Issuu on Google+

Aasta Õpetaja Saima Kaarna peab tuupureid igavaks LK 6

Viimane aeg on alustada oma õpilasfirmaga

Bikiinid VS trikoo

LK 9

LK 12

tundRuudus TASUTA

Nr.8 2008 6. oktoober

Loe tundRuudus vestlusringi lk 4-5

ILLUSTRATSIOON: MÄRT LILLESIIM

Kuidas leevendada koolivägivalda?


2

ArVAmUS

Toimetuse veerg Sõbrad ja trenn aitavad hoiduda vägivallast

tundRuudus korraldas vahetult pärast Soome koolitulistamist Tartu tänavatel õpilaste hulgas küsitluse, millega uurisime, kas inimesed on koolivägivallaga kokku puutunud. Suurtes päevalehtedes on pärast tulistamist arvamust avaldanud erinevad oma valdkonna eksperdid, kuid õpilaste arvamust pole keegi uurinud. tundRuudus otsustas anda sõna õpilastele endile. Ligi 15 vastaja kogemused panid meid jahmatama. Pea igal vastutulijal oli rääkida mõni vägivallaga seonduv lugu. Repliike tänavaküsitlusest saab näha lk 4-5 illustratsioonis. Noorte hinnangul on enimlevinud vaimne vägivald, ehk pidev mõnitamine ja alandamine. Kui olime umbes 40 minutit kuue Tallinna õpilasega mõtteid vahetanud, oli meil kambapeale välja mõeldud mitu lahendust, kuidas koolivägivalda leevendada.

Rohkem piitsa, vähem präänikut! Äsja möödunud õpetajate päeval on olnud tavaks arutleda pedagoogide äärmiselt tänuväärse, kuid igapäevaselt ehk liiga vähe tähelepanu pälviva töö üle.

Palju vägivalda Internetist

tundRuudus Peatoimetaja:

Piret Eero piret@tundruudus.ee

Toimetajad:

Liis Linn liis@tundruudus.ee

Taavi Libe sport@tundruudus.ee

Robert Lang robert@tundruudus.ee

Keeletoimetaja: Küljendaja: Reklaam:

Helen Uldrich Märt Lillesiim

Väljaandja:

OÜ Realister Media Tulika 19, 10613, Tallinn Registrikood 11520043

Tiraaž:

20 000 eksemplari

reklaam@tundruudus.ee

tundRuudus on tasuta noorteleht www.tundruudus.ee

Kersti Kukk tundruudus@tundruudus.ee Usun, et ei ole kindlaid kriteeriume, mille põhjal hinnata õpetaja headust. Erinevas eas on ootused õpetajale lihtsalt erinevad. Algklassides otsitakse sõbralikku õpetaja Lauri või Ingerit, kes lahke sõnaga alati abiks on ning terve kodutöö asemel ka poolega rahuldub, peaasi, et isetehtud. Keskkoolis on hinnas jällegi karmima käega Maurus või Wikman, kes arvavad, et nende poistele kõlbab vaid parim. Nüüd, kui keskkoolist on möödas juba mitu aastat, on mulle kõige enam jäänud meelde hea huumorisoonega, inimlikud, kuid parajalt karmid ning oma valdkonnast äärmiselt vaimustuses olevad pedagoogid. Need, kelle tundides võis suu lahti kuulata ja mõelda: ”Kuidas ta seda kõike teab?” Need, kes nakatasid oma entusiasmiga teisigi, kes panid oma sõna maksma ja jäid endale kindlaks. Kui kooliajal sai mõnda karmima ütlemise ja kõigutamatu iseloomuga pedagoogi tagaselja kirutud, siis nüüd hiljem on just nemad need, keda sügava austusega imetlen ning mõtlen, et kui mina oleksin õpetaja, tahaksin olla just tema sarnane.

kARIKATUUR: HARDI KÕVAMEES

Koolitulistamiste ja –vägivalla kasvu on mõjutanud Internet. Noored, kes elavad liigselt virtuaalmaailmas, võivad kaotada reaalsusega kontakti. Samasugust efekti on täheldatud ka moodsas sõjakunstis, kus sõdur istub maailmaga kontakti omamata tankis ning tulistab ekraani vaadates objekte nagu arvutimängus. Internet pakub ka taparelvi. Möödas on ajad, mil püstoli hankimiseks tuli neljapäeva õhtul minna Kadaka turule ja küsida vene vormiga sõjaveteran Vasjat. Nüüd saab e-bay’st ühe klahviklõpsuga kõik vajaliku kätte. Võti koolivägivallaga võitlemisel on sõbrad. Tihtipeale ei ole kiusatavatel sõpru. Kuid kust ja kuidas sõpru leida? Kui oma klassist ei leia, siis huviringidest, kuhu kogunevad samade huvidega inimesed. Ja kui huviringi pole tahtmist minna, ei tasu peale kooli koju käed rüpes abi ootama minna. Olukord ei leevene, kui ise midagi ette ei võta. Oma murest tuleb rääkida. Seda kas vanematele, õpetajale, psühholoogile või mõnele tuttavale.

laste tegelikku austust ei pälvi. Pigem on hea Ainult õpetajatepäevast ei piisa õpetaja see, kes tööde ärajätmisega odavat Kuid meenutada ei tohiks neid vaid kord aaspopulaarsust taga ei aja. tas oktoobrikuus, sest see töö, mida õpetajad Hea pedagoog peaks olema valmis taluma teevad, ei mahu sõnadesse. Keskkooli ajal mõningast ebapopulaarsust kooliajal, sest on käis minulgi päris tihti läbi pea mõte: ”aga üsna tõenäoline, et tema väärtust mõistetakse äkki hakkaks hoopis õpetajaks”. Põhjusi, miks alles pärast kooli lõpma seda teed ei valinud, pu. Õpetajad, kelle on päris mitu. Peamiseks “Pigem on hea aga kartus, et ma ei suupuhul on kaks äärmust, keda kas vihatakse õpetaja see, kes daks kunagi jõuda oma või armastatakse, on lemmikõpetajate tasetööde ärajätmisega meni, kuid vähemaga ma tihtipeale need kõige legendaarsemad ja odavat populaarsust leppida ei sooviks. meeldejäävamad, keda üsna kindel, taga ei aja.” et Olen aastate pärast heldinult pedagoogiamet on meenutatakse. siin ilmas tõepoolest Mina olen nii keskkoolis kui ka nüüd ülikoolis üks keerulisemaid. Sestap minu suur austus ja põnevusega oodanud nende õpetajate ja õp- kummardus kõikidele õpetajatele, kes seda pejõudude tunde ja loenguid, kelle kohta koo- tänamatut, kuid nii vajalikku ametit peavad lis legendid liiguvad. Kelle kohta räägitakse ning õpilastele üks kord piitsa, teine kord jälhirmulugusid ja väidetakse, et nende poole- legi präänikut jagades iga päev maailma veihoiu võidavad vaid vähesed. Sellised õpeajad dikenegi paremaks muudavad. panevad pingutama ja tekitavad soovi saada *Kersti Kukk on lõpetanud Saaremaa Ühisgümtargemaks ning paremaks inimeseks. Sellised naasiumi ja õpib Tartu Ülikoolis ajakirjandust õpetajad jäävad meelde.

Õpetaja väärtust hinnatakse pärast kooli Aeg on näidanud, et leebed ja järelandlikud õpetajad, kes õpilaste lausele: ”Ärme täna tööd tee, lähme koju” liiga tihti: ”no kui te nii väga soovite, siis olgu” vastavad, õpi-

Parim õpetaja teab, millal ja kelle puhul kasutada piitsa ning millal porgandit. Et tervislikud eluviisid on moes, siis präänikut ei ole kohane pakkuda.


UUDISeD Jäta suitsetamine ja võida auhindu Võistluse eesmärk on vähendada tubakatoodete tarvitamist noorte seas, motiveerida suitsetavaid õpilasi tubakast loobuma ning toetada mittesuitsetamist kui eluviisi. Võistlust veab Tervise Arengu Instituut.

Intervjuud Aasta Õpetaja Saima Kaarnaga loe lk 6.

Mittesuitsetamine on eluviis pärineb Soomest, kus alates 1989. aastast on võisteldud igal aastal. Hea vastukaja julgustas ettevõtmist laiendama teistesse

maadesse. Nüüdseks on sellega seotud 20 Euroopa riiki, kaasaarvatud Eesti. Täpsem informatsioon: www.terviseinfo.ee. (TR)

Proovi kätt leiutajana! 31. oktoobrini oodatakse noorte leiutajate konkursile õpilaste töid teemal „Pisiasjad, mis muudavad elu paremaks“. Konkursile esitatav leiutis peab olema päriselus nii väike, et mahub A4 paberile. Näiteks on sellised leiutised kirjaklamber, ukselink, piimapakk, prillid jne. Pisiasi võib olla ka mõne juba olemasoleva eseme uuendus. „Kui hakkad leiutama, siis mõtle, mis on

tundRuudus toimetusel on uus liige Septembrikuu viimasel nädalal nägi tundRuudus küljendaja kontorilaudade vahel üht liikuvad halli pallikest. Lähemal vaatlusel selgus, et tegemist pole mitte tolmukeraga, kellele on jalad alla kasvanud, vaid päris elus pisikese hiirepoisi- või tüdrukuga. Toimetuse ekspertkomisjoni hinnangul on tegemist lapshiirega. Ühtegi õde-venda seni näha pole olnud. Hall loomake vurab mööda põrandat ringi ja käib aeg-ajalt köögis toiduraasukesi söömas. Mõnikord piiksub ka. Koduks on tal seina sees olev juhtmekarp. Esialgne plaan hiir lõksuga kinni püüda on nüüdseks maha maetud, kuna väike näriline on vallutanud kõigi südamed . Siiski on meid hoiatatud levivate haiguste ja paljunevate näriliste pesakondade eest. Hetkel otsustasime olukorda mõnda aega jälgida ning proovida sõbrake ehk kodustada. Hoiame teid toimuvaga kursis. (TR)

Tänavused Aasta Õpetajad 4. oktoobril tunnustas Haridus- ja Teadusministeerium Tartus Aasta Õpetaja 2008 laureaate. Kokku pälvis tiitli 30 haridustöötajat üle Eesti. Palju õnne kõigile õpetajatele ja ka õpilastele, kellel on võimalus tunnustatud pedagoogide käe all õppida.

27.oktoobrist algab võistlus, kus selgitatakse välja suitsuprii klass.

Osaleb ka klassijuhataja Võistlusel võivad osaleda põhikooli ja gümnaasiumi klassid alates 4.-12. klass koos klassijuhatajaga. Klasside osavõtt võistlusest on vabatahtlik ning põhineb vastastikusel austusel ja usaldusel. Vastutus ja kontroll reeglite täitmise üle on õpilastel ja õpetajal endil. 22. maiks 2009 loositakse võistluse edukalt läbinud klasside vahel välja erinevaid auhindu. Eelmise aasta oktoobris alustas võistlust 853 klassitäit lapsi 234 koolist, mis tegi kokku 15 816 õpilast. Võistluse idee

3

need asjad, mis sinu elus vajaksid muutmist,” kommenteeris konkursi teemat SA Archimedese teaduse populariseerimise üksuse juhataja Terje Tuisk. „Tähtis ei ole, kas leiutis muudab paremaks su koolipäeva, koduse elu, treeningud või sõpradega koosolemise, peaasi, et see, mille välja mõtled, oleks sinu jaoks oluline ja aitaks sul oma elu paremini ja lihtsamini elada.“ Parimate tööde autoritele kingitakse digitaalseid peegelfotokaameraid, iPod’e, nooremale ja keskmisele vanuserühmale keerukaid Lego NXT BrainStorm konstruktoreid.

Üheks auhinnaks on kutse leiutajate laagrisse, mis toimub 2009. aasta suvel Teaduskeskuses AHHAAs. Parimate tööde juhendajatele on välja pandud 15 000 krooni väärtuses preemiaid, parima töö esitanud kool saab auhinnaks puutetahvli. Noorte leiutajate konkurss toimub sel aastal esimest korda. Lisaks iga-aastasele konkursile saavad regulaarselt toimuma Teaduskeskus AHHAA suvised noorte leiutajate laagrid ning koolidel on pärast konkursi lõppu võimalik tellida parimatest töödest koostatud rändnäitust.(TR)

Ameerika noored õpivad ka bussis sõites Ameerikas, Arkansases, viidi läbi projekt, mille käigus bussijuht andis kooliteel sõitvatele õpilastele laptopid või iPodi. Koolisõidu ajal said õpilased võimaluse laptopi või videot näitava iPodi vahendusel õppida näiteks matemaatikat või vaadata emakeele loenguid, vahendab eSchoolNews Projekti algataja Julie Hudson teatas, et Ameerikas on palju õpilasi, kellel on pikad,

poole- kuni kahetunnised bussisõidud kooli ja koju. Leiti, et otstarbekas oleks seda aega õppimiseks kasutada. Arkansase osariik kaalub juba projekti edasiarendust - võimalus oleks 2 miljoni dollari eest aastas programmi kaasata ligikaudu 2000 õpilast. Hudson on projekti üle uhke ja ütleb, et seda võib väga võidukaks lugeda - õpilastel, kes projektis osalsesid, hakkasid koolis hinded paranema.Testid näitasid, et õpilased, kelle keskmiseks hindeks oli 3, paranesid tänu projektile ühe hinde võrra. (TR)

Kooli sõites õppetööga tegelemine parandab uuringu järgi hindeid

Kaido Kaas (Rõuge Põhikooli ja Krabi Põhikooli töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja) Aare Ristmägi (Palade põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja) Krista Siim (Viljandi Mängupesa lasteaia lasteaia õpetaja) Evelin Saarva (Luua Metsanduskooli täiendõppeosakonna juhataja ja vanemõpetaja) Pille Toome (Tartu Emajõe Kooli vanempedagoog) Valeri Osmokesku (Narva Sprdikooli Energia sõudetreener) Ulvi Vilumets (Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasiumi eesti keele õpetaja) Olga Bolšakova (Sillamäe Astangu Kooli algklasside õpetaja) Anu Pungas (Toila Gümnaasiumi inglise keele õpetaja) Ebe Talpsepp (Loo Keskkooli eesti keele ja kirjanduse ning soome keele õpetaja) Karin Reiska (Aruküla Lasteaia Rukkilill juhataja) Miia Pallase (Pühajärve Põhikooli direktor) Anne Toomistu (Paide Gümnaasiumi huvijuht ja muusikaõpetaja) Marge Guljavin (Vinni-Pajusti Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja) Grete Pihl (Kuressaare Gümnaasiumi vanemõpetaja) Saima Kaarna (Hugo Treffneri Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja) Piibe Leiger (Tartu Tamme Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja) Heldi Leidsalu (Kullamaa Keskkooli klassiõpetaja ja kunstiõpetuse õpetaja) Väino Külvi (Vändra Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja) Maiu Albo (Rapla lasteaia Naksitrallid juhataja asetäitja õppe- ja kasvatusalal ning liikumisõpetaja) Ülle Tõnutare (Luunja Keskkooli keemia, majandus-, loodus-, ühiskonnaõpetaja) Inna Rõbakova (Pärnu Kesklinna lasteaia vanempedagoog) Aimi Jõesalu (Põlva Keskkooli saksa keele õpetaja) Reino Hobolainen (Kiigemetsa Kooli kehalise kasvatuse õpetaja) Svetlana Orgmets-Brusnigina (Tallinna Lasnamäe Gümnaasiumi tantsuõpetaja, koreograaf, õpetaja) Urve Keskküla (Tallinna Nõmme Noortemaja liikumisrühmade õpetaja-metoodik) Mart Kuurme (Tallinna Reaalkooli füüsikaõpetaja) Anne Merila (Lasnamäe Üldgümnaasiumi kasvatusraskustega õpilaste klassijuhataja, aineõpetaja) Merike Müürsepp (Tallinna Lasteaia Kikas muusikaõpetaja) Krista Sillar (Tallinna 32. Keskkooli direktori asetäitja õppekasvatustöö alal, algklasside õpetaja)


4

Probleem

„Koolis me peksime üksteist ja keegi pani mu juuksed põlema.“

„Kaks poissi nääklesid ja üks lõi teisele peaga näkku nii, et teine kukkus kok

„Meil on koolis ük

„Mu klassiõde lõi poisile pastakaga õlga nii, et veri oli väljas.“

„Mu klassiõele lasti makrofleksi juu

„Mu klassiõde andis teisele paremsirge, sest nad olid tülis.“

„Koolivägivald on argipäevane.“

„Ükski inimene ei saa e

„Üks poiss käib k „Mu klassivend hüppas laua peale ja püüdis mulle jalaga näkku lüü

Koolivägivalda saab leevend Koolitulistamine Soomes puhus Eestis koolivägivalla teema uuesti päevakorda. Ajalehtedes avaldavad oma arvamust kordamööda psühholoogid, poliitikud, pedagoogid ja muud asjapulgad. tundRuudus otsustas aga uurida, mida arvavad asjast õpilased. Piret Eero piret@tundruudus.ee

Mida tuleks siis teha? A: „Kui asi läheb hulluks, tuleb direktsiooniga vestelda. Üksikud ütlemised aga kahe silmavahele jätta.“ M-L: „Meil oli üks prantsuse keele õpetaja, kes

on ta juba kibestunud või läheb koolist ära.“

Kas õpilased ja õpetajad peaksid rohkem omavahel suhtlema? A: „Rohkem ühisüritusi võiks olla küll.“ H: „Ja et ei oleks ainult „teeme õpikud ja töövihikud lahti“, vaid rohkem grupitöid ja diskussioone, kus õpetajad kaasatud oleks.“

Kas teie arvates Eestis võib kunagi koolitulistamine toimuda?

“Huviringidest tuleb sõpru otsida, kui klassist ei leia.” Kadriliis

Kõik: „Jah, võimalik.“ M-L: „Oleneb, kui palju inimest nokitakse ja noritakse.“ H: „Kui kibestunud ta on.“

FOTOD: KARL HALJASMETS

Oma mõtteid koolivägivallast jagasid Merli Olesk ja Kadriliis Sildvee (Tallinna 37. Keskkool, 9. klass), Mari-Liis Päeva (Tallinna Inglise Kolledži abiturient), Joonas Annus (Pirita Majandusgümnaasiumi abiturient), Andres Raudjalg (Tallinna Reaalkooli abiturient) ja Henri Kiivit (Pärnumaa Kutsehariduskeskuse III kursuse õpilane ja Eesti Õpilasesinduste Liidu avalike suhete juht).

täiesti tühjast kohast hakkavad kellegi kallal norima. Võtavad mingi seisukoha ja jäävad endale kindlaks. Nokivad näiteks selle kallal, kes su vanemad on. Seda ei tohiks aga kindlasti teha.“

oli tunnis suhteliselt rahutu ning karjus tihti meie peale. Samuti ei hinnanud ta objektiivselt. Kirjutasime 3-4 klassiga direktsioonile avalduse ning õpetaja läks koolist ära.“ J: „Vanemad pedagoogid on õelamad ja panevad ennast maksma.“ H: „Kui noor õpetaja tuleb ülikoolist, siis õpilased ei võta teda tõsiselt. Ta üritab ja üritab, kuid keegi ei võta teda kuulda. Teisel aastal

Kas koolis on vägivalda? Kõik ühest suust: „Jah!“ J: „Algklassides ja põhikoolis kindlasti rohkem kui vanemates klassides. Siis hormoonid möllavad ja teistele on ennast tõestada vaja.“ A: „Väiksemaid nääklemisi ikka on, aga päris nii, nagu filmis „Klass“ olnud ei ole. Pigem selline sõbralik aasimine ja norimine.“ M-L: „Asi on verbaalne. Põhikoolis tulid klassivennad juurde ja arutasid kambaga, et peab nurga taha võitlema minema. Nüüd pigem mõnitatakse.“ J: „Pigem tõugeldakse. Pidudel on aga teine lugu. Kui on alkoholi tarbitud, hakatakse kaklema.“ M-L: „Jah, selles mõttes ei saagi defineerida, mis see koolivägivald on. Mured ju kalduvad välja ja tegelikult ei saa seda enam koolivägivallaks nimetada. Koolis sees vägivalda palju ei esine, pigem väljaspool kooli territooriumi.“

Aga mida teha, kui sa näed kõrvalt, et keegi on kibestunud? A: „Kõik ei saa aru ju, kas on kibestunud või mitte.“ H: „Seltskonnavaimu on vaja. Keegi ei julge üksi suurema seltskonna vastu astuda.“

Mida soovitate neile, keda kiusatakse? K: „Õpetajatega kontakteeruda.“ H: „Pigem sõpru otsida. Sõbrad aitavad.“ J: „Hakata trennis käima.“ M: „Kui riietuse kallal noritakse, siis ma ütleks, et ma ei pea olema teiesugune ning võin erineda hallist massist.“ M-L: „Ma arvan, et see ei aita.“

Mis siis aitaks? Koolivahetus? H: „Ma tean inimesi, kes on kooli vahetanud aga see pole alati aidanud. Probleem kandub järgmisesse kooli edasi, sest koolid ju suhtlevad omavahel.“ K: „Huviringidest tuleb sõpru otsida, kui klassist ei leia.“ H: „A’la tegeled fotograafiaga, lähed fotoringi, leiad sama huviga inimesi.“

Kas koolivägivald võib olla ka õpilaseõpetaja vaheline?

Aga mida ütleksite kiusajatele?

H: „Üks õpetaja minu koolis, kes õpilastesse väga hästi ei suhtu, paneb lahtise käega õpilastele vastu pead. Direktsioon ei tee talle mitte midagi, ta on puutumatu.“ K: „Meil on matemaatikaõpetaja hästi imelik. Sõimab õpilasi pidevalt lollideks ja idiootideks.“ A: „Osa õpetajaid on küll pisut ülbed. Kas või

H: „Ma ei usu, et neile üldse kohale jõuab, mida nad teevad, kui nad seda ise läbi elanud pole. Kuskilt uuringust selgus, et need, keda kiusati, hakkasid tulevikus ise kiusama.“ A: „Suhtlemist võiks rohkem olla. Vaatad kedagi välimuse järgi ja mõnitad, aga kui temaga suhtlema hakkad, siis näed, et ta on samamoodi tore inimene. Sel juhul jääb norimine ka

Joonas (taga vasakul), Andres, Henri, Mari-Liis (ees vasakul), Merli ja Kadriliis soovitavad vaba aega huviringides sisutada


PROBLEEM

5

„Ma ei arva, et minu klassis on vägistajaid ja mõrvareid.“

kku.“

ks poiss, kes läks teistele kätega kallale. Laamendas ja loopis toole.“ „Üks poiss pandi vetsu kinni ja sülitati talle püksi.“

ustesse.“

„Mu klassivend käitub nii, et see ei jäta päris normaalse inimese muljet.“

ennast koolis turvaliselt tunda“

koolis pussnoaga, sest ta arvab, et keegi tahab teda ära tappa.“ üa.“ „Meie koolis tehti koolikotiketti. Pandi koolikotid akna taha rippuma.“ *Repliigid tundRuudus korraldatud Tartu tänavaküsitlusest teemal: „Kas oled koolivägivallaga kokku puutunud.“

dada vaba aja sisustamisega ehk ära.“ M-L: „Vanasti oli näiteks käidi koolides kohaJ: „Aga noored inimesed ei ava ennast nii peal erinevatest trennidest ja ringidest rääkipalju.“ mas. Meil räägiti algklassides näiteks võrkpalK: „Eriti ei ava need, list ja 30st õpilasest “Mured ju kalduvad keda juba kiusatud on.“ 10 läks sinna trenni. A: „Siis peakski noore- koolist välja ja seda Mõned käivad trennis matest klassidest alates siiani. See on halb, et tegelikult ei saa seda ühtekuuluvustunnet otseseid kontakte pole koolivägivalla alla arendama.“ ja õpilased omale ise H: „Kuskil USA’s vahetati huvialasid otsima peaenam nimetada.” igal aastal klassikompvad.“ Mari-Liis lekte. Tutvusringkond H: „Kuulutusest seinal suureneb ja suhtlemine üksi ei piisa, keegi areneb. Muidu istud 1.–12. klassini samade peaks antud trennist, huviringist konkreetselt inimestega.“ rääkima. Terve koolimaja on kõikvõimalikke A: „ Jah, ei pea kogu aeg ainult ühe pundiga trennide plakateid täis. Vaatasin isegi, et minkoos olema.“ gi jalgpalli kuulutus on, aga ei läinud, kuni üks sõber mind sinna trenni kutsus.“

Miks teie arvates neid lihtsaid ideid juba rakendatud pole? M-L: „Neid pole proovitud tööle panna.“ A: „Huviringidesse ei saa kedagi sundida minema.“

Kuidas õpilased ise koolivägivalda leevendada saaksid? M-L: „Läbi õpilasesinduste peaks rohkem tööd tegema.“

likult tuleb ise abi otsida.“ H: „Aga teie koolis õpilasesindust direktsioon M: „Klassid peaksid rohkem kokku hoidma. ei poolda. See on eliitkoolide asi.“ Vahet pole, mis sokid kellelgi on või kui paks J: „Läbi lehe tundRuudus!“ keegi on. Lõpetage see norimine ära ja võtke H: „Koolilehti peaks rohkem olema.“ aru pähe!“ K: „Aga õpetajad peaksid ka rohkem silmi J: „Mina ei usu, et koolivägivald üldse kuhugi lahti hoidma ja vaatama, et kellegagi halvasti kaob. See on aegade algusest peale olnud ei käitutaks. Ning siis vanematega ühendust ja need väikesed asjad on loomulikud. Ekstvõtma või kiusajatega rääkima.“ reemsed näited muidugi mitte. Tuleb lihtsalt M-L: „Meil oli koolis just hiljuti debatt, mille järel selgitada, et erinevad inimesed, saavad assaime aru, et koolivägivald pole vältimatu. jadest erinevalt aru.“ Jõudsime järeldusele, M-L: „Isikusused on erineet kui õpetaja sekkuvad ja need hakkavad “Vanemad klassid ma peaks, oleks kõige kokku põrkama nii või mõistlikum mitte vahenaa.“ peaksid rohkem le trügida, vaid noriH: „Kiusatakse juba sekkuma.” jatele öelda, et „isigavusest. Oleks vahesand, see on nii lapsik, tunnis midagi teha oleHenri mis te teete!“ Kiusajad ks, oleks teine asi. Siis tuleb panna piinlikku ei peaks otsima lollusi, olukorda. Äkki see aitab.“ millega tegeleda. H: „Vanemad klassid peaksid rohkem sekkuOlen kuulnud, et ühte Eesti kooli toodi telema. Nemad on mõistlikumad. Aga kunagi ei viisoreid ja Playstation, et õpilased saaksid tasu lootma jääda, et abi sinuni tuleb. Tege- vahetunnis mängida.“

Klassi parim sülekas! Uus Desknote B73As Style on kindlasti klassi parim sülearvuti, sest

nii hea hinnaga ja nii heade näitajatega sülearvutit teistel lihtsalt ei ole. Intel® Core Duo T2390 (1.86GHz), 4GB SO-DIMM DDR2, 160GB SATA 5400rpm, 13.3” WXGA LCD Glare (1280x800) + veebikaamera, Intel® 100 kuni 384MB graafika, sisemine WiFi (AGN)kaart, sõrmejälje lugeja jpm

7990.-/204.- kuus

Näitlikud kuumaksed on 10% sissemaksuga ja perioodiga 48 kuud. Intress vastavalt kampaania tingimustele.

vaata lisaks: www.desknote.ee või külasta meie esindusi Tallinnas, Tartus ja Pärnus


PERSOON FOTOD: KARL HALJASMETS

6

„Õpetaja peab olema alati särav, naeratav ja ergas.“ Üks tänavustest Aasta Õpetajatest on Hugo Treffneri Gümnaasiumi (HTG) bioloogia õpetaja Saima Kaarna. Ardo Aednik tundruudus@tundruudus.ee Saima Kaarna on bioloogiaõpetajana leiba teeninud kümmekond aastat, neist viimased kaheksa HTG’s. Klassi ees on ta väga elurõõmus ja särtsakas figuur, kes suudab kõik õpilased töös hoida. Isegi need, kelles bioloogia huvi ei ärata. Seega on tegu pedagoogiga, kes Aasta Õpetaja tiitlit igati väärt on.

Kuidas leidsite tee õpetaja rollini ja miks just bioloogia? Mulle meeldis juba noorena lastega tegeleda. Esialgne mõte oli lasteaiakasvatajaks saada. No teate küll, küsitakse esimeses klassis juba, et kelleks saada tahad. Vanemaks saades tahtsin ma aga aednikuks saada. Aiandus on minu hobiks siiani. Aga kuna Maaülikoolis oli aianduse erialale astumine üle kolme aasta ning ma oleks siis veel kaks aastat ootama pidanud, otsustasin minna bioloogiat õppima. Ja tulemus – olen bioloogia õpetaja. Mida arvate teie bioloogia õppeaine riiklikust programmist? Oehh... sellepeale võin ma öelda, et programm on üks aga mina õpetan teist. Selles suhtes, et meie koolis pole kunagi

Kuidas Te Aasta Õpetaja tiitlisse suhtute? See on rohkem nagu kohustus. Nüüd, kus olen teistele justkui eeskujuks, pean suutma “Tuupurid kui jätkuvalt naeratada sellised on väga ja õpetajana jätkama. Aga auväärt igavad õpilased.” tunnustus on see minu jaoks kindlasti. seda, et keegi õppeTeid on kiidetud mitmest küljest, kuid mil- programmis sõrmega järge ajaks. Eluline pool lega te enda arvates selle ära teenisite? on ka väga tähtis, seda just eriti bioloogias. Ma ei oska arvatagi… Ma ei oodanudki seda tiitlit. Millised õpilased teile üldiselt meeldivad? Erksa vaimuga! Kindlasti isemõtlevad, analüüMilline Te kooliajal ise olite? sivad, aktiivsemad, kes esitavad ka õpetajale Pean tunnistama, et olin koolis (Anna Haava nõudmisi ja löövad tunnis kaasa. Tuupurid kui nim. Pala kool – toim.) väga korralik ja sõna- sellised on väga igavad õpilased, istuvad ja kuulelik laps. Üks seik oli, kus me viie õpilasega kirjutavad ning jääb tunne, et ta nagu ei mõtkoos järve äärde läksime ja kuna omapead leks kaasa. Mulle meeldib, kui ma tunnis räägin läksime, siis alandati meil käitumishinnet. See ja minu ning õpilase vahel tekib suhtlus: ta vasoli kõige suurem kuritegu. tab ning küsib kui midagi jääb arusaamatuks.

Bioloogiat ei ole mõtet õppida nii, et lihtsalt õpid pähe – sellest tuleb aru saada! Olete õpilaste seas tuntud ka emotsioonirohkete näoilmete väljendamise poolest. Kust see tuleneb? Ma pole sellele väga mõelnud ega tähelepanu pööranudki. Antud küsimus aga sunnib mõtlema... Lapsena käisin näiteringis ja olin ka muidu väga aktiivne. Ehk siis sealt? Kas te suhtlete oma õpilastega ka väljaspool kooli? Kui nad juhtuvad kuskil vastu tulema, siis küll. Ühtegi isiklikku sõbrannat mul õpilaste seas küll ei ole. Aga oma eelmise klassi noortega suhtlen siiamaani, käivad külas ja muljetamas. Millega Te õpetajatöö kõrvalt veel tegelete? Suusatan! Samuti tegelen aiandusega, see juba nooruki east huvitanud ja aiandus on siiani hobiks. Oma pere firmagi tegeleb aiandusega. Valdav osa kooli lilledest on tulnud minult. Veel meeldib mulle kudumine ja lugemine ja veelkord: suusatamine. Maratonidele enam küll ei jõua, aga isekeskis ja perega saab ka. Teie unistused? Tegelikult, ma ei tea kas ta unistus on, aga oleks plaan saada pensionile varem kui 65aastaselt. Sest õpetaja amet on selline, kus

peab olema alati särav, naeratav ja ergas. Ja kui väga kaua õpetaja olla, siis noortele ka ei meeldi. Kui saaks veidi varem nii-öelda kodusele rahulikule enesetäiendamisele, siis ma oleks ainult looduses: käiksin metsas, korjaks seeni, kuulaks looduse muusikat. Kindlasti tahaks fotograafiaga tegeleda. See on siiamaani olnud minu üks nõrgemaid kohti, sest pildistamine on kuidagi raske. Teie kui bioloogia õpetaja, milles seisneb kõige suurem probleem keskkonnas? Sotsiaalsed probleemid. Kõik teised globaalsed probleemid tulenevad inimeste omavahelisest suhtlemisest. Kõik see sõjategevus, sellega kaasnev sõjatehnika, tööstuse areng, toidujaotuse probleem – ühed viskavad minema, teistel on puudu. Ükski teine liik ei ole selline sadist ja õel kui seda on inimene.

Triinu Lukas, abiturient

Õpetaja Kaarna on väga aktiivne ja elurõõmus! Ta suudab teinekord isegi asjast mittehuvituvale noorele teema vastuvõetavaks teha. Huumorisoon on ka paigas.

Ott Ojaveer, direktor

Inimesena on Saima Kaarna väga abivalmis, nõudlik ning tohutult suure töövõimega. Kui ta midagi juba ette võtab, siis teeb seda ka maksimaalselt hästi. Ta aitab neid, kes toime ei tule, kuid nõuab kõikidelt võrdselt. Ta on autoriteet nii õpilaste kui ka õpetajate seas. Tema õpilased on väga edukalt esinenud mitmetel rahvusvahelistel olümpiaadidel. Ta on koolis läbi viinud mitmeid edukaid looduseteemalisi projekte – näiteks bioloogia välipraktikumid või õpiekskursioon IdaVirumaale. Saima Kaarna eksperthinnangut riigieskamite ja õppekava kohta väärtustab ka Haridus- ja Teadusministeerium.


7

Esimene õppeveerand on samahästi kui läbi ja ka koolivaheaeg pole kaugel. Ootame kõiki kooliõpilasi, kellel vanust rohkem kui 10 aastat, võistlema erinevate koolide võidukihutajatega. Sõpradega kardirajal võidukihutamine pakub adrenaliini , teravaid elamusi ja salvestab teisse positiivse süsti terveks õppeaastaks.

idele õpilastele ik kõ b da al rr ko da ira rd ka se Si si Viim

ES LISID O O K KARDIVÕ TLU

võistluse

2008

reerida* Vajalik ennast eelnevalt regist l www.sisekardirada.ee he le du ko e ei m on sio at rm fo *Lisain

Viimsi Sisekardirada Rohuneeme tee 1/1, Tel. 601 4522 Avatud: E-R 14.00-22.00 L-P 11.00-22.00


u

ii

-

a.

s

d

8

Probleem

Kas sina oled piraat? Me kõik puutume igapäevaselt kokku netipiraatlusega. Kui oled arvutialal võhik, siis võib juhtuda, et torrenteid või muusika allalaadimise programme kasutades rikud seadust.

lide vahetamise programmis keelata sätete alt üleslaadimine. Sellisel juhul ei tee sa seaduse järgi ka midagi illegaalset. Põhja Politseiprefektuuri vanempressiesindaja Mihkel Loide ütles, et tänase päeva seisuga saab seaduslikult karistada ainult ke e l a t u d

saavad ja piraatlus on sisuliselt nendelt inimestelt varastamine. Muusika ja filmid on intellektuaalne omand. Pealegi pole Loide sõnul muusika, filmid ja muu digitaalne kaup tänasel päeval ka teab mis kallis. ”Seda saab täiesti seaduslikult ja normaalse inimese kombel

Oliver Hainsalu tundruudus@tundruudus.ee Kui tõmbad oma arvutisse muusikat, seriaale või filme torrentitega (koodfail, mille järgi failijagamisprogramm vastavad failid teiste arvutitest üles leiab) või kasutad levinuimaid allalaadimisprogramme nagu eMule ja Limewire võid sa eneselegi teadmata jagada oma arvutis olevaid dokumente, pilte jms. See tähendab, et niipea kui programm internetiga ühendub, hakkab see kohe ka sinu faile avalikkusega jagama. Selline failide jagamine on aga ebaseaduslik. Jagatud failid ei pruugi olla pelgalt muusikakogu, vaid ka pildid ja dokumendid ning kõik muu, mida programm läbi kaablite ja üle õhu teistele arvutitele saata suudab. Seega võivad vabalt ka eelmise nädala läbupildid ja bioloogia referaat olla kõigile kättesaadavad.

Eelpool kirjeldatu vältimiseks on võimalik fai-

Faile jagades ohustavad ka viirused Muusika sekka on paljud häkkerid sokutanud erinevaid viiruseid. Suur osa viirustest tõmbab aga arvutisse reklaami ja pornograafiat. Edasiarenenumad viirused kustutavad või kopeerivad Sinu faile või kopeerivad näiteks internetipanga paroole.

Seadus ütleb

materjalide üleslaadijat, mitte allalaadijat. ”Järgmisest aastast see tõenäoliselt aga muutub ning võetakse vastu seadus, mis suhtub rangemalt ka allalaadijatesse,” märkis Loide

Muusikat ostes toetad artisti Allalaadimine pole patt

ootab netipiraatluse eest aga kuni kolmeaastane vanglakaristus või rahatrahv. Kõik oleneb muidugi, kui suures mahus on piraatlusega tegeletud. Karistada saab ka võõrastele kuuluvate failide üleslaadimise eest netisaitidele.

Veel lisas Loide, et asjad, mida kopeeritakse, on teiste inimeste töö, mille eest nemad palka

poeriiulilt või netipoest osta,” ütles ta. ”Poest plaati ostes toetad ikkagi oma lemmikartisti, piraatkoopiatega hangeldades oled aga nagu kurjategija, kes juba järgmisel päeval su jalgratta maja eest ära viia võib. Nii lihtne see ongi.” Hetkel on Eestis alaealisele karistuseks piisanud alaealiste komisjoni viimine. Täisealisi

„Teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti ebaseadusliku avaliku esitamise, üldsusele näitamise, edastamise, taasedastamise või kättesaadavaks tegemise eest ärilisel eesmärgil – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui selleks on kasutatud piraatkoopiat – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.”


9 Õpilasfirmaga saab jala ärimaailma ukse vahele TUNNIVÄLINE

Ar tiklit toeta

b

FOTOD: ERAKOGU

Õpilasfirma on hea võimalus kooliajal äris kätt proovida ning majanduslikku mõtteviisi harjutada. Mark Šandali tundruudus@tundruudus.ee Eestis on seni ettevõteteks arenenud vaid kaks õpilasfirmat. Esimesena tegi seda praegune MTV Eesti tegevjuht Karoli Hindriks pehmete helkuritega aastal 2002. Temale järgnesid 2003. aastal neli Tallinna 21. Kooli 11. klassi noormeest, kes hakkasid müüma sisekaantele trükitud valemitega vihikuid. Aasta pärast oli püsti OÜ Realister, mis trükkis tänavu õppeaastaks esialgsest tuhandest vihikust 325 korda rohkem. “Tegelikult ei ole õpilasfirma eesmärk päris firmaks üleminek, vaid hoopis see, et õpilased tulevikus mistahes alal firma luua saaksid,” rahustab Eesti õpilasfirmade koordineerija Junior Achievement Eesti tegevdirektor Epp Vodja.

Laadad Detsember 5. - 6.dets - Pärnu õpilasfirmade jõululaat Port Arturi kaubanduskeskuses Õpilasfirmade jõululaadad Tartu Kaubamajas Õpilasfirmade jõululaat Narvas 20. dets - Õpilasfirmade jõululaat Rapla Konsumis

Veebruar 6. – 7. veebr - Eesti Õpilasfirmade aastalaat Kristiine keskuses Tallinnas 13. – 14.veebr- INTELLEKTIKA 2009 Tartus

Märts Õpilasfirmade laat Võrus

Nõuded õpilasfirmale • ÕF tegutseb ainult õppeaasta jooksul • Osalevad ainult õpilased • Vähemalt 3 liiget • Käive alla 250 000 krooni • Koolituse läbinud juhendaja olemasolu

Õpilasäri saab edasi arendada Ka selle aasta parimaks tunnustatud Luunja Keskkooli õpilasfirma MathEco tootearendusjuhi ametit pidanud Olavi Ala soov on oma õpilasäri edasi arendada. MathEco toodab matemaatilisi doominoid. “Käisin nädal aega mänguasjapoodides ja mõtlesin, kuidas olemasolevaid lelusid paremaks muuta. Nii tuli mõte teha

Lisainfo

Õpilasfirma puhul pole oluline mitte müügitulu, vaid idee teostus Lagedale tuleb tulla hea ideega kusi ja palju muudki,” selgitas Tõnutare. “MathEco edu peitub eelkõige hästi õnnestunud meeskonnas ja toote idees. Õpilasfirma on edukas siis, kui meeskonna moodustavad erinevate oskustega õpilased, mis annab võimaluse jagada ülesandeid nii, et lõpptulemus oleks väga hea,” põhjendas Luunja Kesk-kooli majandusõpetaja ja õpilas-

M valemitega

matemaatika vihik

Juhendajad töösse ei sekku Juhendajad tohivad õpilaste ideesse sekkuda, kui see on nähtavalt ebaefektiivne, kuid tavaliselt nad siiski pigem aitavad. MathEco juhendaja Ülle Tõnutare väidab, et tema ei sekku ei meeskonna loometöösse ega soovita mingit konkreetset toodet, kõik on õpilaste oma vastutusel. Tema ülesandeks on õpilasi igati motiveerida ja julgustada. Olavi Ala sõnul aitas õpetaja neid eriti palju just paberite füüsika täitmisel.

F

valemitega vihik

Ei pea olema majandusgeenius 2004. aastal Eesti parimaks ning Euroopa teiseks tunnustatud Tsirguliina Keskkooli õpiF ilasfirmast õp ud M K E I an sa se gu lasfirma R@ liikmed Mart JalV S B A rid on al G Ka pehmed helku lai ja Anne Alametsa sõnul on Valemivihiku id tootnud õ p matemaatiline doomino, mida saaks kasutada õpilasfirma tunduvalt mõjutanud ilasfirma on kasvanud ra nüüdseks hvusvahelise ks ettevõtte õppe-eesmärgil,” kirjeldas Ala eduka õpilasnende elu. ks firma kujunemise algust. Poisi sõnul oligi see firmade juhendaja Ülle Tõnutare Anne soovis pärast gümnaakõige raskem etapp, millele järgnes meeskonna oma õpilaste saavutusi. siumi lõpetamist õppida muusikat, kuid tänu kokkupanek, proovipartii valmistamine ja firPedagoogi sõnul laseb õpilasfirma teoree- kooliajal läbitud programmile otsustas ta mama lõplik registreerimine. “Valmistasime umbes tilisele ainele läheneda loovalt: mõelda välja janduse eriala kasuks. Mart läks õppima aga 20 mängu igaks laadaks. Inimesed kiitsid meie toode, arendada, valmistada ja siis ka rek- keskkonnatea-dust. idee heaks, kuid käsitöö tõttu oli hind kallis ja laamida ning müüa. See on tõeline väljakutse. “Teadvustasin endale, et kuigi mind väga kõik ei jõudnud seda osta,” rääkis Ala. “Õpilasfirmas saavad ennast edukalt teostada huvitab majandus, ei pea ma selleks kohe maFirma tulu piirdus 1615 krooniga, samas kui ka need õpilased, kelle saavutused teistes õp- jandust õppima minema. Kui oled ettevõtlik ininäiteks teiseks tulnud Gustav Adolfi Gümnaa- peainetes jäävad tagasihoidlikumaks. Läbi mene, saab ka muidu, ilma majanduse eriala siumist kondoom-pulgakomme tootnud LovePop firma arendavad õpilased oma suhtlemis- ja diplomita asju aetud,” ütleb ta lisades, et ehk võis uhkustada 10 000 kroonise müügituluga. eneseväljendusoskust, loovust, julgust, võõr- tahaks tagasi oma kodukohta minna ja just Kuid JA ei vali parimaid müügitulu järgi. keele oskust, planeerimist, meeskonnatöö os- seal mingi ettevõte püsti panna. F MK E I V S B A G

Õpilasfirma programm • Õpilased loovad oma firma • Koostatakse äriplaan ja õpitakse pidama aruandlust • Toodetakse ja müüakse oma tooteid või teenuseid • Õpilasfirma töötab ühe õppeaasta jooksul ja õppeprotsessi lõpus see likvideeritakse • Igal aastal korraldab JA õpilasfirmade laatasid ja kevadel selgitatakse võistlustel Eesti parim õpilasfirma, kes esindab Eestit Euroopa õpilasfirmade võistlusel • Õpilasfirmadel on võimalus osaleda ka Euroopa õpilasfirmade laatadel

Junior Achievement • Koordineerib Eestis õpilasfirmasid ja majandusõpetust • Eestis alates 1992. aastast • 1996. aastast on aktiivselt osaletud Euroopa õpilasfirmade laatadel ja võistlustel • JA Eesti mission on arendada noortes ettevõtlikkust, otsustusvõimet ja kujundada nendest ausaid, majanduslikult mõtlevaid inimesi.

Eesti õpilasfirmade Euroopas võidetud auhinnalised kohad • 2003.a – Staff – ökotooted – III koht • 2004.a – R@ - kattega arvutihiired – II koht • 2006.a – Volli – mahlapakkidest rahakotid – II koht ja “HP Responsible Business Award” eripreemia • 2007.a – GLOVE – sõbrakindad – II koht


10

televisioon ILLUSTRATSIOON: MÄRT LILLESIIM

Kus on noortesaated? Kas keegi teist mäletab, millal viimati sai mõnelt eesti telekanalilt ühte korralikku noortesaadet vaadata? tundRuudus pidi oma mälu igatahes pikalt värskendama. Uurisime, mis värk on. Annes Aus tundruudus@tundruudus.ee Eesti telekanalitel napib praegu noortele suunatud saateid. Kanalid ise põhjendavad seda sellega, et noorte huvid ning meedia jälgimise viisid on väga erinevad.

Televisioon pole pop „Üks põhjus on ilmselt see, et noorte jaoks ei ole televisioon kuigi popp kanal. Nad kulutavad telerivaatamisele väga väikese osa oma ajast,” selgitas Eesti Rahvusringhäälingu meediasuhete juht Anneli Tõevere-Kaur ja lisas, et pigem eelistatakse interaktiivseid meediakanaleid nagu Internet. Kanal 2 avalike suhete juht Heili Klandorf nõustus, et noortel on väga palju erinevaid huvisid ja ajaviitmisviise, seega on raske leida kindlat huvigruppi, kellele saadet toota. „Erinevatel aegadel on erinevaid saateid proovitud ja on selgunud, et nii palju kui on “noori”, nii palju on neil ka erinevaid näge-

musi ja soove. ” Klandorf siiski ei soovinud ühtegi kindlat saadet nimetada. TV 3 avalike suhete juhi Annely Adermanni sõnul näitab kanal saadete asemel rohkem noortesarju. „Turg määrab, mida näitame,“ selgitas Adermann. Adermann ei osanud öelda, kas edaspidi TV3 mõnd noortesaadet tegema hakkab. „Saate tegemine on kulukas ja et see kannaks peab idee olema väga hea,“ ütles ta ja tõi näite, et lihtsalt muusikavideosid näidata ei ole mõtet.

noor tele siis Mida telekanalid

palju sooviseptembril] algas aur, ETV: ”, vahetult e-K uk er dr ev utü Tõ li õm ne “K An ks- tud sari Ka ”, de aa tris ulmeris ee “E il seda oli me ”Satiiriline es teab?”, enne “K ” ja veel g XY än yle em “K i tel ar e tes keeln tele line noor or no meil sel ele oli ist ti vil teaduse-hu ne “O.C.”. Samu atesari ulukarussell”, en sa “La ike ”, vä se s at tri lek ee “Te ikes- aastal vä ris rteet”, pä be pu d a jai a “Jumalag kus esine steni välja, nimeg ime erinevate noorte ta as -a 15 ni ku t tes jälgis d 70ndad” kus hankesarjad “Kuuma elusid.” ”. ud ruk tüd mann, TV 3: “Gilmore´i ja ae- Annely Ader tel tus õh [noored] eb nä a ETV2-s ag egu vaatavad eid ja pop- „Pra päevast at sa iga ka i usi ku mu l rju de sa ga pigem esti ot„E on kontserte.” noortesaadet. Ka läheb nal 2: e se Ka a rf, ag do i“, an ar Kl sta ili He oremat sib super no me elu pa ši.“ ”Hetkel e teise niš dega. Möö- natuk generatsiooni sarja sel [27. etu dunud nädalavah

Lootused lasuvad ETV2’l Tõevere-Kaur aga andis lootust, et ETV2 hakkab oma programmis rohkem noorema publikuga

Eetris olnud

ETV:

vad?

vaatamiseks paku

noor tesaate

id

valdavalt pop ”Rusikas” – kultuuri probleeme Noortekas – lahkav vestlu meelelassaade hu tussaade, mis ”Mine metsa ” – keskmuuhulgas m sisaldas konnateemili älu ne gu, intervjuus mänmälumäng id ja muusikavideo 4FM – meele sid lahutuslik TV 3: filmi- ja muu sikasaade Filter ja ZTV Kanal 2: – meelelahutussaate emt TXTbox d, kus ing näidati ka m – telemäng, uusikakus videosid küsimused puu dutasid

ar vestama.” ETV2-e arendamisel järgmiseks aastaks tulevad need küsimused kõik töösse, nii uute kui ka kunagi jooksnud saadete osas. Sest siis peaks teise kanali abiga eetriaega juurde tulema.” Ka Andra Siibak Tartu Ülikooli aja-

kirjanduse ja kommunikatsiooni instituudist oli seisukohal, et noortele suunatud saateid võiks oluliselt rohkem olla. Siibak nimetas väga positiivseks noortele suunatud kanali ETV2 tulekut. Samas nentis ta, et kanal ei ole end veel sisse töötada suutnud ega piisavalt endale reklaami teinud. Siibak arvas, et rohkem tuleks rõhku panna saadetele, mis käsitlevad teismelisi puudutavaid teemasid, nagu suhted, igapäevaelu ja neis tekkinud probleemid. „Internet on praegusel ajal televisioonist oluliselt populaarsem. Seega peaks Internet noortele vajalikku ja harivat infot pakkuma.“.


RAADIO

11

„Siit paned muusikat, siit lähed eetrisse...“ FOTOD: PIRET EERO

tundRuudus külastas Tartus tegutsevat Noorteraadiot ning proovis ka ise, mismoodi raadio tegemine välja näeb. Jaan Kontkar tundruudus@tundruudus.ee Otsustasin Noorteraadiosse minna pühapäeval, kõige tihedamal saatepäeval. Mööda Anne Noortekeskuse koridore õiget kohta otsides kulub kümmekond minutit, enne kui leian õige ukse, millest must-valge kujundusega raadiofuajeesse pääseb. Minu saabumise hetkel algab saade „Senjoritaz“, mida juhivad kaks neidu Miisu ja Caty. Põhimõtteliselt on tegemist raadioeetri Cosmopolitaniga. Päeval, mil mina stuudios ringi luusin, arutavad neiud kohtingute teemade üle, ehk mil moel deitida odavalt, kuid romantiliselt.

Tundmatus kohas vette Kuid väga pikalt mul raadioruumides niisama istuda ei lasta. Kohe kaasavad tüdrukud mind saatetegemisse. Siseneme stuudiosse, mille seinad on kaetud sini-oranžiks värvitud munarestidega, et vähendada ruumi kajavust. Miisu ja Jaan saates “Senjoritaz” romantika üle arutamas Caty paneb mulle kõrvaklapid pähe ja käsib midagi öelda. „Üks, kaks, kolm, neli... Selgub, et kõige rohkem küsitakse neidudelt pole suurem kui üks tavaline Annelinna 3-toatere, mina olen Jaan.“ Selgub, et ma räägin lii- saate ajal, nende hetketegemiste kohta, mille line korter. ga vaikselt, kuigi mulle endale klappidest tun- peale vastavad neiud: „Saadet teeme loomuKaks suuremat tuba on ehitatud stuudioTegutseb: Anne Noortekeskuses alates dub, et hääl on väga vali. Veidi tuunimist ning likult.“ teks, lisaks veel üks klaasvillaga polsterdatud 04.01.2007 saabki heli paika. „kapp“ reklaamide sisselugemiseks. Koridoris Kuulata saab: www.noorteraadio.ee „Ja nüüd räägid on aga hulgaliselt pulte, monitore ja muud Tegijaid: ca 15 vahvat noort romantikast!“ teatehnikat, millega saateid monteeritakse. Eestvedaja: Ülari Toots aka BIG tab Miisu. „Või... Keset meie ringkäiku hüppab Noorteei, laseme ikka ühe raadiost korraks läbi ka Kalle, kellel endal loo veel.“ Ja eetris pühapäeval saadet pole. „Ma tulin plakatit nii kõrgetele fantaasialainetele ei pürgi ja ta kõlab HU? „UV ära tooma,“ hõiskab noormees. Kalle juhib on oma lihtsa nimega rahul. 5“. Kuulan lugu Meie vestluse ja tatsutan jalga taustaks mänginud kaasa, kui järsku uinutav Coldplay kuulen klappidest, vahetub äkitselt kuidas Caty loeb agressiivsema sekundeid. Taipan, „kloppimisega“ et kohe olemegi – hardstyle’iga. eetris. Selgub, et muusika„Ja nagu kuulist on Noorteraalajad nüüd isegi dios seinast-seina. veebikaamerast „Me üritame erineCaty demonstreerib helipuldil, milliste heeblitega eetrisse näha võivad, on vaid lugusid mängipääseb meil stuudios ka da, et igaüks leiaks kolmas liige. Tutvusta ennast palun,“ juhatab Vabal ajal raadios ei veeda raadiost midagi,“ Caty mind eetrisse. Uurin tüdrukutelt, milline õhkkond neil tavaräägib Miisu. liselt raadioruumides valitseb. Minu helesiVahepeal on Saatejuhtidega saab MSN-is rääkida nine ettekujutus Noorteraadio tegemisest, kus eetris jõudnud Esimene väriseva jalaga saatelõik tehtud, pa- saatejuhtidele lisaks on ruumides veel terve alata uus saade Darkiside suudab vaatamata nägemise puudumisele edukalt – nid tüdrukud uuesti muusika peale ja sai veidi käputäis asjaga seotud noori, kes ootavad HüperBoxer. raadiosaadet juhtida hinge tõmmata. Pausi ajal uurin, mida nad oma võimalust, et eetris hullu panna, saab Tegemist on pimepeale eetris rääkimise veel stuudios tegema tagasilöögi. „Alguses meil oligi nii, et igasugu kolmapäeviti koos Kristaga muusikasaadet da noormehe Darkside’i beatboxist rääkiva peavad. Caty, kes istub helipuldi ees, näitab inimesi oli eesruumides, aga see lärm hakkas „Alternatiiv“. saatega. Selgub, et Darkside on ka ise beatmulle erinevaid heebleid ja nende funktsioone. häirima saadete tegemist ning peale seda, kui boxis osav tegija. Lisaks on tal bänd Tume, „Siit saab muusika peale panna, sellega läheb saateprogramm muudeti sisukamaks, keelati Aga milleks hüüdnimed? mille singel „Tünnilaul“ on hetkel Noorteraadio eetrisse, siit keerad helitugevust...,“ seletab üldse vabal ajal raadioruumides jõlkumine Caty selgitab, et tema päris nimi – Kati – tun- kõige mängitavam lugu. Caty. ära,“ selgitab Caty. Klapid pähe ja eetrisse dub väga igav ja tavaline. Pealegi on NoorteKuna minul pole suuga häälte tegemisega Miisu suhtleb senikaua kuulajatega MSN- minek vol 2. raadios peaaegu kõikidel varjunimed. Miisu, varem kokku puutunud, siis stuudiosse mul asja is. Nimelt saab Noorteraadio saatejuhtidega Eetris käidud, teevad neiud mulle raadio- kes päris elus on Merit, nõustub. „Hüüdnimi on pole. Ja sellega lõppeb ka minu Noorteraadio suhelda aadressil msn@noorteraadio.ee. ruumides väikese ekskursiooni. Noorteraadio lahe,“ selgitab neiu. Kalle sõnul tema aju aga külastus.

Noorteraadio


12

SPorT

Gigantide heitlus:

o o k i r t s v d i bikiin

Ujumaminek seisab ees. Dilemma! Kas võtta kaasa bikiinid või trikoo? Kumb on mugavam? Aga kumb on kenam? Aga kumb mul üldse olemas on? tundRuudus korjas küsimused kapi pealt kokku ning läks neid vastutulijaile laiali jaotama. Taavi Libe sport@tundruudus.ee

Ujulasse! Maris: „Kui kuskil vesiaeroobikas käia, siis oleks vist mõttekam ikka trikoo selga panna. Jama lugu, kui hüpates midagi seljast ära kaob.” Riin: „Ujumiseks ja pommika hüppamiseks trikoo. Siis pole paljastuse ohtu. Vaevalt, et trikoo üle pea ära tuleb.” Riina (tegi asja meesreporterile puust ja punaseks): „Kui ujulas bikiine kanda, siis vette hüpates lähevad püksid istmikkuprakku ja rinnahoidja tõuseb üles, paljastades rinna. Lisaks mainitud paljastamisele kipuvad kloorivee tõttu ka välja venima ja nii veel rohkem paljastama. Ujulasse panen ikka trikoo. Endal on mugavam lihtsalt.” Bikiinid vs trikoo – 0:1

bikiinid, aga kannan ainult bikiine, sest käin rannas. Ujulas käia mulle ei meeldi.” Pille: „Bikiine, kuna trikood on vaja eraldi osta, aga bikiinid on alati olemas.” Malle: „Bikiine. Ma ei mäletagi, millal mul viimati trikoo oli.” Bikiinid vs trikoo – 2:1

Mehele! Viivika: „Lapsepõlvest, sellest kõige hullemast pubekaeast, on jäänud selline arusaam, et trikooga käivad ainult paksud tüdrukud, sest nad ei julge muudmoodi. Aga mina ei taha paks olla ja panen sellepärast bikiinid, kuigi tegelikult oleks trikoo ju igas mõttes mugavam. See ei libise kuskilt ära midagi ja kui ongi mõni kilo varjata, siis varjab ära ka. Aga bikiinid siiski vaieldamatult. Mu poisile ka ei meeldiks, kui ma järsku trikoosse hüppaks.” Riina: „No trikoosid on ka ju tänapäeval igasuguseid ja nendega saab ka väga hästi härrasmeeste pilke püüda.” Jörgen: „Eelistaks üldse ilma bikiine ja trikoota. Aga kui valima peab, siis pigem bikiinid. Mida vähem, seda uhkem!” Mehe sõna maksab ja bikiinid alistavad trikoo 3:1 FOTO: BIGPHOTO

Randa! Maarja: „Rannas olles kannan ikka bikiine, sest kõhule ka päikest.” Viivika: „Kui trikooga randa minna, siis ei saaks päevitamisest juttugi olla. Vot! Rohkem pole vaja öeldagi.” Sandra: „Rannas on trikoo täiesti välistatud. Niimoodi ei saa ju päevitada.” Bikiinid vs trikoo – 1:1

Riidekappi!

Kuigi trikoo võib olla mugavam, on bikiinid neidude meelest siiski ägedamad

Kadri: „Põhimõtteliselt on mul nii trikoo kui ka

Spordimälumäng Bumerang alustab taas Taavi Libe sport@tundruudus.ee Mälumäng on suunatud kõigile Eesti üldhariduslike koolide õpilaste neljaliikmelistele võistkondadele. Küsimused on koostatud valdavalt Eesti ajakirjanduses ja spordväljaannetes ilmunud materjali põhjal ja need valmistab alates teisest etapist ette mälumängija ja spordiajaloolane Jaak Valdre. Spordimälumäng koosneb neljast etapist. Kuni 31. jaanuarini toimuvad koolides eelvoorud, kus selgitatakse välja neli nutikaimat

spordikilvarit, kes pääsevad kooli esindama. Veebruaris osalevad koolide võistkonnad maakondlikus finaalis, kust 3-5 edukamat pääsevad regionaalvooru. Viis regionaalvooru peetakse märtsis. Aprillis peetakse viieteistkümne edukaima võistkonna vahel finaalvoor, kus esitatakse 40 küsimust. 2008. aasta Bumerangi võitis Põltsamaa ühisgümnaasium Viini-Pajusti ja Palamuse gümnaasiumide ees. Ühtlasi sai ka kaks aastat tagasi võidutsenud Põltsamaast esimene kool, mis võitnud Bumerangi kaks korda. Korra on parimaks osutunud Lähte ühisgümnaasium, Juuru gümnaasium ja Hugo Treffneri gümnaasium. Õpilastest on kaks korda võidutsenud põltsamaalane Marko Ansip ja Madis Hurt, kes kuulus nii Lähte kui ka Hugo Treffneri võidukasse meeskonda.

FOTO: ERAKOGU

Eesti Spordilehe poolt ellukutsutud spordimälumäng Bumerang alustab kuuendat hooaega.

Eelmise aasta diplomiomanikud


SPORT

Sten-Timmu Sokk mängib korvpalli Tartu Ülikool Rockis mängujuhi positsioonil

Sten-Timmu Sokk: kolmanda põlvkonna kossutäht Kuigi passi järgi on noormehe nimi Sten Sokk (19), kutsuvad kõik Eesti ainukese korvpallurist olümpiavõitja Tiit Soku poega Timmuks. Taavi Libe sport@tundruudus.ee Alanud hooajast astus isa jälgedes käiv Sten-Timmu Sokk karjääris arvestatava sammu ning liitus Eesti meisterklubi Tartu Ülikool Rockiga. Perekonnatäis korvpallureid Timmu kuulub auväärsesse korvpallidünastiasse. Juba tema vanaisa August oli nõukogude ajal tubli korvpallur ja hilisem tipptreener, isa Tiit on tippkorvpalluri ametist samuti treeneriks siirdunud ning vend Tanel mängib teises Eesti suurklubis Kalev/Cramos mängujuhi positsioonil. Timmu meenutab, et sellist perioodi polegi, kus korvpall poleks tema elus oluline olnud. „Mõningaid meelemuutusi on olnud, kus mõtled, et ei viitsi ja ei taha, aga nendest puberteedieaga kaasnevatest probleemidest aitasid isa ja teised mind välja,” räägib ta. Mängujuht jagab häid sööte Nagu vend Tanelgi, mängib Timmu korvpalliplatsil mängujuhi positsioonil ning peab seega platsil olema meeskonna aju – näitama kaaslastele, milliseid rünnakukombinatsioone mängitakse, andma häid sööte ning muutma

vajadusel mängutempot. Eelkõige ei tohi mängujuht platsil käituda egoistlikult. Just siin tekib Timmu olemuses konflikt. Nimelt tahab ta platsile minnes olla meekonna täht ja silmapaistvaim mängija. Mees ise oma olemust mängujuhile sobimatuks ei pea, sest parim mängija võib olla ka häid sööte jagades. „Kui teistel läheb väljakul hästi, siis läheb ka minul hästi,” selgitab Timmu. Tõelist tippkorvpalli nägi Timmu juba väga varases nooruses, sest tema isa Tiit Sokk kuulus aastatel 1993–1996 Kreeka tippklubi Ateena Panathinaikose ridadesse ning ega mõneaastane Timmugi Eestisse maha ei jäänud. Palju mälestusi Timmul tollest perioodist enam pole, kuid kogetu najal tõmbab teda samuti LõunaEuroopa poole. „Emotsioonid olid väga positiivsed. Ikkagi soe kliima ja kõrge korvpallitase. Päris kindlasti oleks endalgi soov sinna mängima minna,” räägib Timmu. Kasvu poolest võiks pikem olla Tippklubisse pääsemine võib jääda aga täiesti Timmust sõltumatul asjaolul soiku. Nimelt on Timmul oma 181-sentimeetrise kasvu juures raske pikkade ja jõuliste seas läbi lüüa. „Tahaks loota, et paar-kolm sentimeetrit tuleb ikka juurde, aga eks näis,” mõtiskleb Timmu. Saatuse kummaline vingerpuss, mõtleb ka 188 sentimeetri pikkune siinkirjutaja, kes oma kasvust hea meelega mõned sentimeetrid noorele tippupürgijale loovutaks. Timmu ise oma pikkuse üle pikemalt ei nukrutse ning lisab, et kasv tuleb kompenseerida kiiruse ning mängulugemisoskusega, mis

olümpiavõitja pojale geenidega kaasavaraks pandud on. Enne Tartu Rocki siirdumist mängiski Timmu oma isa Tiit Soku käe all peamiselt noortest koosnenud Triobet/Dalkia klubis. Enda isa käe all mängimine on keeruline, eriti klubi tippmängijana. „Kindlasti on kergem mängida selliste meeste vahel, kelle kohta sa tead, et nad ise vajadusel mängu saatuse ära otsustada suudavad.” Just selliseks klubiks on Rock, mis oma koosseisult on võib-olla isegi viimase viieteistkümne aasta tugevaim Eesti klubi. Selliste meeste reas on Timmul esmakordselt oht jääda pingile. „On küll öeldud, et loll noor läheb suurklubi pingile istuma, aga ma ise ei põe. Trennis tuleb ise mees olla, küll siis mänguminutidki tulevad,” on Timmu lootusrikas. Rocki peatreener Üllar Kerde kinnitab, et päris pingipoisiks Sokku Tartusse toodud pole. „Ta on tubli. Ta ei virise ja teeb kõvasti tööd,” räägib Kerde. Koondise peatreeneri kohuseid täitev Kerde soovis Sokku sel suvel ka meeste koondisesse kutsuda, kuid Timmu jäi haigeks ning seetõttu jäi sel suvel koondisedebüüt tegemata. Järgmisel suvel saab noormees aga tõenäoliselt esimesed ristsed trikoloori all mängimises. Harjutab elamist omal käel Lisaks klubi heale tasemele põhjendab Sokk Tartusse siirdumist sellega, et pere juurest eemale pääsemine on hea õppetund iseseisvaks eluks. Esimestel nädalatel pole peale korvpalli millekski õieti aega jäänudki. „Paar

korda olen kinos käinud, aga muidu väsitavad kaks trenni nii ära, et ülejäänud aeg kulub puhkamiseks.” Sokk on praegu täisproff, sest kevadel lõpetatud gümnaasiumile kõrgkooliõpinguid ei järgnenud.

Korvpallurite positsioonid väljakul Tagamängija tegutseb tavaliselt oma võistkonna ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel. Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ning vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada, meelitab aga kaitse enda peale ning söödab siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske. Eesti tuntuimad tagamängijad on hetkel Tanel Tein, Valmo Kriisa ja vennad Sokud.

Ääremängija mängib ründel paremal või vasakul pool korvi ja küljejoonte vahel. Eesti kuulsaim korvpallur Martin Müürsepp on ääremängija.

Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal. Keskmängija peab olema osav lähivisete sooritaja. Ta peab oskama end vabaks mängida, söötu kätte saada ning olema korvi läheduses ja hankima lauapalle. Eestis puhtakujulisi tipptasemel keskmängijaid hetkel ei ole.

FOTO: PRESSIFOTO

13


14

ToImUmAS

Klassikaaaslased said valitud FOTOD: ERAKOGU

Septembrikuus korraldas tundRuudus konkurssi, mille raames ootasime teilt pilte oma klassikaaslastest. Teie ees on võidufotod! Võistlusele saabunud fotosid kogunes hindama tundRuudus erakorraline žürii, mille liikmeteks oli 4 toimetuse töötajat ja üks punase pusaga poiss tänavalt. Žürii esimehe Kristjani sõnul olid saabunud fotod kõik valdavalt humoorikad ning enamusel neist oli tegu tunnis magava õpilasega. Nagu lubatud, läheb avaldatud fotode saatjate vahel jagamisele nänn, milleks sel korral on Megazone’i 500.- kinkekaart, Peep Vainu raamatud, Valemi-vihikud, kohvirahad ja bowlingupääse.

Kasutud faktid

1

Esimese fotoaparaadiga pilti tehes tuli selle ees istuda 8 tundi. 1932. aasta talv oli nii külm, et jäätus isegi Niagara juga. 1859. aastal lasti Austraalias lahti 24 jänest. Kuue aastaga kasvas jäneste arv seal kahe miljonini. Kotkapesa võib kaaluda kuni kaks tonni.

Ka kehalises kasvatuses saab stiilne välja näha, nagu Heli trenažööril trenni tehes. (Foto saatis Rene Tallinnast) Kui kõik olid juba koolipäevast väsinud ja palav oli ka, otsustas Gerda keemia tunnis Sergeile vett näkku pritsida. (Foto saatis Gerda Sauelt)

2

3

Inseneridel kulus leiutamiseks 22 aastat.

tõmbluku

Iga USA Kentucky osariigi elanik peab seaduse kohaselt vähemalt kord aastas vannis käima. Haid võivad elada kuni 100 aastaseks. Alaskal on 29 vulkaani. Elektritooli leiutas hambaarst.

Koolitunnis kallale tikkuv uni tuleb võimalikult mugavaks teha - käiku võib lasta näiteks koolikotis vedelevad õpikud. (Foto saatis Marliis Kärdlast)

4

Käsil oli järjekorras juba kolmas matemaatikatund, mis ilmselt väsitas Harry lihtsalt ära. (Foto saatis Joosep Tallinnast)

Saada foto oma spordipäevast!

Parimad fotod avaldatakse 3. novembril ilmuvas spordipäeva erirubriigis. *Ära unusta, et pildi avaldamiseks on vaja küsida ka luba.

Mitmesse keelde ? on tõlgitud Harry Potterit? ?

?

?

?

?

?

jms. valdkondadega. Erialast informatsiooni vahendatakse ka õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuse kohta. Saada juba täna oma küsimus aadressilt https://www.nlib.ee/823 ja lisa kindlasti märgusõna TUNDRUUDUS. Kõige kõvemat pähklit ehk kõige põnevamaks osutunud infootsingu protsessi kirjeldatakse juba järgmises tundRuudus lehenumbris. Küsimuse esitajab saab auhinnaks kas Rahvusraamatukogu T-särgi või mõne teose.

?

?

Google on küll sageli asendamatu abimees, kuid pikale otsitulemuste nimekirjale järgneb suur töö hindamaks, milline allikas on ajakohane, usaldatav, ulatuslik, täpne ja objektiivne. Selle töö on aga suures osas ära teinud infospetsialistid, koostades vastavaid andmebaase, referaatväljaandeid jm. ning valides raamatukokku vajalikku kirjandust. Rahvusraamatukogu on spetsialiseerunud humanitaar- ja sotsiaalteadustele, tegeldes ajaloo, psühholoogia, filosoofia, keele- ja kirjandusteaduse, teatri, majanduse, politoloogia

?

„See irvitajate bande seal tagapingis tuleb lahku lüüa.“ „Huvitav, kas sul jääb pärasool ka alles peale nende bakterite sisse söömist?“

Kas Sinu koolis oli spordipäev, kus sai päris hea kõhutäie nalja? Siis läkita parimad digitaalselt jäädvustatud hetked sellest päevast tundRuudus noortelehele ja võida nänni. Saada oma pilt märgusõnaga “spordipäev” hiljemalt 26.10.2008 aadressile tundruudus@tundruudus.ee, juurde märgi oma kontaktandmed.

Selles rubriigis saab juba alates järgmisest lehenumbrist lugeda, kuidas tundRuudus lugeja küsimusele on vastust otsinud Rahvusraamatukogu infospetsialist. Esitada võib julgelt küsimusi, mis tekkinud näiteks koolitöö kirjutamisel. Nii on meilt uuritud, kuidas leida materjale India majandusest, kui palju on tõlgitud Harry Potterit eri keeltesse, kuidas on Euroopa Liidu riikides reguleeritud avalike koosolekute pidamine, kuidas leida infot sotsiaalantropoloog Edward Evans-Pritchardi kohta jne.

Pedagoogide paugutused

?

Õnne Mets, Eesti Rahvusraamatukogu

Õpetaja: „Mida sa ei tea jälle!? Kus dimensioonis sa elad, ah!?“ Ragnar: „Pääskülas“ „Kui te vait ei jää, ma panen teile pommi alla.“ „Kes seal taga laterdab? Meil oleks klassis nagu turumuttide koondis!“ „Te peate klassiga harjutama seda sünnipäevalaulmist veel. Praegu oli sama õudne nagu superstaari eelvoor!“ „Heidi, taltsuta oma nätsu!“ „Mina ei lähe sellest direktorile rääkima juhul, kui sina ise ei lähe.“


15 . Suurus MÜÜA Lordi pusa väga 146 cm. Pusa on on huvi vähe kantud. Kui e-mailil: võtta ühendust t.ee tokiohotel20@ho

OSTAN Playstation 2. Soovitavalt modifitseeritud. 2

puldi, mälukaardi ja mängudega. Võta ühe ndust:

Noorte Teatriteha s

5. omalavastus

“Ameerika“

Etendused Ge ni alistide klubis Magasini 5 Tartu E: 20.10 kl 19 T: 21.10 kl 19 K: 22.10 kl 19 E: 27.10 kl 19 T: 28.10 kl 19 K: 29.10 kl 19 E: 3.11 kl 19 T: 4.11 kl 19 K: 5.11 kl 19 Pilet 25, kestvu s 70.www.teatritehas .ee

SINA programmi avaürituste kuupäevad!

SINA noorteprog ramm ootab noori avaüritustele Talli nnas 11. oktoob ril (kl 14-17, Nordic Hotel Forumi kon vere ntsisaalis) ja Vil jandis 17. oktoo b ril (kl 18-20, Pärim usmuusika Keskus es). Inspiratsiooni uu teks algatusteks annavad Heidy Pur ga, Jaanus Rohum aa, Priit Kruus, Kairi Birk jt. Uuri lähe malt: www.sinanoored.e e.

kid@planet.ee

ortelehe Blingo föön on no ta kuutundRuudus tasu ada kiri lutusterubriik. Sa teksti ja oma Blingo fööni ga aadreskontaktandmete udus.ee. sile in fo@tundru

Nädala b

lo

d MÜÜA refurbishe uued) (korpus ja ekraan kia 8850. mobiiltelefon no . Hind kokkuleppel kid@planet.ee

gi: Pärdiku te päeva raamat (ramesh war.word press.com /) Kuram, is egi nohik una olen ja lihtsa ma läbi lt ei suud kukkunu a end tööle d midagi o sundida. n ikka m Aga u pisikes pidama s e peakes jäänud. se ka Prantsus hästi ja e keele tö koduse tö ö läks üsn ö peale o a “trés bie li isegi k n!” (hää ir jutatud ld a d a nagu Lau mulle tu ndub, et ri Leesi). ma ei ole Ja teistest m enam vä aas, nii e hemalt t on põh just rõõm ustada.

Pinginaabrid

Mirjam Kaun (17) ja Lea Taklaja (17) on Tallinna 37. Keskkooli ühed energilisemad ja heatujulisemad õpilased. Nendega koos olles on naermine garanteeritud. Kui kaua te olete pinginaabrid olnud? L: „Üheksanda klassi algusest.” M: „Kolmas aasta läheb.”

Miks te pinginaabrid olete? L: „Ma ei tea, see tuli täiesti juhuslikult. Niimoodi, et mul ei olnud pinginaabrit ja Mirjamil ei olnud ka. Nii see läkski” M: „Siiamaani istume kõikides tundides koos.”

Mis on kõige nõmedam asi, mis teil on pinginaabritena koos juhtunud? M: „Meiega ei juhtugi nõmedaid asju!” L: „Mitte eriti, aga vahel Mirjam krooksub kõvasti.” M: „...ja siis tal on väga häbi.”

Rääkige viimasest suuremast koostehtud käkist. L: „Viimane, mis suurem oli, oli see, et me naljaga otsustasime rääkida, et Mirjam on rase.” M: „Kogu koolile põhimõtteliselt.” L: „Ja enamik jäi uskuma seda.” M: „Täiesti masendav, ma ei näe ju rase välja!” Miks Lea on hea pinginaaber? M: „Sest ta on Lea. Ta oskab kõiki aineid ja ma saan alati tema pealt maha teha. Ja tunnis saab hästi palju nalja ka, siis kui ta koolis on. Kui teda pole, on koolis igav.“

Miks Mirjam on hea pinginaaber? L: „Noo...” M: „Ma kuulen ka!” L: „Ta on vaikne ja rahulik tunnis ja...” (M katkestab lause väga valju ja hüsteerilise naeruga.) L: „Oleneb tegelikult L: „Või siis mina kõdistunnist. Kui ta tan teda tunnis nii, et ta raamatut loeb, karjub üle klassi.” siis ta on rahuM: „Siis terve klass lik, aga muidu vaatab mind imelikult, küll lollitab nagu mina oleks selles ja... vahepsüüdi.” eal peksab ja sõimab ja sodib Kas te ajate üksteist vihikuid. Lahe on närvi ka vahel? vaadata, kuidas Mirjam ja Le a moodustav Koos naerdes: „Jaaa! „ h ta õpetajatega ad pinginaa ea koosluse britena M: „Kogu aeg. Me oleme lihtsalt liiga erinevad inimesed.” alati kakleb.” FOTOD: ER

AINSALU

S OLIVER H

AKOGU , KÜ SI

Mis on kõige ägedam asi, mis teil on pinginaabritena juhtunud? L: „No... Väljaspool kooli me teeme igasuguseid huvitavaid asju koos. Ükskord käisime Harkus ujumas. Hüppasime vette. Seal oli aga üks kena tüüp, kes meile mõlemale väga meeldis. Ja ma mõtlesin, et väga tore oleks Mirjam talle otsa visata. Otsustasingi, et just sel hetkel, kui see tüüp ootas ja värises vees, viskan Mirjami talle otsa.”

M: „Kastsin ta üleni märjaks. Mul oli väga piinlik.”

Kas te üksteisele vahel käkki ka keerate? L: „Jaa... Kui arvestada, et teda on tore karjuma panna. Aga see pole vist päris käkikeeramine.” M: „Muidu eriti mitte. Me niisama teeme mingeid nalju. Päris käkki me üksteisele ei keera.” L: „Pigem teeme koos teistele käkki.”


VAHVEL KOOSTAS: EVELIN JÜRISSON, JOONISTAS: NELE INGLIST

16

Värvige pinginaabriga kordamööda kartuleid seest ära. Kui üks kartulitest rida ükskõik mis pidi värvitud saab, tuleb see joonega maha tõmmata. Maha tõmmatud kartulid annavad igaüks ühe punkti. Võidab see, kellel mängu lõppedes rohkem punkte on.

Üks pinginaabritest valib mustad, teine valged täpid. Vaheldumisi ühendatakse omavahel enda värvi punkte. Ühendada saab ainult horisontaalselt või vertikaalselt. Ühtegi käiku ei tohi teha üle teise joone. Võidab see, kelle joon on püsivalt ühest mänguväljaku küljest teiseni.

Saada ristsõna lahendus koos oma kontaktandmetega aadressile info@tundruudus.ee ja võida Peep Vainu raamat “Kõige tähtsam küsimus”. Loosimine toimub 16.10.2008. Eelmise ristsõna lahendus oli: “nätsuvabrikusse”. Võitjaks loositi Jane Saks.


tundRuudus nr. 8