Page 1

LUGEJATEGA KOHTUMINE Tsirguliina Raamatukogus Raamatukogu külalistest loe lk 4

Nr 5

|

märts-aprill 2010

|

hindamatu

JUHTKIRI: TERE REMONT!

K

ui mõned kuud tagasi rääkisime meie kõigi ühisest juubeliaastast 2010, siis ei jää see kindlasti viimaseks ilusaks arvuks sel aastal. Uhke tõdeda, et juba viiendat korda on ilmunud koolileht – seega on meie Tsirgukesel eriline juubel. Oleme järjekordselt koolilehte uuendanud - viskasime välja sinise talvise värvi ja asendasime kevadisega. Ilmus ka uus rubriik, mis praegu jääb saladuseks sellest saad teada, kui lehe lõpuni loed. Nagu eelnevatel aastatel, võis kellakeeramisega kaasneda kevadväsimus, mis ehk tekitab siiani tunde, et ei jõua, taha ega suuda enam midagi teha. Olen minagi nõnda tundnud, vajanud motivatsiooni, mis oleks edasiviiv. Kastikesed mõtetega, mis pesitsevad ajalehe külgede ülemises osas, on minu arvates parimad entusiasmi suurendajad üldse. Tõepoolest, tusase tuju korral ma loen väärt mõtteid ja saan tuge, proovi ka Sina! Ära heida meelt, kui on raske, sest elu mõistmiseks peadki käänulised teed läbima, see õpetab: ööle järgneb ju alati päev ja iga halva taga on peidus midagi head. Näiteks väitis üks esineja TV-s, et Islandi tuhapilvede tõttu lennujaamadesse lõksu jäänud inimesed saavad nüüd aja maha võtta ja elu üle järele mõelda, sest inimestel pole kombeks kiirustamist lõpetada ja vaikust kuulata. Seega igas halvas võib leida midagi head! Lõpetuseks tahan kõikidele lugejatele soovida koolilehe meeskonna poolt rõõmsa tuju jätku ja jõudsat kolimist! Me loodame, et suudame juba ajalehe rohelusegagi te kevadpäevi veidi ilusamaks muuta! Sandra Pikk, koolilehe peatoimetaja

INFOTULP

KAS MÄLETAD

MEIE KOOLI NOORED

Endisest õpetajast loe lk 3

Reisist välismaal loe lk 8

õpetaja Ulvi Allikut?

külastasid vaheajal Ungarit

PERELIIKMED VALMISTASID KRISTIINA TAUKUL

üheskoos VÕILEIBU

Neljapäeval toimus meie koolis õpilasesinduse poolt korraldatud üritus Perepäev. Sel õhtul täitsid saali naerul näod. Kohal oli üsna palju perekondi, kes aktiivselt mängudest osa võtsid. Üritusel võisteldi teatevõistluses, kus iga võistkonna liige pidi valima endale ameti: rätsepa, korvpalluri, arsti, koka, tuletõrjuja ja ujuja vahel. Teistes võistlustes selgitati välja kiireim piimajooja, valmistati isuäratavaid võileibu ning üritati muna lusika peal hoides teatud vahemaad joosta. Perekondade teadmisi meie kooli kohta kontrolliti viktoriiniga. Võitjaid premeeriti loomulikult väikeste meenetega. Õhtujuht Remo Surri sai peo läbiviimisega suurepäraselt hakkama. Laule laulsid mudilaskoor, õed Miadžielec’id ja Karl-Martin, keda saatis klaveril Margit Aigro-Siibak. Kadi ja Sandra laulu saatis kitarril Rasmus. Õpilasesinduse liikmetega lauldi ühiselt selliseid üldtuntud laule nagu Uhti-uhti uhkesti, Kus on minu koduke?, Mu koduke ja Kevadel. Tantsudega esinesid tantsutrupp Marleen ja Mini Playbacki trupp (neist lähemalt lk 6). Lastel oli võimalus istuda joonistusnurgas mattide peal ja joonistada ilusaid pilte ning õhupallidega mängida. Viidi läbi ergutusmänge, mis rahva meeleolu tõstsid. Peolisi rõõmustasid vahvad maskotid, keda kõik kallistama ja kiskuma tormasid. Seinal rippus ideeplakat, kuhu said kõik oma mõtteid

kirjutada. Üritame järgmisel aastal teie ideeplakatile kirjutatud ideid Perepäeva korraldamisel kasutada. Lapsevanemad käisid õppealajuhataja juhendamisel kooli ruumidega tutvumas ja said rohkem aimu meie kooli põnevast elust. Sõna võtsid kooli direktor Heikki Järlik ja vallavanem Madis Gross, kes rääkisid peatselt algavast suurest remondist. Mina usun, et Perepäev õnnestus hästi, sest lõbusas tujus aktiviste oli väga palju. Meie ülesanne oli täidetud - teha üritus lastele ja nende vanematele. Tuldi kokku ning veedeti lustakalt aega, muu ei olegi oluline! Õnneks selline olevus nagu Igavus meie pidu ei külastanud. Hoiame pöialt, et järgmisel aastal tuleks peredele mõeldud päev veelgi vägevam!

Anname Teile teada, et sellel aastal siiski toimub koolis remont. Tegevust alustatakse enne 3. maid, mil tuleb õpetajatetoa poolsest majakorpusest välja kolima hakata. Järgmine koolileht ilmub maikuu lõpus! Hoia kõrvad ja silmad lahti, sest ka Sinul on võimalus liituda koolilehe meeskonnaga! Kevadpidu toimub 13. mail kultuurimajas.


1. Minu elu on 100% minu enda kätes

Õpilasesindus

Elu ei juhtu Sinuga, vaid Sina paned elu juhtuma. Sa ei ole asjaolude ohver, vaid oma õnne sepp. Kogu Sinu elu kujundamine on täielikult Sinu enda kätes ja sõltub sellest, kuidas sa reageerid elu väljakutsetele ja võimalustele. (internetmarketing.ee)

Potensiaalsed spordireporterid käisid konkursil REMO SURRI Nädalavahetus on parim aeg, et end korralikult välja puhata ja sõpradega õues käia. Mõned kooliraadio liikmed eelistasid ühel laupäeval, 17.aprillil, sõita Türi rahvusringhäälingu muuseumisse spordireportaaži konkursile, võimalik, et koguni tulevaste spordireporteritega mõõtu võtma. Meie koolist osalesid seal Remo, Jane, Jana ja Timo. Konkursi sisuks oli Vancouveri olümpia meeste 50 km klassikasõidu viimase 5 minuti kommenteerimine. Meil oli kasutada vaid mikrofon ja abiks monitorist tulev pilt koos suusasõidu taustahelidega. Kasutama

Tule Sinagi kauplema! KADRI TALVIK Teisipäeval, 16. märtsil, mõlemate söögivahetundide ajal toimus kirbuturg. Laat toimus muusikaklassis, kus müüa võis kõike kodus seisma jäänud asjadest kuni enda meisterdisteni välja. Lisaks võis müüa ka isetehtud suupisteid, mida tavaliselt seesugusel turul ei müüda. Müügile registreerus päris suur hulk õpilasi, kes kauplesid hindadega 5 kuni 25 krooni. Kirbuturg on hea võimalus teenida endale lisaraha. Järgmine kord osale Sinagi!

2

pidi loogikat ja monitoril olevaid andmeid. Meie reportaaž võeti linti ja need kuulatakse ühiselt üle koos professionaalsete spordireporteritega 18. mail ja selgitatakse välja võitjad. Saime palju kiidusõnu ja muuseumi töötajad olid koguni vaimustuses sellest, et neli õpilast tulid nii kaugelt ja vabatahtlikult konkursile osalema. Kooliraadio tegemine tuleb igati kasuks, mitte ainult raadiotöös, vaid ka üleüldises suhtlemises, raadiomaailm on ju suur ja lai. „Kavatsen elukutsevalikul lähtuda raadiohuvist ja end sellega tulevikus siduda,“ vastasin küsimusele, kuidas on muutnud kooliraadio tegemine mu elu. Jane aga vastas järgmiselt: “Kooliraadio on juurde andnud palju uusi ja huvitavaid kogemusi,

EÕEL kui elustiil! KRISTI KÕIV, foto Sander Gansen 9.-11. aprillini toimus Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis Eesti Õpilasesinduste Liidu 22. (XXII) üldkoosolek. Meie koolist osalesid 5 õpilast: Alisa Maltseva, Keiti Ust, Kristiina Ersto, Katre Kikkas ja Kristi Kõiv. Meie sõit Tartusse algas 10. aprilli pärastlõunal, sest mitmete tegurite (staarijäljenduskonkurss, lauluvõistlus, luulekonkurss) tõttu lükkus see edasi. Tartust võtsime peale Kristiina. Ostsime natuke süüa ja juua ning sõit Raplasse võis alata. Meist polnud keegi varem sinna sõitnud, kuid juhtnööride ja kaardi abil tundus teekond lihtne. Neli tundi autosõitu möödus kiiresti ja lõbusalt. Pärale jõudes oli ball lõppenud. Algasid karaoke ja muud seltskonnamängud. Kuigi olime väsinud, püsisime hilistel õhtutundidel visalt üleval. Järgmisel hommikul ärkasime üheksa ajal. Pärast tõusmist oli virgutav hommikuvõimlemine ja söök, mis

TOIMETUS

REPORTERID

Peatoimetaja SANDRA PIKK Kujundaja ja fotograaf TIMO ARBEITER Keeletoimetaja TIIU JÜRIADO

KAARIN GRANOVSKI LIISI HAGGI KRISTI KÕIV ETHEL LAUL ALISA MALTSEVA KADRIAN POSSUL

LIINA SUUR KADRI TALVIK KRISTIINA TAUKUL KEITI UST VALLO VIRNAS

KOOLIRAADIO

kindlasti sooviks tegeleda raadiotööga ka edaspidises elus.”

oli väga maitsev. Kell 10.00 algas kõige tähtsam osa: uue juhatuse valimine ja töögruppides ettepanekute arutamine ning muude tähtsamate otsuste vastuvõtmine. See kõik oli väga pikk protsess, väsitav, kuid kasulik. Vahepeal saime kõhtu täita võileibade, kringli ja joogiga. Üldkoosolek lõppes uue juhatuse ametisse kinnitamise ja tänamisega. Seejärel

pakkisime asjad, jätsime hüvasti ning võtsime ette teekonna koju. Üks päev üldkoosolekul oli väärt osalemist, sest need inimesed, kes seal tegutsesid, olid vapustavad. Nad on kogu aeg rõõmsad ja pakatavad ideedest ning nendelt on väga palju õppida. Kui ka Sinul on võimalus sellisel üritusel osaleda, haara võimalusest, sa ei kahetse.

Tsirgukest võid internetis lugeda siit: www.opilasesindus.timoo.net/koolileht Enda artikleid võib saata meie e-mailile: koolileht@tsirgu.edu.ee


2. Ma võin saavutada kõik, mida ette võtan

Sa võid saavutada ükskõik mida, millele sa keskendud. Usud? Kui sul oleks teadmine, et kui sa lubad endale midagi, siis see on samahästi kui tehtud? See on räigelt võimas.

Õpetaja Ulvi Allik lahkus Tsirguliinast raske südamega KEITI UST, foto Ulvi Allik Millist ametit hetkel peate? Lahkusin Tsirguliinast 2005. aastal. Sama aasta sügisel alustasin tööd Tartus Mart Reiniku Gümnaasiumis. Praegu õpetan esimese klassi poisse ja tüdrukuid. Olen oma tööga väga rahul. Eredaim mälestust Tsirguliina Keskkoolist? Mõnusaid ja helgeid mälestusi on palju. Esmalt meenuvad minu esimesed lapsed, kooli tublimad, töökamad, aktiivsemad õpilased (49. lend). Teiseks tulevad meelde head ja abivalmid kolleegid. Kolmandaks oli Tsirguliina kool üks suur ühine pere, kus kõik tundsid või vähemalt teadsid kõiki. Suures koolis see tunne puudub. Ma olen õnnelik, et olen saanud kogeda sellist ühtekuuluvustunnet.

Millega tegelete vabal ajal? Vabal ajal loen raamatuid, käin teatris. Mis on teie hobid? Ma pole endale eriti hobisid soetanud, kuid kord nädalas tantsin MRG õpetajate rahvatantsurühmas. Mis on Te elu moto? „Inimese elu mõte on temas eneses.“ Iseloomustage ennast 5 sõnaga? Täpne, töökas, hoolas, sõbralik, rõõmsameelne.

LEMMIKUD

Milline näeb välja ideaalne puhkus? Puhkus on ideaalne, kui saan olla koos Millised erinevused on linnakooli õpilastel võrreldes maakooli õpilaste- oma lähedaste ja armsate inimestega, kogeda midagi uut ja huvitavat. ga? Lapsed on kõikjal ühesugused. Mina Mida kardate kõige enam? ei näe erinevust linna -ja maalaste vahel. Pean end julgeks iniAndekaid õpilasi Film: „Kevade“ meseks. Ei oskagi välja leidub nii maal kui Raamat: elulooraamatud tuua midagi, mida võiklinnas. Paraku on Näitleja: Mirtel Pohla Pood: raamatupood sin karta. ka loodreid ja probSöögikoht: oma kooli söökla leemseid õpilasi nii Loom: hobune Täitumata unistus? maa- kui ka linnaVärv: sinine Söök: hea kodune soe söök ja toorsalat Olen kindlalt kahe koolis. Mõnikord Jook: tomatimahl jalaga maa peal olev peavad maal elaTV-saade: „Ringvaade“ Laulja: Maarja-Liis Ilus inimene. Ma ei armasta vad õpilased nägeunistada asjadest, mis on ma rohkem vaeva, et leida meelepärast koolivälist tegevust. kättesaamatud. Õnneks olen praeguseni Linnas on suuremad valikuvõimalused. Sa- suutnud muuta oma unistused reaalsuseks mas peab tõdema, et tubli laps saab kõikjal - järelikult täitumata unistusi pole. hakkama. Kui saaksite kuldkalalt soovida Kas oleks mõeldav, et tulete tagasi kolm soovi, siis millised need oleksid? Soovid, mida sooviksin, oleksid seotud meie kooli? Miks? Mulle meeldis töötada väikeses koolis. minu laste ja perega. Aga jäägu kuldkalalt Ega ma lahkunudki hea meelega. See ot- soovitu salasoovideks. sus tuli raske südamega. Seega ei välista Millisest ametist unistasite lapsevõimalust naasta kunagi Tsirguliina kooli, mis muutub aasta-aastalt kaunimaks ja põlves? Ma ei mäleta, et oleksin lapsepõlves ihakaasaegsemaks. nud saada kellekski konkreetselt. Meenub, Mis on õpetaja töö juures kõige ras- et mängisime onulastega sageli kooli ja kuidagi juhtusin just mina olema õpetaja kem? Kui amet meeldib, siis ei tajugi selle rollis. Õpetaja amet siis mind ei paelunud. raskusi. Pigem tunned, kuidas erinevad si- Mäletan, kuidas ma kindlameelselt lausutuatsioonid sind arendavad, panevad otsi- sin oma vanaemale, et õpetajaks ei hakka ma uusi lahendusi, muudavad tugevamaks ma elus mitte iial. Seega ära iial ütle ei iial. ja hoiavad mõttetegevuse erksana.

Intervjuu

HUVITAV PERSOON Kas noored on hukas, miks? See on keeruline ning mitme otsaga küsimus. Noori on erinevaid. Paljud teavad, mida nad elult tahavad, oskavad seada eesmärke ja pingutavad maksimaalselt arengu nimel. Paraku on neidki, kes ekslevad sihitult eluradadel. Õnneks osad suudavad peale mõningaid valusaid eluõppetunde pöörduda normaalsele rajale. Teine osa noorukitest jääb kahjuks ühiskonna jaoks kadunuks. Selline on juba kord elu seadus. - igaüks peab võitlema oma elu võitlust. Raamat, mille autor tahaksite olla? „Vana aja lood“ Kui saaksite maailmas ära muuta ühe asja, siis mis see oleks? Kui oleks minu võimuses, siis kaotaksin maailmast kurjuse.

Uskumatuid lugusid kooli ajaloost VALLO VIRNAS Praeguse keskkooli lõpetamise juurde ei käi mingeid erilisi sündmusi. Toimub aktus, pidulik lõpetamine, jagatakse lilli ja tänukirju, peetakse lõpukõned ning kooli ees tehakse veel viimased pildid. Pärast seda ei toimu enam kooli poolt midagi. Mõningad aastad tagasi oli aga selline komme, et peeti veel viimane nn süldipidu. Toimumispaik oli tavaliselt kool ja korraldajaks oli 11. klass. Süldipeoks kutsuti seda sellepärast, et peol pakuti süüa ja juua. Abimaterjale saadi lähedalasuvatest kolhoosidest ja üritust aitasid korraldada paljud lapsevanemad ja muidu tegusad inimesed. Muidugi ei puudunud peolt muusika ja tantsimine. Süldipeod kestsid tavaliselt päikesetõusuni,alles seejärel jäeti hüvasti ning mindi koju.

3


3. Maailm on täis võimalusi

Raamatukogu

Maailm on täis võimalusi ja nende hulk üha suureneb, mitte ei vähene. Tänapäeval tänu internetile ei pea sul olema üldse suurt rahakotti, et ehitada üles oma äri. Ole vaid ise tegija, hoia silmad lahti ja tegutse. Ära oota suurt võimalust, haara kinni väikestest ja ehita see suureks.

Kirjaniku raamatu pealkiri võib sündida kell 3 öösel TIIA raamatukogust 26. veebruaril oli Tsirguliina raamatukogus külaliseks Grete Kutsar, noorteromaani „Nukud ja õunad“ autor. Selliseid hetki ei ole just palju, mil romaani avaldab meie maakonnast pärit noor kirjanik ja tema teos saab populaarseks. Romaan ilmus 2009. aastal, kui Grete Kutsar oli veel Valga Gümnaasiumi õpilane. Praegu tudeerib Grete Tartu Ülikoolis psühholoogiat. Vastates küsimusele, kellena näeb ta ennast tulevikus, oli meie külaline kindel, et pigem psühholoogina. Kirjutamist peab ta oma hobiks, millega soovib edaspidigi tegelda. Kuidas sündis raamatu pealkiri? See ei ava millegagi raamatu sisu ega teemat. „ Kell kolm öösel,” oli otsene vastus meie küsimusele. Gretel läks raamatu kirjastamisega hästi - piisas vaid ühenduse võtmisest kirjastus „Pegasusega”, kuhu ta saatis oma käsikirja. Saime teada, et käsikirja kirjutamine oli raamatu valmimisel kõige nauditavam osa. Tõsine töö algas siis, kui kirjastus asus raamatut

RAAMATUKOGU

välja andma. Väga palju tuli teha muudatusi tekstis, esialgne tekst muutus palju lühemaks, kuigi raamat on praegugi üsna mahukas ja põnev. Huvitav, milline olnuks see siis, kui teos oleks avaldatud originaalmahus? Meie lugejad arvasid, et raamatus on hulgaliselt häid näiteid, mis on otseselt elust võetud, selles on head seletused ja põnevad tegelaskujud, nt Beatrice. Paljusid kuulajaid huvitas, kui palju on raamatus kirjanikku ennast? Kas selles on prototüüpe oma sõpruskonnast, koolist, õpetajate seast? Vastuseks kõlas, et nii ja naa, samas lootis noor kirjanik, et mõni õpetaja ennast sealt raamatust ära ei tunne. Miks valis autor sündmustiku tegevuskohaks Ameerika mandril asuva linnakese? Küllap seetõttu, et Ameerika on imedemaa ja seal on kõik võimalik. Kui tegevus toimuks väikeses Eestis, tunduks see liiga ebareaalne. Grete soovib, et raamatust tehtaks film, kuid ütles, et see võib unistuseks jäädagi. Suur tänu kõigile, kes kohtumisele kaasa aitasid. Tänusõnad Valga Keskraamatukogule, kes Lugemisaasta puhul aitas meid Varraku raamatukaupluse kinkekaartidega. Ühega neist tänasime huvitavat külalist Grete Kutsarit!

LOGOKONKURSS

Kutsun kogu koolipere osalema raamatukogu LOGO konkursist ehk panema paberile omi häid mõtteid sellest, milline võiks olla raamatukogu tunnusmärk. Raamatukogu on asutus, millel võiks olla oma logo – kujutis, mis identifitseerib raamatukogu ja mida saab kasutada kõikjal raamatukoguga seonduvalt (koduleht, kirjutised, kuulutused jne).

• • • •

Logol võiks olla: sõnad: TSIRGULIINA RAAMATUKOGU asutamisaasta: 1923 midagi raamatukogunduslikku tunnusmärke ka sellest, et tegemist on aleviga, mis on oma nime saanud lindude järgi

Kavandeid ootame raamatukogusse aprillikuu lõpuni, see tuleb märgistada autorinimega, et osaleda parima kavandi valimise konkursil. Kõikide kavandite autorite vahel loositakse auhinnad! Lisaks eriauhind parimale!

HEAD MÕTTE- JA KUNSTILENDU!

Maire Aunaste kinkis raamatu meie kahele lugejale TIIA raamatukogust 18. märtsil oli raamatukogus veel üks külaline - teleajakirjanik ja elulooraamatute autor Maire Aunaste. Kuidas juhtus, et ta meile sattus? Kuidas me saime endale külla tuntud inimese? Teadupärast tuleb tavaliselt sellisel puhul välja käia suurem summa raha, mida paraku väikestel rahvaraamatukogudel ei ole. Maire Aunastel ilmus 2009. a lõpus raamat „Mitte ainult meestest“ ja seda tutvustamas on ta käinud mitmetes raamatukogudes, esinemistasu küsimata. Nõnda siis juhtuski, et raamatu autor tuli hea tahte avaldusena ka meile külla. Veendusime nüüd ise ja saime kinnitust Mairelt eneselt, kui palju on vaja teha eeltööd, et suuta arendada vestlust, mis oleks

4

ladus ja kulgeks sujuvalt. Ei ole vaja ette valmistada küsimustikku, vaid esimene küsimus tuleb esitada niisugune, mille vastusest saab tuletada juba järgmise. Maire paluski esitada talle esimene küsimus ja selleks oli: „Milline roll on meelepärasem, kas kirjutamine või teletöö?“ (kusjuures, artikleid hakkas kirjutama Maire alles 38. aastaselt.) Küsimus oli nii laiahaardeline, et juttu jätkus kauemaks. Väga haarav oli kuulata Maire sekeldusi põhikooli lõpetamisest ja enese möllimisest kultuurikooli. Kultuurikool oli just see õige ja ainus koht õpingute jätkamiseks, kuhu Maire soovis minna, vaatamata vanemate ootustele ja lootustele. Tema televisioonitöö põhimõte ongi selles, et iga saade peaks andma informatsioo-

ni ning olema natuke õpetlik. Raamatut „Mitte ainult meestest“ oli võimalik autori käest osta ja seda võimalust kasutasid paljud kohaletulnud. Üllatuslikult said raamatu õnnelikuks omanikuks veel kaks meie lugejat, kellele kirjanik need lihtsalt kinkis. Soovin kõikide kuulajate nimel tänada Maire Aunastet, kes pakkus meile toreda elamuse.


4. Ma ei vaja teiste heakskiitu

Pole tähtis, mida teised inimesed sulle ütlevad. Oluline on see, mida sa ütled iseendale. Pole mõtet lasta end kõigutada teiste arvamusest seni, kuni tead oma südames, et see, mida teed, on õige. Otsusta, mis on Sinu jaoks õige ja mida sa tõesti tahad teha ning jää selle juurde.

Majandushuviliste

sisukas päev

LIISI HAGGI 5. märtsil korraldati Puka koolis majanduspäev, millest võtsid aktiivselt osa ka meie kooli gümnasistid. Üritus oli sisukas, õpilased said valida mitmete õpitubade vahel, milles sooviti rohkem osaleda, et teada saada midagi huvitavat. Mina valisin minikoolituse, kus räägiti peamiselt karjäärist. Juhendajaks oli karjäärinõustaja Marek Nõmmik, kes õpetas, milline näeb välja korrektne CV ning kuidas peab käituma tööintervjuul. Pärast õpitube jaotati meid gruppidesse, kus ühed mängisid internetipõhist Titaani ning teine grupp nautis mängu nimega Rahavoog. Pärast tehti kokkuvõtteid ning jagati õpilastele nänni. Majanduspäeva osalejad olid väga rahul, kõige enam meeldis õpilastele Rahavoog.

Kevadised sündmused

Suurepäraseid kogemusi lauluvõistlustelt

Kolmapäeval, 17. märtsil, toimus Tsirguliina kultuurimajas kohalik laulukarusell, kust võtsid osa ka meie kooli andekad lauljad. Žürii koosseisu moodustasid Maarika Troon, Inga Kasekamp ja Sandra Pikk, kes valisid välja parimad lauljad teise vooru jaoks. Otsuse langetamine polnud sugugi kerge, sest paljud lauljad olid samaväärsed, kuid siiski tuli valik teha. Žürii otsusel

saadeti edasi piirkondlikule laulukonkursile järgmised solistid: Janely Miadžielec, Birgit Miadžielec, Andre Viiand, Marissabell Miadžielec, Liis-Marleen Akkus, Kadrian Possul, Karl Martin Tabur ja Katre Kikkas. Klaveril saatis lauljaid enamasti õpetaja Margit AigroSiibak, kellel on särtsakust ja tahtmist nii paljusid õpilasi juhedada. Juba üsna varsti toimus

LIINA SUUR Tsirguliina kultuurimajas piirkondlik laulukarusell, kus osales lauljaid teistest valdadest. Eriti hästi esinesid meie koolist Janely Miadžielec, Kadrian Possul, Karl Martin Tabur ja Katre Kikkas – nemad pääsesid edasi Valgamaa Laululapse konkursile, mis toimus 10. aprillil Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses.

Lõbus matk - lumised kummikud ja vahvad avastused ANNIKA JOAKIT, 2. klass Me käisime klassiga neljapäeval, 1. aprillil matkal Emajõe ääres. Õpetaja palus võtta paaridesse ja mina võtsin Jannega. Matkal pidime kaarti jälgima - käisime ainult kaardile joonistatud punase joone järgi. Kui teele asusime, ei olnud porine, aga kui raudtee juurde jõudsime, uppusime mudasse peaaegu ära. Mina jäin pori sisse kinni ja Marleen aitas mind välja. Raudtee ääres nägime lapsuliblikat ja koerliblikat, metskitsedki jooksid üle raudtee, kuulsime laulmas metsvinti. Ema-

jõel oli üleujutus, vesi voolas väga kiiresti. Väikeses kraavis saime kummikud puhtaks pesta, seal veevoolus oli ka rohukonn ujumas. Lõpuks uppusime hoopis lumme, see oli kohati üle põlvede. Kui lumi sattus kummikutesse, oli paha tunne. Mäel raputasime kummikud puhtaks ja kõndisime edasi sarapuudeni. Nägime imepisikesi punaseid sarapuuõisi. Tagasiteel leidsime lumi- ja märtsikellukesi. Koolimaja juurde jõudes olin mina väga väsinud.

joonistusKONKURSS

Edukas esinemine luulekonkursil õpetaja MARIKA TROON Aprillikuu seitsmendal päeval toimus Sangaste seltsimajas järjekordne luulekonkurss, mis oli pühendatud vendadele Liividele. Esitada tuli kas Juhan või Jakob Liivi luuletus ning proosakatkend nende autorite loomingust, kes pälvinud Juhan Liivi luulepreemia. Meie kooli esindas viis õpilast: Liina 5.klassist, Kadrian ja Brenda 7.klassist ning Kristiina abituuriumiklassist. Valitud luuletused ja proosakatkendid kenasti ette valmistatud, võtsime suuna Sangastesse. Sangaste seltsimaja renoveeritud saal ootas etlejaid, lavale oli vallatu kevade poolt pillutatud rõõmsaõielisi vihmavarje - ja esinemisnärvi polnudki tunda. Võistlustulle astujaid oli 15, esimeseks tuli lavale minna kõige nooremal võistlejal - meie Liinal. Edasi ikka nii, kuidas vanus ja klassinumber suurenesid. Põhikooli osas käisid oma etlemisoskust näitamas kolmteist noort neidu, kelle hulgast oli žüriil kohustus välja valida kolm parimat. Gümnaasiumiklasside õpilasi oli

vaid kaks – Kristiina meie koolist ja Audentese spordikooli neiu Otepäält. Õnneks (või mitte) ei kordunud ükski luuletus ega proosakatkend. Esinejad olid oma rollis tublid ja igaüks püüdis kanda loetu sõnumi kuulajateni. Mõnel õnnestus see paremini, mõnel mitte nii hästi, kui võib-olla loodetud. Seetõttu tegi žüriigi oma paremusjärjestuse just selliselt, et põhikooli osas läks esikoht Palupera põhikooli, teine koht Otepääle ja kolmas meie kooli, Kadrianile. Gümnaasiumi kahevõistluse võitis Kristiina ning tema sai võimaluse esindada Valga maakonda Alatskivil, kus toimub esinemine Juhan Liivi mälestuseks. Võistluse puändiks oli žüriipoolne eriauhind Brendale efektsema apsaka eest: ta oli nimelt luksatanud ja peaaegu hääle kaotanud kohas, kus pidi ütlema “vahtu suust välja ajama”. Seltsimaja lavale pillutatud lillelised vihmavarjud said omanikud võitjate näol, poseeriti ka fotograafile ja siis tuli kojusõit. Olime rahul, et saime näha teisi esinejaid ja proovile panna esinemisoskust. Lahkumissõnad võistluse korraldaja Siiri Põldsaare poolt olid: „Kohtumiseni sügisel Koidulauliku valgel”.

Kooliraadio joonistuskonkurss “Minu kevadine päev” Ootame teie joonistatud pilte kooliraadio ruumi kuni 10. maini! Joonistada tuleb kindlasti A4-suurusele paberile!

Pilt peab olema kevadeteemaline! Laske oma fantaasial lennata ja joonistage üks kaunis kevadine pilt!

Rohkem infot:

Kooliraadio meeskond

5


5. Positiivsed mõtted viivad positiivse tulemuseni

Kevadised sündmused

Nii positiivsus kui negatiivsus on meeleseisundid – neid saab valida! Tõepoolest, vahel juhtub halbu asju, aga me saame sellega leppida ja edasi liikuda. Ekstreemjuhtumid kõrvale jättes - me saame oma emotsioone ja meeleseisundit enamasti valida!

Staarijäljenduskonkursil läks meil hästi! KADRIAN POSSUL Reedel, 9. aprillil toimus Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuse staarijäljendus konkurss Mini Playback Show 2010, mis toimus sel aastal juba 12ndat korda. Positiivne, et meie koolgi oli esindatud. Kõik, kes esinesid kavaga Fight For This Love, olid tüdrukud ja neid juhendas Sandra Pikk. Ta oli tüdrukuid hästi õpetanud, seda arvasid kõik, ka mina. Saavutasime teise koha ja eripreemia liikumise eest. Olime väga närvis, sest mõned tunnid enne esinemist avastasime, et kaks esinemisjakki on puudu. Siiski

ei kaotanud me pead ja saime probleemi lahendatud – tegime paar käiku poodidesse ja leidsime peaaegu identsed jakid. Kokkuvõttes läks meil tegelikult hästi, ise jäime väga rahule! Peale meie võtsid üritusest osa ka Tõlliste noored, kavaga Fix - Tsirkus, kes saavutasid enda vanusegrupis I koha!

Meie kooli noored avastasid vaheajal Ungarit

Kevadvaheajal, 23.03 – 28.03.2010 viibisid Valgamaa noored Ungaris, Kaposvari linna lähedal. Ka meie kooli õpilastel avanes võimalus madjarite maad avastama minna ja nendeks olid Vallo Virnas, Janek Vares, Kristiina Taukul, Remo Surri ja Sandra Pikk, kes osalesid projektis You Are The KINg (vt pilti lk 8). Reisi põhiidee oli demokraatia ning noortepresidendi valimised, mille läbiviimine oli kolmest erinevast rahvusest noore käes. Projektis osalesid lisaks eestlastele ka prantslased ja ungarlased. Projekti kaudu saime avardada silmaringi, nägime ju võõrast maad ja tutvusime Ungari kultuuriga. Reis oli õpetlik ja hariv, sest mõned meist said õppetunni, et inglise keele oskus ei peitu ainult õpitud teadmistes. Oluline, et sa julged suhelda ja vigu teha, sest mida rohkem suhtled, seda paremini kõnelemine välja tuleb. Seni pole ma inglise keelele nii suurt rõhku pannud, kuid keeleoskuse vajalikkust arvestades õpime seda kindlasti nüüd igal võimalusel. Tegevused toimusid peamiselt kaunis Kaposvari linnas, mis asus umbes kolme tunni autosõidu kaugusel Budapestist. Meie ööbimiskohaks oli hubane motell. Seal viibitud nädal aega tõi juurde palju kogemusi kui ka üllatusi. Näiteks olime veendunud, et pärast Eestisse naasmist ei taha keegi meist tükil ajal näha riisi ega pannkooke, sest me niigi saime seda igal päeval lõunasöögiks, vahel ka õhtusöögiks! Loomulikult esimene üllatus oli see, et Ungaris polnud raasugi lund maas. Päi-

6

SANDRA PIKK ja REMO SURRI ke säras ning linnukeste lauluviis kõditas õrnalt kõrva – milline imeline tunne pärast seesugust talve! Millised olid meie ülesanded? Esmalt aitasime läbi viia noortepresidendi valimisi, sest gruppidesse jagunedes saime endale ülesandeid: valimisprotsessi jäädvustamine kaameraga, teiste intervjueerimine, valimissedelite lugemine ja reklaamlipikute jagamine. See oli huvitav ja uudne kogemus, külastasime mitmeid koole. Liikudes jalgsi, nägime mitmeid vaatamisväärsusi ja küsisime kohalikelt nende kohta rohkem informatsiooni. Koolid olid huvitava kujundusega ja õpilased olid üllatavalt sõbralikud, meid võeti tõesti soojalt vastu. Naljakas oli, et näiteks Remo jalutas kooli koridoris, koolikott seljas, ja teiste õpilaste keskel jättis ta mulje, justkui oleks sealne õpilane. Ilmselt poleks nad aru saanudki, et tegelikult on ta välismaalane. Vabaaja tegevustest oli eriliselt huvitav farmi külastamine, kus olid erinevad koduloomad kui ka kiviheitemasin (katapult). Saime käia kontserdil, nägime hobuseid, kes saavad looduses vabalt ringi joostes tõelist vabadust tunda. Me oleme õnnelikud, et saime Ungarisse minna ja oleme veelgi rõõmsamad praegu, sest teame, et suve lõpus on meid ootamas sama projekti raames reis Prantsusmaale. Kuidas seal läheb, sellest saab kindlasti lugeda järgmise õppeaasta koolilehest.

Kuhjaga kogemusi

Põltsamaalt

ATS TAMM, foto Ott Juhkam 16.-17. aprillil käisin MTÜ Sooru Arendus näitetrupiga Põltsamaal vabariiklikul Kooliteatrite festivalil, kuhu me Valgamaa eelvoorust pääsesime. Sõitu alustasime 16. aprilli hommikul. Kohale jõudsime umbes 11-12.30 paiku, meie esinemise aeg oli alles 19.30. See oli mõnes mõttes hea, aga samas ka halb, sest tore oleks ju esimesena ära esineda, kuid kui hiljem näitled, saad teisi näha ja oma rollile mõelda ning korrektuure teha. Suur närvikõdi piinas mind kogu aeg. Mida lähemale esinemine jõudis, seda hullemaks minu olukord läks: vahel tekkisid peavalud, mis küll ruttu kadusid, siis keeras kõhus, söök ei läinud enam alla. Kui esinemiseni oli umbes 30 minutit, oli adrenaliin põhjas, kordasin sõnu, et need ometigi meelest ei läheks ja kõik hästi välja tuleks. Kui laval valmis olime, siis käed higistasid ja jalad värisesid. Aga kui esinemine pihta hakkas, kadus mul igasugune hirm, vaid väike surin oli kehas. Etenduse lõpus oli mõnus pingelangus ja organism läks täiesti töökorda. Esinemine läks meil hästi. Esimese päeva lõpus esines meile improteater, mis oli õhtu parim osa. Nad olid oma ala professionaalid. Publik oli kogu aeg kaasas ja kõigile meeldis väga. Kell 22:00 läksime kooli ning seal ööbisime. Teise päeva hommikul pidime tagasi kultuurikeskusesse minema, meile esinesid tantsijad. Ka see oli väga vahva, sest nad tantsisid ikka väga hästi. Kui autasustamine hakkas, kippus adrenaliin jälle möllama. Meid küll laureaatide sekka ei kuulutatud, aga meie juhendaja Sigrid Vilt sai tänukirja ja Rasmus võitis eripreemia särava osatäitmise eest. Kokkuvõttes oli festival tore kogemus. Juhendajatele jagas zürii nõuandeid, nii et järgmisel aastal üritame jälle vabariiklikku vooru pääseda ja teame, mida paremini teha.


6. Minu minevik ei määra minu tulevikku

Mõned inimesed arvavad, et nende mineviku asjaolud määravad nende tuleviku ja midagi ei saa parata. Me oleme dünaamilised olevused ja saame muutuda ja kohanduda – kui vaid tahame piisavalt. See, et sul pole minevikus olnud palju edu, ei tähenda mitte midagi.

Vilistlane Taisi soovitab keskharidust kõigile õpilastele ETHEL LAUL, foto Taisi Luht Millega praegusel ajal tegeled? Käin TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias ning õpin info- ja dokumendihaldust. Praegu on käsil kolmanda aasta lõpetamine, üks on veel ees. Kooli kõrvalt käin ka täiskohaga tööl TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia täienduskoolitustalituses. Miks just selle kooli ja töökoha valisid? Kooli valik tuli üpris juhuslikult. Esimesel aastal lausa kahtlesin, et kas dokumendihaldus on minu eriala. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkas mulle Viljandis meeldima – vahvad on kursuseõed, meeldib mõnus üürikorter ja hubane õpikeskkond. Kindlasti on oluline, et eriala lõpetades saan asuda erinevatele töökohtadele (arhivar, sekretär, spetsialist, juhi abi jne). Täienduskoolitustalitusse sattusin õnnekombel tööle. Kuna üks naine läks lapsehoolduspuhkusele, siis otsiti asendajat. Üks õppejõud soovitas mind ning nüüd olengi (jaanuarist 2010) õppekorralduse spetsialistina seal tööl. Kuidas oled rahul Tsirguliina Keskkoolist saadud haridusega? Ma ei tohi nuriseda, sest olen ikkagi maakoolist saadud haridusega jõudnud ülikooli. Võib-olla arstiks või õpetajaks ei saa, aga tunnen, et seda pole mulle vajagi. Seda

HUVITAV PERSOON

Kui ma varahommikul kooli jõuan, tervitavad esimeste inimestena mind õpetaja Ülle Vihm ja meie kooli töömehed - õues Aivar Mitt ja majas Tauno Ristolainen. Enne, kui õpilased kooli jõudsid, käis Tauno terve kooli läbi - mis on katki läinud, saab korda tehtud. Heatahtlik ja rahulik mees Tauno räägib õpilastest positiivselt. Ta ei kipu kedagi süüdistama, kuigi minu arvates need pistikud ja lülitid päris ise katki kindlasti ei lähe. Sattusin ühel hommikul Taunoga pikemalt juttu vestma ja sain teada

ütlen küll, et igal endast lugupidaval inimesel peaks olema keskharidus, kasvõi kutsekoolis omandatud. Lihtsalt totter, kui laiskuse tõttu on jäänud kool lõpetamata - see tõmbab kohe hoobiga mõned uksed kinni. Kas Sulle meeldis meie koolis käia? Meeldis küll. Toimusid vahvad stiilipäevad, millest meie klass aktiivselt osa võttis. Mäletan, kui olime terve päev kilekottides. Kõige kihvtimaks klassipildiks ongi minu arvates Rock`i päeval tehtud pilt, kus kõik on nagu ehtsad rokkarid.

Millega vabal ajal tegeled? Viljandis käin kooli segarühmas, lisaks JJStreet`i hip-hop trennis. Muidugi ei ole suutnud loobuda Midrilindude vahvast seltskonnast. Mida vähem aega, seda rohkem olen hakanud seda väärtustama. Nädalavahetustel üritan Laatresse jõuda, maal on ikka mõnusam olla. Kas Sulle meeldis olla ÕE president? Meeldis küll, sest siis sai igal pool käia (konverentsidel, koolitustel jne). Muidugi kaasnesid sellega teatud vastutused ja kohustused. Mul on väga hea meel, et teil on lõpuks kooliraadio ja toimiv ajaleht, sest nende arendamisest räägiti juba enne seda,

Intervjuu

HUVITAV PERSOON kui mina presidendiks sain. Mida muudaksid koolis? Soovitan õpetajatel olla aktiivsemad, sest arvan, et õpilased respekteeriksid õpetajaid rohkem. (Näiteks mingi moeshow, kust võtavad osa ka õpetajad). See tooks õpetajad ja õpilased ühele tasemele. Kiitust avaldan Koidula Soele, kes on stiilipäevadest aktiivselt osa võtnud, kohe põnevam oli teda jälgida keemiat õpetamas.

Kuidas Sulle meeldis Sugari juhendamine? Minu jaoks oli Sugari tantsuõpetajaks olemine suur kogemus. Näha, kuidas tüdrukutel peale esinemist silmad särasid ja kuulda, kuidas nad aina ütlesid, et tahaks kohe veel esineda, on ikka väga hea tunne. Sugar esines Tsirguliina kultuurimaja jõulupeol, kooli jõulupeol ja Koolitantsul. Viimasel üritusel saadi eripreemia hea emotsiooni ja kostüümi eest. Peale seda avaldati Sugari tantsust Valgamaalases pilt ning TV3 uudistes väike videolõik. Ainult viis kuud tegutsenud tantsutrupi jaoks on see päris suur saavutus. Aitäh kõikidele tüdrukutele, kes Sugaris on tantsinud! Andsite mulle kõvasti motivatsiooni ja indu juurde. Loodan, et kohtume sügisel, uuesti, nautige kevadet!

Endine töömees Tauno tööd ei karda

palju huvitavat. Tauno on rahvuselt soomlane. Tema pere elas Peterburi lähistel. 1937. aastal kaotati seal soomekeelsed koolid ning sõja ajal saadeti kõik soomlased välja. Pere sõitis Novgorodi, kus Tauno sündiski. Hiljem tuli pere Eestisse. Kui ma küsisin, millal Tauno Sooru kodumaja ostis, sain üllatava vastuse: “Ma ehitasin selle maja ise. Kui olin 25 aastat vana, siis oli maja juba valmis.” Tauno on reisinud Armeenias, Karpaatides, oma vanemate kodus Petrodvoretsis. Küsisin õpilastelt, kas nad tunnevad meie kooli töömeest Taunot. Mõni ei teadnud midagi, aga Lii-

õpetaja SVETLANA OPER na Suur küll: “Täiega vinge onu! Suvel me tahtsime Anabelliga kusagilt õunu saada, siis tuli kohe meelde onu Tauno. Teadsime, et ta on tõeliselt hea ja lahke inimene. Nii siis võtsimegi Anabelliga suuna Tauno juurde. Oli küll veidi piinlik minna küsima, ent tegime seda viisakalt. Tauno oli kohe nõus. Tal on väga ilus ja suur aed koos õunapuudega, mis olid täis pirakaid õunu. Ta tahtis meile terve aiakäru õunu sokutada, kuid me polnud sellega nõus. Siis andis ta meile tohutu kilekotitäie suuri ja magusaid õunu. Onu Tauno on väga sümpaatne mees: räägib toredat juttu, kannab ägedaid rokkarite prille, kui suvel oma aias tööd teeb. Kui koolis on tuju halb ja Tauno mööda kõnnib, siis on tal alati midagi naljakat öelda või teha, nii et tuju läheb rõõmsaks.”

7


7. Õnn on teekond, mitte sihtpunkt

Huvitavat

Inimesel tekib illusioon, et kuskil seal ees on üks sihtpunkt, kuhu jõudes kõik saab olema maru hea. Targad aga teavad, et tähtis on teekond, sest see ei tohiks kunagi lõppeda!

PILTPILDIS 12. klassi tutipäev

Kohaliku laulukarusselli võitjad You Are The KINg projektis osalejad Eestist

BLOGI: PEATOIMETAJA JA KUJUNDAJA KIIRE NÄDAL

Nii nagu kõik asjad vajavad muutust, vajab seda meie koolilehtki, ka värvide ja rubriikide suhtes. Sel korral võite lugeda midagi teistsugust – blogirubriiki. Võtame igas järgnevas väljaandes luubi alla kaks huvitavat tegelast, kes räägivad meile ühest enda nädalast, blogivormis. Uued asjad vajavad katsetamist, seega otsustasime meie,Sandra ja Timo, avalöögi teha. Niisiis, järgnevad päevad räägivad sellest, milline on koolilehe peatoimetaja ja kujundaja üks nädal enne lehe ilmumist. Mõnusat lugemist! Peatoimetaja Sandra Esmaspäev kell 01.16: Praegu oleks viimane aeg magama minna või noh, tavaliselt on see ehk kõige hilisem kellaaeg pea padjale panemiseks. „Poleks nagu midagi tähtsat vaja enam teha,” mõlgub pidevalt mõtteis, kuid ausalt öeldes on neid „tähtsaid” asju praegu päris palju. Neljapäeval on perepäev, mis nõuab ettevalmistust. Reedel on koolimeedia konkurss, kuhu plaanime kooli aprillilehe saata. Kas jõuame valmis? Miks artiklid nii hilja tulevad? Mida küll juhtkirja kirjutada? Need küsimused vaevavad mu pead. Kurvastab, et olen haigeks jäämas, kuigi see oleks tõesti viimane asi, mis minuga praegu juhtuda tohiks. „Mäeküla piimamehe” seltsi minnes… Teisipäev kell 02.57: See, mida eile kartsin, sai teoks – olen haige. Täna ma midagi pikalt ei räägi, pärast kooli istusime kujundajaga maha ja mõtlesime artiklitele pealkirju. Timo tegi oma tööd ja mina teises arvutis vaatasin läbi artiklid, mis oleks vaja parandusse saata. Muuhulgas jõudsin kiiresti valmis juhtkirja ning nüüd peaks veel mõne artikli kallal töötama. Vaatasime üle pildid, mis lehte lähevad. Neljapäev kell 22.30: Natukene aega tagasi jõudsin perepäevalt koju. Üldkokkuvõttes läks hästi, eesmärk sai ju täidetud, mis on KÕIGE tähtsam. Veider, juba teine kord on nii, et kui koolileht hakkab valmima, juhtub printeriga midagi (eelmisel korral said värvid printimise ajal otsa). Kerge paanika tekkis, sest otsustasime reedel saata väljaprinditud lehe konkursile, kuid pole hullu, saadame pdf-failina. Üldiselt täna ei saanud eriti koolilehega tegelda, sest tegemist oli rohkem kui küll. Reede kell 20.03: Koolilehe artiklid on olemas. Kui täna hommikul sai jutt perepäevast küljendatud, avastasime, et on vaba ruumi (näiteks artiklite all, mida tavaliselt infotulba jaoks kasutame). Täna kaalusime isegi blogirubriigi kaotamist, sest see poleks lihtsalt ära mahtunud. Sellegipoolest võtsime ühe kirjutise maha (mis meie kooliga otseselt polnud seotud). Koolilehe tagasiside: http://opilasesindus.timoo.net

8

Kujundaja Timo Esmaspäev kell 01.54: Hei, kallid sõbrad! Esmaspäev on olnud TÖINE. Koolis sai tegeldud peamiselt perepäevaga seotud plakatite-lendlehtede printimisega ja levitamisega. Salvestasime esmaspäevase kooliraadio saate, mille saadame koolimeedia konkursile. Koju jõudsin lõpuks kuue-seitsme vahel. Lugesin mõningate pausidega kuni 11ni raamatut. Seejärel oli võimalus tegeleda koolilehega, mida teen siiani. Nüüd jätkan oma tööd ja õige varsti saab taas raamatut lugema asuda ja seejärel lähen magama. Edu mulle. Teisipäev kell 02.51: Tere õhtupoolikust! Teisipäeva märksõnaks on kindlasti KIIRE. Tegemist on olnud tõesti väga intensiivse päevaga, sahmerdamist oli isegi liiga palju. Toimus 12. klassi tutipidu. Tihti pidin mitu korda jooksma ühelt korruselt teisele, saalist raadioruumi ja nii edasi. Ülikonnas polnud see jooksmine üldse nii tore. Pärast tutipidu asusime Sandraga koolilehte toimetama, kuid kuna ta pidi ära minema, jäin ise veel 7-ni kooli. Seejärel tassisin oma arvutikasti ja monitori koju ja teen praegu väikeste pausidega lehte edasi. Enamjaolt on artiklid paigutatud, mõned veel, siis on selle poolega korras. Üle jääb vaadata kujunduslik pool, et ei tekiks kogemata mingeid imelikke apsakaid. Nüüd aga asun perepäeva jaoks kavasid tegema ja seejärel ära tudule. Tsau! Neljapäev kell 00.47: Neljapäev on olnud tõsiselt kiire ja pingeline. Eile sai veel käidud pärast õpetaja Operiga endist kooli töömest Taunot pildistamas, kuid ettevalmistused perepäevaks võtsid oma aja. Plakatit kultuurikeskusele tegin samuti tükk aega. Õnneks või kahjuks väga palju aega koolilehe tegemise peale sellel päeval ei jäänudki, kuid leht oli juba peaaegu valmis. Keeletoimetaja Tiiu parandas veel vigasid ning ise paigutasin juurde uusi artikleid. Nüüdseks olen kätte saanud artikli perepäevast, mis läheb esilehele. Jääb vaid lõplik kullipilk lehele suunata ning viimased vead likvideerida. Reede kell 21.36: Veel viimased parandused, ümbertõstmised ja paigutused ning leht on valmis konkursile saatmiseks! Aitäh kõigile abistajatele!

Koolileht-TSIRGUKE-5  

INFO TULP Tsirguliina Raamatukogus külastasid vaheajal Ungarit Anname Teile teada, et sellel aastal siiski toimub koolis remont. Tegevust al...

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you