Page 1

TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 28. september 2012

Türi valla hariduse eri TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 28. september 2012

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

Unistuste õpetaja Türi moodi

Kool on eriline läbi aegade Läbi aegade on kool olnud eriline koht oma kogukonna jaoks. Türil on meil ilus lugu, kuidas rahva raha eest vana koolimaja ehitati, inimesed ise andsid koolimaja ehitamiseks korjandusse raha – olgugi küll vaid pisikese osa vajaminevast. Oluline oli see ühine mõte ja soov OMA kooli järele. See soov ja samalaadsed pisikesed-suured teod on püsinud meie hulgas senini. Ka kõik teised koolimajad on ju meie oma rahva raha eest ehitatud, remonditud, soojendatud ja valgustatud, ikka selleks, et saaksime uhkusega öelda – aga meie koolis on nii ... Läbi aegade on seda erilist kohta ehk kooli muutnud oluliseks ja tähendusrikkaks kaks tegurit – kindlasti lapsed, need meie ainsad, harukordsed ja kordumatud, ning õpetajad ja koolijuhid, kelle vastu on kogukonnal olnud suur lugupidamine ja usaldus. Oleme õpetajat selle sõna parimas tähenduses tingimusteta usaldanud, andes tema kätesse elusid lasteaialapsest kuni varase noore täiskasvanuni, uskunud ja olnud kindlad, et õpetaja juhendamisel, toel ja eeskujul kasvavad nendest tublid, targad, väärikad ja terved inimesed. See usaldus on püsinud läbi erinevate ilmakordade, uskude, poliitikate ja on olemas ka täna. Elus jäävad eredalt meelde hetked, mis puudutavad kas oma headuse või vastupidi, ebaõiglusega. Aga jääb meelde ka turvatunne, mida iga päev ei märkagi, ainult tagasi mõeldes tundub, nagu oleks õhk mingis kohas olnud kogu aeg sume, soe ja päikeseline. Oma kooliaega meenutavad paljud heldimusega, nii ka krutskeid, mida tehtud sai kui õpetajate proovilepanekut. Mõnel meenub kooliajast ka ülekohus, kiusamine ja mittemõistmine. Soovin, et meie koolide õpilastel jääks oma kool meeltesse ja mälusse vaid kindlustunnet pakkunud ja armsa kohana. Eesti haridussüsteemi kuulub ka alusharidus ehk lasteaed- ka lasteaedades töötavad pedagoogid kannavad ametinime õpetaja. Kannavad sama suure õigusega ning osalt ehk tähenduslikumaltki kui koolide õpetajad – lasteaias tõepoolest õpetatakse inimesehakatist esimest korda asju tegema, nägema, aru saama, hambaga katsuma, kaotama, võitma, haiget saama, lohutama, tunnetama. See töö, mille teevad lasteaiaõpetajad, toimub lapse kõige vastuvõtlikumas eas, õpetaja on lapsele tõeline autoriteet, vaieldamatu eeskuju ja kogu maailma tarkuse kehastus oma ema ja isa kõrval! Julgen öelda, et kooli alguseks on lasteaedades vormitud kombed, süstitud väärtused, kujundatud hoiakud. Ühele vallale on kool nii mureks kui ka rõõmuks. Ei vald koolipidajana ega ilmselt ka vallarahvas oota oma koolidelt midagi väga erilist, parimaid tulemusi ega seda, et meie lõpetajad oleksid tingimata järgmised Nobeli preemia laureaadid, kosmonaudid ja teadlased. Ilmselt soovime me kõige enam, et meie koolidest astuksid ellu tublid, elus hakkama saavad inimesed. Läbi aegade on olnud teadmine, et vaid hinded ei muuda inimest edukaks, peab olema koostööoskust, enesekindlust, tööharjumusi – nende omaduste kinnistamist lastes ootame me oma koolilt! Meie koolides-lasteaedades ei ole veel ega saa ilmselt kunagi olema kõike seda, mida nii lastevanemate kui ka vallakodanikena sooviksime. Arvan, et selle üle pole ka mõtet kurvastada – kool on osa suuremast pildist, tükike ja läbilõige sellest ühiskonnast, kus just tänases hetkes elame. Nii nagu arenevad-kasvavad lapsed, niisamamoodi liigub edasi meie kool, õppides, muutudes, kohandudes. Usun, et alati paremaks, sallivamaks, ilusamaks, mugavamaks ja nüüdisaegsemaks. Head õpetajad, lastevanemad, vanavanemad – meil kõigil on oma osa ja koht oma valla koolis, kooli, lasteaia ja oma lapse või lapselapse kõrval. Me keegi ei ole kõrvalseisjad vaid osalejad Türi valla haridussüsteemis, seega sõltub igaühest veidike, milline see on ja missuguseks muutub. Olgu meil kõigil siis tarkust oma roll ära tunda ja enda südamest sinna tükike anda!

pipi-liis siemann

vallavanem

„Tead, Külle, ma ei tunne neid X kooli õpetajaid isiklikult, aga mul on tunne, et nad elavad minuga samas korteris,” rääkis aastaid tagasi endine kolleeg oma laste õpetajatest. “Mis mõttes?” küsin. „Lapsed on ju väga osavad õpetajate jäljendajad, ma tean juba üsna täpselt, kellest jutt käib, kui nad tagatoas kedagi järele teevad,“ oli kolleeg veendunud. Alljärgnevat lugu kokku kirjutama asudes mõtlesin, kas mõni minu laste õpetajatest ka meie korteris elab. Üks nendest paljudest on ... Õpetajaametiga ongi see „häda“, et sa oled oma õpilaste elus pidevalt kohal, missugusel kujul ja kui pikka aega, see on iga õpetaja igapäevane panus. Eelmise õppeaasta lõpus, keset tänaste ürituste ettevalmistamist, andsime Türi valla koolide õpilastele võimaluse unistada endale oma unistuste õpetaja. Paberil. Kõik järgnev on väga lühike kokkuvõte sadadest kirjatükkidest, mis õpetajate kaudu vallavalitsusse jõudsid.

Missugune ta olla ei tohiks Minu unistuste õpetaja ei karju ega hala (Kersti). Miks kuulata majanduse tunnis ebamugavat juttu seksist? (Britta). Inimene ei ole kompetentne õpetama lapsi, kui ta ise arvab, et maailm tekkis alasti mehest, naisest ja rääkivast ussist (Tõnis). „Te ikka teate, kui palju sukkpüksid maksavad?“ (Britta). Ta ei tohiks kunagi jalgadega vastu maad trampida, kui klassis lärm on (Demona).

Missugune ta peaks olema. Välimääraja Õpetaja puhul pole tähtis tema välimus, tema peab sind harima, mitte silmailu pakkuma (Tõnis). Ta võiks olla sale ja sportlik (Henry). Õpetaja võiks olla pikk, sest siis näeb ta, kellel on abi vaja ja aitab teda (Jaagup). Ta võiks olla meessoost, sest meessoost inimestel on tavaliselt väiksem tujude kõikumine, sellega tahan ma öelda, et unistuste õpetaja peaks olema mentaalselt stabiilne (Tõnis). Õpetajal võiks olla ka selline kullipilk, mis tabab ära kõik vead, mis õpilastel ette tulevad (Irmeli). Välimuses võiks tal olla pikad helekollased juuksed (Maris). See õpetaja võiks olla umbes 60aastane. Siis ta teab paljudest asjadest ja siis on tal suurem elukogemus (Sten). Ta võiks olla sportlik nagu Merle Vantsi, heasüdamlik nagu Kristi Rikk, tore nagu Helmut Bachman, ilus nagu Karen Kiik, lahke nagu Kerli Rüüt (Cärolin). Mulle meeldiks,

kui mu õpetaja näeks välja nagu võlur. Näiteks kui keegi karjub, siis ta viibutaks oma nimetissõrme ja see karjuja ei tahaks enam kunagi karjuda (Joosep). Ta on ilus ja nooruslik ja mõistab meid (Marcus). Ees tal on ju väiksed prillid, taskus, arvan – rahamillid (Indrek). Ta võiks olla 30–35 aastat vana, lahke ja tark (Martin). Minu unistuste õpetaja on naine, vanus umbes kolmekümnendates (Kermo). Ta peaks olema valjuhäälne, et oleks ilusti viimasesse pinki kuulda, aga ta ei tohiks samas röökida (Demona).Õpetaja on hästi hoolitsetud ja ilusti riides (Priit). Kui tal oleks kõva hääl, hakkaks mõndadel lastel pea valutama (Andriana). Õpetaja riietus peab olema korrektne, kui ta kannab seelikut, siis ei tohiks see olla liiga lühike, vaid vähemalt üle põlvede. Pluusid ei tohiks olla ka väga avara dekolteega (Berta). Tal võiks olla pikad tumedad juuksed, keskmises vanuses, rõõmus ja hakkaja (Asko). Õpetaja peaks olema korralikult riides ja tal peaks olema mees, kes on rikas (Alex).

Sisemine ilu, kombed, elustiil Unistuste õpetajal peaks olema lai silmaring (Anu). Õpetaja, kes suudab motiveerida, on väga heas nimekirjas minu silmis (Britta). Õpetaja peaks jääma ka oma eraelu probleemide juures õpilastele siiski meeldivaks suhtlejaks ja kuulajaks (Diana). Minu ettekujutus unistuste õpetajast on nagu ettekujutus hoolivast emast. Õpetaja ja õpilase vahel oleks soe ja turvaline suhe (Reelika). Õpetaja peaks jõudma kõigiga rääkida ja kõik peaksid tahtma temaga rääkida (Sven). Unistuste õpetaja on isiksus, kes pole mitte ainult tark, õiglane, aus ja hooliv, vaid ka kordumatu, pühendunud ja imetlusväärne (Liis). Mõned on keelesorti, mõned ilusorti, mõned on tarka rösti, teised hoopis humoorikat sorti (Iti-Pätrik). Hea õpetaja loob klassis ühtsustunde. Tema ja õpilased tekitavad õhkkonna, milles oleks kõikidel hea ja mugav olla (Laura). Ühel väga tähtsal kohal on unistuste õpetaja puhul ka usaldusväärsus (Kelly). Lihtsamalt öeldes – intellektuaalsus muudab teooria huvitavaks rikastatud faktidega, emotsionaalsus muudab omalaadseks edastatu (Kaspar). Minu unistuste õpetaja peaks väärtustama teadmiste, oskuste ja arusaamiste ühtsust, mitte üht, teist või kolmandat omaette (Liis). Tore oleks, kui unistuste

õpetaja oleks arvuti (Robin). Tulevikus õpetajat nagu poleks vaja, roboteid on täis terve koolimaja (Patrick). Tegelikult üht inimest metallikäkiga ikka asendada ei saa (Marten Jürgen). Õppida võiks anda ainult kuud ja päikest (Meeri-Marita). Söögivahetunni alguses soovib õpetaja õpilastele head isu (Oskar). Suurem osa neist istub toolil, aga mõned jooksevad ringi (Raiko). Tal võiks olla ka pisike taksikoer, kellega lapsed saaksid vahetunnis mängida (Maris). Unistuste õpetaja peaks suutma hoida tööd ja eraelu lahus (Terje). Kindlasti tahaks igaüks meist endale stiilset, lahket või toredat õpetajat. No seda tahaks ju ka mina (Kai-Melli). Õpetaja peab rääkima lastele igasugustest pahanduste tagajärgedest, mis võivad juhtuda (Irmeli). Õpetajal võiks olla hea käekiri, siis saaks aru, mis ta tahvlile kirjutab (Mait). Ta võiks väga hästi teiste õpetajatega läbi saada (Iris). Oskaks silitada päikest, oskaks joonistada äikest (Sirel). Ta võiks osata taltsutada pulli (Laura-Marie). Ta peres peaksid olema kõik targad (Alex). Neid õpetajaid kooli kindlasti sisse ei võeta, kes suitsetavad (Patrick). Õpetajate olevik on praegu teistsugune, nad söövad õpilastega koos. Tänapäeva õpetajad on koolis 65. eluaastani ja kauemgi veel (Patrick). Õpetaja iseloom võiks olla selline, nagu õpilastele meeldib ehk siis kõikvõimalikud ülihead omadused ja lisaks mõni omadus, mida on võimatu ette kujutada (Jaspar). Tal võiks olla selline eripära, et ta ei karju (Annemarie). Õpetaja ärkaks hommikul vara, ta tõuseks oma pehmest ühekohalisest voodist. /.../ Õhtul koju jõudes teeb ta oma koolitöö, sööb, peseb hambad, pühib silikoonõliga oma masina puhtaks ja heidab magama (Juhan). Õpetaja võiks vahel meid enda juurde kutsuda, peo teha ja tema tehtud bänd esineks seal (Anett). Tore oleks, kui neil oleks tujude käevõru (Riin). Neist kõige tähtsam faktor on minu meelest hea närvikava (Tanel). Tema salapära peitubki selles, kuidas ta käitub, kuidas ta on (Birgit).

Pluralism Unistuste õpetaja ei pea olema mingi eriline isik. Piisab vaid väikestest muudatustest, millega minu arvates iga õpetaja suudaks hakkama saada (Martin). Seeeest võib see õpetaja eksisteerida paberil (Anu). Tähtis on õpetaja usk ja kiindumus õpilasse, ta hindab kõiki õpilasi kui kordumatuid ja ainulaadseid. Õpetaja ära-

tab huvi ja hoiab huvi – peamist võtit targemaks saamise teel, mitte sõnade, vaid eeskujuga (Liis). Kuidas kõik õpetajad perfektseks saada, ma tõesti ei tea (Marten Jürgen). Fantaseerida unistuste õpetajast ju võib, kuid reaalses maailmas ei saa üheltki inimeselt nõuda võimatut (Anett). Sellise iseloomuga õpetajad on kõik olemas meie koolis ning igaüks on omamoodi tore inimene (Britta). Muidugi ei saa me eeldada, et õpetaja annab endast nii palju ja meie ei tee midagi õpetaja heaks (Laura). Iga inimene väärib teist võimalust, ning kui persoon soovib end parandada, oleks sotsiaalselt vastutulelik talle seda võimaldada (Kaspar). Kokkuvõtteks tõden ma, ei ma oska arvata, milline võiks olla ta – minu õpetajast staar! (Joosep). Enda unenäos tahaksin teda näha (Kitty-Marleen). Ei oskagi kohe öelda. Olen praeguse õpetajaga päris rahul (Brey-Jan). Türil soovitakse ka unistuste õpetajat. Ka minul on unistuste õpetaja soov (Martin). Minu enda arusaamise järgi pole ükski õpetaja kellestki halvem ega parem (Alice). Ka õpetaja võib eksida, see on loomulik (Triin). Kõige tähtsam on see, et õpetajale meeldiks oma töö (Elina). Hea õpetaja töötab kõigi õpilastega (Carl Robert). Ja kui nad veel surnud pole, õpivad kõik õpilased selles koolis selle toreda õpetajaga (Karola). Mina ei ole oma unistuste õpetaja laadset veel näinud, aga loodan,et mõni säärane kunagi ka minu õpetajaks saab (Kaarel). Ma loodan, et varsti ma kohtan sellist õpetajat (Anett). Tegelikult olen ma oma unistuste õpetajat juba kohanud (Mari). Lõpetuseks ütlen, et sellist õpetajat ei tule mitte kuskilt (Kermo). Ega me teda niisama unistuste õpetajaks ei nimeta … (Kalmer). Türi valla koolide õpilaste mõtteid luges ja rebis kontekstist välja

Külle Viks

Türi Vallavalitsuse haridusspetsialist

teave Eelmise õppeaasta hiliskevadel kirjutatud unistuste õpetaja kirjatööde eest saavad auhinna: Meeri-Marita Paas (Laupa PK) Robin Tarius (Retla Kool) Tanel Maasalu (Türi PK) Alex Karpuškin (Türi PK) Markus Metsalu (Türi PK) Laura-Marie Reier (Türi PK) Karoliina Elizabeth Pettai (Türi PK) Juhan Vahter (TÜG) Karola Kõnnusaar (TÜG) Liis Kadalipp (TÜG) Joosep Lohur (TÜG) Tõnis Piirits (TÜG)


2

TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 28. september 2012

325 aastat Türi valla hariduslugu LAUPA KOOL Laupa mõisakooli seinal asuvalt kivitahvlilt on lugeda: LAUPA KOOL 1787. See ei tähenda sugugi seda, et kool oleks juba sel ajal mõisahäärberis tegutsenud. Ilmselt pole see ka kunagise Laupa külakooli täpne asutamisaeg. Pigem annab too number aimu, millal on Laupa külas tegutsenud kooli esimest korda kirjasõnas kajastatud. Eraldi koolimaja neil ammustel aegadel Laupal kindlasti polnud. Kes ja millises talutares lastele kirjasõna jarehnutit õpetas, sellest ajalugu vaikib. See-eest on Laupa kooli arhiivis senini alles dokumendid, mille põhjal tegutses Laupa naaberkülas Jändjal juba aastal 1859 päris oma majaga kool. (Enne koolimaja valmimist õpetas Jändja koolijuhataja Jaan Lagerist külalapsi oma talus Männikul: lapsed koguti suurde peretuppa, kus istuti pikkadel pinkidel ja õpiti koolitarkust.) Säilinud toonaste koolitunnistuste kaanelt võib lugeda: Laupa–Jändja külakool. Ju siis käidi tookord Laupalt

Jändjale kooli, nüüd on vastupidi. Ajavahemikul 1859–1922 muudeti kooli nime korduvalt. Nii on dokumentidel kirjas Jändja vallakool, Laupa–Jändja vallakool, Laupa vallakool Jändja külas, Laupa algkool Jändja külas, Särevere valla kool Jändjal, Jändja algkool. 1922. aasta 21. septembril koliti kool Jändjalt Laupale, Eesti Vabariigi poolt 1919. aastal riigistatud mõisahäärberisse. Laupa külas oli taas kool. Algas mõisakooli aeg. Kuigi kooli üleviimisest mõisasse on juttu juba Jändja algkooli 1919. aasta aruandes, võttis kooli hoolekogu ja lastevanemate kolimise mõt-

tega harjutamine aega kolm aastat. Ja lõplikku heakskiitu neilt ei saadudki – ilmselt oli hirm mõisahärra ees ikka veel talurahva hinges. Praeguseks on kool tegutsenud Laupa mõisas ühtejärge juba 90 aastat: tookordsest 6–klassilisest algkoolist (ümberkaudsed külakoolid olid 4-klassilised) kuni praeguse põhikoolini. Esimesel mõisakooli aastal oli õpilasi viies klassis kokku 125. Järgmisel aastal kasvas kool 6-klassiliseks ning õpilasi oli kolmes liitklassis 150. 3. novembril 1931 kinnitas Järva Maavalitsuse haridusosakond Laupa algkooli aastapäevaks 30. oktoobri.

teave

Laupa Põhikoolis alustas käesoleval õppeaastal 9 klassikomplektis õppimist 100 õpilast. 1. klassis õpib 11 koolijütsi. Töötajaid on koolis 28, neist pedagoogilist kaadrit 20.

KABALA KOOL Kui 1919. aastal Eesti Vabariik maareformi käigus mõisad riigistas, alustas üle Eesti mõisates tööd rohkem kui 300 kooli. Praegu on Eestimaal alles ümmarguselt 60 mõisakooli. Türi vallas koguni kaks – Kabala ja Laupa. Uhke vald see Türi Eesti riigi 227 omavalitsuse hulgas! Kabala mõisa peahoone ehitamist alustas 18. sajandi teisel poolel parun Hans George von Uexküll. Esinduslik varaklassitsistlik hoone valmis 1774. aastal. Kabala mõis on kuulunud mitmele omanikule, viimased neist olid Liphartid ja Vietinghoffid. Kui mõisapreili Sofie Vietinghoff abiellus Laupa mõisniku poja Victor Taubega, hakkas Victor Kabala mõisat majandama. Nii olid kaks endist mõisat, kus praegu tegutsevad Türi valla mõisakoolid, Taubede käes: vanem vend Victor tegutses Laupal, noorem vend Otto Ivan aga Laupal. Pärast riigistamist oli mõis mõne aasta tühi, 1923. aasta hilissügisel paigutati sinna kool: Kabala kool arvestab oma vanust 12. novembrist 1923. Kabala algkooli alusta-

Türi linna koolimaja ehituse korraldamiseks ja järelevalveks moodustati 1923. aasta algul ehituskomisjon kohaliku ettevõtja Jaan Wöhrmanni eesistumisel (fotol esimeses reas paremalt neljas). Komisjoni kuulus ka Türi Algkooli juhataja Mihkel Rõuk (teises reas paremalt neljas). Komisjon on kogunenud taas koolihoonet üle vaatama: ehitustööd on lõppenud, maja krohvitudki, kuid välistrepp on alles tegemata.

misega mõisahäärberis suleti mitu ümberkaudset külakooli: Kurlas, Meossaares, Laevakülas. Oluliselt hiljem, 2000. aastal, andis Kabala kooliperele veidi lisa Villevere algkooli sulgemine toonases Kabala vallas. Koolimajas ehk siis mõisahäärberis on aegade jooksul tehtud mitmeid ümberehitusi, kuid põhiliselt on ruumide jaotus säilinud. Endine on ka see, et hoonet ennast köetakse tänini ahjudega: Kabala mõisas on kokku 28 suurt ahju! Omapärane ja suure kunstiväärtusega on mõisniku kabinet, kus asub praegu õpetajate tuba. Seda mõisnike vappide ja puitseinapaneelide ornamentika poolest.

Nõukogudeaegsete majandite kadumisega hakkasid maapiirkonnad inimestest tühjenema. Nii oli ja on ka Kabalas. Kui 2008/2009. õppeaastal õppis Kabala Põhikoolis veel 47 last (viies klassikomplektis), siis möödunud õppeaasta kevadel oli õpilasi alles vaid 25. Õpilaste vähesusest tulenevalt võttis Türi vald vastu otsuse lõpetada 1. septembrist 2012 Kabala Põhikooli tegevus. Kool korraldati ümber algkooliks ning liideti Kabala Lasteaiaga. Uus asutus sai nimeks Kabala KoolLasteaed ja tegutseb sõbralikult koos vana mõisamaja katuse all. Lasteaialaste suur hulk (järjekord pidavat ukse taga olema) tõotab ühendasutusele kestvust.

teave

1. septembrist 2012 õpib Kabala koolis 16 õpilast, lasteaia osas on mudilasi 30. Esimeses klassis õpilasi pole. Koolilapsed on jagatud kolme klassikomplekti: 2. klass, 3.-4. klass, 5.-6. klass. Lasteaiaosa ja kooli peale on töötajaid kokku 20.

Türi valla hariduslugu ulatub kolme aastasaj Kindlasti on Türi valla üks kaunemaid hooneid Türi kesklinnas asuv kahekorruseline heledaks krohvitud telliskivimaja, kus alates 7. septembrist 1924 on järjepanu tänaseni koolitarkust jagatud. Haridustempel – nii kõlbab ta kohta öelda küll. Eriti tookord, pea 90 aastat tagasi, mõjus ta kesk alevirahva kartuli- ja kapsamaid ning ümbritsevat lagedust ja hallust tõesti suursuguse ja võimsa, tõelise templina. Kauniks teeb tolle arhitekt Tõnis Mihkelsoni projekti järgi püstitatud maja lisaks veel teadmine, et uus koolimaja sündis suuresti tänu Türi kandi rahva hariduspüüdlustele. Otseselt ka tänu nende rahatoele, tasustamata tööpanusele ja annetustele. Nii näiteks kinkis koolimaja ehituseks vajaminevad tellised kohalik arst ja telliskivitehase omanik Jaan Wöhrmann. Tolle kingituse väärtuseks arvestati

ümmarguselt 50 000 marka. Pärast aastaid unistamist ja lootmist, vaidlusi maavalitsuse ja haridusministeeriumiga, läbirääkimisi, laenu kauplemist riiklikust koolimajade ehitusfondist, aastapikkust ennastunustavat ja hoogsat ehitustööd oli Türi kant saanud endale gümnaasiumi. Päris oma gümnaasiumi, kus lisaks üldainetele jagati süvendatult teadmisi aiamajandusest. Sellest ka kooli esimene nimevariant Türi Aiamajandusgümnaasium. Aiamajandusgümnaasiumiga ühe katuse alla hoone esimesele korrusele jäi omaette juhtimise all tegutsema Türi algkool – kool, mille üha kasvav õpilaste hulk oli olnud üks põhjus uue koolihoone ehitamiseks. Esimene lend Türi gümnaasiumis alustanuid – 19 abiturienti – lõpetas kooli 1927. aastal, olles oma ettevalmistuselt võimelised jätkama mistahes

ülikoolis. Või siis sukelduma tööellu. Kool ise oli selleks ajaks jõudnud aga nime muuta: Türi Aiamajandusgümnaasium nimetati aasta hiljem Türi Alevi Aiamajandusgümnaasiumiks; alevi kasvamisega linnaks sai kool järgmiseks nimeks Türi Linna Majandusgümnaasium (parandusi ei tehtud seekord üksnes kooli nimes, ka õppekavas asendati aianduse suurt osakaalu kodumajandusega). Eesti riigis 1934. aastal algatatud haridusreform määras Türi Linna Majandusgümnaasiumi sulgemisele. Samal aastal asutati aga sama katuse all Türi Linna Keskkool (1937. aastal muudeti see progümnaasiumiks). Kuna ka progümnaasium oli määratud peatsele kadumisele, asendati see uue, Türi Reaalkooliga. Ei reaalkool ega progümnaasium pakkunud aga gümnaasiumiharidust, millega oleks võimalik olnud kõrgkooli astuda.


TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 28. september 2012

3

325 aastat Türi valla hariduslugu RETLA KOOL Keset Oisu alevikku laiutav koolimaja, mille nurgakivi pandi 1962. aasta jaanipäeval paika endise Oisu mõisa õunapuuaeda, laenas oma nime sootuks naaberküla koolilt: Oisu kandi lapsed käisid kuni 1964. aasta sügiseni koolitarkust taga nõudmas Retla külas. Nii otsustatigi pärast uue ja oma aja kohta väga uhke koolimaja valmimist: miks muuta olukorda segasemaks, kui enne oli Retla kool, siis jäägu ka uus hoone Retla kooliks – õpilased ja õpetajad ju samad. (Kunagine loogiline otsus tingib küll seda, et teadmatud käivad tänini Retla külast kooli otsimas, kui neil koolimajja asja.) Niisiis – kuigi ka Oisus on juba 1850. aasta paiku väikene külakool tegutsenud, on õigem rääkida Retla kooli ajaloost. Retla algkool asutati 1853. aastal. Kool paigutati Alliku mõisnikult Aleksander von Baranoffilt saadud kõrtsihoonesse. Kuna hilisem Oisu vald kandis toona Alliku valla nime ning hoone annetajaks oli Alliku mõisnik, siis hakkas kool esialgu kandma Alliku (Allenküll) kooli nime. 1874. aastal sai Retlas koolijuhatajaks Jaan Lõvi, kelle

algatusel valmis 1878. aastal uus koolimaja, kus lapsi õppis 40–50 piires. Oma terava keele tõttu tsaaririigi aadressil sai Lõvi ametist priiks, mispeale kolis ta ära Türile. Järgmine koolihoone, seekord juba tellistest ning kahekorruseline, ehitati valmis Jüri Tammanni õpetajaks-koolijuhatajaks olemise ajal: kroonu toetusel valminud maja sai katuse alla 1901. aastal ning tema väsinud sajandivanuseid seinu näeb Retla külas praegugi. Hariduskorraldus oli selleks ajaks muutunud. Tammanni ajal vallakool suleti, kuid samal ajal alustas samas majas tööd 2-klassiline ministeeriumikool (kuigi ministeeriumikooli loeti 2-klassiliseks, toimus selles õppetöö viis aastat). Ministeeriumikooli loomisega lõpetasid oma tegevuse veel ka Äiamaa

ning Oisu külakool. Eesti Vabariigi tekkides muudeti Retla kool 6-klassiliseks algkooliks. Sellisena töötas kool nõukogude korra saabumiseni. Nagu juba öeldud, koliti kool 1964. aastal Oisu alevikku. Retla kooli hiilgeajad õpilaste arvult jäävad nõukogude perioodi lõppu ja taasiseseisvunud Eesti Vabariigi algusaastatesse: suurmajand jõudis palka maksta, inimesed maju ehitada. 1993. aastal õppis Retla koolis 238 õpilast. Suur õpilaste arv tingis suurema ruumivajaduse. 1991. aasta mais alustati Retla Kooli juurdeehitusega. Kuid osa töid raha puudusel seiskus, samas hakkas kahanema ka laste arv. Tänavu sügisel avas Retla Koolis seni kasutamata ruumides õpilatele uksed õpilaskodu.

teave

Retla Koolis õpib 80 last, neist õpilaskodu teenust kasutab 10 õpilast. Klassikomplekte on seitse. Esimeses klassis alustas 10 õpilast. Töötajaid on kokku 26, neist pedagoogilist personali 19. Fotod: Kaarel Aluoja erakogu

TÜRI ÜHISGÜMNAASIUM

ja taha Haridusministeerium ei pidanud Türi-suuruses linnas väikse gümnaasiumi ülalpidamist otstarbekaks ja keeldus kooliga kaasnevaid kulusid enda kanda võtmast. See oli ajendiks järjekordsele kodanikualgatusele: Türi inimesed otsustasid luua uue kooli. 1938. aastal avas uksed Türi Linna Eragümnaasium. Türi paikkonna sajanditepikkusest haridusloost, mille algus on dokumenteeritult tõestatud alates 1687. aastast (nii kinnitab Eesti kooliajaloo väljapaistev uurija Lembit Andresen), võib kirjutada pikalt. Näiteks sellest, et 18. sajandi algul kasvama hakanud koolide arv vähenes sajandi lõpuks oluliselt ja 12 Järvamaal tegutsenud koolist kõigest kaks olid seotud Türi kihelkonnaga – Laupa ja Vahastu kool. Või et 1917. aasta sügisel tegutses Särevere vallas koole uskumatult palju: Taikses, Põikva külas, Jändjal, Änaris, Lokutal,

lisaks Türi alevikus tegutsevad koolid (Türi õigeusu kool, Türi algkool, Türi kihelkonnakool). Kuid huviline võib kõike seda ka ise uurida, võttes ette Türi paikkonna ajalooraamatud «Türi. Kilde kihelkonna ja linna arengust» I kuni V osa. See, mida Türi haridusloo kohta kokkuvõtlikult öelda, eriti Türi linna koolide muutusi (ka nimemuutusi) silmas pidades: pole midagi uut siin päikese all. Ka varemalt on korduvalt nime muudetud; ka varemalt on sõditud haridusministeeriumi äranägemiste-tõekspidamiste ja rahanappusega; ka varemalt on korduvalt kummitanud ruumikitsikus, nagu see on ka praegu pärast järjekordset Türi valla haridusreformi Türi Põhikoolis. 1920. aastate ruumikitsikus viis uue koolimaja ehitamiseni. Praeguse Türi Põhikooli käes on kaks suurt õppehoonet, kitsas

teave

Türi Põhikoolis on õpilasi 1. septembri 2012 seisuga 571, nendest esimestes klassides õpib 70 õpilast. Klassikomplekte on 28, lisaks tegutseb väikeklass ja klass lihtsustatud õppekavaga lastele. Töötajaid on 73, neist 67 pedagoogilise haridusega. ikkagi. Näis, kuis edasi. Kuidas ka edasi ei läheks, jääb ikka kõrvus kõlama tolle valge koolimaja tarvis Alice Pehki ja Anneli Vilu 1986. aastal kirjutatud laul: «Võta see laul, mida laulan Sul ma / võta see laul, Sulle pühendan ta. / Meelest ei vii Sind eal aegadevool, / sügaval südames oled, mu kool ...»

Kaarel Aluoja

Mis on metsa taga? Metsa taga on kool. Sellise toreda pealkirja – “Metsa taga on kool” – pani Türi Majandusgümnaasium oma kooli raamatule, mis ilmus kooli 20. juubeliks. 20-ndaks – nii noor kool! Raamat ilmus 2009. aasta sügisel. Esimesed õppetunnid Türil Lokuta linnajaos metsatuka taga asuvas uhkes koolimajas algasid 1. septembril 2009 (maja sai nurgakivi 28. aprillil 1988). Kooli esimene direktor Leonhard Soom oli see mees, kes kogus ideid, vaidles ehitajaga, vaidles rajoonivõimudega (alul saadi luba ehitada Lokutale koolihoone vaid 9-klassilise kooli tarvis), kogus kaadrit – tegi kõik, et uus loodus- ja kunstisuunaga kool kujuneks kogu piirkonna hariduse-, kunsti- ja spordikeskuseks. Kuna Türi linnas oli juba üks keskkool olemas, hakkas uus kool kandma nime Türi 2. Keskkool. Aastaid hiljem, kooli majanduskallaku süve-

nedes, muudeti kooli nimi Türi Majandusgümnaasiumiks. Laste arvult parimatel aegadel õppis koolis üle 500 õpilase. Oma 20. tegevusaastal alustas majandusgümnaasiumis õppimist 347 õpilast, nende käekäiku jälgis ja neid koolitas 40 õpetajat. Tänaseks on see kool suletud. Türi Vallavolikogu otsus luua Türile nn puhas gümnaasium lõpetas 2011. aastal kahe kooli – Türi Majandusgümnaasiumi ja Türi Güm-

naasiumi tegevuse. Kuid kaks kooli jäi Türile edasi: Lokutal metsa taga endise majandusgümnaasiumi hoones alustas möödunud aasta 1. septembril tegevust Türi Ühisgümnaasium, kus õpivad üksnes gümnaasiumiastmeealised noored; Türi kesklinnas toimetab ligi 600-pealine põhikool. Kes Türi vallas gümnaasiumiharidust saada soovib – olgu siis igapäevases õppes või kaugõppe vormis –, seadku sammud Lokutale.

teave

Õpilasi statsionaarses õppes 1. septembri 2012 seisuga 169, siia lisandub veel mittestatsionaarsete õppurite rühm. Klassikomplekte 9 (igas vanuseastmes kolm paralleeli). Töötajate arvu raske öelda, kuna paljud õpetajad käivad teatud ainetsüklit õpetamas vaid õppeveerandi kaupa.


4

TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 28. september 2012

viktoriin 1. Millega seoses tähistame käesoleval aastal Türi hariduselu 325. aastapäeva? a) 1687. aastast hakati Türil jagama talurahva lastele kooliõpetust b) Rajati esimene Türi Kihelkonnakool c) Tööd alustas Türi Kroonu Algkool

8. Missuguseid Türi valla koole seovad sugulussidemed mõisnikepere Taubedega? a) Kabala Põhikool b) Retla Kool c) Laupa Põhikool

2. Esimesed koolid Eestis olid a) käsitöökoolid b) lugemiskoolid

9. Mida tähistavad Türi Põhikooli logol tähed TPK ja õunapuuõis. a) kooli nimetähed, kolm kooliastet ja valla sümbol b) kooli nimetähed ja aedlinn Türi c) kooli nimetähed ja ilus õis

3. Türi kihelkonnas oli 1845. a 14 pühapäevakooli, millega korvati mõisakoolide vähesust või ka puudumist. Pühapäevakoolid töötasid a) suvel pühapäeviti, talvel ühel tööpäeval nädala sees b) ainult pühapäeviti c) olenes kohalikest oludest

10. Türi Majandusgümnaasiumi 20. sünnipäevaks (2009. a) valmis kooli raamat. Mis nime see raamat kandis? a) “Meie kooli lugu” b) “Mis on metsa taga? Metsa taga on kool” c) “Killukesi TMG ajaloost” d) “Kes minevikku ei mäleta …”

4. Harald Nugiseks on üks neljast eestlasest, kes pälvis Teise maailmasõja ajal Saksa armee kõrgeima autasu – Raudristi Rüütliristi. Milliste Türi valla koolidega on tema koolitee olnud seotud? a) Laupa Algkool ja Türi Aianduskeskkool b) Retla Kool ja Türi Aiamajandusgümnaasium c) Ei ole Türi valla koolidega seotud

11. Milliste kaht aastapäeva tähistab tänavu sügisel Laupa Põhikool? 2 õiget vastust. a) 500 aastat Laupa kohanime mainimisest ajalooürikutes b) 90 aasta möödumist kooli kolimisest Laupa mõisahoonesse c) 225 aasta möödumist esimese Laupa küla kooli asutamisest

5. Eelmisel aastal jõudis kõikidesse koolidesse Leelo Tungla koostatud „Juku juntsüklopeedia“. Selle raamatu illustratsioonid on teinud Türi Ühisgümnaasiumi õpilane. Kes? a) Iti-Pätrik Järve b) Mati Kuusk c) Liisa Nõmm

12. Türi Majandusgümnaasium tähistas oma sünnipäeva 28. aprillil. Samal kuupäeval on ka Türi Ühisgümnaasiumi sünnipäev. Ometi oli mõlemal koolil erinev põhjus selle kuupäeva valimiseks. Milline? a) 28. aprillil 1988 pandi Tolli tänava koolihoonele TMG nurgakivi ja 2011. a samal päeval võttis Türi valla volikogu vastu otsuse Türi Ühisgümnaasiumi loomise kohta b) 28. aprill on ilus kevadine päev kooli aastapäeva tähistamiseks ja vilistlaste kokkukutsumiseks

6. Türi vallas on üks maja, kus on tegutsenud palju erinevate nimedega koole: Türi Põhikool, Türi Gümnaasium, Türi I Keskkool, Türi Keskkool, Türi Mittetäielik Keskkool, Türi Eragümnaasium, Türi Algkool, Türi Reaalkool, Türi Progümnaasium, Türi Aianduskeskkool, Türi Linna Majandusgümnaasium, Türi Linna Aiamajandusgümnaasium. Mis maja see on? a) Türi Ühisgümnaasiumi maja (Tolli tn) b) Türi Põhikooli 1.–3. klasside maja (Hariduse tn) c) Türi Põhikooli 4.–9. klasside maja (Wiedemanni tn)

13. Türi Põhikooli tunnustusüritusel antakse igal aastal välja auhind kuues kategoorias ja kolmes vanuseastmes õpilaste tunnustamiseks ja innustamiseks. Mis nimetust kannab tunnustusüritus? a) õunapuuõis b) õiesadu c) kuldne tammeleht 14. Milline kool koliti 1922. aastal Laupa mõisahoonesse? a) Jändja algkool b) Oisu külakool c) Särevere mõisakool

7. Sõna „majandusgümnaasium“ on Türil koolide ametlikes nimetustes kasutatud kolmel korral: 1924. a; 1932. a ja 1995. a. Milline kool ei ole Türil tegutsenud? a) Türi Aiamajandusgümnaasium b) Türi Valla Aiamajandusgümnaasium c)Türi Linna Majandusgümnaasium d)Türi Majandusgümnaasium

15. Tolli tänava koolihoone ehitamisel ei kasutatud tol ajal levinud koolide tüüpprojekte. Kes on selle maja arhitekt? a) Ike Volkov b) Leonhard Soom c) Maie Hansmann

16. Türi Põhikooli katusel 12 meetri kõrgusel maapinnast ja 73 meetri kõrgusel merepinnast asub automaatjaam. Mis automaatika on kooli katusel? a) päikesepatarei b) valvekaamera c) ilmajaam 17. Millistele klassidele alustati Järvamaa Kutsehariduskeskuses kutsealast eelkoolitust-eelkutseõpet? a) 8. klassidele b) 9. klassidele c) 7. klassidele d) 10. klassidele 18. Mitu lendu jõudis ellu saata Türi Majandusgümnaasium (töötas aastatel 1989–2011)? a) 20 lendu b) 21 lendu c) 22 lendu 19. Missugune oli Nõukogude Eesti viimane koolivorm? a) pruun ülikond, ruuduline seelik, pruun vest ja jakk, sinine pluus, pidupäevadel valge pluus b) tumesinine ülikond, ruuduline seelik, sinine vest ja jakk, sinine pluus, pidupäevadel valge pluus c) tumesinine ülikond, sinine seelik, sinine vest ja jakk, sinine pluus, pidupäevadel valge pluus 20. Milliseid õppesuundi saavad valida Türi Ühisgümnaasiumi 10. klassi astujad? 3 õiget vastust. a) spordisuund b) kunstisuund c) humanitaarsuund d) loodus-reaalsuund e) rakendussuund f) reaalsuund g) majandussuund 21. Korralduse Eestis rahvakoolide ehitamiseks andis 1687. a a) Taani kuningas b) Rootsi kuningas c) Vene keiser 22. Esimene keskharidust andev õppeasutus Türil oli a) Türi Progümnaasium b) Türi Kihelkonnakool c) Türi Aiamajandusgümnaasium 23. Milline kunagi praeguses Türi vallas tegutsenud kool on pildil?

5

6

2

1

3

7

4

Kaare

l Aluo ja erak ogu

1. a (Türi Kihelkonnakool alustas tööd 1870. ja Türi Kroonu Algkool 1913. a) 2. b 3. a Õiged vastused:

4. a 5. a 6. b 7. b 8. a, c 9. a (Tähed TPK on üksteise kaisus ja sümboliseerivad kol-

me kooliastet. Õunapuuõis logol seob kooli koduvalla sümboolikaga, sest koolis valmivad punapõsksed ja magusad „õunad“ – meie valla kodanikud.) 10. b 11. b, c

12. a 13. b 14. a 15. c 16. c (Türi Põhikooli ilmajaam salvestab andmed arvutisse iga minuti järel. Neid saab vaadata

Fotod :

8

kooli koduhelt) 17. a 18. a (1989. a alustati 10. klassiga; 1990 oli ka juba 11 klass. 1991. a septembris alustas esimene 12. klass, kes lõpetas 1992. a kevadel)

19. b 20. b, d, e 21. b 22. c 23. 1 – Rassi, 2 – Kirna, 3 – Taikse, 4 – Villevere, 5 – Kolu, 6 – Põikva, 7 – Jändja, 8 – Tännassilma

28.09.2012 - Türi Rahvalehe hariduseteemaline lisaleht  

Tere tulemast lugema Türi Rahvalehe hariduseteemalist lisalehte!