Page 1

KEVAD 2011

Nr 3(9), 2010/2011

TSIRGULIINA

KESKKOOLI

HINDAMATU

KOOLILEHT

«Jõle paljud teod, mis Sa praegu tegemata jätad, ei saa Sa iialgi järele teha või ümber muuta,» pani südamele Valdo Randpere oma külaskäigul Tsirguliina Keskkooli.

Tsirguliina kultuurimaja muutus üheks õhtuks tõeliseks ballisaaliks

Valentinipäeva balli põhisündmuse - Valentini ja Valentiina valimise kandidaadid ülesandeid ootamas. Foto: Timo Arbeiter

Õpilasesinduse liikmed viisid 14. veebruaril läbi töötubasid algklassidele ja neljapäeval, 10. märtsil leidis aset ka edasilükatud sõbrapäeva pidu. Kuna peo teemaks oli valentinipäev, siis oli ka vanusepiirang alates viiendast klassist. Seetõttu korraldati algklassidele töötoad. Meisterdati autosid, kaarte ja patju, õpiti tegema lipsusõlme ning punuti patse. Kuna samal päeval olid algklassidel ka külmapühad, oli osalejaid oodatust vähem. Kaasa lüüa oli võimalik erinevates töötubades - kes tahtis, sai ühest klassist teise liikuda. Kõik sujus ilusti ja õpilased jäid rahule! Valentinipäeva ballile tulnud rahvast rõõmustas bänd Dialekt Tartumaalt ja peolistele oli valmis säti-

tud fotonurk, kus sai mõnusaid peohetki jäädvustada. Toimus Valentini ja Valentina valimine, osalejaid oli koguni kuus paari. Esimeseks ülesandeks oli valsi tantsimine, mida hindas žürii, kuhu kuulusid õpetajad Anne Juust, Kadri Kalda, Svetlana Oper ja Jana Vainonen. Sellele järgnes tüdruku poolt laua katmine kolmekäigulise söömaaja jaoks, pärast seda pidi poiss seletama, millist lauanõud ja mille söömiseks kasutatakse. Pärast rasket tööd pidid osalejad valima, kes hakkab kooki sööma ja kes seda kaaslasele söödab - kogu

Viimane koolikellapäev 12. klassile toimub 20. aprillil 2011. Pärast seda algab eksamiperiood.

Koolileht Tsirguke | Kevad 2011

tegevus toimus kiiruse muidugi peale. Lõpetuseks tehti viktoriin «Tunne oma partnerit», mis enamusel paarikestest läks väga hästi, mis tähendas seda, et olid valitud õiged kaaslased! Võitjapaari, kelleks osutusid Rasmus Koroljov ja Aivi Bõstrova 9. klassist, autasustati suurte pehmete patjadega. Sõltumata sellest, et ballile tuli vähe rahvast, olid kõik rahul ja enamgi veel. Loodan, et kui järgmisel korral tehakse veel mõni sellesarnane pidu, ei jää Sina koju, vaid ühined meiega! Teeme ise elu lõbusaks ja meeldejäävaks! KADRI TALVIK

1. aprillil toimub Valgas kooliteatrite festival ja meie koolis naljapäev. 4. aprillil reisivad järgmised noored ja õpetajad Hispaaniasse Comeniuse projekti raames. 6. mail toimub kevadpidu.

Rõõmusõnum aktuselt 23. veebruaril toimus meie koolis vabariigi aastapäevale pühendatud aktus. Enne aktust toimusid proovid ja tehnika ülespanek - meie uuteks helitehnikuteks on nüüd ju andekad õpilased ise. Nagu aktusel kombeks, võeti sõna ja võis näha, kuulda isamaalisi esitusi. Tunnustati 10.12. klassi õpilasi hea ja väga hea õppeedukuse eest. Aktuse lõpus tegi koolidirektor teatavaks rõõmusõnumi, et tuldi vastu õpilaste tahtele ja taas on tagasi lisabuss, mis hakkab sõitma igal neljapäeval 16.45. Suur-suur aitäh terve õpilaspere poolt! (Gerle Rätsep)

Oma silm on kuningas ehk kasutage võimalust tutvuda meie koolieluga Ootame kõiki huvilisi lahtiste uste päevadele, mis toimuvad 18. ja 19. aprillil. Koolis saab vaadelda õppetunde, vahetundide ajal tutvuda koolimajaga ning etteteatamise korral ka einestada kooli sööklas. Täpsem info ilmub kooli kodulehel aadressil http:// kool.tsirgu.eu ning saadetakse ka õpilastega kodudesse. Külastajatele jagatakse päevakava ning nad juhatatakse nende poolt soovitud klassiruumi. Tundides saab viibida kogu päeva jooksul või valitakse välja mõningad tunnid. Tundide vaatlusel on kindlad reeglid, et saaks toimuda õppimine ja õpetamine: tunnis viibitakse algusest lõpuni, tunnitööd ei segata rääkimisega ega muu tegevusega. Ootame väga ka tagasisidet nähtust ja kuuldust, sest ise me oleme harjunud oma kooliga – nii heade kui ka vähem heade külgedega. Loodame, et huvilisi on palju ning nende poolt antud tagasiside kosutab meie meeli. (Inga Kasekamp)


Lk 2

JUHTKIRI

Just Sinu ideed loevad!

K

ui umbes nädal aega tagasi kogunesid üle Valgamaa direktorid meie kooli, olin üks esinejatest, kes pidi tutvustama õpilasesinduse, koolilehe ja –raadio tööd. Koolilehe tutvustuse mõtlesime välja ruttu, mälestused ilmusid välgusähvatustena silme ette. Naljakas on nüüd vaadata pildimeenutusi, kuidas alles eelmisel aastal istusime pärast tunde meeskonnaga õpilasesinduse ruumis, viis sülearvutit reas. Kõik nokitsesid millegi kallal. Selle numbri ilmumiseks võtsime appi Tankla lehekogemused – esialgu maketi, siis ülejäänud töö. Võlu seisneb selles, et oleme täpselt kirja pannud artiklite tähemärgid ja tekstide paigutuse: oleme teadlikud vähemalt kuu aega enne lehe ilmumist, mis läheb esi- ja tagakaanele. Võib-olla ongi kõige efektiivsem, kui tegutseme taas vanaviisi – mitmekesi arvutite taga. Teisest küljes arvan, tööjaotus on meil paigas ja süsteem toimib. Kuid siiski – kuidas edasi minna? Soovime terve meeskonnaga pakkuda võimalikult head lugemist, samas ka mõnusat meelelahutust. Tänu Sinu ideedele, ettepanekutele miinuste ja plusside osas saame meeskonnaga muutuda veel paremaks ning teadlikumaks. Nüüd ongi võimalus just Sinul kaasa rääkida ja öelda, mida võiks koolilehe juures muuta, või mis kohe eriti meeldib. Ettepanekud võid saata koolilehe meilile: koolileht@tsirgu.eu Loodan, et te kõik leiate endale oma kevadkuulutaja. Kohtume taas enne suvevaheajale minekut – kümnes Tsirguke (juubel-juubel!) ilmub juba järgmisena, pajatades kuumast Hispaania-reisist ja paljust muust! Päikesekallid!

Esimesed sammud on astutud Uurimistöödega alustasime 8. klassiga juba eelmisel veerandil. Lõviosa ettevalmistavast ajast kulus selgitustele, sobilike teemade valikule ja algmaterjali kokkuotsimisele. Teemade valik oli lai ning mina retsenseerijana sain meeldivalt tõdeda – lõpp hea, kõik hea. Kõige huvipakkuvamaks õpilaste eneste seas osutus koolivormi teema, millest kirjutasid Brenda ja Kertily. Läbiviidud küsitlustest selgus, et enamus meie kooli õpilastest pooldab koolivormi tingimusel, et see oleks moodne, mugav ja hõlpsasti hooldatav. Isegi kampsunit pakuti koolivormina välja. Ka oli nendes töödes uuritud koolivorme erinevates koolides ja erinevatel aegadel. Sain kogeda äratundmisrõõmu – minagi kandsin koolivormi ja koguni kolme erinevat. Väga põneva teema oli valinud Hanna-Liisa. Tema uuris raha kui maksevahendit läbi aegade. Asjalik juhendamine, töö sisukus ning nõuetekohane vormistus andsid tunnistust tõsisest suhtumisest. Santa uurimistöö teemaks oli «Kergejõustik», milles kajastusid ka

õpetaja MARIKA TROON

Ilmumise kuupäev: 18. märts 2011

Peatoimetaja

SANDRA PIKK (11. kl)

Küljendaja ja fotograaf

TIMO ARBEITER (12. kl)

Keeletoimetaja TIIU JÜRIADO

Fotograaf

KADRI-TRIIN KATTAI (9. kl)

Karikatuur

LISETTE TOHUS (8. kl)

Reporterid AIVI BÕSTROVA (9. kl) KADRI-TRIIN KATTAI (9.kl) ETHEL LAUL (9. kl) KADRI TALVIK (9. kl) KAARIN GRANOVSKI (8. kl) MERLIKA HÜDSI (8. kl) KRISTIINE KARU (8. kl) KADRIAN POSSUL (8. kl) LISETTE TOHUS (8. kl) GERLE RÄTSEP (7. kl) KAROLIINE SAEGA (7. kl) ERIKA KESVATERA (6. kl)

Lehe trükkimist toetavad Tõlliste Vallavalitsus ja Tsirguliina Keskkool. TÄNAME KÕIKI ABILISI JA KAASTÖÖDE TEGIJAID!

Meie koolilehti on võimalik lugeda ka interneti vahendusel http://opilasesindus.tsirgu.eu/koolileht Koolileht Tsirguke | Kevad 2011

ta enda sportlikud saavutused. Abiks oli talle õpetaja Anne ning koostööd kroonis taas väga huvitav ja korrektselt vormistatud tulemus. Aktuaalset probleemi lahkasid ja uurisid Merlika ning Kaarin. Nende huviorbiiti sattusid meelemürgid, mille populaarsust või siis ebapopulaarsust õpilaste seas hakkasid tüdrukud uurima. Kokkuvõtteks tõdesid mõlemad, et kerge alkoholisisaldusega jookide tarvitamine algab kahjuks juba teisest kooliastmest ehk 5. klassist. Kadrian uuris tervislikku toitumist, olukorda koolisööklas ning noorte ülekaalulisust. Tema töös oli palju kasulikku ja õpetlikku. Kõik küsitluste tulemused olid väga ülevaatlikult välja toodud, töö vormistamisel kasutatud arvutitunnis õpitut. Kristiine oli valinud oma uurimisobjektideks Valgamaa mõisad. Taas väga huvitav ning paljude illustratsioonidega ajaloohõnguline töö. Olen õpetajana rõõmus, et esimene samm on koos õpilastega astutud. Paljude õpilaste tööd jäid küll nimetamata, aga kurvastamiseks ja meelehärmiks pole põhjust. Eks järgmisel korral pisut paremini ja ega siis kiidusõnadki tulemata jää.

Nakatul nakatati mee Noortele mõeldud ajaleht Tankla on jälle hoo sisse saanud – veebruarikuu number on ilmunud! Lehe koostamisele aitasime kaasa ka meie: Mina, Sandra, Aivi ja Timo. Aivi Bõstrovaga täitsime reporterite rolli, Timo Arbeiter tegeles kujundusliku poolega. Tankla meeskonna liikmena oli mul suurepärane võimalus osaleda 9.-10. märtsil Nakatu Turismitalus meediakoolitusel, mida juhtis kuna-

gine Kroonika peatoimetaja Ingrid Veidenberg (endine Tähismaa). Postimehe nädalalõpulisa Arte-

Sandra Pikk ja Ingrid Veidenberg. Foto: Ülla Tamm


Lk 3

Eripreemia taas Tsirguliina Jaanuari lõpus leidis Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses aset noortefestival Koolitants 2011 eelvoor, kus Tsirguliina Keskkooli esindas tantsutrupp Marleen, kes saavutasid eripreemia heade tantsuliigutuste eest! Tantsutrupp Marleeni kuuluvad õpilased 8.-12. klassist, kelle juhendajaks on Piret Seen. Tantsutrupp on nüüdseks tegutsenud juba kuus aastat! Foto: Timo Arbeiter

Õpetaja Ülle Vihm «reisib» rohkesti raamatuid lugedes Kaua olete meie koolis töötanud?

Kas te juba väiksena tahtsite eesti keele õpetajaks saada?

Milline on teie lemmikraamat?

Tulin Tsirguliina Keskkooli tööle 1982. aastal. Praegune õppeaasta on 29. tööaasta.

Ma teadsin, et tahan õpetajaks saada, kuid mis aine õpetajaks, seda ma algklassides küll ette ei kujutanud.

Ületamatu mõjuga on J. Fowlesi romaan «Maag».

Kas teile meeldib oma töökoht ja mille pärast? Mulle meeldib väga õpetaja amet. Tänu sellele olen kohtunud eriilmeliste ja ainukordsete noortega, mälestused neist teevad elu rikkamaks.

Mis oli teie lemmiktund väiksena? Algklassides meeldis väga tööõpetus, hiljem (põhikooli ajal) eesti keel ja kirjandus. Meelde on jäänud ka geograafia, loodusõpetuse, inglise keele ja matemaatika tunnid kui lemmikud.

Kas teile meeldib reisida?

Kas teil olid lapsena koolis ainult neljad ja viied?

Reisiksin meelsasti. Rohkesti olen «reisinud» raamatuid lugedes ja saanud erakordseid elamusi.

Mul olid koolis ülekaalus viied. Lõpetasin kõik koolid ainult viitega.

Kus olete reisinud?

Millised on teie hobid? Armastan teatris käia. Juba aastaid külastan sügiseti Tartus teatrifestivali ja püüan vaadata niinimetatud unistuste etendusi. Meelsasti kuulan head muusikat. Meeldib lugeda, vabal ajal vaatan kvaliteetfilme. Jälgin spordivõistlusi, olgu selleks jalgpall, vormelisõit, iluuisutamine, suusatamine, kergejõustiku alad.

Tegelikult olen reisinud vähe, kui silmas pidada tänapäevaseid võimalusi. Olen korduvalt külastanud naaberriike (viibinud Lätis, Venemaal, Soomes). Olen veel Leedus käinud, Rootsis, nädala olnud Poolas.

Mitut keelt oskate rääkida? Olen õppinud vene, inglise ja soome keelt. ERIKA KESVATERA

(Ethel Laul)

Laatres ehitati lumelinna 12. veebruaril toimus Laatre paisjärve ääres lumelinna ehitamine. Aktiivseid tegijaid oli kokku umbes 50. Sooja saamiseks oli tehtud lõke ning pakuti tulist teed ja söögipoolist, millega toetas lumelinna Kaitseliit. Selleks, et lumelinn püsiks, olid kohal Karula pritsimehed. Ehitisi hindas žürii, kes valis välja parimad. Pärast ehitamist oli Laatre vabaajakeskuses autasustamine, kus premeeriti kõiki loojaid. Auhindadeks olid valla firmade tooted: munad, kartulid, moosid ja maitseained. Peaauhinna pälvis perekond Taukul. Loositi välja ka 20-eurone kinkekaart juuksuri juurde. Huvitava päeva lõpuks oli osalejatele sooja pandud saun. Toreda päeva korraldajateks olid Tõlliste valla noortevolikogu liikmed. (Kaarin Granovski)

Sooru näitetrupp Mérci

diapisikuga ri juhataja Ingrid Veidenberg õpetas, mis on meedia jaoks oluline, missugused lood ületavad uudiskünnise, kuidas kirjutada uudist ja pressiteadet. Ehkki uudise kirjutamine polnud minu jaoks midagi uut, olen teadlikum, kuidas meediaga suhelda, intervjuudele vastata ja ebamugavates olukordades käituda. «Mind ennast hirmutab ka ajakirjanik. Minu käed värisevad siiani, kui helistatakse,» jagas Veidenberg elukogemusi. Noori ajakirjanikke huvitas, et mida teha, kui artikkel saab nega-

tiivse tagasiside. «Oh, ajakirjaniku palga sisse käibki sõimata saamine,» muheles selle peale koolitaja ja lisas: «Ajakirjaniku amet on raske – ei ole nii, et hommikul ärkad, haigutad ja alustad tööga.» Peab teadma, et iga lause kuulub ajakirjanikule, soovitan ettevaatlik olla ja mõelda hoolikalt, mida pajatada – halvast mainest vabaneda on keeruline. Arusaamatuste vältimiseks peaks mõtlema võimalusele, et enne loo ilmumist tuleb kirjutatu uuesti üle lugeda oma õiguste eest tuleb seista!

Hämmastav, kui palju motivatsiooni mina sellelt koolituselt sain! Usun, et Nakatu nakatas teisi osalejaidki meediapisikuga. Tänu koolilehele huvitun rohkem ajakirjandusest. Rääkisin Tankla peatoimetaja Siiri Liivale oma väiksest unistusest, et tahaksin tulevikuski mõne ajakirja toimetuses tööd teha. «Lahe, ma otsingi Tankla lehele enda kõrvale vanemtoimetajat. Ma arvan, et ma leidsin ta,» kostis mulle Siiri üllatusega hääles. Olin mõtlemata nõus töö vastu võtma! (Sandra Pikk)

Sooru näitetrupp «Merci» alustas tuuriga Pühajärvel ja Pukas. Noored näitlejad osalesid esmakordselt märtsi alguses Elvas toimunud Mitteteatrite festivalil. Žürii tõi eriliselt välja ka «Merci» mustlasloo, mille kirglikku esitust pidasid kõik kolm hindajat sõnulseletamatuks. Väga ehtsa rollimängu eest sai eripreemia Liina Suur. Järgmine esinemine on kooliteatrite festivalil aprilli esimesel päeval. Kõik omadele pöialt hoidma! (Sandra Pikk, foto Piia Ardel)

Koolileht Tsirguke | Kevad 2011


Lk 4

Comenius Eesti - Iirimaa - Norra - Hispaania - Holland

Exploring European Contrasts

Projektikohtumine Iirimaal, Canvanis

28. veebruar - 5. märts 2011

Comeniuse projektiga Iirimaale Märtsi esimestel päevadel käis grupp õpilasi-õpetajaid Iirimaa väikeses linnas Cavanis. Võimalus sinna sõita tekkis tänu Comeniuse projektile «Avastamas Euroopa Kontraste» (EEC), mida koordineerib meie koolist Svetlana Oper. Projekt kujutab endast kultuuri -ja haridusprojekti, milles antud juhul Norra, Hollandi, Hispaania, Iirimaa ja Eestimaa koolide lapsed kokku saavad. Läbivaks teemaks on «Mille üle olen/ ei ole uhke kodupaigas, maakonnas, riigis». See kaasab nii ajaloo, looduse, migratsiooni, tööturu, hariduse kui ka kõikvõimalikud muud tahud. Pisiüllatused lennukipiletitega Riia lennujaamas tabasid meid pisiüllatused, mida me ette ei osanud näha, kuid millest ka midagi paha ei sündinud. Nimelt ei olnud meie lennukipiletitel kinnitatud istekohti ning lennukile suunduv järjekord tundus otsatu. Õnneks oli meil Remo, kes organiseeris kohad lennukisse enam-vähem kõrvuti. Sõita tuli ligi kolm tundi, kuid seeeest vaade lennukiaknast oli suurepärane. Suureks üllatuseks oli seegi, et Iirimaad enda all silmates nägime lume asemel ilusat rohelist muruvaipa. Lennujaam tundus hiigelsuur, kuid siin asus meid juhendama Kadri-Triin, kes juba varem Iirimaal käinud. Rõõmsa üllatuse tegi meile tema Iirimaal elav ja töötav vend Siim, kes leidis aega meie saabumist turvalisemaks muuta. Kohalik iiripoolne projektijuht Carmel Gaffney saatis eelnevalt põhjalikud

juhtnöörid, kuidas kuhugi jõuda ning nüüd kulusid need ära.

«Sooh, olemegi siis kohal!»

Bussi oodates märkasime enda nii mõndagi uut ja huvitavat. Inimesed, kes meid ümbritsesid, olid rõõmsad

ja viisakad. Tundus, et kellelgi pole kiiret. Vaatamata reisiärevusele ja kergele tüdimusele saime kõik uut energiat juurde. Bussisõit kestis täpselt kaks tundi ning Cavani bussipeatuses oli Carmel meid juba ootamas. Ootusärevus oli sees ning hüüatada ei osanud muud, kui: «Sooh, olemegi kohal!»

Kohtumine hotelli kohvikus Hotelli kohvikus ootasid meid lapsed ja lapsevanemad, kes meie noori majutama hakkasid. Meie istusime kokku lapsevanematega, kellega siis reisist, ilmast ja lastest rääkisime. Kiirem info vahendatud ja lapsed peredesse jaotatud, suundusime oma hotelli, mis oli linnakesest üsna kaugel. End veidi toas korrastanud ning asjad lahti pakkinud, läksime kohtuma teiste projektis osalevate õpetajatega. Väikeses saalis võttis meid vastu Hollandi õpetaja ja projektijuht Jan Vijfhuizen, peagi saabusid Hispaania projektijuht ning Euroopa Noorte Foorumi Hispaania esinduse juht, alati särav Martin Getz ning sotsiaalainete õpetaja Javier Alvarez. Mõne aja päras lisandusid neile Norra kunsti- ja teatriarhitektuuri õpetaja Ragnhild K. Thordal, ajaloo ja filosoofia õpetaja Kjell Sandblost ning projekti üldjuht Gust Olav Helland. Koos nendega jõudis tagasi ka meie võõrustaja Carmel.

Õpetajate tuba on kooli õpetajate sõlmpunkt Teisipäeva hommik äratas meid

Koolileht Tsirguke - erileht «Comeniusega Iirimaal»

| Kevad 2011

Iirimaale minekuks pidid õpilased kokku panema esitluse oma koolist ning kodupaigast. Valmis väga positiivne ning õpilaste mõtteid hästi edasi andev töö. Enne reisi tuli erilist rõhku panna inglise keele õppimisele ning suhtlemisele EEC projekti leheküljel Norra õppekeskkonnas «It´s learning» (sarnane meie e-kooliga). EEC projekti lehekülg tehti eesmärgil, et selles osalevad koolid ja õpilased saaksid üksteisega tutvuda. Reis algas 28. veebruari hommikul, õpilasi saatsid õpetajad Svetlna Oper ja Jana Vainonen. Sõit Riiga kulges viperusteta. endale üks koolivormivaba päev, kus iga õpilane maksab selle eest 2 eurot. Õpetajate tuba on selle kooli õpetajate sõlmpunkt. Õpetajate toast suundusime auditooriumisse, kus ootasid ees koolide tutvustused. varajase päikesega. Hotellis hommikust söönud ja vajalikud asjad kaasa pakkinud, asusime teele kooli poole, kus enamus tegevusest toimus. Loreto College on katoliku kool, kus õpib üle 700 tüdruku. Veel kümme aastat tagasi elasid vanemas koolihoones nunnad. Hetkel õpetatakse koolis küll usuõpetust, kuid usupõhiseks kooliks seda ei peeta. Õpilastel on omad kapid, mille eest tuleb tasuda igal kuul ning võtme kaotamine toob kaasa trahvi.

Nad kannavad õpikuid ja vihikuid süles, kotid jäetakse hommikul kappidesse ja koolis ei ole lubatud kottidega ringi kõndida. Tüdrukud kannavad koolivormi: need on kirsipruunikates toonides sviiter ja püksid või seelik. Vormi juurde kuuluvad ka jalanõud. Loreto kooli õpilased tegelevad palju heategevusega, toetades vaeseid lapsi Indias ja Aafrikas. Üks võimalus raha kogumiseks heategevuseks on nn osta

Meie pisike ja armas kool jättis laheda mulje Kõik sujus kenasti ja kui saabus meie esituse aeg, suutsid Kadri ja Remo kooli tutvustada nii, et see

kutsus esile heameelekahina ning toetava naeru. Toetava ehk ka seetõttu, et teised koolid hiilgavad oma õpilaste arvukuselt – ühes 3000, teises 1300, kolmandas 800, Loretos 700, Tsirguliinas aga 175. Hiljem kuulsime teistelt õpetajatelt, et meie esitlus oli lahe ja meil on ikka üks pisike armas kool.

Iirlaslik optimism ja heatahtlikkus olid väga nakkavad Meie nõupidamisruum asus endise kloostri ruumides, mis tekitas kõhedalt pühaliku tunde. Aknad sulgusid raskete puitluukidega, tumedad trepid ja erinevad pühakujud niššides jätsid põneva mulje.


Lk 5 Hiljem kutsuti meid vaatama, millega noortegrupid tegelenud olid. Eriti huvitav oli draama töötoas, kus meile demonstreeriti äsjavalminud lühietendusi. Seda ilma kurtmata, et ei saa aru või ei oska. Iirlaslik optimism ja heatahtlikkus olid väga nakkavad. Teine grupp, mida külastasime, oli spordigrupp. Seal õpiti kooli suurel rohelisel staadionil ragbit mängima. Jälle nägime ainult rõõmsaid ning tegusaid lapsi, kes vaatamata sellele, et alles kohtusime, toimetati koos nagu kaua aega

ühte kuuluv meeskond. Teel tagasi hotelli oli bussis mõtlik vaikus. Ilmselt kõik me tegime omi otsuseid ning valikuid, mängisime läbi nähtut/kuuldut.

Jäi üle ainult Scarlett ära oodata… Hommikupoolikul olime uurinud lastelt, kuidas nende elamistingimused on. Saime vastuseks, et uskumatult head. Väga ilusad, puhtad ja korras kodud, armsad vanemad ja õed/vennad. Ilmselt tänu sellele eelinformatsioonile suutsime õhtul Carmeli poole õhtustama jõudes oma üllatust mingis osas varjata.

end. Nimelt Tanagh Outdoor Education Centre on keskus, mis korraldab erinevaid välisõppe- ja vastupidavust ja üksmeelt arendavaid meeskonnaüritusi. Õpilased kogunesid kokku ja esmalt tutvustati toimivaid reegleid. Peamine neist oli: «Sa pole siin üksi, oled meeskonnas. Sinust sõltub kõik!» Õpilased jagati gruppidesse ja meie, neli õpetajat, olime fotovarjudena neil järel. Esimesed kaks tegevust tundusid suhteliselt lihtsad – meeskond suusal ja suusa lohistamine teatud punktini ning köiest ämblikuvõrk, mille igast august keegi läbi poetada tuli, kuid nii, et see võrku ei puudutaks. Need üritused lõppesid kuivalt ning sujuvalt. Edasi liikus meie poolt jälitatav meeskond nöörsilla juurde: ehk siis üle suhteliselt laia madala mudase põhjaga oja oli veetud kaks köit. Võistleja pidi silla ületama samal ajal teise võistlejaga kohtudes ning temast köiel mööda minnes. Päris mitmed noored kukkusidki külma soisesse vette. Õnneks olid minu kõike sisaldavas kotis niisked salvrätid, mis praktiliselt tüdrukute nägude puhastamiseks ära kulusid. See, et neil külm oli, polnud uudis, aga et keegi hiljem kopsupõletikku ei saanud, oli ime.

ajaks. Hiljem pesti porised ja mudased libisejad voolikuga puhtaks ja asi «Ants». Õhtul viidi meid kesklinna hotelli, kus esimesel õhtul kohtusime Iiri peredega. Selle hotelli pubis on kolmapäeviti Iiri muusika elav esitlus. Sel korral saime kokku ka lastega, kes samuti muusikaga tutvust tegema olid tulnud. Iiri tüdrukud tantsisid oma rahvatantsu, Norra noormees püüdis laulu üles võtta,

elevust oli palju.

Tervitus päikeselt Neljapäeva hommik tervitas taas päikesega. Sõitsime Loreto kooli esitlusi - «Mille üle olen oma kodukohas uhke ja mida taunin» - kuulama. Norra meeskond oli välja tulnud lausa nelja esitlusega. Kokkuvõttes olid noored uhked, et nad elavad ilusas keskkonnas, neil on kodu ja mitmed võimalused arenemiseks.

Veemängud ja Iiri pubi

Kuid see kodu oli nii armas ja hubane, nii perekeskne ja suursugune. Esmapilgul tundus see Scarlett O´Hara häärberina M. Mitchelli romaanist «Tuulest viidud». Jäi üle ainult Scarlett ära oodata. Carmel sai selle osaga suurepäraselt hakkama, võib olla veelgi paremini. Õhtu kulges rahulikult.

Ellujäämisrada – ime, et keegi hiljem kopsupõletikku ei jäänud Hommik tõotas aga rahuliku kulgemise asemel midagi hoopis ekstreemsemat. Nimelt oli lastel plaanis minna Tanagh´i «ellujäämisrajale». See nimi tuli pähe peale rajalt koju jõudmist ja arvan, et see õigustab

Toimus ka kanuumatk, millele eelnes põnev ja täpsust nõudev mäng. Ühe kanuu juht andis lastele märku, et ujudes saaks maaga kokkupuude kiiremini tulla. Mis sellest, et lastel veekindlad riided seljas, külm tungib ikka läbi, kuid ujujaid jagus. Nii mõnigi ei saanud veest välja tulles korra-

likult rääkidagi, kuid mõne hetkega olid noored jälle energiat täis. Veemängud polnud veel läbi. Keskuse juures tagasi, tõmmati mäest alla liuglema suur kile, millele vett peale kallati, et lapsed - kes kõhuli, kes selili - sealt alla liuelda saaks. Sedagi lõbu jätkus tükiks

Loreto kooli õpilased ei käi klassiekskursioonidel Reede, meie viimane päev Iirimaal. Päev ilma kohustusteta. Meid ootas Dublin. Teel Dublinisse saime teada, et Loreto kooli õpilased ei käi klassiekskursioonidel või kokkutulekutel. Nad tegelevad erinevate projektidega, mis suunavad lapsi vahetusõpilasteks. Seega oli reis Dublinisse ka neile tütarlastele vahelduseks oma igapäevarutiinile. Nägime Iirimaa rahvuslikku aaret Book of Kells’i ja külastasime Iirimaa suurimat raamatukogu.

Nii mõnegi tüdruku lõi näost kaameks Viikingi bussiga tehti meile peaaegu tunnine tutvustusreis linnas. Kandsime kõik vapralt viikingite sarvemütsi ning vaenlase ilmudes (igasugused inimesed linnas) tegi-

me kõva hirmukisa. Bussijuht oli ühtlasi ka giidiks ja tutvustas linna entusiastlikult ja noortele väga sobival moel. Siis aga lõppes tee kuidagi äkki. Mingid mehed hakkasid meie ümber sebima päästevestidega ja mingite balloonidega. Meile anti vestid ning paluti need selga panna. Vaatasin ringi, nii mõnigi tüdruk oli näost kaame, aga ega me vist ise paremad olnud. Seejärel saabus selguse hetk. Meie buss osutus amfiibbussiks ning libises vette. Reis jätkus nüüd juba Liffey jõel (iiri keelest tõlgituna Elujõgi). See oli nii meeldejääv sõit. Vanad ehitised, vana amfiibbuss, naljakalt riides giid. Tagasi mõeldes oli isegi kahju, et ekskursioon lõppes. Pärast lõunatamist saime veidi kaubandusega tutvuda. Jalutasime Dublini tänavatel ja sulandusime massi. Lasime ajal lihtsalt kulgeda.

Midagi head jääb meist maha Õhtul toimus viimane pidusöök hotellis. Istusime päris kaua ja rääkisime kõigest ja kõigist. Oli tunne, et varsti jääb midagi head meist maha ja saame midagi veel paremat endale vastu. Jätsime hüvasti norralastega.

Tüdrukute silmad kahtlaselt niisked, poisid vahivad taevasse Laupäeva hommik. Päikest ei ole, udu. Selge see, meie sõidame ju ära. Koos meiega sõidavad Dublinisse ka hispaanlased, kellega meil lennukid peaaegu korraga stardivad. Tüdrukutel on silmad kahtlaselt niisked ja poisid vahivad taevasse. Tegelikult ega õpetajad paremas olukorras olnud. Meie oskasime veidi oma tundeid varjata. Raske on lahkuda inimestest, kellega koos oldud aeg tähendas nii palju ja andis elule ehk uue hingamise. Raske on lahkuda lähedaseks saanud kohtadest, kuhu niipea tagasi ei tule.

Mossis turvamees Tallinnas Veel üks raske hetk, kui jätame hüvasti lennujaamas: osad Hispaaniasse, meie Eestisse. Mitte, et me ei tahaks koju minna, vaid et hispaanlastega oli nii tore! Lennukis oleme enesele pühendunud ja muljete lummas. Tallinna lennujaama jõudes ning mossis turvameest nähes mõtlesime ohates: «Home, sweet home!» õpetajad JANA VAINONEN, SVETLANA OPER fotod: KADRI-TRIIN KATTAI, JANA VAINONEN

Koolileht Tsirguke - erileht «Comeniusega Iirimaal» | Kevad 2011


Lk 6

Kuhu iganes meie hing ihaldab

51. lendu meenutades tu levad meile alati meeld e aktiivsed, sportlikud, lõbusad ja sä ravad persoonid. Tsirguk ese toimetus uuris, kuidas läheb neil elu pärast keskkooli lõpetamist.

15.-16. jaanuaril toimus juba viiendat korda lummeuppunud Pühajärve põhikoolis Valgamaa Õpilasesinduse talvelaager. Esindatud olid meie kooli liikmed: Aivi Bõstrova, Kadri Talvik ja Ethel Laul. Keskpäeval koguneti aulasse ja esitleti oma kooli õpilasesinduste tegemisi. Talvelaagri teema oli sel aastal «Noortevolikogust edasi … (kuhu iganes hing ihaldab)». Saime teada väga palju huvitavaid fakte, mis tulevad kindlasti kunagi kasuks. Ajakava tiheduse tõttu lendas aeg kui linnutiivul. Pärast õhtusööki lahutasime meelt improteatrit tehes. Oma näidendit esitledes ja ka meid õpetades astus üles Kerli Adov. Meelelahutusesinejatena tantsis Rõngu tantsurühm «Pärastpoole». Enne unnesuikumist korraldasid Valga Vene Gümnaasiumi poisid vahva disko. Pühapäev algas mõnusa hommikusöögiga. Kõhud täis, pöördusime jälle aulasse

Liis Arbeiter:

«See pilt iseloomustab kõige paremini seda, mis me seal tegime,» kommenteeris jäädvustust Kadri Talvik. Foto: Aivi Bõstrova

ja alustasime mõttetööd. Meile tutvustati Valgamaa Noortekogu ja nende tegemisi. Tegime gruppides ajurünnaku teemal «Kuidas aktiviseerida noori?». Kui kõik grupid olid esitanud oma mõtted, läksime sööklasse, kus oli korraliku lõunasöögiga laagri lõpetamine. Jagati diplomid ja nii lõppeski meie sisukas nädalavahetus Valgamaa Õpilasesinduse talvelaagris. AIVI BÕSTROVA

Suur samm laulupeole lähemal Osalesime lastekooriga Võnnus laululaagris, kust võtsid osa peale meie veel 2 kooli - Võnnu ja Ahja Keskkool. Me harjutasime laulupeol ettekandele tulevaid laule ja mängisime toredaid ajaviitemänge. Hommikul olid kahjuks hääled kõigil ära. Hea oli see, et kõik õpilased ja õpetajad olid positiivsed ja rõõmsameelsed. Me laulsime kolmes erinevas häälegrupis. Harjutasime järjest kaks tundi ja pärast seda tegime väikse pausi. Kõik tahtsid süüa magusat, aga see ei olnud lubatud, kuna magus paneb hääle kinni. Õhtul, kui laulud lauldud, saime lõpuks maiustada, oli hea olla. Alguses mõtlesime, et kaks tundi laulda pole raske, saame hakkama. Kuid pärast Koolileht Tsirguke | Kevad 2011

Kuidas läheb meie ko

tunnist laulmist olime juba kõik väsinud ja kurgud valutasid. Siiski astusime suure sammu lähemale laulupeole ja saime palju uusi tutvusi ning kogemusi. Õhtul oli võimalus vaadata korvpallimängu ja õhtu sisustasid Virve ja Margit, kes tegid meie olemise lõbusaks . Mõned läksid magama õigel ajal, kuid oli neidki, kes tahtsid öö veeta ärkvel. Virve rääkis meile palju huvitavaid jutte, mis ajas une veel rohkem ära. Nüüd peab tegema palju proove ja laulmist tõsiselt võtma, sest tulemas on laulupeo eelvoorud, kus anname endast parima. Loodan, et saame edasi ka laulupeole! LIINA SUUR, 6. klassi õpilane

Õpin Tar tu Ter vishoiu Kõr gkoolis medõeks. Olen uue kooliga kiirelt ära harjunud, samas ehitata kse uut hoonet, mis tule b loodetavasti veelgi par Tunniplaan on liikuv, mõ em. nikord lõpevad tunnid jub a kell 11, teinekord kestab koolipäev nelja või isegi kuueni. Koolisisest praktik at tuleb ette palju, mis on väga huvipakkuv. Esimene praktika haiglas on juba lõpetatud, mis oli veelgi kogemusterikkam. Liikuva tunniplaani kõr valt jääb aega küllalt üle ning Tar tus on kooli kõr valt võim alik peaaegu kõike teha. Siiski tuleb põhirõhk õppimisele suunata, ses t praegu on õige aeg sed a teha. Olen rahul oma valikuga, elan kor teris ja see meeldib mulle!

Leila Iir:

keskkonnakorralduse ja planeerimise Hetkel õpin Tartu Ülikooli Türi Kolledzis õhkkond. Kuna erialasid on vaid div meel ja ne erialal. Koolis on väga kodu a. õppejõu poole pöörduda ja abi küsid üks, annab see omakorda võimaluse kus olla, s Tartu gi võimalust ei pruu Neil on aega õpilasega tegeleda, seda elan ühiselamus. Olen rahul, toaühes loengus on üle 300 inimese. Mina . Õppetöö kõrvalt tegelen võrkpalliga kaaslased on toredad ja tuba korralik. ise küsimus. erim plane kõik on asti enam aga , Eks on ka kiiremaid aegu

Katre Kikkas:

Õpin Tartu Ülikoolis sotsioloogiat, sotsi aaltööd ja sotsiaalpoliitikat, kõrvalerialana riigiteadusi/avalikku haldust. Pean tõdema, et teatud õppeainetes on minu teadmised madalad, eriti raske on inglise keelega. Ülikoolis tuli mulle kasuks Maire õpetatud psühholoogia, majandustunnid Marek Meki ga ja Nõmmiku pakutud teadmised statistikast ning tõenäosusest. Tulev astele lõpetajatele: õppige rohkem keeli , matemaatikat, ajalugu on vaja peaa egu igas õppeaines.

2010. aasta kõige aktiivsem kodutütar - Kristina Svirskaja Veebruari lõpus korraldati Pikasilla koolis järjekordne kaitseliidu talilaager, mis kestis kolm päeva. Korraldati töötubasid, kus õpiti kompassi kasutama, sõlmede tegemist, relvade lahti ning kokku võtmist ja esmaabi. Kellel und ei tulnud, need said õhtupoolikul vaba aega sisustada filmide vaatamisega. Eriti põnev oli see, et öörahu rikkujad said karistada - läbida tuli suur ring hommikujooksu. Kodutütar Kristina Svirskaja (9. kl) esindas Pikasillas Tsirguliina Keskkooli. Küsisin, kuidas talle meeldis erinevates töötubades kätt proovida.

Miks läksid laagrisse? Laagrisse läksin sellepärast, et mulle meeldivad sellised üritused, kus saab olla koos erineva seltskonnaga.

Kuidas meeldis? See laager polnud just kõige parem, aga ka mitte kõige halvem. Loomulikult naersime palju, mis on kõige tähtsam. Õppisin palju uut.

Mis oli seal sinu jaoks kõige põnevam? Kõige huvitavam oli kindlasti hom-

mikujooks. Kuna mina käisin laupäeval õhupüssi laskmisvõistlustel, siis ei oska ma öelda, mida laupäeval laagris tehti.

Kui tihti osaled kaitseliidu üritustel? Kodutütreks võeti mind aastal 2009, samas olin varemgi laagrites käinud. Üldiselt võtan kaitseliidu tegevusest palju osa. Eelmisel aastal olin kõige aktiivsem kodutütar - ei jätnud ühtegi laagrit vahele. KAROLIINE SAEGA


Lk 7

kooli endistel abiturientidel? . Kursusekaaslased on vaatamata meie uriks. Uues koolis sujub kõik väga hästi Õpin Tartu Kutsehariduskeskuses juuks ad - saan nendega hästi läbi. Juba ja lõbusad. Õpetajad on samuti vahv dvad uhoi kokk est) inim (40 sele suuru kursuse elt praegu on praktika väga mõnus. koostame väikseid esinemisi spetsiaals ja esinen üritustel oma nelja sõbraga, ajaga ese lühik d, tubli väga Kooli kõrvalt olen Stuudio Joy treener Nad on plaanis minna Eesti meistrivõistlustele. ürituse jaoks. Näiteks on meil grupiga . fiaga a graa saavad hakkama ka raske koreo ga- mõnus ärgata, hommikul astud l, kuna eluase on samas hoones kooli rahu väga Olen s. Vaühika jäin. elan kooli olles s sinna et Tartu kahetse kunagi, tuletan meelde Tsirguliina aegu, ei usega tulen toast välja ja olla juba koolis. Üsna tihti ja õpetajad! :) Juba omandatud harid sed õpila kool, s arma väga oli i a. koht ist tasul 25 ja a hepeal tuleb igatsus peale, sest tõest m - 25 tasut konkurents oli selle kooli kõige kõrge hästi toime, sain tasuta õppekohale,

Kaj Pronko:

Christo Saega: Asusin õppima Eesti Mereakadeemiasse (EMA) hüdrograafia erialale. EMA näol on tegemist Eestis ainukesena merendusalast kõrgharidust pakkuva kooliga. Paraku tuleb tõdeda, et kooli nimi kõlab paremini kui tema sisu. Puudujääke on hulgaliselt: kiita ei ole finantsolukord, vajaka on tänapäevasest inventari st, õppejõud on pehmelt öeldes vanad ja muide, ühiselamu on kohutav. Öeldakse, et pole halba heata. Positiivse le poolele võib kanda meeldiva õhkkonna. Suure tõenäosusega leiab EMA lõpetaja endale erialase töö, niisiis pole karta, et 4 aastat õppimist vastu taevast lendab. Võin öelda, et olen rahul. Kui praegu Tsirguliina Keskkoolis õppivatest õpilastest kellelgi peaks olema soovi astuda tulevikus EMA üliõpilaste sekka, siis panen südamele, et pöörake erilist tähelepanu keemiale, matemaa tikale ja füüsikale. Ilma neid aineid oskamata on äärmiselt keeruline toime tulla. Õppetöö kõrvalt mängin kaks korda nädalas võrkpalli, leian aega, et kätte võtta mõni raamat ning ei ole ma oma tugitoolisportlase hinge maha matnud. Elan üüritoas Kristiine linnaosas. Jõudu ja jaksu Tsirguliina Keskkooli õpilastele ning õpetajatele!

Natuke ka teistest Katre Tsopp töötab AS Antsla- Innos pehmemööbli õmblejana, Siim Denks õpib Võrumaa Kutsehariduskeskuses puidutöötlemise tehnoloogiat, Kristiina Ersto lõpetas Tartu Kutsehariduskeskuse hotelliteeninduse erialal, Getter Faster töötab Tartu kiirtoidurestoranis, Rauno Sarv õpib Tallinna Ülikoolis (kaugõppes) ning töötab samal ajal Urvaste koolis infojuhina, Janek Kets õpib Järvamaa Kutsehariduskeskuses tee-

deehitust, Janek Vares käib tööl AS Tallink Groupis, Greete Rosenberg omandab haridust Pärnumaa Kutsehariduskeskuses, Laura Luht õpib Tartu Kutsehariduskeskuses juuksuriks ja Sander Taukul on sõjaväes ajateenija. Soovime neile ka omalt poolt kannatlikust ning tahtejõudu edasipidiseks tegevuseks!

August Gailit - 120 Selle veerandi esimesel päeval toimus väikeses saalis August Gailiti sünniaastapäevaks pühendatud etlemisvõistlus. Esinejad olid 5.-12. klassi õpilased, keda juhendasid kooli emakeeleõpetajad Marika Troon ja Ülle Vihm. Nooremas vanuseastmes krooniti 6. klassi tüdrukuid: I koha sai Liina Suur, II koha Erika Kesvatera ja III koht kuulus Eliis Karmile. Eripreemia pälvis Andra Punt. Vanemas astmes saavutas esikoha Kristi Kõiv (10.klass), teine koht kuulus Kadri Talvikule (9.klass) ning kolmandale kohale platseerus Anabell Tamm (9.klass). Eripreemia vääriliseks tunnistati Jane Lillmann (12.klass). 11. jaanuaril käis külas Hando Runnel, kes pajatas Gailiti loomingust, stiilist ja ka kirjanikust endast, kohale olid tulnud alevi kirjandushuvilised. Esitleti vastvalminud kodulehte, mis tutvustab Gailiti sünnikodu ja tema elu: www.kuiksilla.ee. (Kristi Kõiv)

KADRI TALVIK

Nelja kooli tiigrimängud said peetud olenemata ilmast Nelja sõpruskooli (Luunja Keskkool, Tsirguliina Keskkool, Puhja Gümnaasium ja Järva-Jaani Keskkool) tiigrimängud toimusid sel korral Luunjas. Meie koolist osales 6 põhikooli ja 6 keskkooli õpilast, koosseisus: Igor Koroljov, Jane Lillmann ja Jana Kesvatera 12. klassist, Ats A Tamm (11. kl), Sander Rannakivi ja Kristi Kõiv 10. klassist, Rasmus Koroljov, Ethel Laul ja Karlos Karja 9. klassist, Kadrian Possul (8.kl), Kristjan Vainonen (7. kl), Liina Suur (6. kl). Samuti oli fotograafina kaasas Lisette Tohus (8. kl). Esimeseks võistlusalaks oli tõukekelguga sõitmine, kus krooniti võitjaks just meie kool. Järgnesid suusatamine ja kelgutamine, saavutasime auväär-

Foto: Timo Arbeiter

Marleenitarid aitasid toetuseks raha koguda

Kooli esindus 4K tiigrimängudel. Foto: Lisette Tohus

se 3.koha. Koolimajas tegime pranglimist, valasime tina ja tegime dramatiseeringut, kus pidime ühe tuntud muinasjutu lõpu ümber tegema ja selle ette kandma. Töögruppides heegeldasime, tegime pildiraami, ehteid ja palju muudki, millest valmis pilt, mida on võimalik näha õpilasesinduse

aknal. Samuti on võimalik uudistada diplomeid. Enne kojujõudmist peatusime pooleks tunniks Tartu Lõunakeskuses, kust ostsime söögipoolist. Koju jõudsime umbes kella viieks. KRISTI KÕIV, 10. klass

Kooli tantsutrupp Marleen esines jaanuarikuus Sangaste heategevusüritusel Sangaste kultuurimajas. Üritus toimus, et koguda raha Keeni noortekeskuse toetuseks. Esinesime kolme erineva tantsunumbriga. Lisaks meile esinesid veel kolm erinevat tantsurühma, paar lauljat ning lõpus toimus lustakas etendus kohalike poiste poolt. Rahvast oli kahjuks küll veidi vähe, aga loodame, et neil oli lõbus. Pärast esinemist istusime veel veidi kultuurimajas ning sõime meile kingitud suurt kringlit. (Ethel Laul) Koolileht Tsirguke | Kevad 2011


Lk 8

Muljeid matemaatika- ja loodusainete päevast õpetaja Margus Muttik Teistmoodi päev oli. Meeldis, et tekkisid rühmad, kes liikusid klassides. Ise oleksin lastele informatsiooni selgitanud, sest lapsed käitusid teistmoodi – justkui oleksid vabad tunnid.

Vallo Virnas (10.kl): Ootasin midagi paremat. Rohkem praktilist tööd oleks võinud olla, sest see on huvitavam. Ülesanded klassides oleksid võinud olla omavahel seotud.

Kokkuvõtvalt spordist Möödunud on jällegi üks õppeveerand ja aeg teha kokkuvõtteid. Väga edukalt esinesid meie nooremad õpilased maakonna sisekergejõustiku meistrivõistlustel. Saavutati 11 kohta esikolmikutes: Kert Kikkas võitis I koha 300m jooksus ja III koha 60m,Sander Elvet tuli oma vanuseklassi 600m II ja 200 m III kohale Neeno-Agur Kutsar sai III koha nii kõrgushüppes kui 60m tõkkejooksus. Marianne Juus saavutas III koha 150m jooksus, Reelika Lugu aga II koha 300m jooksus. Edukalt esines ka Andra Punt, kes saavutas III koha 600m jooksus. Birgit Martinson tuli III kohale 60 m tõkkejooksus ja Kristina Vainonen 300m jooksus. Hulgaliselt oli kohti veel kuue parema hulgas. Maakonna koolinoorte meistrivõistlustel võrkpallis saavutasid kuni 9. klassi tütarlapsed II koha. Võistkonnas mängisid: Brenda Rosenberg, Santa Raudsepp, Annaliisa Bettler, Andra Punt, Eliis Karm, Erika Kesvatera, Lisette Tohus, Hanna-Liisa Pärnik ja Kertily Virk. Poisid saavutasid nii nooremas kui vanemas astmes 4. koha. Nooremad poisid tulid II kohale koolispordiliidu arvestuses. Võistkonda kuulusid: Rasmus Koroljov, Ranno Surri, Karlos Karja, Artur Skvortsov, Juhan Püvi, Aivo Akkus. õpetaja ANNE JUUST

Sandra Pikk ja üllatuskülaline Jaan Kaplinski, kellest samuti huvitavad koduleheküljed valmisid. Foto: Timo Arbeiter

Kolmas koht tuli suure üllatusena Veebipõhiste õppematerjalide konkursilt tulime koju kolmanda kohaga. Olin lummatud, eriti veel sellepärast, et vanemas vanusegrupis oli üheksa väga heal tasemel võistlustööd. Koos 12. klassi õpilase Timo Arbeiteriga otsustasime veebilehte koostama hakata Ellen Niidust. Meie juhendajaks oli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ülle Vihm. Vaatasin ja imestasin selle üle, kui andekad ühed noored võivad olla, tõepoolest! Esitlused olid omanäolised ja erinevad. Mulle isiklikult meeldisid teiste

tööd väga. Ma poleks iial uskunud, et üldse saavutame mingisuguse koha. Eriti veel, kui osalejateks olid tugevad eliitkoolid: Hugo Treffneri Gümnaasium, Westholmi Gümnaasium, Tallinna Reaalkool, Nõo Reaalgümnaasium, Nõo Põhikool, ja Aegviidu Põhikool.

Olin uhke juba selle üle, et kokku laekus 30 tööd, lõpuüritusele oma töid esitlema kutsuti 15ne töö autorid – nende seas olime meiegi. Samal ajal, kui žürii rasket otsust tegi, kuulasime saalis põnevusega üllatuskülalist Jaan Kaplinskit. Haridus- ja teadusministeeriumiga, kus üritus toimus, oli tal ebameeldiv mälestus. Väikese poisina kartis tulevane kirjanik poeskäimist. Siiski ühel päeval võttis ta julguse kokku ja läks rosinakukleid ostma. Paraku jäi tulevane kirjanik kinni maja keerdukse vahele – käis mitu tiiru läbi. Meeldiv üllatus oli meile see, et Kaplinski oli August Gailiti peretuttav – nüüd teame, keda tulevikus kooli juttu vestma kutsuda. Meil õnnestus Jaan Kaplinskiga paar sõna vahetada. «Kui paljud Tsirguliinas üldse murdes veel räägivad?» küsis kirjanik naerdes. «Minul pole peale kassi mitte kellegagi kodus murdes rääkida, naine ju ei oska,» muheles ta. Olen jälle ühe seikluse võrra rikkam. Soovitan teistelgi järgmisel korral osaleda, sest ühe kirjaniku loomingu uurimine on põnev. Otsustasin Ellen Niidu eluloo ja loomingu ka enda uurimistöö teemaks võtta – kaks kärbest ühe hoobiga. Konkursi töö aadress on: http://ellenniit.netne.net. SANDRA PIKK

Kolmas klass kutsub otsima esimesi kevadekuulutajaid Kevade ootus on meie kõigi hinges. Päike soojendab meie palgeid. Räästad tilguvad. Juba kolmandat aastat järjest osaleb 3. klass projektis «Tere, Kevad!». See on interaktiivne projekt, mis kutsub lapsi üle Eesti vaatlema loodust ja tähele panema saabuva kevade märke. Projektis Koolileht Tsirguke | Kevad 2011

osaleb üle Eesti 375 õpilaste rühma-klassi. Lapsed otsivad esimesi kevadekuulutajaid: millal tärkab lumikelluke, millal on kuulda esimest lõokese laulu. Andmed edastame projekti kodulehele. Oluline on vaatluste toimumine kodukohas. Vaatluste tulemusi saavad kõik huvilised jälgida «Tere, Ke-

vad 2011» kodulehel. Lisaks vaatlustele toimub selle projekti raames luuletuste kirjutamise ja piltide joonistamise võistlus, loodusviktoriin, fotokonkurss. Tegevust jätkub maikuu 15. päevani, mil kõik meie ümber haljendab kaunilt ja suur kevad on võimust võtnud.

Kutsume kõiki meie kooli õpilasi otsima ja leidma, pildistama kevade tunnuseid. Äkki soovite teiegi osaleda selles projektis? Tutvu kodulehega http://tere.kevad.edu.ee õpetaja RIINA JÄRLIK


Lk 9 Ranno Surri (9. kl): Minu meelest normaalne. Viktoriini juures oli kõige põneavmaks ristsõna lahendamine. Keemias oleksid võinud vingemad katsed olla. Filmid ei köitnud, oleksin parema meelega Simpsoneid vaadanud.

õpetaja Õie Nõmmik: Hommikul olin närvis, aga praegu olen väga rahul. Kõige tähtsam on see, et õpilastele meeldiks. Aeganõudev töö, aga keerulist ei olnud midagi. 31. mail on tulemas ka samasugune õppepäev, aga ainult õues.

Õpilasesinduse presidendiks olemine ei ole kerge ülesanne

Õppepäeval kohtusid mitme kooli õpilaste esindajad

Koolilehe Tsirguke toimetus intervjueeris lühidalt õpilasesinduse presidenti Kristi Kõivu.

Kolmapäeval, 9. veebruaril toimus meie koolis õpilasesinduste õppepäev. Kohale olid kutsutud kõikidest Valgamaa gümnaasiumitest ja keskkoolidest neli õpilasesinduse liiget ja huvijuht. Kahjuks ei saanud Puka Keskkooli ja Otepää Gümnaasiumi õpilased osaleda. Õppepäev algas kell kümme: mängiti mänge, kooliraadios intervjueeriti külalisi, toimus ekskursioon koolimajas. Pärast ringkäiku lõpetamist kuulati kõikide õpilasesinduste tutvustusi ja toimus näksimispaus. Kui kõik olid kõhud täis söönud, suundusime õpilasesinduse ruumi, et alustada rühmatööga. Moodustati viis rühma, kus arutati erinevaid teemasid, mis seondusid kõik õpilasesinduse tööga. Grupid esitasid oma ideed ja üritus lõppes ilusate tänusõnadega kell pool kolm. (Kadri Talvik)

Mis on sind motiveerinud olema ÕE-s? Mind on motiveerinud teised liikmed, kes on olnud eeskujuks ja kelle moodi olen kogu aeg tahtnud olla . Üheks motivatsiooniks on seegi, et Õpilasesinduses olemine annab juurde julgust, iseseisvust kui ka tarkust. Koolitused, mida oleme praeguseks läbinud, on olnud kasulikud

Kas see, et jätkad õpinguid Tsirguliina Keskkoolis, on seotud kuidagi ÕE-ga? Osaliselt on, sest ma tahtsin nii väga olla edasi õpilasesinduses, tahtsin astuda järgmise sammu, soovisin oma pisikese unistuse täide viia ja seda ma ka suutsin.

Olid sa väga üllatunud, kui sind valiti õpilasesinduse presidendiks? Ausalt öeldes polnud üllatunud, sest arvasin, et saan presidendiks. Kuid valimistel oli ikka väike närv sees, et äkki ikka ei lähe kõik loodetult.

Kui tähtis on ÕE president olla? See on väga tähtis, sest president juhatab koosolekut, kontrollib ülesannete täitmist ja minu tööst sõltub ka ürituste kordaminek. Presidendiks olemine toob endaga kaasa väga palju huvitavaid tegemisi, samuti palju tööd, pikki koosolekuid ja pingelist mõttetööd.

Õpilasesinduse eestvedaja Kristi Kõiv. Foto: Kadri-Triin Kattai

Tore kohtumine Viimsis

Oled sa uhke, et saad olla õpilasesinduse president? Ma olen uhke. Olen uhke ka selle üle, et teised mind nii palju usaldavad ja usuvad minusse, et ka mina saan hakkama.

On sul mõni kindel soov, mida tahaksid ellu viia, olles õpilasesinduse president? Tahaksin kevadel läbi viia moešõu, kuid kahjuks pole keegi senimaani registreerunud. Üritusega on mul väga suured plaanid. Siit ka palve kõikidele, kes tegelevad kas või natukenegi riiete taaskasutusega, uute rõivaste õmblemisega või koguni ehete tegemisega - palun võtke ühendust, sest tahaks väga seda üritust korraldada. On teisi plaane, kuid need jätan veel enda teada. KADRI-TRIIN KATTAI

28.jaanuaril toimus Viimsi Keskkoolis Tore aastakonverents. Meie kooli õpilastest võttis sellest osa Remo Surri 11. klassist, Brenda Rosenberg, Kertily Virk ja Santa Raudsepp 8. klassist, Liina Suur 6. klassist ja õpetaja Anne Juust. Kokkutulemise põhjus oli T.O.R.E. 15. sünnipäev, kus saime torti süüa, teed/kohvi juua, tantsida ja T.O.R.E. laulu laulda. Pärast avamist läksid õpilased sinna töötuppa, kuhu nad ennast kirja olid pannud. Õpilaste jaoks oli kokku seitse töötuba: žonglöörimine, motivatsioon ja eesmärgid, selline sõber, foorumteater, võimalik võimalikuks - üheskoos, 100 minutit alasti tõde karjääri kohta, kuidas lugeda ridade vahelt. Juhendajatele oli töötuba nimetusega kui hooliv on meie kogukond. Ühe töötoa viis läbi ka meie kooli vilistlane Katre Kikkas, milleks oli motivatsioon ja eesmärgid. Pärast tutvustasime oma tegevusi, mida töötubades tegime. Kui kõik lõbu oli läbi, tuli tõsisem teema. Vaatasime üle tulud ja kulud ning eelmise aasta tegemised ja tegime möödunud aastast kokkuvõtte. Panime paika ka liikmemaksud ja selle aasta tegemised. Tänati koole, osavõtjaid ja töötubade juhendajaid. Päev oli küll pikk, aga huvitav. Saime kuulda Viimsi oma kooli bändi ja etlejaid. Nägime vanu toredaid sõpru ja nagu torekatele kohaselt, saime ka palju palju kallistada. (Brenda Rosenberg ja Kertily Virk)

Õpilaste loodud projekt annab noortele nippe ilu eest hoolitsemiseks 26. märtsil 2011 saab hoo sisse meie kooli õpilaste Meryt Salme (10. kl), Lisette Tohuse ja Hanna-Liina Pärnik-Perniku (8. kl) algatatud projekt «Iluakadeemia». Iluakadeemia koolitused on üks kord kuus Tõlliste Avatud Noortekeskuses TANK ning neid viivad läbi spetsialistid (jumestaja, juuksur, stilist, maniküür, tervisliku toitumise

ning eetika-esteetika). Viimasel kokkusaamisel annavad noored väikese eksami, et saadud teadmisi paremini omandada. Koolitustele on oodatud Tõlliste valla ja Tsirguliina keskkooli noormehed ja neiud vanuses 12-26 a. Eesmärgiks on anda noortele teadmisi ja kogemusi välimise ning sisemise ilu eest hoolitsemiseks. «Samuti

saab teada, kuidas riietuda ja käituda,» ütles projektijuht Lisette Tohus. «See on positiivne ettevõtmine ning kindlasti kasulik kõigile huvilistele. Eriti olulised on sellistel koolitustel praktilised nõuanded ja kogemused, mida iga noor saaks tulevikus kasutada,» märkis koolitaja, juuksur Kaili Haggi. Neiud kirjutasid koolituse ees-

märgiga, et noored oleksid aktiivsemad ja teadlikumad oma vaba aja sisustamisel ja elukeskkonna kujundamisel. Lisainfot leiad: www.anktank.ee või projekijuht Lisette Tohus (iluakadeemia@gmail.com)

Koolileht Tsirguke | Kevad 2011


Lk 10

Naerata - see paneb teisi huvi tundma, millest sa mõtled!

Tegemata tegusid on raske ümber muuta Seoses kandideerimisega Põlva-, Valga- ja Võrumaal, külastas Valdo Randpere paljusid koole, nii ka meie oma. Kooli ajal andekas, kuid ulakas Valdo Randpere ütles ettekande alguses, et tema eesmärk ei ole absoluutselt valimistest rääkida. «Ma usun, et see teid ei huvita,» ütles teadlikult Randpere. Valdo Randpere tahtis kooli õpilastele edasi anda sellise mõtte, et õpetajad tänitavad küll tüütamiseni, et tuleb õppida, õppida ja õppida, kuid tagantjärele mõeldes ei ole see lihtsalt vanainimese targutus. «See, mida sa praegu õpid, määrab ülikoolis paljutki. Nii tähtis hetk – kasutage see ära ja andke endast parim,» teadis järjekindlalt öelda riigikokku pürgija ja lisas, «Jõle paljud teod, mis praegu tegemata jätad, ei saa Sa iialgi järele teha või ümber muuta.» Abiturientidele soovitab ta alustada õppimisega Eestis ja siis viibida aasta või kaks välismaal ning tagasi tulla. Ka meie kõrgkoolid vajavad välismaalt

SANDRA PIKK

Eestimaa

Eesti on mu kodumaa. Armas riik on mulle ta. Omad sümbolid on meil, tahan rääkida neist teil.

Kevadel kui õitseb lill, mängib õues vilepill.

Väike riik on Eestimaa, teiste kõrval armsaim ta. Suuremat ei vajagi väike on mu majagi.

Suvel paistab päike ere, rõõmus kogu meie pere. Sügisel on põllud muldsed, puudel lehed jälle kuldsed. Talvel külm on suusamäel, kindlust teeme kahel käel. Minu kodu Eestimaa, ilma selleta ei saa.

Kristina Vainonen, 3. klass

PROBLEEM

Koolileht Tsirguke | Kevad 2011

kogutud impulsse, et kiirendada arengut. «Kui me siin kohapeal konnatiigis soperdame, ei ole areng nii iseenesest mõistetav. Minge ja käige korraks ära aga tulge kindlasti Eestisse tagasi,» lõpetas Randpere lühikese intervjuu. Enne riigikogu valimisi külastasid meie kooli veel Jaak Aaviksoo ja Marek Vitsur, keda koolipere ka raadio vahendusel kuulis.

Eestimaa

Pääsuke meil rahvuslind liigilt veidi suitsune. Rukkilill on rahvuslill. Õis tal siki-sakine.

Õpilased tõstatasid üles probleemi, sest WC-des ei olevat tihtipeale käte kuivatuspabereid.

Mõned julgemad kasutasid võimalust piltide tegemiseks. Foto: Timo Arbeiter

Mairo Parv, 3. klass

Eestimaa Eesti on mu kodumaa, kaunis väike riik on ta. Eestis palju saari reas, kõiki neid ma teadma pean. Eestis järvi on meil ka, ilma nendeta ei saa. Kaardil on ta täpike Eestimaa, mu lapike!

Marleen Parv, 3. klass

LAHENDUS

Koristaja Elli Kaarti küsitledes selgus, et käte kuivatuspabereid ei saa korraga palju panna, sest kukuvad välja. «Näen tihti, kuidas isegi paberid kraanikausis lihtsalt vedelevad,» lisas murelikult Kaart.

«Peaks uurima, kuidas teistes koolides on. Hea lahendus võib olla puhur - see on isegi hügieenilisem,» tõi välja lahenduseks kooli koristaja.

Koolileht TSIRGUKE nr 9  

Nr 3(9), 2010/2011 Õpilasesinduse liikmed viisid 14. veebruaril läbi töötubasid algklassidele ja neljapäeval, 10. märtsil leidis aset ka eda...