Page 1

TÜRI RAHVALEHT 23. veebruar 2012

TÜRI VALLA AJALEHT

1

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

23. veebruar 2012 nr 2 (795)

SÕNUMID

Ettevõtted said pingeritta

16. veebruaril tegi oma valiku Türi valla ettevõtluskonkursile laekunud ankeetide läbivaatamise ning konkursile esitatud kanditaatide hindamise komisjon. Komisjoni esimehe Üllar Vahtramäe sõnul oli tänavusel konkursil rohkelt tugevaid kandidaate, nende seast parimaid valida osutus üsnagi keeruliseks. Nii otsustatigi lisaks kategooriate laureaatidele anda välja ka kaks eripreemiat. Tulemused esitatakse Türi Vallavalitsusele kinnitamiseks. Tänavusele ettevõtluskonkursile esitati üle saja ankeedi. Parimaid valiti kuues kategoorias: Türi valla parim ettevõte 2011, Türi valla parim talu 2011, Türi valla aasta toetaja, Türi valla parim kohalik toode või teenus ja Türi valla kliendisõbralik ettevõte ning uudse kategooriana Türi valla edukaim alustav ettevõte 2011. Konkursi tulemused avalikustatakse 9. märtsil Oisu Rahvamajas toimuval ettevõtjate tänuüritusel.

• Koostööst ja poliitilistest mängudest lk 2 • Türi põhikoolis selgusid tähekesed lk 3 • Kevad kolib koju tagasi lk 4

• Evald Alusalu: vabariigiga ühevanune lk 5 • Rassi: Türi valla roheline tagatuba lk 6–7 • Lisandumas on uusi toetusi lk 8

Hasartmängumaksust said toetust ka Türi valla ettevõtmised Koduvalla taotlejatest pälvisid veebruaris jagatud summadest toetuse MTÜ Hotsport, kellele määrati emadepäevakontserdi korraldamiseks 200 eurot, 500 eurot aga Paide meistrivõistluste korraldamiseks rühm- ja iluvõimlemises. 626 euro suuruse toetuse sai Türi Põhikooli projekt „Regilaul uues kuues“. Eesti noorte tšellistide festivali meistrikursus Türi Muusikakooli kavandina pälvis 630 eurot ning eakate selts Elulõnga Õis sai emadepäeva tähistamise tarbeks 250 eurot.

Endine vallavanem jätkab volikogus Türi valla valimiskomisjoni aseesimees Maire Pettai teatas, et 21. veebruaril kogunes Türi valla valimiskomisjon, et arutada Aivo Prüsseli avaldust volikogu liikme volituste taastamiseks. Aivo Prüssel osutus 2009. aastal kohalikel valimistel volikokku valituks, kuid seoses vallavanemaks valimisega olid tema volinikuvolitused peatatud. Türi valla valimiskomisjoni otsusega taastati Aivo Prüsseli volitused volikogu liikmena. Sama otsusega lõpetati Türi Vallavolikogusse asendusliikmena määratud Peeter Särje ning Peeter Särje volituste ajutisel peatumisel Türi Vallavolikogusse asendusliikmena määratud Jaanus Marrandi volitused Türi Vallavolikogu liikmena.

Maamajade taastajad kogunevad 11. märtsil toimub Türi Kultuurimajas algusega kell 11 vana maamaja päev. Ürituse eesmärk on julgustada vanade maamajade omanikke säilitama ja taastama oma valduses olevaid hooneid võimalikult ehedana, mitte matma vana ja väärtuslikku euroremondi käigus tänapäevaste materjalide ning kipsplaadi alla. „Üritusel astub üles hulk huvitavaid ettekandjaid, nagu Elo Lutsepp Eesti Vabaõhumuuseumist või Heiki Pärdi, kes räägib Järvamaa maa-arhitektuurist,“ ütles Heli Aade Paide Säästva Renoveerimise Infokeskusest. „Lisaks spetsialistidele saab kuulata majaomanike ettekandeid. Türilasi võiks kindlasti huvitada näiteks Aina Lee kogemus vana maamaja taastamisel Kurla külas, kus taastajaid külastasid vaheldumisi nii ahastus kui ka entusiasm.“

Hääletussedelite täitmise ja nende kontrollimisega on ametis Kaarel Aluoja (vasakult), Teet Hanschmidt, Tiiu Aasavelt ja Raivo Pink. Teet Reier

Erakorraline volikogu vabastas vanad ja valis uued Vallavolikogu erakorraline istung, mis toimus 15. veebruril, vabastas ametist senise volikogu esimehe Toomas Marrandi ja vallavanem Aivo Prüsseli, umbusaldust avaldati ka senisele vallavalitsusele. Teet Reier

teet.reier@tyri,ee

TR

Vana maja vajab omaniku hoolitsevat kätt ja tuge, muidu ta ühel päeval lihtsalt väsib ja kukub kokku. Teet Reier

Türi Vallavolikogu erakorraline istung algas umbusaldusavalduste hääletamisega. Volikogu esimehele Toomas Marrandile tehtud umbusaldusavaldust toetas üle poole volikogu liikmetest, aseesimees Jaan Arvola puhul umbusaldus läbi ei läinud. Vallavanema ja vallavalitsuse puhul jäi samuti peale volikogu häälteenamus ja mõlema töö kuulutati tehtuks. Samal istungil valis volikogu ka uue vallavanema ning volikogu esimehe. Volikogu esimehe kohale esitati kaks kandidaati, Toomas Šadeiko ja

Raivo Pink, vallavanema kohale esitati Pipi-Liis Siemanni kandidatuur. Pärast kandidaatide jah-sõna ja enesetutvustuse ärakuulamist toimus salajane hääletus, mis andis volikogu esimehe koha Raivo Pingile ja enamuse toetus kuulus ka uuele vallavanemale. Raivo Pink, kes on osalenud volikogude töös juba viisteist aastat, sõnas, et oli viimane aeg võtta endale vastutus asuda volikogu juhtima. „Olen osalenud volikogu töös aastaid, viimases koosseisus revisjonikomisjoni esimehena. Kuigi mõni on öelnud, et kas oled hull, et võtad endale firmajuhi kohustuste kõrvale veel ühe raske ameti, leian, et on aeg asuda sõnu ka tegudesse vormima, seda enam, et uus koalitsioon tundub olema vanast otsustusvõimelisem,“ lisas ta. „Seda, et valla senine juhtimiskorraldus pea peale pööratakse, oodata ei maksa. Poolteist aastat, mis järgmiste valimisteni on jäänud, on lühike aeg selleks, et hakata suuri

muutusi tegema, pigem on rõhk Türi kui toimeka omavalitsuse töö parandamises, samuti päevakajaliste probleemide lahendamises,“ sõnas Pink. „Vallavalitsuse ja vallavanema töö on ellu viia volikogu tahet ja suuniseid. Seetõttu teen ettepaneku vallavalitsuses osalemiseks oma valdkonda hästi tundvatele ja selle arengus ja igapäevatöös tegusatele inimestele, parteilist kuuluvust ma sealjuures ei arvesta,“ ütles Pipi-Liis Siemann. Siemanni sõnul kaovad poliitiliste abivallavanemate kohad, kõik ametnikud saavad konkreetsed tööülesanded ja vastutuse. „Mõtleme läbi ka ametnike koosseisu. Kokkuhoid ei ole vaid koonerdamine, vahel lausa vastupidi – tehtavad kulutused peavad olema läbi mõeldud ning asjakohased või siis vähendama meie kulusid tulevikus. Seda püüame edaspidi rohkem silmas pidada,“ lisas ta. Siemanni arvates on valla-

kodaniku jaoks tähtis, et vallavalitsus oleks nii-öelda inimeste jaoks. Et ametnikud oleksid asjatundlikud, abivalmid ja nendega suhtlemine oleks meeldiv. Ametnikud jällegi ootavad inimestelt arusaamist, valmisolekut murede korral koos arutleda ning vajadusel ka sellega leppida, kui seadus või rahalised vahendid tõepoolest ei luba soovitud lahendust saada. „Vallavanemana soovin rohkem rahvale teada anda, mida vallavalitsus teeb, ning muuta nii suhtlemist ja suhtumist – liiga palju on hetkel ametnike halvustamist ja kohati kahjuks ka ametnike üleolevat suhtumist vallakodanikesse,” lausus ta. Kuni 29. veebruarini, mil tomub korraline volikogu istung, mis kinnitab ametisse uue vallavanema ja vallavalitsuse, juhib Türi valda endine abivallavanem Üllar Vahtramäe. Tulevikus saab temast Türi valla arendusjuht ning rahandus- ja eelarveosakonda asub juhtima Tähve Milt.


TÜRI RAHVALEHT 23. veebruar 2012

2

arvamus Aastapäeva künnisel Homme tähistame Eesti Vabariigi väljakuulutamise 94. aastapäeva. Kaugel see sadagi siis enam on. Seda ümmargust numbrit arvestades on rõõm tõdeda, et meie kõrval on inimesi, kes on sama vanad kui vabariik. Türi vallas on selliseid auväärses eas kodanikke koguni neli. Ühega neist, Evald Johannes Alusaluga õnnestus mul nädalapäevad tagasi kohtuda ning kuulata, mis vitaalsel vanahärral oma pikast elust meenutada on. Just nimelt tema enda elust, mitte sellest, kuidas riigikord toimis. Samas saab ilmselt iga inimese eluloo olulised punktid siduda ka riigi käekäiguga. Läks riigil hästi, oli majandus heal järjel, said sellest osa ka kõik kogukonna liikmed. Uued põlvkonnad said vähemalt tasuta alghariduse ning kõrgemate eesmärkide poole pürgijatel oli võimalus valida, alates maakonnagümnaasiumi tasemest välisriikide õppeasutusteni välja. Eks sel puhul otsustas nagu tänagi loomulikult ka vanemate rahakoti paksus, aga kindlasti oli oma osa ka inimeste sihikindlal püüdlemisel parema hariduse poole. Ja kui siis ühel päeval, nagu Evald Alusalu kujundlikult ütles, kõik lörri läks, kannatas selle tõttu nii seni eesrindlik põllumees, haritlane kui ka poliitik, kes uue võimu tõmbetuultele jalgu jäid. Meie siin paitame poliitilistel vastastel päid, toona raiuti nad kujundlikult öeldes lihtsalt maha. Juhtusin hiljuti vaatama ETV-st Mati Talviku toimetatud saadet „Ajavaod“, mis sedakorda rääkis ühest tuntumast esimese Eesti Vabariigi aegsest poliitikust Kaarel Eenpalust. Mees, kes osales Vabadussõjas, korrastas pärast 1924. aasta kommunistide mässukatset politseistruktuure, keda seetõttu kutsuti lausa Eesti politsei isaks, kes oli aga samas nn vaikival ajastul, kui kehtis president Konstantin Pätsi ainuvõim, viimase otsuste usin elluviija. Seesama tunnustatud poliitik suri mõni aasta pärast meie sotsialismileeriga liitumist kusagil Venemaa vangilaagis sõna otseses mõttes purupaljana. Täna on õnneks helgemad ajad. Elame oma iseseisvuse taastanud riigis, mis on kestnud juba pea sama kaua kui see, mis 24. veebruaril 1918 välja kuulutati. On küll muresid, aga kindlasti on igalühe elul siin väikese rahvakillu seas ka oma päikeseline pool. Kaunist vabariigi sünnipäeva teile kõigile!

TEET REIER

Türi Rahvalehe toimetaja

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Koostööst ja poliitilistest mängudest

pipi-liis Siemann

vallavanem

Türi vallas toimunud muutustest loodetakse nii suuri muutusi, kui küsitakse hirmuga: “Kas nüüd siis lööte kõik pea peale? “ Parteide ja nimekirjade eelistused võivad olla küll erinevad kuid suures osas peavad kõik esmalt arvestama niiöelda kohustusliku paketi elluviimisega ning seejärel saavad panustada erakondlikele eelistustele. Riigi poolt pandud kohustused tuleb täita, lapsed vallas koolitada, teed lumest lükata, parandada, hooldada, eakad ja abivajajad toetada ning nõnda edasi. Pisike mängumaa jääb: kas toetada lisaks rohkem seltsitegevust, aidata kaasa kultuuritööle,

luua veel teenuseid, tunnustada ettevõtjaid, kohalikke tegusaid inimesi või midagi muud. Nii on see ressursside mõttes, küll aga saab valida, millised tegutsemisviise ja käitumiskultuuri selleks kasutatakse. Kas teeme seda mõistlikult, lugupidavalt ja eelkõige inimeste võimeid ja pädevust silmas pidades või eelistades „õige“ nimekirja inimesi. „Koostöö“ on sõna, mida minu arvates on palju pruugitud kuid tunduvalt tagasihoidlikumalt tegelikkuses tehtud. Püüan neid vigu vältida. Minu vallavanema-aeg on hetkel napp – pooleteise aasta pärast valib rahvas uue volikogu

ja võib jätkata uus vallavanem. Selle aja jooksul peame analüüsima, mida vallakodanike huvides on vaja säilitada, arendada või ka ümber korraldada nii, et olulised asjad püsiksid. Nagu kodus – sooviksime kõik ju elada võimalikult mugavalt, aga anname endale enamasti aru, et kui seda muretult ja tulevikule mõtlemata teeme siis on meil ja meie lastel lõpuks peenike pihus. Nii on vaja vaadata üle ka avaliku võimu teostamiseks tehtavad kulud – väga hea, kui on olemas eraldi ametnikud igas valdkonnas, kel aega ja võimalust teha oma tööd vastavalt kõikidele nõudmistele. Neid nõudmisi on omavalitsusel inimeste ootustest ja seadustest tulenevalt tõesti palju. Meil on üsna suur hulk ametnikke – kas kõikide nende olemasolu on põhjendatud ja mõistlik, tuleb selgitada. Vallamaja on mõeldud ini-

meste teenindamiseks ja abistamiseks. Suhtlemine on vist üks suurimaid kunste, millest sageli ebakõlasid tekib. Usun, et on võimalik selgitada, miks nii on ja missugused lahendused on võimalikud – või siis miks pole võimalikud. Vahel on hea sõna ja viisakas selgitus väärt rohkem, kui lahendus, mida vallamajja algselt nõudma tuldi. Igal juhul peab vallamaja olema see koht, kust inimene julgeb tulla nõu küsima ja sealt peab ta seda ka saama. Sooviksin väga murda arusaama poliitikast kui reegliteta ja lubatult räpasest mängust. Ma ei ole nõus inimestega, kes käega löövad – ega see ole päriselu, see on poliitiline mäng. Ükski mäng ei tohiks olla reeglitega, mis lubavad inimese halvustamist ja mustamist, tema isiklike vaadete naeruvääristamist. Mängu lõppedes oleme kõik edasi üksteise sõb-

rad, töökaaslased, tuttavad ning „mängus“ tehtud ütlemised ja avaldused mõjuvad halvasti ka igapäevasele „päriselule“, kui ei ole kritiseeritud mitte põhimõtteid ja tegusid ning selle asemel on korraldatud isiklikke rünnakuid. Ainult multikates tõuseb tegelane pärast püssilaske ja teerulli alt läbikäimist püsti, klopib põlved puhtaks ja jätkab häirimatult oma tegutsemist – tegelikus elus saab selle tulemusena surma või korralikult haiget ning alalhoidlik inimene end sellisesse ohtlikku olukorda enam ei sea. Sõna on suurim relv, mida kasutame minu arvates sageli hoolimatult. Sellise mängu tulemusena saame endale aga ametnikud ja juhid, kes kardavad teha otsuseid ning tegelevad peamiselt vaid oma tagala kindlustamisega. Kokkuvõttes tahan öelda: läheme koos edasi – arukalt, väärikalt ja tasakaalukalt!

Elu läheb edasi, areng koos uue koalitsioonipartneriga jaan arvola

RE Türi piirkonna juht vallavolikogu aseesimees

Viimases volikogus pandi lõpuks punkt küsimusele, keda huvitab ainult võim ja keda sisuline pool. Oma ebakultuurse ja moraalitu käitumisega tõestas TSDV taas, et nende tegelik huvi ei ole mitte valla areng, vaid olla iga hinna eest võimul. Uues koalitsioonis on IRL ja RE võrdsed partnerid, kehtib konsensuslik põhimõte. Kõik läks täpselt nii, nagu planeeritud, ja uus vallavanem ning volikogu esimees said valitud. Eelmises lehes kirjutasin RE kolmest põhilisest lähtekohast valla arengus. Valdkondi, mis vajavad kiiret muutmist, on palju.

Muudatuste elluviimiseks napib sageli raha. Annan allpool väikese läbilõike ettevõtmistest, millele oleme uue koalitsiooni arengukavas enam tähelepanu pööranud. Et neid eesmärke paremini realiseerida, hakkab nende küsimustega tegelema uus arendusjuht. 1. Oleme liitumas Lokuta ettevõtlusalaga INVEST IN ESTONIA programmiga. 28.02.2012 peaksime saama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist vastava sertifikaadi. 2. Jätkame ettevõtluskonkursside korraldamist ja ettevõtjate tunnustamist. Järgmine tunnustusüritus toimub 09.03.2012

Oisu Rahvamajas. Plaan on hakata ettevõtjatega regulaarseid kokkusaamisi korraldama. Korra aastas korraldame ettevõtjatele ühise väljasõidu, sellel sügisel on kavas teha väljasõit Tartusse ülikooli tehnoloogiakeskusesse. 3. Alanud on Türi Raudteemuuseumi projekt koostöös vene partneriga MTÜ Imperatorski Vokzal. Esimeses etapis on kavas muuseumi projekteerimine ja teises ehitus. Lõppeesmärk on Lavassaare Raudteemuuseumi ületoomine Türile. 4. Üks arengu eesmärke on vallaeelarve tegevuskulude kokkuhoid, et tekiksid võimalused vallaasutuste töötajate palgatõusuks. Selleks on vaja asutuste töö ümber korraldada. 5. Oleme esitanud kohalikku Leader meetmesse hulgaliselt projektitaotlusi valla arenguks

(virgestusalad, turism, ettevõtlusala jne). 6. Üks peamisi investeeringuobjekte on valla haridusasutused. Oleme esitanud regionaalsete investeeringute programmi projektitaotluse valla haridusasutustesse tuletõkkeuste paigaldamiseks. Kokku on vaja paigaldada 73 uut ust. Põhikoolile taotleme KIK-ilt toetust keskküttesüsteemi rekonstrueerimiseks. Türi Ühisgümnaasiumis on kavas sellel aastal investeerida õpikeskkonna parandamisse. Retla Kool saab parema arengukeskkonna ja õpilaskodu. 7. Käivad ettevalmistavad tegevused Türi Põhikooli juurde uue võimla rajamiseks – see on üks lähiaastate prioriteete. 8. Jätkub Türi linna vee- ja reovee projekt, mis sellel aastal laieneb ka maapiirkondadesse (Oisu, Kabala, Taikse, Särevere jne)

9. Ettevõtluse arendamisel teeme koostööd Mäo-Särevere koridori jäävate omavalitsustega, see on kasulik ka Türi vallale. 10. Ette on valmistatud ja esitatud rahastamiseks Türi linna tänavavalgustuse täieliku rekonstrueerimise projektitaotlus. 11. Käesoleval aastal oleme planeerinud üle mitme aasta investeeringuid valla teedesse ja Türi linna tänavatesse. 12. Alustame Türi Tervisekeskuse renoveerimisprogrammiga ja soetame uue invabussi. Loodame selleks saada täiendavat rahalist toetust. Märtsis on plaan jätkata kohtumisi ministritega, sel korral on külas haridusminister Aaviksoo. Eesmärk on Türi valla elukeskkonna parandamine, et inimestel oleks siin hea elada ja töötada.

Uus võimukoalitsioon tugineb Toompea jõujoontele vello ohu

Türi vallavolikogu liige Ajaveeb: vello.tyrivald.ee

Selleks korraks on „sõda“ vallavolikogus läbi ja uus vallavavõim paika pandud. Sotsiaaldemokraadid on opositsioonis. Tehtud protseduuridega on kinnitust leidnud tõsiasi, et võimuvahetus toimus poliitiliste põhimõtete pinnal. Selgunud on, et uuele võimule on sobiv eelkäijate tehtud 2012. a eelarve, omamata tähtsust, et eelnevalt oli pikalt räägitud „pankrotist“. Võimuvahetus oli planeeritud Toompea koridorides, vallavolinikele jäi vaid roll otsused heaks kiita. Vallaelu ülepoliti-

seerimise kohta on hiljuti öelnud ajakirjanik Sulev Valner: „Suurtes valdades murrab kolinal sisse suur poliitika!“ Ehedaim näide oli volinik J. Arvola, – reformierakonna esindaja T. Kõiv nõudis erakondliku kuuluvuse järgi mehele volikogu esimehe kohta. Justkui partei annaks inimesele au, mõistuse ja südametunnistuse ning parteilisus on tähtsam isikuomadustest ja sobivusest ametisse. Tunnustame IRLi vallavolinikke, kes ei nõustunud J. Arvolat toetama. Nii õnnestus

ära hoida Türi valla jaoks halvemad valikud. Selgitan meie tegevust V. Salomi umbusalduse avalduse tagasivõtmisel. Pärast vallavanema umbusaldamist uue valitsusliidu poolt leidsime, et sobilik on toetada vallavalitsuse umbusaldamist, mille oli algatanud uus võimuliit. Kui Reformierakond leidis, et tuleb algatada oma abivallavanemate suhtes umbusaldus, siis oleks meil kummaline seda mitte toetada. Nii toetas sisuliselt kogu volikogu kahe Reformierakonna abivallavanema umbusaldamist. Imelik on see, et umbusaldatud abivallavanem saab ilmselt järgmisel volikogul uuesti usalduse, ainult abivallavanemast saab teise nimega ametnik. Sellise protseduuri peamiseks ideeks

on soov maksta „omadele” kolme kuu palga ulatuses hüvitist. Samas hääletas uus võimuliit peaaegu üksmeelselt maha senise vallavanema kolme kuu hüvitise ja piirdus ühe kuuga. Selline käitumine on märk kättemaksuhimust ja kurjusest. Kuus aastat Türi valla heaks töötanud A. Prüssel oleks väärinud samaväärset hüvitist kui ainult paar aastat ametis olnud reformierakonna abivallavanemad. Asjad ei pea Türil olema sellised, et inimlikkus kaob. Sotsiaaldemokraadid on valmis laiapõhjaliseks koostööks Türi valla arengu huvides. Arvame, et Eesti vajab rohkem inimest arvestavat ja inimesi kuulavat võimu. Sotsiaaldemokraatia on mõtteviis, mis laiemalt seda ka pakub. Usun, et paljud Türi

valla elanikud on väsinud inimesi eiravast ja mittearvestavast riigivõimust. Kahju, aga praegusel ajahetkel paratamatu, et Türi uus vallavõim esindab erakonnapoliitiliselt kitsast parempoolset maailmavaadet. Oleme veendunud, et asjad on pea kogu Eesti riigis muutumas ja Türi inimesed püüdlevad oma tulevastes valikutes tasakaalu poole tagasi. Soovime uuele vallavanemale P.-L. Siemannile edu ametis, sest vundament, millel tema töö hakkab põhinema, on tugev. Ühtlasi oleme valmis toetama kõiki ausaid ja valla arengule suunatud ettevõtmisi. Kindlasti aga ei saa toetust mõtteviis, mis seab poliitilist võimu ettepoole türilaste huvidest ning tugineb Paide ja Toompea poliitintriigidele.


TÜRI RAHVALEHT 23. veebruar 2012

3

haridus Õiguskorrast Türi vallas Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna Türi konstaablijaoskonna teenindataval territooriumil (Imavere, Türi ja Väätsa vald) registreeriti 2011. aastal kokku 192 kuritegu. Möödunud aasta samal perioodil registreeriti kokku 194 kuritegu, seega kuritegevus vähenes 2 kuriteofakti võrra. Valdava osa registreeritud kuritegudest moodustavad varavastased kuriteod. Türi linnas registreeriti kokku 77 kuritegu, 2010. aastal 81, Türi vallas 71 kuritegu, 2010. aastal 64. Türi valla territooriumil registreeriti 2011. aastal kokku 148 kuritegu, neist avastati 97. Kokku registreeriti Türi vallas vargusi 72, avaliku korra raskeid rikkumisi 1, kehalisi väärkohtlemisi 22, omavolilisi sissetungimisi 11, kelmusi 2, karistuse kandmisest kõrvalehoidumisi 2, tulirelva ja laskemoonaga seotud süütegusid 3 ja mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis 15. Väärteo toimepanemisi avastati Türi valla territooriumil 2011. aastal kokku 2154, neist Türi linnas 971. 2010. aasta samal ajavahemikul avastati Türi vallas kokku 1902 õiguserikkujat, seega väärtegude avastamine tõusis 252 võrra, millest põhiosa moodustavad liiklusega seonduvad rikkujad. Põhilised väärteo rikkumised 2011. aastal olid Türi vallas järgmised: liiklusseaduse rikkujaid 1457; alkoholiseaduse rikkujaid 97; tubakaseaduse rikkujaid 78; relvaseaduse rikkujaid 1; teeseaduse rikkujaid 84; autoveoseaduse rikkujaid 13; karistusseadustiku rikkujaid 106; liikluskindlustuse seaduse rikkujaid 39; ühistranspordi seaduse rikkujaid 5; kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse rikkujaid 7. Analüüsides eelnevaid andmeid, võib järeldada, et Türi vallas on kuritegevuse tase viimase paari aasta lõikes stabiliseerunud. Kahetsusväärselt on samas tõusnud isikuvastased kuriteod ja seda enim lähisuhtevägivallaga seonduvate süütegude osas. Kurvaks teeb tõsisasi, et ligikaudu 90% menetletud perevägivalla juhtumitest on määravaks asjaoluks liigne alkoholi tarvitamine. Suurem osa väärtegudest pandi toime liikluseeskirja rikkumisega. Vähenesid avaliku korra rikkumised. Suures osas tänu heale koostööle kogukonnaga ja üksteise abistamisele võime loota veelgi paremaid tulemusi süütegude ennetamisel, tõkestamisel ja avastamisel. Tänan kõiki abivalmis vallakodanikke, Türi vallavalitsust ja volikogu, vallaametnikke, õppeasutuste töötajaid, abipolitseinikke ja turvatöötajaid, kes 2011. aastal olid politseile head koostööpartnerid turvalisuse tagamisel.

Tarmo Kivi

Türi konstaablijaoskonna vanemkomissar

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Teistmoodi õppetöö Türi Ühisgümnaasiumis

Noorte diskorite festival oli pingeline

Seda, et õppetöö ei tähenda vaid tuima tuupimist ja tundidest osavõttu, tunnistab järgnev pildiline ülevaade Türi Ühisgümnaasiumi huvitegevustest käesoleval õppeaastal.

16. veebruaril toimus Türi Noortekeskuses noorte diskorite võistlus, kus kolmes erinevas voorus pani end proovile kokku 12 diskorit Eesti eri paigust. Diskorid olid jagatud kahte gruppi: edasijõudnud ja alles alustanud. Kõige paremini said plaadikeerutamisega hakkama ja viisid võidu koju alustanutest DJ SilverTaavi Kaljula Türilt ning edasijõudnutest DJ Kristo Luik Tallinnast. Publiku lemmikuks valiti Kaspar Randmäe Türilt ja parima show’ga sai autasustatud Pärnu diskor Karli Alliku. Teet Reier

Kuigi mõõdetakse formaalhariduses omandatut, on aina enam tähtsust kogumas mitteformaalne haridus. Koolis arendab seda külge huvitegevus. Käesolevast veerandist alates on Türi Ühisgümnaasiumi fuajees laudadel male ja kabe. Õpetajate üllatuseks on need väga populaarsed. Mängud on niivõrd köitvad, et pahatihti ei kuulda süvenedes koolikellagi. Juures olev pilt on tehtud neljapäeval kell14.30 ja mängijatel tunnid läbi. Kallid vanemad, kui murrate pead, miks on lastel koolipäevad nii pikad, siis võib juhtuda, et tegelikult mängivad nad koolis malet!

Türi põhikoolis selgusid tähekesed Sügisel alustas meil kolm rahvatantsurühma, alles on jäänud kaks. Mõlemad rühmad treenivad ennastsalgavalt Soome-Eesti III ühistantsupeo nimel. Treeningud venivad kolmetunnisteks ning välja väänatud jalgu ei jõua keegi kokku lugeda. Õppeaasta algusest peale osalevad paljud õpilased õpikodades, mida juhendavad Tartu Ülikooli magistrandid ja doktorandid ning korraldavad Eesti Füüsika Selts, TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskool, TÜ füüsika instituut ja TÜ Teaduskool. Võrreldes tavalise füüsika-, bioloogia- või keemiatunniga kestab õpikoda neli korda kauem ning tegeletakse neis peamiselt katsetega.

9. veebruaril toimus Türi Põhikoolis üleriigiline mäng „Sirguvad tähekesed“. Võistlemas oli 12 kooli Järva-, Rapla-, Harju- ja Tartumaalt. Mängu peaeesmärk on innustada õpilasi lugema lasteajakirju. Marju Mei

Türi Põhikooli õpetaja

Päev algas algklasside maja saalis Tarkusetoas mälumänguga, mille küsimused olid ette valmistanud ajakirjade Täheke ja Hea Laps toimetused. Punktiarvestus käis kommides, mis pani osalejate näod särama. Mälumängu kolme vooru vaheaegadel esinesid koolid võistkondade tutvustusega, milleks oli koduse eeltööna valminud laul, luuletus, ristsõna või muud selletaolist. Mälumängu lõppedes sai iga kool šokolaadi, mille tagaküljel oli nimekiri järgmistest tegevustest. Ees ootasid veel Tarkusetuba, Mängutuba ja Muusikatuba. Tarkusetoas tuli lahendada sudokusid. Iga võistkonnaliige lahendas neid küll individuaalselt, kuid tulemused arvestati kokku ja võitjaks kuulutati enim punkte kogunud kool. Mängutoas anti lastele võimalus osaleda loovates liikumismängudes, kus lisaks osavusele oli tarvis nutikust ja meeskonnatööd. Muusikatoas said lapsed teha rütmimänge, laulda regi-

Sirguvate tähekeste Tarkusetoa mõõduvõtmises saavutas Türi Põhikooli I võistkond väärika teise tulemuse. laulu ja maalida muusikat, mida lõputseremoonial ka teistele esitati. Kõik osalejad said lahkudes kaasa kingitusi ja maiustusi. Tarkusetoa võitjameeskonna iga liige lahkus isikliku Tähekese ja Nupukusetoa võitjad ajakirja Hea Laps aastatellimusega. Teise ja kolmanda koha omanikke rõõmustati lauamängude ja lasteraamatutega. Kui päeva lõppedes küsis Türi Põhikooli direktor Garis Pihelgas saalitäielt lastelt, kas neile mäng meeldis ja kas tulevad ka järgmisel aastal, kostis üksmeelse mürinaga: „Jaa!“ Kolmanda klassi õpilased olid vaid kurvavõitu, kuna nemad järgmisel aastal enam osaleda ei saa, sest mäng on 2. ja 3. klassi õpilastele.

teave

Tarkusetoa tulemused: I Rapla Ühisgümnaasium II Türi Põhikooli I võistkond (Mia-Maria Männi, Andreas Villem, Kai-Melli Kapten, Anitra Lukjanov) III Rapla Vesiroosi Gümnaasium IV Türi Põhikooli II võistkond (Eleen Asten, Andero Lavrinenko, Eliise Zeemann, Kärt Rannik) Nupukusetoa tulemused: I Paide Ühisgümnaasium II Ambla Lasteaed-Põhikool III Türi Põhikooli I võistkond

Sõbrapäeva korraldamine oli õpilasesinduse esimene suursündmus. Oli võimalik kaarte postitada ja kirjutada (hädaabikaardid ootasid kõiki), põsele sai südamekesi joonistada ja loomulikult võis sõpradega pilte teha. Viimast võimalust kasutati kõige enam – pildistati nii üksi, sõprade kui ka terve klassiga.

Ene Hunt

Türi Ühisgümnaasiumi huvijuht


TÜRI RAHVALEHT 23. veebruar 2012

4

uudised Seltskonnatants tuleb koju kätte Tänu vallavalitsuse tublile projektitööle on Türi valla 40 elanikul võimalus alates 15. märtsist osaleda tasuta seltskonnatantsukursustel. Elukestva Õppe Arendamise SA Innove toetas Türi valla projekti „Tervelt tööle“, mille raames korraldatakse kahe aasta jooksul vallaelanike liikumisharrastuse soodustamiseks mitmeid üritusi. Arendusspetsialist Reeda Kaal sõnas, et tänu Innove toetusele on võimalus vallas laialdasemalt tutvustada juba olemasolevaid võimalusi ja toetada uute rühmade ning ringide teket külades. Projekti toel korraldatakse rulluisutamise, suusatamise, ujumisõpetuse, vesiaeroobika ning teisi aeroobseid treeninguid ja seltskonnatantsukoolitusi. Tulemas on jõusaali ning koduste treeninguvahendite tõhusat ja õiget kasutamist tutvustavad üritused. Talvel pakutakse ka uisutamise õpet, suvehooajal jooksu ja kepikõnni koolitusi ning jalgrattamatka. Projekti kogumaksumus on 18 890 eurot, millest SA Innove toetus 17 990 eurot. 15. märtsil algavad seltskonnatantsukursused kell 18 Kabala ja kell 20 Oisu rahvamajas. Algajate kursus koosneb 10 x 1,5 h treeningkorrast, mis hakkavad toimuma kord nädalas neljapäeviti. Õpetatakse rumba, samba, džaivi, tša-tša-tšaa, fokstroti, aeglase ja Viini valsi põhisamme ning tantsuelemente. Kursust juhendavad Marju Mei ja Arvo Saad. Peagi saab seltskonnatantsu õppida ka Säreveres.

Arvo Saad

seltskonnatanstukursuste juhendaja

teave

Oisus saab osaleda 20, Kabalas ja Säreveres 10 inimest. Seltskonnatantsukursusele registreerimine toimub e-posti teel: tantsukursus@hot.ee Registreerimisel palun teatada osaleja ees- ja perekonnanimi ning koht, kus soovitakse tantsimist õppida. Näit. Lilli Lillemaa, Oisu. Kuna kursusel osalejate arv on piiratud, saavad tantsimist tasuta õppida vaid kiiremad registreerujad!

Noored tšellistid kohtuvad Türil 25.–26. veebruaril toimub Türi Muusikakoolis XII Eesti noorte tšellistide festival. See on ainulaadne muusikaüritus, mis ühendab kõiki Eestis tšellot õppivaid lapsi ja noori. Tegemist on 12. korda toimuva kahepäevase programmiga, mis koosneb mammutkontserdist ja meistrikursustest. 25. veebruaril toimub kontsert, kus astub üles üle 100 noore tšellisti kõikjalt Eestist. Teisel päeval toimuvad õpiringid õpetajatele ja õppejõudude meistrikursused. Eesti noorte tšellistide festival on suurepärane võimalus tšelloõpilastel saada esinemiskogemust suursündmusel, osaleda meistrikursusel võõraste õppejõudude juhendamisel ja lõimuda teiste sama eriala õppivate laste ja noortega.

Helen Ott

Türi muusikakooli õpetaja

Kaammerkoor ootab lauluhimulisi Türi Kammerkoor ootab uusi lauljaid, kellele meeldib laulda head muusikat ja kes peavad lugu heast seltskonnast. Koori proovid kolmapäeviti kell 18.30 Türi kultuurimajas. Dirigent Kristi Jagodin.

Türil tegutsev segarahvatantsurühm Kaktus tähistas 4. veebruaril Türi Kultuurimajas oma 35. tegutsemisaastat. Kultuurimaja suur saal oli tähtpäeva vääriliselt rahvast täis. Piduõhtu oli pildilis-sõnalis-tantsuline ülevaade pikaealise kolletktiivi loometeest. Kui tantsud tantsitud, said sõbrad-tuttavad edastada oma õnnesoovid järgmisteks pikkadeks tegutsemisaastateks. Teet Reier

Kevad kolib koju tagasi Suve, sügise ja talve ilma pealinna tiitlita toimetanud Türi saab kevadpeaalinna austava nimetuse peadselt tagasi. Kevad algab 20. märtsil kell 7.14. Teet reier

teet.reier@tyri.ee

Türi Kultuurimaja direktori Ülle Välimäe sõnul on igas kevade tulekus midagi uut: „Teatavasti saabub ta meile alati erineval kuupäeval ja kellaajal.

Täiesti kindel on aga see, et kevade saabumise hommikul äratame unest Murumoori, käivitame muruniiduki ja kuulame linnulaulu.“ Samal õhtul saab Välimäe sõnul kultuurimajas kuulata kontserti „Hümn armastusele“, kus esineb Silvi Vrait. Suurimad pidustused kevadpealinna auks toimuvad laupäeval, 24. märtsil. „Siis oleme kutsunud endale külla ka teiste teemapealinnade esindajad. Esinevad Suisapäisa ja Nukukoor ning

toimub „Kevade“ stiilipidu, mille teemaks on, et kui Arno Teelega Türi Kultuurimajja jõudis, oli kevad juba alanud,“ lisab Välimäe. Kevadkuu lõpetab aga juba teist aastat korraldatav TULBIpäev. „Kevadkuu viimasel päeval on tegelikult kolm huvitavat üritust,“ räägib Välimäe. „Kultuurimjas toimub II TULBIpäev, esimene tulbipäev eelmisel aastal läks igati korda ja tekitas suure huvi seda korrata. Samal päeval toimub ka kõnnisarja

„Käime koos“ avaüritus ning õhtul on kultuurimajas kevadkontsert. Ka järgnevatel kuudel toimub kevaadpealinnas hulk põnevaid üritusi, olgu selleks siis pärimusmuusikafestival, Jazzkaar või Eesti kammerkooride festival. Üritusi leidub kindlasti igale maitsele,“ lisab Välimäe. „Oleme püüdnud sel hooajal mitte rõhuda uudsetele ettevõtmistele, pigem proovime laiendada vanu ja harjumuspäraseid.“


TÜRI RAHVALEHT 23. veebruar 2012

5

persoon

Evald Johannes Alusalu: vabariigiga ühevanune Oisus elaval Evald Johannes Alusalul täitub tänavu suvel 94 eluaastat ehk siis sama palju, kui neid on tänaseks ka Eesti Vabariigil. Erksa olemisega vanahärra arvates tehtigi vabariik selleks, et tema saaks sinna sündida. Teet Reier

teet.reier@tyri.ee

On neljapäeva hommik, tõotab tulla päikeseliselt karge talvepäev. Oisu vahel on vaikne, vaid habetunud mees poe ees ootab, millal kell kümme saab, ilmselt selleks, et peos hoitav veepudel millegi kangema vastu vahetada. Auto Evaldi maja kõrvale parkinud ja uksest väljunud, kuulen ülevalt reibast häält: „Tere hommikust, sissepääs on sealpool.“ Nii tervitab mind rõõmsa olemisega vanahärra teise korruse aknast. Kui ei teaks, et selle reipa hääle omanik on juba üheksakümne kolme aastane, ei oskaks seda uskudagi. Argipäevadel on majaperemehel abiks lapselaps Sandra, kes alates eelmisest sügisest Türi Põhikoolis õpetajaametit peab, nädalavahetustel saab Evald omapead hakkama, käib poes, kütab sauna.

Uskumatult hea mälu Mälu on mehel uskumatult erk, algkooli õpetajate ja juhatajate nimed tulevad vurinal. „Ta teab ka oma klassikaaslaste nimesid, tüdrukute neiupõlve- ja hilisemaid abielunimesid ning eestistatud nimesid. Ühelt hiljuti Järva Teatajas ilmunud vanalt fotolt tundis ära oma õe,“ tunnistab Sandra. Ainuke asi, mis vanas eas aastate koormale alla on kippunud andma, on kuulmine. Aga saame kenasti hakkama. Nagu loo sissejuhatuses mainitud, arvas Evald humoorikalt, et eks vabariik selleks välja kuulutatigi, et tema saaks rahulikult sinna sündida. „Tsaaririigi aeg oli otsa saanud, ei sakslased ega punasedki suutnud oma plaane siin pikemalt ellu viia, tuli oma vabariik teha,“ arvab ta. Evaldi vanemad olid talupidajad Koigi külas. „Ei maksa seda segi ajada praeguse Koigiga. Küla, kus sündisin ja kasvasin, kannab täna küll Sõrandu nime, siis oli aga Koigi,“ selgitab ta. „Käisin neli aastat kohalikus algkoolis ja kaks aastat Koigi 6-klassilises koolis.“ Kooliõpetaja oli tollel ajal Evaldi sõnul mees, kes pidulikel perekondlikel üritustel, nagu ristsed, leeripeod või pulmad, kõneles ja korraldas, samuti matustel. „Kord käisime isaga ühe Sardise-nimelise naabri ärasaatmisel. Pärast läksime koos õpetajaga kodu poole. Meie väravas jättis ta isaga hüvasti, andis siis mullegi kätt ja sõnas koolile viidates, et meil on ka homme Evaldiga tõsine tööpäev. Need sõnad on mulle alatiseks meelde

jäänud, nii tõstsid nad tol hetkel mu enesetunnet,“ meenutab Evald. Pärast Koigi kooli lõpetamist astus Evald Paide gümnaasiumisse, mis jäi aga lõpetamata. „Isa tundis, et vajab talu pidamisel abi. Pärast kolme Paides õpitud aastat juhtus nii, et ühel üritusel, kus viibis ka Jäneda põllutöökooli juhtaja, ütles isa viimasele, et tahab ka minu sinna õppima saata. Juhataja, kes oli isa tuttav, vaatas mind ja lausus siis, et eks tule pealegi augusti lõpus Jänedale, võtame su kooli vastu. Nii juhtuski, et pääsesin Jänedale õppima, ilma et oleks pidanud eksameid sooritama.“ Jäneda kooli lõpetanutel tuli kõigil valida praktikakoht. „Võimalusi oli mitmeid, kas Soome, Taani, Saksamaa või kodune Eesti. Kuna olin saksa keelt õppinud, polnud valik eriti raske. Eesti kasuks otsustas vaid kaks koolikaaslast,“ räägib Evald. „Minu praktikakohaks sai talu Põhja-Saksamaal, üsna Taani läheduses. Peremees oli esimese maailmasõja veteran, talutööliste jutu järgi olnud sõjas väga vapper. Hitleri poliitikat ta igatahes ei laitnud ega kiitnud, küll aga tervitas ta alati natsliku käetõstmisega nagu minagi,“ meenutab Evald. „Aasta oli siis 1938 ja sõjaks ettevalmistusi oli Saksamaal tunda igal sammul, ei möödunud päevagi, ilma et taevalaotuses poleks olnud sõjalennukeid näha.“ Tagasi kodus olles ei saanud Evaldist veel taluperemeest, tuli läbida kohustuslik ajateenistus. Teenistuskohaks sai Tartu ratsarügement. „Saime omale uhked kuued ehk dolmanid ja punased lampassidega püksid, tõsi, igapäevariietus oli ikka natuke tagasihoidlikum. Kuna mul oli kodutalus loomadega palju tegemist, kasutasin võimalust ja läbisin veterinaari kursused ja nii ma jäingi hobusete eest hoolitsema terve väeteenistuse ning hilisema sõjaaaja,“ räägib ta.

Oma riigiga läks kõik lörri 1940. aastal läks Evaldi sõnul kõik lihtsalt lörri, Eesti Vabariigist sai osake suurest Nõukogude Liidust. „Magasime küll kaks ööd täies lahinguvarustuses, aga nagu teada, toimetati kõik vaikselt ära. Meie väeosa saadeti Tartust Petserimaale ja liideti hiljem Punaarmeega. Siis algas sõda. Üsna sõja alguses viidi meid Venemaale, 1. juulil 1941 ületasime Irboška juures kunagise riigipiiri, mul on see hästi meeles, kuna see oli mu sünnipäeval. Tegelesin endiselt hobuste ravitsemisega, relvad meile anti, laskemoona aga mitte, ei usaldatud.“ Asusime rindest pisut eemal metsatukas, kuhu kaevasime kaitseks õhurünnakute eest omale punkri. Ühel hommikul pärast ägedat lahingut valitses varjendist väljudes ümberringi

vaikus. Siis kuuldus põõsastest püssiluku raginat, hetk hiljem väljusid sealt saksa sõdurid.“ Järgnes vangistamine ja Pihkva vangilaager. „Laagris me eriti kaua ei saanud olla, kui küsiti, kes tahavad Saksamaale põllutöödele minna. Vajati seitsetkümmet meest. Mind kui õppinud põllumeest arvati samuti nende hulka. Siis ühel hetkel anti aga teada, et tööjõudu ei vajata, meile anti vabastatu passid ja lubati kodu poole kõndima hakata. Nii ma Vene vormis Eesti poole astuma hakkasin, ikka jala, vahel sai ka sõjaväeautodelt küüti.“

Sõjaväljalt vangilaagrisse Kuni 1943. aasta sügiseni sai Evald kodutalus toimetada, siis oli selge, et peatselt kutsutakse Saksa sõjaväkke ka nende aastakäik. Ei jäänud muud üle kui Soome põgeneda. „Ilm oli tormine ja mind vaevas merehaigus, paati tuli vett, mida pidi sealt välja pumpama, paadimees kurjustas, et pumbake-pumbake, muidu lähme kõik põhja. Õnneks torm rauges ja Soome võttis meid vastu päikesepaistega.“ Soomes anti Evaldi sõnul valida, kas asuda tööle või astuda sõjaväkke. „Valisin viimase ja jällegi tuli mul hobuseid arstida. 1944. aasta suvel, kui venelased soomlaste kaitse läbi murdsid ja käisid jutud peatsest vaherahust, pakuti meile võimalust jääda Soome või siis Eestisse tagasi sõita. Peagi olimegi Paldiskis, sealt edasi Männikul ja siis juba Saksa vägede koosseisus rindel. Kui sakslased 1944 septembrist Eestist taganema asusid, oli mulle selge, et kodumaalt lahkuda ma ei soovi, nii hüppasingi ära ja asusin kodu poole teele. Kuna tsiviilriided puudusid ja kõik teed olid Vene väeosasid täis, ei jõudnud ma kaugemale kui Vändra kanti, seal nabiti kinni,“ meenutab ta. Edasi tuli vangilaaager teisepool Peipsi järve. „Meid saadeti ehitama tselluloosivabrikut, tuhat meest magas suures masinasaalis. Ruum oli soe, välitöödele minna ei saanud, kuna puudus talvine varustus. Vagunid vatijopede, pükste ja viltidega saabusid meile alles märtsi algul, siis kui talv juba läbi. Viimaks toodi meid Eestisse Põllküla laagrisse. Kuna meil tegutses laagris tasemel puhkpilliorkester, soovis üks laagrit külastanud Tallinna miilitsaülem meid pealinna 1. mai paraadile saata. See jäi aga katki, kuna polnud sobivaid riideid, meeste vormid moodustasid tõelise kompoti, minul näiteks oli seljas Eesti politseipataljoni vormikuub. Laagrist pääsesime ühte abimajandisse ja sealt lõpuks koju. Isa oli kulakuks tehtud, ema elas Päinurmes sugulaste juures, mina sain tööle abimajandisse Retlas. Märtsiküüditamise ajal magasin mitmed ööd väljas küü-

nides, lihtsalt ei uskunud, et mu nime küüditavate nimekirjades pole. Kui oht möödas, sain elupaiga Paides oma õdede juures.“ Evald mäletab, et sai toonases vääringus palka 600 rubla. „Aga elu oli vilets, polnud oma elamist, kui mu Koigis elav sõbranna ütles, et ootab minult last, kolisin tema juurde. Tema oli koorejaama juhataja, minust sai katlakütja. Kui koorejaam kaotati, tuli samasse vaid piima vastuvõtupunkt.“ Siis juhtuski nii, et Evald kohtus toonase Estonia kolhoosi esimehe Heino Marrandiga, keda teadis juba Retlapäevilt.

„Marrandi pakkus, et tule meile kunstseemendajaks. See oli karja järelkasvu seisukohalt oluline teema, kuna paaritamine kolhoosikorra viljastavates tingimustes erilisi tulemusi ei andnud. Olin Marrandi ettepanekuga nõus. Nii käisingi Rakveres õpet saamas ja asusime perega Oissu. Majand ehitas meile maja,“ räägib Evald. „Esimene lehm, kelle järglase eest tuli mul hoolitseda, oli Väljataguse lauda Noorik. Kahjuks pole mul kusagil kirjas seda arvu, palju nende majandis töötatud kaheksateistkümne aasta jooksul minu töö vilja kandnud on. Tööd oli palju. Kui viimasel päeval kaustikusse punase joone alla tõmbasin ja kirjutasin juurde, et lõpp sellel lollusel, ei mõelnud ma kolhoosikorra kehvust, vaid pigem seda, et tegelikult olin kõik need aastad pidanud tegema tööd, mille tegelikult oleks pidanud ära tegema emake loodus,“ lisab Evald.

Mänginud paljusid pille Lisaks eespool kirjutatule võiks Evaldist kirjutada veel mitmeid lugusid. „See on ainult üks tahk minu elust, millest teile rääkisin,“ ütleb Evald. „Pilli-

Ülle Kuldkepp

mäng, millega olen samuti terve elu tegelenud on täiesti omaette teema. Olgu see klarnet, kannel või klaver, kõiki neid on mägitud ja kõik nad on kodus olemas.“ Kui Evaldiga hüvasti jätan, soovin ma vitaalsele vanahärrale, et me kohtuksime ka siis, kui tema ja vabariik saja-aastaseks saavad.

kommentaar

Õetütar Aili Paidest Tunnen onu Evaldit alati rahuliku ja väljapeetud inimesena. Ta on meie suguseltsi järjepidevuse kandja, tema algatusel on koostatud sugupuu, millesse ta kannab iga uue pereliikme ja tunnustab teda meenega. Onu Evald austab isamaalisi kombeid ja peretraditsioone. Meie pere tähtpäevadel on ta meid alati rõõmustanud pillimänguga, pannes kõiki kaasa laulma. Oma auväärse vanuse juures on ta jätkuvalt rühikas, elujaatav, heatahtlik ja hästi kursis ümbritseva elu-oluga, eriti oma suure pere liikmete käekäiguga.

Evald Johannes Alusalu 01.07. 1918 Koigi algkool Koigi 6-klassiline kool Paide gümnaasium Jäneda põllutöökeskkool 1939–1944 Eesti sõjavägi, ratsarügement, Punaarmee, Soome JR 200, Saksa armee. Kõikide armeede koossseisus veterinaar, hobuste eest hoolitseja. 1944–1946 sõjavang 1946–1948 kodus isatalus 1948–1954 Paides kalmistute ekspluatsiooni meister, estautotek dispetser, Paide tuletõrjes noodi kogu korrastamine 1954–1960 Kahala võitööstuse Sõrandu koorejaama katlakütja 1960–1961 Koigi sohvoosi põllundusbrigadiir 1961–1978 Estonia kolhoosis veterinaar-seemendustehnik Alates 1978 pensionil Mänginud erinevaid pille puhkpilliorkestrites ja tantsuorkestrites. Evald Johannesel on kaks poega, seitse lapselast ning kolm lapselapselast.


TÜRI RAHVALEHT 23. veebruar 2012

6

külaelu Poliitikud käisid maaelu uudistamas Jaanuri viimasel päeval külastasid Järvamaad 16 riigikogu liiget. Riigikogu liikme Kaia Iva sõnul oli tegemist Isamaa ja Res Publica Liidu riigikogu fraktsiooni tavapärase maakonnavisiidiga. Türi valda külastasid riigikogulased Annely Akkermann, Margus Tsahkna ja Andrus Saare, kes väisasid valla ettevõtteid, päästekomandot, omavalitsuse asutusi ja osalesid vestlusringides. Riigikogu esimees Ene Ergma kohtus Oisus käsitööseltsi Käbedad liikmetega ja Marko Mihkelson pidas Türi Kultuurimajas avaliku loengu Kuubamuljetest. Türi valda külastanud riigikogulastelt küsis Rahvaleht ka mõned küsimused: millised on need probleemid, mis vajaksid maal kiiret lahendust, millised olid muljed Türi vallast ja kas hakkas silma ka midagi rõõmustavat? Andrus Saare: Külastasin Kabala kooli ning esmalt tahaks tunnustada kooliperet, kes vaatamata laste arvu vähesusele ja planeeritavatele ümberkorraldustele on säilitanud optimismi oma kooli tuleviku suhtes. Ilmselt ei ole seni päris kindel oldud mõisas asuva kooli saatuses ja sellest tulenevad senised vähesed investeeringud. Kohtudes Baltic Pallet Groupi omanikega, oli nende mureks vallale kuuluva tee halb kvaliteet, mis takistab ettevõtte tegevust ja toob lisakulutusi, rääkimata nendest elanikest, kellel samuti on teatud perioodidel liikumine häiritud. Tublide ja mõistlike ettevõtjatena nad mõistavad, et valla rahalised võimalused on piiratud, aga mulle tundub, et vald saaks ettevõtjatega koostöös probleeme lahendada. Muljeid oli Türilt lahkudes palju, rohkelt positiivseid. Nii mõneltki inimeselt sain saadikuna kaasa mõtteainet arutamiseks, diskussiooniks ning elluviimiseks. Türi vald on kõrvalseisjale alati tegusa kohana silma paistnud. Paljudes ümberkorraldustes ja reformides on Türi olnud esirinnas ja nendest õnnestumistest või ka tagasilöökidest võiksid teised omavalitsused õppida. Tänu Türi valla oma saadikule riigikogus on muidugi valla rahva tegemised ka teistele saadikutele rohkem teada. Annely Akkermann: Tõelise debati pidasime Türi Kultuurimajas kohalike naisettevõtjatega. Algselt ettevõtlusest alanud jutt kulges toimetuleku ja hariduse kättesaadavuse juurde ning päädis sügavalt filosoofilise debatiga teemal “Surmanuhtlus – poolt või vastu”. Märkamatult kadus kaks tundi ja veerand. Sellest seltskonnast õhkus ka väsimust, mida kohtab mujalgi. Inimesed on väsinud pingutamast, et tulla toime lihtsa igapäevase eluga. Mõnikord tundub, et eurole üleminek ja samasse aega langenud majanduskriis on inimestele emotsionaalselt raskem kui nõukogude ajale järgnenud talongide ja tühjade poodide ajastu. Ratsionaalselt võttes on elu praegu kindlasti parem, aga emotsionaalne väsimus on väga suur. Suurim üllatus ootas mind naiste ettevõttes Saara. Ootamatult sattusin kirjastusse, kus on valminud minu arvates Eesti kõige ilusam raamat, “Meite Muhu mustrid”, ja veel palju teisi ilusaid raamatuid. Ene Ergma: Probleem, mis on üldine ja lööb valusalt meie tuleviku pihta, on poiste kehv haridustase ning koolist väljalangevus, eriti kurb on olukord reaalainetes. Olen vaadanud mitmel aastal kutseõppeasutusse astujate matemaatikatesti tulemusi, need on masendavad. Kui arvestada sellega, et tehnika arenedes on ära kadumas palju nn lihtsaid töökohti, siis on selge, et tulevikus eluga toimetulekuks on vaja head haridust, tehnikaaladel ilma reaalaineteta lihtsalt hakkama ei saa. Oisu käsitööselts oli hea näide, kuidas koos tegutsedes aina midagi uut õpitakse ja rõõmsa meelega ise oma elu huvitavaks tehakse. Toredad naised, edu neile! Margus Tsahkna: Sügava mulje jättis ajakohastatud kultuurimaja ja muusikakool. Türi kultuurielu edendamiseks on kõik eeldused loodud, on hea keskkond ning väga tublid inimesed, kes seda korraldavad. Ja minu jaoks oli uudis, et Türi Kultuurimajas on Eesti üks paremaid stuudioid, kus on oma plaadi salvestanud ka selle aasta parim bänd Ewert and The Two Dragons. Mul õnnestus ka põhikoolis kolm tundi anda ja tahan kiita seal töötavaid pedagooge ning õppivaid lapsi, kes on uutes oludes nii lühikese aja jooksul suutnud luua ühise pere tunde. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehena on mul eriti hea meel, et Türi vald on korda tegemas toimetulekukooli hoonet.

Pärast vaheaega jätkus seoses riigikogulaste külaskäiguga ka ettevõtlike naiste ümarlaua traditsioon. Seekord oli Türi Kultuurimajja kogunenud naistele rääkimas riigikogulane Annely Akkermann. Teemad, mis ümarlaual arutusele tulid, olid seinast seina: ettevõtlusega seotud mured, lastetoetused, riigikogulase töö ja ka see, et aeg oleks ehk karistusseadustikus taaskehtestada surmanuhtlus. Teet Reier

Rassi: Türi valla Metsad, metsad ja veel kord metsad. Suvel raiesmikel maasikad ja vaarikad, sügisel metsa all pohlad ja seened. Kui mets viimaks taandub ja lapikest heinamaad ning sinist taevast näed, siis leiad inimese elupaiga ja sellega koos ka Rassi küla. Teet Reier

teer.reier@tyri.ee

Mets on siinsele inimesele tööd ning toitu pakkunud aastasadu. Põllud ja heinamaad, mis talukohti ümbritsevad, on väikesed, pigem enda toidulaua ning loomasööda kasvatamiseks mõeldud. Tõrvaajamine ning palkide langetamine on tööd, mida siin mõisaajast saati on tehtud. Küttimist pole mõtet mainidagi. Kohanimedki kõik eespool öeldule viitavad: Palgisihi tee, Löövi tee, Saeveski, Tõrvaaugu

jne. Lisaks suurepärasele loodusele tasub imetleda ka kohalike elanike meelekindlust siin maanurgas püsimisel. Metskondade kadumisega läksid kaotsi nii mõnedki töökohad. Lähim suurem inimasustus ehk siis kauplused ja koolid asuvad paarikümne kilomeetri kaugusel Türil, Võhmas või Suure-Jaanis. Buss käib korra nädalas. Teed muutuvad talvel tuisu ja kevadel poriga kohati läbimatuks. Seda ei pane siinsete metsade vahel matkaja või seenemetsa külastaja üldjuhul tähele, need on rohkem püsielaniku igapäevamured. Kui räägin kohaliku ettevõtja ja külaelaniku Veiko Viigipuuga, siis selgub, et ega muretsemiseks eriti aega jäägi, töö ja külaelu nõuavad oma. „Meil tegutseb aktiivselt MTÜ Rassi Külaselts, mille eestvedamisel korraldame eri-

nevaid üritusi: jõulupeod, vastlad, kevadkoristused, tavaliselt saab esimesel mail külakeskus talveunest üle riisutud ja jaanipäev,“ räägib Viigipuu.

Inimesed on kokkuhoidvad Tema sõnul on osaletud ka projektide kirjutamises Leader programmis, millega sai soetatud taludele nimesildid. „Regulaarselt taotleme ka tegevustoetusi, millega oleme korraldanud öiseid patrullimisi ja pärandkultuuri uurimist. Samuti toimub MTÜ eestvedamisel traditsiooniline Metsapäev. Ilmselt tende tegevuste valguses valiti meid ka korra Türi valla aasta külaks,“ lisab ta. „Kiirel ülelugemisel elab Rassi külas alaliselt 29–30 inimest, kellest kooliealisi on viis ja väiksemaid kolm, pensionäre on kaks. Ülejäänud on tööealised, kes kõik suuremal või vähemal määral erinevate töödega hõivatud. Majapidamisi on kü-

las kakskümmend kaks, millest suvilaid on seitse. Viimastes elavad inimesed suvistel nädalavahetustel,“ teeb Viigipuu kokkuvõtte. Tema sõnul muutus pärast Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) reformi natuke ka küla olemus. „Siinne RMK keskus kadus ja metskonnas töötavad inimesed pidid tööle asuma küll samas süsteemis, aga mujal struktuurides. Elukohad jäid küll samaks, aga töökohad on teistes valdades,“ ütleb Viigipuu. „Suur osa inimestest käib tööl külast väljas ümberkaudsetes linnades. Siinsed inimesed on väga ettevõtlikud ja kokkuhoidvad. Rassi inimesed on kõik väga liikuvad, kuna lähim tsivilisatsioon on paarikümne kilomeetri kaugusel. Kõigil siinsetel püsielanikel on majapidamises auto või kaks ja kogu toit ning muu vajalik organiseeritakse ise. Külas kauplusautot ei käi


TÜRI RAHVALEHT 23. veebruar 2012

7

Tõrvaaugu vana metskonnahoone (pildil) lammutati ja uus kivihoone ehitati selle asemele 1939. aastal. René Viljati erakogu

vanad lood

roheline tagatuba ja buss liigub kord nädalas neljapäeviti,“ selgitab Viigipuu. „Siinsed lapsed käivad koolis Suure-Jaanis, kuna ajalooliselt on nii kujunenud ja naabervald organiseerib külasse ka koolibussi. Kui nüüd arutada teede olukorda, siis need on ikka suhteliselt kehvakesed ja vajaksid juba ammu kapremonti. Kuna teed läbivad mitmes kohas üsna soiseid alasid, siis tehnoloogiliselt on need rajatud palkidele, mis on kaetud kruusaga. Siiani on küll aeg-ajalt teid hööveldatud aga uut kruusakihti peale pole veetud ja nii mõneski kohas on näha kus puutükid tulevad teepinnale,“ selgitab Viigipuu üht külaelaniku suurimat muret. „Vallale on seda muret mõni aasta tagasi räägitud, see oli vahetult enne koolireformi, kui vallaesindajad külas käisid, aga paraku jäi see vaid hääleks kõrbes. Vastuseks tuli üksnes, et need on riigi teed ja nemad ei saa midagi teha. Kuna me oleme siin väga mobiilsed, siis võiks vähemalt teed

head olla. Sama kehtib ka lumetõrje kohta. Tegelikult peab ütlema, et tänavu on lund koristatud väga korralikult, võrreldes kahe eelneva aastaga, kus sai ikka järjest lumevangis istutud.“

Harjunud looduse viguritega Siinsed inimesed on Viigipuu arvates aga loodusega harjunud ja leppinud nende vingerpussidega. „Tänu eelmise sügise suurtele tormidele jõudis ka Eesti Energiale kohale, et külas oleks aeg viimased paar kilomeetrit enne-meie-aegset elektriliini välja vahetada, see peaks teostuma loodetavasti selle aasta suveks. Kokkuvõtvalt võiks öelda, et kui olla liikuv, siis metsas elades on transpordikulud küll suhteliselt kõrged, aga samas sellist teist elukvaliteeti mujalt ei leia,“ arvab Viigipuu. Olen temaga täiesti nõus. Vaikust ja rahu ning põlise looduse paitust armastavale inimesele on selline roheline tagatuba tõeliselt sobilik paik.

Rassi küla Rassi külas elas seisuga 01.01.2012 a 33 inimest. Ajalooliselt on küla kuulunud Viljandimaa Pilistvere kihelkonda. Rassi külas Tõrvaaugul asunud Kabala metskond oli juba mõisaajast peale üks kõige paremini majandatud metskondi kogu Eestis. Siin väärivad tähelepanu Kabala metskonna 1890. aastatel rajatud u 1 ha suurune liigirikas vabakujunduslik park ning metskonna esinduslik keskusehoone, mis on ehitatud 1939. a. Eesti kultuurilukku on Tõrvaaugu põline metsamaastik jäädvustatud filmi “Põrgupõhja uus vanapagan” kaudu. Film valmis 1964. aastal ja täna seisab sellel kohal. RMK Vanapagana metsaonn, kus matkajad saavad puhata ning ööbida. RMK kõigile avatud metsamaja on ka Saeveskil, Saarjõe ääres. Saarjõe kaldale ehitas Kabala mõisnik Taube 1914. aastal jahilossi. Alates 2000. aasta märtsist tegutseb jahilossis ja seda ümbritseval maa-alal skautide-gaidide laager. Saarjõe kaldale on püstitatud mälestusmärk Eesti metsavendadele ning jõe kallastel kulgev matkarada, mida ümbritseb liigirikas loodus, pakub siin sammujale nii mõnegi kena puhkusehetke.

Vana, põline tee käib Kabeli mäest üle, üle Saarjõe. Saarjõe lähedal on tee ääres noor männik, männikus kink, mis “Kuninga tooliks” nimetatakse. Vana rahva jutt räägib, et Rootsi kuningas Kaarel lasknud siin mulda kokku kuhjata endale ja oma kindralitele puhkepaigaks. Rassi tõug olla ka Rootsimaalt välja tulnud. Üks Rootsi soldat võtnud Lepakosest Vastemõisa vallast eesti naise. Nad läinud kahekesi Kabala valda Rassile, leidnud sealt jõed, ojad ja aasad ja suurte mändide vahelt ka roikatükid, mis endiste inimeste elust seal märki andnud, aga inimesi ei ole nad mitte enam ees leidnud. Selle abielupaari järeltulijaid kutsunud rahvas Koikideks ja küla kandnud Koigissaare nime. Kui revisjoni aeg pandi perekonnanimesid ja nimepanejad Koigissaare talutuppa astunud, ajanud väike laps parajasti põrandal prussakat taga, näidanud tema peale sõrmega ja öelnud: “Näe, rass, rass.” Nimepanijad kuulnud seda, naernud ja pannudki talu rahvale nimeks “Rass”. Kes sealt enne revisjoni välja läinud, neile jäänud Koigi nimi. Sellesama suguvõsa kolmas haru on “Rõugud”, need on enne revisjoni Rassilt Vakki välja läinud.

Pole ma ühtegi vantsikut saanud Kui oli Tõrvaaugu metsaülemaks Roosen, käinud ühel talvel Kabalas metsatööl keegi Suure-Jaani mees. Ta jäänud aga haigeks ja tulnud töölt ära kodu. Tööraha aga jäänud sedakorda saamata. Et ta enam tööle ei saanud minna, siis ta saadab oma noore naise Tõrvaaugule, et arved ära teha ja palk välja võtta, muidugi kontori päeval. Nii lähebki naine Tõrvaauku. Ooteruumis on rahvast küll. Kui järjekord on tema käes, lastakse ta vastuvõturuumi, kus laua taga on metsaülem Roosen ja tema sekretär. Naine räägib ära, mispärast ta on tulnud, et mees on haige, ei saa enam tööle tulla ja palub palga või tööraha äramaksmist. Nüüd küsib Roosen: “Kas olete ennem saanud avanssi?” Naine läheb näost punaseks ja ei vasta Roosenile. Metsaülem kordab küsimust kõvemalt, arvates, et naine on kõva kuulmisega. “Kas olete avanssi saanud juba?” Naine vastab nüüd: “Kui ma olengi saanud ega ma teile küll ei ütle.” Rooseni hing saab täis ja põrutab: “Välja siit!” Naine lähebki ooteruumi. Kirjutaja ütleb üle ukse, et ärgu ta ära mingu, kui kõik on käinud ära, siis tulgu ta uuesti härra jutule. No kui on teistega asjad klaarid, kutsutakse naine uuesti kontori. Roosen esitab naisele sama küsimuse, et kas olete saanud ennem avanssi. Nüüd kirjutaja võtab sõna ja räägib: “Teie vist ei saa härra küsimisest aru. Kas teie mees tööraha ennem ette ka on saanud?” Naine vastab: “Jah, kümme krooni on tööraha ette võetud. Mina arvasin, et härra tahab teada seda va ihu asja, et kas oled juba seda vantsikut saanud?” Selle peale Roosen pahvatanud naerma ja ütlend: “Näib, et meie ei saa aru, ei mõista üksteise keelt!” Lood pärinevad Jaan Kuldkepi mälestusteraamatust

Vanapagana metsaonn sobib matkajale öömajaks.

Teet Reier


TÜRI RAHVALEHT 23. veebruar 2012

8

vallavalitsus

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Türi vallas jätkub maaelanike teenindamine kauplusautost Türi vallas saavad maapiirkonna elanikud kauplusautost osta toidu- ja esmatarbekaupu. Abivallavanem Vahur Salom rääkis, et vastavalt Türi valla ja MTÜ Kesk-Eesti Lafka vahel sõlmitud lepingule teenindab kauplusauto maapiirkonna inimesi kolmel päeval nädalas: teisipäeval, kolmapäeval ja reedel. Kauplusautost saab osta toidu- ja esmatarbekaupu. Salomi sõnul osutab MTÜ Kesk-Eesti Lafka teenust 30. juunini ja selle eest tasub vallavalitsus vastavalt kokkuleppele.

Silvi Lukjanov

Kauplusauto teenuse osutamise kohad ja kellaajad Iga nädala teisipäeval Kell 16:15–16:25 Änari Iga nädala kolmapäeval 11:15–11:35 Kirna 11:45–12:00 Kolu 12:10–12:20 Karjaküla 12:30–12:35 Jändja 12:40–12:50 Laupa 12:55–13:10 Aruküla 13:45–13:55 Põikva 14:45–14:55 Kärevere 15:10–15:20 Ollepa 15:25–16:00 Villevere 16:15–16:30 Äiamaa 16:35–16:55 Raukla 17:00–17:15 Rikassaare Iga nädala reedel 12:20–12:40 Änari 12:50–13:15 Kirna 13:40–13:45 Taikse

Õppetöö korraldusest streigi ajal Üleriigiline streik pedagoogide töötasu tõstmise nõudmiseks toimub 7.–9. märtsil. Haridusasutuste pedagoogilistel kollektiividel tuli streigist osavõtust informeerida asutuse juhtkonda ja vallavalitsust vähemalt kaks nädalat ette, s.o hiljemalt 21. veebruariks. Vallavalitsusele esitatud teatiste andmetel ei streigi Kabala Põhikooli, Kabala Lasteaia, Türi Toimetulekukooli ja Türi Muusikakooli kollektiivid. Teised valla haridusasutused streigivad ühe või mitu päeva. Asutuste pidajana annab Türi Vallavalitsus valla laste vanematele teada, et streigi ajal ei pea lapsed kooli minema, kuid vanemal säilib õigus lapsed kooli saata. Streigi tõttu kaduma läinud päevi kevadel nii öelda järele võtta ei või. Valla haridusasutuse direktori töölepinguline kohustus on tagada asutuse häireteta töö, seetõttu on koolil kohustus vaatamata streigile korraldada kooli tulnud õpilastele tegevused. Samuti tuleb koolil ka nendel päevadel õpilasi toitlustada, sest ka riigipoolne koolilõuna toetus on ette nähtud 175 koolipäevaks õppeaastas. Koolitransport on streigiperioodil tagatud tavapärasel viisil ja kellaaegadel. Lasteaedade ülesandeks on koolieelse lasteasutuse seaduse järgi võimaldada alushariduse omandamist ja koolieast noorematele lastele päevahoidu. Seetõttu ei toimu valla lasteaedades streigiperioodil juhendatud õppetööd, kuid päevahoid on tagatud ning lasteaiad võtavad lapsi vastu ka streigipäevadel. Teave konkreetse asutuse töökorralduse kohta streigiperioodil tuleb asutusel avaldada oma veebilehel ning ka õppetöö korralduseks ette nähtud muude kanalite (eKool jms) vahendusel. Teavet streigi põhjuste ja oma nõudmiste kohta annavad streigijuhid ja streikijad ise, asutuse häireteta töö tagab ja selle eest vastutab asutuse juht.

Külle Viks

haridusspetsialist

Türi vallavalitsus paigaldas Poaka küla inimeste soovil lisatänavalgustust Poaka külast Kirna bussipeatusesse viivale jalgrajale. Kolm valgustuspunkti seadsid paika AS Koma Ehitus töömehed veebruaris pärast suurte külmade lõppu. Urve Meerits

Kerkib elupaik psüühilise erivajadusega inimestele Türi linnas Staadioni tänaval alustatakse selle aasta suvel elumajade ehitamist psüühilise erivajadusega inimestele. Esialgu on plaanis Türil välja ehitada kuus kümnele inimesele mõeldud peremaja. Järgnevalt rajatakse hoonete vahele tegevusala koos spordiplatside, puhkenurkade, aia-ala ning läbimõeldud haljastusega, mis pakub sealsetele elanikele nii jõukohast hooldustööd kui ka aktiivseid vaba aja veetmise võimalusi.

Türil saab kodu 60 inimest 60-le eri vanuses täiskasvanud psüühilise erivajadusega inimesele hakatakse Türi Kodus pakkuma ööpäevaringset erihooldusteenust. See tähendab, et peremajadest saab erivajadusega inimeste elukoht ning vajalik toetus, juhendamine ja ka meditsiiniline abi on neile tagatud ööpäev läbi. Türi Kodusse tulevad elama siiani üle Eesti laiali asunud Järvamaa elanikud ja teised, kes avaldavad soovi elada just Türil, kuna on selle paigaga seotud olnud. Peremajadesse elama asuvad inimesed on rahumeelsed ega vaja kuidagi erilist kohtlemist võrreldes teiste inimestega ümbritsevas kogukonnas. Nende peremajadel põhinev küla ei ole kinnine territoorium ning seal teenust saavad inimesed liiguvad ringi neile vajalikes ja olulistes kohtades nii iseseisvalt kui vajadusel ka tegevusjuhendajatest

Türile loodava hoolekandekeskuse peremaja (modelleeritud illustratsioon). saatjatega. Elukorraldus peremajades saab olema tavapärane. Elatakse kümnekesi ühise perena elamus, kus enamikul elanikest on oma tuba, ühisteks ettevõtmisteks on kasutada avar elutuba koos kööginurgaga. Ühes peremajas saab selle elanike ning töötajate vahel tekkida ka vahetum ja personaalsem side, mis mõjutab otseselt sealsete elanike rahulolu ning vaimset tervist. Tegeletakse nii tavapäraste majapidamistöödega kui ka erinevate aktiivsete teraapiliste ja töötegevustega, õhtuse aja saab igaüks sisustada vastavalt oma hobidele või muu meelepärasega. Kindlasti asuvad Türi Kodu

elanikud aktiivselt kasutama kogukonnas olevaid sportimis-, kultuuri- ja töövõimalusi ning kohaliku perearsti teenust. Loodame koostööd teha ka psüühilise erivajadusega inimeste päevakeskuse ja teiste puuetega inimestele teenuseid pakkuvate organisatsioonidega. Kindlasti osalevad meie elanikud Türi linna rahva ühistes ettevõtmistes, sest tänu Türi valla suurepärastele võimalustele loodame oma klientide elu kujundada aktiivseks ja tegevusvõime suurenemist toetavaks.

Luuakse kuni 20 töökohta Esialgsete plaanide kohaselt tuleb külla 15–20 töökohta –

Erakogu

peamiselt iga päev kohal viibivad tegevusjuhendajad ja Türi Kodu juht. Teame, et Türi kogukond on nüüdisaegne, arenenud ja tolerantne ning meie inimestel saab olema rikas ja huvitav elu. Türi Kodu ehitamise projekti rahastavad ERDF (Euroopa Regionaalarengu Fond) ja riik. Türi Kodu valmib 2013. aasta kevadel. Kokku ehitab AS Hoolekandeteenused nüüdisaegsed uued elupaigad erivajadusega inimestele 11 Eestimaa paika.

Liina Lanno

AS Hoolekandeteenused Põhja-Eesti piirkonna juht

Volikogu veebruari istungi kokkuvõte Türi Vallavolikogu: • Avaldas Türi Vallavolikogu esimehele Toomas Marrandile umbusaldust ning vabastas ta Türi Vallavolikogu esimehe kohustest. • Umbusalduse avaldus Türi Vallavolikogu aseesimehele ja Türi Vallavolikogu turvalisuse komisjoni esimehele Jaan Arvolale ei läinud läbi. • Avaldas Türi vallavanemale Aivo Prüsselile umbusaldust ja vabastas ta vallavanema ametikohalt ning maksis umbusaldu-

se avaldamisega ametist vabastamise tõttu hüvitist ühe kuu ametipalga ulatuses. Lähtuvalt Türi valla põhimäärusest asendab Türi vallavanemat kuni uue vallavanema kõigi volituste saamiseni Türi abivallavanem Üllar Vahtramäe. • Avaldas umbusaldust Türi Vallavalitsusele, kelle volitused kehtivad uue Türi Vallavalitsuse koosseisu kinnitamiseni. • Eelnõu esitaja Jaanus Marrandi võttis tagasi umbusalduse avaldamise Türi Vallavalitsuse kui täitevorgani palgalisele liik-

mele, abivallavanemale haridus-, kultuuri- ja sotsiaalküsimustes Vahur Salomile. • Muutis Türi valla põhimäärust seoses abivallavanema ametikoha kaotamisega ja selle asemel asevallavanema sätestamisega ja arendusjuhi ametikoha moodustamisega. • Määras Türi vallas Kurla külas Naissaare katastriüksuse jagamisel moodustatava katastriüksuse suuruse, koha-aadressi ja sihtotstarbe. • Valis Türi Vallavolikogu II koosseisu esimeheks Raivo

Pingi. • Valis Türi vallavanemaks Pipi-Liis Siemanni, kelle teenistussuhe Türi vallavanemana algab Türi Vallavalitsuse III koosseisu ametisse kinnitamise päevast. Sinnani on ta ametis ühe ülesandega – moodustada valitsus. • Võttis teadmiseks abivallavanem Vahur Salomi esitatud informatsiooni Eesti Vabariigi 94. aastapäeva tähistamise kohta vallas.

Silvi Lukjanov

Türi vallavanema nõuniku asendaja

Kahe kalmistu andmed on viidud internetti Türi valla vanadest Kõrgessaare ja Saunametsa kalmistute raamatutest on kantud andmed Türi kalmistute infohaldussüsteemi ja need on nähtavad aadressil www.kalmistud.ee. Võib juhtuda, et infohaldussüsteemi sisestatud andmed erinevad tegelikkusest. Erinevused tulenevad sellest, et käsikirjalis-

tes kalmisturaamatutes olevad andmed olid kas puudulikud või halvasti loetavad. Palume ebatäpsustest kindlasti teada anda e-kirja aadressil kommunaal@ tyri.ee või telefonil 384 8230. Vaid üheskoos saame andmebaasi täpseks ja nii on sellest tulevastel põlvedel kasu. Kalmistute registri korras-

tamine on mahukas töö ja seda tehakse eesmärgiga koondada info ühtsesse andmebaasi. Seni on kalmisturaamatuid peetud1950. aastatest alates käsikirjaliselt. Türi Vallavalitsus sai arhiveerimiseks toetust Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) läbi LEADER

meetme 6627.44 eurot. Maetute arhiivid sisestas ja sidus kaardiga AS Spin TEK Tallinnast. Edaspidi hakkab Türi kalmistute andmebaasi haldama Türi Vallavalitsus. Portaalist www.kalmistud.ee leiab andmed mitme Eesti kalmistu kohta.

Reelika Marrandi

haljastusspetsialist


TÜRI RAHVALEHT 23. veebruar 2012

9

vallavalitsus Sotsiaalmaja elanikud tuuakse Kabalasse Seoses Kabala Lasteaia ja Kabala Põhikooli ühendamisega ning lasteaia viimisega mõisahoonesse vabanevad teeninduspunktis asuvad lasteaiale välja ehitatud teise korruse ruumid. Villevere endises koolihoones kohandatud vanurite ruumid on küllalt halvas seisus, hoone on amortiseerunud ja nõuab tõsist remonti. Nii on mõistlikum kolida sealsed elanikud Kabalasse vabanevatesse lasteaia ruumidesse. Kuna tegemist on hoonega, mis nõukogude ajal oli kasutusel kontorina, on seal kergkonstruktsiooniga vaheseinte ja ühenduskoridoridega võimalik tekitada mitmeid eraldi väiksemaid ruume, kus tagatud elanike mugavus ja eraldatus. Mõningaste ümberehitustööde on hoones võimalik liigelda ka ratastooliga. Lõpptulemusena saab paigutada hoone mugavatesse olmetingimustesse rohkem vanureid, kui neid oli Villeveres. Toitlustuse küsimused on nii sotsiaalmajal kui ka lasteaed-koolil võimalik lahendada mõisahoones asuva ja hiljuti välja ehitatud köögi baasil. Samas hoones asub valla teeninduspunkt, kus olemas sotsiaaltöötaja ja töötab perearst. Lasteaia viimiseks mõisahoonesse ja lasteaia ruumide kohandamiseks vanuritele on selle aasta eelarves ette nähtud ka vastavad summad. Lasteaia ümberkolimiseks vajalike remonttöödega saab mõisahoones alustada juba mais-juunis ning pärast lasteaia väljakolimist saab teha vajalikud ümberehitustööd lasteaia-teeninduspunkti ruumides.

Urmas Kupp

majandus- ja planeeringuosakonna juhataja

Vald müüb vara Vallavalitsus võõrandab otsustuskorras eelläbirääkimistega pakkumise teel kortereid Arkma külas, Kabalas ja Türi linnas. Arkma külas asuvas elamus on müügis korterid nr 6, nr 7 ja nr 8 katastritunnusega 27101:004:0166, Kabalas korteriomand Pärna tänav 10-8 (katastritunnus 27101:004:2250) ning Türi linnas korteriomand aadressil Telliskivi tänav 4-7 (katastritunnus 83701:008:0003). Kinnistutest müüakse ühte Arkma külas (katastritunnus 27101:004:0035) ja kahte Türi linnas. Türi linnas on müügis kinnistud aadressil Roheline tänav 5 (katastritunnus 83701:009:0032) ja Paide tänav 12 (katastritunnus 83701:004:0032). Valla vara on müügis eelläbirääkimistega pakkumise teel, mille tingimustega on võimalik tutvuda kas Türi valla veebilehel www.tyri.ee või vallavalitsuse kantseleis. Täiendavat infot saab telefonidel 384 8249 või 512 1815 (Signe Tõõtsu).

Signe Tõõtsu

varade arvestuse spetsialist

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Rahvaloendajad on alustanud külastusi Alates 20. veebruarist võivad kõik need, kes e-loendusel osaleda ei jõudnud või soovinud, hakata ootama rahvaloendaja külastust. Viljandi ringkonnajuht Kristi Siimso sõnas, et loendajad külastavad vaid neid inimesi, kes pole osalenud eloendusel või kui e-loendusel jäi ankeet lõpetamata. Rahvaloendaja tunneb ära Statistikaameti väljastatud pildiga töötõendi, sinise kohvri ja loenduse logoga salli järgi.

Tuleb arvutiga Rahvaloendaja sinises kohvris on sülearvuti, kuhu ta märgib kõik vastused. Iga leibkonna ja inimese kohta avaneb arvutis ankeet, mida pärast täitmist ja kinnitamist enam uuesti avada ei saa. Kõik andmed on loendajate arvutites krüpteeritud – see tähendab, et kui rahvaloendaja järel uks sulgub, võib täitsa kindel olla, et teie vastused on kindlalt kaitstud. Kui kedagi pole kodus või pole vastamiseks parim aeg, jätab loendaja postkasti teatise oma kontaktandmetega. Siis tuleks Siimso sõnul loendajale helistada ja leppida kokku kohtumiseks sobiv aeg, pidades silmas, et loendaja tööaeg on kell 9–21. Et loendamine läheks võimalikult sujuvalt, tasub inimestel rahvaloendaja külaskäiguks ka veidi valmistuda. Valmis tasub vaadata leibkonnaliikmete isikukoodid ja ametinimetused, sest neid sageli ei teata. Samuti tuleks täpsustada eluruumi

ehitamise ajavahemik ja suurus. Küsimused on täpselt samasugused nagu e-loendusel ning vajaduse korral rahvaloendaja selgitab, mida täpselt soovitakse teada saada. Rahvaloendaja ei uuri üheltki inimeselt ka tema sissetuleku suurust – küsitakse vaid elatusallika kohta ehk kas selleks on palk, pension, toetus, teiste pereliikmete poolne ülalpidamine vms.

Andmed turvaliselt kaitstud Kõik loendusel kogutud isikuandmed on igal juhul kaitstud ja kogutud andmeid kasutatakse vaid statistika tegemiseks. Rahva ja eluruumide loendust on vaja selleks, et kogu ühiskonda puudutavaid olulisi otsuseid tehes saaks tugineda värskele teabele ühiskonna vajaduste kohta. Võimalikult täpsete andmete saamiseks on loendus kõikne – see tähendab, et küsitletakse igat Eestis püsivalt (alaliselt) elavat

Aivo Kallas

inimest ja loendatakse kõik eluruumid.

Karin Volmer

Statistikaamet

teave

Türi vallas töötab üheksa rahvaloendajat: Reet Tubalkain, Raivo Ignatov, Kersti Vaarand, Ulvi Väli, Sander Tammist, Leeni Surva, Kaja Vest, Evi Avikson, Eneken Savi, Tiiu Savelli. • Küsitlusloendus: 16. veebruar – 31. märts 2012 • Rahvaloendaja näitab alati töötõendit, kannab salli ja sinist kohvrit, Teie palganumbrit ei küsi ja enne 16. veebruari Teid loendama ei tule. • Tulemusi avaldatakse alates 2012. aasta maist. • Rahvaloendusel osalemine on kohustuslik. Lisainfo: www.rel2011.ee ja infotelefonil 625 9100 (küsitlusloenduse ajal E–R kell 8–18).

Lisandumas on uusi toetusi Türi vald on 1. aprillist uuendamas sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise ning sotsiaalteenuste eest tasumise korda. Veebruarikuu vallavolikogus vastuvõtmisele minevas uues korras on kavas laiendada täiendavate sotsiaaltoetuste nimistut ja seda eesmärgiga parandada toimetulekuraskustes olevate isikute elukvaliteeti. Uue toetusena on toimetulekuraskustega isikutel võimalus üks kord kvartalis taotleda toetust retseptiravimite kulude hüvitamiseks ja omaosalusarve tasumiseks haiglas. Kavas on toetada ka toimetulekuraskustega peredel, kust laps õpib gümnaasiumi päevases õppes, töövihikute ostmist. Põhikooli osas saavad lapsed töövihikud tasuta.

Uue määruse vastuvõtmisega muutuvad ka hooldajatoetused. Sügava puudega isiku hooldaja hakkab saama 39 eurot kuus, psüühilise seisundi tõttu juhendamist ja järelevalvet vajava raske puudega isiku hooldaja 23 eurot ja raske puudega isik, kellel puudub ülalpidamiskohustusega isik 23 eurot kuus. Puuetega laste (3–18 eluaastat) hooldaja tasu tõuseb 50–70 euroni kuus. Täiesti uue toetusena saavad puuetega inimesed puudest tulenevate hooldusja abivahendite soetamiseks aastas kuni 100 eurot. Võimalik on toetada ka puuetega inimeste korteri kohandamist vastavalt vallavalitsuse otsusele ning ülalpidamiskohustuseta üksi elavatele puudega isikutele makstakse toetust häirenupuseadme paigalda-

miseks ja osaliselt ka teenuse eest tasumiseks. Edaspidi on võimalik paremaks toimetulekuks taotleda ka sotsiaalnõustamist. Endiselt makstakse sünnitoetust ja koolialustamisetoetust. Kuid pärast 1. aprilli antakse sünnitoetus lapse sünniregistreerimisel ühekordse toetusena ühele vanemale 192 eurot. Need, kes taotlesid sünnitoetust enne 1. aprilli, saavad selle kätte lapse pooleteiseaastaseks saamisel. Koolialustamis toetus on 64 eurot ning seda makstakse lapse 1. klassi astumisel ja sõltumata kooli asukohast. Vallavolikogu uue määrusega saab tutvuda pärast selle vastuvõtmist valla koduleheküljel.

Kaja Laanest

sotsiaaltöö spetsialist

Kirnas uuendatakse reoveepuhastit 2010. aasta kevadel toimunud reoveepuhasti puhastus- ja hooldustööde käigus selgus, et puhasti on seoses teel olnud vibratsiooniga osaliselt kokku surutud, korpused on kohati purunenud ja avariilises seisukorras. Samuti selgus, et osa kanalisatsioonikaeve töötavad neelukaevudena, see tähendab, et sademevesi tungib läbi kaanestiku kaevudesse ja põhjustab reoveepuhastis suuri puhastusprotsessi häireid. Remonditöödeks sai juba 2010. aasta juulis kirjutatud projekt SA-le Keskkonna Investeeringutekeskus. Positiivne vastus saadi 2010. aasta lõpus, järgnes hankemenetlus projekteerija ja ehitaja leidmiseks. Projekt valmis 2011. aasta lõpuks ja veebruaris alustas parima pakkumise teinud AS Merko Infra koos AS-ga Merko Ehitus töid. Puhasti rekonstrueerimine on keerukas töö, kuna tööde käigus tuleb majapidamisestes tekkivat reovett kogu aeg puhastada. Ehitustööde käigus paigaldatakse puhasti kõrgemale, et jõgi ja maantee ei saaks enam puhastit rikkuda. Ehituslikud tööd lõpevad veel sel kuul ja siis algab puhasti käivitusprotsess, mille käigus jälgitakse reoveepuhasti tööd. Reoveepuhasti paigaldusega seotud heakorratöid tehakse vastavalt kevadistele ilmaoludele. Kogu töö peaks lõppema selle aasta lõpuks. SA Keskkonna Investeeringutekeskus toetab Kirna reoveepuhasti paigaldamist 152 900 euroga ja Türi valla eelarvest kaetakse projekti omaosalusena 39 739 eurot.

Urve Meerits

energeetik

Retla Koolile valmib õpilaskodu Projekti „Retla Kooli arengukeskkonna parandamine ja õpilaskodu ehitus“ projektijuht Katrin Puusepa sõnul valmib 18-kohaline õpilaskodu koolimaja juurdeehitise väljaehitamata osasse. Õpilaskodu luuakse puuduliku vanemliku hoolitsusega lastele, et nad saaksid paremini Retla Koolis põhiharidust omandada. Sama projekti raames ehitatakse koolile ka mänguväljak ja võimlemislinnak, kus nii lapsed kui ka kogu piirkonna rahvas saab sportimas käia. Ehitustöid teostab KEKi Ehituse AS. Projekt „Retla kooli arengukeskkonna parandamine ja õpilaskodu ehitus“ kogumaksumus on 360 935.17 eurot, millest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus rahastab meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ raames 306 794.89 euroga. Türi valla omaosalus on 54 140.28 eurot. Projekti lõpptähtaeg on 30. august 2012.

Silvi Lukjanov

Türi vallavanema nõuniku asendaja


TÜRI RAHVALEHT 23. veebruar 2012

10

sport Türi vald saavutas Järva talimängudel kolmanda koha IV Järva talimängudel andsid kolmanda koha võitmisse väärilise panuse mälumängurid, maletajad, suusatajad ja korvpallurid. Türi valla võistkonna komplekteerinud Türi Spordiklubide Liidu juhatuse esimees Mati Sadam ütles, et laupäeval, 11. veebruaril Aravetel toimunud IV Järva talimängudel osalenud valla sportlased olid kõik väga tublid ja saavutatud kolmas koht hea tulemus. „Esikolmikus oli kõva rebimine ja meil jäid suusatamises mitmed head tulemused saavutamata, sest sportlased osalesid Eesti meistrivõistlustel suusaorienteerumises,“ selgitas Sadam. IV Järva talimängud võitis Koeru vald, järgnesid Paide linn ja Türi vald. Talimängudelt tõid esikohapunktid Türi valda mälumängurid Alar Särgava, Aksor Koit, Urmas Tarvis, Harri Aarde ja Raivo Matsina. Teise koha vääriliselt võistlesid maletajad Pilvi Tölp, Kalju Mägi ja Martin Suurkaev ning suusatajad Ervi, Hele, Raivo, Merike ja Joosep Kaasiku ning Vello Lillipuu ja Georg Paal. Kolmanda koha võitis Türi valla korvpallivõistkond koosseisus Martin ja Mendhard Mardo, Kristjan Jäärats, Einar Ratnik, Lauri Vahtramäe, Karri Kuus ja Joosep Kivimäe. Valla juhtkonna esindajana täitis oma rolli vääriliselt abivallavanem Üllar Vahtramäe. Veel on Järva talimängude aladeks lauatennis ja kabe. Järgmisena esindavad Türi valla sportlased valda Eesti linnade talimängudel, mis toimuvad 3.–4. märtsil Võrus.

Maadleja lõpetas karjääri kuldselt 11. veebruaril Paides toimunud Eesti meistrivõistlustel maadluses pani oma sportlaskarjäärile kuldse punkti Türi mees Neeme Jaanson, tulles raskekaalus ülekaalukalt Eesti meistriks. Esikohamatšis seljatas Jaanson Viljandi sportlase Ragnar Kaasiku. Kolmanda koha saavutas raskekaalus teine Türi maadleja – Kristo Kiik. Türi Spordiklubide Liidu juhatuse esimehe ja maadlustreeneri Mati Sadama sõnul on Neeme Jaanson kokku võitnud 27 Eesti meistritiitlit ning on selle tulemusega üks Eesti esiviisikusse kuuluvaid maadlejaid läbi aegade. Neeme Jaanson jääb spordivaldakonda tegutsema ka edaspidi – ta on Tallinna Delta maadlusklubis noortetreener.

Silvi Lukjanov

Eelmisel nädalal, kui Rassi küla meestega lootegemist kokku leppisin, ütles Elor Ilmet mulle, et laupäev, 18. veebruar neile eriti sobi, sest nii tema kui veel mõnigi nende küla mees on sel päeval Viljandis, kus toimub traditsiooniline suurüritus “Kuldkala 2012”. “Kuldkala jäi Rassi meestel välja püüdmata. Kohal oli küll viis meie kalameest. Aga eks ilus ilm ja tore seltskond maksab ka midagi,” lausus Ilmet pärast üritust kokkuvõtteks. Päikseline ja tuuletu talveilm tõi Viljandi järve äärde rekordarvu kalapeolisi – umbes 8000. Eks nende hulgas oli lisaks Rassi meestele veel nii mõnigi Türi valla kalamees. Urve Meerits

Kõnnihuvilised alustavad Türil Märtsikuu viimasel päeval, 31. märtsil toimub Türil Eesti Spordiseltsi Kalev kõnnisarja „Käime koos“ avaetapp. Silvi Lukjanov

www.tyri.ee

Tegemist on tervislikku eluviisi ja silmaringi laiendamist ühendava üle-eestilise käimishuviliste sarjaga, millele oodatakse ka piirkonna liikumishuviliste aktiivset osavõttu. Eesti Spordiseltsi Kalev lii-

kumisharrastuse projektijuht Mariliis Saaret sõnas, et neil on hea meel alustada tänavu kevadpealinnas Türil, kus varem pole sarja etappe toimunudki. „Tore, et avaüritus toimub koos II TULBIpäevaga. See on kindlasti lisaväärtus kohale tulevatele kõnnihuvilistele,“ lisas ta. Spordiselts jagab avaetapil teavet tänavuste etappide kohta, saab laenutada kõnnikeppe ja toimub nende kasutamise kiirkoolitus. Kohal on ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli

tudengid, kes teevad mitmeid tervisemõõtmisi, nagu vererõhk ja rasvaprotsent, ning jagavad teadmisi toitumise ja liikumise kasulikkusest. Tudengid on valmis teavet jagama ka TULBIpäeva külastajatele. Kõnnisarja avaetapp algab Türi Kultuurimaja juures kell 11.30 tervituste ja koolitusega, start 7–8kilomeetrisele rajale Türi linnas ja lähipiirkonnas antakse kell 12. Etapi lõpetamine koos auhindade loosimisega toimub kultuurimaja juures kell 14.30.

Kevade kodu

www.tyri.ee

Uisutajad said kiirust proovida Türi Ühisgümnaasiumi juures asuval liuväljal said 8. veebruaril oma kiiruisutamisoskust proovida kõik soovijad. Ürituse ühe korraldaja, Türi põhikooli õpetaja Sandra Alusalu sõnul oli sellest esmakordsest üritusest osavõtjaid üllatavalt palju. „Umbes kaheksakümne meetri pikkusele ringile tuli võistlema 18 osalejat. Kui koolieelikud sõitsid ühe ringi, siis meestel tuli uisutada viis ringi,“ sõnas Alusalu. Vanusegruppide parimad, alates noorimatest: Steven Viigand, Laurem Toompuu, Martin Laiv, Brita Puusemp, Ken-Kristjan Männilaan ja Arved Mägi.

Indiaca-turniir ootab osalema 14. aprillil 2012 toimub Türi Spordihoones algusega kell 11 Järvamaa indiaca-turniir segavõiskondadele (võistkonnas 3 meest ja 2 naist). Info ja registreerimine telefonil 5345 8791, Heiki Pettai.

TR

klõps

Osalemine maksab 5 või 2 eurot, vastavalt kas koos toitlustamisega kultuurimajas asuvas Kevade kohvikus või ilma. Eesti Spordiseltsi Kalev kõnnisarja „Käime koos“ avaetappi aitab korraldada Türi SKL. Lisateave ja kirjapanek kas e-kirja aadressil mariliissaaret@hotmail.com või telefonil 566 70 244 (Mariliis Saaret).

Turi

kuhu minna 01.03 kell 18 mälumängu V voor Kabala Rahvamajas 04.03 kell 16 Pühapäevane pärastlõunakontsert “Romanss romansist” Türi Kultuurimajas. Toomas Kuter (vokaal), Tõnu Rein (klaver). Pääse eelmüügist 3 €, samal päeval 5 € 06.03 kell 19 kontsert “Kolme peale – Pehk, Bonzo ja Päss” Türi Kultuurimajas. Eelmüügist piletid 11/12 €, kontserdi toimumispäeval 13 € 06.03 kell 17 näituse “Türi Kultuurimaja maaliring – 5” avamine. Näitus on avatud märtsi lõpuni 07.03 kell 14 Viljandi keldristuudio näituse avamine. Näitus on avatud märtsi lõpuni. 07.03 kell 19 Anatoli Tafitsuki monoetendus „Minu hind“ Oisu Rahvamajas. Pileti hind 10/8 € 09.03 kell 20 naistepäeva seltskonnaõhtu ansambliga Visiit Kabala Rahvamajas 09.03 kell 21 Kevade kohviku tantsuõhtu 11.03 kell 15 eakate klubi Ehavalgus peoõhtu Türi Kultuurimajas 14.03 kell 11 lasteteatri REKY “Sookoll ja sisalik” Türi Kultuurimajas. Pilet 4.50 15.03 kell 11 eakate klubi kokkusaamine Kabala Rahvamajas

teave

18.03 kell 11 lastehommik Kabala Rahvamajas 19.03 kell 18 Interpreetide Liidu kontsert – Sten Lassmann ja Mikk Murdvee Türi Kultuurimajas 20.03 kell 19 kontsert – “Hümn armastusele”. Silvi Vrait – vokaal, Raivo Tafenau – akordion, Jürmo Eespere – klahvpillid, Liina Amor – trummid. Pilet 7/5 € 22.03 kell 19 MTÜ Neljas Sein draamaetendus „Tere õhtust, Leon“ Oisu Rahvamajas 24.03 kell 18 Suisapäisa ja Nukukoori kontsert 24.03 kell 20 “Kevade” stiilipidu. Pilet 5 € eelmüügist 1.–20. märtsini Türi Kultuurimajas. Samal päeval 8 €. Laudade broneerimine tel 387 8248 23.03 kell 20 noortepidu “Ohutsoon teamiga” Kabala Rahvamajas 25.03 paastumaarjapäeva tähistamine Kabala Rahvamajas 31.03 kell 10–17 TULBIpäev. Tulbinäitus – 50 erinevat sorti, kell 11 loeng oma ala spetsialistidelt, töötoad, õpilaste kunstinäitus Türi Kultuurimaja tel 387 8248 Oisu Rahvamaja tel 5340 3551 Kabala Rahvamaja tel 5300 3987

Saada oma klõps aadressil rahvaleht@tyri.ee

12. veebruari hommik Türi linnas. Pool kaheksa hommikul oma rõdult eramajade suunas vaadates tundus, et suitsu ajab välja iga võimalik korstnajupp, näitas termomeeter ju ligi 30 külmapügalat. Teet Reier


TÜRI RAHVALEHT 23. veebruar 2012

11

vana ja uus

teated 24.02.1937 Foto René Viljati kogust

UUED KODANIKUD! HEILY WAGNER 06.02.2012 LUMILI LAUR 12.02.2012 ALEKSANDRA-IZABEL JAKOBSON 14.01.2012 ELISABETH LOKTEVA 21.01.2012 KAREL OTTO TAALER 21.01.2012 TRIINU LUUKAS 23.01.2012 KARL MARTIN OJA 23.01.2012

Palju õnne!

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 387 9717, 5333 3152 E-post: rahvaleht@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee Tegevtoimetaja: Teet Reier Türi vallavalitsuse lehekülgede toimetaja: Silvi Lukjanov Korrektor: Reet Piik Küljendaja: Elin Kalda Raamatupidaja: Marge Tropp Türi Arengu SA juhatuse liige: Auris Rätsep

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Türi Turuplatsil. Foto esiplaanil on kaitseliitlased Türi malevkonna lipuga. Paraadist võtsid osa ka pritsimehed ja erinevad seltsid.

Trükkija: AS Kroonpress Levitaja: AS Eesti Post

2012 René Viljat

Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja arvatud riiklikel pühadel) kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152.

kuulutused

Tänapäeval tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva kalmistul Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juures. Turuplatsil olevad puumajad hävisid sõjatules ja nende asemele ehitati hiljem uued kivihooned.

Ostame VANA KODUTEHNIKAT ja VANARAUDA: el./ gaasipliidid, pesumasinad, boilerid, arvutid jne, probleemseid tooteid (katlamajad, mahutid, kasvuhooned jne), autoosi ja autoromusid. Pakkuda võib kõike. Demonteerime ja veame ise. ALATI PARIM HIND! Raha kohe kätte. Rohkem infot tel 5670 7523 või 5592 5998. Müüa renoveeritud 3-toaline kõigi mugavustega korter Oisus. Tel 5343 6140.

Korstnapühkija-pottsepp. Küttekehade remont. info@potipoiss.ee; 5807 2581. Ale talu müüb nisu ja otra. Koit Teder, tel 515 3808.

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides. Trükiarv on 4800 ja lugejaid 10 000. Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel rahvaleht@tyri.ee. Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepanekud lehe sisu kohta palume saata tegevtoimetajale.

Türi Vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke EERIK MURRUSTE 18.01.2012 RUDOLF SOOKAEL 27.01.2012 HUGO VÄSTRIK 28.01.2012 HELDUR JAANSOO 29.01.2012 KALEV AAVIK 03.02.2012 EDGAR KALBERG 06.02.2012 UNO-ALAIN TAMME 10.02.2012 VALENTINA RADINA 10.02.2012 LINDA PÄREND 12.02.2012 MAGDA ROOSMANN 16.02.2012 TAISIJA PIKKLAAN 17.02.201 ja avaldab kaastunnet omastele.

Fotograaf René Viljat tel 525 8325

Ostan vanu (enne 1945. aastat) õnnitluskaarte ning fotosid Eesti ja välismaa linnadest, küladest, inimestest ja sündmustest.


TÜRI RAHVALEHT 23. veebruar 2012

12

reklaam Lugejaküsimus Tänases Türi Rahvalehes on juttu sellest, et peatselt asub Türi taas kevadpealinna austavat tiitlit kandma. Loomulikult võetakse kevad vastu muruniiduki mürina, linnulaulu ja Murumoori äratamisega. Juttu on ka sellest, et kevad saabub oma pealinna igal aastal erineval päeval ning kellaajal. Küsimus on: mitmendal märtsikuu päeval ja mis kell astub kevad seekord üle Türi ukseläve? Vastused palume saata hiljemalt 22. märtsiks e-posti aadressile rahvaleht@tyri.ee või posti teel: Türi, Kohtu tn 2, 72215, Türi Rahvaleht. Palume vastajatel lisada ka oma telefoninumber, et võitjaga ühendust võtta. Seekordse lugejamängu auhinna on välja pannud Türi Kultuurimajas tegutsev Kevade kohvik. Lugejamängu võitjale pakub kohvik pärast kevade õnnelikku päralejõudmist võimaluse 30 euro eest kahekesi õhtust süüa.

Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa ja metsakinnistuid hinnaga kuni 10 000 eurot/ha. Kinnistud võivad olla tehtud raietega või asetseda piiranguvööndis. Tel: 55 40 150

15. märtsil kell 15–17 toimub Türi Kultuurimajas Eesti-Soome jalatsivabriku naturaalnahast kevadjalatsite müük. Naistekingad suuruses nr 35–43. ÄGA AD V HINN DSAD! SOO

Rõõmsat vabariigi aastapäeva! TÜRI ÜHISGÜMNAASIUM asub looduskaunis kohas, pakub lisaks kolmele huvitavale ja nüüdisaegsele õppesuunale suurepäraseid sportimis- ja kunstiga tegelemise võimalusi, samuti saavad õpilased taotleda ühiselamukohta.

Ootame Sind, tubli üheksandik, kolmapäeval, 6. märtsil kell 12 kooli õppesuundi, huvitegevust ja õppekeskkonda tutvustavale TEABEPÄEVALE.

Pangabuss peatub: Võhma linnavalitsuse juures kell 11.30–13.30

I kvartalis 12. ja 26. märts

Soovi korral võid juba samal päeval sooritada sisseastumiskatsed, kui oled sellest eelnevalt teada andnud e-posti aadressil kool@tyriyg.tyri.ee SISSEASTUMISKATSEID 10. klassi kunsti-, rakendus- ja loodus-reaalsuunda on võimalik sooritada ka 21. märtsil kell 12 või 22. märtsil kell 14. Täpsem informatsioon kooli kodulehel ja telefonil 384 8565 või 384 8567.

Kabala rahvamaja juures kell 10.00–11.00

I kvartalis 12. ja 26. märtsil

Suure-Jaani Konsumi kaupluse parklas kell 14.30–17.30

I kvartalis 12. ja 26. märtsil

Türi Ühisgümnaasiumi sõbralik koolipere ootab alates 2012/2013. õppeaastast enda hulka teotahtelisi ning särasilmseid kolleege: • huvijuht (ajutiselt ära oleva töötaja asendaja) • eesti keele õpetaja (ajutiselt ära oleva töötaja asendaja) • raamatukoguhoidja (0,5 kohta, ajutiselt ära oleva töötaja asendaja) • haridustehnoloog (0,5 kohta, ajutiselt ära oleva töötaja asendaja) CV ja haridust tõendavad dokumendid saata hiljemalt 20. märtsiks 2012 Türi Ühisgümnaasiumi aadressil 72213, Türi vald, Türi linn, Tolli tn 62 või e-kirjaga kool@tyriyg.tyri.ee. Täpsem teave Türi Ühisgümnaasiumi veebilehel www.tyriyg.tyri.ee, telefonilt 384 8565 või e-kirjaga kool@tyriyg.tyri.ee

Bussis saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid. Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega www.swedbank.ee. Lisainfot pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

Ilusat vabariigi sünnipäeva!

23.02.2012 - Türi Rahvaleht  

Tere tulemast lugema 2012. aasta veebruarikuu Türi Rahvalehte!

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you