Issuu on Google+

TÜRI RAHVALEHT 25. mai 2012

TÜRI VALLA AJALEHT

1

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

25. mai 2012 nr 5 (798)

• Turvalisus on meie kõigi asi lk 2 • Muusika seob Türit maailmaga lk 3

• Ühisgümnaasiumi esimene aasta lk 4 • Lillelaada kuninganna lk 5

• XXXV Türi lillelaat lk 6–7 • Pilguheit Türi valla rahakotti lk 8

XXXV Türi lillelaat jäi oma traditsioonidele kindlaks ning tõi ka seekord kevadpealinna ligikaudu 800 kauplejat. Nende pakutavat said kolme päeva jooksul uudistada ja osta kümned tuhanded laadakülalised. Viimaste hulgas on vähemalt viimased viisteist aastat olnud ka presidendiproua Evelin Ilves. Ka seekord jäi ta laadaga rahule, sest juba sama päeva õhtuks olid ostetud taimed saanud Ärma talus mulda. Pikemalt saad tänavusest Türi lillelaadast lugeda lk 6–7. Teet Reier

SÕNUMID

Rohevahetus tuleb taas Taimed ja istikud on rännanud ja rändavad ka edaspidi aiast aeda, naabrilt naabrile, tuttavalt tuttavale ilma selle eest raha maksmata. Kuna taimi on kahju ära visata, siis ülejääk jaotataksegi heast südamest. Pühapäeval, 10. juunil kella 10–15 toimub Türi kultuurimaja sisehoovis taaskasutuslaat „Ühe vana teise uus“ ning samal ajal oodatakse aiandushuvilisi Türi Kultuurimaja parki, kus leiab aset rohevahetus. Vahetatakse või antakse ära ilu- ja tarbetaimi, pistikuid, seemneid, sibulaid, juurikaid ning aiatarbeid. Lisaks taimedele võib rohevahetusele tuua ka üleliigseid taimeanumaid ja aiakirjandust. Kõik on oodatud kogemusi jagama ja taimi vahetama.

Murumoori park ootab peole 16. juunil toimub kevadpealinnas “Lapsukesete lustisõit”. Kell 12 oodatakse kesklinna parki emasid-isasid, kellel on väikene järeltulija vankris või kärus. Kavas on tervitused, minivõistlused, rongkäik Murumoori mängupargi sünnipäevale. Armsad noored pered, naudime koos toredat kevadaega ja näitame, et oleme Türil olemas!

Sajad esinejad lähevad peole Järvamaa 75. laulu- ja tantsupidu toimub 26. mail Paides. Türi vallast osaleb peol 13 koori, 14 tantsurühma ja orkester, kokku umbes viissada lauljat, tantsijat ning pillimängijat. Laulupeol esinevad Türi vallast järgmised koorid: Kabala Põhikooli, Retla Kooli, Laupa Põhikooli, Türi Põhikooli 1. klassi ja 2.–4. klassi mudilaskoorid, Retla Kooli, Laupa Põhikooli ja Türi Põhikooli lastekoorid, Türi Poistekoor, Türi Põhikooli neidudekoor, Türi Ühisgümnaasiumi noortekoor, Türi noortekoor Tünk ja segakoor OiReTa.

Tantsupeol tantsivad Türi Kultuurimaja lastetantsurühm ja segarühm Kaktus, Türi Põhikooli 2. klassi, 2.a klassi, 3.–4. klassi, 5. klassi ja 7.–9. klassi tantsurühmad, Türi Ühisgümnaasiumi tantsurühmad Anni ja Karola, Kabala Rahvamaja naisrühm Kabalabajalad ja memmede rühm Segadik, Oisu Rahvamaja memmede rühm Ohakas ja Taikse Kultuurimaja memmede rühm Krookus ning Särevere naisrühm Säreli. Pilli mängib orkester Türi. Meie kollektiive juhendavad Eda Liblik, Annely Läänesaar, Virve Kaljula, Siret Heinaste, Ul-

105

number

vi Tamm, Tiiu Schüts, Tea Saar, Heli Tammai, Airi JakobsonMännik, Vaike Tormila, Helle Soo, Velli Leesmaa, Gerli Sandermat, Külli Piirits ja Ants Oidekivi. Kell 15.30 süüdatakse Lembitu pargis peotuli, mis liigub Paide Gümnaasiumi staadionile, kus kell 16 algab tantsupeo etendus. Laulupeo rongkäik hakkab Aiavilja tänavalt liikuma orien-

aastat möödub tänavu Järvamaa esimesest laulupeost teerivalt kell 17.45 ning kulgeb marsruudil Pärnu tn - Keskväljak - Tallinna tn - Veski tn - Vallimägi. Laulupeo kontsert algab kell 18.15 ning lõpeb umbes kell 20. Peol osaleb rohkem kui 2000 lauljat, tantsijat ja pillimängijat. Külla on tulemas kollektiivid Rapla-, Pärnu- ja Viljandimaalt ning Norrast ja Taanist.

katrin soomets

kultuurispetsialist


TÜRI RAHVALEHT 25. mai 2012

2

arvamus Linnud kohal, lillelaat läbi Peab alustama taas vana jutuga, mis mitmeid kordi räägitud. Mai on Türi vallas kõige tihedamalt sündmusi täis pikitud kuu. Kui oleks võimalust, võinuks teha kaks korda mahukama lehe, selleks et kõik kajastamist väärivad sündmused sisse saaks. Aga samas, kus siis toimekal aedlinlasel või maainimesel aega külvikuul kirjatsurade kirjutisi lugeda. Neil peamine, et seeme mulda ja tomatitaim kasvuhoonesse saaks, kartulipanekust rääkimata. Tõsi, viimasest on väikeste põllulappide omanikud viimastel aegadel üha enam loobunud – harimine ja väetamine läheb kordades kallimaks. Sama raha eest saad talunikult sügisel söögikartuli ja jääb ülegi. Enda kasvatatud kraam on muidugi ikka see kõige ökom. Kui küsida, et mis selle kasvuhoone või paari peenraga ikka jändad, on nii mõnigi tuttav vastanud, et tead kui hea on saaki noppida, ikkagi omakasvatatud. Kui tänavust lillelaata läbi kaamerasilma jälgisin, siis tundus, et paljude laadaliste siiatuleku põhjus oli oma lille- ja viljapuuaia värskendamine uute lillede ning õunapuudega. Erksavärvilised tulbid ja kena vormiga püvililled läksid kiirelt kaubaks. Inimestega räägitust on veel üks mõte pähe keerlema jäänud. See puudutab heategevust. Hiljaaegu oli üks Türi vallas elav pere telesaates „Kodutunne“. Inimene, kes mulle helistas, arvas, et selle asemel, et teha telefoniannetusi nägamata, mis selle annetatud raha eest saab, võiks võtta selle saates osalenud pere, sõidutada nad poodi ja lubada neil teatud summa eest kaupa valida, siis on kindel, kuhu ja millele see raha kulus. Arvan, et head teha ei tee kunagi halba. Iga heategija peab leidma selleks enda jaoks sobiva viisi.

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Turvalisus on meie kõigi asi

urmas piigert

Türi vallavolikogu majandus- ja keskkonnakomisjoni liige

Inimesed töötavad ja toimetavad oma parimate oskuste ning teadmiste järgi. Meie hinnangud tegijate kohta võivad olla erinevad, kuid kindlasti ei olnud praeguse turvalisuse komisjoni vähene aktiivsus tingitud komisjoni esimehest, pigem vähesest tagasisidest Türi Vallavalitsuse eelmiselt koosseisult. Kõik teemad, mis turvalisuse komisjonis arutati, on esitatud ettepanekutena Türi Vallavalitsusele ja on kõigile lugemiseks ka valla dokumendiregistris. Endise komisjoni liikmena võin kinnitada – komisjon tegi oma tööd temale seatud ülesannete piires.

Esimest korda loodi turvalisuse komisjon Türi linnas 2000. aastal Isamaaliidu ettepanekul. Komisjoni toonane juht Rain Kaarjas pööras samuti suurt tähelepanu eri osapoolte ja linnakodanike kaasamisele turvalisuse küsimuste lahendamisse. Tema alustas naabrivalvepiirkondade loomisega. Nüüdseks on Türi linna pea kõikidel tänavatel üleval Naabrivalve sildid ja seda tänu Jüri Siimu entusiastlikule eestvedamisele. Väga tähtis roll ongi vallakodanikel – leida endas julgus teavitada kõigist väärnähtustest ja puudustest. Kui tekiks tõsiselt

töötav ahel: Türi Vallavolikogu – Türi Vallavalitsus – vallakodanikud – jõustruktuurid, paraneb ka meie vallas turvalisus. Nüüdseks on turvalisuse komisjon alalise komisjonina likvideeritud ning suurem osa tema ülesandeid antud üle majanduskomisjonile, kuna need haakuvad just majandusteemadega. Näiteks teede korrasolek on samuti seotud nii turvalisuse kui ka majandusega – olgu siis lumeja libedusetõrje või siis parimate lahenduste leidmine valla teede korrahoidmisel – et ei oleks avariisid ega talvel kukkumisi, luumurde jne. Samuti see, kuidas on valgustatud ülekäigurajad ja inimeste põhilised liikumisteed. Me peame vaatama turvalisust laiemalt. Hindama kõiki vallas esineda võivaid ohtusid ja vähendama ohtudest tulenevaid riske ühiselt ennetustöid tehes. Ma arvan, et kõige rohkem infot

selle kohta on just vallavalitsuse majandusosakonnal ja volikogu majanduskomisjonil. Kui me lisame siia komisjoni veel jõustruktuuride esindajad, saaks sellegi asja korralikult ja läbimõeldult tööle. Viimasel koosolekul need küsimused ka tõstatasin. Vallal pole ei kriisikomisjoni ega riskianalüüsi. Suur asi on, et asjast võeti kinni ja töö selle nimel käib. Mööda ei saa vaadata ka tervishoiust. Kiirabibrigaadi loomine Türile pole ilmselt meie eelarve juures võimalik. Väga tähtis on see, et kogu vallas on kättesaadav esmatasandi arstiabi. Küsimus on, kuidas meditsiiniteenuseid Türil veelgi parandada. Seda nii esmase abi kättesaadavuse kui ka eriarstide osas, samuti tervisekeskuse kui meditsiiniasutuse olukorra osas. Mis puutub noortesse ja kooliturvalisusesse, siis vallavalitsuses on tööl haridusspetsia-

list, lastekaitsespetsialist, sotsiaaltööspetsialistid, kes koos koolide psühholoogide ja sotsiaalpedagoogidega saavad oma heade oskuste ja teadmistega lahendada noorteprobleeme. Igasuguseid ettekirjutusi saavad vajaduse korral kogukonna turvalisusele mõeldes teha vallavalitsuse spetsialistid ja nemad kontrollivad ka ettekirjutuste täitmist. Selleks ei pea olema eraldi palgal järelevalvespetsialist ning sellist õigust ei ole vallavolikogu komisjonidel. Kuidas käituda ja olla riigi kodanik, on ühelt poolt reguleeritud seaduste jt õigusaktidega, kuid pärast erinevaid ennetustöid jääb ikka kodaniku enda südametunnistusele, kui vajalikuks ta peab helkurit, kui oluliseks peab esmaabi, kui oluliseks peab kaasarääkimist ja -töötamist kogukonna turvalisuse jaoks.

Kriis annab võimaluse kurssi muuta sven mikser

SDE esimees

Rasked ajad nii Eesti kui ka Euroopa majanduses jätkuvad veel mõnda aega. Aga just raskel ajal tulebki tõsiselt mõelda, kuidas muuta harjumuspäraseid poliitikaid nii, et need tagaksid riigi ja ühiskonna arengu ja konkurentsivõime, toomata ohvriks inimeste toimetulekut ning seadmata ohtu tänaste noorte tulevikuvõimalusi. Eesti valitsus on seni seadnud oma peaeesmärgiks eelarvetasakaalu hoidmise. Kõige lihtsam on seda teha, kui

kahanevate tulude puhul ka elutähtsaid kuluridu mehaaniliselt maha tõmmata, ent selline primitiivne lahendus ei tööta. Euroopaski mõistetakse üha enam, et kulukärped üksi ei aita võlalõksu sattunud riike, kuna viivad võlakoorma kahandamise kõrval langusse ka riikide majanduse. Konkurentsivõime taastamiseks on aga oluline kestlik majanduskasv. Sotsiaaldemokraatlik lahendus Eesti arengu ja konkurentsivõime väljakutsele on inves-

teeringud inimvarasse. Esmalt tähendab see reaalset riigi tuge peredele laste kasvatamisel – ja seda mitte siis, kui lapsevanem on jõudnud pensioniikka ja lapsed ise tööealised, vaid just siis, kui pered kõige enam abi vajavad. Selline tugi peaks sisaldama nii universaalseid lastetoetusi kui ka peredele suunatud teenuseid. Sarnasest süsteemist kõnelevad ka valitsuse arengukavad, paraku ei ole võimulolijad oma strateegiadokumente tegudes järginud. Teiseks tähendab inimesse investeerimine võrdseid haridusvõimalusi kõikjal Eestis – nii lasteaiakohtade, põhi-, kutse- ja gümnaasiumihariduse kui ka kõrghariduse osas. Koolivõrku ümber kujundades tuleb seega arvestada mitte üksnes mastaa-

biefektiga, vaid jälgida seda, et hariduse kvaliteet tõuseks, aga juurdepääs haridusele maapiirkondades seeläbi ei halveneks. Umbsõlmeks, kuhu takerdub haridusreform, aga ka paljud teised lahendusi ootavad eluvaldkonnad, on teoks tegemata haldusreform. Paraku ei leia Toompea võimupartnerid siin ühist keelt ning kohati jääb mulje, et seda ei soovitagi leida. Kannatajaks on üha ääremaastuvad maapiirkonnad ja väikelinnad. Mitmed ümberkorraldused on tehtavad suurte kuludeta, ent kindlasti on eeskätt sotsiaalja haridusvaldkonnas mitmeid meetmeid, mis nõuavad raha. Kuna jooksvate kulude katmine ühekordsete tulude või laenurahaga ei ole jätkusuutlik, siis on meie ees kaks valikut: kas leida

tänaste kulude seast kokkuhoiukohti või otsida uusi tuluallikaid. Sotsiaaldemokraadid on veendunud, et enne täiendavate eelarvetulude otsimist tuleb kriitiliselt üle vaadata, kas riigi tänased kulutused – näiteks vanemahüvitise 2000 eurot ületav ülemmäär või kahtlase konkurentsivõimega elektritootmistehnoloogiasse tehtavad hiigelinvesteeringud – on ikka hädapäraselt vajalikud. Täiendavaid maksutulusid otsides tuleb aga silmas pidada ka sotsiaalse õigluse aspekti – riik ei tohi panna kellegi õlule suuremat koormat, kui see kanda suudab. Tark ning inimvara väärtustav sotsiaal- ja hariduspoliitika, mida rahastatakse targa eelarve- ning maksupoliitikaga – see on võti, mis toob meile ohvriteta majanduskasvu.

kui ka lastevanemates, kardeti uue katsetamist, aga kooli väljakutseks oli sotsiaalse kompetentsuse arendamine. Türi Põhikooli 8. klassi õpilased koostasid kodukohateemalise loovtöö, milleks oli uurimus, projekt, kunstitöö vms. Nüüd on 70 loovtööd kaitstud, tulemused üllatavalt huvitavad ja suurepärased. Loovtööde käigus valmisid Türi käpiknukud – eit ja taat, hulgaliselt lauamänge, mis õpetavad tundma kodukoha vaatamisväärsusi, kultuuri ja ajalugu. Kõige töömahukam „Türi oma lauamäng“ valmis Laura Oloneni, Johanna Terehovi, ja Veigi Vesmani kätetööna. Õpilaste loovtööna valmis kooli ajaveeb jäädvustamaks kooli sündmuseid. Väga huvitav oli loovtöö „Kuidas Türi tänavad oma nime said“. Rednar Loometi nimimuistendi põhjal said nimetuse 7 Türi linna tänavat. Õpilase arvamuse kohaselt

võiks Türil olla ka Õuna tänav. Kunsti ja matemaatika lõiminguna valmis värviraamat “Head isu!“, mille autor on Elina Pent. Sellest värviraamatust saab infot meie linnas asuvatest söögikohtadest. Põhikooli ülesanne on ka luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. Siinkohal loodame tõesti vallavalitsuse tõsisele suhtumisele Türi Põhikooli õpikeskkonna parandamisse. Vajame võimlat koos juurdeehitisega, et mahuksime kõik ära ühte koolihoonesse ja jätkuks igale õpetajale oma klassiruum. Kas pole tore? Eesmärk on ju tugev põhikool – meie laste õnnelik tulevik.

Koolireform on juba minevik

hinnang

ülle tammela

vallavolikogu liiges

Türi tänavate kordasaamine võtab veel pisut ning peatänava kõnniteedel liiklejad peavad lähiaastatel leppima asfaldi ja kruusakatte vaheldumisega. Tänavu algama pidanud Türit läbiva Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee rekonstrueerimise algus lükkub Maanteeameti ettepanekul järgmisesse aastasse. Rekonstrueerimise käigus peaksid uuenema nii Viljandi kui ka Paide tänav ja nendega piirnevad kõnniteed. Teet Reier

Koolireform Türil on juba minevik, peagi saab mööda sellele järgnenud esimene õppeaasta. Türi Põhikooli kollektiiv on üksmeelne ja teotahteline, huvitav on oma koolikultuuri, väärtuste ja hoiakute väljatöötamine. Kasutada saab aastatega omandatud kogemusi ja hoiduda eelnevalt tehtud vigadest. Tõsine väljakutse Türi Põhikoolis on teismeliste väga suur kontsentratsioon ning sellest tulenevad probleemid, mis on seotud õpi- ja käitumisraskustega. Kõige selle vältimiseks on välja töötatud õpiabiplaanid, tunnikülastuslehed, tunnirahuklassi kasutamise töökord, meetmed kooli kodu-

korra mittetäitmisel. Igal nädalal toimub kooli õppenõustamiskomisjoni kokkusaamine, kus püütakse leida õpi- ja käitumisraskuste põhjuseid ning leida õpilasele sobivaim tugimeede, nõustada õpilast ja lapsevanemat. Kodu roll lapse väärtushinnangute kujunemisel on kooli omast suurem, kuid meie keskendume sellele, mis on meie võimuses. Erilist tähelepanu tahame pöörata edaspidi 9. klassidele, sisendada neile teadmist ja suhtumist, et neil on võimalus ning kohustus olla eeskujuks noorematele (1. septembril 1. klassi kooli saatmine, õpetajate päeval on nemad õpetajad, aru-

tada nendega kooliprobleeme, korraldada ümarlauda ja arvestada nende arvamusega, suhtuda neisse kui partnerisse). Arvan, et see on üks pluss põhikoolil, et on võimalik keskenduda just III kooliastme lõpuklassidele, kes gümnaasiumi puhul jäid ikka vaeslapse ossa. Õpetada kooli vanematele õpilastele juhinduma oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: vägivallast hoidumine, ausus, vastutus, õiglus. Anda neile mõista, et nemad on need, kellest sõltubki kooli maine ja siinsed hoiakud. Muidugi ei õnnestu see ühe aastaga, aga kui sellele kogu aeg tähelepanu pöörata, siis aastatega võib selle saavutada. Üks võimalus aidata kaasa õpilase kasvamisele loovaks mitmekülgseks isiksuseks on uue riikliku õppekava rakendamine ja 8. klassis loovtöö koostamine. Mõte tekitas esialgu kahtlusi ja hirmu nii õpilastes, õpetajates


TÜRI RAHVALEHT 25. mai 2012

3

uudised

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Liiklemisest

Noored kutsuvad kunstipäevale

Märkamatult on saabunud kevad ning suvigi pole enam kaugel. Seoses sellega on teedele ja tänavatele ilmunud järjest enam jalgrattureid ja pisimopeedijuhte. Kindlasti peab jalgratta ja pisimopeediga liikluses osaledes teadma, tundma ja loomulikult järgima liiklusseadusest tulenevaid nõudeid ning seetõttu on oluline korrata üle liiklemise põhitõed. Jalgratta all mõistetakse vähemalt kaherattalist sõidukit, mis liigub sellega sõitva inimese või inimeste lihase jõul pedaalide või käsiväntade-hoobade abil. Jalgratas võib olla varustatud elektrimootoriga, mille maksimaalne püsivõimsus ei ületa 0,25 kilovatti. Pisimopeedi all mõistetakse vähemalt kaherattalist sõidukit, mille suurim kasulik võimsus sisepõlemismootori korral ei ületa ühte kilovatti ning valmistajakiirus ei ületa 25 km/h. Jalgratast võib iseseisvalt sõiduteel juhtida vähemalt 10aastane laps, kes on omandanud jalgratturi kvalifikatsiooni. 10–15-aastasel isikul peab sõiduteel sõitmisel kaasas olema juhiluba. Jalgratturitele vajalikku tunnistust on võimalik saada kohaliku õppeasutuse kaudu. Alla 16aastased lapsed peavad teel jalgratta ja pisimopeediga sõites kandma kinnirihmatud jalgratturikiivrit ning seda peavad kandma nii juht kui ka sõitja. Nõude järgimise eesmärk on vähendada sõitjate peavigastusi. Alla 16 aasta vanusel jalgratturil ja 14–15 aasta vanusel pisimopeedi juhil peab olema kaasas ohutu sõidu võtete tundmist tõendav tunnistus. Jalgrattal ja pisimopeedil peab olema töökorras pidur ja signaalkell. Ees valge ja taga punane ning ühel ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur. Pimedal ajal või halva nähtavuse korral jalgrattaga – pisimopeediga sõites peab põlema ees valge ja taga punane tuli. Patrullpolitseinike tähelepanekute järgi aga puuduvad Türi linnas paljudel jalgratastel pimedas liikudes nõutavad tuled. Korralik jalgratas maksab tänapäeval palju, pisimopeedist rääkimata. Kindlasti peaks mõtlema oma kaherattalise sõbra turvalisusele. Möödunud aasta kevadperioodil tehtud tähelepanekute põhjal võib väita, et õppetöö ajal õppeasutuste juures asunud jalgratastest ligi pooled olid lukustamata. Jalgrataste vargused pole viimastel aastatel Türi piirkonnas küll sagedased ning võib-olla ongi see põhjuseks, miks jalgrataste lukustamise peale ei mõelda. Ju siis ollakse liiga kindlad oma vara turvalisuses. Siinjuures on väike palve lastevanematele – ostke oma lapse jalgrattale turvalukk ja kui see on olemas, siis selgitage lapsele luku kasutamise vajalikkust. Ohutut liiklemist!

1. juunil toimub Türi Kultuurimaja pargis Türi Ühisgümnaasiumi kunstipäev. Kool kutsub linnarahvast osa saama kunstipäeva töötubadest ja, kes teab, võib-olla tundma end päris kunstnikuna – istudes piknikulinal, kaasas piknikukorv ning joonistusplokkpliiats visandamas kodulinna eluolu. Kunstipäeva idee on tutvustada Türi Ühisgümnaasiumi kunstisuuna õpilaste tegemisi laiemale publikule. Türi Kultuurimaja park on kunstipäeva korraldamiseks suurepärane koht – avatud linnaruumiga, valgusküllane ning inspireeriv. Samal päeval on vaatamiseks üleval õpilastööde näitus. Lisaks maalidele on fotograafiatundides pildistatud Türi linna vaateid ning kokku pannud fotokollaažid. Avatud on mitmed töötoad, kus saab külmikumagneteid ja ehteid meisterdada. Juhendajateks on ühisgümnaasiumi õpilased, õpetajad ja tegevkunstnikud, nende seas Leelo Männa, Resa Tiitsmaa, Leho Rubis ja Anne Reinberg. Tegevused kestavad kella 14–18 ning on avatud kõigile huvilistele. Töötoas osalemine maksab 0.50–1 €. Valmis eseme saab osavõtja endale. Lisaks meisterdamisele proovivad õpilased kätt vabas õhus maalimises ja joonistamises.

Tarmo Kivi

Türi konstaablijaoskonna politseileitnant

tr

Lasteaia kevadpidu Kolmandat korda välja antud Järvamaa aasta ema tiitlit saab alates 11. maist kanda Ülle Pent, kes elab Türi vallas Mäekülas. Pentide peres kasvab kaheksa last, kellest noorim on kuue- ja vanim kahekümne kuue aastane. Koeru Kultuurimajas toimunud aasta ema tiitli väljakuulutamisel öeldud tänusõnades lausus Ülle Pent, et ta on oma lapsi kasvatanud südamega, nõnda nagu seda teeks iga teine ema. Aasta ema tiitliga käib kaasas ka Resa Tiitsmaa valmistatud nukk, mis on tehtud tiitlisaaja sarnane. Aasta ema nominent oli tänavu ka Külli Huopolainen Türi vallast Arkmalt. Teet Reier

Muusika seob Türit maailmaga 21.–23. maini viibisid Laupa Põhikoolil ja Türi Muusikakoolil külas Comeniuse koostööprojekti sõpruskoolide esindajad Hispaaniast ja Hollandist. Tegemist on 2011. aasta novembris käivitunud kolme riiki siduva projekti “Music for everybody” jätkuga, milles osaleb kokku kuus kooli. Peale Laupa Põhikooli ja Türi muusikakooli osalevad muusikaalases koostöös Sticting OBS Samenspel kool ning Sticting Muziekcentrum Zuidoost muusikakool Hollandist Amsterdamist ja Germanes Bertomeu põhikool ning muusikakool Matarost Hispaaniast. Külalised tutvusid Eesti koolisüsteemi ning muusikaõppega ning olid vaimustuses neile koolides pakutud ter-

Türi ja Särevere lapsed olid usinad vanapaberit koguma Väätsa prügila korraldatud vanapaberi kogumise kampaania „Vanapaber 2012“ käigus koguti taaskasutamiseks kümneid tonne vanapaberit. 17. mail Paide Kutluurikeskuses toimunud lõpuüritusel jagati parimatele kogujatele auhindu. Põhikoolide arvestuses saavutas esikoha Türi Põhikool, kes kogus tänavu vanapaberit üle 11 tonni. Koolisisese arvestuse järgi tõi enim vanapaberit Kai-Melli Kapten, üle 800 kilogrammi. Poole väiksema koguse toojaid olid Stenver Lipand, Liisa Tamm ja Tõnu Koskor. Kokku oli vanapaberi toojate nimekirjas 60 õpilast. Edukalt osales tänavu esimese lasteaiana kampaanias Särevere lasteaed, kes pälvis eripreemia kui kõige nooremate osalejatega asutus. Põhikoolide ja gümnaasiumidega konkureerides kogus Särevere lasteaed 1780 kilogrammi vanapaberit.

Poistekoor esines Ahvenamaal Väliskülalised koos Laupa põhikooli õpilastega mõisasaalis. Kaarel Aluoja

vituskontsertidest. Projekti koordinaatori Silvia Boschi ütlust mööda lepiti kokku, et koostöös osalevate koolide õpilaste ühiskontsert ja projekti lõpetamine leiab aset tuleva aasta maikuus Mataros. En-

ne seda toimub aga veel kolm kokkusaamist: käesoleva aasta septembris Hispaanias, 2013. aasta märtsis Hollandis ning aprillis Türi Muusikakoolis.

Kaarel Aluoja

Laupa Põhikooli direktor

vanemaid külastada. Siiski saadetakse õnnitlusi kõikvõimalike tänapäevaste sidevahendite kaudu. Kontserdi alguses esinesid emadepäeva luulepõimikuga kolme põlvkonna esindajad. Väga tugeva aplausi pälvisid Liivi Komp ja Vello Laprik, kes esitasid estraadiloo „Poissmees ja tütarlaps“. Lauludega esinesid AnneMai Utrop ja Raul Tamm koos tütrega. Üllatavalt palju oli uusi rahvatantse nii nais- kui ka segarahvatantsurühmadel. Silvi

Türi poistekoor viibis 14.–16.mail Leader Eesti projekti toel Ahvenamaal kontsertreisil. Esinesime vastavatud Alandi Meremuuseumis Mariehamnis. Meie kontserti kajastas ka kohalik raadio. Lõpulauluks kõlanud Ahvenamaa rahvalaulu “Vem kan segla...” järel pühkis nii mõnigi publiku seas silmi. Jõudsime tutvuda Ahvenamaa kauni loodusega ja turnida kaljudel, sõita mitme laevaga ja vaadata, kuidas eestlastest laevaehitajad uhket kaljast ehitasid. Viimati käis poistekoor välismaal 1992. aastal Norras. Seega tuli uut reisi oodata paarkümmend aastat.

Ulvi Tamm

Türi Poistekoori dirigent

Oisu eakad tähistasid emadepäeva Minul oli rõõm sellel aastal osa võtta Oisu Rahvamajas eakate seltsi Elulõnga Õis emadepäevapeost, mille teema oli „Eakad väärivad austust“. Emadepäeva oli tulnud tähistama üle seitsmekümne Oisu eaka ja noorema põlvkonna esindaja. Osa noori oli tulnud peole koos vanavanematega. Kahjuks kaasaja kiire elutempo ja avanenud võimalused on meie noortele avanud suure osa kogu maailmast. Seepärast ei ole paljudel lastel ja lastelastel erinevatelt mandritelt mahti oma

Kesklinna lasteaed pidas 16. mail Türi lauluväljakul oma kevadpidu. Peost võtsid osa kõik rühmad sõimest koolieelikuteni, kokku 96 last. Pidu algas rongkäiguga lasteaia juurest, suundudes läbi linna lauluväljakule. Rongkäiku ilmestasid lõbusad kostüümid ja värvikad mänguasjad. Laululavale astusid suurte kaisukarude, kepphobuste ja teiste mänguasjadega väikesed tantsijad, kaunid nukud ja vaprad tinasõdurid, lõbusad klounid ja metalsed robotid. Peojuhid, optimistlik AH ja pessimistlik OH, andsid kõigile pidulistele esinemisjärje. Pidu toetas rahaliselt Eesti Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp 386 euroga.

Tumanskaja oli õhtujuht, ta esines ka kandlel. Toimus Aasta Vanaema valimine ja autasustamine. Tubliks vanaemaks valiti Siivi Eesmaa, kes on üksi üles kasvatanud 12 last ja tal on 22 lapselast. Eakate selts Elulõnga Õis on tuntud väljaspool maakondagi. Koostegemise rõõmu on õpitud esiemadelt. Jäägu Oisu eakatele ka tulevikus traditsiooniks emadepäeva tähistamine.

Mare Veermaa

Järvamaa Pensionäride Koondise juhatuse esimees

Mäekülas peeti talguid Mäekülas toimus talgupäev 5. mail, selle käigus tehti korda küla servas asuv vana kokkuvajunud kaalumaja asukoht. Talgutele kogunes 26 osalejat, neist 24 külaelanikku ja 2 väljastpoolt küla. Kuna Mäeküla on väike küla, siis võib öelda, et talgutel osalesid peaaegu pooled külaelanikud. Talgulisi oli suuri ja väikeseid, noori ja vanu ning igaüks neist andis oma panuse korrastustöödel. Juhiks ja eestvedajaks oli Mäeküla külavanem Koit Teder, kes organiseeris kohale ka tehnika, mis oli abiks seal, kus käterammust väheks jäi. Üheskoos koristati seni silma riivanud risuhunnik, noorendati sirelihekk ja suures lõkkes põletati prahti. Kehakinnituseks pakuti kõigile talgusuppi ja -jooki. Perenaised olid kaasa võtnud mõned lilleistikud ja nii rajati päeva lõpetuseks vundamendi serva väike lillepeenar. Suur tänu kõigile talgulistele!

Heli Petrovits

Mäeküla elanik


TÜRI RAHVALEHT 25. mai 2012

4

noored Huvitegevuseks jätkub lusti Kooli traditsioonidest ei luba meie olematu ajalugu veel rääkida, aga rõõmsat koos- ja isetegemist pakkus esimene kooliaasta küll kõigile. Kogu koolipere tegi läbi tüügimisprotsessi, (see tähendab kõik võeti vastu TÜG-i liikmeks), meil oli südamlik õpetajate päev, muinasjutuline jõulupidu, isamaaline Eesti Vabariigi sünnipäeva aktus, rõkkav tutipäev, emotsiooniderikas Koogikorv, pannkoogiline esimene sünnipäev jne. Oleme väga rõõmsad, et nii paljudel õpilastel jätkub lusti ja tahtmist pärast pikka koolipäeva huviringides kaasa lüüa. Kevadkontserdil teenisid tulise aplausi meie vahvad rahvatantsijad, andekad solistid, särav noortekoor, kaunikõlaline vokaalansambel, alles oma koostööd alustanud, kuid juba tuule tiibadesse saanud koolibänd ja kõikide lauljate-tantsijate väsimatu juhendaja Annely Läänesaar. Kõigile, kes meie koolimajja astuvad, torkavad silma õpetajate Leelo Männa ja Margus Tiitsmaa käe all valminud kaunid kunstitööd. Meie noorte kunstnike looming on rõõmustanud vaatajaid ka näitustel Paides, Türi Kultuurimajas ja Türi lillelaadal. Meie koolil on ette näidata juba ka suur hulk medaleid ja karikaid spordiradadelt. Mis seal imestada, kui suurepärased treeningutingimused võimaldavad tegeleda väga erinevate aladega ja eeskujusidki pole vaja kaugelt otsida. Laia spordimaailma jõudnud Grete Šadeiko ja Joosep Lohur innustavad oma koolikaaslasi visaduse ning järjekindlusega. Nii tublide ja hakkajate noorte õpetaja olla polegi lihtne. See nõuab pidevat õppimist ja enesetäiendamist. Ühis- ja kogemuskoolitused, kümned projektid, väärtusarenduse koolitaja praktikakooliks ning 2014. aasta küpsuseksami pilootkooliks olemine, tõsised arutelud koolielu paremaks korraldamiseks ja arengusihtide seadmiseks on võtnud õpetajatelt palju aega ning energiat. Aga tulemus on seda väärt! Esimene kooliaasta saab kohe-kohe läbi, aga tulemas on ju järgmised! Me ootame endi hulka õpihimulisi ja tegusaid noori! Pakume nii statsionaarse kui ka mittestatsionaarse õppe võimalust. Õppida pole ju kunagi liiga hilja! Info kooli vastuvõtmise kohta on meie kooli kodulehel. Dokumente ootame 10. juulini tööpäeviti kell 9–15.

ellu rusi

direktor

maili roosme

õppealajuhataja

Õpetajate päeval sulatas südameid noormeeste ansambel. Erakogu

Ühisgümnaasiumi esimene aasta „Üks aasta looduses on terve eluring. Üks aasta koolis on ring väga paljudes eludes. Kevad looduses on uue alguse, ärkamise ja tärkamise aeg. Kevad koolis on kokkuvõtete tegemise ja edasiste sihtide seadmise aeg.“ Sellise mõttega algas Türi Ühisgümnaasiumi kevadkontsert, koolipere esimene suurem ülesastumine väljaspool koolimaja. Tõepoolest – kevad on käes ning koolis on aeg aasta peale tagasi vaadata. Esimest korda. Seetõttu ehk ongi küsimuses „Kuidas me hakkama saime?“ pisut rohkem ootusärevust kui tavaliselt.

Koolipere 1. septembril 2011 avas Türi Ühisgümnaasium oma uksed 201 õpilasele ja 35 koolitöötajale, kellest pidi kujunema kokkuhoidev, ühiste eesmärkide ja põhimõtetega koolipere. Täna võime kinnitada – igapäevase koolitöö, ühiste rõõmude ja murede, koostegemise ja põnevate ettevõtmiste, paljude arutelude ja nõupidamiste kaudu oleme kasvanud sõbralikuks ja üksteisest hoolivaks pereks. Meid on just parasjagu nii palju, et tunneme üksteist ja kõikidel on võimalus just temale sobival alal silma paista. Me soovime, et igaühel oleks võimalus end arendada, aga ka vajaduse korral tuge saada. Meis kõigis on ju oma kullaterad, need tuleb lihtsalt üles leida. Türi Ühisgümnaasiumis on tegus õpilasesindus, nad on sõnapidajad partnerid koolielu korraldamisel. Tähtis roll kooli arengus on hoolekogul, kes on meid toetanud nii hea sõna kui ka väärtuslike mõtetega. Märtsikuus korraldatud küsitlus näitas, et nii õpilased, õpetajad kui ka lastevanemad peavad meie kooli üheks tugevuseks sõbralikku õhkkonda.

Oota, Peterburi, meie tuleme!

Olümpiaadid Esimene kooliaasta rõõmustas meid õpilaste väga aktiivse osalusega maakondlikel aineolümpiaadidel ja ainealastel võistlustel. 52 õpilast oli oma kooli au eest väljas kokku 81 korral. Oleme kindlad, et kõik nad on ühe väärtusliku kogemuse võrra targemad ja rikkamad. Lisaks paljudele tublidele 4. ja 5. kohtadele olid meie õpilased 33 korral esikolmikus: 14 korral esikohal (matemaatikas, füüsikas, keemias, saksa keeles, ajaloos, geograafias, muusikas, õigekeelsuses); kümnel korral 2. kohal (keemias, füüsikas, inglise, saksa ja vene keeles, õigekeelsuses); üheksal korral 3. kohal (matemaatikas, füüsikas, emakeeles, saksa ja vene keeles, muusikas, ajaloos). Kõige edukamad olid sel aastal Sergei Gudov (matemaatika 1. koht, füüsika 2. koht, vene keel 2. koht), Sten Paal (keemia 1. koht, matemaatika 3. koht, füüsika 3. koht), Sander Aasaväli (keemia 2. koht, füüsika 3. koht) ja Jürgen Talik (füüsika 1. koht, „Südames matemaatika” ülesannete lahendamises 1. koht). Maakondliku olümpiaadi

Erakogu

võit andis viiele meie õpilasele õiguse esindada Järvamaad vabariiklikel olümpiaadidel: Anu Palloson (muusika, õp. A. Läänesaar), Rainer Tamm (saksa keel, õp. L. Kivirand), Jürgen Talik (füüsika, õp. E. Sootla), Leini Tiik ja Mari-Liis Lumi (ajalugu, õp. A.-L. Seljama). Vabariiklikule kodu-uurimiskonverentsile valiti teiste väga heade tööde seas meie Kaspar Kaarjase uurimistöö „Juhani talu lugu“ (juhendaja S. Haav). Kõik need suurepärased saavutused on õpilaste ja õpetajate eduka koostöö tulemus.

Õppimine on põnev Gümnaasiumiharidus tähendab haritust, laia silmaringi ja loovust. Juba ammu ei ole õppimine vaid klassiruumis õpiku taga istumine. Lisaks erinevatele e-õppe kursustele ja õuesõppele mahuvad Türi Ühisgümnaasiumi esimesse aastasse Tartu Ülikooli õpikojad füüsikas, keemias ja bioloogias, TTÜ ja EKA tootedisaini töötoad ning sügavama teadushuviga õpilaste osavõtt Tartu Ülikooli teaduskoolist. Õppekäigud viisid meie õpilasi

Tallinnasse (energiakeskus, okupatsioonimuuseum, galeriid ja näitused), Tartusse (Chemicum, Füüsika Instituut, AHHAA keskus) ning Peterburi. Kahel abituriendil oli võimalus olla kahekuulisel keelepraktikal Saksamaal. Maikuus ootab meie 11. klasside õpilasi ees riigikaitselaager, 10. klasside õpilased sõidavad aga keskkonnalaagrisse. Lisaks koolis toimunud kontsertidele külastasid kõik meie kümnendikud balletietendust „Coppelia“, kaheteistkümnendikud kuulasid ooperit „Carmen“ ning üheteistkümnendikke ootab ees muusikal „Minu veetlev leedi“. Mõtlemisainet erinevatelt elualadelt pakkusid õpilastele meie külalised: EKA professor David Vseviov, ajakirjanik Tiina Tamman, kirjanik Andrus Kivirähk, Maksu- ja Tolliameti Lääne piirkonna juhataja Jaan Krinal, Riigikogu liige Kaia Iva, doktorant Sven-Erik Enno, koolitaja Karneliia Press ja TTÜ professor Jaan Järvik.

ellu rusi

direktor

maili roosme

õppealajuhataja


TÜRI RAHVALEHT 25. mai 2012

5

persoon

Liivi Lohvart: lillelaada kuninganna Elu on pakkunud Liivile palju huvitavaid väljakutseid: saada näitlejaks, töötada moemajas, olla suure kollektiivi rõivastaja, tema aga on jäänud truuks oma kiindumusele aianduse vastu. Nii on kunagisest hobiaednikust saanud tänaseks Türi lillelaada peakorraldaja. Teet Reier

teet.reier@tyri.ee

Poolteist nädalat enne lillelaata õnnestub Liivilt ära napsata tunnike hommikust tööaega. Siis on ta hetkeks Türi Aianduse ja Mesinduse Seltsi kontoris, enne kui tõttab Tallinna tänavale puid maha võtma ja ettevalmistused laadaks ta ülejäänud päeva jäägitult neelavad. See on Liivil teine kord suurüritust korraldada. Laual lõhnavad värskelt trükist saabunud infovoldikud, inimesed, kes aegajalt ruumi sisenevad, tahavad samuti lillelaadateemadel rääkida. Katkestamata vajalikke toimetusi, õnnestub meil oma jutujärg siiski kuuekümnendatesse veeretada. „Kuigi sünnitunnistusel on kirjas Narva, elas meie pere tegelikult Narva-Jõesuus. Vanemad olid pärast kooli lõpetamist sinna tööle suunatud ja nii sai see kena paik minu koduks esimesteks eluaastateks,“ meenutab Liivi. „Narva-Jõesuu kaunis loodus lummab mind siiani. Mere lähedus on olnud samuti minu elus väga oluline. Toona ei teadnud me keegi, et tegemist on miljonivaatega, see oli lihtsalt osake igapäevaelust.“

Näitlemine pole elukutse Pärast kohustusliku suunamisaja lõppemist kolis pere Tallinna. „Eks sealgi oli taas meri pidevalt vaateväljas. Kui aastaid hiljem Türile tulin, oligi suurimaks mureks see, et siin pole suurt veekogu, pole merd,“ räägib Liivi. „Pealinnas sai minu kooliks Tallinna 32. Keskkool, mis oli juba toona teatrikallakuga. Meie koolist on tuule tiibadesse saanud nii mõnigi tuntud näitleja: Anu Lamp, Anne Veesaar, Raivo E. Tamm, Andrus Vaarik jt. Kooli lõpetades olin minagi üsna kindel, et näitlejaamet on tulevikku vaadates see ainus ja õige, näidelda sai palju, aga lavastamine oli eriti hingelähedane,“ ütleb Liivi. „Kui otsust valida näitleja elukutse isale mainisin, ütles ta vaid ühe lause: see pole mingi elukutse. Olen isa arvamust kogu elu äärmiselt oluliseks pidanud ja tolles ühes lauses ei olnud hukkamõistu, pigem aastatega kogutud elutarkus.“ Nii asuski Liivi pärast seda, kui oli aasta oma äsja lõpetatud koolis õpetajaametit pidanud, omandama naiste ja laste kerge-

te rõivaste konstruktori-modelleerija kutset Tallinna Kergetööstuse Tehnikumis. „Suunajaks oli ema, kes kindlalt väitis ning elukutse valikul suunas, et õmblemisoskusega inimene saab leiva lauale ka rasketel aegadel.“ Kursuse parimana saanuks Liivi kooli lõpetades valida endale sobiva töökoha, teised pidid leppima suunamistega. „Oleksin võinud tööle asuda Tallinna moemajas või mõnes muus pealinna mainekas õmblusettevõttes, tol hetkel oli aga paika saanud Türile tuleku plaan ning nii loovutasin oma eesõiguse ja maabusin siinses tootmiskoondise Klementi õmblustsehhis.”

Liivi Lohvart

kiindumus näppe koduaias mullaseks teha ja kõike aiandusest kirjutavat lugemisvara sirvida saanud Liivi elus juba üsna määravaks. Nii saigi hobiaednikust ühel ke-

9. veebruar 1966 tütred Lyzell, Janell ja Annabell Haridus: 1973–1984 Tallinna 32. Keskkool 1985–1988 Tallinna Kergetööstuse Tehnikum, naiste ja laste kergete rõivaste konstrueerimine ja modelleerimine 2005–2008 Räpina Aianduskool, maastikuehituse eriala Töö: 1984–1985 Tallinna 32. Keskkool, õpetaja 1987–1988 ENSV Agrotööstuskomitee Tehnoloogia- ja Konstrueerimisbüroo, uurimis- ja standardiseerimisosakonna tehnik 1988–1999 RAS Klementi/ AS Elfriida, kontrolör/ normeerija/tehnoloog 1999–2004 Edelaraudtee AS projektijuht ja Edelaraudtee Halduse AS majandusjuhataja 2004–2005 Türi Linnavalitsus, linnaaednik 2005–2008 Türi Vallavalitsus, haljastusspetsialist 2008–2009 Türi ELKO, tegevjuht 2009–2010 OÜ Micromat, haljastusspetsialist 2009–... Liivi Lohvarti Maastikuehitus FIE 2011–...Türi Aianduse ja Mesinduse Selts, juhatuse esimees Huvialad: aiandus-kujundus, maastikuarhitektuur, laulmine kammerkooris, seinamaalingute tegemine, käsitöö, floristika, kokandus

Kammerkoor ja Relsiralli Lisaks päevasele tehnoloogitööle jagus õmblustööd ka koju, sest nii mõnigi tuttav soovis saada omale isikupärasemaid rõivaid, kui tollal poest oli võimalik osta. Õigemini ei jõudnudki kõikide soove vastu võtta. Ja nagu ütleb vanasõna, et kingsepp käib ikka paljajalu, siis ega õmblejal endale rõivaste õmblemiseks aega jagu,“ muheleb Liivi. „Siiski, suurimaks mureks toona Türile tööle ja elama asudes oli see, et kõik sõbrad jäid Tallinna. Otsustasin meeleheites, et pöördun kultuurimajja ja tutvun sealsete huviringide tegevusega. Erinevate ringide nimestikku uurides jäi mulle kohe silma Türi Kammerkoor. See tundus just see, mida vaja, olin laulmisega ju eelnevaltki tegelenud. Võtsin julguse kokku, läksin ühte jõulueelsesse kooriproovi kohale ja küsisin, kas saaksin koori laulma tulla. Ilma et oleks saanud võimalust hääl lahti laulda, pani dirigent Tiiu Schüts mu kohe proovile. Enne seda aga sain dirigentidelt teada, et ega kohe laulma saagi, peab mingi aja olema veel n-ö kandidaatide nimekirjas. Kui siis pärast hääletesti Tiiu käest küsisin, kas mind nüüd pannakse nimekirja ootele, siis tema küsis vastu, kas ma kohe ei saaks laulma tulla. Nii oli see asi kõigiks järgmisteks aastateks kuni tänaseni otsustatud.“ Õmblusettevõttest kutsuti Liivi tööle Edelaraudtee AS-i. „Seda viit aastat, mis ma selles ettevõttes töötasin, hindan väga kõrgelt. See oli suur igapäevane väljakutse, näiteks oli minu üheks tööülesandeks toonase suure kollektiivi – alates vedurijuhtidest klienditeenindajateni mehaanikutest jaamaülemateni – firmarõivastuse väljatöötamine, kogu kaitsevahendite arsenali muretsemine ning kõige üle arvepidamine. Relsirallide ajal sai korraga sadu inimesi toitlustatud. Ka õnnestus teha esimesi katsetusi avaliku ruumi haljastamisel. Olen väga õnnelik ja tänulik Edelaraudteel töötatud aja ning kogemuste eest – võrratu kollektiiv!“ Tegelikult oli selleks ajaks

nal päeval linnaaednik. „Parasjagu oli kavas kesklinna pargi rekonstrueerimine, suurem osa taimedestki olid ostetud, aga kuidagi ei jõutud istutamiseni. Kui ma sellele kohale tööle asusin, siis esimese päeva saingi oma kabinetis veeta, et töökohustustega tutvuda, järgmisel päeval läksin juba labidas õlal kesklinna parki istutusauke kaevama ja puid-põõsaid istutama.“ Ja nii ta edaspidi läkski, et aasta ja üks uuenenud park Türi linnas. Vahepeal oli Liivil mahti oma praktilisi teadmisi Räpina Aianduskoolis maastikuehituse erialal ka teoorias kinnistada.

Ametnikutöö väsitas „Kui linn liitus ühel hetkel valdadega ja toimus võimuvahetus, siis muutusid ka eelistused. Linna haljastusele paraku nii suurt rõhku ei pööratud, ma ei näinud võimalust enam midagi selles vallas korda saata, aga käed rüpes 8-st 5-ni lihtsalt tööl käia, see pole minu stiil. Olen loominguline inimene, ametniku raamid ja pingutatud olek ning pidev avalikkuse tähelepa-

nu mõjusid kurnavalt. Tundsin, et aeg on edasi liikuda,“ ütleb Liivi. „Järgnes eneseotsinguperiood, aasta tööalast augusolekut aga oli edasiviivaks jõuks. Järgnes otsus midagi ise proovida, sõbrad toetasid ja suunasid ning julgustasid, et võtaksin ise midagi ette.“ Samast ajast on Liivi tegev ettevõtjana omanimelises maastikuehitusfirmas. Lisaks muidugi Türi laatade korraldamine. „Lillelaat ja lügislaat on peamised ja suurimad ettevõtmised, mille nimel Aianduse ja Mesinduse Selts terve aasta tegutseb. Kui üks laat

on läbi saanud, tuleb kohe hakata järgmisele mõtlema, sest juba laada toimumise ajal küsitakse, mis kuupäevadel laat järgmisel aastal toimub, soovitakse müügikohtasid broneerida või turismigruppidele majutust kinni panna. Muidugi jagub palju erinevaid seltsisiseseid tegevusi kogu aasta vältel, tegutsevad ka 3 huviringi.“ Liivi sõnul tahaks tulevikku vaadates kindlasti suuremat rõhku asetada ka seltsi teisele põhitegevusele – mesindusele. Terve aasta toimub mesindusprojekti raames erinevaid vahvaid õpi-

tubasid ning mesilakülastus. Ja loomulikult on ja jääb vähemalt paariks järgmiseks aastaks tema õlule lillelaada korraldamine. Tänavused ligi kaheksasada kauplejat ja tuhanded külastajad annavad selget tunnistust, et see üritus on kinnistunud nii eestlaste kui ka meie naabrite südamesse ning reisikalendritesse. Tee laadale leitakse ka ilma suurema reklaamikärata. „Olen väga õnnelik inimene, tänu kalli lähedase inimese toetusele, vahvatele tütardele ja innustavatele sõpradele leian jõudu Eino Sepa suure töö jätkamiseks.“


TÜRI RAHVALEHT 25. mai 2012

6

kevadpealinn Vaatamata jahedavõitu avapäevale suutis tänavune Türi Lillelaat kohale meelitada 774 kauplejat ning tuhandeid ostjaid nii Eestist kui ka välismaalt. Nii võis laadal kohati sagedamini kuulda soome, kui eesti keelt. Teet Reier

teet.reier@tyri.ee

Festivali lõpetamisel poseerib Saaremaa ÜG lastekoor Kressendo. Teet Reier

Sajad noored lauljad võtsid koorilaulus mõõtu Maikuu esimesel nädalavahetusel hõivasid Türi Kultuurimaja noored lauljad, siin toimus V lastekooride konkurss-festival. „Nii suure ürituse toimumine-toimimine on võimalik vaid tuhande pisiasja ettenägemisel! Mulle kui koordinaatorile oli festivali korraldada juba neljas kord,“ ütles Tiiu Schüts. V lastekooride festivali organiseerimine algas septembris 2011, kui kohtusid kõik osapooled – Eesti Kooriühing, Türi Vallavalitsus, Türi Kultuurimaja, Türi Põhikool. „Kui eelregistreerimise põhjal sai selgeks, et osavõtvaid koore on 25 ja Türi Põhikool ei suuda kõiki lauljaid majutada, siis liitus veebruaris korraldajana ka Türi Ühisgümnaasium,“ lisas Schüts. Schütsi arvates on Türi festivalipaigana sobiv koht. „Nii häid võimalusi konkursi korraldamiseks – koolimajade ja kultuurimaja lähedus, toitlustamise võimalus kooli sööklas, avarad prooviruumid nii koolis kui ka kultuurimajas enne konkursilavale minekut – sellist paika on mujal Eestis raske leida. Tänu kogemustele ja suurepärasele koostööle kõigi osapooltega sujus plaanitu pea sada protsenti. Pisike aps, aga teistele mittemärgatav, meenus laupäeva õhtul, olin lihtsalt unustanud Murumoorile rongkäiku meelde tuletada, mis sest, et soovist teda koos lastega lavale kõndimas näha andsin teada juba märtsis.“ Konkurss kultuurimajas kulges Shütsi sõnul täpselt ja distsiplineeritult. „Äitäh põhikooli õpetajatele, kord oli eeskujulik. Festivalikontserdid Türi kirikus ja kolledži saalis kulgesid ladusalt, toitlustamine sujus, peoõhtud Noortekeskuses ja põhikoolis meeldisid lastele, tukastamiseks jagati klassipõrandat sõbralikult. Koorijuhtide ja žüriiliikmete kohtumine ümarlauas kulges traditsiooniliselt sõbralikus ning soojas õhkkonnas. Laupäeva hommikul viisime koorijuhtide ja žüriiliikmetega lillekimbu kivi juurde mille avamisest möödub mai lõpus 16 aastat ja mis märgib esimese lastelaulupüha toimumise paika. Auhinnalaud oli rikkalikum kui kunagi varem, mille eest südamlik tänu sponsoritele. Tänu nende abile oli žüriil esikolmiku kõrval (rahalised preemiad) võimalus jagada arvukalt eripreemiaid – nii paljud lastekoorid olid seda väärt,“ rääkis Schüts. „Tänu truule abimehele Anne Toomistule õnnestus konkurss kenasti. Olulisim isik kogu ahelas oli aga Varje Vürst Eesti Kooriühingust, ürituse lõppedes oli tänajaid palju,“ lisas ta.

Taaskasutuslaadad on hoos 13. mail toimus Türi turuplatsil teistkordselt taaskasutuslaat „Ühe vana teise uus“. „Sedakorda oli ilm meie poolt ning müüjaid oli kokku tulnud üle ootuste palju. Rõõm oli näha, et müügilettide taga oli nii noori kui ka vanu, mehi ja naisi, sekka lapsigi. Kõige rohkem oli müügil ikkagi riideid ja jalanõusid, kuid ka ehteid-aksessuaare, hobitarbeid, olmeasju (nõusid), tehnikatarbeid-tööriistu ning mänguasju, (laste)raamatuid,” annavad kiire ülevaate ürituse eestvedajad Ester Pindmaa ja Külly Kaarjas. Türilane Merilin Karlson, kelle vähekasutatud väikelasteriiete letilt kadus kaup nagu kevadine lumi, jäi üritusega samuti rahule. „Võrreldes netimüügiga, kus tuleb asjad pildistada, üles laadida, hiljem pakkida ning postitada, on sellisel laadal müümine võrreldamatult lihtsam ning ajaliselt kokkuhoidlikum,“ sõnas ta. Järgmisele laadale kutsuvad korraldajad taaskasutuhuvilisi juba 10. juunil. Kuid sel korral toimub laat Türi Kultuurimaja sisehoovis. Samal ajal taaskasutuslaadaga toimub kultuurimaja pargis rohevahetus. „Otsutasime linnarahvale lähemale kolida ning samal ajal toimuvale rohevahetusele seltsi pakkuda. Esimesed müüjad on ennast juba kirja pannud.“ Üritust on lubanud kajastama tulla ka Maire Aunaste Rahvusringhäälingust, kes tänavu lisaks Tartule plaanib täikade korraldamist nii Tallinnas kui ka Pärnus. Lisateave ja etteregistreerimine tel 5615 6300 või ester.pindmaa@gmail.com

Teet Reier

Reede keskhommikuks oli öine vihmasadu taandunud ning vaatamata pilvisele taevale ja jahedavõitu tuulele olid nii kauplejad kui ostjad Türi Lillelaadal kenasti kohal. „Neljapäeva õhtu ja öö enne laada algust oli kui õudusunenägu. Vihm oli haljasalad kauplemiskohtade juures pehmeks muutnud, katsusime seda poole ööni nii palju, kui võimalik multšiga katta, hommikul tuli aga lausa autokoormate viisi ja bobcati abil teid peene saelaastuga tugevdada,“ ütles laada peakorraldaja, Türi Aianduse ja Mesinduse Seltsi juhatuse esimees Liivi Lohvart. „Ühe ööga sadas maha 15 mm, mis on tervelt poole kuu sademete norm.” Kui riigikogulane Ene Ergma ja Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann oma sõnavõttudes laadale kordaminekut soovisid, käis lillelettide ümber ja puukoolide müügiplatsidel vilgas kauplemine. Juba ennelõunal laadale saabunud soomlasedrootslased olid osa oma suurtest kandekottidest suutnud istikutega täita ja askeldasid nendega kauplemisalal ringi. Tore oli vaadata kuidas seljakotist piilus kodumaine tulbiilu või mõni laadaline tassis endast suuremat puukest liiklusvahendi poole. Liivi Lohvarti sõnul nägi ta eemalt tulemas ühte laadalist, suur kõikuv päiksevari käes, lähemal vaatlusel osutus päikesevari aga hoopis jalaka leinavormiks. Hindadest rääkimise tahaks jätta muidugi aiainimestele, aga seda oli kuulda nii mitme laadakülalise suust, et müüt sellest, kuidas euro hinda ei tõsta, ei pea ka siin paika. Loomulikult riputab oma kaubale hinna külge müüja, mitte korraldaja. Oma kogemusest lähtudest võin öelda, et euro ühe väikese värske marineeritud kurgikese ja kaks eurot topsi saaremaise koduõlle eest tundus ikka paljuvõitu küll. Samas oli kõigil võimalik pakutavat kaupa enamasti ka maitsta, nii ühe leti eest teise ette rännates võis ilmselt hulga eurosid kokku hoida. Puukoolide esindajate sõnul pole viimase kolme-nelja aasta jooksul viljapuude hinnad muutunud, 10–13 euro eest võis saada koduaeda noori õunapuid küll ja küll. Üheks nõutumaks lilleks oli kollaste ja oranžide õitega püvilill. Kui pisut tusase ilmaga ree-

XXXV Türi teave

Esimene lillelaat peeti 26.–28. augustil 1978 aastal Türi lauluväljakul. Külastajaid oli laadal 10 200. 1992. aastal oli külastajaid juba 71 300 Üritusel oli suur menu ja peatselt jäi lauluväljak külastajatele kitsaks. dene kauplemispäev õhtusse sai, tulid päikeselised laupäev ja pühapäev ning laadaplatsi täitsid lisaks võõramaalastele ka kohalikud kaubanõudlejad. Eelmisel päeval pisut tühjad olnud söögikohad täitusid samuti rahvaga ning alati päikeseline ja rahvarohke lillelaat sai täistuurid peale. Arvan, et lillelaat on Türi linna jaoks aasta tippsündmuseks, sellel päeval külastab meie linnakest tõenäoliselt rohkem väliskülalisi kui kogu aasta jooksul kokku. Tänud neile, kes terve aasta selle nimel vaeva näevad, et meil oleks maikuus kolm päeva laadamelu millest osavõttu tuhanded hiljem tänuga meenutaksid, vähemalt siis, kui silmitsevad aiauusikud mis laadalt kaasa toodud ja nende koduaias kena koha leidnud.

Siltide tekstid lähevad aastatega aina vaimukamaks ja võõrkeelsemaks. “Kuri koer ja kole mees” on hea näide.

4x Teet Reier


TÜRI RAHVALEHT 25. mai 2012

7

kommentaarid

Elmar Zimmer

Seedri puukool

Kui nüüd naljatamisi öelda, siis Türi lillelaat ongi minu elu, sest kaubeldud on siin juba aastakümneid, alates kusagil kaheksakümnendatest. Alguses sai loomulikult käia oma koduaia kaupa pakkumas. Minu arvates on ka laat aasta-aastalt paremaks läinud. Meie pakutava kauba hinnad on viimastel aastatel püsinud stabiilsena, aga kaua see niimoodi ilmselt jätkuda ei saa, sest kasvavad energia- ja kütusehinnad sunnivad ka meid hinnapoliitikat üle vaatama. Kui kulud suurenevad, siis ei saa müügihind igavesti püsima jääda.

Evelin Ilves

Ärma talu perenaine

Ma olen Türi lillelaadal käinud üle 15 aasta ja pole kunagi pidanud pettuma. Sel korral oli ilmataat küll avapäevaks paraja vingerpussi organiseerinud – suur sadu öösel ja külm tuul reedel, ent külalisi see ei paistnud häirivat. Müüjatel näis olevat küll raske, osa olid õrnemad taimed autosse jätnud. Minugi suvikõrvits kaotas külmas tuuleiilis mõned lehed, aga jõudsin taimedega õnnelikult Ärmale ning istutasin need samal õhtul kasvuhoonesse. Minu õnn, et meie koerad nii rahulikult autos magasid ja lasid mul laata nautida. Pärast olid nad väga huvitatud toidukoti sisust – laadalt on ju lausa kohustuslik osta ehtsat suitsusauna sinki või põdravorsti. Tore oli, suur tänu korraldajatele!

Lillelaat

number

774

kauplejat oli tänavusel XXXV Türi Lillelaadal.

Lillelaat kui aiapidajate olümpiamängud

Erksavärvilised tulbid meelitasid ostma.

Kes laadamelust väsis, võis toimuvat veidi aega ka eemalt jälgida.

Hea maa- ja aiandusrahvas! Türi lillelaat on kujunenud Türi valla kaubamärgiks ja Eesti aianduse lipulaevaks ning omab suurt märgilist tähtsust tervele maakonnale. Võib öelda, et lillelaat on Türile ja aiapidajatele sama oluline kui olümpiamängud spordiliikumisele. Aiandus on arenev valdkond, mida võib laias laastus jagada kaheks. Esimene pool on Eesti professionaalne aiandus, mis on orienteeritud tootmisele ja müümisele nii köögivilja-, puuvilja-, marjakasvatuse kui ka iluaianduse osas. Aiandustootmine vajab meil siiski riigi poolt suuremat abi ning tähelepanu. Viimastel aastatel vaid 61% Eestis tarbitavast köögiviljast olnud kodumaine. Kõige keerulisem on olukord värskete puuviljade ja marjade osas. Isevarustatuse tase selles tootmisharus kõigub sõltuvalt saagist suhteliselt palju. Näiteks kahel eelmisel aastal suutsid Eesti tootjad katta vaid 8% Eesti siseturu vajadusest. Aianduse teine pool ehk hobiaiandus, mida võiks nimetada ka elustiiliks, kätkeb endas nii iluaiandust kui ka oma tarbeks tervislikku ja mahedat marja-, puu- ja köögiviljakasvatust. See osa aiandusest, mida viljeletakse enda rõõmuks ja esteetilise rahulolu saavutamiseks, on selges kasvutrendis. Kõike seda tuleb tunnustada ja väärtustada, sest aiandusega saavutatav rahulolu, ilumeele areng ja hingerahu on inimesele hindamatu väärtusega. Soovin Türi lillelaada korraldajatele ja aiandushuvilistele entusiasmi jätkamaks lillelaada traditsioone ning aianduse propageerimist.

Helir-Valdor Seeder

põllumajandusminister

Kultuurimajas saab kuulata rokkivaid mandoliine Pühapäeval, 3. juunil annab Ettlingeni mandoliiniorkester Saksamaalt Türi Kultuurimajas kontserdi “Classic meets Rock”. Paljud orkestri palad on seadnud türilane Valdo Preema, kes juba paarkümmend aastat on tegelenud muusika kirjastamisega (Eesti – Saksa kirjastus edition 49). Lisaks seadete tegemisele osaleb Preema aktiivselt ka Ettlingeni mandoliiniorkestri koosseisus, nimelt mängib seal löökpille. Kas mandoliiniorkestrid on tänapäeval maailmas ja Saksamaal populaarsed ning kas tegutseb ka professionaalseid mandoliiniorkestreid? Saksamaal on mandoliin endiselt väga populaarne, põhjus on väga lihtne: seda ei ole tegelikult raske mängida, erinevalt viiulist on tal griffid, mis võimaldab puhtalt mängida ilma väga täpse näppude asetuseta. Ka on mandoliini hind üsna odav, mis võimaldab praktiliselt igaühel endale seda soetada. Slängis öeldakse, et mandoliin on vaese mehe viiul. Nii palju kui mina tean, pole profi-mandoliiniorkestreid olemas. Küll aga on olemas orkestreid, kelle mängutase teeb silmad ette nii mõnelegi kutselisele keelpilliorkestrile. Olen ise kaasa mänginud näiteks Wuppertali mandoliiniorkestriga kelle tasemes pole kahelda võimalik. Kõik klapib esimesest proovist, lausa lust on musitseerida. Enamik orkestreid on aga amatöörid, kes kord või kaks nädalas pärast päevatööd kokku tulevad, et musitseerida. Milliseks hindate Ettlingeni orkestri taset? Ettlingeni orkester on traditsiooniline amatöörorkester, kes kümne aastaga on teinud suure arenguhüppe ja hakkab vaikselt kõrgtasemeorkestritele kandadele astuma. Suur osa selles on minu heal sõbral ja kirjastuse teisel juhil Boris Björn Baggeril, kes on asunud orkestrit uuele tasemele töötama. Ja oleme kahepeale leidnud, et traditsioonilist mandoliiniorkestri repertuaari tuleks täiendada ja uuendada. Enamik mängijaid pole ju isegi meie mõistes lastemuusikakoolis käinud, kõrgkoolist rääkimata. Ja raske klassika, kui ainult seda mängida, tüütab ju pikapeale ära. Iga orkester tahab stiililist vaheldust nagu inimenegi, kes ei taha iga päev sama toitu süüa. Asi läks tegelikult nii huvitavaks, et pärast seda, kui ma seadsin orkestrile M. Jacksoni „Earth Song“ ja selle salvestuse YouTube üles riputasime, kutsuti orkester esinema Saksa telesaatesse “RTL Supertalent”. Taset näitab ka fakt, et orkestriga on soleerinud ka näiteks Kalle Randalu. Annate lisaks Türile Eestis veel mitu konserti, neist viimase lausa Estonia kontserdisaalis, see vist on orkestrile esimene Eesti-reis? Tegelikult on see reis neile üldse esimene välisreis. On ju tegelikult raske organseerida lihtsaid tööinimesi nädalaks ära. Aga nad nii kangesti tahtsid tulla ja näha seda linnakest, kus nende ihuarranžeerija elab ja neile seadeid kirjutab. Õnneks on just see nädal Saksamaal paar päeva pühad – suvisted –, nii et on veidi lihtsam. Lastel pole kooli ja mõni päev on ka töötajatel puhkepäevad. Aga esinetud on Saksamaal tegelikult tublisti, lisaks nendele „galadele“ antakse tihti näiteks kirikukontserte ja ka mõni muu kultuuriasutus pakub orkestrile esinemisvõimalusi. Kodukeeles võiks tõlkida kontserditesarja pealkirja kui klassika kohtumist rokiga. Kas see tähendab, et kuulaja võiks nautida nii klassikalist muusikat ja rokki, mis mandoliinidel kõlab? Väga õige, hakkame klassikaga peale ja läheme sujuvalt rajuks kätte!!! Uskuge mind – see on võimalik. Rokkiv mandoliiniorkester on juba nähtus omaette, mis võiks olla see helikeel, mis Türi kontserdi kuulaja jaoks eriliseks teeb? Eriliseks teeb kuulaja jaoks juba pill ise. Vist enamik inimesi on näinud, kuidas Kuldne Trio seda pilli plänn-plänn taob. Ja sellega ma arvan kuulaja kogemus piirdubki. Aga pill võimaldab ju hoopis rohkem – jäävihmast terava aktsendini ja kõike, mis sinna vahele jääb. Kes pole mandoliiniorkestri kõla enne kuulnud, ei kujuta ettegi, kui ilus see võib olla. Ja Türi inimestele on kindlasti huvitav näha ka meie enda muusikakooli õpilasi, kes sellel kontserdil kaasa mängivad. Nimesid praegu ette ei ütle, tulge ja vaadake ise! Kas huvilisel on võimalik ennast eelnevalt natuke harida, teie muusikat netist kuulata näiteks? On ikka, meie kirjastusel on YouTube’is mitu kanalit, kust leiab hulgaliselt mandoliiniorkestri muusikat. Arvuliselt ei julge öelda, aga neid võib olla umbes sadakond. Kanalid on siin: www.youtube.com/edition49 ja www.youtube.com/mandolinenorchester

3. juunil siis kõblad-rehad nurka ja kõik orkestrit kuulama! Kultuurimaja saali mahub umbes 400 inimest, nii et, kes ees see sees! Luban, et ükskõikseks ei jäta see kontsert kedagi, see programm on mõeldud nii tädi Maalile kui ka punkar Vollile.


TÜRI RAHVALEHT 25. mai 2012

8

vallavalitsus Vald müüb sõiduauto Lada 111 Türi Vallavalitsus müüb eelläbirääkimiste teel vallale kuuluva sõiduauto Lada 111. Auto registreerimismärk on 271 APM ja see on registreeritud 01.12.2001. Sõiduki võõrandamiseks alghinda kehtestatud ei ole. Pakkumiste kinnitamisel eelistatakse kõrgeimat ostuhinda. Sõiduki omandiõiguse ümbervormistamisega seotud riigilõivu peab tasuma ostja. Eelläbirääkimistega pakkumisel võivad osaleda isikud, kes on Türi Vallavalitsusele esitanud sellekohase kirjaliku kinnituse. Eelläbirääkimistega pakkumise täpsemate tingimustega on võimalik tutvuda internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee/ametlikud teated ja Türi Vallavalitsuse kantseleis. Sõidukit on võimalik üle vaadata tööpäevadel. Konkreetne aeg tuleb kokku leppida Türi Vallavalitsuse varade arvestuse spetsialisti Signe Tõõtsuga telefonil 384 8248 või 512 1815.

Teade söögikohtade pidajatele Vastavalt kaubandustegevuse seadusele peab kaupa või teenust pakkuv isik olema registreeritud majandustegevuse registris. Majandustegevuse registrisse tuleb kanda ka äritegevuse tegevuskoht, sh kauba või teenuse müügi koht. Vastavalt kaubandustegevuse seaduse §-le 14 loetakse müügikoha vahetus läheduses väljaspool siseruume asuv hooajaline laiendus küll üheks müügikohaks, kuid selline müügikoha hooajaline laiendus tuleb eelnevalt kooskõlastada valla- või linnavalitsusega. Hea ettevõtja, kes sa suveperioodil, st hooajaliselt soovid oma kaupa või teenust pakkuda väljaspool tavapärase müügikoha siseruume oma tegevuskoha vahetus läheduses, pöördu hooajalise müügikoha laiendamise loa saamiseks Türi Vallavalitsusse. Lisateavet saab teabespetsialist Merike Lõhmuselt telefonil 384 8200 või e-kirja aadressil merike.lohmus@tyri.ee Türi Vallavalitsuse kooskõlastuseta on müügikoha hooajaline laiendamine õigusvastane.

Tööle hakkab rannavalve Türi Vallavalitsus sõlmis AS-iga G4S Eesti lepingu Türi tehisjärve ääres rannavalve teenuse osutamiseks 10. juunist 12. augustini. Teenus seisneb rannaala ja veeakvatooriumi jälgimises turvatöötajate-vetelpäästjate abil, et tagada rannaala ja supluseks kasutatava veeakvatooriumi kasutamine ning inimeste sealviibimine ja käitumine kehtestatud korras. Iga päev on kella 12–18ni tööl kaks rannavalvurit, kes osutavad vetelpääste-, meditsiinilise teenindamise ja külastajate turvalisuse teenust. Rannavalveteenuse eest tasub Türi Vallavalitsus.

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Esimene ettevõtjate ümarlaud läks korda üllar vahtramäe

arendusjuht

Vallavalitsus kutsus 2. mail Türi valla ettevõtjad vallamajja ümarlauda. Kohale tuli ehk laua ümber kogunes 18 inimest. Kuna vallale on oluline ettevõtjate arvamus valla arengu küsimustes, siis tutvustasime koos vallavanem Pipi-Liis Siemanniga ettevõtjatele valla lähimate aastate suuremaid arenguprojekte ja andsime ülevaate käesoleva aasta valla hangete plaanist. Elavat arutelu tekitas valla ja linna teede rekonstrueerimisega seonduv teema. Tutvustasime ka lähikuudel Türi Rahvalehe kaasandena ilmuvat Türi valla ettevõtjate kataloogi, mida

koostab vallavalitsus ja kus ettevõtjaid saavad tasuta tutvustada oma ettevõtete tooteid ja teenuseid. Türi valla Lokuta ettevõtlusalale lisaks on kavas pakkuda võimalikele investoritele ka juba olemasolevaid eraomandis ettevõtlusalasid ja krunte. Esimesel ettevõtjate ümaralaual lepiti ka kokku, et edaspidised kokkusaamised on regulaarsed ja toimuvad kord kvartalis ning et igal kokkusaamisel on arutelul üks keskne teema. Järgmistel kordadel on kavas arutada valla arengukava ja tutvustada vallaeelarve koostamise põhimõtteid lähiaastatel ning rääkida vallaeelarve

peeter kruusement

Juba kuuendat korda oleme palunud meie koolide tublimad lõpetajad õppeaasta lõpus toimuvale vallavanema vastuvõtule. Seekordne vallavanema vastuvõtt oma tulemustega teiste seast silma paistnud õppuritele toimub 31. mail Kabala mõisas, kuhu on kutsutud koolide ettepanekuid järgides 47 noort. Vallavanema vastuvõtule kutsutud on edukad, aktiivsed ja teotahtelised ehk tublimatest tublimad Türi noored, kes on suurepäraselt esindanud nii oma kooli kui ka valda. Vallavanem Pipi-Liis Siemann tänab koolide tublimaid lõpetajaid Türi Vallavalitsuse tänukaardi ja meenega. Lõpetajaid saadab vastuvõtul nende kooli direktor. Vastuvõtule palutud koolide parimad lõpetajad on Türi Ühisgümnaasiumist Chris Lee, Grete Šadeiko, Anni Adamson, Markus Mats Lellsaar, Merilin Kuhi, Anni Lillepalu, Sille Eero, Kätlin Luht, Kaisa Lõhmus, Kärolyn Nigula, Kristiina Roosileht, Silver Merevoo, Marko Täht, Kristjan Jäärats, Sigrid Hiis, Leini Tiik, Mari-Liis Lumi, Piret Talviste, Gerli Nool; Türi Põhikoolist Taavi Rudi, Meryli Volmre, Gert Valdsalu, Birgit Roosileht, Johannes Kadak, Mattias Simson, Rando Marrandi, Laur Allik, Piret Kaasiku, Britten Kaleva, Hanna Taube, Steven Vislapu, Kristiina Veskimäe, Kristin Rebane, Mikk Olesk, Brigitta Allemann, Kristin Rebane; Laupa Põhikoolist Anni Viirmets, Reelika Pavelts, Ats Martin, Andi Metsalu; Retla Koolist Claudia Laanistu, Marius Aavik; Kabala Põhikoolist Kevin Kangur, Kaspar Semm; Türi Muusikakoolist Laura-Liis Männik, Johanna Mücker, Sten Talviste.

Vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond teave

Koolide lõpuakatuse ajad Türi Muusikakooli kontsert-lõpuaktus 25. mail kell 17 Türi Kultuurimaja väikeses saalis Kabala Põhikooli 9. klass – 15. juunil kell 15 Retla Kooli 9. klass – 15. juunil kell 18 Türi Põhikooli 9. klass – 17. juunil kell 12 Laupa Põhikooli 9. klass – 17. juunil kell 13 Türi Ühisgümnaasiumi 12. klass – kell 14 Türi Kultuurimajas Türi Toimetulekukool – 1. juunil kell 11 oma kooli saalis

rusomavalitsuse delegatsioon külastab Türi valda, siis oleks kaasas ka ettevõtjaid, ja kui Türi läheb visiidile sõprade juurde, siis tulevad kaasa ka ettevõtjad Türi vallast. Vallavalitsuse poolt lubas vallavanem sellega edaspidi kindlasti arvestada. Ühiselt lepiti kokku, et ettevõtjate kontaktisikuks vallamajas on arendusjuht. Praegusel juhul siis allakirjutanu, Üllar Vahtramäe, kelle telefon on 5040 112 ja e-mail: Yllar.Vahtramae@tyri.ee. Arendusjuhina aitan kaasa ettevõtja probleemi võimalikult kiirele lahendamisele vallamajas. Rõõm on tõdeda, et olen saanud ettevõtjatele nende mureküsimuste lahendamisel juba abiks olla. Loodan, et ka edaspidi võidavad sellistest kontaktidest ettevõtjatega kõik osapooled. Kohtumiseni järgnevatel ümarlaudadel.

Saunateenuse osutamisest vanuritele

Türi Vallavalitsus

Vallavalitsus tunnustab edukamaid koolilõpetajaid

strateegiast. Järgmine ettevõtjate ümarlaud toimub septembris ja vabamas õhkkonnas ehk vallamajast väljas. Veel räägiti juba traditsiooniks saanud igasügisesest ettevõtjate ühisväljasõidust. Kui eelnevatel aastatel on ühiselt käidud Ida-Virumaal ja Tallinnas, siis tänavu on ettevõtjatel sooviks teha väljasõit Tartusse. Nii ümarlauda kogunenud kui ka teised väljasõitudel osalenud ettevõtjad on teinud ettepanekuid, mille alusel kohtumisi kokku leppida. Kindlasti on kavas külastada mõnda huvitavat ettevõtet ja vahest ollakse meid valmis vastu võtma kas siis Tartu Ettevõtlusinkubaatoris või Tartu Ülikoolis või Eesti Maaülikoolis. Ümarlaual osalenud ettevõtjad soovisid, et vald kaasaks neid Türi valla sõprusomavalitsuste erinevatesse tegevustesse. Mõte on selles, et kui sõp-

sotsiaalosakonna juhataja

Türi Vallavalitsus lõpetas 1. maist saunateenuse osutmise sotsiaalmajas Mehaanika tänav 3. Päev varem, 30. aprillil pöördusid Türi linna eakad vallavalitsuse poole sooviavaldusega, et saunateenust osutataks ka edaspidi eespool nimetatud sotsiaalmajas. Sooviavaldusele oli alla kirjutanud 43 sauna kasu-

tajat, kes soovisid vastust Türi Rahvalehe kaudu. Vastusena annan teada, et saunateenuse lõpetamise tingis majanduslik olukord, kus teenuse eest tasumine kattis vaevalt kolmandiku tegelikest teenuse kuludest. Lisaks on seni kasutatud saunaruumid amortiseerunud ja vaja-

vad remonti, milleks aga valla eelarves puuduvad vahendid. Remondi käigus tuleks oluliselt parandada saunaruumide isolatsiooni, et keldrikorrusel asuv saun ei rikuks ülakorruste kortereid ega elanike elukvaliteeti. Avaliku saunateenuse osutamiseks vajaks saun ka ametlikku tunnustamist, mis omakorda tähendaks vajadust remonttöödel lähtuda rangetest tervisekaitse nõuetest, nagu näiteks ruumide ventilatsioonisüsteemi väljaehitamine. Kõik see tõstaks saunpileti

hinna tänastele saunakasutajatele mittetaskukohaseks. Türi Vallavalitsus on pidanud edukaid läbirääkimisi Türi Ujula OÜ-ga eakate türilaste saunatamiseks soodustingimustel ja teeb kõikidele saunahuvilistele ettepaneku kasutada Türi ujula sauna. Sellega annaksid eakad oma panuse Türi ujula säilimisele, mida nii hädasti vajavad Türi valla lapsed ujumisalgõppeks, sportlased treeninguteks ja tervisesportlased oma harrastusteks. Türil on võimalus käia saunas, kus saab hästi vihelda. Hüva leili, (seltsimehed)!

Raudteemuuseumi teine projektikoosolek toimus Peterburis 15.–16. mail osales kuueliikmeline Türi Vallavalitsuse delegatsioon koos koostööpartneritega Edelaraudtee Halduse aktsiaseltsist ja mittetulundusühingust Eesti Muuseumraudtee Peterburis toimunud raudteemuuseumi arendamise projekti partnerite koosolekul ja seminaril. Türi raudteemuuseumi projekti teine töökoosolek projekti partneritega mittetulundusühingust Imperaatori vaksal toimus 15. mail ning ühisseminar 16. mail. Koosolekul vaadati üle projekti esimesel kolmel kuul elluviidu ning täpsustati käesolevaks aastaks planeeritud edasisi tegevusi. Vaadati üle ka projekti eelarve ning igakuine aruandlus, arutati igapäevaseid

projekti elluviimisega seotud probleeme. Esimest korda toimus ka projekti seirekomisjoni koosolek, kus lepiti kokku komisjoni töökorraldus ning arutati projekti tegevuskava muutmise vajaduse küsimust. Ühisseminaril räägiti partnerite turismistrateegia loomisest, tutvustati partneritele Türi raudteemuuseumi ideekavandit ja selgitati omavalitsuse huvi muuseumi rajamisel. Naabrite kogemustest õppimiseks külastati seminaripäeval ka kohalikke Raudteetranspordi Ajaloomuuseumi ja Oktoobri Raudtee Muuseumi, kus tutvuti ekspositsioonide ning eksponaatide renoveerimisega. Lisaks jagasid muuseumide di-

teave

Türi Vallavalitsusest osalesid ametnikud Reeda Kaal, Ene Irmann, Urmas Kupp, Urmas Ärm ja Üllar Vahtramäe ning vallavolikogu esimees Raivo Pink, Edelaraudtee Halduse AS-ist Neddy Kramer ning Eesti Muuseumraudtee MTÜ-st Aldo Siiga ja Mehis Helme. rektorid kogemusi muuseumide majandamisest ja rääkisid, kuidas neil tegevust rahastatakse. Saadi teada, millised on peamised probleemid muuseumide majandamisel ning arendamisel Venemaal. Projekti “Exploring the History of Narrow Gauge Railway” kogumaksumus on 261 285 eurot, millest Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi 2007– 2013 raames rakendatava Ees-

ti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi kaasfinantseering on 234 285 eurot ehk 89,67%. Türi valla osa projekti eelarvest on 188 000 eurot, millest omaosalus 18 900 eurot.

Reeda Kaal

arendusspetsialist


TÜRI RAHVALEHT 25. mai 2012

9

vallavalitsus

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Pilguheit Türi valla rahalisele seisule tähve milt

rahandusosakonna juhataja

Olen nüüd juba pea kolm kuud olnud taas ametis Türil ja mul hakkab tekkima pilt siinsetest asjadest. Pean silmas eelkõige valla finants- või rahandusseisu. Võib mõelda, et kolm kuud on veel lühike aeg, et saada ülevaadet Eesti mõistes suhteliselt suure valla rahalisest seisust. Arvan, et arusaamise tekkele aitab kaasa minu 25-aastane töökogemus finantsjuhina, millest 22 aastat olen olnud ametis omavalitsustes ja riigisektoris, oman värsket kogemust ühest teisest, veel suuremast vallast ning olen osalenud paljudes omavalitsuste eelarvet ja arengukava puudutavates projektides. Seega kogemusi nagu peaks olema. Türi valla finants-, rahalise seisu hindamise aluseks peab minu hinnngul võtma fakti, et tegemist on suure, seitse aastat tagasi ühinenud vallaga. Ühinesid erinevad omavalitsused, erinevate võimetega ja tekkis Eesti mõistes suur vald, kus ühinemise hetkel oli u 11 5000 elanikku. Selle aasta seisuga on vallas pea tuhat inimest vähem, seega on vähenenud ka maksumaksjate arv.

Maksumaksjaid on vähem Valla rahalist seisu tuleb kõigepealt hinnata valla maksumaksja seisukohalt ja täna on vallal maksumaksjaid pisut üle 4000. Kõrghetkel oli neid üle 4800! Pideva rahvastiku vähenemisega kaasnev maksumaksjate arvu vähenemine on üsna tüüpiline Eesti omavalitsuste probleem, kuid tulumaksu näol

on tegemist omavalitsuste rahalise seisu vundamendiga. Ülevaade Türi valla 2012. aasta eelarve nelja kuu täitmisest näitab näiteks tulude laekumise osas küll väikest tõusu, kuid see jääb Eesti keskmisele alla. Pean silmas just tulumaksu laekumist. Kui Eestis keskmiselt on võrreldes eelmise aasta sama ajaga laekunud valdadele, linnadele tulumaksu üle 8% rohkem, siis Türi vallas 6,2% vähem. Seega on kasvutempo aeglasem kui Eestis keskmiselt. Kindlasti ei ole see positiivne märk. Lisaks näitab analüüs, et Türi valla maksumaksja enda panus jääb alla maakonna keskmisele, loomulikult siis ka Eesti keskmisele. Riigi eelarvepoliitika on üles ehitatud nii, et riik peaks tagama omavalitsustele enamvähem võrdse tulu, eelkõige tulu ühe omavalitsuses elava inimese kohta. Kui omatuludest selleks ei piisa, eraldatakse riigi eelarvest tasandusfondi näol lisaraha. Paraku on aritmeetika selline, et päris täpselt ta seda vähenemist ei kompenseeri. Türi vald saab 2012. aastal riigi eelarvest tasandusfondi tulude ühtlustamiseks 706 000 eurot ja 2011 oli see summa 663 000 eurot. Tõus nagu on, aga see ei kompenseeri omatulude langust täies mahus. Eelarve tulud aga on need, mis katavad kulusid. Türi valla kulude struktuur on üsna mahukas ja see on moodustunud nelja ühinenud omavalitsuse neljast omaette struktuurist.

Selles struktuuris on reeglina kõige suurema osatähtsusega hariduse valdkonnaga seotud kulu, järgnevad kultuuri, vabaaja, spordi, sotsiaal- ja kommunikatsiooni valdkondade kulud. Tegelikult saavad eelarvest kohaliku omavalitsuse kohustuste täitmiseks raha ka mitmesugused mittetulundusühingud, keskused, sihtasutused ja veel igasugused koostööpartnerid. Analüüsides kogu selle kulude poole rahalist katet, täitmist ja perspektiive, tuleb öelda otse ja üheselt, et sellist kulude struktuuri Türi valla rahaline seis välja ei kannata. Sisuliselt on eelarve „kinni kiilunud“ ja sedasi edasi minna ei saa. Milles siis need probleemid seisnevad? Igal Eesti omavalitsusel on mingi rahaline võimekus. See on erinev ja sellistel põhjustel nagu geograafiline asend – eelkõige kaugus keskustest ja Tallinnast. Seda ei ole vaja lahti seletada, kuna sellel teemal on palju sõna võetud. Riik püüab seda võimekust ühtlustada, kuid ta ei tee seda absoluutse täpsusega. Diferentseeritus on ja ilmselt ka jääb. Rikkamad omavalitsused on peamiselt Tallinna ümbruse ja mõned omavalitsused IdaVirumaal. Ja see rahaline võimekus on Türi vallal alla Eesti keskmist. Tegelikult on selle võimekuse seisul ka suur osa valla enda finantstegevuses.

Eelarve tuludest ja kuludest Väga tähtis on, kuidas oleme vallas paika pannud oma tulude ja kulude vahekorra. Türi valla üks häda on see, et põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe on väga väike – u 5% ainult! Seda on selgelt vähe, sest selle 5%-ga

JUUNI KEVADPEALINNAS

peaks vald suutma ära teha oma investeeringud. Veel üks näitaja – valla võlakoormuse teenindamise võime. Valla netovõlakoormus on alla 30%. See tähendab, et valla kõik võlakohustused moodustavad valla põhitegevuse tuludest kuni 30%. Neid võlgu ehk laene peaks vald suutma suhteliselt kergelt teenindada. Aga võta näpust! Tänaste arvutuste järgi tuleb välja, et Türi valla jaoks on see 30% netovõlakoormust maksimumpiir! Aga seadus (uues redaktsioonis) lubaks kuni 100%! Probleem ongi selles, et vallal jääb põhitegevuse tuludest pärast põhitegevuse kulude mahaarvamist väga vähe järele. Selle järele jäänud osaga peakski vald teostama oma investeeringud ja veel suutma oma laenusid tagasi maksta, kuid meie suudame napilt püsida laenude tagasimaksmise graafikus ja investeeringuteks valla eelarvest raha ei jää. Nagu eespool sai öeldud, nii vald enam jätkata ei saa. Lihtsalt sellist struktuuri vallas enam üleval pidada ei ole võimalik. Paraku on aga praegu töös ja plaanides veel mitmesugused arengud, millele rahaline kate on veel üsna segane ja ilmselt ka olematu. Tuleb teha väga olulisi muudatusi. Missugused need otsused saavad olema, selguvad eelarvestrateegia koostamisel järgmiseks neljaks aastaks, mis omakorda on aluseks 2013. aasta eelarve koostamisel. Ükskõik millised need otsused on, võivad need olla mõnes mõttes ebapopulaarsed ja valusad, kuid kui neid edasi lükata, siis paari aasta pärast tuleb need ikkagi teha ja siis on nad veel valusamad.

On aeg esitada ühistegevuse projektikavandeid Nagu igal kevadel, nii oodatakse Türi Vallavalitsuses seltside ja seltsingute ühistegevuse korraldamise projektikavandeid ka käesoleval aastal. Vastavalt vallavolikogu kinnitatud korrale tuleb II poolaasta taotlused esitada vallavalitsusse hiljemalt 1. juunil. Taotlusi võib esitada nii kirjalikult kui ka digitaalselt, oluline on, et need oleks allkirjastanud esindusõiguslik isik. Nimetatud toetusi eraldatakse mittetulundusühendustele eesmärgiga laiendada Türi vallas kultuuri-, spordi- ja noorsootegevuse võimalusi, arendada kodanikualgatuslikku tegevust ning soodustada valla

elanike koostööd. Arvestades eelarvesummade piiratuse ning tavapärase suhteliselt suure konkurentsiga, tasub mõnel taotlejal veidi rohkem vaeva näha ning oma taotlused kirja panna põhjalikumalt, kui seda senini on tehtud. Ka siin kehtib ju lihtne reegel – mida realistlikum ja põhjendatum on taotlus, seda suurem on tõenäosus toetust saada. Toetuste taotlemist ja taotluste menetlemist reguleeriv kord ning ka taotluste vormid on kättesaadavad Türi valla veebilehel www.tyri.ee. Leida võib need dokumendid valdkonnast „Asjaajamine (taotlu-

2.06 kell 12-16 Türi Noortepäev järve ääres ja lauluväljakul. Käsitöötoad, rekordite püstitamine, tantsutöötoad, võimalik sõita hobusega, atraktsioonid, meeskondlikud võistlused jne Vaata täpsemalt Facebook/Türi Noortekeskus 3.06 kell 18 Ettlingeni mandoliiniorkester Saksamaalt „Classic meets Rock“ Türi Kultuurimajas. Pilet eelmüügist ja sooduspilet 5€, tavapilet kontserdipäeval 8€ 4.06 kell 7.55 Eesti lipu päeva tähistamine Kaitseliidu Järva Maleva staabi ees 7. 06 Türi Rattapoe jalgrattakrossi seeriavõistluse II etapp Kõrgessaares. Kell 18.30 lastestart, kell 19 põhidistantsid 9.06 kell 12 Türi Kultuurimaja teatristuudio etendus „Väikevend ja Karlsson katuselt“ Türi Kultuurimajas. Tasuta 10.06 kell 10-15 taaskasutuslaat „Ühe vana teise uus“ ja rohevahetus Türi Kultuurimaja sisehoovis ja pargis. Teave ja registreerimine ester.pindmaa@gmail.com , tel 5615 6300. 10.06 kell 21 Türi Muusikakooli Bigbändi kontsert tuleskulptuuride ja taevalaternatega järve ääres. Tasuta. 12.06 kell 18 õhtune jalutuskäik Kevadpealinnast Tori mõisa. Kogunemine muuseumide maja juures. 13.06 rulluisuvõistluse „Türi Rull 2012“ I etapp. Juhendi leiad www.tyri.ee/sport 14.06 kell 12 leinapäeva mälestushetk Türi kesklinna kalmistul. 16.-17.06 avastame valda jalgratastel Kabala ja Rassi kandis. Info ja eelregistreerimine 8. juuniks Türi Spordiklubide Liidus tel 525 0582 (Mati Sadam). Osavõtutasu lastele 5 €, täiskasvanutele 10 € (lõuna-, õhtu- ja hommikusöök, majutus). 16.06 kell 12 Murumoori mängupargi 2. sünnipäev. Lapsukeste lustisõit. 21.06 Türi Rattapoe jalgrattakrossi seeriavõistluse III etapp Käomäel. Kell 18.30 lastestart, kell 19 põhidistantsid. 22.06 kell 20 kevadpealinna hooaja lõpetamine ja Türi linna jaanituli

Kevadpealinna meene konkurss lõpeb selle kuuga Ideekonkursi “Kevadpealinna meene – toode, suveniir” tööde esitamise tähtaeg on 31. mai 2012. Töid võtab vastu Türi Infopunkt (Vabriku pst 11, T–L 10–17). Juhend on kodulehel www.kevadpealinn.tyri.ee. Tööd pannakse välja 4.–16. juunini Türi Muuseumisse ja avaldatakse hindamiseks valla koduleheküljel www.tyri.ee. Külastajad saavad oma eelistused saata e-posti aadressile kevadpealinn@tyri.ee Rahvahääletusel kolmele enim hääli kogunud tööle on eriauhinnad, rahalised preemiad esimesele kolmele kohale määrab 7-liikmeline hindamiskomisjon. Ideekonkursi parimate autasustamine toimub kevadpealinna hooaja lõpetamisel 22. juunil kell 20 Türi lauluväljakul.

Katrin Soomets

kultuurispetsialist

Linna sünnipäeva on kavas tähistada kohvikute õhtuga

Türi vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnast.

Kevadpealinna korraldustoimkond kutsub tähistama 2. juulil linna 86. sünnipäeva aedlinnakohvikute õhtuga. Ettepanek on avada linnas ühel õhtul kell 16–23 omanäoline kohvik oma koduaias või asutuse hoovis, terrassil, katusel või mujal. Tore kui lisaks kehakinnitusele on võimalus pakkuda ka meelelahutust. Et saaksime avatavad kohvikud avalikustada Türi Rahvalehes ja valla kodulehel palume saata kohviku idee lühikirjeldus hiljemalt 20. juuniks e-posti aadressile kevadpealinn@tyri.ee

seltsitegevuse spetsialist

kultuurispetsialist

Esinejad Karjaküla-Kolu külapäeval, mis sai toetust Türi vallavalitsuselt. Silvi Lukjanov sed ja vormid)“, valides alapealkirja „Külaliikumine, kultuur, sport“. Taotlusvorme ja täpsemat infot on võimalik saada ka

Riina Trumm

Katrin Soomets


TÜRI RAHVALEHT 25. mai 2012

10

sport Vibulaskjad noppisid karikaid Pärnus 19. mail toimunud Eesti noorte karikavõistlustel oli MTÜ Türi Vibukool esindatud 14 sportlasega. Koju toodi hulganisti karikaid. Kõige nooremate, titettide plokkvibu poiste klassis tuli karikavõitjaks Robin Jäätma 672 punktiga, teise koha saavutas Kristjan Ilves 668 punktiga, kolmandaks tuli Ranet Hulko 612 punktiga ning tubli neljanda koha saavutas meie klubi noorim Andres Murga 545 punktiga. Tema jaoks oli see esimene võistlus. Plokkvibu titettide-tüdrukute arvestuses võitis karika Ragne Kuurmaa 662 punktiga, teiseks tuli Meeri-Marita Paas 654 punktiga. Plokkvibu noorte tüdrukute arvestuses võitis karika Lisell Jäätma 686 punktiga, teise koha saavutas Triin Piip 657 punktiga. Plokkvibu noorte poiste klassis saavutas teise koha Artur Aas 659 punktiga ning kolmandaks tuli Kristjan Puusepp 640 punktiga. Plokkvibu kadettide arvestuses võitis karika Kristi Ilves 553 punktiga, teise koha saavutas Linda-Liis Laikoja 498 punktiga. Plokkvibu juunioride-poiste klassis tuli teisele kohale Gerhard Grents 603 punktiga, kaotades esikohale ühe punktiga. Plokkvibu juuniorite tüdrukute arvestuses saavutas teise koha Kadri Avamere 539 punktiga.

Seeriavõistlused startisid Petank Paides toimus 22. mail Järvamaa petangi seeriavõistluse esimene etapp. Teine etapp toimub 29. mail Türil, kolmas 12. juunil Väätsa mõisa pargis ning viimane etapp saab 26. juunil peetud taas Türil. „Eelmistel aastatel on Türi SKL korraldanud petangis avatud võistlusi, aga tänuvu koostöös selle ala spetsialistidega Järvamaal on toimumas ametlik Järvamaa seeriavõistlus, mis koosneb neljast etapist,“ selgitas Türi Spordiklubide Liidu juhatuse esimees Mati Sadam. „Paides toimunud esimesel etapil tulid võitjateks paidekad Anneli Suits ja Enn Lehtpuu. Türi võistkonnad koosseisus Villi Vantsi – Mati Sadam ja Maie Bernhard – Terje Albert saavutasid vastavalt neljanda ja kuuenda koha,“ lisas ta.

Jalgrattakross Eile alustasid seeriavõistlusega ka ratturid. Türi Rattapoe jalgrattakrossi 2012. aasta seeriavõistluse esimene etapp peeti Saunametsa teedel. Järgmised etapid toimuvad: 7. juunil Kõrgessaares (eraldistart), 21. juunil Käomäel, 9. augustil Tolli metsa terviseradadel ja 23. augustil Türi tehisjärve ümbruses.

Rulluisutamine “Türi Rull 2012” rulluisuvõistlused peetakse neljaetapilisena Türi-Kirna-Reopalu kergliiklusteel. I etapp 13. juunil Türi-Reopalu, II etapp 4. juulil Reopalu-Türi, III etapp 25. juulil 2012 Türi-Reopalu ja IV etapp 8. augustil Reopalu- Türi. Kõikide etappide algus kell 18.

TR

klõps

Saada oma klõps aadressil rahvaleht@tyri.ee

Kui kevad paneb laudast pääsenud vasikad rõõmust mööda karjaaeda kappama, siis ega mõni mehepoegki pärast pikka talve ja rasket rammukogumist saa käed rüpes istuda. Samal aja laululaval toimunud Kesklinna lasteaia kevadpeoga üritasid kaks mehehakatist uputada tehisjärvel laenutatavat vesiratast. Teet Reier

Pühapäeval, 20. mail toimus Kihli motokeskuses motokross “Kevadpealinn Türi 2012”. Viies masinaklassis peetud kihutamistele jagus poolteistsada sõitjat. Kaks võitu napsasid rajalt Roosna-Alliku matoklubi sõitjad Kristo Tarasov ja Rene Peilman. Türi Auto-Motoklubi parimaks kohaks oli Kalev Kallase 6. koht MX C klassis, samas klassis saavutas 21. koha Kerri Kabin, 28. koha Aivo Smitt ja 33. oli Enn Kingo. 65 cc klassis oli Meico Vettik seitsmes, MX2 klassis Tom Õunmaa kümnes ja Tanel Rauk üheteistkümnes. Pildil tuiskavad rajale MX B klassi võistlejad, siin saavutas numbri 123 all võistelnud Margo Merits 13. koha. Teet Reier

Ratturid avastavad valla äärealasid 16.–17. juunil toimub kevadpealinna ürituste raames rattamatk Türi valla äärealadele. Rattamatka ühe korraldaja Mati Sadama sõnul on kahepäevase sõidu algus- ja lõpppunktiks Türi linn. „Hetkel täpne marsruut veel paigas ei ole, aga esimesel päeval vändatakse Türilt Jändja-Karjaküla-Rassi-Tõrvaaugu-Villevere kaudu Kabalasse ja teisel päeval Retla-Oisu-Äiamaa-Näsuvere kaudu Türile tagasi,“ selgitas ta. „Esimesel päeval peaks sõidu-

kilomeetreid kogunema 50–60, teisel 25–30.“ Tema sõnul on oluline, et ratastega pääseks valla piiridele võimalikult lähedale. „Matka eesmärk pole mitte võistukihutamine, pigem ikka kena looduse ja sportliku tegevuse nautimine nädal enne jaanipäeva. Osalejatel tasuks arvestada sellega, et asfaltteed metsade vahel ei kulge ning mõnes kohas tuleb ratast võib-olla pisut ka käekõrval lükata,“ lisas Sadam. Sadama sõnul on matkale

kuhu minna Kuni 3. juunini Zündappi mootorrataste näitus galeriis Ultra (Kohtu 4) K, N, R kell 17–19, L-P kell 12–17 Kuni 16. juunini Türi Muuseumis Rein Marani näitus “Loodusfilmi tuhat nägu” Ehted ja installatsioonid – kunstnikud Anne Reinberg, Kadi Kübarsepp Türi Kultuurimaja galeriis. 1.06 kell 12 Türi Ühisgümnaasiumi kunstipäev Türi Kultuurimaja pargis ja kultuurimajas 2.06 kell 12 Türi Noortepäev järve ääres. Käsitöötoad, rekordite püstitamine, tantsutöötoad, atraktsioonid, meeskondlikud võistlused jne 3.06 kell 18 Ettlingeni (Saksamaa) mandoliiniorkestri kontsert „Classic meets Rock“ Türi Kultuurimajas. Pilet eelmüügist ja sooduspilet 5 €, tavapilet kontserdipäeval 8 € 3.06 kell 12 lastekaitsepäeva tähistamine Taikse Kultuurimajas 3.06 kell 14 Eesti advendikoguduste laste laupäeva kontsert Türi Kultuurimajas 4.06 kell 7.55 lipupäeva tähistamine KL Järva Maleva staabi ees 7. 06 Türi Rattapoe jalgrattakrossi seeriavõistluse II etapp Kõrgessaares. Kell 18.30 lastestart, kell 19 põhidistantsid 9.06 kell 12 Türi Kultuurimaja teatristuudio etendus „Väikevend ja Karlsson katuselt“ Türi Kultuurimajas. Tasuta 10.06 kell 10–15 taaskasutuslaat „Ühe vana teise uus“ Türi Kultuurimaja sisehoovis ja rohevahetus pargis. Teave ester.pindmaa@gmail.com, tel 5615 6300. 10.06 kell 15 eakate klubi Ehavalgus peoõhtu Türi Kultuurimajas 10.06 kell 21 Türi Muusikakooli Bigbändi kontsert järve ääres koos tuleskulptuuride ja taevalaternatega 12.06 kell 18 õhtune jalutuskäik kevadpealinnast Tori mõisa. Kogunemine muuseumide maja juures (Vabriku pst 11) 13.06 kell 18 rulluisuvõistluse „Türi Rull 2012“ I etapp 14.06 kell 12 leinapäeva mälestushetk Türi kesklinna kalmistul 16.–17.06 avastame valda jalgratastel Kabala ja Rassi kandis. Eelregistreerimine 8. juuniks tel 525 0582 (Mati Sadam). Osavõtutasu lastele 5 €, täiskasvanutele 10 € (lõuna-, õhtu- ja hommikusöök, majutus)

oodatud kõik, nii täiskavanud kui ka lapsed. „Ööbimine on kavandatud Kabalasse. Seal võib valida, kas magada spordihoones või siis soovi korral telgis. Ka meelelahutus ei jää tulemata, sel õhtul peetakse Kabala laululaval pööripäevapidu. Ööbimiseks vajaliku kraami saab panna autole ja saata Kabalasse, rattal seda kaasa tarima ei pea. Küll tuleks kaasa võtta joogipudel ja hea tuju.“ Osavõtumaks täiskasvanutele on 10 eurot, lastele 5 eurot. „Selle eest saab esimesel päeval

teave

Info ja registreerimine: Mati Sadam Türi Spordiklubide Liidu juhatuse esimees 384 7185, 525 0582 tyri.skl@neti.ee lõuna- ja õhtusöögi, teisel päeval hommikusöögi ning majutuse,“ lisas Sadam. Registreeruda saab matkale 10. juunini.

Teet Reier

Turi

Kevade kodu

16.06 kell 10 Kabala Küla ja Naabrite Päev. Spordivõistlused lastele ja täiskasvanutele (kergejõustik, võrkpall 6-liikmelistele võistkondadele). Kell 17 jalgrattamatkal osalejate vastuvõtt, kell 18 Kabala Rammumees, kell 20 kohalike isetegevuslaste kontsert, kell 21 rahvapidu ansambliga Hea Meelega. Tasuta 16.06 kell 12 Murumoori mängupargi 2. sünnipäev. Lapsukeste lustisõit 21.06 Türi Rattapoe jalgrattakrossi seeriavõistluse III etapp Käomäel. Kell 18.30 lastestart, kell 19 põhidistantsid 22.06 kell 18 jaanisimman Karjakülas Pähklimäel. Pilet 2 € täiskasvanutele, 7–17a 1 €. Info tel 525 2206 (Kersti), 5656 4702 (Merle) 22.06 kell 19 Rassi küla jaanituli Tõrvaaugu pargis 22.06 kell 20 kevadpealinna hooaja lõpetamine ja Türi linna jaanituli lauluväljakul 23.06 kell 10 võidupüha mälestushetk Türi kesklinna kalmistul 23.06 kell 11 Oisukandipäev 23.06 kell 19 jaanituli Kirnas. Kell 12 paadimatk, kogunemine Kirna seltsimaja juures. Info tel 5667 7413 (Liia) 23.06 kell 21 jaaniõhtu Oisus 23.06 kell 20.30 jaaniõhtu Taikses 28.06 kell 19 võistkondlik jalgratta maanteesõit Parasi-Põikva tee esimesel kilomeetril 30.06 Euroopa MV motokrossis Kihli motokeskuses Türi kirikus 22.06 kell 19 kontsert. Laulab kammerkoor Head Ööd, Vend. Dirigent Pärt Uusberg. Kavas vaimulikud rahvaviisid (C. Kreegi ja P. Uusbergi seades), Palestrina, Bruckner jt. Tasuta 24.06 kell 10 kirikus kaetud armulaud. Kell 11 surnuaiapüha Kõrgessaare kalmistul ja kell 14 Saunametsa kalmistul. Täiendav info: Türi Kultuurimaja tel 387 8248 Oisu Rahvamaja tel 5340 3551 Kabala Rahvamaja tel 5300 3987 www.tyri.ee


TÜRI RAHVALEHT 25. mai 2012

11

vana ja uus

teated 1941 René Viljati erakogu Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 387 9717, 5333 3152 E-post: rahvaleht@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee Tegevtoimetaja: Teet Reier Türi vallavalitsuse lehekülgede toimetaja: Silvi Lukjanov Korrektor: Reet Piik Küljendaja: Elin Kalda Raamatupidaja: Marge Tropp Türi Arengu SA juhatuse liige: Auris Rätsep Trükkija: AS Kroonpress

Purustatud Türi kirik. Foto autoriks on Saksa soldat, kes on foto taha saksa keeles kirjutanud, et tornis asus venelaste vaatluspunkt. Foto esiplaanil on näha ka mahapõlenud lastepäevakodu varemeid. 2012 René Viljat

Levitaja: AS Eesti Post

kuulutused Juunis töötab saun ja ujula reedel 1., 8. ja 15. juunil kell 16–22. Saunapilet 2.60 €, koos ujumisega 3 €. Pesemisvõimalus ilma saunata on suvekuudel igal neljapäeval kell 10–14. Pääse 1.60 €. Tel 384 7187. Küttesüsteemide ehitus. Tel 513 8314, www.avmterm.ee.

Türi kiriku tornikiiver taastati algsel kujul 1972. aastal. Endise lastepäevakodu asemele on ehitatud nüüdisaegne elumaja.

HEI, LAADALE Türile,

raudteejaama parklasse

Keskealine abielupaar Tallinnast soovib nädalavahetustel puhkamisvõimalust (koos sauna kasutamisega) Türil. Tel 5557 9305. Ostame praaklehmi ja nuumveiseid tapale. Hinnad head. Pakume transporditeenust loomaveokiga. Tel 5851 9220.

Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja arvatud riiklikel pühadel) kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152. Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides. Trükiarv on 4800 ja lugejaid 10 000. Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel rahvaleht@tyri.ee. Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepanekud lehe sisu kohta palume saata tegevtoimetajale.

kell 9–17

17. juunil 8. juulil 19. augustil 9. septembril 7. oktoobril 18.novembril 9. detsembril ainovarbu@hot.ee 5660 4030

Fotograaf René Viljat tel 525 8325 reneviljat@hot.ee

Ostan vanu (enne 1945. aastat) õnnitluskaarte ning fotosid Eesti ja välismaa linnadest, küladest, inimestest ja sündmustest.


TÜRI RAHVALEHT 25. mai 2012

12

reklaam Lugejaküsimus Türil raudteeülesõidu juures tegutsevas menukas kiirsöögikohas Türi Burger on müügil ka hitt-toode Türi burger. Lugejaküsimus on: Mis on Türi burgeri maksumus? Vastused palume saata hiljemalt 21. juuniks e-posti aadressile rahvaleht@tyri.ee või posti teel: Türi, Kohtu tn 2, 72215, Türi Rahvaleht. Palume vastajatel lisada ka oma telefoninumber, et võitjaga ühendust võtta. Õigesti vastanute vahel loositakse Türi Burgeri 10 € kinkekaart.

Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa ja metsakinnistuid hinnaga kuni 10 000 eurot/ha. Kinnistud võivad olla tehtud raietega või asetseda piiranguvööndis. Tel: 55 40 150

Parim puitbrikett kogu maal

Hoolas peremees muretseb talvekütte juba praegu

Hoolas peremees muretseb talvekütte juba praegu Puitbrikett parima hinnaga otse tootjalt Telli telefonitsi: 55684784 või e-post: estobrik@estobrik.com

Telli telefonitsi: 5568 4784 või e-post: estobrik@estobrik.com

Puitbrikett parima hinnaga otse tootjalt

Pangabuss peatub: Kabala rahvamaja juures kell 10.00–11.00 Võhma linnavalitsuse juures kell 11.30–13.30 Suure-Jaani Konsumi kaupluse parklas kell 14.30–17.30

II kvartalis 9. ja 23. aprill 7. ja 21 mai 4. ja 18. juuni

Bussis saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid. Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega www.swedbank.ee. Lisainfot pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.


25.05.2012 - Türi Rahvaleht