Page 8

TÜRI RAHVALEHT 2. oktoober 2015

8

Türi vald

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Vallavolikogu istung 24. septembril 2015 Türi vallavolikogu: • otsustas võõrandada Türi vallale kuuluva kinnistu Türi linnas, Vabriku puiestee 13 avaliku suulise enampakkumise korras; • muutis seltsitegevus- ja maaelukomisjoni koosseisu, arvas komisjoni liikmete hulgast välja Kaia Iva ja komisjoni liikmeks Riina Trummi; • muutis õigusaktidega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud ülesannete jaotust ja delegeerimist; • määras Türi valla esindajaks Türi ühisgümnaasiumi hoolekogusse Piia Tamme ja Retla-Kabala kooli hoolekogusse Ülle Välimäe; • nimetas Türi valla aukodanikuks Teet Hanschmidti ja otsustas anda talle Türi valla vapimärgi nr 9; • kuulas informatsiooni Türi vallavolikogu alaliste komisjonide tööst, esitatud projektide rahastamisest ning rahastatud projektide elluviimisest, maavanema järelevalvest volikogu otsuse õiguspärasuse üle, Türi valla võimekusest pagulaste vastuvõtmisel, vallajuhtide õppereisil osalemisest ja uutest turvakaameratest Türi linnas. Järgmine volikogu istung toimub 29. oktoobril 2015 kell 13.

Enampakkumine Türi Vallavalitsus korraldab 21. oktoobril kell 15 suulise enampakkumise Türi vallas Türi linnas Vabriku puiestee 13 asuva kinnistu võõrandamiseks. Suulise enampakkumise korra ja tingimustega on võimalik tutvuda Türi valla veebilehel www.tyri.ee ja Türi vallavalitsuse kantseleis. Täiendavat infot saab telefonidel 384 8250 või 5333 0476.

Õpetajaid oodatakse tänuüritusele Kallid Türi valla praegused ja endised õpetajad! Türi Vallavalitsus ootab teid 8. oktoobril 2015 kell 17 Türi kultuurikeskuses toimuvale õpetajate päevale pühendatud tänuüritusele. Tänuüritusel antakse üle tänavused Türi valla hariduspreemiad ning tunnustatakse nominente. Palun andke osavõtust teada hiljemalt 6. oktoobriks telefonil 384 8230 või kirjutades anu.puulmann@tyri.ee.

türi vallavalitsus

Türi valda paigaldati 24 uut pinki Türi linnast Kirna suunas ning Säreverest Viljandi suunas ja Pärnu suunas viivate kergliiklusteede ääres asendati senised palkidest amortiseerunud pingid uute vastu. Samuti asendati vanad pingid uutega Raadiojaama tänava ääres ja Kõrgessaare kalmistu parklas. Seni ei olnud Türil Mehaanika tänava elamute juurest Kalevi Konsumi juurde minnes inimestel vahepeal kuskil jalga puhata. Nüüdsest on sellel marsruudil kolm uut pinki. Kokku paigaldati kaheksa seljatoega ja kuusteist seljatoeta pinki. Eesmärk oli olemasoleva raha eest saada normaalne istumisvõimalus maksimaalsele arvule inimestele ja kohtadesse. Kergliiklusteede äärde jäid, nagu varemgi, seljatoeta pingid, sest sealkandis liiguvad valdavalt tervisesportlased ja rulluiskude jalgapanekuks need peaksid sobima küll. Pingid läksid maksma 8000 eurot, lisaks Türi Halduse poolsed paigaldustööd. Pinkide hankimise ja paigaldamise korraldas Türi Haldus. Pingid valmistas OÜ Kiili Betoon. Lõviosa kulutustest tuli riigipoolsest toetusest Isamaa ja Res Publica Liidu eestkostel.

Enn Mäger

Türi Haldus juhataja

Lisaks kergliiklusteede äärde paigaldatud pinkidele sai ka linnaruum mõne kena istumispaiga lisaks. Üks neist asub Wiedemanni 1 kontori ees. Teet Reier

Türi valla suurkujud: Avelinius Tõnisson Avelinius Tõnisson

Fotograaf ja vanade fotode koguja Rene Viljat on öelnud, et kui müügile ilmusid esimesed fotoaparaadid, asusid Türi kandi mehed selle uudse alaga tegelema. Siinkohal võib tema sõnul nimetada terve rea tegijaid: Gustav Essenson, Ado Treufeldt, aga kindlasti oli klass omaette Avelinius Tõnisson.

Sündis Vändras 20. jaanuaril 1878. Isa Mats Tõnissoni kõrval alustas tööd raamatute kirjastamisel ja fotograafina. 1890ndate lõpus kolis oma perega Türile, kus avas kaupluse ja fotoateljee. Koos venna Ustusega valmistas populaarseid kandleid. Avas oma kaubamaja, kus kaubeldi muusikariistade, jalgrataste ja palju muuga. Jäädvustas palju kohalikke üritusi, vaateid ja inimesi. Suri 1959 ja on maetud Türi Saunametsa kalmistule.

Teet Reier

teet.reier@tyri.ee

Seda lugu oleks tore alustada nagu muinasjuttu: elas üks mees, kellel oli kolm poega. Tegelikult oli poegasid viis ja mehe nimeks oli Mats Tõnisson, Vändrast pärit tuntud kalendritegija. Tema esimene poeg sai pisut peenutseva nime: Avelinius-Friedemann Tõnisson, teised vennad aga eestipärased Lootus, Tõsidus, Õnneleid ja Ustus. Avelinius sündis Vändras 20. jaanuaril 1878 ning esimesed õpetussõnad fotograafia alal sai ta tõenäoliselt isalt. Ilmselt jäid aga tegevusvõimalused noorele hakkajale mehele Vändras kitsaks ning üle-eelmise sajandi lõpus siirdus tema pere Türile. Siin oli raudtee ja puupapivabrik ning kiiresti kasvav alevik, siin avas ta 1905. aastal praegusel Kaare tänaval oma fotoateljee. Aastal 1912 valmis ka oma elamu Türil Vainu tänaval, selle õuele kerkis omanäoline ja valgusküllane fotoateljee. Lisaks fotograafiahuvile oli Aveliniusel ka ärivaistu. Türil asunud kaupluses oli müügil suur valik muusikariistu, eelkõige kandleid. Huvi kannelde valmistamise vastu oli saanud alguse juba Vändras tänu vend Ustuse muusikahuvile. Esimeseks toodanguks oli heakõlaline Vanemuise kannel. Algselt tellis Avelinius kõlakastid

ja teraskeeled Saksamaalt ning piirdus pillide kokkumonteerimisega. Aja möödudes hakkas ta aga üha rohkem kasutama omavalmistatud detaile ning pärast keelte valmistamiseks vajaliku tööpingi hankimist ehitati kandled tervikuna kohapeal. Eesmärgiks üha paremate pillide valmistamine, sündis Tõnissoni Kontsert-Vanemuine, millega oli võimalik esitada keeruka helikeelega muusikapalu. Peagi nimetati pood ümber Avelinius Tõnissoni kaubamajaks. Seal müüdi kõike alates kandlest lõpetades klaveriga. Ei puudunud grammofonid ja elektrilambid. Tõnissonil ei

löönud jalgu alt ei revolutsioon ega abielulahutus, mis sundis äri ümber kolima Jaama tänava telliskivimajja. Kaubavalik suurenes seal veelgi: fotokaubad raadiotarbed, kalastusvahendid, jahipüssid, jalgrattad jne. Kauplusel oli hea kuulsus ja suur ostjaskond. Ärimehena oli Tõnisson aus, täpne ja korrektne ning klientidega suheldes viisakas ja abivalmis. Ostja rahulolu oli kohati tähtsam tulusaamisest. Seda võimaldas ilmselt ka hästitasuv fotograafitöö. Kuigi kohati näis ta tõelise rahvamehena, iseloomustasid teda pigem tagasihoidlikkus ja kõrvalehoidmine

seltsidest ja poliitilistest organisatsioonidest. 1930ndate teisel poolel hakkas Tõnisson oma äritegevust koomale tõmbama. Ta ostis poole vastvalminud majast Viljandi tänaval, kus ülalkorrusel olid eluruumid, all kauplus, kus müüdi eeskätt värve ja rohtusid. Päevapiltnikuna oli Tõnisson jäädvustamas aga kõiki tähtsamaid kohalikke sündmusi. Valmis palju Türi vaateid. Tänu temale ongi tollest ajast säilinud palju fotojäädvustusi Türist ja türilastest. Andunud fotograafiks jäi Avelinius Tõnisson elu lõpuni. Loobudes 1940. aastal äripindadest enne natsionaliseerimist, pääses ta repressioonidest – ta jätkas tööd päevapiltnikuna kuni 1950ndate aastateni. Alles peale nägemise kaotamist loobus ta sellest tööst. Ta suri 1959. aastal ja on maetud Türi Saunametsa kalmistule.

Raske nägemispuudega inimesed saavad tasuta sõidu õiguse 1. oktoobril jõustuva ühistranspordiseaduse redaktsiooni kohaselt on ka raske nägemispuudega inimestel ühissõidukites tasuta sõidu õigus. Ühistranspordiseaduse § 34 sätestab, et riigisisesel liinil tee-, vee- ja raudteeliikluses on vedaja kohustatud tasuta vedama last, kes ei ole käimasoleva õppeaasta 1. oktoobriks saanud seitsmeaastaseks, samuti last, kelle koolikohustuse täitmise alustamine on edasi lükatud, puudega kuni 16-aastast isikut, sügava puudega 16-aastast ja

vanemat isikut, raske nägemispuudega isikut, sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat või puudega isikut saatvat juhtvõi abikoera. Seaduse § 32 lõike 3 kohaselt saab isiku puudest tuleneva sõidusoodustuse olemasolu tõendada vaid: 1) riikliku pensionikindlustuse seaduse § 35 alusel väljastatud pensionitunnistusega, millele on märgitud andmed puude raskusastme ja puude tähtaja kohta; 2) puuetega inimeste sot-

siaaltoetuste seaduse § 23 alusel väljastatud puudega isiku kaardiga; 3) raske nägemispuudega isiku puhul Sotsiaalkindlustusameti väljastatud tõendiga. Kuigi seadus näeb ette, et sotsiaalkindlustusameti tõendiga saab tõendada rasket nägemispuuet, peab niisugune tõend olema ka sügava nägemispuudega inimesel, kes sõidab koos saatjaga – pensionitunnistuses ei ole puude liiki märgitud ja puude määramise otsuses võib olla andmeid, mille avaldamine

ei ole inimese seisukohalt põhjendatud. Tõendi saamiseks nägemispuude kohta tuleb esitada avaldus. Selleks on mitu võimalust: 1) minna sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse; 2) saata avaldus posti teel sotsiaalkindlustusametile aadressil Endla 8, 15092 Tallinn; 3) saata digiallkirjastatud avaldus sotsiaalkindlustusameti e-posti aadressile info@sotsiaalkindlustusamet.ee

Priit Kasepalu

Eesti Pimedate Liidu aseesimees

02.10.2015 - Türi Rahvaleht  

Tere tulemast lugema oktoobrikuu Türi Rahvalehte

02.10.2015 - Türi Rahvaleht  

Tere tulemast lugema oktoobrikuu Türi Rahvalehte