Page 1

TÜRI RAHVALEHT 31. august 2012

TÜRI VALLA AJALEHT

1

31. august 2012 nr 8 (801)

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

• Raamatukoguhoidja rollid läbi aegade lk 2 • Homme algab kool lk 3 • Toimetulekukool alustab uuenenud õppehoones lk 4

• Pille Lepik: hingega kooli küljes lk 5 • Laupa: kena küla Pärnu jõe kallastel lk 6–7 • Õpilastranspordi korraldus lk 8

SÕNUMID

Külaselts kutsub taas Metsapäevale

Retla põhikooli õpilaskodu juhataja Eda Hunt näitab, et arvutiekraanilt saab kasvataja lihtsalt jälgida mis toimub kodu üldkasutatavates ruumides ja majaga piirneval õuealal. Teet Reier

Avati Retla õpilaskodu Teet Reier

teet.reier@tyri.ee

Eelmisel Metsapäeval näitas oma saemehe oskusi ka Türi Vallavolikogu liige Toomas Marrandi.

Teet Reier

rattaga metsapäevale

Nagu eelmiselgi aastal, saavad kõik soovijad Metsapäevale jalgrattaga matkata. Kogunemine Türi keskväljakul 15. septembril kell 9. Kirjapanek kuni 10. septembrini: Mati Sadam, 384 7185, 525 0582, tyri.skl@neti.ee

Suurim kala ootab püüdmist 8. septembril algusega kell 8 toimuvad Türi vallas Liivamäe karjääris Türi valla ja Järvamaa meistrivõistlused õngitsemises. Registreerimine koha peal enne võistluste algust. Korraldab harrastuskalastajate klubi Säinas. Teave: Theo Aasa, tel 505 3552.

TR

TÜRI VALD KUTSUB

Nädalapäevad enne avamist olid lahkelt nõus uusi ruume tutvustama Retla põhikooli direktor Jaanus Roosileht ja Retla õpilaskodu projektijuht Katrin Puusepp. „Õpilaskodu on mõeldud eelkõige puuduliku vanemliku hoolitsusega riskiperede lastele, et luua neile paremad tingimused koolikohustuse täitmiseks ning võimetekohase põhihariduse omandamiseks,“ selgitas Puusepp. „Lisaks ehitati mänguväljak ja võimlemislinnak, et luua paremad tingimused sportmängude mängimiseks, kooli ja kogu piirkonna sportimistradit-

siooni paremaks jätkamiseks. Projekt aitab parandada kooli arengukeskkonda sportimisvõimaluste avardamise ja vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamise kaudu, mis seni on olnud väga piiratud,“ lisas Puusepp. Puusepa sõnul jäi Retla Kooli 1990. aastal alustatud juurdeehitus pooleli rahapuuduse ja laste arvu vähenemise tõttu. Praegune õpilaskodu ehitati välja koolimaja väljaehitamata osasse, millel on eraldi sissekäik ning hoone kolmel korrusel on kokku pinda 473 m². Samas hoones asuvad ka raamatukogu ning kooli söökla, lähedal asub rahvamaja. Jaanus Roosilehe sõnul asuvad õpilaskodu teisel ja kolmandal korrusel toad õpilastele, kasvatajate tuba ja puhkenurk koos köögiga. „Toad on avarad ja varustatud õpilastele kõige vajalikuga õppimiseks ja puhkuseks. Enamik tubadest on kahekohalised, aga on ka

teave Projekti „Retla kooli arengukeskkonna parandamine ja õpilaskodu“ projekteeris Krive Ehitus OÜ, ehitustöid teostas KEKi Ehituse AS. Projekti „Retla Kooli arengukeskkonna parandamine ja õpilaskodu ehitus” tööde teostamiseks eraldas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ raames projektile toetuse 306 794.89 eurot, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Projekti kogumaksumus on 360 935.17 eurot. Türi valla omaosalus selles projektis on 54 140.28 eurot.

ühekohalisi.“ Ruumid on saanud uue planeeringu ja sisustatud rõõmsates toonides mööbliga. „Enne ehitust olid siin ainult välisseinad, põrandad ja paar vaheseina. Ehituse käigus sai soojustatud ja uue kattematerjali ka juurdeehitise soklikorrus,“ selgitas Roosileht. „Õpilaskodu keldrikorrusel saavad kahes suuremas ruumis olema võimalused veeta vaba aega kas lauatennist või piljardit mängides. Kes soovib, võib aga ka muude lauamängudega

aega veeta,“ lisab Roosileht. Õpilaskodu loomine toob kaasa ka kolm uut töökohta. „Õpilaskodus asuvad tööle päevakasvataja juhataja ülesannetes, öökasvataja ja koristaja. Esimesena Türi valla koolidest on õpilaskodul olemas ka turvakaamerad. Nii saab kasvataja oma arvutist jälgida kõike, mis toimub kodu puhketubades ja hoonega piirneval õuealal,“ ütles Roosileht. Esialgsete andmete kohaselt võivad algaval õppeaastal täituda pooled õpilaskodu kohad.

III Türi Õunafestival

6. oktoobril kell 10–17 Türi kesklinna pargis • õunad • küpsetised • hoidised • suupisted • joogid • käsitöö • istikud • Eesti Meistrivõistlused Õunagrillimises • • • ja kõik muu, mis on seotud õunaga

Tule kauplema! Teave tel 520 2548, festival@tyri.ee

Sissepääs tasuta!

Kolmapäeval, 29. augustil avati pidulikult Retla Kooli õpilaskodu, kus kolmel korrusel ruumi ja tegevusvõimalusi kaheksateistkümnele õpilasele.

festivali koduleht: www.õunafestival.ee

Laupäeval, 15. septembril algusega kell 11 toimub Tõrvaaugus XIX Metsapäev. See on pika traditsiooniga üritus, mida peetakse juba 19. korda ja seda metsatöötajate päeva tähistamiseks ning küla traditsioonide hoidmiseks. „Metsapäeval näeme, kuidas aeti vanasti tõrva, saab osaleda mitmesugustel metsanduslikel võistlustel ja metsamatkadel koos seenetargaga,“ selgitas Metsapäeva üks korraldaja Elor Ilmet. „Avatud on ka seenenäitus, samuti leitakse huvitavat tegevust lastele. Korraldajad on hoolitsenud sellegi eest, et osalejad ei peaks kannatama tühja kõhtu ning päeva lõpetame ühise lõkkeõhtuga,“ lisas ta. Ilmeti sõnul on lisaks päevakavas matkadele mitmesugused võistlused, nagu silmateritamine, raievõistlus, traktoristide mitmevõistlus, viktoriin ja veel mõndagi huvitavat. „Osa võivad võtta kõik huvilised, võistlusvahendid on kohapeal olemas ning võistlusteks saab registreerida alates kella 10.30. Kogu üritus on osalejatele tasuta.“ Metsapäeva korraldaja on Rassi Külaselts, toetavad Türi Vallavalitsus ja RMK Loodushoiu osakonna Kesk-Eesti piirkond. Osavõtust palutakse teada anda hiljemalt 12. septembriks telefonil 505 3401 või e-posti aadressil: elor.ilmet@rmk.ee


TÜRI RAHVALEHT 31. august 2012

2

arvamus Tere, Türi … “On teil seal keegi veel elus, kellele esineda, või on kõik juba maha löödud?” küsis tuntud artisti mänedžer kelle hoolealust Türi Õunafestivalile esinema kutsusime, irooniliselt. “Olen kõik oma lapsepõlvesuved Türil veetnud ja seepärast end Türi teemadega kursis hoidnud. See, mis teil seal viimasel ajal toimub, on ikka üpris jube,” lisas mees, kes ei olnud Sven Lõhmus. Arutasime veidi asja ja jõudsime järeldusele, et kui suurlinnades jätab pea iga päev keegi vägivaldselt oma elu ja see pole reeglina eriline meediasündmus, siis ühe kena väikelinna mainet ja elanike meeleolusid räsivad jubedad juhtumid olulisel määral. Siitkandi ettevõtjate salapäraseid kraavisurmasid on ka varem toimunud, juulis jättis teadmata moel oma elu legendaarne “järvevana” ja viimane arveteklaarimine on tõstnud Türi Eesti õudusuudiste rubriigis absoluutsesse “popstaari” staatusesse. Sellest kuulsusest vabanemine on pikk ja vaevaline protsess. Omamoodi karuteene kogukonna mainekujundusele osutavad mõnikord ka oma tööd hästi tegevad inimesed. Kohaliku aktiivse krimireporteri kaamerasulest ilmuvad Kanal 2 uudistemagasinis vaatajaid teleri ette naelutavad lood iga siinkandi väiksemagi plekimõlkimise ja kukepoksi kohta. Lisame loetellu televaatajaid naerutavad Türi keskväljaku kuusesaagimised ja rahvalemmiku Võsa Petsi kurbnaljakad reportaažid eluheidikutega Türi barakkidest ning nii see üleriigiline maine kujuneb – ikka tasapisi ja kildhaaval. Inimesele, kes Türil käinud ei ole, jääb päeva lõpuks mulje, et siin elavadki ainult joodikud, pätid ja kaabakad. Tublid Türi sportlased ja kultuuri-spordisündmused ei ületa isegi üheskoos uudisekünnist selles koguses, mis oleks vaja jubeteadete lämmatamiseks. Ja ega tõde peagi häbenema, kuigi mõnikord tahaks. Kas oleks aeg sisekaemuseks ja ühendada targad pead, et analüüsida põhjuseid, miks asjad on täna nii, nagu nad on? Kas kogukonnaliiget on juba maastmadalast kodus-koolis õigesti kasvatatud ja hiljem targalt edasi aretatud (loe: piisavas koguses süstitud kvaliteetse kultuuri- ja spordipisikuga ning pakutud kõikvõimalikke arengu- ja tegevusvõimalusi)? Vaevalt, et kõik heidikud ja pätid on “külalisesinejad”, enamjaolt on tegemist ikka inimestega meie endi seast. Kohalikud konstaablid käivad klaarimas jamasid siis, kui need juba toimunud on. Pätid politseinikke ei karda, sest viimased on suurelt arvulises vähemuses ja jõudu jätkub vaid hädapärasteks tegevusteks. Kas kõik struktuurid ja asjaosalised on andnud endast parima, et elu Türil läheks edasi ja ikka paremuse poole?

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Raamatukoguhoidja rollid läbi aegade

viivika lepp

Türi vallavolikogu liige

“Kahte kappi on ühhetassa majas tarwis: leiwakappi ja ramatokappi.“ K.-O. Veskimägi Raamatukogude ajalugu ulatub aastatuhandete taha. Esimestes raamatukogudes (Vana-Egiptus, Mesopotaamia ja Assüüria) olid raamatukoguhoidjad väga kõrgel positsioonil ühiskondlikus mõttes, nad olid ühed vähestest kirjaoskajatest ja nende oskused olid kõrgelt hinnatud. Ka antiikajal ei olnud kahtlustki, et raamatukoguhoidjaks olemine tähendas austavat ametinimetust. Keskaegne kloostrite ajastu asetab samuti raamatukoguhoidja ameti väga olulisele kohale.

Oluline murrang toimus renessansiajal, kui raamatukogudest kasvasid välja ülikoolide raamatukogud. Raamatukoguhoidja ülesanded muutusid. Leiutati trükikunst, muutus töö iseloom ja enamasti asusid raamatukogudes tööle teadlased või kaasati ka ärksamaid üliõpilasi. Kogu au ja positsioon säilisid, üha rohkem liikus areng selles suunas, et raamatukoguhoidjast kujunes varasema teadlase asemel teenindaja. Tänapäeval on raamatukogu põhiülesanneteks teavikute kogumine, hoidmine, bibliografeerimine ja kättesaadavaks tegemine ning piiramatu ligipääsu tagamine informatsioonile. Kuid raamatukogu on tunduvalt ena-

mat kui pelgalt info kogumise, hoidmise ja ka jagamise koht. Olen kindel, et väga suur osa raamatukoguhoidjatest teeb oma tööd suure kirega ja annab endast maksimumi. Seda kõike austusest oma elukutse vastu ja soovist muuta maailm pisutki helgemaks. Ma arvan, et raamatukoguhoidja töö olulisus ühiskonnas on väga suur. Kindlasti on raamatukoguhoidja töös olulisel kohal laia silmaringi ja erinevate teemavaldkondade tundmise küsimus. Elame muutuvas maailmas, kus iga päev arenevad teadus ja tehnoloogia, seetõttu on vajalik liikuda edasi koos maailmaga. Lisaks on olulisel kohal hoiakutena koostöövalmidus ja arenguvõimelisus. Olulise oskusena toon välja nõustamisoskuse. See on vahest isegi üks tähtsamaid, sest raamatukogu külastaja kas ei tea kõiki oma võimalusi või ei ole kursis infoga ning vajab sellekohast abi. Kuna maaraa-

matukogud asuvad enamasti hajaasustustes ja kaugel kohaliku omavalitsuse tõmbekeskustest, siis täidavad nad ka kogukonnakeskuse ülesannet. See on väga hea võimalus kaasata kohalikke elanikke sündmuste organiseerimisse, tänu millele areneb ka kohalik eluolu. Seega on raamatukoguhoidja rollid väga mitmekülgsed. Raamatukogu on teatud mõttes ka sotsiaalne kokkusaamise keskkond. Sotsiaalsus on siinkohal palju laiem mõiste kui esmapilgul tunduda võib. See on hakkama saamine iseendaga, maailmaga enda ümber, üksteise mõistmine, toetamine ja jagamine. Raamatukoguhoidja roll on abistada inimesi, täita nende vajadusi, jäädes erapooletuks. Ühiskond areneb meie ümber iga päevaga ja selles orienteerumine võib osutuda raskeks. Siin saab raamatukogu ulatada abistava käe. Raamatukogu peab pidevalt tõestama oma vajalikkust. See

on muutunud keskseks ülesandeks materiaalses ühiskonnas. Maaraamatukogusid üle Eesti ähvardab sulgemise oht ja põhjuseid tuuakse mitmeid: omatulu pole piisav, ressursse pole, hoonete kallis ülalpidamine, omavalitsuste keskustes on kõik olemas, poliitilised erimeelsused. Kas see on tõesti piisav põhjendus lõpetamaks raamatukoguteenust? Ei ole, vaja on enamat kui teadmine, et teenus on kuskil olemas, vaja on, et see oleks ka kõigile kättesaadav. Külades on piirkondi, kus raamatukogu on jäänud ainukeseks asutuseks, mille kaudu toimub omavaheline suhtlus nii külaelanike kui ka vallakeskuse vahel. See on oluline teadmine, millega arvestada. Minu otsene töösuhe raamatukoguga saab neil päevil läbi, kuid raamatukogu kasutajana jätkub see kindlasti. Rolli muutus ei muuda mu suhtumist – kahte kappi on tarvis.

Oskus väärikalt kaotada ei tule kergelt Tõnis kõiv

Riigikogu liige

Juba lasteaias õpetatakse lastele, et on oluline omandada oskus väärikalt võita ja ka kaotada, oskus oma emotsioone kontrollida ja valitseda. Ega see kerge ole. Samas aga, kes omandab oskuse staadionil või mänguväljakul, oskab seda ka elus. Suutlikkus oma käitumist kontrollida suurendab enesekindlust ja -austust ning aitab raskustega toime tulla. Vahepeal on mul tunne, et ametist lahti saanud endine Türi vallavolikogu esimees ja vallavanem tuleks saata koolitusele, kus õpitakse väärikat kaotamist.

Ega keegi saa muidugi keelata küsimast ühte ja sama küsimust mitu korda. Nii on opositsiooni langenud sotsid vihased Jaan Arvola peale, kelle vastutustunne ja hoolimine valla arengust andis muutusteks otsustava tõuke. Ikka ja jälle küsitakse ja uuritakse, kas Jaan Arvolal on ikka õigus Türi vallavolikogu liige olla. Unustatakse ära, et Riigikohus on lausa mitmes lahendis väga üheselt öelnud, et inimese püsivaks elukohaks loetakse see koht, mis on kirjas rahvastikuregistris. Riigikohtu tõlgendus on lõplik ja kuni seadust ei ole muu-

detud, ei olegi millestki rääkida. Unustatakse ära, et 106 türilast on Jaani toetanud ja mõne mehe toetus jäi sest numbrist lausa kaks kord väiksemaks. Unustatakse ära, et Türi vallavolikogu enamus on soovinud valla elu seisakust välja tõmmata ja kiiremale arengule suunata. Vaevalt, et nõukogude ajal lasteaias kaotamist õpetati ning kahjuks ei ole vist elu ka seda õpetust andnud. Nii vaevlevadki sotsid võimu kaotamise valus ja iga uue vallavõimu positiivne samm muudab nende olukorra raskemaks. Reformierakonna ja IRL-i loodud uus võimukoalitsioon on juba suutnud mitmeid asju teha teistmoodi ja inimestele see meeldib. Väga erinevad inimesed peavad praegust võimu näoga inimeste poole seisvaks, uuendusmeelseks, positiivseks.

Türi arengu leppe punkte üha täidetakse. Toon vaid paar näidet. Tunduvalt on parandatud sidet valla ettevõtjatega. Üks ümarlaud toimus kevadel ja teine järgmisel kuul ees ootamas, et ettevõtete arengut takistavad mured võimalikult kiiresti vallamajja jõuaks ja lahenduse leiaks. Puuetega inimeste jaoks vajalik sõiduriist ehk Türi Rotary klubi toetusel soetatud invabuss läheb vahetusse. Uue soetamiseks on hange korraldatud ning juba septembris saavad türilased kasutada kvaliteetset invabussi teenust. Märkimisväärne seegi, et kui eelmise bussi soetusel pani õla alla Rotary klubi, siis nüüd on Eesti riigi tugi taga. Türi valla maksumaksjate raha kulub vähem. Türi vald teostas haridusreformi, mis on igati tunnusta-

mist väärt, olenemata poliitikute maailmavaatest. Nüüd aga tuleb muutuva seadusandluse tingimustes edasi pingutada, et kahanev õpilaste arv ei kahjustaks Türi võimet gümnaasiumiharidust andvat kooli pidada. Gümnaasiume on Järvamaal jätkuvalt tunduvalt rohkem kui sinna minevaid õpilasi. Heas mõttes pingestavad veelgi olukorda Järvamaa kutsehariduskeskuse väga kvaliteetsed õpitingimused, sh gümnaasiumi tasemel õppeks. Haridusvaldkond vajab koostööst ja ühisest mõtlemisest sündivaid lahendusi, mis seavad esiplaanile lapse huvid saada kvaliteetset haridust. Kogukond vajab vähem isiklikku kaotusekibedust ja rohkem avalikest huvidest kantud koostöövaimu. Soovin edu ja jõudu Türi vallale!

Türi valla arengust ja arengudokumentidest raivo pink

vallavolikogu esimees

Traditsiooniliselt vaadatakse igal sügisel üle omavalitsuste arengudokumendid ning neid uuendatakse, nagu ka seadus ette näeb. Türi vallas on reeglina toimunud põhjaliku arengukava väljatöötamise protsess pärast kohalikke valimisi ning igal järgneval aastal on arengukavas muudetud vaid jooksvalt olulisemaid andmeid, kuni järgmiste valimisteni. Sellel aastal on olukord teine, kuna keset valimisperioodi muutusid jõujooned volikogus ja sellega on toimunud ka valla arengukava koostamises teatud

mõtteviiside muutus. Oleme jõudnud olukorda, kus 2010. aastal valminud arengukavas ja arengustrateegias sisaldub hulgaliselt toredaid ja asjalikke tegevusi, kuid mille teostamiseks vallal aga selgelt puuduvad vahendid ning mis pole ka, arvestades vähenevat rahvaarvu, teenuste tarbijaid ning püsikulude kasvutrendi, otstarbekad. Liiati ei ole küsimus vaid mingi uue hoone ehitamises, milleks on aeg-ajalt võimalus lisaraha taotleda. Probleem on

selles, et neid uusi hooneid tuleb edaspidi ka üleval pidada, samuti täita sisuga, mis nõuab inimeste tööd ja neile mõistliku palga maksmist. Seega pole tegemist ühekordsete kulutustega, vaid kasvavad püsikulud. Sama tuleb silmas pidada ka uute tegevuste käivitamisel, neidki tuleb planeerida väga täpselt, et nad oleksid elujõulised ja kvaliteetsed. Me oleme varasemalt koostanud olukorrakirjeldusi, kuid pole seni teadvustanud suuri muutusi majanduskeskkonnas, teinud põhjapanevaid muudatusi arengueesmärkides ega tegevuste osas, mis meid nende eesmärkideni viima peaksid. Tänane diskussioon arengudokumentide üle on arusaadav, kuna niivõrd olulised dokumendid on alati laiema ühiskondliku arutelu ja kokkuleppe küsimus,

neid ei saa otsustada ega muuta vallavalitsuse ametnikud ega isegi mitte volikogu komisjonid. Eelarvestrateegia sunnib meid silma vaatama faktidele: millised on meie tulud ning kuidas võivad need tulevikus suureneda või samaks jääda; millised on valla püsikulud ning kuidas jaotub raha valdkondade lõikes. Neid kainelt analüüsides saame üsna selge ja arusaadava visiooni, mida ja kui palju saame edaspidi planeerida ning milliseid arenguid kavandada. Samuti saab selgeks, milliste tegevuste jaoks on vaja ja võimalik lisaraha hankida projektitööga. Loomulikult peab arengudokumentides jääma ruumi ka unistustele, aga needki peavad olema argumenteeritud, vajalikud ja mis minu arvates on väga oluline – need peavad olema realistlikud. Valla kodanikele

oleks kõige halvem, kui mõni nn suurtest unistustest viidaks ellu ilma realistliku analüüsita. See võib tähendada vajadust kusagilt mujalt hoopis valusamalt kärpida. Tänaseks on uus vallavalitsus koostanud eelarvestrateegia järgmisteks aastateks, mis paneb paika meie võimaluste raamid ning seejärel saame hinnata ühiselt, laiemas ringis, valla hetkeolukorda kõikides eluvaldkondades – ausalt ja analüüsides. Kas kõike, mida oleme harjunud omaks ja heaks pidama ning aastakümnete kaupa parendama – kas see kõik on täna, siin ja praegu endiselt vajalik – ning millised on siis need tähtsatest asjadest tähtsaimad, mille arendamisse me tõepoolest peaksime panustama? See töö seisab vallavalitsuse eestvedamisel järgmise aasta alguses ees.


TÜRI RAHVALEHT 31. august 2012

3

uudised Märkame ja tunnustame tublimaid Üks Türi valla kena traditsioon on valla aastapäeval, 23. oktoobril tunnustada oma tublisid ja ettevõtlikke inimesi. Ettepanekuid aukodaniku nimetuse, vapimärgi ja aumärkide andmiseks saab esitada kuni 18. septembrini. Türi valla aukodaniku nimetus ja valla vapimärk antakse füüsilisele isikule erilise austuse avaldusena Türi vallale osutatud väljapaistvate teenete eest. Türi valla kuldne aumärk antakse täisealisele füüsilisele isikule Türi vallale osutatud silmapaistvate teenete ja valla huvides tegutsemise eest. Türi valla hõbedane aumärk antakse 7–26-aastasele tublile noorele, kiitusega ning kuld- või hõbemedaliga koolilõpetajale, Eesti meistri- või rahvusvahelisel võistlusel auhinnalisele kohale tulnud noorsportlasele või üleriigilisel või rahvusvahelisel konkursil auhinnalisele kohale tulnud noorele. Ettepanekuid tunnustamiseks võivad teha füüsilised ja juriidilised isikud, asutused ning vallavolikogu ja -valitsus. Vastav ettepanek tuleb esitada kirjalikult hiljemalt 18. septembriks Türi Vallavalitsusele (Kohtu 2, Türi linn, Türi vald). Ettepanekus tuleb anda ülevaade kandidaadi teenetest ning lisada kandidaadi ja ettepaneku esitaja kontaktandmed. Aukodaniku kandidaadi esitajal peab selleks olema ka kandidaadi nõusolek. Türi valla aukodaniku nimetuse andmise otsustab vallavolikogu ja aumärkide andmise vallavalitsus.Tunnustused antakse üle Türi valla aastapäeval, 23. oktoobril 2012 Oisu Rahvamajas toimuval kontsertaktusel. Täpsem teave valla kodulehel www.tyri.ee/valla juhtimine/ vald tunnustab.

Katrin Soomets

kultuurispetsialist

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Türi Õunafestivali konkursid on avatud 6. oktoobril Türi Kesklinna pargis toimuva III Türi Õunafestivali rahvalikel konkurssidel on osalema oodatud igaüks. Suurel õunapeol valitakse Türi valla kauneim õunapuu, maitsvaim õunakook, õunamahl ja õunavein. Osalemiseks tuleb võistlustööd tuua festivalipäeva hommikul kell 9–10 Türi Kultuurimajja, kuid vajalik on ka eelregistreerimine hiljemalt 4. oktoobriks aadressil festival@tyri.ee või telefonil 5340 3551 (Piret Lai). Kauneima õunapuu fotod saab esitada ka posti või käsiposti teel aadressile Türi, Kohtu 2, 72213 (Türi Õunafestival/Reelika Marrandi). Lisainfo: www.õunafestival.ee, 5340 3551 (Piret), 551 1499 Kutt Niinepuu / Türi Õunafestival (Reelika).

Homme algab kool Vaatamata sellele, et Kabala Põhikooli esimene klass jääb tänavu tühjaks, alustab Türi vallas esimeses klassis tänavu kooliteed tosin last rohkem kui mullu. Türi Põhikool IA – klassijuhataja Kati Sagar Anders Mait Alberg, Anet Ivanov, Hannah Kaljur, Kirke Kägo, Helis Köhler, Emma Künnapu, Kevin Laur, Aleksander Lavrinenko, Anete Lill, Oliver Lill, Oskar Lillerand, Sergo Miljan, Marcus Pajumaa, Jarmo Palmsaar, Kameron Pukka, Karolin Surva, Kertu Ševerev, Egle Žukov, Henna Terehov, Braien Tome, Sanna Luisa Tõrv, Mayron Uuspõld, Mariette Villems IB – klassijuhataja Maire Mardla Hanna-Ly Aardevälja, Robin Avamere, Andzelika Bekker, Riho Ink, Jarmo Ivanov, Dan Kannel, Eliise Leesmaa, Dan Regor

Makotkin, Mehis Meesaak, Tristan Martti Metsalu, Janar Noot, Keili Pajuman, Reiko Pardel, Käroliina Paumverk, Annika Pent, Henri Perillus, Mae Rannapalu, Sirle Roosileht, Silver Rüüt, Liilia-Maria Saadov, Karen Zinovjev, Triinu-Liis Urgard, Mia Õun IC – klassijuhataja Eva Mager Elena Aava, Samuel Beekmann, Kevin Ivantšik, KirkeMaarja Kallavus, Ants Markus Kitsingi, Steven Kivistik, Emili Kopolovets, Henri Lillemets, Sandra Loo, Ester Maamägi, Markus Maasikas, Andres Murga, Mery-Lii Norak, Jaagup Piirsalu, Marcus Pukk, Sten Põder, Maridel Randalainen, Katrin Rootslane, Annika Rõžikov, Kirke Rännel, Kuldar Helior Saarse, Anneli Saveljev, Merili Zõbina.

Retla Kool Klassijuhataja Anneli Lengert Meelika Baikov, Elisa Ma-

aktused 1.09 kell 10 Türi Põhikooli ja Türi Ühisgümnaasiumi tarkusepäeva aktus lauluväljakul 1.09 kell 9 Laupa Põhikoolis 3.09 kell 11 Türi Toimetulekukoolis 3.09 kell 8.30 Kabala KoolLasteaias 3.09 kell 8.15 Retla Koolis 3.09 kell 17 Türi Muusikakooli aktus Türi Kultuurimaja väikeses saalis

ria Elias, Argo Kadak, Kristina Kuusk, Aniita Lantsov, Egle Leppane, Henri Must, Carmen Roos, Ellen Such, Kermo Õitspuu.

Laupa Põhikool Klassijuhatajad: Anneli Paas / Pille Lepik Maarius Kotsulim, Hellyna Masik, Triinu-Liis Raudla, JanRobert Raukas, Marianne Risko, Tanel Roosipuu, Henrietta Tankler, Liis Tooma, Sandra Tänna, Susanna-Ly Ula, Mehis Vanari.

LUGEJA KIRJUTAB

Elurõõm käis Haapsalus Enne suvepuhkust sõitis Sirje Nurga juhendatav eakate võimlemisrühm Elurõõm Haapsalusse, et meenutada ajalugu, sealseid vaatamisväärsusi ja loodust. Esimese peatuse tegime Kullamaal EELK Kullamaa Püha Johannese kiriku ees. Kiriku juures kalmistul puhkab helilooja Rudolf Tobias. Külastasime ka filmis “Kevade” Joosep Tootsi mänginud Aare Laanemetsa hauda. Vabadussõja mälestusmärgi rist ja Tallinna klaasist vabadussamba rist on sarnased, vist kaksikud. Haapsalu nimi on tulnud haavapuust – muistsete eestlaste pühas hiies kasvasid läänerannikul haavasalud. Haabade austamise komme on põhjamaa rahvastel levinud. Haapsalu on Eestis meremuda peamine leiukoht. 1805. aastal ehitati lahte esimene supelonn, hiljem hakati meremuda ka uurima ja 1825. aastal ehitati mere äärde esimene mudaravila. Haapsalu kujunes kuurortlinnaks, mida on külastanud ka mitmed Vene valitsejad. 1905. aastal ehitati Haapsalusse raudtee. 1867. aastal külastas Haapsalut kuulus vene helilooja Pjotr Tšaikovski. Haapsalu keskaegse lossi varemed kuuluvad Eesti ajaloo mälestusmärkide hulka ja jutustavad võitlustest vallutajate vastu. Augustikuu täiskuuöödel ilmub lossiaknale ka salapärane Valge Daam. Külastasime ka Paralepa randa, kus saime varbad vette libistada ja meie kõige tublim, Vaike, käis ka ujumas. Sõitsime ka Varbola maalinnust vaatama. Seda tugevat linnust pole vallutajad suutnud purustada ega vallutada. Kui päev jõudis õhtusse, ruttasime koju meeldivate elamustega. Täname Sirjet ja bussijuhti toreda päeva eest.

Edda Külasalu

Illimar Pauli näitus galeriis Türi Kultuurimaja kunstigaleriis on graafik Illimar Pauli isikunäitus. Kuna galerii haarab kahte korrust, on väljapaneku kujunduski teostatud vastavalt. Ülemisel korrusel eksponeerib Paul akvarelle, alumisel korrusel värvilist graafikat. Kuid need akvarellid on veidi teistmoodi kui tavaliselt. „Pildid on valminud viimase viie aasta jooksul, järk-järgult. Asi algas küll tavalistest akvarellidest, mis aga tasapisi mahulisteks muutusid. Põimisin erinevaid värvipindasid omavahel kokku ja hiljem tuli soov paberist ruumilisi kujundeid meisterdada ning neid akvarellidele lisada. Järgmine etapp oli juba akvarellidest ruumiliste kujundite vormimine,“ ütles Illimar Paul. Galeriis ongi kunstniku sõnade kinnituseks näha suurepärast ruumilist objekti mõõtudega 1,6 x 1,2 m. Alumises saalis on eksponeeritud värviline graafika. Värvilised linoollõiked on joonte ja erinevate toonide kokkutrükkimisel tekkinud pinnad ehk pildid, mis oleks midagi sarnast kammerlikule instrumentaalmuusikale. Paljude võimaluste leidmine ja otsimine teeb nendest värvilistest töödest erakordselt huvitava seeria. Siiditrükitehnikas orhideed on nopitud Madeiralt, kus Paulil oli 2011. aastalpersonaalnäitus. Käesolev väljapanek on kunstnik Illimar Paulilt erakordselt kompaktne ning nüansirikas. Tundeerksad akvarellid koos linoolidega, milles on äärmiselt peen koloriiditunnetus. Näitus on avatud 30. septembrini.

Tiit Jaanson

galerii kuraator


TÜRI RAHVALEHT 31. august 2012

4

haridus SAAME TUTTAVAKS

Siksakilised kangamüüjad Paar nädalat on Türil Wiedemanni tänav 1 tegutsenud OÜ Proderii kangapood SIK-SAK. Pakutakse Lätist pärit kangaid, voodipesu ja õmblusteenust. Firma omaniku Pille Haljandi sõnul ajendas kangapoodi asutama otsene vajadus. „Paides on rikkaliku valikuga Lipi-Lapi kangaäri, Türil aga pole midagi. Miks peaks siis kohalik inimene alati Paidesse sõitma, kui ta võiks vajaliku kanga või voodipesu ka kohapealt osta,“ ütles Haljand. Tuge kangapoe avamiseks sai Haljand Eesti Töötukassalt pärast ettevõtluskursuste läbimist ja äriplaani kirjutamist. „Kahjuks saab toetusest kasutada kauba soetamiseks ainult kakskümmend protsenti, nii on alustades raske pakkuda kohe suurt valikut, aga eks me jõudumööda kasvame ja suurendame ka pakutavat sortimenti,“ lisas Haljand. Oma kauba toob OÜ Proderii hetkel Lätist. „Leidsime Riiast hea valikuga tekstiilitööstuse, mis valmistab kangaid näiteks ka Soome. Eestis enam tekstiilitootmist ei eksisteeri, Narva Kreenholmis küll õmmeldakse voodipesu, kangas selleks tuuakse aga väljast sisse,“ selgitas Haljand. Lisaks kangastele ja valmis voodipesule pakub Proderii võimalust tellida voodipesu vastavalt soovitud mõõtudele. Lisaks omanik Pille Haljandile töötab avatud poes klienditeenindajana ka Eve Soitu.

teet reier

Kaupluse SIK-SAK omanik Pille Haljand (vasakul) ja klienditeenindaja Eve Soitu.

Toimetulekukooli renoveeritud maja on kindlasti kõige kenam vana hoone Türil.

2x Teet Reier

Toimetulekukool alustab uuenenud õppehoones Kõik-kõik on uus septembrikuus. Nii saab sel sügisel öelda Türi Toimetulekukooli pere. Projekt „Türi Toimetulekukooli olemasoleva hoone rekonstrueerimine ja sisustamine“ on jõudnud finaalini – 3. septembril saavad õpilased kooliaastat alustada uuenenud koolimajas. Türi Toimetulekukooli õppehoone ei ole mitte ainult väliselt uue ilmega, vaid ka siseruumid on saanud avarust, valgust, puhtaid ja rõõmsaid värvitoone. Pastelsetes toonides klassiruumid, rõõmsavärvilised põrandad, huvitavate lahendustega katusealused, suurepärane nõuetele vastav köök, tänapäevane mööbel. Projekti tulemusena on viidud kooli õpikeskkond vastavusse normatiividega, sealjuures arvestades erivajadustega õpilaste spetsiifikat, loodud võimalused tugisüsteemide arendamiseks ja teenuste pakkumiseks.

teave Türi Toimetulekukooli pere ootab huvilisi (vallakodanikke) uue majaga tutvuma lahtiste uste päevale reedel, 7. septembril, kell 14–16.

Türi Toimetulekukooli õppehoone ehitustöid teostas AS Paide MEK, sisustajateks olid Metos AS, Interior Service OÜ ja OÜ Provel. Toimetulekukooli õppehoone renoveerimine sai teoks tänu Euroopa Liidu Regionaalarengufondi toetusele. Projekti toetatakse 511 293 euroga, millele lisandus Türi valla omaosalus ligi 30 000 eurot. Uue ilmega Türi Toimetulekukooli avaaktus on 3. septembril. Algaval õppeaastal õpib koolis 20 last.

Triin Pärna

projektijuht

TÜRI ÜHISGÜMNAASIUMI õpilastel koguneda 1. septembri avaaktuseks kell 9.45 Türi Põhikooli juurde. Mittestatsionaarne õpe alustab 10. septembril kell 8. Avaldusi võetakse vastu tööpäevadel kell 9–15. Täpsem informatsioon kooli kodulehel, telefonil 384 8565 või 384 8567 ja e-posti aadressil kool@tyriyg.tyri.ee

Uus klassituba ja uus sisustus.

kommentaar

Teet Reier

Türi Rahvalehe toimetaja

Toimetulekukooli värskelt remonditud hoone puhul võiks öelda, et tegemist on hetkel kõige kenama vana hoonega linnas. Kahju ainult, et see tavainimese kulgemisteelt üksjagu kõrvale jääb ja vaid nende silma rõõmustab, kel Vabriku tänavale asja. Tore, et ehitaja võttis vaevaks taastada vanale majale nii olulise puitpitsi räästas ja erikujulised sarikaotsad. Avatud palkseinad katusealuses tuletavad värske viimistluse kõrval meelde, et tegu on ikkagi rohkem kui sada aastat vana hoonega.


TÜRI RAHVALEHT 31. august 2012

5

persoon

Pille Lepik: hingega kooli küljes Alati naerusuine Laupa Põhikooli õpetaja Pille Lepik teab, et koolmeistriamet pole pelgalt üks lõputu võitlus koolikohustusest mittehoolivate nagamannidega, tema jaoks on see töö, mida teha kogu hingest ja südamega. Teet Reier

teet.reier@tyri.ee

Kaks aastat Laupa Põhikoolis õpetajaametit pidanud Pille läheb tänavusele õppeaastale vastu teadmisega, et ta veel niipea oma esmaklassikute ette ei pääse. Nimelt on septembris oodata uue ilmakodaniku sündi. See aga ei sega lootusrikkalt tulevikku vaatamast. „Kui kõik läheb hästi, siis juba jaanuaris loodan taas lastele tarkust jagama hakata. Esimese klassi koormus pole suur, pääseb juba lõunast koju. Ning abikaasa on lubanud samuti, et vajadusel võib ka tema lapsega kodune olla,“ räägib Pille. Pille juured ulatuvad otsaga Järvamaa teise serva, Koeru kanti Ervitale. „Käisin Väinjärve mõisahoones asunud algkoolis, mis tänaseks on kahjuks oma uksed sulgenud. See oli suur ja uhke hoone, aga lastele kuidagi rõhuv, tumepruunid põrandad ja rohelised seinad, ikkagi ju mõisaks, mitte kooliks mõeldud,“ meenutab ta. „Esimene klassijuhataja oli meil hästi meeldejäävalt hea ja armas inimene. Tema andis koolielu algusele sellise positiivse tooni. Kahjuks lahkus ta pärast teist õppeaastat Põltsamaale õpetama. Järgmine õpetaja ja ka koolijuhataja olid juba hoopis rangemad. Seda, et mõni ulakas poiss sakutada sai, juhtus ikka. Praegu ei kujutaks seda muidugi ette.“

Esimene valik oli sotsiaaltöö Seda, et ta lapsena kangesti õpetajaks oleks tahtnud saada, Pille ei mäleta. „Tõsi, alles aasta tagasi rääkis tädi mulle, et nii nelja-viiesena olevat ma õues ringi käinud, kepp käes, ja lapsi õppima kamandanud, ise ma seda ei mäleta, aga eks tädi juttu tuleb uskuda,“ meenutab ta naerdes. Ning lisab, et lapsena olid ikka muud elukutsed silmapiiril, olgu siis müüja või politseiniku oma. Kui Väinjärve viis klassi läbi said, läks Pille Koeru Keskkooli. „Vanemad kolisid toona ära Türile, vanaema aga ostis Koeru väikese maja ja mina jäin tema juurde.“ Pärast keskkooli, kui tuli aeg ametit valida, otsustas Pille Lääne-Virumaa kutsekõrgkooli ja sotsiaaltöö eriala kasuks. „Vanaema ütles küll, et sa oled nii hella südamega laps, et kui abivajajad tulevad sinult midagi küsima, ei sina saa siis ära öelda.“ Kolme õppeaasta jooksul

Pille Lepik 12.08.1984, Paide Haridus: 1991–1996 Väinjärve Algkool 1996–2003 Koeru Keskkool (omandatud keskharidus) 2003–2006 Lääne-Virumaa Kutsekõrgkool, sotsiaaltöö eriala Töö: 2006–2007 Türi Päevakeskus, tegevusjuhendaja 2007–2008 Helisev OÜ, juhataja 2009–2010 Päinurme Internaatkool, kasvataja 2010–... Laupa Põhikool, klassiõpetaja kommentaar

Kaarel Aluoja

Laupa Põhikooli direktor

Pille suurim pluss on tema säravad silmad ja rõõmus meel: ma ei tea ühtki päeva, mil ta oleks tulnud tööle tujutu, morni või tujukana; ega tea korda, kus ta pole tahtnud klassi ette astuda. Alati on ta särav ja heatujuline, nii õpilasi kui kolleege oma optimismiga nakatav. Lisaks 4. klassi õpetamisele ja juhatamisele rahmeldas Pille meil eelmisel õppeaastal eelkooliga, kelle esimeseks klassijuhatajaks ta pidi saama. Kuid nüüd on Pille kodus, sest ootab oma pere kasvamist. Palju õnne talle sel puhul! Õnneks ei pea 1. klassi põnnid pikalt ootama: lust on kuulata, kuidas Pille oma peatsest kooli naasmisest arutleb. läbitud praktikad tõid Pille mitmel korral ka Türile. „Sain proovida oma oskusi Türi päevakeskuses, Türi Toimetulekukoolis, vanuritemajas ja vallavalitsuses. Viimasest on mulle meelde jäänud see, et kohe esimesest päevast tuli reaalselt tööle hakata. Hiljem kursusekaaslastelt kuulsin, et neil ei lubatud eriti midagi teha, siin sain aga kohe korraliku töökogemuse.“

Esimene õpetaja pakkus tööd Pärast kooli tuligi Pille Türile tööle, päevakeskusesse tegevusjuhendajaks. „Aasta hiljem tuli abikaasal mõte Pärnus oma firma asutada ja mina, kes ma ei teadnud suurt midagi raamatupidamisest ja asjaajamisest, sain selle ettevõtmise juhatajaks. Peagi olime aga Türil tagasi ja mäletan siiani neid kordasid, kui tuli töötute vastuvõturuumi ukse taga oodata koos viinalõhnaliste meestega oma järjekorda. Toona mõtlesin küll, et kas kogu see õppimine oligi nüüd lihtsalt raisatud aeg ja kodukohast tööd ei leiagi.“ Siis leidis Pille aga lehekuulutuse, et Päinurme kool otsib kasvatajat. „Läksin vestlusele ja kuigi pidin pikalt kuulama kooli tolleaegse juhataja Kulno Kleini pikka poliitilist arutelu, ütles ta viimaks, et sinu me võtame,“ räägib Pille. „Tõsi, pärast esimest päeva oli seda suurt ja kõledat koolimaja tunnetades ja õpilasi vaadates tunne, et seda tööd ma teha ei suuda. Helistasin isegi mehele, et siia ma ei jää. Läks aga veel mõni päev ja nädal ning tuli ka harjumine, millest sai lõpuks poolteist aastat. Üheks lahkumise põhjuseks oli muidugi ka töökoha kaugus. Iga päev sealt koju sõita ei raatsinud ja nii olingi tööpäevadel seal ja koju Türile sõitsin nädalava-

hetuseks.“ Siis ühel kenal päeval helistas Pillele tema esimese klassi õpetaja, kes oli vahepeal jõudnud ringiga Laupa Põhikooli, ja küsis, et kuna tema kavatseb vahetada Laupa Imavere kooli vastu, kas Pille ei tahaks siis Laupale õpetajaks tulla. „Loomulikult ma tahtsin.“ Kui naerusuine Pille Laupal esimest korda laste ette astus, küsisid lapsed: “Õpetaja, miks sa naerad, kas meil on midagi viga?” „Ei ole midagi viga, ma lihtsalt olengi selline,“ vastas Pille. „Imelik, teised õpetajad tavaliselt ei naera ja on hoopis tõsisemad,“ vastasid lapsed. Klassiõpetaja amet nõuab Pillelt mitmekülgsust. „Olen püüdnud end igati täiendada ja erinevatel koolitustel käia. Vanemad kolleegid ütlevad tihti, et mine sina, Pille, ja ma siis lähengi. Vahel ei aita muud, kui pean lihtsalt õhtul arvutis googeldama. Tegelikult leiab ju kõikvõimalike ostsingumootorite abil üles palju vajalikku tarkust. Olen püüdnud seda ka lastele arvutiõpetuses selgitada, et internet pole mitte üksi Facebook, sealt võib leida veel paljugi põnevat. Loomulikult on kahju sellest, et lapsed loevad järjest vähem raamatud, ka kohustusliku kirjandusega on raskusi,“ räägib Pille.

Kiirustab kooli tagasi Ta toob näite poisist, kes loetud kirjanduse näitena tõi kooli trükitähtedes kirjutatud õhukese raamatu, sest polnud ju kuskil öeldud, kui mahukas loetav raamat olema peab. Nagu loo alguses mainitud, loodab Pille pärast aastavahetust pisipere kõrvalt taas õpetama hakata. „Osalesin küll

õpetajate streigis, kui suuremat palka nõuti, aga ma ei tee seda tööd raha pärast, mulle see lihtsalt meeldib.“ Tulevikule pilku heites soovib Pille, et oleks võimalus pääseda Tartu ülikooli eripedagoogi-

kat õppima. „Olen õnnelik, kui pääseksin riiklikule õppekohale, tasuline koht oleks liiast. Ja kuigi on räägitud, et Tallinnas oleks õppekava lihtsam, tahaksin ikkagi just Tartus õppida. Seda enam, et nüüd ma juba tean,

mida tahan, sest töö lastega on andnud juba korraliku kogemuse. Ja seda tööd tahaks teha tulevikus veelgi paremini.“ Usun, et nii ka läheb ja Pille teeb oma tööd alati heatujuliselt ja naeratusega.


TÜRI RAHVALEHT 31. august 2012

6

külaelu

Üle 200 aasta kooliharidust Esimesed andmed koolihariduse andmisest Laupal pärinevad 1787. aastast. Kooli omaaegne asukoht pole teada, vahepealsete aastate kohta täpsed andmed puuduvad. 1919. aastal võõrandas Eesti Vabariik baltisakslastelt nende mõisad, teiste hulgas ka Laupa. Särevere Vallavalitsus otsustas kooli Jändjalt Laupa mõisa härrastemajja kolida. 1922. aastal asuski kool Laupale ning hakkas kandma nime Laupa 6-klassiline algkool. Kool alustas tööd 125 õpilase ja 5 õpetajaga. Koolijuhatajaks oli Anton Rõigas. Kogu Eesti Vabariigi aja kasutati mõishoonet ka küla seltsitegevuseks. Siin õpiti näitemänge, peeti emadepäeva jm pidusid. Teine maailmasõda ja sellele järgnev periood olid ka Laupa koolile keerulised: 1941. aastal Türi lahingute ajal purunesid kõik koolimaja aknad, lasti õhku sild; arreteeriti ja küüditati koolijuhataja Henrik Agur; 1942/43. ja 1943/44. õppeaasta olid lühikesed, sest koolmaja tuli jagada sõjaväelastega ja Tallinnast evakueeritud statistikavalitsusega; Saksa-aegne koolidokumentatsioon oli saksakeelne; suuri probleeme oli koolimaja kütmisega. 1944/45. õppeaastast sai kooli ametlikuks nimeks Laupa Mittetäielik Keskkool, 1951. aastast Laupa 7-klassiline Kool, 1960. aastast Laupa 8-klassiline Kool, 1989. aastast Laupa 9-klassiline Kool ja praegu kannab kool nime Laupa Põhikool. Kuni 1972. aastani töötas koolis internaat. Alates 1974. aastast korraldab kool vilistlaste kokkutulekuid, üldjuhul iga viie aasta tagant. 2008. aasta suvel algas koolimajas kaks ja pool aastat kestnud siseremont, mille kogumaksumus ulatus 20 miljoni Eesti kroonini. 2008. aastal tunnistati Laupa Põhikool konkursi “Järvamaa kaunis kool” võitjaks. 2009. aastal tunnistati Laupa Põhikool konkursi “Eesti kaunis kool” võitjaks, auhinda käis üle andmas Eesti Vabariigi president härra Toomas Hendrik Ilves.

Laupa: kena küla Pärnu Laupa on elanike arvult kolmas Türi valla küla, vaid Türi-Alliku ja Kabala on rahvarohkemad. Ja kes siis ei teaks loomulikult uhket mõisahäärberit, mis Säreverest Pärnu poole sõitjale Laupa bussipeatuse juures puude vahelt silma hakkab. Teet Reier

teet.reier@tyri.ee

3x Kaarel Aluoja erakogu

Taubed olid ettevõtlikud mõisnikud Taubede perekonnaga on seotud paljud sündmused Türi piirkonnas. Nemad tõid kihelkonda esimesed telefonid, organiseerisid aastatel 1898–1900 Tallinna-Viljandi raudtee ehitust, ehitasid Türi paberivabriku. Nende suurettevõtmiste eestvedaja oli Laupal Frommhold Otto von Taube vanem poeg Victor, hilisem Kabala mõisnik. Samuti olid Taubedel piirkonna esimesed autod.

On augustikuine pühapäev. Ilm täpselt sellline, nagu pea terve selle suve meid saatnud on. Paistab päike, kuid aeg-ajalt kaob see särav ketas tumedate pilvede taha, vihma võib tulla, aga ei pruugi. Alustan oma rattasõitu Laupale mööda metsavahelist kruusateed, mis Türi Saunametsa kalmistu juurest Laupa-Jändja-Kõltsi poole suundub. Seda teed on saanud rattasõiduks kasutada aastaid. On ütlemata

mõnus sõita metsadevahelises rahus Laupale ja pärast kas või mööda Pärnu maanteed tagasi tulla, sest juba Rassi teeotsast pääseb rattasõitja kergliiklusteele, mis kahjuks veel Laupale ei ulatu.

Metsad seeni ja marju täis Augustikuisel metsateel on lisaks värskele õhule veel omad plussid, ümberringi laiuavad metsad, liivased künkad ja Võstremäe rabaserv on kui magasiait tulvil mustikaid, pohli ja seeni. Nii saavad näpud juba õige varsti mustikatest siniseks ja paar pilvikut jääb pildile. Pühapäev ongi lisaks minule metsavahele meelitanud suurema koguse seenelisi-marjulisi kui argipäeviti. Seda tajub aegajalt mööda vuravate autode ja metsas ragistavate inimeste järgi. Esimese plaanitud peatuse teen Metsajõe puhkemajas.

Metsajõe oma maadega on nimelt Laupa küla viimane, siit edasi algavad juba Jändja maad. Seitse aastat tagasi alustas Andrek Põllumäe siia oma vanavanemate maadele puhkemaja rajamist, tänaseks on pereettevõte tegutsenud viis aastat. Kui kohale jõuan, on peremehel parajasti suure muruplatsi pügamine käsil. „Pühapäev ongi meil suvel nii-öelda majapidamise korrastamiseks ja ümbruse hooldamiseks. Kaks päeva järjest on siin ligi sadakond inimest puhanud, ime, et muru sellisele koormusele ja vihmadele vastu on pidanud. Üldse on olnud äärmiselt toimekas suvi, sellist aega, kui puhkemajades kedagi poleks, ei olegi,“ räägib Andrek. „Nädala sees on olnud lastelaagrid, nädalavahetusel firmade üritused. Siiani oleme oma pere jõududega hakkama saanud, aga järgmisest aastast

tuleb ilmselt lisajõudu palgata. Seda enam, et sügisel on kavas peamaja juurdeehitusega alustada, samuti on kavas pikemaks ehitada avatud katussealune, sest eestimaine suvi on nagu on ja hea, kui kõik külalised ikka korraga vihmavarju mahuvad.

Suur kivi keset metsa Eks alustades oli ikka keeruline küll, kõiksugu kooskõlastused ja keskkonnanõuded. Tuli rajada kanalisatsioonisüsteem, õnneks sai sellele projektile pooles ulatuses rahalist toetust. Leader programmi rahadega sai rajatud laste mänguväljak ja paadisild Pärnu jõel matkajatele. Lisaks saavad kaldale tulnud matkajad grillida ja katusealuses jalgu puhata või telkida,“ lisab Andrek. Jätan Metsajõe rahva rahulikult toimekat pühapäeva veetma ja keeran rattanina Laupa mõisa suunas. Umbes poolel


TÜRI RAHVALEHT 31. august 2012

7

5x Teet Reier

Laupa küla

jõe kallastel maal Laupale avastan teeveerest sinna hiljaaegu tekkinud sildi, mis tutvustab Lõuna-Järvamaa kaunimaid paiku. Ja kuigi sellest enne aimugi polnud, loen sealt, et siinsamas metsas Võstremäe rändrahn peitub. Sissetallatud rada, mis metsa suundub, annab tunnistust, et nii mõnigi huviline seda juba kaemas on käinud. Eemalt rohelise künkana paistev kivi osutub üpriski aukartust äratavaks: üle kuu meetri pikk ja viie lai, kõrgustki üle paari meetri. Kui uskuda kirja teabetahvlil, siis on üks kiviots välgust purustatud.

Kolhoosiaja mälestusmärgid Kui metsade vahelt välja jõuan, avardub ka silmapiir ja roheliste põldude vahel hakkavad silma üksikud talud ning eemalt võib rohelisest puudemüürist eristada ka üksikuid mõisahoonete kontuure.

Kohalikud on varmad ära kasutama mittesajust puhkepäeva: kes parandab karjaaaeda, kes võtab kartuleid või istub hoopiski kombaini roolis. Viimane ei saa aga oma tööd korralikult teha, sest vahepeal on lehm koos ketiga priiks saanud ja samuti viljapõldu keskelt uudistama tulnud. Võtab natuke aega, kui viljatallaja ohelik kätte saadakse ja loom minema viiakse. Kaugetest kolhoosiaegadest on Laupale jäänud kolm korrusmaja, mis kõik tunduvad kenasti asustatud olevat ja ühes isegi väike poekene toimib, ning mõned individuaalelamud, mis ennast erinevalt korrusmajadest rohkem jõe poole on nihutanud. Kunagistest uhketest tootmishoonetest on tegutsemas suurfarm, mõnel aga on juba pikemat aega müügikuulutus küljes, või siis hoopiski on hoonest veel müürijäänused järel. Mäletan ka kunagisi uhkeid silotorne,

mis möödasõitja pilku püüdsid, nüüd ei oska isegi mitte enam nende asukohta aimata. Oma stoilises rahus lesib jõeserval esinduslik mõisahoone, mida tanaseks juba pea üheksakümmend aastat koolina kasutatud. Viimane mõisnik Otto von Taube kolis pärast mõisa rekvireerimist elama Jändjale mõisale kuulunud suvemajja. Talumeestele aga, kes mõisamaadele oma majad ehitasid, soovitas hoonetele kohe rattad alla panna, sest kui tema oma maad tagasi saab, tuleb need sealt minema vedada.

Pika ajalooga kool Vaatamata sellele, et koolini on veel nädalajagu päevi ja lapsed senini kodudes puhkust naudivad, liigub mõisahoone ümber inimesi. „Ega sellist päeva olegi, millal keegi mõisat uudistamas ei käiks,“ ütleb Laupa Põhikooli direktor Kaarel Aluoja. Ning lisab: “Oleme mitmed aastad osalenud

ka külastusmängu “Unustatud mõisad” projektis, aga väga palju huvilisi käib ka väljaspool külastusmängu aega.” Kaarel on Laupa kooli direktori aastast 2005. Aastal 2007 andsid endine pikaaegne direktor Piret Rammo ja Kaarel Aluoja välja mahuka raamatu „Lähe“, kus kirjas Laupa koolilugu algusaegadest peale. Eriti huvitavaks teevad raamatu kunagiste õpilaste mälestused, mis annavad aimu lisaks koolielulu kas sellest, mida tehti ja kuidas elati väljaspool kooli. Igatahes vägagi mahukas ja tänuväärt kirjatöö. Tagasisõiduks Türile valin Pärnu maantee asemel siiski kruusatee, mis toob lõpuks välja Türile aktsiaseltsi Mediato juurde. Viimane maja, mis enne metsade vahele jõudmist põlluserva jääb, kannab aial nõukaaegset emailitud tänavasilti „Pärna“. Nüüd on vähemalt teada, mis tänav see Laupale viib.

Laupa külas elas seisuga 01.01.2012. a 205 inimest. Esimesed andmed Laupa külast on 1564. a. 1614. a andis Rootsi kuningas Gustav Adolf küla suurusega 15 adramaad oma ratsaväelasele Claus Trällole sõjaväes teenimise eest. 1627. a oli siia tekkinud mõis, mis läks 1630. a Reinhold Fabian Fersenile. Ilmselt ehitati esimene mõisahoone Fersenite ajal. 1849. a märtsis müüdi mõis Riguldi omanikule Gustav Filhelm von Taubele, kes ostis valdused oma pojale Frommholdile. Taubed olid ümbruskonnas aktiivsed inimesed. Nende ettevõtmisel loodud aktsiaselts ehitas Türile paberivabriku. 1900. a valmis Tallinna–Viljandi kitsarööpmeline raudtee. Laupa tuntuim vaatamisväärsus on 1913. aasta paiku valminud luksuslik neobarokne mõisahoone. Hoone on ehitatud 1905. aastal mahapõletatud puidust mõisahoone asemele. Hoonet iseloomustavad mansardkatused, nii esi- kui ka tagaküljel asuvad suurejoonelised terrassid ning ülikülluslik stukkdekoor. Mõis asub Pärnu jõe kaldal, ümbritsetuna ilusast pargist. Mõisa juurde kuulub viinavabrik, valitsejamaja, kuivati, tall ja kelder. Peahoone ja eelnimetatud on kultuurimälestised. Lisaks on park looduskaitse all. Peahoone on juugendstiili retrosuuna esinduslikumaid näiteid Eestis. Mahukas hoone on keskosas kahekorruseline kõrge kelpkatusega kiviehitis. Lõunapoolset esifassaadi kujundab lai sepisvõrega terrass, mille külgedelt tõusevad trepid. Terrassist kummalgi pool on suurte kaarakende ja poolsammastega kinnine veranda ja selle katusel rõdu. Põhjapoolse fassaadi keskel on terrass, millelt laskub trepp jõele. Terrassi kohal asub rõdu. Nii suurt fassaadi dekooriküllust pole ühelgi teisel mõisahoonel vastu panna. Katust ääristab lai räästakarniis. Seinad on liigendatud pilastrite ja liseenidega, mille vahel kulgevad girlandid ja stukk-festoonid. Interjöör on mõisahoonel tunduvalt tagasihoidlikum. Säilinud on siseuksed, kaks kaminat ja esikukapid.

Laupa liitus naabrivalvega Türi Vallavalitsuses sõlmiti augusti keskel järjekordne leping naabrivalve sektori asutamiseks. Eesti Naabrivalve Järvamaa maakondliku arendusjuhi Jüri Siimu sõnul hõlmab Alliksaare sektor 12 Laupa piirkonna majapidamisi. „Sektori asutajaliikme Eero Umbsaare sõnul tekkis otsene vajadus naabrite omavahelise koostöö suurendamiseks, kuna piirkonnas oli märgata kurikaelte tegevust,“ lisas Siim. Uus mänguväljak Metsajõe puhkekeskuses.


TÜRI RAHVALEHT 31. august 2012

8

vallavalitsus

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Õpilastranspordi korraldus vallas 2012/13. õppeaastal

Tere, kool! Septembri esimestel päevadel on alati hea meel näha koolides-lasteaedades veel värvilõhnalisi ruume, särasilmseid õpetajaid ning elevil lapsi. Kooli algus on ühtlasi alguseks mitmetele uutele ettevõtmistele, plaanidele ja mõtetele. Tänavu on meie haridusevaldkonnas jälle küllaga uut – Retla Koolis uus õpilaskodu, uuenenud toimetulekukool ja Kabala Kool-Lasteaed on valmis andma oma osa Türi valla perede toetamiseks laste kasvatamisel ja õpetamisel. Eelmise aasta suured muutused Türi linnas on algavaks õppeaastaks andnud esimesed tulemused, nii koolipere kui ka lapsed ja vanemad on saanud teha järeldusi, otsida, leida ja muutuda. Meie koolivõrk on täna nii mitmekülgne, erinäoline ning seal on paindlikkust, mis loob võimalusi kõigile lastele. Esimest korda kooli minevate laste vanematel on ka sel õppeaastal võimalus taotleda 64 eurot kooli alustamise toetust, selleks tuleb vanematel kolme kuu jooksul täita vastav avaldus ja esitada see vallavalitsusele. Kindlasti pööravad nii õpetajad kui ka asutuste personal kooli alguses rohkem tähelepanu õpilaste kohanemisele, aktiivselt on valmis koostööd alustama valla lastekaitsespetsialistid ja koolide tugipersonal. Soovin kogu vallavalitsuse poolt kõikidele õpetajatele ja koolide-lasteaedade töötajatele jaksu ja palju innustavaid ideid, lastele visadust, õpihimu ja koolirõõmu, peredele jõudu oma laste arengu toetamisel ja rõõmu nende edusammudest ning kasvamisest!

Pipi-Liis Siemann

vallavanem

Valda saabus tasuta toiduabi Euroopa Ühenduselt Türi vallale on saabunud järjekordne saadetis tasuta toiduabi Euroopa Ühenduselt. Alates 21. augustist saab toiduabi Kabala teeninduspunktist esmaspäeval, kolmapäeval ja neljapäeval kell 10– 13, Türi vanuritemajast esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval kell 10–13 ning Oisu teeninduspunktist. Ühele abivajajale on arvestatud 5 kilogrammi makarone, 2 kilogrammi jahu, 3 kilogrammi neljaviljahelbed, 1 liiter toiduõli. Toetus on mõeldud peamiselt toimetulekuraskustes olevatele Türi valla elanikele, kes saavad toimetulekutoetust; üksikvanemaga peredele; peredele, kus kasvab 3 ja enam last ning töövõimetuspensionäridele. Alates oktoobrikuust saavad toiduabi ka üksikvanurid, puudega vanaduspensionärid ning nende hooldajad. Toiduabi on piisavalt ja jagub kõigile abivajajatele. Täiendav info telefonidelt: 385 7397 (Tiina Karmann), 387 7874 (Olga Laanepuu), 387 1075 (Krista Marrandi).

Vallavalitsuses töötab uus lastekaitsespetsialist Türi Vallavalitsus kuulutas käesoleva aasta juunikuus välja konkursi lastekaitsespetsialisti ametikohale. Kandideerima olid oodatud need, kellel oli kas sotsiaaltööalane, pedagoogiline või juriidiline haridus. Kokku laekus konkursile 21 sooviavaldust. Konkursi võitis Margit Miller. Margit Miller on täitnud 2003. aastal Tallinna Pedagoogilises Seminaris sotsiaaltöö kutsekõrghariduse õppekava täies mahus ning läbinud 90-tunnise kursuse perekonnapsühhoteraapias. Ta on töötanud kriminaalhooldusametnikuna ning sotsiaaltöötaja ja nõustajana Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskuses ning MTÜ-s Giideon. Margit Miller peab lastekaitsespetsialisti tööd tõsiseks väljakutseks. Oma töös tuleb kindlasti palju tähelepanu pöörata ennetustööle laste ja peredega, et vältida hilisemaid probleemkäitumisi.

TR

Elu meie ümber on pidevas muutumises ja uuenemises ning seetõttu tuleb ka õpilastranspordi korralduses muudatuste võimalustega arvestada. Algavast õppeaastast on Türi vallas kasutusel kaks erinevat sõidukaarti: ühistranspordis tasuta sõidu õigust tõendav MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus (JÜTK) väljastatav kiipkaart ning Türi valla korraldatud õpilastranspordis tasuta sõidu õigust tõendav Türi Vallavalitsuse väljastatav sõidukaart. JÜTK sõidukaarti on õigus taotleda: 1) Türi valla kooli 1.–3. klassi õpilasel, kelle kodu ja kooli vahel sõidab koolikorralduslikult sobiv ühistranspordivahend; 2) Türi valla kooli 4.–12. klassi õpilasel, kelle jalgsikäimise koolitee on pikem kui 3 km ning kodu ja kooli vahel sõidab koolikorralduslikult sobiv ühistranspordivahend; 3) Eesti rahvastikuregistri andmetel Türi vallas elaval Türi Vallavalitsuse kehtestatud elukohajärgse kooli määramise tingimustel ja korras mittestatsionaarses õppevormis põhiharidust omandaval õpilasel; 4) selle õpilase seaduslikul esindajal, kelle laps õpib väljaspool Türi valda põhjusel, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 39 lõike 8 alusel on ametiasu-

Järvamaa

xxxxxxxxxxx Alates sellest õppeaastast saavad õpilased ühistranspordis tasuta sõitmiseks lisaks valla sõidukaardile kasutada ka Järvamaa Ühistranspordi Keskuse uudset kiipkaarti. tuse sotsiaalosakond õpilasele vastavasse kooli koha taotlenud. Õpilasele väljastatakse kiibiga sõidukaart, mis jääb tema kätte aastateks. Pärast Türi valla taotluse (ühistranspordis kooli ja koju sõitvate õpilaste kohta) saamist fikseeritakse JÜTK infosüsteemis õpilase koolisõidu marsruut ning liin, millisel ta sõiduõigust omab. Õpilasele laetakse kaardile sõiduõigus 175 koolipäevaks aastas (olenevalt siis kas üks või kaks sõitu päevas) ning igakordsel kaardi kasutamisel väheneb sõiduõigus selle kasutuskorra võrra. Juhul, kui õpilane ei kasuta kaarti heauskselt ning kasutab kaardile laetud sõiduõigust ka nt treeningutel käimiseks või muidu sõitmiseks, võib tekkida olukord, kus õpilase tasuta (ehk Türi valla garanteeritud ja

tasutud) sõidu õigus on enne õppeaasta lõppu otsas. Siis peab õpilane edaspidi sõitma kooli ja koolist koju oma kuludega. Täiendava meelespea selle kaardi kohta saadab ametiasutus koolide kaudu kõikidele selle kaardi kasutajatele. JÜTK sõidukaarti taotleb õpilane selle kooli kaudu, mille õpilane ta on. Õpilane peab teadma oma koolisõidu täpset marsruuti peatusest peatuseni ja selle oma klassijuhatajale või juhtivõpetajale teada andma. Koolide taotluste alusel koostab ametiasutuse haridus- ja kultuuriosakond koondtaotluse JÜTKle. Kaardi saab õpilane kätte samuti koolist. Tuletan meelde ka seda, et sõidukaart on kehtiv ainult koos õpilaspiletiga. Väiksemate laste vanematel

on võimalik oma lapse koolisõidu marsruut kirjutada õpetaja jaoks lapse päevikusse või anda muul moel otse õpetajale teada, sest sedasorti asjaajamine ei pruugi nooremate õpilaste jaoks olla just kõige kergem ülesanne. Õpilased saavad ühistranspordis sõidukaarti ette näitamata tasuta sõita kuni 15. septembrini. Türi valla sõidukaardi väljastab ametiasutuse haridus- ja kultuuriosakond õpilastele, kelle kooli ja kodu vahel puudub kooli õppekorraldusega sobiv ühistransport ning kelle vanem on Türi Vallavalitsuselt oma lapsele 2012/13. õppeaastaks korraldatud transporti taotlenud. Vanemate avalduste põhjal korraldati riigihange ning sõlmiti vedajatega lepingud. Selle kaardi saab õpilane õppeaasta alguses kätte sellest koolist, mille õpilaste nimekirja ta on kantud. Kabala piirkonnas on transport korraldatud ka lasteaialastele, kuna Kabala Kooli-Lasteaia juhid on taganud lasteaialaste veoks saatja. Valla korraldatud õpilastransport on tagatud 2012/13. õppeaasta koolipäevadel. Türi Vallavalitsuses tegeleb õpilastranspordiga haridus- ja kultuuriosakonna juhataja abi Eda Lippur (telefon 384 8230 ja eposti aadress eda.lippur@tyri.ee).

külle viks

haridusspetsialist

Türi valla õpilastransport 2012/13. õppeaastal Alljärgnevaid marsruute teenindab OÜ Eifeld

Särevere – Taikse – Piibu – Väljaotsa – Oisu – Tännassilma – Taikse – Tori – Türi Põhikool – Türi Ühisgümnaasium – Türi Põhikool 7.05 7.12 7.15 7.20 7.25 7.27 7.30 7.40 7.45 7.50

Särevere Taikse Väljaotsa Oisu Tännassilma Taikse Tori Türi Põhikool Türi Ühisgümnaasium Türi Põhikool

Särevere – Laupa – Särevere – Türi Põhikool – Tori – Taikse 14.45 14.50 15.00 15.10

Särevere Laupa Türi Põhikool Tori Taikse

Oisu (Retla Kool) – Väljaotsa – Raukla – Äiamaa – Metsaküla – Oisu (Retla Kool) 7.40 7.43 7.47 7.51 7.53

Oisu (Retla Kool) Väljaotsa Raukla Äiamaa Metsaküla Oisu (Retla Kool)

Oisu (Retla Kool) – Retla – Oisu (Retla Kool) 15.40 15.45

Oisu (Retla Kool) Retla Oisu (Retla Kool)

Oisu (Retla Kool) – Retla – Oisu (Retla Kool) 8.00 8.05

Oisu (Retla Kool) Retla Oisu (Retla Kool)

Oisu (Retla Kool) – Kärevere – Tännassilma – Taikse – Piibu – Raukla – Äiamaa – Metsaküla – Oisu (Retla Kool) 14.10 14.20 14.25 14.34 14.36 14.40 14.44 14.46

Oisu (Retla Kool) Kärevere Tännassilma Taikse Piibu Raukla Äiamaa Metsaküla Oisu (Retla Kool)

Oisu (Retla Kool) – Metsaküla – Äiamaa – Raukla –Väljaotsa – Oisu (Retla Kool) 15.50 15.53 15.56 16.00 16.05

Oisu (Retla Kool) Metsaküla Äiamaa Raukla Väljaotsa Oisu (Retla Kool)

Oisu (Retla Kool) – Kärevere – Tännassilma – Taikse – Särevere – Türi 16.20 16.30 16.35 16.40 16.45

Oisu (Retla Kool) Kärevere Tännassilma Taikse Särevere Türi

Taikse (kultuurimaja) – Mardihansu – Tännassilma – Kärevere – Oisu (Retla Kool) 7.15 7.18 7.20 7.25

Taikse kultuurimaja Mardihansu Tännassilma Kärevere Oisu (Retla Kool)

Teenindab AS Atko Trans

Särevere – Põikva – Laupa – Rae – Laupa – Jändja – Kolu – Kõltsi – Türi Ühisgümnaasium – Türi Põhikool 7.00 7.10 7.20 7.25 7.30 7.35 7.40 7.44 7.49 7.52

Särevere Põikva Laupa Rae Laupa Jändja Kolu Kõltsi Türi Ühisgümnaasium Türi Põhikool

Alljärgnevaid marsruute teenindab Türi Kommunaalasutus

Villevere – Kahala – Ollepa – Arkma – Meossaare – Kurla – Kabala – Väljaotsa – Kabala 7.10 7.20 7.25 7.35 7.40 7.45 7.50 7.55 8.00

Villevere Kahala Ollepa Arkma Meossaare Kurla Kabala Väljaotsa Kabala

Kabala – Väljaotsa – Kabala – Kurla – Meossaare – Arkma – Ollepa – Kahala – Villevere 16.00 16.05 16.10 16.15 16.20 16.25 16.35 16.40 16.50

Kabala Väljaotsa Kabala Kurla Meossaare Arkma Ollepa Kahala Villevere


TÜRI RAHVALEHT 31. august 2012

9

vallavalitsus

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Türi valla eelarvestrateegia – mis see on? tähve milt

rahandusosakonna juhataja

Uue kohalike omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (KOFS on selle ametlik lühend) järgi peab iga Eesti omavalitsus vastu võtma eelarvestrateegia. See on oma valla, linna rahaliste vahendite planeerimine järgmiseks neljaks aastaks. See neli aastat on minimaalne aeg. Vastu võtma – kinnitama peab volikogu selle hiljemalt septembri lõpuks. Omavalitsustel on kohustus vastu võetud eelarvestrateegia omakorda saata Rahandusministeeriumile hiljemalt 15. oktoobriks. Türi Vallavalitsus on seaduse valguses ka koostanud valla järgmise nelja aasta – 2013 kuni 2016 eelarvestrateegia. See käib kindla vormi alusel, mille detailsus on ette kirjutatud. Põhimõtteliselt on tegemist järgmise 4 aasta eelarve planeerimisega. Kuna KOFS jõustus juba 2011. aasta alguses, siis on riik piisavalt palju põhjendanud, miks omavalitsused peavad seda tegema. Seaduse tahe on, et ka omavalitsused hakkaksid oma rahalisi tegevusi pikemaajaliselt planeerima. Tegelikult on seda ennegi tehtud. Kui vald või linn koostab arengukava, siis on ju loomulik, et seda kavandatakse pikemaks ajaks kui üks aasta. Sama ka laenuvõtmisel. Meie käest tahavad pangad saada pikemaajalist nägemust, kuidas meil rahadega läheb ja kas me ikka jõuame laenud tagasi maksta. Ka igasugused projektid, kus nõutakse eelnevalt rahade planeerimise prognoose, et tagada omaosalused eelarvetes. Jne. Seega ei ole mitmeaastane finantsplaneerimine omavalitsustele mi-

dagi nii väga uut. Kuid siiski on eelarvestrateegias ka täiesti uusi momente. Kui omavalitsus koostab eelarvestrateegiat, siis ta peab oskama planeerida oma tulude laekumist võimalikult reaalselt ja kulude täitmise nii, et see nii ka läheks. Eelarvestrateegia esimeste aastate tulude laekumist ja kulude täitmist on kergem prognoosida. Kaugemas perspektiivis me lihtsalt ei tea, mida maailma ja Euroopa majandus meile pakuvad. Majanduse käekäigust sõltub laekuvate maksude hulk. Türi valla eelarvestrateegia käis vallavolikogus nn esimesel lugemisel ja pannakse valla veebilehele üles, et kõik meie elanikud saaksid seda lugeda ja oma arvamusi avaldada. Kui tuleb ettepanekuid ja märkusi (neid kindlasti tuleb), siis vallavalitsus vaatab need üle. Vajaduse korral tehakse muudatusi eelarvestrateegias ja loodetavasti vallavolikogu võtab siis selle septembri viimasel kolmapäeva ka vastu. See on eelarvestrateegia protsessi pool. Mida see aga endast sisuliselt kujutab? Eelarvestrateegias on valla tulude poolel prognoositud kasvu u 2–3% aastas. Suures osas on selle tõusu taga füüsilise isiku tulumaks, mis on meie eelarves kõige suurem tulu. Järgmistel aastatel on selleks tõusuks (laekumise kasv) prognoositud 5% aastas. Sellise kasvu aluseks on riigi prognoosid, mis lubaksid isegi 8% -st kasvu. Türi valla 2012. aasta tulumaksu laekumine on praegu 8 kuuga +6% eelmise aastaga võrreldes. Seega ei tohiks nii väga üle +5% prog-

noosida. Kuna teised suuremad tulu liigid – maamaks ja tasandusfond suure tõenäosusega vähenevad, siis jääbki keskmine tulude kasv 2–3% aastas. Tulude väga tagasihoidlik kasv ei luba ka kulusid tõsta. Pigem tuleks, silmas pidades fiskaalpoliitika alustugesid, hoida kulude kasv lausa ühel tasemel. Kindlasti ei tohiks vald prognoosida tulude ja kulude võrdset kasvu! Veel vähem kulude kiiremat kasvu kui tulude puhul. Seda on selleks vaja, et meie valla investeerimise võime paraneks. Eelarvestrateegias on kohustuslik lahter – välja arvutada valla omafinantseerimise võime koefitsient. 2012. aastal on see vallas väga väike ja vallavalitsus on võtnud sihiks eelarvestrateegias seda iga järgmise aastaga kasvatada. Täna on valla eelarvega selline seis, et piltlikult läheb see kõik, mis tuludest tuleb, meie tavakulude katteks. See tähendab, et investeeringuteks on oma vahendeid äärmiselt vähe. Vajalikud investeeringud tehakse ära projektitoetustest ja laenudest. Järgmistel aastatel see nii edasi kesta ei saa. Vallal on arengukava investeeringutes lähiaastatel kavas mitu suuremahulist investeeringut, mis loodetakse küll enamikus katta välisrahadega, kuid nendega kaasnevad suured omaosaluse kohustused. Kui eelarve omafinantseerimise võime ei parane, siis kannatavad allasutuste eelarved, seadusega pandud kohustused saavad täidetud vähemkvaliteetselt (ütleme, et puudulikult). Näiteks tänavavalgustus, teede heakord jne. Pidades seda seisu silmas, võime öelda, et mõni sektor, kus vahendeid on piisavalt, on need saanud mõne teise sektori arvelt! Et seadusega pandud kohustuste täitmine oleks kvaliteetne ja valda rahuldav, tuleb sinna eelkõige rohkem rahalisi vahen-

deid suunata. Paraku on täna seis selline, et see ei ole võimalik enne, kui ei tehta mõnda olulist otsust („ebapopulaarset“). Me peame oma kulud üle vaatama, üritama teha kärped ja saama sellega vahendid investeeringuteks. Enam ei aita see, kui me võtame eelarves ette kõik read ja kärbime iga-ühelt ühe vitsaga näiteks 2–3%. Üsna selge on, et nüüd tuleb mõnda eelarverida hüppeliselt vähendada või see üldse eelarvest kaotada. Midagi teha ei ole – tasakaal peab olema. Kui on tahtmine saada juurde omavahendeid, siis saab see sündida ainult raskete otsuste abil. Tuleb tunnistada, et selline dilemma ei ole ainult Türi valla probleem. Enam-vähem kõik Eesti omavalitsused maadlevad probleemiga, et raha juurde saada. Samuti on rasked sündima vajalikud otsused. Sellise pingelisuse tekitas meile majanduse langus. Kuigi kõik näitajad lubavad majanduse kasvu, on kõik prognoosijad ühel meelel, et sellist „pidu“, nagu oli 2007–2008 enam ei tule, kus tulud kasvasid aastaga 15–20%! Eelarvestrateegiaga on tegelikult astutud ka esimene samm valla 2013. aasta eelarve koostamiseks. Eelarvestrateegia ei ole mingi tühine dokument, millel ei ole kaalu ja mis kohe lauasahtlisse rändab. Selle alusel pannakse paika järgmise aasta eelarve põhinumbrid. Selle pärast on vallavalitsus väga pikalt ja põhjalikult arutanud järgmise aasta tulude ja kulude mahtu, et ei juhtuks nii, et kui kahe kuu pärast viime 2013. aasta eelarve vallavolikogule läbivaatamiseks, on see oma sisult hoopis teine kui eelarvestrateegias. Valla eelarvestrateegia on üleval valla veebilehel ja ootame valla kodanike aktiivset panust selle veel paremaks muutmisel.

konna koostöö arengusuundi, mõtestanud koostöömeetodite rakendamise võimalusi kolleegide, laste ja lapsevanematega jpm. Siinkirjutaja mängis koos vallavanemaga Kabala inimestega meistrite mängu kaasa, selle kirjatüki loomise ajal hakati koolituse otsi kokku tõmbama. Seminariruumis ringi vaadates oli näha, et meistrid on sündinud, koostööst on saanud eesmärgi asemel vahend, esmased arenguvisioonid on loodud, uued koostöövõrgustikud tekkinud ning üksteist uue nurga alt avastatud.

Küsides Ene Velströmilt, missuguse hinnangu ta toimunule annab, oli Ene meel rahulik. Tema sõnutsi olid inimesed muutusteks hästi ette valmistatud, keskendunud, optimistlikud, näevad toimuvas muutuses võimalusi ja tunnetavad uut hingamist nii enda asutuse kui kakohaliku kogukonna jaoks. Ükskõik kui jäme tala ei pea üksinda maja üleval, ütleb Hiina vanasõna. Edu teile, Külli, Betti, Kaja, Pille, Heli, Liina, Eda, Ann, Katrin, Ilme, Elle, Aili, Õnne, Ene!

Meistrite mäng Augustikuu viimase nädala esimesed päevad veetsid Kabala kooli ja lasteaia pedagoogid Viljandimaal Vanaõuel, kus ühiselt harjutati meistriks kasvamist. Meistrite mäng – just sellist nime kandis Kabala rahva koostööpädevust ja enesejuhtimise arendamist toetav koolitus. Meistriks kasvamist suunas, toetas ja õpetas Avatud Meele Instituudi koolitaja Ene Velström. Pärast pikki aastaid kaalumist sündinud otsus ühendada Kabala kool ja lasteaed üheks haridusasutuseks tuli Kabala inimestele küll kergendusena, kuid ajendas endalt küsima, kas

ikka ollakse valmis kohe uue ja suurema ning teisenenud eesmärkidega kollektiivina tõhusalt tööle hakkama. Asutuse sünnivalude leevendamise eesmärgil kutsutigi Kabala kooli ettepanekul ja Türi valla toel ellu koostöökoolitus, mille läbija teadvustab koostöö eesmärgistamise vajadusi ja koostöö vajalikkust professionaalse tegevuse kvaliteedile, on analüüsinud konkreetse meeskonna koostöö reserve ja ressursse, saanud teadlikuks enda kui meeskonnaliikme koostööpädevustest, planeerinud enda koostööoskuste ja oma mees-

Külle Viks

haridusspetsialist

Rotary klubi kostitab heategevuskontserdiga 1. septembril algusega kell 19 toimub Türi Kultuurimajas heategevuskontsert, kus esinevad Saksamaalt Ida-Friisimaalt pärit naiskoor Cantarella ja orkester Türi. Üritus on tasuta ning kontserdikülalistel on võimalus soovi korral teha annetus Oisu Perekodule. Iga annetus lisandub Oisu Perekodu lastele hädavajaliku minibussi ostmise fondi. Sõiduk parandab oluliselt laste võimalusi osaleda erinevatel kultuuri-, spordit jt üritustel. Märkimisväärse panuse sellesse fondi on andnud juba Türi Rotary Klubi ning Saksamaa Großefehn/Wiesmoor Rotary Klubi koos oma sõpradega. Antud üritus on tipphetk Saksamaa Großefehn/Wiesmoor Rotary Klubi delegatsiooni ja Saksamaalt Ida-Friisimaalt pärit naiskoori Cantarella Türi Rotary Klubi ja orkester Türi külastusele. Veel on kavas tutvuda Oisu Perekoduga, Retla Kooli uue õpilaskoduga ning pidada ühine arutelu Oisu Perekodu toetamise projekti laiendamiseks, kaasates sinna teisi Türi ja Großefehn/Wiesmoor Rotary klubide sõprusklubisid. Tutvutakse ka Järvamaa ja Eesti vaatamisväärsustega.

Enn Mäger

Türi Rotary Klubi president

Türi Kultuurimajas 1.septembril kell 19

Heategevus-

kontsert Esinevad:

Naiskoor Cantarella Saksamaalt/Ida Friisimaalt Dirigent Petra Maria Bondzio

Orkester Türi

Dirigent Ants

Oidekivi

Tasuta

Heategevuslikud annetused Oisu Perekodule Koostöös osalevad: Türi Rotary Klubi ja Wiesmoor-Grossefehn Rotary Klubi

10


TÜRI RAHVALEHT 31. august 2012

10

klõps

Saada oma klõps aadressil rahvaleht@tyri.ee

Turi

kuhu minna

Kevade kodu

Kuni 30. september Illimar Pauli maalinäitus „Värvilised“ – akvarellid ja graafika Türi kultuurimaja galeriis

Spordiklubi Hotsport treeningud naistele Türil E, T ja N: 3.09 kell 18 „Tervis ja tasakaal“ Türi Kultuurimaja tantsuklassis. 4.09 kell 19 funktsionaaltreening ja 6.09 kell 19 ringtreening Türi Ühisgümnaasiumi saalis. Lisainfo treener Deivi Šadeikolt tel 522 7818, deivi@hot.ee

Kultuurimajas alates 3. oktoobrist. Ühineda võite kogu hooaja jooksul. Registreeru tantsule: diana@bailador.eu, tel 522 9202. Lisainfo www.bailador.eu 15.09 Türi sügislaat Kooli pargis 15.09 kell 11 Metsa- ja matkapäev Tõrvaaugul 16.09 kell 15 eakate klubi Ehavalgus peoõhtu Türi Kultuurimajas 20.09 Saara kirjastuse näituse avamine II korruse galeriis 23.09 kell 11 Türi-Paide sügistriatlon. Algus Türi ujulas 27.09 325 aastat kooliharidust Türi kihelkonnas tähistamine. Kell 13 hariduskonverents „Eilsest homsesse“ Türi Kultuurimajas 29.09 kell 19 Kuressaare Linnateatri etendus „Oma saar“ Türi Kultuurimajas. Lavastaja Raivo Trass. Osalejad: Piret Rauk, Peeter Tammearu, Andres Raag (Tallinna Linnateater), Janek Sarapson ja Gerlin Kruuser või Airike Vipp. Piletid 10/8 € müügil Türi Kultuurimajas

9.09 kell 16 USA õhujõudude bigbändi Wings of Dixi kontsert Türi Kultuurimajas. Tasuta 12.09 kell 18–19 Kariibi ja Dominikaani tantsude näidistund Türi Kultuurimaja tantsuklassis (juhendaja Diana Oja). Tasuta. Salsa ja bachata paaristantsukursus algajatele kolmapäeviti kell 19–20 Türi

Täiendav info: Türi Kultuurimaja tel 387 8248 Oisu Rahvamaja tel 5340 3551 Kabala Rahvamaja tel 5300 3987 www.tyri.ee

1.09 kell 19 heategevuskontsert Türi Kultuurimaja väikeses saalis. Esinevad naiskoor Cantarella Saksamaalt (dirigent Petra Maria Bodzio) ja orkester Türi (dirigent Ants Oidekivi). Heategevuslikud annetused Oisu Perekodule. Koostöös osalevad Türi Rotary Klubi ja Wiesmoor-Grossefehn Rotary Klubi

Öeldakse, et viin viib mõistuse. Sellel mehel, kes istub PõikvaAruküla tee ääres pingil, on läinud aga kogu ülemine pool. Jäänud on ainult püksid, saapad, viinapudel ja kenad lilled ülalpool vöökohta. Teet Reier

reklaam 12. septembril kell 15–17 toimub Türi Kultuurimajas eesti-soome jalatsivabriku sügis-ja talvejalatsite müük. Naiste tänavakingad suuruses 36-43 nr.

IN D A D E G A H E T A IM R A P ! P A K K U M IS E D

Kaunist kooliaasta algust kõikidele õpilastele ja õpetajatele ning vastupidavust terveks õppeaastaks!

Võhmas Viljandimaal 15. septembril 10.00–17.00 III laat

Võhma Juurikas Korraldab Võhma aiandusselts Kanarbik

Teave: 517 6748, 437 7220, www.vaskanarbik.ee


TÜRI RAHVALEHT 31. august 2012

11

vana ja uus

teated u 1927 René Viljati erakogu

UUED KODANIKUD KRISTO PORVAL 6.07.2012 SEBASTIAN JAANHOLD 10.07.2012 MIA EINLA 14.07.2012 PAULA ÕITSPUU 14.07.2012 PILLERIIN PALMEOS 16.07.2012 JOONAS KREITSMAN 25.07.2012 HUBERT OTT 1.08.2012 LAANA MÄNDUL 4.08.2012 MAGNUS VÕTTI 8.08.2012

Palju õnne!

Türi vana koolimaja teisel korrusel on klassiuksed ootevalmis lahti ja uus õppeaasta võib alata. Uksed olid sel ajal veel puidust, hilisematel aastatel kaeti need pehme kattega. 2012 René Viljat

kuulutused Küttesüsteemide ehitus. Tel 513 8314, www.avmterm.ee

Praegune koridor on trepi juures lastele turvalisemaks ehitatud. Osa seinu on kinni ehitatud ja sinna on kinnitatud redelid, mida on võimalik kasutada kehalise kasvatuse tundides. Ka trepiäärset seina on veidi pikemaks ehitatud.

Türi Vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke JURI ZELENOV 24.06.2012 LEMBIT SIMSON 27.07.2012 JÜRI JÕELA 27.07.2012 MILVI TAMMARU 28.07.2012 GAURI HIRTENTREU 29.07.2012 AKSEL LAIDEMÄE 29.07.2012 ARRO ALT 30.07.2012 EDA KOEMETS 30.07.2012 VELLO MÄNNISTE 6.08.2012 MAREK PIKSAAR 7.08.2012 HELMI RAUDSEPP 13.08.2012 LEMBIT KIVIMÄE 13.08.2012 LEILI KUUSK 15.08.2012 SAIMA LUIK 18.08.2012 Avaldame kaastunnet omastele

Türi-Alliku Lasteaed otsib oma meeskonda MUUSIKA- JA LIIKUMISÕPETAJAT (0,7 ametikohta). Tööle asumine 17.09. Sooviavaldus ja CV saata 3.09 Türi-Alliku Lasteaed, Türi vald, 72232, Järvamaa või e-mailile tyri-alliku.lasteaed@tyri.ee tel 5569 4719. Müüa 3-toaline mugavustega korter koos garaažiga Oisus. Tel 5343 6140. Vajatakse tööstuskaupade müüjat Türile. Tel 5695 9106. Türi ujula avatud 31.08 kell 14–22 ja 2.09 kell 15–22. Alates 3.09 ujula avatud E–N 18–22; R 14–22; L ja P 15–22. Vesiaeroobika ja vesivõimlemine alustavad septembrist vanadel aegadel. Treener Merle Vantsi. Info ujulast 384 7187. Tegutsev ilusalong Paides annab rendile 2 juuksuri töökohta, kosmeetiku, küünetehniku või massööri töökohta. Info tel. 5691 3023, oodatud kõik pakkumised.

Ale talu müüb nisu ja otra. Koit Teder 515 3808. Müüa korralik 3-toaline mugavustega ja möbleeritud korter Imaveres. Võimalik kohe sisse kolida. Tel 5594 7454. Massaaž Türi ujula ruumes paneb su keha naeratama. Erinevaid võtteid kasutades leiad abi nii liiges- ja lihasvalude, lümfiringe aegluse, turja- ja kaelaprobleemide, peavalude kui ka lihtsalt väsimuse korral. Sõbrad soovitavad! Üks massaažikord, mis kestab umbes 2 tundi, maksab 20 eurot. Kokkulepped telefonil 5806 9488. Kutsetunnistusega terapeut Viu Männik OÜ Autosõit Autokoolis igal nädalal B- ja C-kategooria kursused ning lõppastmekoolitused (libedasõit). Teooria võimalik läbida e-õppes (internetis). Info tel 5332 0088 ja www.autosoit.ee

Kuuluta ja reklaami Türi Rahvalehes

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 387 9717, 5333 3152 E-post: rahvaleht@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee Tegevtoimetaja: Teet Reier Korrektor: Reet Piik Küljendaja: Elin Kalda Raamatupidaja: Marge Tropp Türi Arengu SA juhatuse liige: Auris Rätsep Trükkija: AS Kroonpress Levitaja: AS Eesti Post Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja arvatud riiklikel pühadel) kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152. Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides. Trükiarv on 4800 ja lugejaid 10 000. Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel rahvaleht@tyri.ee. Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepanekud lehe sisu kohta palume saata tegevtoimetajale.

Fotograaf René Viljat tel 525 8325 reneviljat@hot.ee

Ostan vanu (enne 1945. aastat) õnnitluskaarte ning fotosid Eesti ja välismaa linnadest, küladest, inimestest ja sündmustest.

Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa ja metsakinnistuid hinnaga kuni 10 000 eurot/ha. Kinnistud võivad olla tehtud raietega või asetseda piiranguvööndis. Tel: 55 40 150


TÜRI RAHVALEHT 31. august 2012

12

reklaam Lugejaküsimus Tänases Türi Rahvalehes on juttu sellest, et 1. septembril läheb Türi valla koolide esimestesse klassidesse ühtekokku pea üheksakümmend last. Küsimus on: mitu last läheb tänavu Kabala Põhikooli I klassi? Seekordse lugejamängu auhinna on välja pannud Türi vallas Poakal tegutsev mesinik Peedo Läll. Auhinnaks on 1,5-kilone meeämber. Peedolt on kõigil soovijatel võimalik mett osta, kui helistada numbril 5390 4585. Vastused palume saata hiljemalt 27. septembriks e-posti aadressile rahvaleht@tyri.ee või posti teel: Türi, Kohtu tn 2, 72215, Türi Rahvaleht. Palume vastajatel lisada ka oma telefoninumbri, et võitjaga ühendust võtta.

Parim puitbrikett kogu maal

Hoolas peremees muretseb talvekütte juba praegu

Hoolas peremees muretseb talvekütte juba praegu Puitbrikett parima hinnaga otse tootjalt Telli telefonitsi: 55684784 või e-post: estobrik@estobrik.com

Telli telefonitsi: 5568 4784 või e-post: estobrik@estobrik.com

Puitbrikett parima hinnaga otse tootjalt

HEI, LAADALE Türile

raudteejaama parklasse

8. septembril kell 9–16 tel 5660 4030

Pangabuss peatub: Laeva kultuurimaja juures kell 9.00–10.00 Kabala rahvamaja juures kell 11.30–12.30 Võhma linnavalitsuse juures kell 13.00–14.30 Suure-Jaani Konsumi kaupluse juures kell 15.30–18.00

III kvartalis 2. ja 16. juuli 6. ja 17. august 3. ja 17. september

Bussis saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid. Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega www.swedbank.ee. Lisainfot pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

31.08.2012 - Türi Rahvaleht  

Tere tulemast lugema 2012. aasta augustikuu Türi Rahvalehte!

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you