Page 5

TÜRI RAHVALEHT 6. veebruar 2015

5

persoon

Villi Vantsi: hingega kooli, südamega pallimängu juures Tänavusel Järvamaa kultuuri- ja spordipreemiate jagamisel hõigati Villi Vantsi nimi poodiumilt maha lausa mitmel korral. Esiteks pälvis ta Järvamaa spordielu edendaja preemia, teiseks sai Villi treenitav Paide-Türi-Väätsa võrkpallimeeskond tunnustuse lausa kahes kategoorias ja kolmandaks pälvis Villi abikaasa Merle parima naisveterani preemia. Teet Reier

teet.reier@tyri.ee

Hetkel peab Villi kehalise kasvatuse õpetaja ametit Türi põhikoolis. Kui tunnid läbi, saab törtsu puhata, siis tuleb sammud seada Türi linna võimlasse, kus ootavad juhendamist noored pallipoisid, -tüdrukud. Klubide treenimiseks tuleb vähemalt korra nädalas ka pealinna sõita. Klubisid on Villi kantseldada kaks: Paide-Türi-Väätsa meeskond ja Paide võrkpalliklubi.

Võrkpall oli koolis popp Päritolult on Villi Paide poiss Vallimäe-taguselt Parkali tänavalt. „Ega lapsepõlves polnud mahti toas istuda. Suvel ja talvel möödus enamik koolivabast ajast õues. Talvel olid Vallimäel ja selle ümbruses suusarajad ja laskumisnõlvad, igal neist oma nimi: surmakas, keerukas, titekas jne,” meenutab Villi. „Pärastpoole, kooliajal tuli muidugi pallimäng. Võrkpall oli Paides popp, need kes tahtsid korvpalli mängida, pidid Türil trennis käima.” ”Eks sõltus paljugi juhendajast. Kooliajal oli meil energiline treener, selline rahmeldaja. Laupäeval, kui koolis oli neli tundi, läksime pärast veel võrkpallitrenni. See polnud aga tavaline harjutamine, vaid hoopiski teooria. Mäletan, et pidin mingist venekeelsest spordiajakirjast tõlkima loo võrkpallist. Sain keelest küll päris hästi aru, aga keerukaks tegid loo terminid. Nii pidin tõlkimisega kaks-kolm päeva vaeva nägema.” „Keskkooli lõpetamisel oli selge, et tahan võrkpalliga jätkata. Siis oli kaks võimalust: kas minna pedagoogilisse instituuti või Tartu ülikooli. Mõte õpetajaks saamisest tollal mulle üldse ei meeldinud, treeneriks saamisest aga küll. Öeldi, et ülikooli on raske sisse saada. Mina seda ei uskunud ja läksin eksameid tegema.” ”Tollal juhtis kehakultuuri kateedrit Ilmar Kullam. Tegin siis erialaeksami, milleks selline pallimänguoskuse kontroll, ja läksin järgmist eksamit tegema, milleks oli vist füüsika. Eksamineerija ütleb mulle, et ma olevat ju see, kes erialaeksamil läbi kuk-

Villi Vantsi Sündinud 15. novembril 1959 Paides Õppis Paide 1. keskkoolis, mille lõpetas 1978 1978–1980 Paide rajooni sidesõlm 1980–1982 Nõukogude armee 1982–1987 Tartu ülikool 1985–1987 Tartu linna laste ja noorte spordikool, võrkpallitreener 1987–1990 Paide rajooni laste ja noorte spordikool, võrkpallitreener 1990–1994 Järvamaa spordikool, võrkpallitreener 1994–1995 Paide spordikool, võrkpallitreener 1995–1998 Türi linna ME Tervis, võrkpallitreener 1998– Türi spordiklubide liit, võrkpallitreener 2009–2011 Türi gümnaasium, kehalise kasvatuse õpetaja 2011– Türi põhikool, kehalise kasvatuse õpetaja 1991–2011 erinevate Eesti noorte ja juunioride koondiste pea- ja abitreener Aasta parim võrkpallitreener 1998 ja 1999. Treenerina mitmekordne Eesti noortemeister ja karikavõitja. Järvamaa spordielu edendaja preemia 2014. Abielus, 3 täiskasvanud last.

kus. Mina vastu, et ei ole, aga ta otsis eksamilehe välja ja nii oligi. Hakkasin otsima siis neid, kes eksamilehele alla kirjutanud, et teada saada, milles asi. Lõpuks suutsin tabada allkirja andnud suusatreeneri. Tema ütles, et andis allkirja, rohkem ei tea midagi, pärast aga poetas, et noh, kui ma Eestis ikka kümne parema hulgas ei ole, siis ülikooli ei taheta.” „Samas juhtusin nägema, kuidas üks Nõukogude Liidu noortekoondise kandidaat katsetel lihtsalt lollitas ja vastu võeti. Tõsi, kui ma peale sõjaväge kooli tagasi jõudsin, siis oli tema sealt juba läinud.” „Ega mul ei jäänudki muud üle, kui kaheks aastaks Vene kroonusse kobida, olin Arhangelskis Valge mere ääres. Külma oli talvel nelikümmend kraadi, aga meie kakskümmend on tunduvalt hullem kui sealne kuiv külm. Kodus tagasi, läksin ülikooli nullkursusele, selle lõpetamisel olingi päris koolis sees.” ”Tudengielu oli töine ja lõbus. Sain õppimise kõrvalt spordikooli tööle ja juhendasin ka ülikooli võrkpallimeeskonda, nii polnud elul materiaalselt väga viga. Oma lisa andsid ka erinevad treeninglaagrid, seal jagati toidutalonge piisavalt heldelt, need, mis üle jäid, sai pärast väikese vahetasu eest rahaks vahetada. Abikaasa Merlega käisime ühel kursusel, abiellusime, kolmandal kursusel sündis esimene poeg.”

Kuus tuba kahe peale Tollel ajal toimis Villi sõnul veel suunamissüsteem. „Peale kooli lõpetamist oli kohustus kolm aastast ühel kohal töötada. Kuna oli juba Gorbatšovi sula ja perestroika, õnnestus mul ka ülikooli lõpus toimuvast sõjalisest laagrist, mille tulemusena said tudengitest ohvitserid, kõrvale hiilida. Tavaliselt anti diplomid lõpetajatele kätte ühispiltide ajaks, pärast korjati jälle ära ja tagasi said siis, kui sõjaline laager läbi. Mina aga ei andnud tunnistust tagasi ja veetsin rahulikult suve. Kord Pärnu rannas olles kohtasin üht õppejõudu, kes päris, miks mind sõjakomissariaat taga otsib. Vastasin, et ei tea. Ta ütles, et tema ei tea ka ja lisas naljaga pooleks, et pätt olen,” räägib Villi.

„Suunamisega läks mul kenasti, sain Türile kolmetoalise korteri ja tööle Paide spordikooli, mille võrkpallitreeningud toimusid Türil. Lisaks sain töökoha Aravete kolhoosi, mis tähendas, et pidin nende ridades kuni kümmekond korda aastas võistlemas käima. Selle eest maksti viiskümmend rubla ja seda sain ikka hulga aastaid, kuni kolhoos lõpuks lagunes.” „Suunamisega oli huvitav asi, et pidin saama Türile kolmetoalise korteri. Merle, kes suunati Särevere spordikooli, pidi saama omakorda kolmetoalise korteri Säreverre. Atko Viru oli siis Merle käest küsinud, kas me hakkame elama kuuetoalises korteris. Et tema pole enne sel-

list asja kuulnud, et mõlemad suunatavad saavad korteri, kuigi nad on üks pere.” „Ega selle korteriga kõige libedamalt ka ei läinud. Spordikooli direktor Tiit Aasma kutsus mind enda juurde ja rääkis, et korterikomisjonis nuriseti, et tuleb noor spetsialist ja kohe antakse korter, mõni teine teenekam inimene on aga juba kümme aastat järjekorras oodanud. Et leppigu ma kahetoalisega.”

Õpetajaamet meeldib Eks ma vist oleksingi leppinud, kui poleks olnud isa, kes seda juttu kuuldes ütles, et näe, tema on terve elu kahetoalises elanud ja kui ma selle vastu võtan, jäängi sinna. Ütlesin siis

Aasmale, et suunamises oli lubatud kolmene, olgu siis olla, muidu lähen mujale. Nii ma ta saingi.” „Neid asutusi, kus olen tööd teinud, on erinevate nimedega. Spordikool ju kadus ühel hetkel ära. Ja siis tuli Veiko Valang jutuga, et kooli on õpetajat vaja. Kuna pidime seda kohta kahekesi täitma, tähendas see vähemat koormust ja kuna hommikupoolikud olid niikuinii vabad, olin sellega päri. Treeningud algasid üldjuhul pärastlõunal ja siis oligi tunne, et lähen tööle siis, kui teised end juba koju asutavad,” naerab Villi. Kui pärin, kuidas õpetajaamet istub, vastab Villi: „Tead, täitsa meeldib. Hingega olen

koolis. Mu süda aga kuulub ikkagi võrkpallitreeningutele. Kui tuleks see aeg, et seda ka vastavalt väärtustama hakataks, siis vist pikalt mõtlemist ei oleks. Kool aga pakub samuti huvitavaid väljundeid. Kui alguses andsin tunde seitsmendast üheksanda klassini, siis eelmisest aastast lisandus ka esimene klass.” „Kui oma lapsed on ammu juba suureks sirgunud, siis esimene klass on täiesti uus ja avastamist väärt maailm. Samas tuleb tunnistada, et kui oled neile kaks tundi vanas koolimajas ära andnud, lähed suuremate majja otsekui puhkama. Väiksemad ei püsi ju hetkekski paigal, isegi suusamäele on nendega raske minna, nad lükkavad üksteist pidevalt pikali. Ühel päeval käisime nendega järve ääres lumesõda tegemas. Päris vahva oli.” Ja uut spordihoonet oleks Villi arvates linnale hädasti vaja. „Lastest on kahju, kui nad vanas koolimajas peavad oma tunde koridoris tegema. Ja eks linna võimlagi ole ajast ja arust. Üllatav, et kui seal aastaid tagasi põrandat uuendati, leidsid töömehed vana põranda igati sirge ja loodis olevat. Omal ajal kombainikuuri nime all valminud ehitise kohta oli see igati hämmastav. Aga ehk see uue võimla aeg ka kätte jõuab,” lisab Villi.

06.02.2015 - Türi Rahvaleht  

Tere tulemast lugema veebruarikuu Türi Rahvalehte

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you