Page 1

TÜRI RAHVALEHT 2. veebruar 2017

TÜRI VALLA AJALEHT

1

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

2. veebruar 2017 nr 2 (854)

• Tublisid jagus ka Türi valda lk 2 • Elmar tõmbab Taikses peo käima lk 3

• Põhikool soovib kiusamisest vabaks saada lk 4 • Klaudia Tiitsmaa: mängu abil näitlejaks lk 5

• Ülevaade tänavusest Türi valla eelarvest lk 9 • Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 2. märtsil

SÕNUMID

Talvemängud alustavad Kabalas Türi valla külade talvemängud saavad alguse 5. veebruaril kell 11 Kabala spordihoones ja tegemist on mõõduvõtmisega lauamängudes. Võisteldakse lauatennises, koroonas, kabes ja nipsumängus. Türi spordiklubide liidu eestvedaja Tanel Viljati sõnul on seekord juhendis ka muudatusi; „Sel korral saavad osaleda ka Türi linna niiöelda linnasisesed külad, näiteks Kringliküla jne. Samuti on auhinnasüsteem natuke muutunud. Kui varem pälvis rahalise preemia vaid võitja, siis nüüd läheb see summa esikolmiku vahel jagamisele. „Muudatus on ka selles, et võistlejal on õigus osaleda maksimaalselt kahel alal korraga, kui seda võimaldab mängude ajakava ning igal külal on õigus välja panna ainult üks võistkond, kuid lubatud on igas vanuseklassis võistelda kuni kahel inimesel, arvesse läheb sel juhul parim tulemus,“ lisas Viljat. Võistkondade arvuline eelregistreerimine alade kaupa tuleb teha kas elektrooniliselt aadressile tyrispordiklubi@gmail.com või telefonil 5041987 (Tanel Viljat) 2. veebruariks (kaasa arvatud). Üldjuhend ja esimese etapi juhend on vaadatavad ka Türi spordiklubide liidu veebiküljel. Kui ilm lubab, siis 19. veebruaril algusega kell 12 toimub suusatamine, kelgutamine ja reesõit Rassil. Kui lund pole, siis toimub bowling Veskisillal.

tr

Eelmiste talvemängude suusarajal on Kabala esindaja Õnne Roosileht. Teet Reier

Tanklaga või tanklata? Vähemalt paar viimast nädalat on türilastes ja Türiga seotud inimestes emotsioone tekitanud küsimus, kui kesklinna peaks tulema tulevikus tankla, viisakamalt öeldes kütusefirma Olerex teenindusjaam, kas siis olla selle poolt või vastu. Teet Reier

teet.reier@tyri.ee

Lugedes arvamusi, mis tekkisid Facebooki suhtluskeskkonda, võiks teha üldistuse, enamus noortest on tankla poolt, sest sealt saab ööpäevaringselt lisaks kütusele ka kohvi ja burgerit, vanemad linnakodanikud muretsevad eelkõige aga kesklinna muutuva ilme, uue müraallika tekke ja tihedama liikluse pärast.

Tankla ainult sõiduautodele 26. jaanuaril toimunud Türi vallavolikogus jagasid selgitusi ja vastasid küsimustele Olerexi juhatuse liige Andres Linnas ja projektijuht Urmas Koch. Andres Linnase sõnul on Olerexil plaan ehitada Türi kesklinna krundile, mis asub aadressil Paide tn 1 ööpäevaringselt avatud teenindusjaam. „Jaama ehitusega tekiks kohalikel ja ka läbisõitjatel võimalus teha Türil tankimispeatus ja samas ka keha kinnitada,“ selgitas Linnas. „See looks 10–15 uut töökohta. Lisaks tanklale sooviksine teha krundi Tallinna tänava poolsesse serva lastele mänguväljaku ja jalakäijatele kõnnitee.“ Olgu kohe märgitud, et hetkel

on Olerexi valduses oleva krundi suuruseks 1989 m², millest pool on elamu ja pool ärimaana kirjas. Selleks et oma plaani teostada, sooviks Olerex ka kõrvalasuvat umbes tuhande ruutmeetri suurust riigimaa tükki. Volinike küsimustele vastates andsid Olerexi esindajad mõista, et kui praegune volikogu ei anna luba tanklaehituseks vajaliku detailplaneeringu algatamiseks, siis ollakse valmis veelgi ootama. Juba praegu näeksid paljud linnakodanikud laguneva hoone ja võssa kasvava krundi asemel midagi muud. „Kesklinna tankla tähendaks seda, et sulgeksime tõenäoliselt oma senise, Lokuta mäel oleva tankla. Kuna kesklinna tankla on kavandatud vaid sõiduautodele ja kui Alexela peaks ka oma tankla sulgema, saavad veoautod tankida põhimõtteliselt kas Säreveres või Paides,“ selgitas Linnas. Selles valguses tegelikkuses väga uusi töökohti ei tekiks, sest ühe tankla avamine tooks kaasa teise sulgemise. Olerexi tanklaehitus on tegelikult õhus olnud juba aastast 2006. „Aastatel 2006 ja 2010 käisid firma esindajad samuti tanklaehituseks luba küsimas. Siis aga ütles volikogu neile kindlalt ei,“ ütles Türi vallavalitsuse maakorraldusspetsialist Ene Mägi. „Peale esimest äraütlemist omandasid nad aastal 2007 krundi. Kui Türi linna detailplaneering, mis võeti vastu aastal 2003, ei ütle otseselt, et kesklinna tanklat ehitada ei tohi, siis

teeb seda aastatel 2007–2009 koostatud üldplaneering. Selle kohaselt on sinna tanklaehitus välistatud. Inimesed ka tõenäoliselt väga ei adu, et umbes kuussada autot ööpäevas teenindav tankla on üsnagi suur koormus niigi tiheda liiklusega alale. Krundile pääsemiseks peavad kõik need sõidukid ületama Tallinna või Paide tänava äärsed jalakäijate teed,“ lisas Mägi.

Küsimuseks on turvalisus Türi vallavolikogu liikme Aili Avi sõnul ta täiesti Olerexi teeninduskeskuse vastu kesklinnas pole. „Suur küsimus on mu meelest jalakäijate turvalisuse tagamine Konsumi juures. Teine juurdepääs tuleks pigem kõne alla, hetkel on see nn pimedate hekkide ja kitsa väljasõiduga niikuinii ohtlik koht. Minu jaoks on olulised lähedalolevate kortermajade õueala turvalisus ja eraldamine, hooneosa sobivus linnapilti ning ala korrastamisega kaasnev haljastus, võimalusi tuleks kaaluda,“ selgitas Avi. „Pooldan pigem uue detailplaneeringu algatamist, sest kõike nii, nagu hetkel on, ma ka ei arva mõistlikuks jätta. See avaks kõigile võimaluse oma arvamused ja ettepanekud ametlikult välja käia. Meie linna keskus on pigem läbisõidukeskus, puhkamine, jalutamine ja laste mängualad ei ole ringristmiku läheduse teema, selleks on meil paari minuti kaugusel omad võimalused loodud,“ lisas ta. Vallavanem Pipi-Liis Siemann sõnas, et linnasid ja hoo-

neid projekteerivad põhjusega just ikkagi selleks vastava ettevalmistuse saanud arhitektid. Nemad ei lähtu emotsioonidest, vaid oskavad arvestada eelkõige linnasüdame otstarbekust, esteetilist külge, inimeste liikumist keskuses ja ohtlike liiklusolukordade vältimist. Seetõttu on kindlasti vajalik võimalik tankla asumine Türi linna kõige kesksemas asukohas läbi arutada. Eesti arhitektide liidu esindajad on vallavalitsuse kutsel Türile tulemas veebruarikuu jooksul ning siis arutatakse nendega ka võimaliku tankla ümberkolimisega seotud küsimusi,“ selgitas Siemann.

Teemaga minnakse edasi „Samuti saadab vallavalitsus maanteeametile palve anda eelhinnang, kas ja kuhu on võimalik rajada sisse- ja väljasõidud tanklasse nii, et see ei takistaks ringtee läbilaskevõimet ega suurendaks liiklusohte. Kahjuks tähendaks sellel krundil asuv tankla ilmselt jalakäijate jaoks tänase olukorra halvenemist.“ Olerexi tankla kolimist Tallinna tänava lõpust sama tänava algusesse vallavanem linna ega valla arengule vajalikuks kindlasti ei pea. „Olerexi olemasolev tankla vajab igal juhul renoveerimist ning nüüdisajastamist, seega saaks tegelikkuses nii toitlustamist kui kütusemüüki ka selles asukohas pakkuda ning võidaksid kõik Türi inimesed, nii need, kes kohvist ja kiirtoidust lugu peavad, kui need, kes hindavad aedlinna ilu ja tänast mugavat ja turvalist jalakäijatega arvestavat

kesklinna.“ Vallavanema sõnul oleme kahjuks täna olukorras, kus ettevõte on oma krundi ja selle asuva hoone hooletusse jätmisega päris pahatahtlikult Türi elanikele aastaid meelehärmi põhjustanud ning tegelikult seni välistanud krundil mõne inimestele vajaliku kohviku või muu teenidusasutuse tekkimise. „Kindlasti ei ärata see just usaldust ega ole kuidagi heaks näiteks ettevõtja koostöösoovist ja türilaste heaolust hoolimisest. Samuti ei olnud volikogu istungil oma soovist rääkinud esindajad valmis kaaluma teenindushoone arhitektuuriliselt huvitavamaks ning linnasüdamele sobivalt väärikamaks muutmist, vaid soovivad rajada tüüplahendusega tankla.“ Kuna ettevõte on oma soovis olnud väga järjekindel, siis on ka Siemanni arvates vajalik küsimus uuesti korralikult läbi arutada. „Enne üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist või mittealgatamist tuleb aga kõiki võimalikke probleemkohti, plusse ja miinuseid eelnevalt volikogus ja komisjonides analüüsida.“ Volikogu sel korral siiski detailplaneeringu koostamist ei algatanud, vaid protokollis otsuse asjaga edasi minna. See võib tähendada, et tulevikus detailplaneering ikkagi algatatakse, enne seda tuleb aga välja selgitada tankla tegelik vajadus kesklinnas ning kui vajadus on olemas siis leida tankla ehituseks võimalikult head lahendused. Kui neid ei leita, siis tanklat lihtsalt ei tule.


TÜRI RAHVALEHT 2. veebruar 2017

2

arvamus/uudised

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Tuleb tankla või ei tule … selles on küsimus Lugeja, kes nüüd lehekülge keeras, võib veidike imestada, et alles oli esiküljel pikk lugu ja siin läheb seesama teema edasi. Aga tahaks ka ju kangesti sõna sekka öelda, sellele tanklateemale. See on hetkel ilmselt paljude inimeste mõtetes. Tegelikult hakkas mõttelõng keerlema just siis, kui kuulsin, kuidas kaupluses üks proua küsis teiselt üsna nõudlikult kusjuures, et mis sa arvad, kas sina saaksid öösel rahulikult magada, kui sul akna all päeval ja öösel autode voorimine käiks ja noored lärmaksid. Kahjuks ma vastust ei kuulnud. Teine proua vist ei osanudki selle peale miskit kosta, sest tegelikult on ju raske hinnata seda, mida veel pole. Tankla puhul on see aga nõnda, et kui ta ükskord valmis ehitatakse, siis sinna see ikka pikemaks ajaks jääb. Hetkel küll ei paista sellele fossiilsele kütusele mingeid alternatiive. Lisaks autodele vajavad kütet ka inimesed. Autoomanikuna võiksin ju olla rõõmus, et tanklateekond jääb kilomeetri võrra lühemaks, kohvi ja võileiva tegemisega saan koduski hakkama, seda pakutakse ikka eelkõige läbisõitjale. Või siis suureneb kohalik nõudlus just öötundidel, kui kõik teised söögikohad end juba sulgenud on. Hetkel on Olerexil trumbid käes, tahate, et see kümmekond aastat tühjana seisnud maja linnapildist kaoks, palun väga, lubage meil sinna tankla teha. Kõik saab helgem ja valgem ning andke meile ka kõrvalkrunt, leiame sellelegi rakenduse. Ma pole sugugi sellele tanklaehitusele vastu. See, et detailplaneeringu muutmine algatatakse, peakski tegelikult võimaldama välja öelda oma soovid, andma juhised otsustajatele, millisena me linnaruumi tulevikus näha tahame. Et ei juhtuks nii nagu tavaliselt, et kui planeeringu avaliku aruteluni jõutakse, siis kõik, kes on soovinud enne sõna sekka öelda, on lihtsalt kadunud. Kõik saab alguse ikka meist endist: meie valime oma soosikud kohalikku omavalitsusse ja veelgi kõrgemale. Nemad peaksid selle soosingu eest tegema otsuseid, mis kasulikud tervele kogukonnale.

teet reier

klõps

Parima kollektiivi preemia pälvis Türi kultuurikeskuse meesansambel Avaja, koos juhendajate Siret Heinaste ja Ave Avamerega.

Teer Reier

Elagu Türi valla tublid! 20. jaanuaril toimus Paides tseremoonia „Järvamaa parimad 2016”, kus Järvamaa Omavalitsuste Liit, Eesti Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp ja Järvamaa Spordiliit andsid parimatele üle preemiad. Järvamaa Omavalitsuste Liit andis preemiaid välja viies kategoorias: kultuurihoidja, kultuurielu edendaja, kollektiiv, spordiedendaja ja meessportlane, kokku esitati liidule 18 kandidaati. Türi vallast esitati nominentideks Helen Ott, Helit Seljamaa, Heli Tammai, segarahvatantsurühm Kaktus, meesansambel Avaja, Maarika ja Erki Jäätma. Koduvalda tulid järgmised tunnustused:

parima kollektiivi preemia – Türi kultuurikeskuse meesansambel Avaja, mille juhendajad on Ave Avamere ja Siret Heinaste; kultuurkapital andis maakonnapreemiaid välja kuues kategoorias: kultuuritegija, sporditegija, kultuurisündmuse, spordisündmuse, kultuuripärli ja elutöö preemia, kuhu on kokku esitatud 23 kandidaati. Türi vallast kandideerisid preemiatele Kaido Kirikmäe, Tiit Jaanson, Kukemuru Ambient, C-Jam Cellofest 2016, Merle Vantsi, orienteerumisklubi JOKA „40-aastase järjepideva traditsiooniga Järvamaa orienteerumisteisipäevakute sari”, Paide-Türi rahvajooks, Teet Hanschmidt ja Velli Lees-

maa. Kultuurkapital andis maakonna kultuuritegija preemia Kaido Kirikmäele. Sporditegija kategoorias pälvis tunnustuse türilane Merle Vantsi. Järvamaa spordisündmus 2016 pälvis orienteerumisklubi JOKA 40-aastase järjepideva traditsiooniga Järvamaa orienteerumisteisipäevakute sari. Järvamaa ekspertgrupi elutööpreemia pälvis Teet Hanschmidt. Järvamaa spordiliidus toimus parimate sportlaste selgitamine hääletamise teel, väljaantavaid preemiakategooriaid oli kolm: naissportlane, spordikollektiiv ja

kaks eduka noore preemiat. Türilt kandideerisid preemiatele Evely Kaasiku, Gert Valdsalu, Lisell Jäätma ja Kristjan Puusepp. Parim meessportlane – Gert Valdsalu. Edukad olid Türi Vibukooli noored. Lisell Jäätma sai parima neiu preemia ja parima noormehe preemia sai Kristjan Puusepp. Parim naisveteran – Merle Vantsi. Parima perekonna selgitas Järvamaa spordiliidu juhatus viie perekonna seast ja sportlikema pere tiitli pälvis perekond Jäätma Türilt.

Katrin Soomets

avalike suhete ja kultuurispetsialist

Kohvikute kirjapanek on hoos Märgatud Türil: kännumardikas Paul tutvumas bensiinijaama võimaliku asukohaga... Teet Reier

Mõnus aedlinnakohvikute päev Türil tuleb taas 2. juulil, millega tähistatakse linna 91. sünnipäeva. Kõik ettevõtlikud inimesed, kes te olete valmis selle päeva heaks panustama ja soovite ava-

da oma koduaias, linnapargis, asutuse või kortermaja hoovis põnevate toitudega kohviku ning kostitada külalisi, andke endast märku 20. veebruariks 2017 e-posti aadressil kevadpealinn@tyri.ee Kirjas märkige koh-

viku aadress, nimetus ja esindaja kontakt. Peale registreerumist on plaanis märtsis-mais kaks-kolm kokkusaamist aruteludeks, kogemuste vahetamiseks ja kokkulepete sõlmimiseks. Mõnusat mõttetööd kodu-

kohvikute peredele, sõpruskondadele ja tiimidele! Küsimuste korral saatke email katrin.soomets@tyri.ee või helistage tel 384 8231, 5332 6401.

tr


TÜRI RAHVALEHT 2. veebruar 2017

3

uudised Esita konkurssidele kandidaate

Türi raamatukogu tegemised

Kui Teil on silma jäänud Türi vallas aktiivselt tegutsevaid inimesi, kodanikeühendusi või asutusi, kelle tegevus või tegu on 2016. aastal kaasa aidanud valla arengule ja olnud positiivse mõjuga, siis andke sellest teada. Türi valla elanike abiga selgitame taas välja inimese ja sündmuse, kes väärivad tiitlit aasta tegija 2016 ja aasta tegu 2016. Kandidaatide esitamise aeg on 16. jaanuar kuni 2. veebruar 2017 kell 17. Ettepanekuid aunimetuste määramiseks võivad teha füüsilised ja juriidilised isikud, asutused ja ühendused. Taotlused ühel A4 leheküljel peavad sisaldama kandidaadi iseloomustust ja esitamise põhjendust. Türi valla ettevõtluskonkursile kandidaadi ülesseadmiseks tuleb Türi vallavalitsusele esitada hiljemalt 10. veebruariks 2017 vormikohane ankeet, mis on avaldatud Türi valla veebilehel www.tyri.ee ja saadaval ka Türi vallavalitsuses. Tänavu valitakse parimad viies kategoorias: Türi valla parim ettevõte 2016; Türi valla parim talu 2016; Türi valla edukaim alustav ettevõte 2016; Türi valla parim kohalik teenus või toode 2016; Türi valla parim töökollektiivi juht 2016.

Tegus jaanuar sai avalöögi lugemiskoera teenusega, reedeti olid raamatukogu hommikud Türi põhikooli õpilaste päralt ja tegelesime ka mulluse aasta kokkuvõtetega. Juba eelmisel aastal hakkasime töötama selle nimel, et saaksime jaanuaris pakkuda meie väikestele külastajatele võimalust lugeda ette lugemiskoerale. 20. jaanuaril oligi raamatukogus külas Reelika Marrandi, kes tutvustas oma lugemiskoera Zaffit. Kohaletulnud lapsed said koerale teha pai, maiustusi anda ja muidugi ka ette lugeda. Eesti abi- ja teraapiakoerte ühingust oli huvilistega kohtuma tulnud Maarja Tali, kes rääkis lähemalt lugemiskoertest. Teadmiseks neile, kes veel ei tea: lugemiskoer on selline vahva koer, kellele lapsed saavad ette lugeda. Koer on väga sõbralik ja kuulekas ning lapsed, kel on raskusi näiteks klassis teistele ettelugemisega, koerakartus või ka lihtsalt huvi, on oodatud koerale ette lugema. Nii saigi kokkulepped tehtud ja esimesed lugejad alustasid eelmisel neljapäeval. Nagu kooliõpilastel nii ka raamatukogul algas aasta toimekalt: peaaegu igal reedel käisid põhikooliõpilased õppimas Türi raamatukogus, kuidas kasutada iseseisvalt raamatukoguprogrammi RIKS. Võisime rõõmustada, sest lapsed olid väga taibukad ja programmi selgekssaamine ei valmistanud neile raskusi. Kohati oli keerulisem otsitava raamatu leidmine riiulist, aga kes hakkama ei saanud, siis teda aitasime ja oma ülesanded sooritasid kõik kenasti. Jaanuari algus on alati olnud raamatukoguhoidjatele kiire ootamas on aruannete esitamise aeg. Nii ka sel aastal. Kõik Türi struktuuriüksused tegid kokkuvõtteid läinud aastast ja nii võibki Türi raamatukogu aastaaruannet lugeda alates aprillikuust Türi raamatukogu lehelt. Nii palju võib öelda, et kahjuks meie lugejate arv väheneb aasta-aastalt, sest ka elanikkond väheneb. Kuid siiski rõõmustame, et juurde on tulemas lapsi ja noori, kes on leidnud tee raamatute juurde. Türi raamatukogu pakub jätkuvalt erinevaid tegevusi ja teenuseid oma külastajatele: • Lasteaia- ja koolilapsi ootame külla tutvuma raamatukoguga, uute raamatutega. • Endiselt pakume raamatute kojulaenutusteenust. Kes soovivad lugeda, aga tervislikel põhjustel on raamatukokku tulek raskendatud, siis piisab vaid meile helistamisest ning meie tublid raamatukoguhoidjad toovad teile raamatud koju kätte. • Lisaks raamatute lugemisele pakume lastele võimalust mängida raamatukogus lauamänge, panna kokku erinevaid puslesid. • Alates märtsist pakume taas arvutikoolitusi algajatele. • Jätkuvalt saab neljapäeviti ette lugeda lugemiskoerale. Selleks on vaja täita avaldus ja registreerida end ettelugemisele. Täpsem info Türi raamatukogust või helistades telefonil 385 7368 või e-posti teel rkogu@tyri.ee Kohtume raamatukogus.

Muuseum kutsub sõpradeks Laupäeval, 25. veebruaril algusega kell 11.30 saab teoks ajalooline hetk Kesk-Eesti kultuuriloos. Järvamaa aja- ja kultuurilugu väärtustavate inimeste eestvõttel asutatakse Järvamaa Muuseumi Sõprade Selts. Loodava seltsi eesmärgiks on kaasa aita SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseumi tegevusele Kesk-Eesti rahvakultuuri säilitamisel, uurimisel, tutvustamisel ja põlvkondadevahelise järjepidevuse säilitamisel. Asutamiskoosolekul tutvustavad Viljandi Muuseumi Sõprade Seltsi tegemisi Heiki Raudla ja Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak. Seltsi asutamiskoosolekule eelneb kell 10.30 Paide keskväljakul toimuv traditsiooniline kõnekoosolek iseseisvusmanifesti ettelugemise ja aupaukudega. Seltsi asutamiskoosoleku järel pakutakse pidupäevatorti ja räägitakse seltsi ning muuseumi tulevikuplaanidest. Kui ka Sind huvitab Kesk-Eesti aja – ja kultuurilugu ning hoolid esivanemate pärandist, siis oled julgelt oodatud seltsi tegevustes osalema. Järvamaa Muuseumi Sõprade Seltsi esimeseks ettevõtmiseks on reedel, 3. märtsil toimuv väljasõit Tartus asuvasse Rahvusarhiivi vastavatud peahoonesse Noora. Lisaks plaanitakse külastada Tartu Ülikooli muuseumi uut püsinäitust. Huviliste registreerimine telefonil 5668 2165.

tr

Elmar tõmbab Taikses peo käima 10. juunil algusega kell 14 toimub kolmas Türi valla külade päev. Kui kahel eelmisel korral on olnud toimumiskohtadeks Tagametsa ja Kurla, siis seekord saab päeva korraldamine osaks Taikse külale. teet reier

teet.rier@tyri.ee

Paar nädalat tagasi toimus Taikse seltsimajas kohaliku külaseltsi ja vallavalitsuse töötajate koosistumine, mille käigus pandi paika ürituse raamistik. Taikse külaseltsi ühe eestvedaja, Kristina Gudinase sõnul saab see kindlasti olema midagi põnevat, midagi Taikse moodi. „Hetkel on paika saanud, et Taiksesse on sel päeval tulemas Elmari raadio, kes teeb siit ilmselt ka otse-eetri saate, korraldab erinevaid mänge ja kell

19 algab Elmari raadio disko, päeva ühendav nimetus võikski olla, et Elmar tuleb Taiksele külla,“ rääkis ta. „Milline saab täpsemalt olema kogu päevakava, on hetkel veel paika sättimisel. Kindel on aga see, et toimuvad erinevad töötoad ja esinemised ja osalejad saavad ennast proovile panna erinevates mõõduvõtmistes,“ ütles Gudinas. „Loodame, et see on tore pidu Türi valla küladele, kelle esindused on päevale oodatud. Loomulikult on oodatud õhtusele peole ka kõik muud huvilised vallast ja väljastpoolt vallapiire.“ „Kolmanda Türi valla külade päeva kohavalikul oli meie esimeseks mõtteks kohe Taikse. Nad on küll värske ja noor külaselts, aga kindlasti viimase aasta üks aktiivsematest küladest. Seetõttu pärjati nad ka 2016. aasta Türi valla aasta

küla tiitliga,“ selgitas Türi vallavalitsuse osakonnajuht Triin Pärna. Pärna sõnul võttis Taikse külaselts pakkumise rõõmsalt vastu. „Nad tegutsevad kirega, millega ei nakata nad vaid enda küla, vaid kutsuvad kaasa tegutsema ka teisi.“ „Külade päevale ootame osalema kõiki Türi valla inimesi – nii külade esindajaid kui linnainimesi, miks mitte külalisi ka Eestimaa kaugematest nurkadest. Taikse küla tegemised on alati kaasahaaravad, huvitavad ja omanäolised – just seda tahame ka teistele näidata, neid osa saama panna.“ „Täpne päevakava on valmimas, aga peale esimest kohtumist ja mõtetevahetust võib juba öelda, et päev tasub vabaks võtta ja kohale tulla kogu perel – tegevusi jätkub kõikidele,“ lisas Pärna.

Tööraamatute esitamisest Sotsiaalkindlustusamet andis eelmisel nädalal teada, et inimesed, kes on töötanud enne 1999. aastat, võiksid tuua oma tööraamatu nende juurde, et tulevikus pensioni arvutamiseks vajalikud andmed registrisse kanda. Nimelt hakati töötamist elektrooniliselt registreerima alates 1. jaanuarist 1999. a, kuid varasema aja kohta riigil andmed puuduvad. Samuti pole enam alles toona paberil esitatud tuludeklaratsioone, sest nende säilitamisaeg oli 7 aastat ja need on juba ammu hävitatud. Kui inimene läheb pensionile, tuleb oma varasemat töötamist tõendada ja peamine dokument selleks ongi tööraamat. Tööraamatu võib saata sotsiaalkindlustusametile posti teel või viia ise ameti kontorisse. Paides asub SKA kontor Tallinna tänav 18, telefon on 612 1360. Saat-

misel lisage koos tööraamatuga ka oma kontaktandmed (nimi, isikukood, aadress, e-posti aadress, telefon). Ka see, kas soovite, et tööraamat tagastatakse tavalise või tähitud postiga. Pärast seda kui tööraamatu andmed on registrisse sisestatud, saadetakse tööraamat posti teel tagasi koos staažiperioodi arvestusega. Nii saate ise üle vaadata, kas kõik töötamised on arvesse võetud. Kui tööraamatut ei ole, siis võtke ühendust sotsiaalkindlustusametiga. Klienditeenindaja aitab vajalike dokumentide leidmisel ning teeb vajadusel päringud erinevatesse arhiividesse. Inimene ise ei pea arhiivi päringut tegema. Oma töötajate tööraamatuid saavad sotsiaalkindlustusametile esitada ka tööandjad. Tööraamatuid oodatakse neilt, kes veel pensionit ei saa ja kes on töötanud enne 1999.

aastat. Vanadus- ja töövõimetuspensioni praegustel saajatel tööraamatut esitada vaja ei ole. Tööraamatute esitamine on ajalise piiranguta, see tähendab, et tööraamatu esitamisel ei ole lõpptähtaega. Kui soovid, võid tööraamatu tuua alles siis, kui jõuad pensioniikka. Tööraamatuid ei kasutata alates 2009. aastast, ka toona anti teada, et soovi korral saab tööraamatu anda sotsiaalkindlustusametile, et pensioniea saabudes sealt kohe vajalikud andmed võtta. Nüüd on valmis digitaliseerimisvõimalus ja kõik vajalikud töötamise andmed kantakse registrisse. Seepärast tehtigi just nüüd üleskutse raamatute üleandmiseks. Kellel tööraamatut kodus pole, siis suure tõenäosusega asub see selle tööandja juures, kus olite tööl 2009. aastal.

kaia iva

sotsiaalkaitseminister

Astrid Karpender

Türi raamatukogu juhataja


TÜRI RAHVALEHT 2. veebruar 2017

4

haridus Valla gümnaasium ootab rohkelt külalisi Jaanuaris algas vilistlaste kokkutuleku planeerimine. Korraldusmeeskonnas on iga lennu esindajad, mõnest rohkemgi kui üks. On kindel, et TÜGi vilistlased (2012–2016 a) saavad kokku 11. märtsil. Kell 12.00 algavad pallimängud. Noormehed mängivad korvpalli ja neiud saalihokit. Mõlemas mängus on vilistlastel vastas ka üks õpilaste võistkond. Kel huvi, siis registreerimisega tegeleb Tanel Maasalu (V lend). Oodatud on 5liikmelised võistkonnad. Vilistlaste õhtu algab kell 19 kogunemisega aulas. Esinevad nii praegused õpilased kui vilistlased, toimub lendude ja klasside pildistamine, kooliteemaline „Kuldvillak”, avatud on kooli kohvik, pidu lõpeb diskoga. Vilistlased, kes soovivad esineda, andke endast märku Silva Meesakule (III lend). Kõige täpsem info kokkutuleku kohta on Facebookis ürituse „TÜGi I vilistlaste kokkutulek“ lehel ja kooli koduleheküljel. Jaanuaris alustasime ja veebruaris jätkame ree rautamist – külastame lähemate ja kaugemate põhikoolide lõpetajaid ning räägime ausalt, kuidas meil asjad käivad ja kutsume neid loomulikult avatud uste päevale „Üks päev gümnaasiumis“. Tutvumispäev toimub 7. märtsil ja kestab kella 8–13, selle aja sees saavad õpilased ka süüa. Pärast koolipäeva on võimalik sooritada sisseastumiskatsed, aga neid saab teha ka 21. või 22. märtsil. Sisseastumiskatsetele tulijad sooritavad matemaatika, eesti keele ja valitud võõrkeeletesti (inglise, saksa või vene keel). Neljadele-viitele õppivad noored on testist vabastatud. Kõikide kandidaatidega toimub vestlus. Kaasa palume võtta isikut tõendav dokument, kirjutusvahend ja 9. klassi klassitunnistus (või selle koopia või tunnistuse koolis kinnitatud väljaprint ekoolist). Me soovime, et üheksandikud, kes avatud uste päevale tulevad, registreeriksid end oma klassijuhataja juures, kes saadab meile nimed edasi. Osalejate arv on vajalik päeva sujuvaks korraldamiseks (nt toitlustus). Täpsem informatsioon ja registreerimine (27. veebruariks) telefonil 384 8565 või 384 8567 ja e-posti aadressil maili.roosme@ tyriyg.tyri.ee Oleme meiegi kevadpealinna toimetustesse kaasatud. 15. märtsil toimub töötubade õhtu „Kevadrõõmu isetegemisest“. Tuleb tõdeda, et läbirääkimised juhendajatega veel käivad, aga seekord soovime, et lisaks näppudele liigub ka suu: arutleme XII noortepeo „Mina jään“ väärtuste teemadel: minu juured, minu kodu, minu inimesed, minu maa, minu pere. Registreerimise avame veebruari lõpus. Kõikide meie avatud ürituste info on leitav Türi valla kodulehel sündmuste rubriigis. Loomulikult ka kooli koduleheküljel ja Facebooki lehel. Kellele internet võõras pole, siis soovitame lugeda meie kirjandusblogi Oskar http://meieloeme.blogspot.com. ee/. Seal on nii arutlusi kirjandusteoste üle, arvamusi, ajalehti, raadiosaateid kui ka videoid. Kõik on tehtud kirjanduse tundides koolitöödena. Kohtumiseni!

Ene Hunt

Türi ühisgümnaasiumi huvijuht

Põhikool soovib kiusamisest vabaks saada Taanist alguse saanud „Kiusamisest vabaks!“ metoodika keskendub tervete ja heatahtlike suhete loomisele nii lasteaias kui koolis. Lähtutakse põhimõttest, et kõik saavad olla üksteisele headeks kaaslasteks. Metoodika abil, mille sümboliks on lilla Sõber Karu, õpitakse ennast ja kaaslasi tunnustama, konfliktsituatsioone ennetama ja lahendama. 2007. aastast juhib Taanis kiusamisvastast programmi koos Taani kroonprintsessi Mary Fondiga Save the Children Denmark. Programmis „Kiusamisest vabaks“ keskendutakse kiusamise ennetamisele 3-10aastaste laste seas. 2010. aastast alates veab Eestis programmi „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ MTÜ Lastekaitse Liit. Käesoleval õppeaastal liitusid programmiga Türi põhikooli 1.b ja 2.b klass. Alates 13.01.2017 rakendatakse koolis „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ metoodikat. Türi põhikooli algklasside õpilastel käis külas programmi maskott Sõber Karu, kes näitas, et hea kaaslane on hooliv, austav, salliv ja julge. Väikestele lastele väärtuste edastamiseks on loodud metoodika(kohver), mis sisaldab väikesi karusid lastele ja suure õpetajale, teemakaarte, õpetaja käsiraamatut, massaažiraamatut, väärtuste plakatit ning nõuande voldikut lapse-

Algklasside maja lapsed armastavad maskotte. Nüüd on lisaks Torevandile neil veel üks suur sõber. Erakogu

vanematele. Lapsed võtsid Sõber Karu rõõmsalt vastu. Lillad mängukarud on paljudele lastele juba lasteaiast tuttavad. Türi põhikooli 1.b ja 2.b klassi lapsed teavad, et nad saavad lillade mängukarudega enda muresid ja rõõme jagada. Need on lastele suhtlemisel abiks. 2.b klassis korraldati kohe nimekonkurss ja valiti oma uuele sõbrale nimi. Karu nimeks sai Kallidor. See nimi iseloomustab 2.b klassi karu väga hästi.

Karu on lastele väga kallis ja nad pidevalt kallistavad teda. Kallidor aitab lapsi lohutada. Kui keegi on kurb, võtab klassikaaslane Kallidori ja läheb teist lohutama. Laste arvates aitavad karud neil oma päevasündmuseid jagada ja julgustavad murest rääkima. Lillat peetakse sõpruse värviks ja usutakse, et väikesed karud saadavad mured lahendamiseks edasi. Samuti on laste sõnul karuga koos julgem enda pahandustest ja muredest

vanematele rääkida. 1.b klass kutsub enda uut sõpra Siniseks Mõmmiks. Talle alles mõeldakse pärisnime. Väikesed karud on lastel laual ja need jälgivad laste õppimist. Vahetundides lapsed jutustavad karudele, kuidas tund või vahetund möödus. Lastele meeldivad mängulised tegevused ja seda „Kiusamisest vabaks!“ metoodika pakub. Samas õpitakse, kuidas olla hea kaaslane ja ennetada konflikte.

Kerli Rüüt

põhikooli õpetaja

Volikogutööst noortele Türi valla noorte ümarlaud saab sel aastal ehk hoo sisse. Sügisestel valimistelgi oleks tore näha rohkem noori kandideerimas. Kuskilt tuleb alustada – ja noored võiksid noori ka valida. Üldse minna kindlasti valima. Ehk motiveerin selle artikliga just noori osa saama oma kodukoha elu kujundamisest volikogutöö kaudu – kel vanus lubab ja ideid on, tasub alustada just nüüd, noorteaastal. Nüüd aga veidi lihtsustatult asjadest, millega kandideerides ja valituks osutudes võiks (eriti õppivad noored) arvestada. Mina kandideerisin nimekirjas, mis on minu maailmavaatele kõige lähem. Tänapäeval on aga enamasti üsna raske ennast täiesti mõne erakonna kaudu määratleda, kuid koos tegemises on jõud. Uuri põhjalikult, vali erakond või valimisliit, too oma ideed ja plaanid esile ja kandideeri. Üksikkandidaadina on praeguse süsteemi järgi üsna raske volikogusse saada. Iga erakonna kohalik üksus saab jõudu koostegemisest, määravamaks

on kogukondlikud suhted, pädevus, kogemus ja läbisaamine. Türi valla inimesed on valinud praeguse volikogu nii, et suudetakse kõik koos tööd teha, nii opositsioon kui koalitsioon - Türi vald on arengus ning inimesed, kes praeguseni volikogus oma kohustusi täidavad, on kodukohale pühendunud. Oli ka juhtum, kus valitu ei leidnud motivatsiooni ning lahkus esimesel aastal juba (vihje ühe volikoguliikme lahkumispõhjendusele ajakirjanduses, et see ei too talle leiba lauale ja võtab palju aega ära), kuid vahel tuleb ka seoses elumuutustega volikogust lahkuda, see võimalus on olemas ja saab võtta ka nn puhkust. Volikogutöö – tuleb läbi töötada või koostada eelnõud, arutada neid oma komisjonides inimestega, teha ettepanekuid, kaasa rääkida ning lõpuks volikogus oma südame järgi ja teadmiste põhjal ka hääletada. Esinemisjulgus tuleb siin abiks, seega võiks koolis juba kätt proovida nii kõnevõistlustel kui

muudel esinemistel. Aeg ja kulud? Volikoguliige peaks olema kaasatud ka ühte nn volikogu komisjoni, et eelnõude osas inimestega asju arutada, seisukohad volikokku tuua. Koos volikoguga tuleb ajaliselt panustada kahe koosoleku toimumisse. Kui juhtida ka üht komisjoni volikoguliikmena, tuleb üks-kaks koosolekut juurde. Arvestada tuleb, et töö juurest on vaja kord kuus kella 13st (neljapäev) volikogusse koosolekule tulla. Meenub üks nali mu kolleegi jutust, kui pärast valimisi arvati, et mul nüüd suur raha laekumas igal kuul. Arvas, et no vähemalt 300 eurot. Ei ole nii, volikoguliige saab hetkel u19 eurot oma kulude katteks kuus, teist sama palju siis, kui juhib mõne komisjoni tööd. Sellest tasust saab ka loobuda, kuid sõidu- ja minu puhul ka nt väikelapse hoiukulud saab peaaegu kaetud ja pole päris õige ka oma pere eelarvest neid asju kulutada, panustame ju niigi päris palju oma aega. Seega – raha pärast

ei tasu kandideerida. Ikka seepärast, et tahad kaasa rääkida oma kodukoha tegemistes ning muuta seda selliseks, nagu sina, sinu pere ja sinu valijad seda tahaks näha. Kogu protsessist olen õppinud omavalitsuse toimimist, saanud hulga teadmisi ning ma pole nõus, kui keegi ütleb, et „nad seal ainult istuvad“. Hea meelega jätkan võimalusel volikogus, kuigi ilmas on muidki toredaid tegemisi, mida selle asemel saab teha. Kuid oma kodukoha jaoks saadki rohkem teha otsustajana. Aeg? – tekib siis, kui tahad. Pole ühelgi praegusel volikoguliikmel seda rohkem kui teistel, seega väljud sellest kogemusest parema ajaplaneerijana ning saad õnnestumiste korral ehk ka mõnd tegu vaadata selle pilguga, et aitasid sellele kaasa või olid koguni selle idee autor. Võimalusi on palju, oleks sama palju tahtmist ka. Just noortel, keda me kõik tahaks Türi vallas rohkem näha.

aili avi

vallavolikogu liige


TÜRI RAHVALEHT 2. veebruar 2017

5

persoon

Klaudia Tiitsmaa: mängu abil näitlejaks Türilt pärit noor särasilmne näitleja Klaudia Tiitsmaa on kahel viimasel aastal pälvinud Ugala teatri publiku- ja kolleegipreemia. Samuti oli ta eelmisel aastal Eesti teatrite parima naispeaosa nominatsioonis. Lisaks näitlemisele on tal juba lapsepõlvest peale olnud ka pliiats peos ja näpp fotoaparaadi päästikul. teet reier

teet.reier@tyri.ee

Türil elab üks tore pere, kelle külaliseks on mul viimaste aastate jooksul õnnestunud olla persoonilugude tegemise kaudu. Kui ema ja isa, Resa ja Margus Tiitsmaa on kunstnikud, siis tütar Klaudia on juba kolmandat aastat Viljandi teatri Ugala näitleja. Nagu eespool mainitud tunnustused näitavad, siis on ta hinnatud nii publiku kui ka kolleegide poolt. Korra nädalas, pühapäeval sätib Klaudia ennast Türile. Siinses gümnaasiumis ootab teada näitering, mille kümneliikmelist seltskonda ta juba kolmandat aastat juhendab. „Pühapäevad on minu jaoks aeg iseenda jaoks. Siis mul muid kohustusi peale näiteringi pole, saan enne ja pärast seda veel ka kodustega olla,“ räägib Klaudia.

Näiteringis saan ka ennast testida Sellisel hetkel, mis jääb näiteringi ja õhtuse Viljandi rongi vahele, saangi Klaudiaga Koidula tänava kodus vestelda. Vaatamata sellele, et töönädal on seljataga, on ta rõõmsameelne ja näpud löövad nipsu, kui jutt näitlemisele läheb. „Näiteringi juhendades katsetan erinevaid variante, kuidas jõuda tulemuseni eri teid pidi. Ma testin iseennast. Seeläbi avastan endas uusi võimalusi. Kui olen leidnud mingi otsetee, kuidas tulemuseni jõuda, lähen viin selle noortele. Mõtlen neile välja mõne harjutuse või mängu. Reeglina toimib see kohe. Nad on väga uudishimulikud näitlejahakatised. Ja see on ainult plussiks,“ selgitab Klaudia. „Algusest peale on meil trupis kümme noort, võiks olla ka rohkem, aga see kümme on kuidagi jäänud, vaatamata sellele, et osad on juba kooli lõpetanud ja uued peale tulnud. Ka minu ema juhatas kunagi Türi majandusgümnaasiumis näiteringi. Üle kümne aasta kindlasti, igatahes väga pikalt.“ Kui uurin, millal näiteringi tegemisi laval näeb, ütleb Klaudia, et esialgne kokkulepe esinemiseks on neil kevadpealinna avapidustustel, aga see pole veel päris kindel. Ka Ugala etendused on teda Türile toonud. Kas see on ka kuidagi teistmoodi tunne?

Klaudia Tiitsmaa

„Etendus on ikka etendus. Iga etendust tuleb mängida kui esietendust, sest publikule see ju nõnda on. Peale viimaseid repliike kummardama tulles ei taha Türil aplaus kuidagi lõppeda ja lilli ning komme on minule ja Andres Tabunile seni toodud, nagu oleks meil mõlemal kooli lõpetamine. See on ääretult soe tunne, et meid nõnda Türil oodatakse,“ tõdeb Klaudia.

Sündinud Tallinnas, 9. septembril 1990 2009 lõpetas Türi majandusgümnaasiumi 2013. aastal lõpetas TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 9. lennu Tunnustus: Ugala teatri publikupreemia „Kuldõun” 2015; Ugala kolleegipreemia 2015. Parim naisnäitleja Ugala teatri publikupreemia „Kuldõun” 2016; Ugala kolleegipreemia 2016. Parim naisnäitleja 2016 Eesti teatri nominent naispeaosa täitmisel. Hetkel on Ugala teatris Klaudia osalusel kavas järgmised etendused: „Amalia“, „Erakordselt heatahtlik mees“, „Oleanna“, „Võlur Oz“, „Soo“, „Nähtamatu daam“ (see on hetkel proovisaalis).

Mäng on väikese inimese töö Mis andis sulle gümnaasiumilõpetajana tõuke näitlemist õppima minna? „Juba väiksena oli ema see, kes andis mulle mõista, et väikese inimese töö on mäng. Kui tuli aias marju korjata, siis andis ta mulle väikese kopsiku, ise aga korjas nii naljaga pooleks öelduna kümmekond pange,“ naerab Klaudia. „Ja kasvatus käis mängu abil. Ema mõtles mulle välja erinevaid muinasjutte, mida ta magamapanekul jutustas. „Ema muinasjuttudes oli see tarkusetera niivõrd peidetud kujul, et see justkui imbus minusse. Ja tõepoolest, uuel päeval oli minus juba midagi uut. See süntees loo ja antud hetkes oleva Klaudia vahel käis mulle eneselegi märkamata.“ „Mul on selline tundlik keel, et ei saa väga kuuma toitu süüa. Ma nimetan seda beebikeeleks. Kui teistel on supp juba peaaegu söödud, pole mina saanud alustadagi. Ema ütles selle peale, et järelikult on temal siis draakonikeel,“ muheleb Klaudia. „Soojast toidust rääkides meenub mulle, et kui Kuressaares vanavanemate juures olin, siis vanaema Lüüli sai aru, et vähemalt korra päevas peab lapsele ikka sooja sööki andma ja mõtles välja järgmise kavaluse: mul oli jõuluvanalt saadud nukk Tahmanägu, mis oli kujunenud minu ja vanaema lemmikuks. Mina olin siis mängult draakontüdruk, keda nukk ärgitas suppi sööma, selgitades, et draakontüdruku hingeõhk on nagunii kuum, soe supp on selle kõrval köömes. Ja see toimis.“ „Kui vanaema sai mind suppi sööma, siis vanaisa oli minu suureks iidoliks. Ta oli kalalaeva kapten. See laev oli nii meeletult pikk ja uskumatult suur. Ja ta oli erinevates maades käinud ja mõndagi näinud ja tema jutustusi sellest oli äärmiselt mõnus kuulata. Tema lood Angoolast ja mustanahalistest, kellega ta koos tööd tegi, tundusid ääretult põnevad. Ma joonistasin pildikesi vanaisa lugudest ja siis mängisime neid ka läbi. Minu tungival soovil muidugi.“ „Ja joonistada meeldib mulle väga. Kooliajast ongi meeles see, et alustasin joonistamisega siis, kui hommikul ärkasin, jät-

daga aru pidades põhjenduste ja vabanduste otsimine. Ainult nii on võimalik mõista seda, mis tegelikult meeldib ja mida tahad. Olgu see siis ükskõik kui suur või väike soov.“

Vähemalt üks unistus on täitumas

kasin seda koolis igas tunnis ja lõpetasin alles õhtul. Loomulikult oli lapsena ka palju muud põnevat teha.“

Tee asju, mis rõõmustavad „Kui ema ütles, et, laps, mine õue, siis alati ei tahtnud seda teha. Mis seal õues ikka teha? No mine, vaata ikka, sundis ema. Vahel peabki sundima. Kas või ennastki. Sest kui lähed ja avastad, et ei ole kõik nii, nagu arvasid, siis tekibki põnevus. Näiteks avastad, et täna on puulehed päikese käes kuidagi eriti ilusad, kirjuta või luuletus, et pilved on põnevad ja inimesed huvitavad.“ „Kui inimene teeb asju, mis teda rõõmustavad, siis ta ei saa end kunagi üksikuna tunda. Kui aga teeb neid asju, mis tema päeva rõõmu juurde ei too, siis kipub asi halliks ja kurvaks minema. Ja kui inimene on kurb, tunneb ta ennast üksikuna. Keegi meist aga ei taha ju üksi olla. Niigi on seda palju.“ „Lisaks joonistamisele armusin ka pildistamisse. Kuuendas klassi sain oma esimese di-

gitaalse fotoaparaadi. Hoidsin seda küll hästi, aga pildistasin ka palju ja lõpuks ta väsis ära. Olen proovinud ka vana kooli Zeniti. Neid oli mul koguni kaks. Ühel päeval aga juhtus nii, et mõlemad lakkasid töötamast, mehaanika lihtsalt väsis ära.“ „Ja kus tunnen, et mind usaldatakse, siis hoian sõrme aparaadi päästikul, kuni aku tühi või kaart täis. Eriti meeldib mulle fotolavastusi teha. Samuti on mul hulk inimesi, keda tahan pildistada. Nendest on peas tekkinud lausa järjekord. Käin ka loodust pildistamas, aga väga harva ja armastan siis pigem detaile. Ilma inimeseta ma tihtilugu fotokat silmile ei tõsta. Sest loodust naudin ma meeletult, aga seda tahan näha otse ja ilma läätse vahenduseta. Inimene aga huvitab mind juba erialaselt. Loodusest saan tohutu energialaengu. Looduses olemine on hoopis teisel eesmärgil. Inimeste pildistamine on teistel eesmärkidel ja neid on mul mitu.“ Kui oluline on näitlejale see, mis toimub väljaspool etendusi

ja proove? „Mina usun, et näitlejale on eraelu äärmiselt oluline. Seda selleks, et analüüsides aidata oma elu aina suurema õnne poole ja samas areneb ka näitleja meisterlikumaks. Kui kodus ja suhetes on kõik korras, siis on näitlejal ka laval hea ja saab teatrisse rahuliku südamega tööle minna. Ehk siis, kui näitleja on kas või korra elus armastanud, siis on tal seda armastust lihtsam usutavalt lavale tuua,“ selgitab Klaudia. „Usun et töö ei ole kunagi esmatähtis elamise juures. Ikka elu ise ja suhted ja see, mida teen väljaspool teatrit. Seetõttu on mulle väga hinnaline mu vaba aeg. Olgugi et armastan oma ametit meeletult, ei ole ma sugugi lahkesti nõus oma vaba aega teatriga jagama.“ Klaudia usub, et elus on üks olulisemaid ja edasiviivamaid toiminguid eneseanalüüs. „See võib tunduda äärmiselt lihtne, aga seda ta paraku ei ole. Inimene kipub endalegi valetama ja enne seletamist juba eos vabandusi ja põhjendusi otsima. Väga oluline on keelata iseen-

Mida toob tulevik näitlejale, kelle elu ja töö on hetkel põhiliselt Viljandis Ugala teatris? Milline võiks see olla viie või kümne aasta pärast? „Olen sellele mõelnud ja loodan, et minust saab hea pereema ja et ühel heal päeval saan elama asuda natuke suuremasse elamisse kui praegune Viljandi kesklinnas olev korter. Tahaksin loodust ja loomi. Palju avarust. Loodan, et saan kuidagi inimesi oma joonistuste ja fotodega rõõmustada ja et mind ka tulevikus teatrilavadel näha tahetakse,“ loodab ta. Vähemalt üks tema kunagine unistus on peagi täitumas. „Kunagi oli Ugala teatris etendus „Amadeus“, kus Kadri Lepp mängis kaunist primadonnat. Tal oli uhke parukas ja ta kandis suurt ning kohevat kleiti, millega sai vaid külg ees lavale tulla. Tema tegelane laulis imepeenikese häälega ja oli kõigele lisaks niivõrd kaunis ja võluv, et ma tema pärast seda ka teist korda vaatama läksin, kuigi peaosatäitjad mängisid nagu kulda.“ „Vot sellist rolli olen ihanud teha. Nüüd praegu veel proovisaalis olevas Ugala avalavastuses on mul uhke kleit ja ilmselt saan ka kauni soengu. Parukat küll ei tule. Ka stseene on rohkem, aga tunne, et äkki teen ma seda rolli sama fantastiliselt kui tollal Kadri, on natuke sees. Kui suudan, saab üks unistustes täidetud. Aga eks neid ole palju.“


TÜRI RAHVALEHT 2. veebruar 2017

6

Türi vald Türi põhikoolis peeti liikumispidu Kui veel nädala alguses võis kohata murelike nägudega õpilasi, kelle peas keerlesid sajad mõtted seoses tantsukavaga: äkki pole muusika ikka õige, vaja oleks veel proove jne, siis kõigest hoolimata olid 26. jaanuariks laste muremõtted kadunud, pilgus põnevus ning ootusärevus. Oli käes liikumispidu. Esitamisele tuli 22 omanäolist ja põnevat kava. Laval olid öösel tegutsevad mänguasjad, käidi ära matkal ja olümpial, vilistati kummi valge mersuga, tantsiti vanakooli diskol ning heideti pilk retro lasteaeda. Sel aastal olid nii mitmedki klassid liikumiskavasse kaasanud ka klassijuhatajad. Ja loomulikult olid esindatud ka õpetajad oma lustliku ja talvise kavaga. Kavasid hindas žürii, kuhu kuulusid Kätlin Merisalu, Anneli Paas ja Helit Seljamaa. Tulemused olid järgmised: I kooliaste 1. koht 3.b klass „Tantsime koos“ 2. koht 3.a,c klass „Hüpates olümpiale“ 3. koht 2.a klass „Kordamööda- kõik“ Eripreemia: Steven Deket 3.b klass II kooliaste 1. koht 5.c klass „Need oleme meie“ 2. koht 4.c klass „Boom kah! 3. koht 5.a klass „Mänguasjade öö“ Eripreemia: Kristen Niidla 6.b klass III kooliaste 1. koht 7.c klass „Dance with me, Henry“ 2. koht 9.c klass „Murrame vaikuse“ 3. koht 7.b klass „Aeg ei peatu ka võimeldes“ Eripreemia: 8. a,c klass „Vanakooli disko“

Kultuurikeskuses näeb graafikat ja maale 25. jaanuaril avas Türi kultuurikeskuse galeriis oma näituse graafik Vello Vinn. Näitus koosneb selle sajandi esimesel veerandil tehtud graafilistest lehtedest. Kunstniku sõnul on kõik tööd laias laastus kakspidised, kuigi sellenimelisi vaid kaks: Kakspidine I, II ja Kakspidine II, I. Nii isiku- kui ka grupinäitused on olnud tal nii Eestis kui välismaal. Aastate jooksul on võidetud hulgaliselt auhindu ja diplomeid. 2009. a nimetati Vinn aasta graafikuks ja 2015. aastal pälvis ta Kristjan Raua preemia. Vello Vinn on Eesti Kunstnike Liidu, kunstirühmituse PARA ja Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige. Alates 2013. aastast on ta Eesti Kunstnike Liidu auliige. Näitus on avatud Türi kultuurikeskuse galeriis kuni 25. veebruarini. Saaremaal 1939. aastal sündinud Vello Vinn elab ja töötab kunstnikuna Tallinnas. Päev enne Vello Vinni avas kultuurikeskuse teise korruse klaassaalis oma ülevaatenäituse Türi maaliring.

tr

Türi kultuurikeskuses avasid oma näitused Vello Vinn (ülemisel pildil) ja Türi maaliring. 2x Teet Reier

Maakondlikul tunnustusüritusel pälvis Merle Vantsi (paremal) parima naisveterani ja sporditegija tiitli.


TÜRI RAHVALEHT 2. veebruar 2017

7

Türi-Tori loodab osalejate rekordit Tänavu 15. aprillil toimuva Türi-Tori kiirlaskumise korraldaja Koit Raud lootis paar nädalat tagasi, et tänavune võistlus tuleb Pärnu jõel osalejaterohke, sest selleks hetkeks oli ennast kirja pannud sama palju osalejaid, kui mullu startis, ehk siis kusagil kolmesaja kandis. „Ja kaks ja pool kuud on veel aega. Me oleme kogu aeg olnud Eestis suuruselt teine aerutamisüritus, Võhandu on lihtsalt neli aastat vanem ja kuna selle taga on Eesti aerutamisföderatsioon, siis on ta ka oluliselt paremini turundatud,“ selgitas Raud. „Aga meil on huvitavam jõgi. Ma olen mõelnud seda, et kui leiaks piirkonnast korraliku toetaja, võiks sellest teha Euroopa ühe suurema maratoni ja piirkonna tunnusürituse. Aga see eeldab vahendeid ja piirkonna tuge. Siiani on ta olnud ikkagi väikese seltskonna hobiüritus.“ „Paljud paatkonnad on Türi-Tori laskumisel osalenud juba algusest peale ja tulevad jälle ning loomulikult saame igal aastal rõõmustada ka uute tulijate üle. Kuna kirjapanek aktiivselt kestab, siis on kõik meie üritusele oodatud. Täpsemat teavet võistluse ja kirjapaneku kohta saab loomulikult ka meie uuenenud kodulehelt matkahunt. ee,“ lisas Raud.

tr

Tänavune põhikooli liikumispidu tõi kultuurikeskuse lavale toredaid tantsuseadeid alates nunnudest kaisukarudest ja lõpetades rokkivate noorukitega. 3x Teet Reier

Voldemar Kuslap Karl Madis Kristjan Kasearu Mikk Kaasik ans “Karavan”

8.märts kell 19 Türi Kultuurikeskus

NAISTEPÄEVA GALAKONTSERT

Meeletud rüütlid

Kahetunnine kontsert vaheajaga. Piletid hinnaga 13.50 € kuni 19.50 € müügil Piletimaailmas, Piletilevis ja tund enne algust kohapeal. Info 505 9625.


TÜRI RAHVALEHT 2. veebruar 2017

8

Türi vald

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Vallavalitsus võõrandab Türi Vallavalitsus võõrandab eelläbirääkimistega pakkumise teel järgmised kinnisasjad: Türi linnas Paide tn 16 asuv kinnisasi;

Ülevaade tänavusest Türi valla eelarvest Türi vallavolikogu kinnitas arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2017-2020 juunikuus 2016. 2017. aasta eelarve menetlemise ajal ilmnesid faktorid, mida juunikuus veel teada ei olnud. 2017. aasta eelarve seletuskirjas on ära toodud eelarvestrateegia ja eelarve erinevused ning ka põhjused. Vallavolikogu võttis jaanuarikuu istungil eelarve vastu. Eelarves on kajastatud riigipoolne toetus- ja tasandusfond 2016. aasta tasemel. Põhjus selleks – hetkel ei ole riigipoolsed toetusesummad veel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud.

Põhitegevuse tulud

Türi linnas Viljandi tn 60 asuv kinnisasi. Pakkumiste korra ja tingimustega on võimalik tutvuda Türi valla veebilehel www.tyri.ee ja Türi Vallavalitsuse kantseleis. Täiendavat infot saab telefonidel 384 8250 või 5333 0476 või e-posti aadressil Marje.Parn@tyri.ee. Türi Vallavalitsus annab eelläbirääkimistega pakkumise teel kasutusele järgmised mitteeluruumid: Türi linnas F. J. Wiedemanni tn 1-1 asuv mitteeluruum; Türi linnas F. J. Wiedemanni tn 1-14 asuv mitteeluruum. Pakkumiste korra ja tingimustega on võimalik tutvuda Türi valla veebilehel www.tyri.ee ja Türi Vallavalitsuse kantseleis. Täiendavat infot saab telefonidel 384 8250 või 5333 0476 või e-posti aadressil Marje.Parn@tyri.ee.

Türi vallavolikogu • algatas eelnõu „Türi valla eelarvest Türi valla asutuste töötajatele ja ametnikele ning Türi vallavanemale haigushüvitise maksmine ning sellega seoses rahalise kohustuse võtmine” ning otsustas selle saata kooskõlastamiseks Käru ja Väätsa vallavolikogule; • võttis vastu Türi valla 2017. aasta eelarve; • otsustas võtta 2017. aastal tehtavate investeeringute tarbeks laenu kuni 1 866 535 eurot; • otsustas Väätsa vallavolikogu taotluse alusel ühendada Türi vallale kuuluva äriühingu OÜ Türi Linnavara ja Väätsa vallale kuuluva äriühingu OÜ Väätsa Soojus; • kuulas ära Paide tn 1 võimalikust detailplaneeringu algatamisest huvitatud AS Olerexi esindajad; • kuulas informatsiooni Türi Vallavolikogu alaliste komisjonide tööst ja Türi valla 2016. aasta eelarve täitmisest Järgmine volikogu istung toimub 23. veebruaril 2017 kell 13 Türi vallavalitsuse hoones.

Osalege arutelul Kutsume inimesi, ühendusi, ettevõtteid ja asutusi avaldama mõtted, milliste ettevõtmistega võiksime Türi vallas Eesti riigi 100ndat juubelit tähistada ja mis on meie kingitus riigi juubeli puhul. Leidke üles oma kogukonna lood, tavad, unistused ja andke neile uus elu. Kõik mõtted on oodatud e-posti aadressile katrin.soomets@tyri. ee ja huvilised on oodatud neljapäeval, 9. veebruaril kell 17 Türi kultuurikeskuses toimuvale EV100 teemalisele avalikule arutelule.

Vallavalitsus otsib raamatupidajat Türi vallavalitsuse rahandusosakond otsib oma sõbralikku ja tegusasse naiskonda raamatupidajat, kelle ülesandeks on hallatavate asutuste raamatupidamise korraldamine (palk, varad, varud, majandustehingute kirjendamine, arveldused, asutuste juhendamine finantsküsimustes). Tööle asumise aeg esimesel võimalusel. Kandideerimisavaldusi ootame hiljemalt 17. veebruariks 2017 digiallkirjastatult aadressil vallavalitsus@tyri.ee või paberkandjal Türi vallavalitsus, Kohtu 2, 72213 Türi. Info: Türi vallavalitsuse finantsjuht Aime Roosioja aime.roosioja@tyri.ee telefon 53 447 843.

türi vallavalitsus

2017. aastal on eelarves planeeritud tulud 10,47 miljonit eurot ehk 2,62 % enam kui 2016. aasta esialgne eelarve täitmine. • Eelarve tuludest 55,26 % ehk 5,79 miljonit moodustab üksikisiku tulumaks (võrreldes 2016. aasta laekumisega on kasv 4,3%). Maamaks moodustab 3,26% ehk 0,3 miljonit eurot. • Kaupade ja teenuste müügist (ehk asutuste omatulud) kogutakse eelarvesse 8,1% ehk 0,85 miljonit eurot (-9%). Peaaegu kõik asutused on olnud omatulude prognoosimisel tagasihoidlikumad. • Saadud toetused moodustavad eelarve tuludest 33% ehk 3,45 miljonit eurot (13,2%). Kasv on seotud ühinemistoetu-

se planeerimisega eelarvesse. • Muud tulud (keskkonnatasud jne) moodustavad eelarve tuludest 0,4% ehk 0,04 miljonit eurot (22,9%). Lisaeelarvega tuleb siin teha eelarve parandus – kaevandamistasusid vähendada.

Põhitegevuse kulud 2017. aasta eelarves on planeeritud põhitegevuse kulud 10,13 miljonit eurot. See on 0,75 miljonit eurot ehk 8% enam kui 2016. aasta täitmine. Põhitegevuse kulud jaotuvad üheksa erineva valdkonna vahel, mis omakorda jagunevad tegevusaladeks. Koos põhitegevuse kuludega on eelarves kajastatud ka investeeringud. Haridus moodustab põhitegevuse kuludest ja investeeringutest 53,98% ehk 5,82 miljonit. Majanduskulud on jäänud samale tasemele. Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud kohamaksumuse piirmäära ei muudetud (2016. aastal 87, 2017. aastal 88 eurot). Teistes kohalikes omavalitsustes õpib Türi valla lapsi 10. novembri seisuga põhikoolides 137, gümnaasiumides 57. Personalikuludes on tõus seoses lasteaiaõpetajate ja abide kuni 10%-lise palgatõusuga. • Vaba aja, kultuuri ja religiooni valdkond moodustab eelarves 13,56% ehk 2,25 miljonit. Sellest summast 1,1 mil-

joni on planeeritud spordihoone ehitamiseks. • Üldised valitsussektori teenused on eelarves 1,48 miljonit eurot ehk 8,65%. Sellel aastal on siin arvestatud nn ühinemistoetust 0,35 miljonit eurot (eelmistel aastatel seda olnud ei ole) ning suurem on ka reservfond (0,1 miljonit juhuks, kui tulumaksu laekumine ei ole nii hea). • Sotsiaalne kaitse moodustab 8,46% ehk 0,8 miljonit eurot. Hetkel on väike tagasiminek võrreldes 2016. aasta täitmisega, kuid siin ei kajastu ületulevad jäägid ega sotsiaaltoetused 2016. aasta tasemel (riigipoolne osa). • Teised tegevusalad (avalik kord ja julgeolek, majandus, keskkonnakaitse, elamu- ja kommunaaltegevus ning tervishoid) jäävad enamvähem 2016. aasta tasemele.

Investeerimistegevus Investeerimistegevus on planeeritud eelarves 2,04 miljonit eurot, sellest laenu arvelt 1,87 miljonit eurot. Investeeringud koosnevad: • Vaba aja, kultuuri ja religiooni valdkond - spordihoone ehitamine 1,1 miljonit eurot, kaasava eelarve objektina madalseiklusrada Kabalas; • Majandusvaldkond – pindamised ja kruusateede rekonstrueerimistööd 0,25 miljonit, Kaare tänava ja seikluspargi parkla kokku 0,11 mil-

jonit eurot; • Elamu- ja kommunaalmajanduse valdkond – tänavavalgustuse rekonstrueerimine 0,12 miljonit, lammutustoetuseks 0,04 miljonit; • Tervishoiu valdkond – Türi tervisekeskuse projekteerimine 0,13 miljonit ning Järvamaa Haigla aktsiate soetamine 0,02 miljonit eurot; • Hariduse valdkond 0,06 miljonit eurot – kaasava eelarve objektina kettagolfi rada Türil, Türi lasteaed 0,03 miljonit ning Retla-Kabala kool 0,01 miljonit eurot; • Sotsiaalse kaitse valdkond – Türi Päevakeskuse akende, uste vahetus 0,03 miljonit eurot.

Finantsseis Omafinantseerimisvõime ehk põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe on vallal 0,3 miljonit eurot – mida on ilmselgelt vähe. Eesmärk on järgnevatel aastatel omafinantseerimisvõimekust tõsta. Netovõlakoormus 2017. aasta lõpuks (juhul, kui laenu võetakse) on ca 36%. Lubatud % oleks 60. Samas peab arvestama ka tagasimakse võimekusega. Likviidsete varade maht suurenes 42,8% võrra 0,82 miljonilt 1,18 miljonile. Vabade vahenditega on võimalus vallal investeerida vajalikesse objektidesse.

aime roosioja

vallavalitsuse finantsjuht

Valla suured investeeringud Sellel aastal on Türi valla eelarvest kavandatud investeeringutena Kaare ja F.R.Kreutzwaldi tänavate rekonstrueerimine orienteeruvalt rahalises mahus 650 000 eurot. Rekonstrueeritakse tänavad, rajatakse kõnniteed ja uuendatakse tänavavalgustus. Üllar Vahtramäe

arendusjuht

Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu fondist Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus regionaalsete investeeringutoetuste programmist toetusena 556 187,30 eurot, ülejäänu on Türi valla omaosalus. Hanked on välja kuulutatud ja ehitustööd algavad kevadel. Hetkel on avatud hange Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideelahenduste saamiseks. Peale seda kuulutatakse välja hange spordihoone projekteerimiseks. Teises järgus ka õppehoone

projekteerimiseks. Parimal juhul võivad spordihoone ehitustööd alata selle aasta lõpus ja hoone valmida 2018. aastal. Põhikooli uue õppehoone ehitamine peaks algama lähiaastatel. Spordihoone ehitust finantseerib Türi vald oma vahenditest ja koolihoone ehitamiseks loodetakse saada toetust Euroopa fondidest. Esitatud on ka taotlus regionaalsete investeeringutoetuste programmile Türi päevakeskuse välisuste ja akende vahetamiseks. Projekti maksumuseks on planeeritud orienteeruvalt 31 000 eurot. Projekti rahastamisotsus peaks selguma maikuuks. Koostamisel on taotlus Türi lasteaia kesklinna hoone täielikuks rekonstrueerimiseks. Kaks aastat tagasi sai hoone uue katuse ja soojustati katusealune. Taotlus esitatakse CO² kvoodist rahastatavale programmile. Projekti orienteeruv maksumus on 1,3 miljonit eurot. Projektiga rekonstrueeritakse ja muude-

takse soojapidavamaks ning parandatakse sisekliimat kogu hoones. Projekti rahastamisel on tööd planeeritud aastatesse 2017–2018. Lähiajal peaks tulema Türi tervisekeskuse uue hoone ehitamise rahastamise otsus. Ettevalmistusi uue hoone ehitamiseks on tehtud juba mitu aastat, ehitamise alale on koostatud detailplaneering, mis kehtestatakse eeldatavalt märtsikuus. Projekti kogumaksumus on 1,8 miljonit eurot, millest ligikaudu pool on toetus ja pool Türi valla omaosalus. Sel aastal toimub hoone projekteerimine, ehitamine 2018. aastal ning uus hoone valmib hiljemalt 2019. aasta alguses. Keskkonnainvesteeringute keskusele on esitatud rahastustaotlus Türi linna tänavavalgustuse rekonstrueerimiseks. Maikuuks peaks selguma projekti rahastamine. Projekti rahastamisel on tööd planeeritud aastatesse 20172019. Projekti esialgne maht

on 2,37 miljonit eurot ja Türi valla omaosalus 457 tuhat eurot. Uuendatakse kogu linna tänavavalgustus ja ehitatakse nüüdisaegne tänavavalgustuse juhtimise süsteem. Türi noortekeskuse eestvedamisel ja Leader programmi toetusel valmib sellel aastal veel Türi seikluspark ja Türi valla omavahenditest seikluspargi parkla. Samuti uuendatakse Türi tehisjärve ranna-ala inventari orienteeruvalt 15 tuhande euro eest. Nagu mitmel eelneval aastal, nii jätkub ka tänavu hajaasustuse programm, mille raames on maapiirkondade elanikel võimalik korrastada vee- ja kanalisatsioonitrasse või uuendada ligipääsuteed kinnistule. Türi valla eelarves on selleks planeeritud 25 tuhat eurot, millele lisandub samas suurusjärgus riigipoolne rahastus, taotletavast projektist 1/3 on taotleja enda finantseerida. Lähiaastad on Türi vallas töö- ja investeeringuterohked.


TÜRI RAHVALEHT 2. veebruar 2017

9

Türi vald

Tulevastele pensionäridele Erinevad pensionisambad jäävad, arvestatakse nii inimeste palga suuruse kui ka töötatud aastate arvuga, üks tööaasta annab pensioni arvestamisel samuti ühe aasta ja kindel pensioniiga kaob ära. See oleks lühike kokkuvõte plaanitavatest muudatustest. Oluline on see, et muutused ei puuduta praegusi pensionäre ja uuele süsteemile üleminek on pikaajaline. Kaia Iva

sotsiaalkaitseminister

Kunagi varem pole Euroopas olnud vanu inimesi noortest rohkem. Inimesed elavad üha kauem, samas sündivus pole samas tempos tõusnud. See tähendab, et meilgi tuleb hoolikalt läbi mõelda, kuidas muutuva olukorraga hakkama saada. Seda nii pensionite maksmisel kui ka näiteks tööturgu ümber kujundades.

Kolmest sambast täpsemalt Mitmed prognoosid tõid välja, et praegu kehtiv süsteem pikalt vastu ei pea. Samuti terendab teine oluline probleem. Keskmise pensioni ja keskmise palga suhe hakkaks peagi langema ja suur osa väiksemate pensionite saajaid satuks vaesusriski, kuigi on kogu elu kohusetundlikult tööd teinud. Sellepärast ongi vaja pensionireformiga alustada kohe, sest selle ettevalmistamine ja seaduse jõustamine on pikk protsess. Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast, neist kaks esimest moodustavad riikliku pensioni ja kolmas on erapension. Riikliku pensioni esimest sammast rahastatakse praeguste maksumaksjate maksudest. Teise sambasse koguvad inimesed raha tulevikuks ette, sinna maksavad inimesed oma palgast kaks protsenti ning riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava sotsiaalmaksu arvelt neli protsenti, kolmandasse sambasse sisse-

maksete tegemise ja nende suuruse otsustab inimene ise. Esimese samba vanaduspension koosneb praegu kolmest osast. Esimene neist koosneb baasosast, mis on kõigile võrdne, staažiosast (koguti kuni 1998. aasta lõpuni) ja alates 1999. aastast ka kindlustusosast, mis on seotud töötasuga. Kuid tähele tuleb panna seda, et esimesse sambasse inimene ise tuleviku tarbeks raha ei kogu, vaid ta kogub osakuid, mille alusel tulevikus jagatakse pensioniteks samal ajal töötavate inimeste maksudest kogutud raha. Seega sõltub pension ka sel ajal töö tegijate makstud maksusummast ja pensionäride arvust sel hetkel. Kuna palgast sõltub nii II sammas kui ka suur osa I sambast, siis palkade suur erinevus kandub tulevikus tugevalt üle ka pensionite suureks erinevuseks. Paljudele tähendaks see toe otsimist sotsiaalabist, mis pole õiglane aastakümneid kohusetundlikult tööl käinute suhtes ning lööb ka maksumaksja rahakoti pihta. Mõne opositsioonipoliitiku väide, et üle keskmise palga teenijad on need, kes teevad tööd ja väiksema palga saajad vaid käivad tööl, on küüniline ja kohatu. Eesti vajab kõigi inimeste tööpanust ja pingutust. Näiteks, kui praegu saab 40-aastase staažiga ja täiskoha, kuid miinimumpalka teeniv inimene pensioniks ligi kolmandiku keskmisest palgast, siis juba 2050. aastal saaks ta ilma pensionireformita kahe samba peale kokku pensioniks viiendiku keskmisest palgast. Reformiga moodustab tema pension ka 2050. aastal pea kolmandiku keskmisest palgast. See osakaal ei tohiks mingil juhul langeda. Seepärast on valitsus teinud ettepaneku muuta alates 2020. aastast riikliku vanaduspensioni esimese samba valemit nõnda, et pensioni suurus esimeses sambas hakkaks pärast 2037. aastat sõltuma vaid töötatud ajast ja palgast sõltuvus jääks teise

sambasse. Üleminekuperioodil ehk aastatel 2020–2036 koguksid inimesed esimesse sambasse pensioniosakut, millest pool sõltub palgast ja pool töötatud aastatest, ning 2037. aastast vaid staažiosa. Tähele tuleb panna seda, et varem väljateenitud osakuid hiljem ümber ei arvutata. Nii arvestatakse näiteks 2040. aastal pensionile mineja pensionit esimeses sambas nelja erineva valemi järgi: kuni 1999. aastani läheb arvesse staaž, sealt kuni 2020. aastani palgast sõltuv kindlustusosa, 2020–2036 lähevad arvesse võrdselt palk kui ka staaž ja alates 2037. aastast vaid staaž. Kriitika, justkui sooviksime karistada inimesi, kes on rohkem õppinud ning omandanud rohkem teadmisi ja oskusi, mistõttu on nende sissetulekud keskmisest suuremad, pole kohane. Seos palga suurusega säilib täiel määral pensioni teises sambas. Väita, et nüüd soodustatakse väiksemate palkade maksmist ja võetakse ära stiimul maksta palka ausalt, on eksitav ja ka pahatahtlik. Kuivõrd teise sambaga liitumine oli seni kohustuslik 1983. aastal ja hiljem sündinutele, on reformiga plaanis taasavada kogumispensioniga liitumine ka aastatel 1970–1982 sündinutele, et üleminekuperioodil oleks võimalik palgast sõltuvaid kindlustusosakuid koguda ja oma tulevikku investeerida. Midagi ei muutu seega üleöö. Palga ja seega makstud maksuga seotus kandub esimesest sambast teise täielikult aastast 2037.

Paindlik pensioniiga Lisaks pensionivalemi muudatustele on pensioniiga plaanis 2027. aastast siduda keskmise oodatava elueaga. Pooled Euroopa Liidu riigid on praeguseks seda juba ühel või teisel moel teinud. 2015. aastal valmis Emori ja Praxise koostöös uuring Eesti

vanemaealiste ja eakate toimetulekust ning selgus, et tööd tegevatest vanemaealistest üle kolmveerandi kavatseb enda sõnul töötamist jätkata ka vanaduspensioniea saabudes. Ka praegu töötab veidi üle viiendiku Eesti pensioniealistest. Seega elukestev õpe ja hoiakute muutumine vanemaealiste töötajate suhtes on järjest olulisemad.

Tuleviku-pensionäridele Kõik ei ole muidugi nii lihtne, sest tööturult lahkutakse ka enne pensioniea saabumist. Praegused pensionärid selgitavad seda kõige sagedamini terviseprobleemiga, aga ka raskustega uue töö leidmisel. Nii ongi riigile suurim väljakutse aidata inimestel püsida hea vormi ja tervise juures, nõustada uue töö leidmisel ning toetada vajadusel ümberõppel. Edaspidi saab igaüks ise valida tegeliku pensionile mineku ea, saada pensioni mingil ajaperioodil osaliselt, lasta oma pensioni maksmine peatada, näiteks töö leidmisel, ja sobival hetkel taas jätkata. Paindlikum pensionisüsteem arvestab nii inimeste sooviga pensionieas töötada kui ka võimalusega, et inimene soovib minna pensionile ennetähtaegselt. Milliste reeglite järgi täpselt kõik toimima saab, hakkame nüüd sotsiaalpartneritega üheskoos eelnõuks vormima. Seaduseelnõu peab valmis saama 2018. aasta kevadel. Kui reformi tulemusena muutub pensioniiga, indekseerimine ja pensionivalem, siis 40aastase staažiga pensionile minejate pensionid 2050. aastal oleks I ja II sambas kokku eeldatavalt järgmised: praeguste reeglite järgi

reformi tulemusel

Miinimumpalga saaja

980 €

1323 €

Keskmise palga saaja

1638 €

1898 €

Kahekordse keskmise palga saaja

2743 €

2856 €

ve, võimalusel valmistatud Türi vallas leiduvast materjalist või Türi valla käsitöömeistrite/ kunstnike/ettevõtjate poolt. Meenete ligikaudne hulk ja kasutamise eesmärk: Türi valla esindusmeene, kinkimiseks valla väärikatele kodanikele, parimatele erinevates valdkondades, konkursivõitjatele jne – ca 50 tk, võib pakkuda ka erinevaid esemeid väikepartiidena; meene vallas aasta jooksul sündinud lastele – ca 100 ühesugust meenet; sümboolne meene valla külalistele – kokku ca 500 meenet (ühesuguseid meeneid vähemalt 30 tk); mee-

ne koolide tublimatele lõpetajatele – ca 150 ühesugust meenet; turismimeene/suveniir. Palume meenete/kinkeesemete näidised tuua Türi Vallavalitsusse (Türi linn, Kohtu tn 2) hiljemalt 20. veebruariks 2017. Eseme juurde lisage tootja/pakkuja ärinimi, toote hind ja kogus, mida pakkuja on valmis müüma. Töö(d) tagastatakse osalejatele nende soovi korral pärast otsuse tegemist. Osalemisega seotud kulutusi ei hüvitata. Meenete valikul hinnatakse seotust Türi vallaga, kvaliteetset teostust, originaalsust,

Türi vallal ja Türi kultuurikeskusel oli austav võimalus võõrustada 18. jaanuaril Eesti vabariigi presidenti proua Kersti Kaljulaidi. President kohtus Järvamaa visiidi lõpetuseks Türi Kultuurikeskuses Järvamaa omavalitsusjuhtidega. Ümarlauas oli võimalus presidendi sissejuhatava sõnavõtu üle mõtteid vahetada ning omavalitsusjuhtidel oli ka mitmeid küsimusi südamel, mille üle koos arutleti. Põhiliseks mureküsimuseks olid kohaliku omavalitsuse ja riigi suhete ja koostöö parem toimimine, omavalitsuste keerulised eelarveküsimused ning mure tuleviku pärast. President tõi nii oma sõnavõtus kui küsimustele vastates välja, et Eesti on siiski väga hea koht elamiseks, palju sellest, mida peame igapäevaseks, on tegelikult võrdluses teiste riikidega väga kvaliteetne ja kättesaadav, olgu selleks siis meie solidaarne tervishoiusüsteem, hariduse edendamine ja kasvõi meie loodus ja puhas õhk. Koos tõdeti, et võtmeks eduni on kahtlemata kohalikud kogukonnad, nende toetamine kohalike omavalitsuste poolt ning Eesti inimeste eneste poolt suurem enesekindlus, oskus hinnata meil olemasolevat ning usk meie riigi ja oma kodukoha tulevikku.

Peopiletid juba müügil Alates 1. veebruarist saab osta pileteid tänavusele noorte laulu- ja tantsupeole. Tantsupeo kolm etendust toimuvad 30. juunil kell 19 ning 1. juulil kell 13 ja 19. 2. juulil kell 14 algavale laulupeo kontserdile on võimalik kohti valida nummerdatud pingisektorisse, mis on lavale lähemal, ja Lasnamäe nõlval asuvale üldalale. Uudisena on sel korral müügis ka pere- ja grupipiletid. Tulles peole koos pere ja sõpradega ning ostes eelmüügist korraga vähemalt 4 piletit, on hinnad soodsamad. Alates 1. veebruarist tulevad piletid hinnaga 4–25 eurot müüki Piletilevi müügipunktidesse ja internetti. XII noorte laulu- ja tantsupeol astuvad lavale ligi 40 000 vabas Eestis sündinud noort, kelle esituses näeme muistendist inspireeritud tantsuetendust Koidust ja Hämarikust. Tantsijaid saadab elav muusika ning lavadebüüdi teevad noored solistid, kes kehastavad peategelasi ning esitavad koos Ivo Linnaga tantsupeoks kirjutatud uudisloomingut.

tr

22. veebruaril kell 19 Eesti Vabariigi aastapäeva

KONTSERTAKTUS Türi kultuurikeskuses

Konkursi „Aasta tegu ja tegijad 2016” ja ettevõtluskonkursi parimate tunnustamine

Kõik on oodatud!

Vald otsib käsitöömeeneid Kutsume käsitöötegijaid, kunstnikke ja ettevõtjaid pakkuma Türi vallale sobivaid käsitöömeeneid. Türi vald soovib soetada vallale omanäolisi meeneid ja tooteid, mida kinkida koostööpartneritele, külalistele ja valla tunnustamisüritustel (tublimad koolilõpetajad, valda sündinud lapsed, jms) ja konkursside võitjatele (aasta tegu ja tegijad, ettevõtted, jms) ning kasutada reklaamkingitusena. Sobiv meene peaks olema eripärane, kasutatud piirkonnale omast sümboolikat, motii-

President käis külas

24. veebruaril kell 10 Eesti iseseisvuspäeva mälestushetk Türi kesklinna kalmistul praktilist väärtust ja hinda. Hindamisele kuuluvad ainult valmis esemed, mitte ideekavandid. Esitatud meenete hulgast teeb valiku selleks koostatud komisjon. Esitatud meenetest/näidistest jätab Türi Vallavalitsus endale õiguse valida välja sobivad meened ning soetada neid vajalikul hulgal. Meenete soetamiseks sõlmitakse pakkujaga ostu-müügileping. Meenete soetamise eeldatavaks maksimaalseks kogumaksumuseks on 3000 eurot.

Katrin Soomets

avalike suhete ja kultuurispetsialist


TÜRI RAHVALEHT 2. veebruar 2017

10

sündmused ja reklaam

Dracula abil medalitele

ajaloonurgake

Türi paberiwabrik valmistab puupappi Türi paberiwabrik on asunud puupapi walmistamisele. Kaup on tarwitataw raamatuköitmise juures, tubakavabrikutes paberossikarpide valmistamiseks ja mitmesuguste tööstusharude karpide walmistamiseks. 1926. aastal on pappi ja puupappi 1337 tonni 32 910 000 marga väärtuses Eestisse sisse veetud. Loodetavasti saab Türi paberiwabrik tunduva osa sellest papitarvitusest katma ja meie kaubabilansi aktiiwsust mõnekümne miljoni marga võrra tõstma. Ajaleht Kaja, 7. detsember 1927

Türi elektri jaam walmimas Türi linnawolikogu poolt anti käesoleva aasta kevadel kohalikule ettewõtjale Wiirmannile pikemaajaline kontsessioon elektrijaama ehitamiseks. Kogu suve kestnud ehitustööde järel on elektrijaam, mis ehitatakse Türi jõele, walmis saamisel. Läinud nädalal jõudsid kohale ka generaatorid ja turbiinid, mille ülesseadmine praegu käsil. Walgustuswõrk linnas on suurelt osalt juba walmis. Käesolewa kuu lõpul algab elektrijaam oma tegewust. Uue jaama tegewuse algamisega on loota eriti tänawawalgustuse paranemist. Lepingu järgi on ettewõtja kohustatud üles seadma suurema hulga uusi tänawalampe. Postimees 17. september 1927

Türi järves vesi sees Kes pole kauemat aega Türi laululava taha sattunud, see ei tunne ümbrust ära: endise madala jõelammi ja pajuvõsa asemel laiub seal kena järverand suplussildade ja hüppetorniga. Nüüd on järves vesigi sees. Veekogu tekkis väetusturba võtu august. Siit said head kasvumulda põllumehed, aiapidajad ja linna haljastajad. Kogu töö tegid aktsiaseltsi „Univer“ maakonnas tuntud järverajajad. Lembit Perillus, Tiit Kikas, Mart Vellemäe, Evald Heint ja teised Aimur Raudsepa käe all. Mis kõige tähtsam – Pärnu jõe reostunud vesi suunati ümbervooluna nii, et järv toitub nüüd ainuüksi kristallselgetest allikatest. Kui tehisjärv lõplikult täitub, aitab see stabiliseerida linna põhjavee taset. Heakorratööd jäävad kevadeks, haljastust jätkub koguni mitmeks aastaks. Kauniks kujuneb järve ümbruse maastik: tore saar järve keskel, linnavolinik Rein Kaarjase pere kujundatud talu-suvila ning uue ehitava ökoloogiakeskuse kõrghaljastusega ehitusala. Järva Teataja 9. jaanuar 1992

Silmade kontroll ja prillide müük 6. märtsil kella 10st

Türi noortekeskuses Silmade kontroll maksab 15 € Prillitellijale on kontroll 8 € Silmade kontroll lastele 10 € Prilliostjale lapsele kontroll 5 €

Info ja registreerimine telefonil 5323 2454

Jaanuarikuu kolmandal nädalavahetusel selgitasid Tallinnas parimatest parimaid kergejõustiklasi Eesti U-16 ja U-18 vanuseklassi noored. Türi valla esindajatest õnnestus see paremini Türi põhikooli õpilasel Markus Anveltil (KSK Alem). Kõrgushüppes paranes nii isiklik kui ka maakonna noorte rekord, uus tase on nüüd 1.82. Sellega kaasnes teine koht. Pühapäeval tuli asuda stardipakkudele, et läbida 60 meetrit, kuhu kohtunikud olid asetanud 5 tõket ehk siis

60 meetri tõkkejooks. Aeg 8,96 kindlustas võimaluse seada taas sammud auastmestikule, seekord kolmandale astmele. Aga miks Dracula abil? Mõttega toetada noort spordipoissi tuli kiirelt kaasa Dracula pubi omanik Raivo Matsina ja nii võibki Markus maitsvat lõunat söömas käia. Oleks selliseid ettevõtteid veel! Veel jõudsid kaheksa parema hulka neljanda kohaga lõpetanud Maria-Eliisabet Avamere (Järvala), kes läbis 200 meetrit ajaga 27,59. Seitsmendale koha-

kuhu minna Kuni 25. veebruarini Vello Vinn – graafika Türi kultuurikeskuse galeriis Kuni 24. veebruarini Türi maaliringi näitus „10 aastat edasipüüdlikku maalimist“ Türi kultuurikeskuse klaassaalis Kuni märtsi lõpuni Heino Veskimäe puukujude näitus Türi muuseumis Kuni märts Heli Koit – fotonäitus „Valgusega joonistama“ Kabala raamatukogus N 2.02 kell 10 Tartu rahulepingu aastapäeva mälestushetk Türi kesklinna kalmistul R 3.02 kell 16 Järvamaa kergejõustiku MV J, A, B,C Särevere kaarhallis R 3.02 kell 19 Türi piirkonna mälumängu seeriavõistluse V etapp Särevere kaarhallis L 4.02 kell 10 Türi valla lahtised meistrivõistlused koroona paarismängudes (meespaarid, naispaarid) Türi linna võimlas L 4.02 kell 18 segarahvatantsurühm Kaktuse 40. juubeli kontsert Türi kultuurikeskuses. Tasuta P 5.02 kell 11 V Türi valla külade talimängud lauamängudes Kabala spordihoones. Oodatud on võistlema kõik Türi valla külaelanikud. Ootame eelregistreerumist küladelt 2. veebruarini. Kindlasti tuleks tutvuda ka juhendiga, mis on leitav Türi Spordiklubide Liidu kodulehelt www.tskl.ee. T 7.02 kell 18 loodusõhtu teemal „Kas metskits või põldkits?“ Türi kultuurikeskuses. Külas on metsamees ja looduspiltnik Tarmo Mikussaar. Osalemine 2 €. K 8.02 kell 13 Lõuna-Järvamaa üldhariduskoolide I viktoriin Türi kultuurikeskuses N 9.02 kell 18 Kabala piirkonna mälumängu seeriavõistluse IV etapp Kabala rahvamajas R 10.02 kell 11 Mir on Show „Tsirkuse maagia“ interaktiivne koomiline etendus lastele Türi kultuurikeskuses. Programmis: mustkunstnikud, illusioon “quick change”, žongleerimine, pokaalide muusika, tsirkusetrikid ja koerad. Külas on mustkunstnikud Lätist. Kestvus: 1 tund. Pileti hind 4 € L 11.02 kell 16 heategevuslik perepäev sõpradega Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingust Türi kultuurikeskuses. Tutvustatakse koeri kaasavate sekkumiste valdkonda Eestis, selgitatakse, mis on teraapiakoeratiim, millist ettevalmistust see nõuab ning kellele ja millist tuge pakub. Kohal on erinevad külastus-, lugemis- ja teraapiakoerad, kellega saab sõprust sobitada. Nende hulgas Türi esimene teraapiakoer Zaffi. L 11.02 kell 19 „November“ – kinoõhtu Oisu rahvamajas, pilet 4/3 € T 14.02 kell 17.30 Türi suusatamise seeriavõistluse „Türi suusatalv 2017“ etapp Tolli metsas P 12.02 kell 13 kirbuturg Taikse rahvamajas. Registreeri end müüma enne 10. veebruari taiksekylaselts@gmail.com või tel 503 9073. Kauplejatele osalustasu 5 € T 14.02 kell 19–21 sõbrapäeva disko Türi Noortekeskuses. Tasuta T 14.02 kell 19 „November“ – kinoõhtu Kabala rahvamajas, pilet 4/3 € T 14.02 kell 19 Tanel Padar ja Tomi Rahula sõbrapäeva akustiline kontsert Türi kultuurikeskuses. Piletid müügil Piletilevis ja Türi kultuurikeskuses. Kuni 12.02 täispilet 14 € , õpilane, tudeng, pensionär, erivajadustega klient/saatja 12 €, alates 13.02 täispilet 16 €, õpilane, tudeng, pensionär, erivajadustega klient/saatja 14 € L–P 18.–19.02 kell 10 Eesti Vibuliidu sisemeistrivõistlused Türi ühisgümnaasiumis L 18.02 kell 15–17 tantsutuba Türi kultuurikeskuses. 19. saj lõpu ja 20. saj alguse külapeo tantse õpetab Ene Hunt, muusikat teevad Lõõtsaliigutajad. NB! Kõik rahva- ja pärimusmuusikud on oodatud kaasa mängima! Osalustasu 2 €, ühislauale võib igaüks oma panuse anda.

Ann Valang

le hüppasid end kolmikhüppes nii Kai-Melli Kapten (Järvala) 10.20 kui ka Erko Hendrik Mõttus (KSK Alem) 12.22. Tugevate poiste konkurentsis tõukas end

kuuliringis kaheksandaks Karmo Karu (KSK Alem) 12.63-ga. Seega andsid kaks päeva Tallinnas meie vallale kaks medalit.

tr

Turi

Kevade kodu

P 19.02 V Türi valla külade talimängude II etapp. Kui ilm lubab, siis algusega kell 12 toimub suusatamine, kelgutamine ja reesõit Rassil; kui lund pole, siis toimub bowling Veskisillal L 19.02 kell 11.30 Järvamaa MV vabamaadluses Türi linna võimlas P 19.02 kell 15 eakate klubi Ehavalgus peoõhtu Türi kultuurikeskuses E 20.02 kell 19 Rakvere Teatri etendus „Astuge edasi!“ Türi kultuurikeskuses. Komöödia. Lavastaja Erki Aule, kunstnik Eveli Varik. Osades Helgi Annast, Indrek Apinis, Saara Kadak või Jaune Kimmel, Silja Miks, Madis Mäeorg, Peeter Rästas, Tarmo Tagamets. Piletid 12/14 € Piletimaailmas K 22.02 kell 19 Eesti Vabariigi aastapäeva kontsertaktus Türi kultuurikeskuses. Konkursi „Aasta tegu ja tegijad 2016” ja ettevõtluskonkursi parimate tunnustamine. Kõik on oodatud! N 23.02 kell 10 Retla-Kabala kooli EV 99. aastapäeva kontsert Kabalas N 23.02 kell 12 EV 99. aastapäeva kontsert Oisu rahvamajas R 24.02 kell 10 Eesti iseseisvuspäeva mälestushetk Türi kesklinna kalmistul L 25.02 kell 10 Türi valla lahtised MV koroona üksikmängudes Türi linna võimlas. Info tel 5341 3643 Kalju Mägi E 27.02 kell 11 Viljandi laste- ja noorteteater Reky etendus „Saabastega kass“ Türi kultuurikeskuses. Nimiosas: Triinu Paabut, osades: Margus Cristopher Kalda, Ulrika Tolberg, Tauno Paulus, Kadri Paldra, Krete Paldra, Loreta Soosaar/ Kätlin Karpovski/ Marta Põldur, Mairo Seire/Oliver Kuiv/Meret Rõõm. Etenduse pikkus 1 tund. Soovituslik alates 3. eluaastast. Pilet 7 €, müügil Türi kultuurikeskuses T 28.02 kell 17–19 Türi linna vastlapäev Türi Põhikooli mäel. Võistlused, esinejad, üllatus T 28.02 kell 17.30 suusatamise seeriavõistlus „Türi suusatalv 2017“ Türi ühisgümnaasiumi juures R 3.03 kell 16 Järvamaa talvised kergejõustiku MV mitmevõistluses Säreveres R 3.03 kell 19 Marek Sadam ja Martin Trudnikov „Prantsuse šansoonid Läänemere ääres“ Türi kultuurikeskuses. Pilet 10 €. Pääsmed tel 528 0687, shansoonid@gmail.com ja kohapeal R 3.03 kell 19 Türi piirkonna mälumängu seeriavõistluse VI etapp Särevere kaarhallis L 4.03 kell 14 Järvamaa kooride päev JÄRVAKO 2017 Oisu rahvamajas K 8.03 kell 19 naistepäeva galakontsert – Voldemar Kuslap, Karl Madis, Kristjan Kasearu, Mikk Kaasik, ansambel Karavan. Piletid hinnaga 13.50-19.50 müügil Piletilevis, Piletimaailmas, Statoili jaamades ja tund enne algust kohapeal. K 8.03 kell 19 naistepäevakontsert „Laval ainult mehed!“ Oisu rahvamajas N 9.03 kell 16 kontsert Riine Pajusaare klaveriloomingust Türi Kultuurikeskuses. Esinevad Türi ja Paide muusikakoolide õpilased. Tasuta R 10.03 kell 19 Rakvere Teatri etendus „Sina maga, mina pesen nõud” Oisu rahvamajas. „Sina maga, mina pesen nõud“ on isepäine ja soe lugu Elust ja Vanadusest, Armastusest ja Surmast. Lugu kahest ilusast inimesest, kes elavad kaunil metsalagendikul oma argiselt stiilsetes majades ning otsivad abi üksteisest. Nagu alati, jääb lõpuks neid vaid üks. Lavastuse aluseks on rootsi kirjaniku Stig Claessoni romaan „Sina maga, mina pesen nõud”. Lavastaja Tarmo Tagamets. Kunstnik ja muusikaline kujundaja Peeter Rästas. Osades: Helgi Annast, Maarika Mesipuu-Veebel, Toomas Suuman, Peeter Rästas. Piletid 14/12 € müügil Oisu rahvamajas ja Piletimaailmas www.tyrikultuurikeskus.ee www.tskl.ee www.tyri.ee


TÜRI RAHVALEHT 2. veebruar 2017

11

vana ja uus

teated u 1924

UUED KODANIKUD

KARL KINGSEPP 27.12.2016 MARKO METSARE 07.01.2017 ISABELLA ALICE TAMM 14.01.2017 MIRJAM TEGELMAN 16.01.2017 KERTU TEGELMAN 16.01.2017

Palju õnne!

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 387 9717, 5333 3152 E-post: rahvaleht@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee Tegevtoimetaja: Teet Reier Korrektor: Aili Avi Küljendaja: Elin Kalda Raamatupidaja: Signe Tõõtsu Trükkija: AS Kroonpress Levitaja: Omniva Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa Türi Rahvaleht tuleb iga kuu alguses kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta. Juhul kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152.

Paide tänav 1 maja valmis 1923. aastal ja selle omanik oli politseikonstaabel Georg Jürgenson. Viimistlusjärgus maja esisel on veel käimas haljastustööd. Teisel pool tänavat laiub heinamaa ja alles ootab uusi elamuehitajaid.

2017 Rene Viljat

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides. Trükiarv on 4800 ja lugejaid u 10 000. Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel rahvaleht@tyri.ee. Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Türi Rahvalehes ei avaldata anonüümset reklaami. Samuti on toimetajal õigus teadet/reklaami mitte avaldada, kui ei ole võimalik kontrollida teate sisu õigsust. Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepanekud lehe sisu kohta palume saata tegevtoimetajale.

Praegu on veel alles juba aastaid tühjana seisnud endise konstaabli maja. Kord seda hakatakse lammutama ja bensiinijaama selle asemele ehitama, siis jälle kõik soikub. Nii nagu pildilt näha, oli pildistamise hetkel udune – nii nagu on jätkuvalt udune ka selle krundi tulevik.

kuulutused Küttesüsteemide ehitus. Tel 513 8314, www.avmterm.ee. OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee. Müüa saetud ja lõhutud kuivi küttepuid (30 cm, 40 cm, 50 cm). Tel 504 5632. Müüa tooreid küttepuid (lepp, sanglepp, kask, okaspuu). Mõõdud 25–60 cm, vastavalt kliendi soovile. Tel 501 3862.

Takso Türil 24/7. Info tel 5840 5800; kundetakso.ee. Müüa 3-meetrist küttepuud (lepp). Hind koos veoga 18 eur/ rm. Miinimumkogus 30 rm. Tel 507 4553. Ostan väga hea hinnaga Langebrauni lauanõusid, margi-, mündi-, paberraha- või postkaardikogu. Tel 5665 5551.

Üürile anda kaks ahjuküttega, vähest remonti vajavat korterit Türil. Tel 385 7232. Ostan 1–4toal remontivajavaid kortereid Türil. Tel 5695 9106. Puitbrikett 960 kg alus 149 €. Puidugraanul 990 kg alus 185 €. Rohkem infot kodulehelt balticpellet.ee, või tel 5891 5954. Hinnad sisaldavad kojuvedu Järvamaal.

Anonüümsed Alkohoolikud Kui soovid joomisest lahti saada, võime meie Sulle abiks olla! Infotel: 529 9955, www.aaestonia.com. AA-koosolekud Paides, Pärnu tn 61, T kl 18.30; R kl 18.30; Türil, Kevade tn 13, L kl 14.30. Türi kesklinna müüa ühetoaline ahjuküttega remonti vajav korter. Tel 5692 4035.

Ostan vanu keeksi, juustu, kala, redise, põldmarja, draakoni piltidega lauanõusid ja vaase. Tel 5665 5551. Kabala Raamatukogus on avatud Heli Koit`i fotonäitus “Valgusega joonistama”. Eestimaa Rahvaliit kannab alates 2012. aastast nime Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Olen EKRE Türi osakonna juht Indrek Valdek ja kutsun liikmeid uuendama oma kontaktandmeid minu e-posti aadressil indrekvaldek@gmail.com

NÄGEMISKONTROLL ja PRILLIMÜÜK TÜRIL!

NÄGEMISKONTROLL ja PRILLIMÜÜK Kutsume vallarahvast oma silmi TÜRIL ! ja kontrollima prilleoma ostma! Kutsume vallarahvast silmi kontrollima ja Ootame Teid prille ostma!

20.02.2017 alates Ootame Teid kell 10 20.02.2017 alates kella 10.00 Türi Kultuurikeskuses,

Türi Kultuurikeskuses, Hariduse tn 1 Hariduse tn 1

Nägemiskontrolliks tuleks eelneNägemiskontrolliks tuleks eelnevalt registreerida valt registreerida telefonil 385 2603 või 5698 1972 Silmakontroll maksab 10 eurot ja on prillitellijale tasuta! telefonil 38 52 603 või 56 98 1972

Türi vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke

REIN ASU 01.01.2017 ILME DANIEL 01.01.2017 LEONIITA LEPPIK 01.01.2017 REET KURVITS 01.01.2017 SELMA IDLA 06.01.2017 VELLO VIIRMETS 09.01.2017 NELLY MURULA 10.01.2017 SAMVEL MANUKJAN 12.01.2017 LAINE KIVISTIK 14.01.2017 AKSEL EILART 18.01.2017 OLGA KÕVERJALG 20.01.2017 FILEIDA TIIMANN 24.01.2017

Ostan vanu fotosid ja igasuguseid spordi- ja koolilõpumärke.

Avaldame kaastunnet omastele

13. veebruaril kell 14.30–16.30 toimub Türi kultuurikeskuses Eesti-Soome jalatsivabriku naturaalnahast talve- ja kevadjalatsite müük.

d! Head hinna

Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa, põllumaad ja metsakinnistuid hinnaga kuni 10 000 eurot/ha. Kinnistud võivad olla tehtud raietega või asetseda piiranguvööndis. Tel: 56 111 900

Fotograaf René Viljat tel 525 8325 reneviljat@hot.ee


TÜRI RAHVALEHT 2. veebruar 2017

12

reklaam Puidutöötlemisettevõte müüb

PUITBRIKETTI Hind 140 EURi/tonn. Miinimumkogus 0,5 tonni. Transpordivõimalus. Info tel 513 0838

02.02.2017 - Türi Rahvaleht  

Tere tulemast lugema veebruarikuu Türi Rahvalehte

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you