Page 4

TÜRI RAHVALEHT 7. veebruar 2019

4

haridus/noored

Kesklinna lasteaed saab 45 Laupal alustab eelkool Eelkool toimub: 6. märtsil kella 13 –15, 13. märtsil kella 13 –15 ja 20. märtsil kella 13 –15. Info 503 7849

Asutati vilistlaskogu Türi keskkooli, Türi 1. keskkooli ja Türi gümnaasiumi vilistlased ja endised õpetajad kogunesid 13. jaanuaril kell 13 Türi põhikooli aulasse, et asutada vilistlaskogu. MTÜ Türi Gümnaasiumi Vilistlaskogu asutajaliikmed olid Aili Avi, Sven Lõhmus, Kristjan Voorel, Sulo Särkinen, Triin Toome-Hosman, Tuuli Saksa, Veiko Valang, Tiina Lippant, Pille Marrandi, Asta Olonen, Tiiu Shüts ja Reiu Sootla. Kinnitati MTÜ põhikiri ja valiti juhatus ja revisjonikomisjon. Vilistlaste kokkutulek leiab aset 13. aprillil 2019. Täpsem info on peagi nii sotsiaalmeedias vilistlaste grupis kui ka muudes kanalites.

Aili Avi, Türi põhikooli õpetaja

Türi gümnasist Daily Raudsepp võitis Riigikohtu XIV kaasuskonkursi Türi ühisgümnaasiumi õpilane Daily Raudsepp saavutas 12. klasside arvestuses esikoha Riigikohtu kaasuskonkursil, mis toimus tänavu 14. korda. Konkursil tuli õpilastel lahendada üks kolmest elulisest õigusvaidlusest haldus-, kriminaal- või tsiviilõiguses. Konkursil osales 60 kooliõpilast 15st koolist. Daily Raudsepp valis kaasuse tsiviilõiguse valdkonnast teemal „Mitu eurot on laps väärt?“, kuna selles kaasuses olev probleem (elatisnõuded) on niivõrd igapäevane ning kokkupuuteid sellega elus on rohkem kui teiste kaasuste puhul. Dailyt juhendas Mari Mikson, kes õpetab Türi ühisgümnaasiumis valikainet „Inimene ja õigus“. Miksoni sõnul on rõõm juhendada õpilast, kes ise tunneb asja vastu huvi ning piisab vaid suuna kätte näitamisest. „Kaasuskonkursil osalemise tegin aine raames vabatahtlikuks ning Daily oli ainus, kes soovis sellest osa võtta. Tema puhul kehtib kindlasti põhimõte, et töökus viib sihile ning ehk on lootust, et konkursil osalemine andis mõtteteri ka eriala valikul,“ lausus Mikson. Tööde hindamisel pidas žürii kõige olulisemaks, et lahendus lähtuks eelkõige konkursil osaleja õiglustundest ja väärtushinnangutest. Lisaks Paavo Randmale kuulusid žüriisse vanemprokurör Toomas Liiva, õpetaja Aare Ristikivi, haridus- ja teadusministeeriumi õigusosakonna juhataja Marko Jaeger, vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein, Tartu ringkonnakohtu halduskolleegiumi esimees ja kohtunik Tiina Pappel ning õiguskantsleri kantselei õiguskorra kaitse osakonna juhataja Külli Taro. Konkursi tublimaid tunnustati Riigikohtu 99. aastapäevale pühendatud tänuaktusel esmaspäeval, 14. jaanuaril.

Rehabilitatsioonteenused toimetulekukoolis 25. jaanuaril toimus Türi toimetulekukoolis kohtumine, kus rehabilitatsiooni plaani alusel pakutavaid teenuseid tutvustas MTÜ Keila rehabilitatsioonikeskus. Kohtumise eesmärk oli teemast huvitatud Türi valla lastevanematele, pedagoogidele ja kohaliku omavalitsuse spetsialistidele anda ülevaade võimalusest saada vajalikke rehabilitatsiooniteenuseid võimalikult kodu lähedalt. Türi vallas ei tegutse hetkel otseselt ühtegi asutust, kes osutaks vastavaid teenuseid, kuigi vajadus nende järgi on ilmselgelt suur. MTÜ Keila rehabilitatsioonikeskus on valmis nimetatud teenust osutama Türi valla elanikele kohapeal. Selleks on sõlmitud ruumide kasutamise osas leping Türi toimetulekukooliga, kus esialgu on teenuse saamiseks planeeritud aeg ühel päeval kuus. Kuna vajalike lubade osas töö veel käib, siis täpsema info saamiseks saab võtta ühendust juba keskuse juhataja Kadri Tomeraga e-mailil info@keilark.ee.

TR

Retla-Kabala Kool ootab lapsi eelkooli

Oisu tegutsemiskohas toimub õppetöö neljapäeviti kell 10.05 ja Kabalas reedeti kell 11.10.

14. veebruaril 1974 avati tüüpprojekti järgi ehitatud suur ja oodatud Türi I lastepäevakodu, mis rajati eramajade õunaaia alale. Sinna kolis Türi lasteaed kultuurikeskuse vastas asuvast väikesest kahekordsest natsionaliseeritud majast oma kahe rühmaga.

Kunagi olid lasteaias ka nullklassid Peagi täitus 280 lapsele ehitatud maja 12 rühma. Tipptäituvus oli 1978. aastal, mil lasteaia nimekirjas oli 320 last. Seda on poole rohkem kui praegu. Algusaastatest alates töötas kolmkümmend aastat järjest logopeediline rühm ööpäevase rühmana, vahepeal oli neid isegi kaks. Kaheksakümnendate teises pooles oli lasteaias ka kaks nullklassi, üks eesti- ja teine venekeelne, kus lapsi õpetas kooliõpetaja. Praegu on majas kümme karudenimelist rühma, kus mängivad ja õpivad lapsed alates pooleteiseaasta vanustest tillukestest põnnidest kuni kooliminekuealisteks sirgunud seitsmesteni. 45 aasta jooksul on lasteaed kandnud, nagu hea laps ikka, mitut nime: 1974-1996 Türi I lastepäevakodu, 1996-2015

Kesklinna lasteaed ja alates 1.02.2015 Türi lasteaia kesklinna õppekoht. Lasteaia avas ja neli aastat juhtis maja tegevust Helle Uibu ning seejärel pikalt 26 aasta jooksul Helle Jago. Pärast neid on juhiametit pidanud Monica Riga, Malle Elmik ja Sirle Võtti, keda pooleteise aasta jooksul asendas praegune sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Lasteaias töötab pühendunud personal Lasteaias on lastele hoolitsust ja õpetust, abi ja turvatunnet jaganud pühendunud personal. 35 aastat õpetaja ametis saab täis Merike Oraval. Oma 30ndat tööjuubelit saavad tähistada õpetajad Ene Viitmann ja Sirje Saluste. Milita Paal on õpetaja olnud 29 aastat ja Maie Putk õpetaja abi 32 aastat. Paarkümmend aastat tagasi said kasvatajatest lasteaiaõpetajad, „tädidest“ aga õpetaja abid, assistendid ja tugiisikud, juhatajast direktor. Tuntust on läbi aegade toonud legendaarsed lasteaednikud Malle Elmik, Pille Paal ja Mare Neemelo, kes algatasid ülemajalised muusikalised näitemängud, tantsu- ja laulupeokesed. Üks-

teist aastat viisid läbi Kesklinna maja pedagoogid lasteaialaste võistkondlikku teatejooksu Kooli pargis. Muusika- ja liikumisteemalisi suursündmusi jätkame ka praegusel ajal koos ühinenud Lokuta ja Türi-Alliku õppekoha lastega.

Õppetööd rikastavad teemaprojektid Kesklinna lasteaia hea asukoht võimaldab õpetajatel korraldada lastega sagedasti õppekäike lähiümbrusesse. Vilgas, vahetu ja mitmekesine õppening kasvatustegevus ongi meie maja üks privileege. Õppetöö on rikastunud mitmete teemaprojektidega, muuseumitundidega, Huvitava Bioloogia Kooli õppeprogrammide ja robootika programmeerimise alusoskuste õpetamisega. Lasteaed on 2005. aastast Tervist Edendavate Lasteaedade ja 2018. aastast Tervist Edendavate Töökohtade võrgustiku liige. Pöörame erilist tähelepanu laste liikumisele ja tervislikule toiduvalikule. Kavandame toimetusi, kus lapsed õpivad ise lihtsamaid toite tegema, taimi kasvatama, ümbruse korrashoiu eest hoolt

kandma jne. Lapsest lähtuva kasvatuse väärtustamisel püüdleme just selle poole, et lapsed saaksid võimetekohaselt ise hakkama, oleksid loovad ja julged, oskaksid suhelda kaaslastega jne. Sünnipäeva tähistamise ettevalmistused algasid juba jaanuaris, mil kõik lapsed meisterdasid oma rühma nime ja karupildiga märgi, mida ühtsustundega kanda lasteaia sünnipäeval ja teistelgi pidustustel. Sünnipäevale eelneval päeval valmistavad kõik rühmad piduliku puuviljatordi ja samal päeval peavad saalis pidu koos lasteaia maskoti Karuga. Oma nõu ja abiga on kaasa aidanud vanemad ja teisedki vastutulelikud inimesed, keda väga täname. Loodetavasti saavad lapsed rõõmustada kingituste ja üllatuste üle, mida me neile ka koos vanematega kavandame. Lasteaia personal tervitab kõiki vilistlasi ja endisi töötajaid. Viie aasta pärast saab poolsada aastat tegutsetud, siis on põhjust sündmust juba suurelt koos teiega tähistada.

Siiri Poopuu

Türi lasteaia kesklinna maja õppealajuhataja

Türi põhikooli uuest majast 2017. a alguses võitis arhitektuurikonkursi projekteerimisfirma Karisma Arhitektid OÜ ja võidukavand oli aluseks edaspidiseks projekteerimiseks. Väga suurteks plussideks olid hoonete paiknemine krundil, kolmnurkse kujuga koolimaja ja spordihoone. Heaks kiideti nende omavaheline ühendamine, seotus staadioniga ning plussiks loeti ka privaatse koolihoovi tekkimist ning loogilist seotust n-ö kiriku pargiga. Projekteerima asudes selgus, et esialgset suure ja avara ruumiprogrammiga projekti elluviimist haridus- ja teadusministeerium vajaliku hulga rahaga ei toetaks. Seetõttu tuli projekteerijatel koolihoonet kärpida. Kui algselt oli koolihoone ca 6500 ruutmeetrit, siis nüüd tuli see teha 4200 ruutmeetri kanti. Sellest tulenevalt tuli terve koolimaja planeering uuesti läbi vaadata. Lisaks HTM-i ruumitabelile, kus on väga selgelt kirjas klasside suurused ja klassigruppide hulk, oli täiendusi ja soove ka Türi vallal ning taas said need aluseks koolimaja projekteerimisel. Koolimajas sees on uues projektis suur fuajee avatud sööklaga, mis võimaldab seda ruumi ristkasutusse võtta ja mitte ehitada kinniseid ruume, mis on ainult teatud aja kasutuses. Lõuna ajal sööklas süüakse, aga ülejäänud ajal saab sealseid laudasid kasutada õppimiseks või niisama teistega kohtumiseks. Välditud on seda, et tekiks

ruumipind, mis ainult sööklana kasutamise korral suure osa ajast tühjana seisaks. Seda saab kasutada muul ajal avaliku pinnana. Antud lahendus väldib ruumide asjata kütmist. Liikumine koolimajas sees on suunatud nii, et põhimass käib söögialast ringiga mööda, mitte läbi selle. Sees on puhkeala trepp, mis muudab korrustevahelise ühenduse praktiliseks ruumikasutuseks. See saab kahtlemata koolimaja südameks, mis sobiks hästi kooli kogunemisteks, vabaaja veetmise võimaluseks, filmivaatamiseks seinaekraanilt ja on ka avatud raamatukogu keset koolihoonet. Hooned on ühendatud koridoriga. Koridor on tehtud tavapärasest laiem, et seda saaks aasta ringi kasutada treeninguteks ja seal on 60-70 m pikkune jooksukoridor ka vahetundideks. Koolimajas on koridorid planeeritud väga erinevate laiustega, et tekiks puhke- ja õpinurgakesed, kus ei ole ainult 1,5m laiune koridor, vaid lausa 3-4m koridorid. On tehtud istumiskohad seintes, kus lapsed saavad privaatselt istuda ja olla. Koolimaja korruste seinad on eesmärgipäraselt tehtud kõrgemate seinte ning suuremate akendega, et klassiruumid oleksid avaramad ja valgemad. Aknad on helipidavad, avatavad/ suletavad. Sellest hoonest peaks läbi käima valgus ja avarus igatpidi. Võimalus on tagada

privaatsus, aga on ka võimalus avatumaks lähenemiseks. Klassiruum ei ole kinnine kapsel. On võimalik sisse kiigata, kus käib tund ja mis seal toimub jne. Kooliaula on pidulik ruum, aga samas mööbel seal sees on teisaldatav. Seinad on siirdeseintega avatavad ja suletavad vastavalt vajadusele. Mis tähendab seda, et juhul, kui aulas ei toimu parasjagu sündmust, ei pea see olema suletud, vaid saab olla jälle üks üldkasutatav korras ruum. Üldiselt on mõeldud nii, et koolis ei oleks lukus ruume. Materjalide kohapealt on olnud eesmärgiks kasutada puidust sõbralikke pindasid. Eesmärk on olnud, et see maja oleks hele, helge. Teatud kohtades, kus on suurem liikumiskoormus ja seetõttu vajalik ka suurem vastupidavus, on kasutatud naturaalset puitu. Koolimaja fassaadi katteks on kivikate, all on roheka tooniga klaasipinnad ning eri tonaalsusega lauad. Eesmärgiks oli kasutada sooje materjale. Koridorides on väikese sügavusega erilaiused pingid/nišid. Seal ei ole lahtist mööblit vaid ongi sellised privaatsed istumisvõimalused, kus on hea sõbraga juttu ajada. Aula kõrval on kaks klassi. Üks on muusikaklass ja teine kunstiklass. Muusikaklassil on topeltuksed kõrgendatud helikindlusega. Klassiruumide seinte osas on materjalide valik kooskõlastatud

hoone akustikuga. Klassiruumi tagaseina paigutatakse teatud osas lisaks akustilisi villaplaate. Ka koridori pool alla toodud lagedes on kasutatud helikindlaid plaate. Valgustuse kontseptsioon: arvestades asukohta on koolimaja üleüldiselt helge üldvalgusega hoone. Klassiruumides on rippuvad valgustid, millest osad annavad valgust nii üles kui ka alla, et ei tekiks tunnet, et lagi on pime. Tahvli juures on eraldi juhitav valgus. Avalikes ruumides (fuajee, aula) on mõeldud laed selliselt, et need toimiks kui suured peegeldid ehk seal on valgus peegeldatud silmade kõrguselt kõrgemalt, et ei pimestaks, „prožektoritega“ üles lakke, mis omakorda peegeldab valguse alla tagasi. See peaks olema kõige sõbralikum valgus üldse. On päikesekaitserulood, mis ülekuumenemise korral ise sulguvad või avanevad vastavalt muutuvatele ilmastikuoludele. Katusel on päikesepaneelid. Ehitusel kasutatavad materjalid on pigem üle keskmise kvaliteediga. Aluseks on võetud RKS-i koolimajade nõuete kõrgem ots kulumise osas, mis on Eesti koolimajade ehitajate poolt heakskiidetud standard, et oleks võimalikult kulumiskindel ning pikaajaline. Kokkuvõtte arhitektide esinemisest volikogu komisjonide ühisistungil koostas Merle Rüütel.

Profile for Tyri Development Agency

07.02.2019 - Türi Rahvaleht  

Tere tulemast lugema veebruarikuu Türi Rahvalehte

07.02.2019 - Türi Rahvaleht  

Tere tulemast lugema veebruarikuu Türi Rahvalehte