseski telefon. Pakkujaks polnud aga enam Pille, vaid hoopis tundmatu tütarlaps, kes vuristas teksti nagu ravimireklaamis. Pakkumine oli muidugi hea: nelja euro eest kuus sadu minuteid tasuta kõneaega ja tasuta telefon lisaks. Kui telefoni ei soovi, on kuumakse koguni kolm eurot. Kõige selle taga aga kaheaastane tähtajaline leping. Lubasin mõelda. Ei läinud eriti kaua, kui helistas Pille ja oli väga üllatunud, kuuldes, et mulle on juba pakkumine tehtud. Kasutasin juhust ja uurisin, kas kahe SIM-kaardiga telefone ka tasuta pakutakse. „Ei pakuta,“ sain vastuseks. Varsti helistas aga vuristajatüdruk ja, kuuldes, et kui kaksiksimmiga telefoni ei saa, lepinguks ei lähe, klõbistas natuke klahve ja pakkus, et ligi sada eurot maksva telefoni võin saada kõigest kolmekümne euroga. Uskumatu. Kuna ma ikka veel kõhklesin, siis ta helistas veel ja veel ja iga korraga läksid pikaajalise lepingu tumedad toonid aina roosamaks. Imeline aeg see jõuluaeg. Kui mitte häid pakkumisi, siis vähemalt valget ja rahulikku jõuluaega ning rõõmsat aastavahetust soovin kõigile küll!

TR

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Uue aasta plaanidest

KAIA IVA Riigikogu liige

Riigikogu tööaasta on lõpule jõudmas. Oleme seaduseks muutnud rea eelnõusid, sealhulgas aasta ühe olulisema seaduse, järgmise aasta eelarve. See on kriisist väljumise eelarve, kus üle mitme aasta on võimalik pideva kokkuhoiu kõrval asuda kasutama tulusid uuest majanduskasvust ning leida lahendusi kõige pakilisemates küsimustes. Selle tulemusena tõusevad avaliku sektori töötajate palgad. Palgalisa saavad õpetajad, kultuuritöötajad, politseinikud, meditsiinitöötajad, päästjad, kaitseväelased vastavalt valdkondade sees tehtavatele

otsustele. Avaliku sektori kõige suurem palgatõus ootab ees õpetajaid, palgafond kasvab 11 protsenti. Lisaraha suunamine õpetaja palkadeks ei too omavalitsustele rahalisi lisakohustusi, nagu mõned on väitnud. Probleeme võib olla kohtades, kus õpilaste arv oluliselt väheneb. Kavas on toetada omavalitsusi tugispetsialistide tasustamisel, kasutades selleks haridusministeeriumi selle aasta eelarve jääki. Rõõmustab, et Türi volikogu on teinud otsuse, millega tõusevad ka lasteaedade ja teiste haridusasutuste töötajate palgad. Juulist tõusevad riiklikud

peretoetused alates pere kolmandast lapsest. Pere esimesele ja teisele lapsele saab taotleda vajaduspõhist lisatoetust. Mõistagi jäävad kehtima kõik senised toetused, sh alates pere teisest lapsest makstav tulumaksutagastust, mis on arvestuslikult 30 eurot kuus lapse kohta. Järgmisel aastal käivitub õppemaksuta kõrgharidus ning selle toetamiseks hakatakse uutele tudengitele maksma vajaduspõhist õppetoetust. Uuest aastast hakatakse arvestama ja maksma vanemapensioni kõigi laste eest. See on meie selge sõnum – laste kasvatamine on tähtis ja riigi poolt tunnustatud töö. Lisaks tõusevad korraliselt pensionid 5%. Regionaalselt on tähtis valla teede remondiraha 60%line suurenemine ja põllumajandustoetuste maksmine maksimaalses lubatud mahus.

Pean väga oluliseks järgmise aasta eelarves regionaalseid toetusi valdadele ja linnadele ning kohalikele mittetulundusühingutele. Riigikogu suunas selleks umbes kolm ja pool miljonit eurot, sellest 300 000 eurot tuli Järvamaale. Mul on hea meel, et Isamaa ja Res Publica liidu fraktsioon aktsepteeris nii suures mahus Türi valda puudutavaid ettepanekuid. Nii saab järgmisel aastal Türi ühisgümnaasium 36 000 eurot õppevahendite ostuks, Türi lasteaiad 63 000 eurot piirdeaedade ehitamiseks ja õuealade korrastamiseks ning Türi kultuurimaja 25 000 eurot C-rühmade rahvariiete, konverentsitehnika ja laululava pinkide soetamiseks. Minu tänud vallavalitsuse ja hallatavate asutuste esindajatele, kes oma ettepanekuid veenvalt ja sisukalt on põhjendanud nii mulle kui ka meie fraktsiooni liikmetele, keda

olen kutsunud siinsete oludega tutvuma. Lisaks jõudis riigieelarvesse ka reformierakonna ettepanek toetada Oisu perekodule auto ostu 5 000 euroga. Uuel aastal algab Türil suur tee-ehitus. On tehtud eeltööd, et uue riikliku teehoiukava põhjal algaks juba järgmisel aastal linna läbiva Türi-Tallinna maantee rekonstrueerimine ja 2014. aastal linna läbiva maantee ehitus Väätsa teeotsast kuni Särevereni. Siis saavad korda ka maanteeäärsed kõnniteed. See nõuab tõsist tööd ja aktiivset suhtlemist vallavalitsuselt kui ka kannatlikkust vallaelanikelt. Näen rõõmuga, et vallavanem on riigiasutustes valda esindades nõudlik ja koostööaldis. Uus aasta tuleb teguderohke. Soovin kõigile rahulikku jõuluaega ning töökat ja edukat uut aastat!

mas käia. 2009. aasta valimislubadustes oli kohalikul IRL-il sündmuste osas küll muud kirjas, aga ega loll pole see kes lubab, vaid ikka see, kes uskuma jääb! Üks minu suur unistus oli, et türilaste koostöös saavad Oisu perekodu lapsed endale väikebussi. Kogusime Türi rahvaga küll hulga raha, aga korraliku sõiduki jaoks siiski mitte piisavalt. Tore, kui rotarite ja poliitikute abiga buss lõpuks ostetud saab – kui see on kellegi poliitreklaam, siis jäägu see valijate otsustada. Mul on olnud veel Türi valla arenguga seonduvaid ametialaseid unistusi, mida ei ole õnnestunud täide viia, sest eelduseks on raha, mille jagamist erinevates kanalites kureerib aegade algusest praegune vallavanem, ja me ei ole sõbrad. Mul on unistus, et ühel

päeval on Türile elama ja tegutsema oodatud kõik tublid inimesed ning neid ei takistata oma ideid ellu viimast sõltumata parteilisest või sõpruskondlikust kuuluvusest. Mul on unistus, et inimesed, kes otsustavad Türi valla asju, lõpetaksid silmakirjaliku naeratamise ja intrigeerimise ning asendaksid selle ausa ja otsekohese suhtlemise ja suhtumisega. Liiga palju on siin väkeses kogukonnas salakavalat ärapanemist ja ülepolitiseeritust. Mul on unistus, et Türil hoiaksid rahva nimel võimu inimesed, kellele see ei ole kinnisidee ja eesmärk omaette. Mul on unistus, et Türi kogukonna arenguks mõeldud rahade, tunnustuse ja ametikohtade jagamisel lõppeks klassikaline ringkäendamine põhimõttel – kui sa ei ole meiega, siis oled sa meie vastu.

Mul on unistus, et neid, kes julgevad ausalt oma arvamust Türi arengu nimel välja öelda, ei süüdistataks provokatiivses käitumises, ei hirmutataks KAPO ja muude sanktsioonidega. Mul on unistus, et siinset elu ei kajastaks riigitelevisioonis inimene, kes on hingelt parteilane ja kes seda nõrkusehetkedel kuidagi varjata ei suuda, tehes sellega häbi ka oma kogukonnale. Mul on unistus, et Türi Rahvalehte juhiksid ausad ja selleks pädevad inimesed, mitte parteile tänuvõlgu olevad sõdurid ja “kapipoliitikud” või mõnest ajalehest saamatuse eest vallandatud töötajad. Mul on unistus, et Türi vallas ja nüüd ka TASAs võimu võtnud Türi IRL ei allutaks Türi Rahvalehte vaatamata lähenevatele valimistele oma poliitvõimule.

Minul on unistus AURIS RÄTSEP Ajaveeb: auris.tyrivald.ee

Kunagi oli mul lugeja ja reklaamiostjana unistus paremast Türi Rahvalehest, täna on see täitunud. Arvan, et meie armastatud kogukonnaleht ongi riigis üks paremaid – tekstidelt ja piltidelt sisukas, dünaamilise ülesehituse ning kindlate reklaamimahtude ja reeglitega omavalitsusleht. Täna on Türi Rahvalehte mõtet kirjutada arvamuslugusid ja avaldada reklaami, sest see jõuab kõikide Türi valla elanikeni, lisaks on veebiväljaandel juba rohkem kui tuhat lugejat! Lehe tegevtoimetaja Teet Reier ja kogu Türi Arengu Sihtasutuse (TASA) meeskond

on teinud lehe arendamisel head tööd. Unistasin ka sellest, et Türil toimuks lisaks lillelaadale veel üleriigilise kõlapinnaga suursündmusi, mis teeksid meile au ja tooksid külalisi. Suure toidufestivali korraldamise tegi osa isamaalisi ja nende lakeid aastate jooksul võimalikult ebameeldivaks, ka Türi õunafestivali eest on tulnud seista ja selgitada praegusele vallavanemale, kas ja kellele valla sünnipäevafestivali üldse vaja on. Agri löödi Säreverest minema ja ongi parem – isamaalased saavad nüüd ainult enda korraldatud üritusi ava-


TÜRI RAHVALEHT 21. detsember 2012

3

uudised

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Kainelt rooli ja raketid ohutult taevasse Lähenemas on jõulud ja aastalõpp ning paras aeg vaadata tagasi möödunule ja teha plaane tulevikuks. Selleks et aasta viimane kuu mööduks kõigile turvaliselt, tuleb olla ettevaatlik pürotehnikaga ning järgida selle kasutamisel õigusaktidest tulenevaid ohutus- ja muid nõudeid. Iga-aastaseks probleemiks on kujunenud paugutite kasutamine ning seoses sellega tuletan meelde, et paugutite kasutamine on keelatud ajavahemikus 01.11–26.12 ning lubatud 27.12–01.01. Kindlasti ei tohiks pauguteid kasutades häirida teiste isikute rahu, vastasel juhul käsitleb politsei nimetatud tegevust Karistusseadustiku § 262 ehk avaliku korra rikkumise järgi väärteona. Lastevanematele panen südamele, et nad tunneksid rohkem huvi, kellega ja kus nende lapsed viibivad ja pidutsevad. Kindlasti tuleb kontrollida, kas keskkond ja seltskond, kus laps viibib, on ohutu. Nii nagu igal aastal, on politsei jõulueelsel ajal täiendatud patrullidega väljas teedel ja tänavatel, et tagada kodanike turvatunne. Aastalõpu päevadel viiakse suurendatud jõududega läbi „kõik puhuvad“ politseioperatsioone. Joobes sõidukijuhtimine on lubamatu ja politsei on karistuste määramisel karm. Kindlasti tuleb jälgida alkoholi tarvitanud sõpra ja teda mitte autorooli lubada. Kahtluse korral tuleb testida kainust alkomeetri abil. Selleks et autojuht saaks ohule õigeaegselt reageerida, peab ta sõitma nähtavusele vastava kiirusega ja tagama, et klaasid ja tuled on puhtad. Valdav osa jalakäijate õnnetustest juhtub pimedal ajal või halva nähtavusega. Nende õnnetuste vältimiseks tuleb jalakäijatel muuta end nähtavaks, kandes helkurit või süüdatud valgusallikat. Veenduge, et teil ja teie lähedastel on nõuetekohane helkur. Lõpetuseks soovin kõigile rahulikke jõule, head vana aasta lõppu ja uue aasta algust lootuses, et politseinike ja kogukonna koostöös oleks meie elukeskkond uuel aastal senisest veelgi turvalisem.

TARMO KIVI Türi konstaablijaoskonna piirkonnavanem

Maakonnalehe sõnul on lumesahk Järvamaal rohkem oodatud kui jõuluvana. Kuidas on lood Türi vallas? Türi vallavalitsuse majandusosakonnaja juhataja Urmas Kupu sõnul on tuisusel päeval valla territooriumil töös olenevalt olukorrast orienteeruvalt 13–14 traktorit. „Maksmine on igas piirkonnas erinev ja iga talihooldajaga on tehtud eraldi lepingud, kuid üldiselt võiks öelda, et tund lume lükkamist maksab vallale keskmiselt 700 eurot. Maapiirkondade jaoks on Türi valla kodulehel üleval talihoolduse kaart, kus näidatud lükatavad teed ja nende teede kontaktinimesed,“ ütles Kupp. Loodetavasti on lumesadamise normid selleks aastaks täis ja jõulumees pääseb muretult kõigi ootajate juurde. Teet Reier

Linn sai soojatrasside kordategemiseks raha Riigihanke eduka toimumise järel võivad Türi linnas järgmisel aastal alata ulatuslikud soojatrasside uuendustööd. „2009. aastal tegi Türi Linnavara projektitaotluse Keskonnainvesteeringute Keskuse Sihtasutusele Tehnika tn katlamaja soojatrasside korrastamiseks. Taotlus rahuldati ja trassid tehtigi korda 2010. aastal, heakord 2011, projekti maksumuseks oli toona seitse miljonit krooni,“ selgitas Türi vallavalitsuse energeetik Urve Meerits. „Samal, 2010. aastal kirjutas Türi Linnavara projekti rahastuseks ka Vabriku tänava soojatrassidele, millele esialgu saadi eitav vastus, kuid tänavu sai see siiski positiivse rahastusotsuse.“ Meeritsa sõnul on hetkel käimas riigihange projekteerija-ehitaja leidmiseks. „Huvi töid teostada on tundnud kuus firmat. Pakkumuste esitamise tähtaeg on selle aasta 28. detsember.“ „Türi Linnavara loodab

Peale soojatrasside uuendamist peaks toasoe Vabriku tänava katlamajast jõudma tarbijateni väiksemate soojakadudega. Teet Reier

rekonstrueerida enamuse Vabriku tänava katlamaja soojatorustikest, viia kõik torud maa alla ja kaotada läbi majade

viidud liinid. Projekti käigus paigaldatakse kõigisse soojussõlmedesse ka uued soojamõõturid ja majasisestussiibrid,“

Jõnkadi-jõnkadi jõulud tulevad! Kogunesime vana koolimaja saali, hinges põnevus. Mõnel ka pisut skeptiline hoiak, aga enamikul teadmatus, mis toimuma hakkab, kuna Terje Puistaja nimi oli võõras. Mõnele oli uudis, et Tartus on selline kool nagu Eesti Rahvapärimuse Kool. Meid sai kokku kahekasateist naist, kes võtsid osa Eesti Rahvapärimuse Kooli folkloorsest jõuluõppest: „Jõulud meie rahvakalendris – kombestik, rahvamängud, laulumängud, rahvalaulud”. No see on ju igale tuttav teema, aga kui palju on ikkagi teadmatut! Nii me siis istusime ja asusime asja kallale. Pisut märkmete kirjutamist ja juba kamandas Terje meid püsti laulma, tantsima, mängima. Vahepeal lasi meil omi mõtteid-märkmeid kirja panna ja jälle mängima. Vahepeal regilauluga edasi. Kui koolituse aeg läbi sai, siis tundus, nagu oleks keegi vahepeal kella edasi keeranud: aeg oli lihtsalt otsa saanud.

ASTA VIIGIPUU Türi muuseumi teadur

Tänu toojatele

lisas Meerits. „Suurem osa töödest peaks saama tehtud 2013. aasta jooksul ja ainult nipet-näpet võib jääda 2014. aastasse. Need tööd toovad küll kaasa soojaveekatkestusi suvel, kuid Türi Linnavara püüab teha omalt poolt kõik, et need oleksid minimaalsed.“ Uus eelisoleeritud torustik peaksid Meeritsa ütlust mööda soojakadusid minimaliseerima nii palju kui vähegi võimalik. „Peale nende tööde lõppu on Türi linnas uuendatud kõik soojatorustikud ning avariid on viidud miinimumini.“ „Peale torustike kordategemist kavatseb Türi Linnavara hakata ka katlamaju uuendama. Sel ajal, kui torustikke korrastatakse, võiksid kortermajad teha korda oma soojasõlmed ja tasakaalustada küttesüsteemid. Arvan, et tulemus rõõmustab meid kõiki, kuna kulud peaksid vähenema,“ ütles Meerits.

TR

Täname südamest kõiki, kellele läks korda teade otsida esiemade käsitöökirstust huvitavaid ja kauneid esemeid, et nendesse pandut teistelegi näidata! Kohtume teie kõigiga näitusel “Kauneid leide esiemade käsitöökirstust“ uue aasta esimese kuu lõpupoole. Kõigile teatatakse avamise täpne aeg. Kui keegi veel leiab käsitööd, mida sooviks näitusele tuua, võtke palun ühendust telefonil 504 7330. Näituse korraldajate nimel

EHA PEHK

11. jaanuaril kell 14.30–16.30 toimub Türi Kultuurimajas eesti-soome jalatsivabriku talvejalatsite müük. Talvesaapad naturaalnahast ja lambavilla voodriga! d Parima hinnad!


TĂœRI RAHVALEHT 21. detsember 2012

4

uudised Tantsutuba Ăźhendas kahe kooli rahvatantsijaid 13. detsembril toimus TĂźri kultuurimajas kahe kooli, TĂźri ĂźhisgĂźmnaasiumi ja TĂźri pĂľhikooli Ăľpilastele mĂľeldud tantsutuba, kus tantsiti pärimustantse, lauldi regilaulu ning Ăľpiti lapitekkidel istudes paelte punumist. Ăœrituse eestvedajateks olid kolm tegusat TĂœG-i Ăľpilast: Anet Adamson, Liis Kadalipp ja Sander Aasaväli. MĂľte sai alguse JĂľhvi haridusfestivali kĂźlastusest, kus noortel paluti välja mĂľelda projekt ning see ka oma kodukohas ellu viia. Nii pandigi kogukonda liitva ideega algatus paberile, otsiti koolitajad ning tehti kĂľik muud vajalikud ettevalmistused. Tantsutuba viisid läbi Annely Läänesaar ja Ene Hunt, lþþtspillil saatis Silvi Tumanskaja ning käsitÜÜ tÜÜtuba juhendasid ĂźhisgĂźmnaasiumi Ăľpilased. Ăœlimalt positiivne tagasiside annab julgustust korraldada midagi sellist ka tulevikus. Tantsutuba oli suurepärane vĂľimaluse liita kahe kooli rahvatantsuhuvilisi noori.

LYZELL LOHVART

Asta Viigipuu (paremal) ja Terje Puistaja meelitavad lapsi rebaselþksust läbi lipsama.

Teet Reier

Muuseumis kohtusid lapsed vana aja jĂľuludega

Jþulurahu sßdamesse kßßnlavalgust kodudesse, kaunist jþuluþhtut! Rþþmurohket aastavahetust! Tßri Talunike Liit Õppida on hea             

           TASUTA  

!"##  

“Enesetundmine, tÜÜvĂľimalused ja valmisolek muudatusteksâ€? 48 Koolitus toimub TĂźri Kultuurimajas: 12.01.2013 – 16.02.2013 (laupäeviti 10:00 - 16:30)

Sihtgrupp: %% %%   &'''( Lisainfo ja registreerimine:  # )

 (* # (

 ('&++,,-

TĂ„ISKASVANUTE KOOLITUSE OSAKOND www.khk.ee/koolitus, tel 7 361 831 E-post: koolitus@khk.ee

Teisipäeva, 18. detsembri Ăľhtul oli TĂźri muuseumi teine korrus täis laste kilked. Kekslinna lasteaia Vikerkarude rĂźhma lapsed koos lastevanematega olid kogunenud pidama jĂľulusid vana-aja stiilis. Eestvedajateks olid Terje Puistaja Eesti Rahvapärimuse koolist ja Asta Viigipuu TĂźri muuseumist. „Igaks juhuks panime muuseumiruumi pingid, kui mĂľnel on soovi istuda. Istuda aga polnud kellelgi aega. KĂľik olid mängudega hĂľivatud. Ka need lapsed ei mallanud pingil istuda, kes päeval olid alles kodus ja haiged. Nad tulid ainult pidu vaatama ja oma pakile järele,“ rääkis Viigipuu. Kui jĂľulukesed olid sisse las-

tud, läks mängimiseks. „Saime kodukäijaga tuttavaks, tegime jĂľuluvorsti, kutsusime hanedluiged koju, tĂľime vanaemale linnast kinki. See on Ăźks väike osa vanadest jĂľulumängudest, mida me mängisime,“ lisas ta. Viigipuu sĂľnul ootas mĂľni laps ikka jĂľuluvana, aga seekord olid need nii vanad jĂľulud, et jĂľuluvana asemel jagas lastele pakke jĂľulusokk. „JĂľulusokul oli ka oma karjane kaasas. Soku ja karjase osa mängisid Lisette ja Tomi isa. Julgen seda sokku ja karjast ka teistele soovitada. Vaadates rahulolevaid nägusid, tundus, et oli Ăźks tore Ăźritus,“ arvas Viigipuu.

KOMMENTAAR

Vikerkarude rßhma þpetajad SIRJE JA PIRET Lustimist jagus tundideks Vikerkarude rßhma selle þppeaasta eesmärgiks on tutvuda oma kodukohaga ja seega alustati tihedat koostÜÜd Tßri muuseumiga. Kuna lapsed on juba usinad muuseumikßlastajad, siis tekkis soov ka lapsevanemad muuseumi meelitada. Kohal oli 19 peret ja lustimist jätkus mitmeks tunniks. Tädi Terje tutvustas mänguliselt koos tegelaskujudega lauldes ja mängides, kuidas peeti jþule varem. Kinke jagama hakates selgus, et lapsed tahtsid jþulusokuga edasi mängida ja kingid vþisid oodata. Lþpuks lunastas iga laps sokult luuletuse eest kingituse. Oli uus kogemus kþigile, kuna me polnud varem nii väikestele korraldanud pidu jþulukombestiku tutvumise ja rahvamängudega. Jääb ßle loota, et lapsevanemad leiavad edaspidigi koos oma pere ja tuttavatega aega ja tahtmist astuda ßle Tßri muuseumi ukseläve ning avastada sealt midagi huvitavat.

TR

Galeriis näeb Tiina Tammetalu loomingut Esmaspäeval, 17. detsembril avati TĂźri galeriis pidulikult Tiina Tammetalu kaksiknäitus. Kunstigalerii peakorrusel on esitatud Tammetalu värskemat loomingut raamatuillustratsioonide seeriast “Kirjad kaugeltâ€?, galerii alumises saalis aga valik maalisarjast “Eesti maastikâ€?. Esimesel korrusel on väljas Tiina Tammetalu maalitud etßßdid, mis kannavad koondnime „Kirjad kaugelt. Talv pĂľhjas“. Pildid viivad meid Soome suvituslinna Loviisa talvistele tänavatele. „Veetsin Ăźhe talve Loviisas. See on pĂľhjamaine suvituslinn, mis talvel muutub otsekui mahajäetuks. MeetrikĂľrgused lumehanged, inimtĂźhjad tänavad ja unustusse vajunud vaateaknad. Kusjuures just vaateaknad on

paljude poodide juures säilitatud endistena ka peale aastatetagust sulgemist,“ räägib Tammetalu. Need säravates toonides väikelinnavaated ja vaateakende mängukarud ning kiikhobud on jĂľudnud kunstniku käe läbi ka näituse piltidele. Keldrikorrusel näeb aga maale seeriast „Eesti maastikud“. Tammetalu sĂľnul on selle sarja tÜÜd valminud aastatel 1997–2002. Omanäoline on nende tÜÜde valmimise tehnika: need on maalitud lĂľuendile, kasutades muldvärve, temperat, liiva, lupja jm elemente sellisel moel, nagu Ăźldjoontes tehakse freskotehnikas. Värvilisemates piltides on lisaks eelnimetatutele kasutatud veel Ăľlivärve, akrßßli, emaili ja bituumenit.

Tiina Tammetalul oli hea meel avada oma näitus Eesti kþige uuemas – Tßri kultuurimaja galeriis. Teet Reier Tiina Tammetalu on vabakutseline visuaal-, maali- ja raamatukunstnik, kelle tegevust iseloomustavad kuulumine kunagisse legendaarsesse kunstirßhmitusse Rßhm T, sadakond raamatukujundust, tegevus ku-

raatori ja þpetajana ning mþistagi viljaka ja aktiivse maalija staatus. Tiina Tammetalu näitus jääb Tßri kultuurimaja kunstigaleriis avatuks 26. jaanuarini.

TR


TĂœRI RAHVALEHT 21. detsember 2012

5

persoon

Lauri Beekmann: kainema ja tervema Ăźhiskonna nimel Alkoholipoliitika teemadel ilmunud lehelugude sirvijatele, viimasel kuul televisiooni vestlussaateid vĂľi „Ajavagude“ saadet vaadanute jaoks pole Lauri Beekmanni nimi vþþras: nimelt on see tĂźrilane vedanud aastaid Eesti karskusliikumist ning vĂľidelnud kainema ja tervema Ăźhiskonna nimel. TEET REIER teet.reier@tyri.ee

Ajal, mil aasta olulisemaid pĂźhi on ukse ees, on paslik rääkida Lauri Beekmanniga, sest meie jĂľuluaeg ei piirdu vaid kirikuskäigu, kalmistukĂźlastuse, kapsa ning verivorstiga. JĂľulud ja aastavahetus toovad laudadele alati ka rohkelt alkoholi, seda enam, et veidi käredam talveilm paljude arvates lausa kohustab „soojarohtu“ tarvitama. Enne pĂźhadeteema arutelu käime aga ära Tallinnas NĂľmme kandis, kus Lauri on sĂźndinud ja kasvanud. „Minu lapsepĂľlv oli väga ilus, kuid emale kindlasti mitte lihtne. MedĂľest ema kasvatas meid, nelja last, Ăźksinda. Vanemad lapsed hoidsid noorematel silma peal. Vahel aitas ka mĂľni majas elanud ßßrnikest,“ meenutab Lauri.

Pal tänava poisid NĂľmmel „Minu emal oli veel omaette saatuselugu. Tema ema oli Siberisse viivas vagunis, kui ta ulatas järsku oma aastase lapse vaguniukselt tuttavatele, kes ta siis oma NĂľmme majas Ăźles kasvatasid,“ räägib Lauri. „LapsepĂľlvekodu aia taga algas mets, minu tĂľeline mängumaa, kus mängisime naabripoistega vĂľi käisin oma koeraga hulkumas. Lasteaiakohustusest olin ma prii ja arvan, et see mĂľjutas kindlasti ka minu kujunemist. Meil oli vanema venna ja naabripoistega otsekui oma Pal tänava poiste kamp, kellele jagus tegevust ja mänge pikkadeks päevadeks.“ Koolipinki nĂźhkis Lauri toonases Tallinna 20. keskkoolis, mis asub Pärnu maantee viadukti juures. „Päris huvitav kogemus oli, kui käisin Ăźle pikkade aastate taas oma vanas koolimajas loengut pidamas. Maja on kĂźll vahepeal renoveeritud, aga mĂľned jäljed on siiani säilinud, näiteks vanad trepiastmed, mida on kulutanud ja lihvinud sajad ja tuhanded jalapaarid.“ Peale kooli otsustas Lauri vabatahtlikult Eesti kaitseväkke astuda. „Sattusin Ăźhte kolmest tolleaegsest päästekompaniist, kus meile anti demineerija väljaĂľpe. Sellele järgnes tĂľsine tÜÜ Pakri saartel ja Tallinnas Tondi kasarmutes. NĂľukogude armee oli lahkunud ja Pakri saared olid

LAURI BEEKMANN

olnud aastaid punaväe polĂźgooniks. Laskemoona ja pomme leidus sealses maakamaras hulgaliselt.“ „Tondi kasarmute kohta jĂľudis meieni aga info, et osad alad vĂľivad seal olla mineeritud. Käisime siis miiniotsijatega ja metallvarrastega etteantud piirkonnad läbi, aga ei leidnud midagi. Siis tuli Ăźks ohvitser ja Ăźtles, et siin ei kasutatudki tavalisi lĂľhkekehi, vaid plastikut. Nii oleksime vĂľinud oma torkimise tulemusena Ăľhku lennata, aga Ăľnneks ei leidnud kinnitust ka see oletus.“

2.11.1975 Tallinn Abielus, 2 last Haridus: Tallinna 20. keskkool Tallinna 6. þhtukeskkool Tartu Kþrgem Usuteaduslik seminar Tegevus: Eesti karskusliidu esimees Euroopa Alkoholipoliitika Allianssi Eurocare asepresident Pþhjamaade ja Baltikumi alkoholi- ja narkopoliitika vþrgustiku NordAN-i peasekretär Eesti Tubaka ja Alkoholi Kahjude Vähendamise Koja juhatuse liige Baltic Alcohol and Tobacco Control Coalition juhatuse liige

Esimene kord jäi viimaseks „Just sel ajal algasid ka erinevad missioonid, kus osalesid ka demineerijad. VĂľrreldes teistega oli mul veidi korralikum keeleoskus, nii pakutigi mulle vĂľimalust kaitseväes jätkata, aga ma ei hakanud sellest vĂľimalusest kinni.“ Aga kuidas siis ikkagi karskuseteema päevakorda tuli, tahtsid ju ka tollased noored nii kooli viimastes klassides kui ka peale seda pidu pidada ja harva, kui seda ilma alkoholita tehti. „Olin 11–12-aastane, kui käisin suvises treeninglaagris, mängisin nimelt tennist. Ma ei oska tänini arvata, miks ta seda tegi, ehk tĂľesti selleks, et meid maitsega alkoholist eemale peletada, aga treener pakkus meile             vastiku maitsega. See on tänaseni ainuke kord, kui olen midagi alkohoolset proovinud, nii et minu puhul idee eemalepeletamisest täiesti toimis,“ räägib Lauri. Samas on Lauril meeles ka ema kuldsed sĂľnad: ära tee midagi sellist, mis sulle ei meeldi, lihtsalt sellepärast, et teised seda teevad. Lähedasem suhe karskusliikumisega sai alguse, tÜÜtades Tartu Pereraadios. „Pereraadios tÜÜtasin kĂźmmekond aastat. KoostÜÜs sporditeadlase Atko Viruga sĂźndis karskusteemaline saadete sari ja alates 2003. aasta karskusliidu konverentsist olen ma liidu tegemistes järjekindel osaline.“ Lauri sĂľnul taasloodi karskusliit 1989. aastal, olles seega 1922. aastal alustatud Ăźhenduse otsene järglane. „SĂľja eel oli karskusliikumine Eestis vägagi populaarne. Lisaks karskete eluviiside propageerimisele vĂľeti osa erinevatest riiklikest kampaaniatest, liit oli toona riigiasutuste kĂľrval arvukaim vabatahtlik organisatsioon.“ „Kahjuks see peale taasloomist enam oma hiigelaegade arvukust tagasi ei saanud. Karskus pole loomulikult kaugeltki nii populaarne kui sajand tagasi. Joomist vĂľetakse kui igapäevast pahet, millest meil on otsekui Ăľigus mÜÜda vaadata.“ Alkoholi tarvitamisega seo-

ses sureb Eestis paar tuhat inimest aastas. Rääkimata nendest, kelle elu-olu ja tervist on alkohol kas vĂľi kaudselt mĂľjutanud. „See on kui pikaleveninud kodusĂľda, kus igal aastal hukkuvad tuhanded,“ sedastab Lauri. „Selles vĂľitluses tahaks tunda rohkem riigi tuge riigikogust kohaliku omavalitsuseni, eelkĂľige konkreetset alkoholipoliitikat silmas pidades.“

Panustada tuleb noortele Erinevalt pþhjamaadest on alkohol meil väga kergesti kättesaadav, seda ka alaealiste jaoks. „Kui Rootsis on 100 000 elaniku kohta 4,5 kange alkoholi mßßgikohta, on meil sama arvu peale

195 mßßgikohta. Taasiseseisvumise algul oleks pidanud riik vĂľtma viinamonopoli ohjad enda kätte, nßßd on seda hilja teha.“ Samuti teab Lauri, et kuigi praegu räägitakse, et GorbatĹĄovi viinavastase vĂľitluse ajal joodi keelu tĂľttu tavapärasest rohkem, ei vasta see siiski tĂľele. Andmed, et alkoholitarbimine vähenes, pärinevad tollal tÜÜtanud spetsialistidelt, mitte ainult nĂľukogudeaegselt statistikaametilt.“ Arenenud on ka alkoholitÜÜstus. „Nii mĂľnegi peletas viinavĂľtmisest eemale kunagine niru napsivalik, kus domineerisid peamiselt kanged joogid. Tänaseks on vĂľimalik osta kĂźmneid ja sadu erinevaid alkohoolseid

jooke, mille puhul vahel pole isegi arusaadav, et tegemist on vägijoogiga. Erinevad siidrid, mait     

  on mĂľeldud peamiselt alustavale kasutajale – noorele.“ Alkoholireklaami näidatakse teleri vahendusel väga palju. Vanema generatsiooni esindajaid see suurt ei mĂľjuta, nemad tarbivad seda, millega on harjunud. Noored pigem soovivad kĂľik uut proovida. „Kas on Ăľigem see, et me lubame noortel koduses keskkonnas oma kogemused kätte saada, et nad siis ei kipuks salaja alkoholi proovima, seda ei oska keegi täpselt Ăśelda. Eks nagu inimesed on erinevad, on ka siin

erinevad tulemused. Uurimused siiski näitavad, et kĂľige parem riskikäitumise ennetus on kodu, kus valitsevad selged piirid, kuid kus laste ja vanemate vahel on soojad suhted.“ „Noori ei hirmuta eriti see, kui sa Ăźtled, et täna alustades on kolmekĂźmne aasta pärast maks täiesti läbi. KolmkĂźmmend aastat paistab nooruses ju igavikuna,“ arutleb Lauri. Ja ega siis kĂľik nii mustades toonides ka ei ole. „EnnetustÜÜd on vaja teha ja seda tehakse järjekindlalt ka edaspidi. Just noortele peame panustama.“ Karskusliidu juht loodab, et koduvallas ja kogu Eestimaal tulevad kenad jĂľulud ja rahulik aastavahetus.


TÜRI RAHVALEHT 21. detsember 2012

6

aasta 2012 Laupa kooli algatus pälvis tunnustuse

Aast

Eelmisel kuul pälvis Laupa Põhikool SA Järvamaa Arenduskeskuse tunnustuse „Parim algatus 2012” näol. Laupa koolilapsed kogusid Viljandi kodutute loomade varjupaiga tarvis hulga patju, tekke, toitu ja raha. Siikohal on hea küsida Laupa põhikooli direktor Kaarel Aluojalt, kuidas koolil on tänavu läinud ja mida toob järgmine aasta. Aastaarv 2012 jääb Laupa koolis väga hästi meelde ühe teise numbrikombinatsiooniga – 101! Just nii palju õpilasi õpib praegu Laupa Põhikoolis. Seda on viis õpilast rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Ning oma riigikogusuuruse õpilaskonnaga oleme Järvamaal maapõhikoolidest Väätsa järel teisel kohal – sellist õpilaste hulka, mida saaks kolmekohalise arvuga kajastada, pole Laupal olnud juba pikki aastaid. Siinkohal mu siiras vabandus ühe pere ees, kelle laps on ootel, et Laupale õppima pääseda: vana väärika hoone kitsad ruumid ei mahuta enam kõiki soovijaid ära. Kuid usun, et (õppe)aastalõpp toob siingi lahenduse. Lõppevast aastast jääb palju muudki toredat meelde: aprillis võõrustasime Laupal Euroopa 12 riigi koolijuhte, seejärel veel meie Comeniuse projekti “Music for everybody” sõpru Hollandist ja Hispaaniast (oleme oma kooliga rahvusvahelisel Comeniuse “reel” juba kolmandat korda); õppeaasta lõpetasime kogu kooli kaasava turvalisuse projektiga, kus meie koolitajateks olid nii päästjad, politseinikud kui kaitseliitlased. Ning kooli tublid õpilasmalevlased värvisid Laupa silla kevadel koolimajaga ühte värvi roosaks. Suvi tõi kaasa järjekordse külastusmängu “Unustatud mõisad”. Kuigi tänavune kuue päeva külastajate hulk (397 huvilist) on aastatagusest üksjagu väiksem, on huvi mõisakultuuri vastu jätkuvalt suur: aasta lõpuks koguneb meie mõisakooli külastajaid pea poolteist tuhat inimest. Sügis saabus mitmeti rõõmsalt: kooli asus tööle noor ja tubli õpetaja, teisel tublil õpetajal oli õnn saada nooreks emaks, ja ikka see 101! Oktoobris tähistasime pikalt kooli hariduslugu: möödus 90 aastat ajast, mil Laupa mõisahäärberis asuti andma kooliharidust. Ning meeldiva punkti pani lõppevale aastale SA Järvamaa Arenduskeskuse poolt koolile antud tunnustus “Parim algatus 2012”: patju, tekke, toitu, raha jm oli tõesti palju, mida lapsed Viljandi kodutute loomade varjupaiga tarvis kogusid. Mis saabuval aastal tulekul? Ennekõike igapäevane koolitöö, et Laupa kooli tugevused ja hea maine püsiks. Tasapisi hakkab taastuma rahvatantsu tava: kaks meie õpetajat koolitavad end rahvatantsujuhtideks, juba saavadki õpilased nende õpitut tunda. Ja sügisel taas suur juubel tulekul: Laupa praegune härrastemaja valmis 1913. aastal – selle Türi valla kauneima hoone 100. sünnipäeva tähistame sügisel tõeliselt suurejooneliselt.

JAANUAR: Järvamaa kultuuripärli tiitliga pärjati tuntud Türi treener Leonhard Soom (paremal). Mati Sadam näitab talle pöidlaga, et vohh, oled tubli mees küll.

VEEBRUAR: Volikogus loeti hääli. Saadud tulemus andis volikogu esimehe koha Raivo Pingile ning vahetus ka vallavanem.

MÄRTS: Nagu igal aastal, saabus ka seekord kevad Türile. Seekord kostus vahelduseks linnulaulule ja pillimängule ka moottorrattamürinat. Nimelt tegi vallavanem kevade auks esimese lumise tsiklisõidu. MAI: Aga loomulikult on see lillelaada kuu. Nostalgilised nokatsid meenutavad laadaaegade algusaastaid.

Laupa kooli õpilased külastasid Viljandi kodutute loomade varjupaika.

Erakogu

Rändauhind anti üle Mäekülale Türi valla aasta küla 2012 aunimetuse võitu kinnitav tänukiri, rändauhind Küla Valgus ja pidupäevatort anti Mäeküla külarahvale üle pühapäeval, 9. detsembril. Külarahvale käisid tunnustavaid sõnu ütlemas Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann, seltsitegevuse spetsialist Riina Trumm, vallavolikogu seltsitegevuse ja maaelukomisjoni esimees Kaarel Aluoja ning Türi Talunike Liidu juht Reet Länkur. Vaatamata talviselt kargele ilmale kogunes Mäeküla külavanema Koit Tederi taluõuele tunnustust vastu võtma paarkümmend rõõmsameelset külaelanikku. Sündmusele pidulikkuse lisamiseks esinesid väikese eeskavaga küla lapsed, neid juhendas ja toetas pillimänguga Taikse kultuurimaja ringijuht Ülle Koppel. Vallavalitsuse esindajate tervituses märgiti ära olulisemad asjaolud, mis Mäekülale tiitlivõidu tõid, sh küla ühistegevuse kauaaegsed traditsioonid, tugev eestvedajate tuumik, külarahva suurepärane koostöö, omanäolised külasündmused jne. Konkursile esitatud ankeet, milles kirjeldati kogu külarahva toredaid tegemisi ja saavutusi, oli niivõrd põhjalik, et aunimetuse väljateenimises kahtlust jääda ei saanud. Kuigi külavanema osa on tähtis, tänas Koit Teder oma tervituses nimeliselt kõiki külainimesi, kes küla ühistegevusse aktiivselt panustanud on ja tänu kellele see tunnustus saadi. „Kui pole küla, pole midagi teha ka külavanemal,“ oli temapoolne kokkuvõtlik sõnum.

APRILL: Kui vetevood jääkammitsaist vabaks pääsevad, on õige aeg laintel end kanda lasta. Koos kümnete teiste veesõitjatega startisid TüriTori kiirlaskumisele ka kohalikud mehed Andres ja Vello.

RIINA TRUMM Türi vallavalitsuse seltsitegevuse spetsialist

JUUNI: Kihli motokeskuses toimusid rahvusvahelised võistlused. Siin heitlesid Ida-Euroopa parimad sõitjad pääsu eest finaali.


TÜRI RAHVALEHT 21. detsember 2012

7

aring jälle täis JUULI: Avatud talude päev tõi Türi valla taludesse suurel hulgal külalisi, kellele tutvustati oma töid ja tegemisi. Pildil näidatakse Liiva talus külalistele kohalikku kübaramoodi.

AUGUST: Uksed avas Retla õpilaskodu. Uutes ja moodsalt sisustatud ruumides saab aega veeta ning puhata kuni kaheksateist õpilast.

SEPTEMBER: Ümarlauas kohtusid kohalike ettevõtjate, korrakaitsjate ja vallavalitsuse esindajad. Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt on tol hetkel veel kenasti ametis ning Türile politseinikke lisaks ei luba.

DETSEMBER: Türi kultuurimaja juures võisteldi jõulukuuskede ehtimises.

Aastaring saab peagi jälle täis. Uskumatu, et kahe suhtelisest sarnase numbri vahele mahub nii arvukalt erinevaid sündmusi. Kindlasti mõjutab meid see, mis toimub Venemaal või Ameerikas, aga mitte nii väga kui see, mis kodusel Eestimaal, koduvallas või oma õuel sünnib. TEET REIER teet.reier@tyri.ee

Kui meediaspetsialist Raul Rebane eelmisel kuul Türi kultuurimajas esines, oli tema sõnum üsnagi selge: ärge muretsege nii väga selle üle, mis kodulinnas või -vallas toimub, mõelge pigem sellele, millisena paistab see koht tallinlasele, tartlasele või võrumaalasele. Nemad teavad aga Türit kui vaikset aedlinna, kus igal kevadel toimub rahvarohke lillelaat. Kevade koduna tuntakse meie linnakest ka. Just selle kevade kodu esiletõsmisega tegeleb juba tosinjagu aastaid kevadpealinna korraldus-

toimkond, kes on juba tänaseks enamuse järgmisel kevadel toimuvast kuupäevaliselt ja kellaajaliselt paika saanud: ka järgmine kevad ei jää ilma pidulikust vastuvõtust, õhupallidest ja linnulaulust. Eelpool mainitud lillelaat on kolmekümne aastaga juba ammu kohalikest mõõtmetest rahvusvaheliseks kasvanud. Bussitäite kaupa põhjanaabreid, kes oma aedadesse kotitäite kaupa taimi ja istikuid ostavad, on siin tavaline nähtus. Küll kohalik teab, et kui linn on autodest umbes ja liikumas on suured rahvahulgad, ongi laadaaeg käes. Ei saa öelda, et kui lillelaat läbi, suigub Türi taas unne. On veel lugematul hulgal erinevaid üritusi erinevate sihtgruppide tarvis, alates koolinoortest ja lõpetades eakatega. Ja mitte kõik ei keerle keskuse ümber, jagub ka valla erinevatesse nurkadesse. Üht üritust, mis tänavu esmakordselt toimus, tahan kindlasti esile tõsta: nimelt avatud talude päeva. Julgen öelda, et

12x Teet Reier

suhtusin sellesse teatud eelarvamusega, tõden veelgi suurema rõõmuga, et selle toimumine ületas ootusi ning sellest osasaamine paneb lootusrikkalt järgmisse aastasse vaatama: talud avavad külastajatele oma uksed ka tulevikus. Selles ürituses oli mõnusat kogukonnavaimu, mis seljatas arvamuse, nagu oleks iga eestlane vaid omaette kiibitseja, kes tunneb rõõmu siis, kui naabril kehvasti läheb. Kabala laulu- ja tantsupidu, metsa- ja matkapäev Tõrvaaugus, rahvusvaheline motokross Kihlis ning motomeeste kokkutulek sealsamas, Paide-Türi rahvajooks, II Türi õunafestival, kevadpealinna kohvikute päev – need kõik on vaid väike loetelu tänavu toimunust. Järgmine aasta toob lisaks kohalikele üritustele ka maakondliku laulu- ja tantsupeo ning kaitseväe paraadi. On, mille poole piiluda ja oodata, kui jõuluaeg läbi ja aastavahetus viimaks möödas.

OKTOOBER: Kuu esimene laupäev toob Türile kokku ubinahuvilised. Nimelt peetakse siis Türi õunafestivali. Pildil annab korraldaja Auris Rätsep Tiina Lippantile juhtnööre, kuidas on kõige mõistlikum õuna grillida.

NOVEMBER: Türi rahvaga kohtus kultuurimajas meediaspetsialist Raul Rebane, kes arvas, et Türi mainel pole häda miskit.


8

TÜRI RAHVALEHT 21. detsember 2012

vallavalitsus

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Türi vallavalitsus korraldab eelläbirääkimistega pakkumise Türi vallas Türi linnas asuva Türi vallale kuuluva Paide tänav 16 asuvas hoones mitteeluruumi kasutusele andmiseks. Eelläbirääkimistega pakkumise objektide ja eelläbirääkimistega pakkumise tingimustega on võimalik tutvuda internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee ja Türi vallavalitsuse kui ametiasutuse kantseleis. Täiendavat infot saab telefonidel 384 8249 või 512 1815. Türi vallavalitsus korraldab kirjaliku enampakkumise Türi vallas Türi linnas asuva Türi vallale kuuluva F. J. Wiedemanni tänav 1 asuvas hoones mitteeluruumi kasutusele andmiseks. Enampakkumise objekti ja enampakkumise tingimustega on võimalik tutvuda internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee ja Türi vallavalitsuse kui ametiasutuse kantseleis. Täiendavat infot saab telefonidel 384 8249 või 512 1815. Türi vallavalitsus müüb eelläbirääkimistega pakkumisel Türi vallas Türi linnas Lembitu tänav 24 elamus ühe korteriomandi. Eelläbirääkimistega pakkumise korra ja tingimustega on võimalik tutvuda internetis Türi valla veebilehel investeeringute kataloogis aadressil http://investeeringud.tyri.ee ja Türi vallavalitsuse kui ametiasutuse kantseleis. Täiendavat infot saab telefonil 384 8249 või 512 1815 või 503 2228.

Riigikogulased külastasid taas maakonda ja Türi valda neeriv kohapeal nähtud ajaloo talletamine. Retla kooli õpilaskodus meeldis kõik: lapsed, kasvataja, kooli juhtkond ja ka paras sõõm altruismi, ilma milleta sellist vajalikku, aga emotsionaalselt keerulist tööd ei ole võimalik teha.

Novembrikuus külastas Järvamaad riigikogu Isamaa ja Res Publica liidu fraktsioon. Türi valla tegemistega tutvusid sotsiaalkomisjoni liige, ettevõtja Reet Roos ja meie enda saadik Toompeal, fraktsiooni esimees, kultuurikomisjoni liige Kaia Iva. Noortekeskuses kohtus eakatega kultuurikomisjoni liige Priit Sibul ja Kirna seltsimajas oli külarahva ja Marko Pomerantsi vestlusring. Kui Kaia Iva on kodukoha igapäevane külaline, siis palusime seekord muljeid Reet Roosilt ja Marko Pomerantsilt.

Marko Pomerants

Reet Roos

Jaanuar toob kallima bussipileti Järva maavanema 4. detsembri 2012 korraldusega nr 426 kehtestatakse alates 01.01.2013 Järva maakonnaliinidel bussisõidu miinimumpileti hinnaks 0,80 eurot senise 0,77 euro asemel ja kõrgeimaks piletihinnaks 3 eurot. Miinimumpileti hinna muutmise vajadus on tingitud mootorikütuse hinna kallinemisest viimase nelja aasta jooksul 26,5 % ulatuses. Eesmärgiga lihtsustada bussis arveldamist lubatakse eelnimetatud korralduses piletihinnad ümardada arvutuslikult 0 ja 5 lõppevateks teise koha alusel pärast koma. Lähtudes eeltoodust, on alates 01.01.2013 maakonnaliinidel piletihinnad ümardatud 5 eurosendi täpsuseni. Peatustevahelised teepikkused ühildatakse riikliku ühistranspordiregistri andmebaasiga, mis toob kaasa mõningaid muudatusi võrreldes senikehtinud teepikkustega, mis omakorda kajastub hinnakujunduses.

JÄRVAMAA ÜHISTRANSPORDI KESKUS

Muutub Türi-Oisu-Äiamaa liini sõidugraafik

Esimene kohtumine oli Türi ühisgümnaasiumis, kus andsin tundi ning kohtusin kooli juhtkonna ja õpilasomavalitsuse esindajatega. Gümnaasiumiskäik oli minu jaoks üllatav, ma pole juhtunud varem nii omapärase õhustikuga kooli. Eks ikka öeldakse, et organisatsioon on juhi nägu, aga selles koolis tundus, et direktriss proua Ellu Rusi pole kooli ahistavatesse raamidesse surunud. Tema oma meeskonnaga on loonud

KÜ Kujunduse töölaua taga said riigikogulased Reet Roos ja Kaia Iva ka näpuosavust nõudvat lõiketööd proovida. Teet Reier kooli, kus õpilane on keskpunkt ka tegelikkuses ja see polegi müüt tulevikust. Türi ühisgümnaasium on malelaudade, kunstinäituste ja erinevate ettevõtmiste-üritustega õppekeskkond, mida sooviksin oma lastelegi. Just selliseid koduse õhkkonnaga inspiree-

TR

TOOMAS ŠADEIKO volikogu haridus- ja noorsookomisjoni esimees

Uusaastakontsert 5. jaanuaril kell 14 Türi Kultuurimajas

Kavas:

W. A. Mozart, J. Haydn, J. Rääts Dirigent Lilyan Kaiv

Pilet 4 ja 2 EUR (õpilased, pensionärid) Pääsmed müügil tund enne kontserdi algust kohapeal

Toetavad: Eesti Kultuurkapital Edelaraudtee Türi Muusikakool Türi Kultuurimaja

TR

Tassist kohvist, lasteaia kohatasust ja pedagoogide palkadest

Tulles vastu Oisu elanikele, muudab Järvamaa Ühistranspordi Keskus maakonnaliini nr 7 Türi-Oisu-Äiamaa sõidugraafiku tund aega hilisemaks, et võimaldada reisijatel ümber istuda Tallinnast saabuvalt rongilt ja Paidest saabuvalt bussilt. Uus sõiduplaan hakkab kehtima alates 02.01.2013.

Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestri

rivad koolid on vajalikud, kui soovime hariduses teha kvalitatiivset nihet. Seejärel kohtusime reklaamifirma KÜ Kujundus lahke ja sügava kultuurihuviga pererahvaga. Tundsin nendega ehtsat ettevõtja hingesugulust. Lisaks oli mulle kui ajaloolasele impo-

Mulle imponeerivad kõik rosoljekarva asjad, sealhulgas rosolje ise. Nii ka Kirna külamaja. Tore oli see, et rahval oli tahtmist tulla ja vallavanem Pipi-Liis Siemann oli ka kenasti kohal ning aitas selgitada Türi valla keskseid küsimusi. Probleemid nagu ikka, aga natuke piiriülesed ka: omavalitsusest raha liikumine oma valla laste eest naaberomavalitsusse. Korraldatud jäätmevedu, inimeste poodi ja arstile saamine, PRIA tegevus, inimeste üleüldine puudus ja sellest tulenev vaade migratsioonipoliitikale. Arutasime ka lapse eest lisahääle saamist. Ligi paar tundi kadus nagu muuseas, suur tänu kõigile osalejatele!

Novembri istungil arutas vallavolikogu mitut hariduse ja noortega seotud eelnõud. Koalitsiooni häältega lõpetati edukatele noortele preemiate maksmine ning kitsendati õppetoetuse võimalike saajate ringi väga hea õppeedukusega õpilaste väljajätmisega. Samal ajal tõstsid volinikud üksmeelselt valla eelarvest tasustatavate pedagoogide palgamäära, sest nagu volikogu esimees R. Pink eelmises TR-is kirjutas: „Oleks kohatu, kui võrreldes aineõpetajatega jääksid valla palgal olevad haridustöötajad kehvemasse seisu.“ Tõe huvides tuleb siiski öelda, et kuu aega varem koostas vallavalitsus eelnõu, mille kohaselt ei oleks 2013. aastal pedagoogide töötasu tõstetud. Hariduskomisjoni ettepanekul otsustati volikogu eestseisuses seda eelnõud siiski volikogule mitte esitada. Esimese lugemise läbis istungil eelnõu, millega vallavalitsus soovib alates 2013. aasta

algusest tõsta rohkem kui 50% lapsevanema poolt makstavat lasteaia kohatasu, viies selle 20 euroni kuus (praegu 12,8 eurot). Põhjendus on lihtne: kõik kallineb, pedagoogide palka tõstame, aga kohatasu ei ole juba viis aastat tõstetud, pealegi olevat tegu ju „vaid“ 7 euroga. Jutt justkui õige, aga ka valla tavakodaniku jaoks on kõik, kaasa arvatud toidukorvi maksumus, kallinenud, ja kallineb uuest aastast veelgi. Samas ütles õiguskantsler I. Teder 23.11 toimunud energiakonverentsil: „3–4-eurone väljaminek võib ühele inimesele tähendada tassi kohvi mõnusas kohvikus, teisele on see kahe päeva toiduraha. Väga paljude perede sissetulekud on sedavõrd napid, et 10 eurot on juba väga suur raha!“ Äsja avaldatud andmete põhjal on keskmine palk Eestis küll tõusnud ligi 900 euroni kuus, kuid Järvamaal jääb see paarisaja euro võrra väiksemaks, pealegi ei ole valla rahandusjuhi andmetel Türi valla

inimesed oma sissetulekutega maakonnas just esimeste seas. Veelgi murelikumaks muutub pilt, kui vaatame andmeid mediaanpalga (so palganumber, millest rohkem või vähem saajaid on võrdne arv) kohta. Eesti keskmisena on see number alla 600 euro ehk netopalgana siis lausa alla 500 euro. Võib kindel olla, et Türi vallas on see number veelgi väiksem. Aga kui palju ja kas sellist palka saavate perede puhul on ikka 7 eurot tühine summa? Teiseks lugemiseks on vallavalitsus esitanud mõnevõrra muudetud eelnõu, mille kohaselt jääks esimese lapse kohamaksuks ikka 20 eurot, kahe lasteaias käiva lapse puhul tasuks lapsevanem teise lapse eest 15 eurot (neid on 10– 15%), kolmanda samaaegselt lasteaias käiva lapse eest tasu maksta ei tuleks, kuid selliseid lapsi on valla laseaedades vaid mõni. Murelikuks teeb ka vallavalitsuse soov siduda kohatasu vabariigis kehtestatud töötasu alammääraga, mis tähendab, et selle tõstmisel tõuseb automaatselt ka kohatasu, ilma et volikogu seda enam arutaks. Asjaga vähem kursis olevatele vallakodanikele veel selgituseks: kohatasu ei sisalda laste toiduraha, nagu vahel ekslikult

arvatakse. See ca 30 eurot kuus tuleb ikka eraldi maksta ja lapsevanemal, kes toob ja viib oma lapse lasteaeda liinibussiga, lisandub kuus veel teist sama palju. Lisandunud on ka eelnõu, mille kohaselt saavad toimetulekuraskustes pered taotleda toetust kohamaksu tasumiseks. Paraku tuleb sellise toetuse saamise õigust taotleda-tõestada igakuiselt. Ma ei ole kindel, kui paljud puudust kannatavatest peredest on selleks valmis. Ehk hakkavad nad hoopis otsima võimalust oma laste viimiseks naaberomavalitsuste, näiteks Väätsa valla lasteaeda, kus kohatasu on kolm (!) korda väiksem ja vabu kohtigi pidavat olema. Kõike ülaltoodut arvestades tegigi hariduskomisjon volikogule märksa mõõdukama ettepaneku – tõsta kohatasu alates esimesest lapsest kuni 15 euroni kuus. See ületab küll maakonna senise keskmise, kuid on võrreldav näiteks meiega sarnases viie lasteaiaga Suure-Jaani vallas 2013. a rakendatava tasuga. Jään huviga ootama, kuidas reageerib volikogu vallavalitsuse poolt noortele peredele kavandatavale „jõulukingitusele“. Seniks aga ilusat jõuluaega meile kõigile!


TĂœRI RAHVALEHT 21. detsember 2012

9

vallavalitsus

Loe TĂźri valla uudiseid www.tyri.ee

Kuuseehteks sobib ka porgand, punapeet vĂľi plastik

Aastaring Tßri vallas Hea Tßri valla rahvas! Lþppev aasta tþi Tßrile muutusi, ilusaid hetki ja keerulisi otsustamisi. Enne kui saabub uus aasta, on sobiv selle aasta toimetused kokku vþtta. Aastale tagasi vaadates vþime Üelda, et on olnud edukas ja tore aasta – valmis Retla þpilaskodu ja Tßri toimetulekukool sai uuenenud tingimustes oma tÜÜd jätkata, Kabalas alustas tÜÜd uue ßhise katuse all Kabala kool-lasteaed. Haridusvaldkonnas on muutused läbi viidud ning loodame, et kujunevad tugevad traditsioonid, head meeskonnad ja tÜine ning tegus koostÜÜ nii haridusasutuste tÜÜtajate, lapsevanemate kui vallavalitsuse vahel.

Lisandub raha teehoiuks Kindlasti jätkub tÜÜ gßmnaasiumihariduse andmise jätkamiseks Tßri vallas – juba jaanuaris esitame taotluse koolihoone rekonstrueerimiseks, et meie lapsed saaksid þppida kaasaegsetes tingimustes, riigieelarvest on tehtud otsus toetada nii tehniliste vahendite soetamist, lasteaedade piirdeaedade ehitust kui noorte tantsurßhmale rahvariiete soetamist. Rþþmu teeb, et aasta jooksul on paljud meie þpilased ja nende tublid juhendajad/þpetajad jäänud silma konkurssidel ja vþistlustel, saanud tunnustust ning kiitust. Majandusvaldkonnas suutsime sel aastal ßle mitme aasta lappida teeauke, parandada kþige hullemaid teelþike ning sellel suunal jätkame ka järgmisel aastal. Abiks on kindlasti riigipoolse toetuse suurenemine, 2013. aastal lisandub raha teehoiuks senisest 60% enam. Meie valda läbivad riigimaanteed, mille remonti oleme oodanud pikisilmi juba aastaid. Läbirääkimistes majandusministri ja maanteeametiga oleme jþudnud kokkuleppele, et tÜÜd Rapla suunal, Tallinna tänaval, peaksid algama järgmisel aastal, Viljandi-Paide suuna linnasisene lþik aga 2014.–2015. aastatel. Lumelßkkamine on jätkuvalt mure, nþudes suuri rahalisi kulutusi ning pþhjustades

toob tulevikus nende Ăźlalpidamine ning kas need on TĂźri vallale just kĂľige olulisemad.

Vajalikud teenused olemas PIPI-LIIS SIEMANN vallavanem

alati ka elanikele ebamugavusi, kuna kþikjal ja korraga ei ole vþimalik teid lumevabana hoida. Siiski on teenuseosutajate poolt nþutud tundide jooksul alati valmisolek lumetþrjeks olemas, Eestis elades oleme ju kþik harjunud, et lumised talved tähendavad ka elukorralduses teatud ebakindlust, näiteks tuisusel päeval on mþeldamatu 10 000 elaniku kodutee iga paari tunni järel lahti lßkata, kohati peamegi ooteajaga leppima. Suur tÜÜ seisab ees vallale kuuluvate hoonete korrastamisel vþi ka näiteks lootusetult lagunenud ning elamiskþlbmatute hoonete lammutamise kava koostamisel ning elluviimisel. Vald peab olema oma vara hea peremees, hindama, mida on tþepoolest vaja, ning mittevajaliku vara kas mßßma vþi lammutama.

Eakad on Tßril aktiivsed Sotsiaalvaldkonnas on meie vallas tehtud ettevalmistustÜÜd Tßri kodu rajamiseks, mille elanikud kolivad siia juba järgmisel kevadel. Kindlasti on kohanemisaeg vajalik nii uutele elanikele kui meile kþigile, kuid oluline ja rþþmustav on, et kßlas saab tÜÜd kakskßmmend inimest. Kabalas on uue ilusa ning mugava elukoha saanud varem Villeveres väga viletsates tingimustes elanud eakad inimesed. Päevakeskuse hoone on kßll väga viletsas olukorras ning selle renoveerimiseks peame järgmisel aastal pßßdma leida lisavahendeid. Tßri vallas on uus kaasaegne ja mugav invabuss, osutame vist kßll omavalitsustest kþige paindlikumat ja laiemale hulgale suunatud sotsiaaltranspordi teenust vastavalt elanike soovidele. Hea meel on, et eakad inimesed on Tßri vallas väga aktiivsed, ßmarlaudadel ja eakate kokku-

saamistel on olnud väga sisukaid arutelusid ning loodan, et uuel aastal kohtume kþigiga juba uute teemade aruteludes! Kultuurivaldkonnas on Tßri vallal kogu maakonnas ja kaugemalgi tugev ning kvaliteetne kuvand. On väga uhke tunne, et meie kultuuritÜÜtajaid kutsustakse korraldama ning kujundama tähtsaid sßndmusi, järgmisel aastal toimuvad Tßril nii maakonna laulu- ja tantsupidu kui mitmed teised ßlemaakonnalised ßritused. Riigi toetusel saame korrastada oma laululava pingid ning soetada uut esitlustehnikat. KultuuritÜÜtajate koostÜÜd soovime järgmisel aastal veelgi sßvendada ning toetada läbi meeskonnakoolituste ja ßhisarutelude. Meie seltsid ja seltsingud on saanud aina suutlikemaks, koostanud suurepäraseid projekte, kaasanud sadu inimesi oma tegemistesse ning nii kßlade ßhistegevus kui sädeinimeste teod on leidnud korduvalt äramärkimist Tßri vallas ja maakonna tasandil. Mitmed projektitegevused on edenenud ning jþuame nii ringhäälingumuuseumi kui raudteemuuseumi kavandamisel järgmisel aastal olukorda, kus eeltÜÜd, kavandid ja projektid saavad valmis ning on vþimalik kaaluda, kas ja millistena Tßri vald neid vajab ning on suuteline ehitama. 2012. aasta oli ilmselt ka toibumise ja olukorra analßßsimise aasta. Oleme ßle elanud majanduslanguse aastad – see on muutnud nii inimesed kui valla asutused ja volikogu ettevaatlikumaks, pikemalt ette vaatavaks ning olusid kainemalt hindavaks. Nii on plaanide tegemisel, investeeringute ja uute algatuste kavandamisel aina rohkem räägitud sellest, milliseid kulusid

Usun, et sedaviisi peame jätkama ka järgmisel aastal: arengukavas seatud eesmärgid, kus on kirjeldatud suurejoonelisi plaane ning kþikide valdkondade arendamist, on vaja ßle vaadata ja selgelt kokku leppida, millised on meile olulisimad ning elanikele vajalikud tegevused, hooned, teenused, ning seejärel keskenduda nende plaanide elluviimisele. Peame olema realistlikud ning tþdema, et nii nagu kogu maailmas maapiirkondades ei kasva ka Tßri vallas elanike arv. Selleks et hoida oma valla elanikke, peame tegema valikud, mis on tähtsatest tähtsaimad. Nagu kodus, loeme ka valla raha hoolega ning jätame pigem tegemata kulud, mis on pikas perspektiivis liialt väikese kasuga kogu vallale. Tßri vald on ßks suuremaid valdu Eestis, meil on olemas enamus vajalikke teenuseid ning kui ettevþtjate elu tasapisi edeneb, siis on lootust, et meie valla elanike hulk pßsib. Ettevþtjate hulgas on mitmeid, kes on siin tegutsenud juba aastakßmneid ning rþþmuga näeme ka uute ettevþtmistega alustamisi, taluliidu ßhistegevust ning pþllumajandusettevþtjate arengut. Suureks mureks on aga ettevþtjatele kohaliku kvalifitseeritud tÜÜjþu nappus, mis teisisþnu tähendab, et meie inimesed peavad olema valmis end täiendama, koolitama ning alles seejärel saame rääkida kohalike tÜÜkohtade arvu suurenemisest ning palkade tþusust. Usun, et aasta 2012 oli Tßri vallale siiski hea aasta, tasakaaluleidmise aasta. Tänan kþiki, kes on oma tegevusega teinud selle meeldivamaks, paremaks nii oma kodus, oma kßlas kui kogu Tßri vallas! Soovin kþikidele peredele soojust, sßdamerahu ning meeldivaid hetki lähedaste seltsis, toredat aastavahetust ning jþudu alustada uuel aastal uue hooga, sþbraliku meelega ning ßksteisele toeks olles!

Muinasjutulises, aeglaselt langevate suurte helvestega lumesajus kogunes seitse vĂľistkonda koos publikuga järjekordsele JRKĂœ Veimevakk poolt korraldatud kuusekaunistamise vĂľistlusele TĂźri kultuurimaja sisehoovis.

 

        sid Ăźksmeelselt, et peaauhinda on väärt perekond Allemanni esindajatest moodustatud vĂľistkond Jäääär, kes oli palju vaeva näinud eri värvi plastpudelitest kßßnlaleegi abil meisterdatud ehetega. Esialgne pilguheit puule ei lubanud kuidagi oletada, et tegemist on plasti, mitte klaasi vĂľi keraamikaga. Kui peaauhinna vĂľitnud seltskond eristus hindajate arvates teistest, siis Ăźlejäänud vĂľistkonnad olid vapustavalt Ăźhtlase hea tasemega. VĂľistkond JĂľulurþþm Aili Avi juhatamisel kaunistas oma puu jĂľulupäraselt kaunite inglitega. Kaks vĂľistkonda TĂźri ĂźhisgĂźmnaasiumist, kus Ăźheks Ăľpisuunaks kunst, esinesid oma koolituse vääriliselt, kuigi mitte kĂľik vĂľistlejatest ei Ăľpi kunstisuunal. VĂľistkond JĂľuluvana abilised kasutas jĂľulumeeleolu loomiseks rohkelt hĂľbepaberit. VĂľistkond DesoksĂźribonukleiinhapped, maakeeli DNA-d, ehtis oma kuuse Ăľpetaja Leelo Männa heatahtliku pilgu all nooruslikult värvirikka ja kaunistusterohkena. Kuusk ehib täna TĂźri ĂźhisgĂźmnaasiumi fuajeed. TĂźri pĂľhikooli IC klassi ehitud kuusk koondpealkirjaga „KĂľik kannavad helkureid“ on musternäide olmejäätmete kunstilisest kasutusvĂľimalusest. VĂľistkond Täheke Anu Luhtiga peaosas oli vaeva näinud lĂľngast, papist ja erivärvi helkpaberist valmistatud rahvakunsti sugemetega kaunistustega. Liiva talu perenaine Reet Länkur ehtis oma kuuske nii, nagu oleks vĂľidud teha sajandeid tagasi, kui Eesti rehetares oleks siis kuuski ehitud. Kuusel toretsesid eri sorti Ăľunad, erineva värvi ja kujuga kartulid. Omaette meeleolu lĂľid miniatuursed punapeedid. Kui osa kauneid kuuski on detsembri lĂľpuni TĂźri kultuurimaja sisehoovis, siis kaunistajate soovil jĂľudsid mĂľned puud ehtima (kahjuks viivitusega) TĂźri ĂźhisgĂźmnaasiumi, TĂźri pĂľhikooli, Särevere Kurepesa lasteaeda ja Kesklinna lasteaeda. Rþþmu tegi, et 2012. aasta esimese jĂľulukßßnla sßßtamise tseremooniale, kus autasustati ka kuusekaunistamise konkursist osavĂľtjaid, tuli rohkelt rahvast. Silm haaras inimmerd kultuurimaja terrassist Viljandi tänavani. Suur tänu kĂľigile, kes Ăźritust toetasid ja hea sĂľnaga kaasa aitasid. Eriti suur tänu TĂźri kultuurimaja vahvale kollektiivile. Täname ka ettevĂľtteid, firmasid kollektiive, kes aitasid nii Ăźritust korraldada kui katsid ka auhinnalaua: TĂźri vallavalitsus, TĂźri   "# "  $ #     kohvik, JRKĂœ Veimevakk, perekond Ormus.

ĂœLO ORMUS

TĂźri ĂźhisgĂźmnaasiumi vĂľistkond DNA jĂľulupuud ehtimas. Teet Reier


TÜRI RAHVALEHT 21. detsember 2012

10

sport Koju toodi 16 karikat 15.–16. detsembril toimusid Koigi võimlas Eesti sisekarikavõistlused, mille korraldajaks oli Eesti vibuliit koos Järvamaa amburite klubiga. Türilt oli võistlustules 27 sportlast, neist 15 Türi vibukoolist ja 12 Järvamaa amburite klubist. Laupäeva hommikul alustasid võistlemist kõige nooremad – sportvibu tidetid ja noored ning plokkvibu tidetid. Sportvibu tidettide poiste arvestuses saavutas Lauri Männik (JAK) 10. koha. Samas võistlusklassis tüdrukute arvestuses tuli Laura-Liis Männik (JAK) 6. kohale ja Karina Loo (JAK) 8. kohale. Plokkvibu tidettide poiste arvestuses saavutas esikoha Kristjan Ilves (TüriVK) 590 punktiga, teisele kohale tuli Robin Jäätma (TüriVK) 589 punktiga, kolmandaks tuli Ranet Hulko (TüriVK) 571 punktiga, neljanda koha saavutas Hans-Kristjan Kuningas (JAK) 538 punktiga, viienda koha võitis Eigo Pesti (Türi VK) 536 punktiga, kuuendaks tuli Andres Murga (TüriVK) 516 punktiga. Sama võistlusklassi tüdrukute arvestuses võitis esikoha Meeri-Marita Paas (TüriVK) 583 punktiga, teiseks tuli Kätlin Langerbaur (TüriVK) 569 punktiga, kolmanda koha võitis Ragne Kuurmaa (TüriVK) 530 punktiga. Hiljem astusid võistlustulle sportvibu kadetid ja juuniorid ning plokkvibu noored, kadetid ja juuniorid. Sportvibu kadettide neidude arvestuses tuli Maarja Tänav (JAK) viiendale kohale 437 punktiga. Plokkvibu kadettide noormeeste arvestuses võitis Caius Kand (JAK) esikoha 584 punktiga, teiseks tuli Karl-Hans Aasavelt (JAK) 565 puntiga ja kolmanda koha saavutas Gert-Kardo Kitsingi (JAK) 545 punktiga. Sama võistlusklassi neidude arvestuses võitis Kristi Ilves (TüriVK) 506 punktiga. Plokkvibu juuniorite noormeeste arvestuses tuli esimeseks Gerhard Grents (TüriVK) 535 punktiga. Plokkvibu noorte poiste arvestuses saavutas esikoha Artur Aas (TüriVK) 586 punktiga, teisele kohale tuli Kristjan Puusepp (TüriVK) 582 punktiga, kolmanda koha saavutas Renet Kask (TüriVK) 570 punktiga. Sama võistlusklassi tüdrukute arvestuses võitis esikoha Lisell Jäätma (TüriVK) 592 punktiga, teiseks tuli Linda-Liis Laikoja (TüriVK) 582 punktiga. Pühapäeval võistlesid täiskasvanud. Sportvibu meeste arvestuses tuli Priit Tormis (JAK) 16. kohale. Väga põnevaks kujunes plokkvibu naiste võistlus. Väga tugevat konkurentsi pakkus Eesti koondislasele Saskia Kaldamäele Lisell Jäätma (TüriVK), kes võistleb alles plokkvibu noorte klassis. Esikoha saatus otsustati alles viimase noolega. Lisell Jäätma saavutas väga tubli teise koha (TüriVK) 556 punktiga, kaotades esikohale vaid ühe punktiga. Kolmandale kohale tuli vahepeal võistluspausi pidanud Krista Kull (JAK) 530 punktiga. Plokkvibu meeste arvestuses tuli võitjaks Evert Ressar (JAK) 582 punktiga. Teise koha võitis samuti väga hea võistluse teinud Kristjan Puusepp (TüriVK) tulemusega 553 punkti, kolmandaks tuli Gerhard Grents (TüriVK) 547 punktiga. Vaistuvibu naiste arvestuses võitis kolmanda koha Kristi Rillo (JAK) 214 punktiga. Tulemustega võib jääda igati rahule, kuna koju toodi 16 karikat. Lapsed võistlesid tublilt, nii mõnedki tegid isiklikke rekordeid.

Türi Rattapoe jalgrattakrossi seeriavõistluse viimane etapp peetakse traditsiooniliselt Türi laululava ja tehisjärve ümbruses.

3x Teet Reier

Spordiaasta oli edukas „Kõik tänavu toimud seeriavõistlused said kenasti teoks ja olid osavõtjaterohkemad kui mullu,“ tõdeb Türi Spordiklubide Liidu juhatuse esimees Mati Sadam. „Rulluisu seeriavõistlusel, mida korraldame koostöös Türi noortekeskusega, on mõnes mõttess lagi käes: käsitsi ajavõtt suuremat osavõtjate hulka, kui oli tänavustel

etappidel, enam starti ei luba. Aga näha on, et üritus on populaarne ja osavõtjaid lisandus pea iga etapiga.“ Kindlasti saavad Sadama sõnul järgmisel aaastal toimuma lisaks Türi Rullile nii suusatamise seeriavõistlus, Türi Rattapoe jalgrattakrossi seeriavõistlus, petanki seeriavõistlus ning kevadel ja sügisel toimuvad triatlonid.

Aasta parimaks võib Sadama arvates pidada võitu Eesti linnade suvemängudel Paides. “Võit tuli väikelinnade arvestuses ning kogutud punktisumma ületas ka suurte linnade parimat tulemist.“ „Esile võiks tõsta ka Türil registreeritud Järvamaa matimeeste klubi hea saavutuse. Nimelt pälvis klubi korraldatav

Maalehe maadlusturniir spordiliidu Jõud hinnangul parima piirkondliku ürituse tiitli.“ Uuel aastal teebki otsa lahti taas suusatajate seeriavõistlus. „Hea meel on ka teada anda, et taas on valmis liuväli Türi Ühisgümnaasiumi juures ja Tolli metsa suusarajad on korralikult sees ja huvilistele avatud.“

TR

MARIKA JÄÄTMA

klõps

Saada oma klõps aadressil rahvaleht@tyri.ee

Rulluisurajale mindi ka kipsis käega.

Noored suusatajad ootamas lähet Tolli metsa võistlusrajale.

Turi

kuhu minna

Seda, et türilased oskavad kiiresti jääpurikaid kasvatada, oli kuulda juba eelmisel talvel, siis võideti Jõgeval purikakasvatamise võistlus. Võistlusvaim pole kustunud ka tänavu. Sellel, Türi ujula vastas asuva kolmekorruselise maja räästast kasvaval purikal on pikkust 4–5 meetrit, ulatudes katuselt pea esimese korruseni. Seega on Türi pikim purikas tõenäoliselt leitud. Las ta kasvab – peaasi, et kellelegi ohtlikuks ei muutu. Teet Reier

18.12.12–26.01.13 kunstnik Tiina Tammetalu maalinäitus Türi kultuurimaja galeriis 29.01– 25.02 näitus “Kauneid leide esiemade käsitöökirstust” II korruse klaasgaleriis jaanuaris Malle Pisarevi näitus ”Mütsid” 2.01.13–31.03.13 Türi muuseumis fotonäitus “Jaam”, millega tähistatakse 75 aasta möödumist Türi raadiosaatejaama töö algusest. 23.12 kell 16 Türi kristliku misjonikoguduse muusikal „Ootus“ Türil postimaja 2. korrusel (Viljandi tn 1a). Tasuta 23.12 kell 20:30 ansambliga jõulupidu Taikse kultuurimajas. Pilet 6 eurot 24.12 kell 15–18 liigub Türi linnas jõuluvana hobustega. Info ja registreerimine kuni 18. detsembrini Türi kultuurimaja tel 387 8248 või info.kultuur@tyri.ee 29.12 kell 20 aastalõpupidu ansambliga Onud, lisaks suurejooneline showprogramm ja muud põnevad üllatused Türi kultuurimajas. Piletid 15 eurot. Broneerimine tel 387 8248 30.12 kell 21 aastavahetuspidu Oisu Rahvamajas. Annely Ott ja Ivar Hansen. Pilet 7 eurot 31.12 kell 21 aastalõpupidu ansambliga XXL Kabala mõisas. Piletid 12 eurot. Broneerimine tel 5373 5851, aastavahetus@hotmail.com

Kevade kodu

1.01 kell 00.00 aastavahetuse ilutulestik Türi linnas 3.01 kell 10:30 mälestushetk Türi kesklinna kalmistul 5.01 kell 14 Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestri kontsert Türi kultuurimajas. Pilet 4/2 eurot 6.01 kell 14 lauluklubi Türi kultuurimajas 12.01 kell 16 Smeritska jõulupidu Oisu rahvamajas 25.01 kell 19 Oisu rahvamaja ja Taikse kultuurimaja kollektiivide peoõhtu Oisu rahvamajas 17.01 kell 11 beebiga kultuurimajja 18.01 kell 19 Viimsi harrastusteatri muusikal “Lubadused, Lubadused”. Pilet 5/7 eurot 20.01 kell 15 eakate klubi Ehavalgus peoõhtu Türi kultuurimajas 26.01 kell 10 koolitus “Enesetundmine, töövõimalused ja valmisolek muudatusteks” Türi kultuurimajas (tasuta) Täiendav info: Türi kultuurimaja tel 387 8248 Oisu rahvamaja tel 5340 3551 Kabala rahvamaja tel 5348 6882 www.tyri.ee


TĂœRI RAHVALEHT 21. detsember 2012

11

vana ja uus

teated u 1915 Avelinius TĂľnisson

UUED KODANIKUD

STEN-ALBERT KRUUSMĂ„E 23.11.2012 ADELE PAAS 24.11.2012 STEVEN VARBLANE 6.12.2012 ROMET KOOR 13.12.2012 STEFAN MĂ„SAK 15.11.2012 KLAUS MĂ„SAK 15.11.2012

Palju Ăľnne!

Vaade Aia tänavale. Algselt asus siin Kroonlinna Isa Sergiuse nimeline Tßri Õigeusu Abikool, mis hiljem ehitati ßmber kirikuks. Kitsekarja taga paistavad praeguse Tallinna tänava majad.

2012 RenĂŠ Viljat

Tßri vallavlitsus mälestab lahkunud vallakodanikke HILDA TESLON 29.11.2012 VALLI-AGATHE VÄSTRIK 3.12.2012 NIKOLAI VORONIN 4.12.2012 MIKKO VANAISAK 9.12.2012 LILLI MARDO 9.12.2012 SULEV KURG 10.12.2012 MIRALDA SIPELGAS 13.12.2012 KUNO KOTKAS 15.12.2012 MATI OTSASON 16.12.2012 ANATOLI BRUI 17.12.2012 Vana puidust þigeusu kirik lammutati ja selle asemele on ehitatud uus kaasaegne kirik.

Tßri, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 387 9717, 5333 3152 E-post: rahvaleht@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee Tegevtoimetaja: Teet Reier Korrektor: Averonika Beekmann Kßljendaja: Elin Kalda Raamatupidaja: Marge Tropp Trßkkija: AS Kroonpress Levitaja: AS Eesti Post Väljaandja: Tßri Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa Tßri Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja arvatud riiklikel pßhadel) kþikidesse Tßri valla postkastidesse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jþudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 387 9717 vþi 5333 3152. Tßri Rahvaleht on tasuta saadaval ka Tßri ja Paide infopunktides. Trßkiarv on 4800 ja lugejaid 10 000. Kuulutuste ja reklaami vastuvþtt toimetuses vþi e-posti teel rahvaleht@tyri.ee. Toimetusel on þigus kirju ja teisi kaastÜid nende selguse huvides toimetada ning lßhendada. KaastÜid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. KaastÜÜd ja ettepanekud lehe sisu kohta palume saata tegevtoimetajale.

Avaldame kaastunnet omastele KUULUTUSED Vþtan ßßrile 1toal korteri Tßril vþi lähißmbruses. Tel 503 7849. OSTAN HEA HINNAGA Teie katkiseid, seisma jäänud vþi mitte vaja minevaid: el kodumasinaid (pliite, pesumasinaid, boilereid, raadioid, arvuteid ja muud kodutehnikat). Olen huvitatud ka muust tehnikast ja nende osadest: autod ja autoromud, vanad veoautod, kombainid, traktorid, jalgrattad ja mootorrattad, vþrrid, oma tehtud liikurid (ei pea olema komplektsed). Pakkuda vþib ka muid majapidamises olevaid metallesemeid, millest oleks soov lahti saada. Minu poolt on    && vedamiseks TASUTA. TÜÜtame Teile sobival ajal. Tel: 589 47301.

)RWRJUDDI5HQp9LOMDW WHO UHQHYLOMDW#KRWHH

2VWDQYDQX HQQHDDV WDW }QQLWOXVNDDUWHQLQJ IRWRVLG(HVWLMDYlOLVPDDOLQ QDGHVWNÂ ODGHVWLQLPHVWHVW MDVÂ QGPXVWHVW


TÜRI RAHVALEHT 21. detsember 2012

12

reklaam LUGEJAKÜSIMUS Tänases Türi Rahvalehes on juttu sellest, et Türi valla teedel on sajuste ilmadega ametis tosin lumelükkajat. Küsimus on: kui palju läheb vallavalitsusele maksma keskmiselt üks tund lumelükkamist? Seekordse lugejamängu auhinna on välja pannud Türi vallavalitsus ja selleks on 2013. aasta kalender, suur kommikarp ja küünal. Vastused saata 24. jaanuariks rahvaleht@tyri.ee.

METALLUKSED PUITAKNAD, KATUSEAKNAD SISE- JA VÄLISUKSED TULETÕKKEUKSED GARAAIUKSED, VARIKATUSED

Saku Metall Haapsalu Uksetehas Viljandi Aken ja Uks Kvaliteetaken Hörmann

Kõigi toodete paigaldus!

Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa ja metsakinnistuid hinnaga kuni 10 000 eurot/ha. Kinnistud võivad olla tehtud raietega või asetseda piiranguvööndis. Tel: 55 40 150

Pangabuss peatub: Kabala rahvamaja juures kell 11.30–12.30 NB! Alates 2013 Pangabuss Kabalas ei peatu. Võhma linnavalitsuse juures kell 13.00–14.30 NB! Alates 2013 kell 12.30–14.00 Suure-Jaani Konsumi kaupluse juures kell 15.30–18.00 NB! Alates 2013 kell 15.00–17.30

IV kvartalis 2012 17. detsembril I kvartalis 2013 14. ja 28. jaanuaril 11. ja 25. veebruaril 11. ja 25. märtsil MARREK PUIT OÜ otsib oma meeskonda HARVESTERI- ja FORVARDERIOPERAATORIT

Põhiline tööpiirkond Järva-, Rapla- ja Pärnumaa. Töö vahetustega.

Bussis saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid. Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega www.swedbank.ee. Lisainfot pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

Kandidaadilt eeldame: eelnevat töökogemust B-kat juhiluba tehnilist taipu positiivset töössesuhtumist Omalt poolt pakume: konkurentsivõimelist töötasu aastaringset tööd häid töötingimusi Info tel 5667 8631, 527 0686 CV saata info@marrekpuit.ee


21.12.2012 - Türi Rahvaleht