Issuu on Google+

E T L L

E A B A

TÕULOOMAKASVATUS

EESTI TÕULOOMAKASVATUSE LIIT · EMÜ VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT

NR. 4

DETSEMBER 2005

Hea lugeja!

SISUKORD Loomakasvatus 2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2005. aasta 9 kuuga Veised 4 T. Põlluäär, A. Sonets. Euroopa punaste piimatõugude aretajate aastakoosolek Rootsis 6 L. Hansen. Holsteini ristamiskatsed Kalifornias 10 K. Kalamees. Vaata oma ninaotsast kaugemale! 12 P. Järv, R. Toi. Lihaveiste aretusprogrammist ja jõudluskontrollist 14 M. Voore, O. Saveli. Katselehmade eluajatoodang sõltuvalt praakimispõhjustest Sead 17 M. Kruus. Sigade jõudluse aretusväärtuse hindamine on muutumas 18 V. Vare, O. Saveli. Emiste viljakus tootmisfarmis Linnud 20 V. Tikk. Oma eriala spetsialistid Söötmine 22 H. Kaldmäe, M. Kass. Proteiinsöötadest ja proteiini kvaliteedist Mahetootmine 24 D. Younie. Loomakasvatussaaduste kvaliteet ja ohutus mahetootmises Kroonika 27 O. Saveli. Konkurss "Aasta põllumees 2005" 29 O. Saveli. Tähtsad üritused Saksamaal 31 In memoriam. Elmar-Ants Valdmann, Vambola Laanmäe 32 Eesti Põllumajandusülikool muutis nime

A. Juusi foto

Jällegi on käes jõulukuu, varsti aastavahetus, käes uus aasta ja algab kõik otsast. Kuid iga aasta on omapärane, iseäralik, kuid andmeid salvestamata eripära tuhmub või ununeb hoopiski. 2005. aastat võib veisekasvatajatele pidada küll uusfarmide aastaks, sest põllumajandusministeeriumi andmeil lasti käiku 20 uut ja rekonstrueeriti 9 farmi. Kokku viidi puhta ja karge õhuga vabapidamisega farmi üle 13 000 lehma, millega suurenes ka lehmakohtade arv 2000 võrra. Seega suudeti ühe aastaga viia Eestis vabapidamisele, platsillüpsile ja täisratsioonilisele söötmisele umbes 12% lehmadest. Eelnevate aastate kogemused innustasid ja toodangutõus muutub reaalsemaks. Eks EL-is olemine on toonud kasu, kuid väliskapitali osa ja farmerite sõltuvus pankadest vaid kasvab. Lihatööstus läheb aga pikkade sammudega Soome firmade kätte. Valga tööstuse langemine põrmustas tema varasema aja aatelisuse oreooli. Koos tööstusega läksid seafarmid, aga neile lisaks ka teisi tuntud seakasvatuse kantse. On jäänud Saaremaa, aga “kosilasi” käib seal pidevalt. Salmonelloosipuhang Talleggis mõnevõrra suurendas Eesti kapitali osa muna- ja linnulihatoodangus, kuid vaid hetkeks. Aretustöö on olnud edukas, sest kõikide loomaliikide jõudlusnäitajad paranevad märgatavalt. Edu oleks veelgi suurem, kui aretusühingute juhtkonnad saaksid enam tegeleda oma põhieesmärgi nimel – aretustööga. Segab üha kasvav bürokraatia, mida võib ajada uue liidu kaela, kuid aktuaalsust pole kaotanud nõukogudeaja kohta käinud fraas: “kangelaslikult ületame enda poolt püstitatud raskusi”. Aretusprogrammide, kordade ja mille veel muutmised ettekirjutustena on viinud aega, kus põllumajandusministeerium kirjutas ette, viis ellu ja kontrollis ise. Eestis aga peaksid olema juba tosin aastat eraõiguslikud loomaomanikele kuuluvad aretusühingud, kes ise kehtestavad nõuded, tingimused ja koostavad aretusprogrammid. Kahjuks on riigitoetus aheldanud aretusühingud riigiametnike meelevalda. Sellist riigiesindajate sekkumist aretusühingute loometöösse pole kohanud üheski ELi vanas liikmesriigis. Järelikult on veel arenguruumi. Aga kindlasti ka aretusühingute nõukogude/juhatuste liikmetel ei jätku alati kompetentsust, et teha kaugele ulatuvaid otsuseid. Kõik sõltub ka teoreetilisest ja juriidilisest ettevalmistusest, mida saaks parandada ühisseminaride kaudu. Eesti Tõuloomakasvatuse Liidul lükkus plaanitud seminar 2006. aastasse. Oleme optimistlikud, parandame koostööd ja teeme olnust õiged järeldused parandamaks Eesti tõugude aretusväärtust ja jõudlust! Edu kõigile uuel aastal! Olev Saveli 1


Tõuloomakasvatus

4-05

L O O M A K A S V A T U S Eesti loomakasvatus 2005. aasta 9 kuuga Ph. D. Matti Piirsalu Põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna nõunik Statistikaameti esialgsetel andmetel vähenes käesoleva aasta 9 kuuga, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, lindude ja kitsede arv ning märkimisväärselt liha (10%) ja munade (15%) tootmine. Ainult lammaste arv näitas olulist tõusutendentsi ning neid oli Eestimaal 4200 võrra enam kui aasta eest. Kõige enam ehk 17% vähenes veiseliha tootmine, seejuures piima kogutoodang kasvas 3% ja lambaliha tootmine 11% võrra. Tabel 1. Loomade ja lindude arv seisuga 30. september (tuh) Näitajad

2004

2005

2005/2004 +/-

%

Veiste arv

258,5

259,6

+1,1

100

sh lehmade arv

115,6

115,1

-0,5

100

Sigade arv

354,0

355,0

+1,0

100

54,6

58,8

+4,2

108

4,9

3,8

-1,1

78

2096,0 1920,2

-175,8

92

Lammaste ja kitsede arv sh kitsede arv Lindude arv

Allikas: ESA, PM põllumajandusturu korraldamise osakond

Piimatootmine ja turukorraldus Vaatamata kuivapoolsele ning jahedale kevadele andsid rohumaad korraliku saagi ning pikk soe sügis võimaldas kordusniitega olulist söödalisa saada. Seetõttu peaks nii piima kogutoodang kui ka toodang lehma kohta edaspidi veelgi kasvama. Piima toodeti 2005. aasta 9 kuuga Statistikaameti esialgsetel andmetel 510 841 tonni, mis oli võrreldes 2004. aasta sama perioodiga 3% ehk 13 324 tonni enam. Sellest kõige enam, 89 646 tonni ehk 18%, toodeti Järvamaal, järgnesid Lääne-Virumaa 59 320 tonniga, Pärnumaa 53 415 tonniga ning Jõgevamaa 53 362 tonniga. Piimatootmise suurenemine on enamikul juhtudel saadud produktiivsuse tõusu tulemusel, kuivõrd lehmade arv on pisut ehk 500 võrra väiksem kui aasta tagasi (tabel 1). Keskmine piimatoodang lehma kohta suurenes 2005. aasta 9 kuu jooksul 121 kg võrra ja ulatus 4342 kg-ni. Piimatööstustele realiseeriti käesoleva aasta 9 kuuga 439 178 tonni 4,1%-lise rasvasisaldusega piima, mis on 27 780 tonni ehk 6% enam kui 2004. aastal samal ajavahemikul. Piimatööstustele realiseeritud piima osatähtsus kogutoodangust ulatus 86%-ni ning kokkuostetud piimast kuulus eliit- ja kõrgemasse sorti 95%. 2

Käesoleva aasta 9 kuu keskmine piima kokkuostuhind oli 3978 kr/t, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes 170 krooni tonni kohta enam. Hinda on aidanud üleval hoida piimatööstustevaheline tugev konkurents. Euroopa Liidu piima ja piimatoodete turukorralduse aluseks olevale piimakvoodi süsteemile läks Eesti katseliselt üle alates 2003. aasta 1. aprillist. Käesolev, Euroopa Liidu kvoodimäärusel põhinev teine kvoodiaasta algas 2005. aasta 1. aprillil ning kestab järgmise aasta 31. märtsini. PRIA andmetel oli 30. septembri seisuga 1819 tootjale määratud kokku 611 375-tonnine piimakvoot, millest 549 517 tonni on tarnekvoot ja 61 858 tonni otseturustuskvoot. 30. septembri seisuga ehk poole aastaga oli sellest välja jagatud piimakvoodist täidetud 50%, mis tähendab, et piimatootjad tarnisid ja turustasid 304 939 tonni piima. See on 7% ehk 20 991 tonni rohkem kui möödunud kvoodiaastal samal perioodil. Lihatootmine Tapaloomade ja -lindude elusmass oli 72 155 tonni ehk 10% väiksem kui aasta tagasi. Lihatoodang vähenes kõikide lihaliikide lõikes, välja arvatud lambaliha. Et lambaliha osatähtsus kogu lihatoodangust on kaduvväike, siis ei avalda selle tootmise 11%-line suurenemine olulist mõju kogu lihatoodangule (tabel 2). Tabel 2. Lihatoodang elusmassis seisuga 30. september (tonnides) Näitajad

2004

2005

2005/2004 +/-

%

79 924 72 155

-7769

90

sh veistel

21 920 18 183

-3737

83

sigadel

41 933 39 374

-2559

94

394

+40

111

15 717 14 204

-1513

90

Tapaloomade ja -lindude elusmass

lammastel ja kitsedel lindudel

354

Allikas: ESA, PM põllumajandusturu korraldamise osakond

Sealiha tootmine ja turusituatsioon Sigade arv oli Statistikaameti esialgseil andmeil 30. septembril 355 000 ehk praktiliselt eelmise aasta tasemel. Lihatöötlemisettevõtete poolt kokkuostetud sigadest saadi 20 017 tonni sealiha, mis on 1250 tonni enam kui eelmisel aastal samal perioodil. Võrreldes eelmise aastaga oli sealiha keskmine varumishind 1164 kr/t kõrgem. Keskmiseks varumishinnaks kujunes 22 497 kr/t. Euroopa Komisjoni seisukohalt on Euroopa Liidu 25 liikmesriigi sealihaturu olukord käesoleval ajal suhteliselt hea. Erimeetmeid, nagu eraladustamine, rakendama ei


4-05

Foto 1. Sõit lõpmatusse

Tõuloomakasvatus

(M. Kruus)

pea ja eksporditoetuste määrade kinnitamisel pole samuti erimeelsusi tekkinud. Esmakordselt Euroopa Liidus olemise ajal rahuldati Eestis sealiha ekspordilitsentsi ja eksporditoetuse taotlus, seda nii augusti- kui ka septembrikuus. Suurimad sealiha eksportijad on Euroopa Liidu liikmesmaadest Taani, Saksamaa, Prantsusmaa ja Holland ning importijatest Saksamaa, Suurbritannia ja Itaalia. Suve- ehk grillimishooajal oli sealiha nõudlus võrreldes kevade ja sügisega mõningaselt kõrgem. Statistiliste numbrite ja Euroopa Komisjoni kommentaaride põhjal on turuseis sarnane eelnevate aastatega, kus hinnad langevad sügisel suvehooajaga võrreldes 1–5%. Kui juulikuus oli Euroopa Liidus keskmine sealiha kokkuostuhind 22.39 kr/kg, siis septembris oli see juba langenud tasemele 22.20 kr/kg. Eestis oli septembri viimasel, 39. nädalal, tootjale makstav sealiha hind 21.62 kr/kg. Eestis on 20 kg põrsaste hinnad kolmanda kvartali jooksul olnud vahemikus 465–511 EEK. Euroopa Liidu keskmine põrsa hind oli juulis 611.31 EEK ja augustis 590.65 EEK. Veiseliha tootmine Käesoleva aasta 9 kuuga toodeti meil 18 183 tonni veiseliha elusmassis, mis on 3737 tonni ehk 17% vähem kui aasta tagasi samal perioodil. Lihatööstuste poolt kokkuostetud veistest saadi 6639 tonni liha ehk 709 tonni võrra vähem kui eelmisel aastal. Oluliselt parem oli aga realiseeritud veiste kokkuostuhind. Kui 2004. a III kvartalis oli see 20 712 kr/t, siis käesoleval aastal 23 395 kr/t ehk 2683 kr/t suurem. Veise lihakeha keskmine mass oli 2004. a III kvartalis 216 kg, käesoleval aastal samal ajal oli see 225 kg ehk 9 kg raskem. 2004. a alguses rakendus Eestis nii veise- kui ka sealiha kokkuostul lihakehade kvaliteediklassi hindamisel (S)EUROP-süsteem, mis võimaldab senisest täpsemalt hinnata lihakehade kvaliteeti ja maksta tootjatele õiglasemat hinda. Uued hinnad on varasemate baasiliste asemel tegelikud tootjale makstud kaalutud keskmised hinnad. Veiseid oli III kvartali lõpu seisuga 259 600 ehk 1100 võrra enam kui aasta tagasi samal ajal. Lihatõugu veiste osatähtsus veiste üldarvus on viimastel aastatel jätkuvalt kasvanud. Kui 2004. a III kvartali lõpus oli lihatõugu ja ristandveiste pidajaid PRIA registri andmetel 442, siis käesoleva aasta samaks ajaks oli neid juba 594 ehk 34% enam.

Samal ajal lihaveiste arv on kasvanud 18% võrra ja ulatub juba 15 000-ni. Vasikaid sündis käesoleva aasta 9 kuu jooksul 86 000 ehk 1000 enam kui eelmisel aastal. Euroopa Liidust ei taotletud eksporditoetust veiselihale ega impordilitsentse täiemahulise tollimaksuga impordiks. Veiseliha osas rahuldati augustis üks ning septembris üks impordilitsentsi taotlus töötlemiseks mõeldud veiseliha tariifikvoodi raames impordiks. 2005. a III kvartalis muudeti Euroopa Komisjoni (edaspidi EK) määrust nr 2342/92 seoses tõutunnistusega, mis tuleb esitada puhtatõuliste lehmade eksporditoetuse saamiseks. Määruse muutmise eesmärgiks oli parandada tõupuhaste elusveiste eest eksporditoetuse maksmise korda. Tagasiulatuvalt muudeti EK määrust nr 690/2001 spetsiaalsete toetusabinõude kohta veiseliha sektoris. Kui algne määrus nägi ette kokkuostetud loomade korjuste töötlemise jäätmekäitlustehastes, siis Portugali Assooridel ei olnud see võimalik ning loomade korjused maeti veterinaarnõuete kohaselt. Määrusega tunnistati ka selline viis korrektseks. Veiseliha sektori eksporditoetuste maksmise korda muudeti III kvartalis kahel korral. Juulis jäeti eksporditoetusega toodete loetelust välja mõningad tooted ja sihtkohad, kuhu viimase viie aasta jooksul on veiseliha import olnud tühiselt väike või puudus hoopiski (määrus avaldatud ELT-s 14.07.2005). Septembris arvati eksporditoetusaluste toodete loetelust välja need, millest said üldjuhul kasu vaid üksikud ettevõtted (määrus avaldatud ELT-s 21.09.2005). Lamba- ja kitseliha tootmine ning turusituatsioon Lambaid ja kitsi oli 30. septembri seisuga kokku 58 800, mis on 8% võrra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal, kusjuures kitsede arv on jätkuvalt vähenenud. Kui 2004. aasta 30. septembril oli meil 4900 kitse, siis tänavu ainult 3800. Käesoleva aasta 9 kuuga toodeti meil 394 tonni lamba- ja kitseliha elusmassis, mis on 40 tonni enam kui mullu samal ajavahemikul. Euroopa Liidu lambalihaturu olukord püsis III kvartalis suhteliselt stabiilsena. Tuginedes asjaolule, et piirkonniti on lambakasvatustraditsioonid erinevad, tapetakse lõunapoolsetes riikides Kreekas, Hispaanias, Itaalias, Küprosel, Ungaris ja Portugalis talled noorelt ja nende lihakehad kuuluvad nn kergete kilda. Euroopa põhjaosas, sealhulgas ka Eestis, realiseeritakse lihaks peaaegu täiskasvanud talled, kelle lihakehasid nimetatakse rasketeks rümpadeks. Raskete rümpade hinnad langesid III kvartalis 69.59 Eesti kroonist kilogrammi eest juulikuus, 59.22 kroonini augustikuus. Keskmine hind kogu perioodi jooksul oli 0.46 krooni võrra madalam kui eelmisel aastal. Kergete rümpade hinnad III kvartalis tavapäraselt veidi tõusid. Linnuliha ja munade tootmine ning turusituatsioon Lindude arv oli 30. septembri seisuga 1 920 200, mis on 8% võrra väiksem kui eelmisel aastal samal ajal. Lindude arvukuse vähenemise peamiseks põhjuseks oli 2004. aasta lõpus alguse saanud salmonelloosipuhang Eesti ainsa linnuliha tootva ettevõtte AS Tallegg lindlates. Sellest tulenevalt vähenes käesoleva aasta 9 kuuga linnuliha tootmine võrreldes eelmise aasta sama ajaga 10% võrra. Kui 2004. a toodeti meil 9 kuuga 15 717 tonni linnuliha 3


Tõuloomakasvatus

4-05

elusmassis, siis käesoleval aastal oli toodang 14 204 tonni. Käesoleva aasta 9 kuuga toodeti meil 147 522 000 muna, mis on 15% võrra vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Munatoodangu vähenemise peamiseks põhjuseks on üha tihenev konkurents Leedu, Läti ja Soome munatootjatega. Nimetatud riikides toetatakse linnukasvatust nii siseriiklike vahenditega kui ka Euroopa Liidu struktuurifondidest, seetõttu on meil ebavõrdse konkurentsi tõttu raske turul võistelda. Euroopa Liidu kanamunade turg on madalseisust üle saanud ning keskmine kanamunade hind on alates juunikuu viimasest nädalast pidevalt tõusnud, saavutades 39. nädalal taseme 1446.22 kr/100 kg. Euroopa Komisjon prognoosib “küpsetushooajast” tingitud hinnatõusu jätkumist. Kõrgemad keskmised kanamunade hinnad olid 39. nädalal Taanis – 2143.58 EEK/100 kg ja Rootsis – 2018.41 EEK/100 kg, madalamad Belgias – 1142.20 EEK/100 kg ning Eestis – 1236.08 EEK/100 kg. Linnuliha keskmine hind on Euroopa Liidu liikmesriikides alates augustikuu teisest nädalast langenud, olles

Foto 2. Peretalu kanad

(A. Juus)

39. nädalal 23.78 EEK/kg. Euroopa Komisjon prognoosib hooajast tingitud väikest hinnalangust ka aasta lõpus. Kõrgemad keskmised linnuliha hinnad olid Prantsusmaal – 31.29 EEK/kg ja Soomes – 30.82 EEK/kg, Eestis oli linnuliha keskmine hind 39. nädalal 27.06 EEK/kg ning Lätis 22.53 EEK/kg.

V E I S E D Euroopa punaste piimatõugude aretajate aastakoosolek Rootsis Tõnu Põlluäär, Aive Sonets ETKÜ 25.–27. oktoobrini toimus Rootsis Skara linnas järjekordne Euroopa Punaste Piimatõugude (ERDB) Ühingu aastakoosolek, millest võttis osa 8 riiki, sealhulgas ka Eesti. Kogu konverentsi läbiv teema oli “Põhjamaade punaste tõugude jätkusuutlik aretus”. Teema algatajateks olid Taani, Norra, Rootsi ja Soome aretusliidrid, kes selle aasta aprillist teevad aktiivselt koostööd aretuspullide ühisel järglaste järgi hindamisel. Päeva avas korraldajamaa Rootsi aretusfirma Svensk Avel juht Magnus Hard, kes oma tervituses mainis vajadust säilitada punaseid tõuge, sest farmerid on neist huvitatud ja maksavad selle eest. Järgnevalt andis projektijuht, Norra aretusfirma Geno aretusjuht Torstein Steine ülevaate projektist, mis sai tegelikult alguse juba 2003. a. Ta oli rahul, et konverentsile oli kohale tulnud loodetust enam huvilisi. Seega on teema aktuaalne. Steine avaldas arvamust, et ainsaks alternatiiviks holsteini tõule on põhjamaade punased tõud, mis tähendab samaaegselt nii konkureerimist kui ka väga head koostööd punaste tõugude kasvatajate vahel. Järgnevalt said sõna kõikide põhjamaade punaste tõugude aretajad, kes andsid ülevaate oma tõu aretusprogrammist ja arengutest.

Soomet esindas aretusfirma FABA aretusjuht Jaana Kiljunen. Soomes on äärširi (AY) tõu arvuline ülekaal holsteini (HF) üle, vastavalt 71,2% ja 27,7%. AY toodang 2004. a oli 8010–4,39–3,44 holsteinide 8507–4,01–3,37 vastu. Soome farmid on mitmetõulised (2–3 eri tõugu ühes karjas) ja mitte väga suured. Nagu mujal, nii ka Soomes väheneb lehmade arv aastas keskmiselt 3%. Samas on aretuseks vajalik lehmade arv populatsioonis stabiilne. Rootsis tehtavast aretusest andis ülevaate Svensk Aveli aretusjuht Lars Olof Barström. Rootsis on ligikaudu 52% HF ja 48% rootsi punasekirjut tõugu (SRB) lehmi. SRB

Foto 1. SRB noorlehm 4

(T. Põlluäär)


4-05

Foto 2. SRB täiskasvanud lehm

Tõuloomakasvatus

(T. Põlluäär)

toodang 2004. a oli 8599–4,34–3,50, holsteinidel 9552–4,03–3,35. SRB somaatiliste rakkude (SRA) tase on aga vaid 95 000, HF-l 120 000. Rootsi karjades on keskmiselt 49 lehma. Kogu karjast seemendatakse 32% testpullide spermaga, seda plaanitakse suurendada 40%ni. Aretuses on suurim rõhk viljakusel, udara ehitusel ja selle tervisel. Rootslaste jaoks on väga oluline näitaja lehmale kulutatud tööaeg. Lehm peab olema terve, kiiresti ja kergelt lüpstav. Kuigi sugulusaretusega ei ole probleemi, kasutatakse siiski selle vältimiseks vastavat programmi. Aretuses ei kasutata punasekirjuid holsteini (RH) pulle, sest sellega kaasnevad “võidud” (piimatoodang, hea kinnitusega udar, hea väljanägemisega lehmad) ei kaalu üles “kaotusi”, mida RH kasutamine endaga kaasa toob. Rootslaste uuringute kohaselt halvenevad RH pullide kasutamisega viljakuse näitajad, tõuseb SRA, rahul ei olda ka jalgade näitajatega ning piima valgu- ja rasvasisaldusega. Et SRB piimatoodang on piisavalt suur, ei ole vaja kasutada piimatoodangut tõstvaid pulle. Rootslaste endi väitel SRB ei ole HF-le alternatiiviks. Tulevikku näevad rootsi punasekirju karja aretajad koostöös teiste põhjamaade punaste tõugude aretajatega (NAV – Joint Nordic Genetic Evaluation). Norra aruande esitas Torstein Steine. Kogu karjast on jõudluskontrolli all 95%. Kõik jõudluskontrolli alused karjad on ka aktiivsed aretuskarjad, kus testpullide spermaga seemendatakse 40% karjast. Norra punase tõu (NRF) kasvatajad teevad koostööd firmaga Semex, kelle kaudu vahendatakse NRF genofondi üle maailma holsteini tõu aretustunnuste parandamiseks. Põhjuseks NRF hea viljakus, udara ja üldtervis, poegimiskergus, madal SRA jt väärtuslikud funktsionaalsed tunnused. Taani punase tõu (RDM) aretusest tegi ülevaate aretusjuht Lisbet Holm. Taani punane lehm lüpsab täna keskmiselt 8298–4,25–3,55. Et püsida konkurentsis holsteiniga, peab taani punane lehm olema paremate tervisenäitajatega kui holstein. Eriti oluline on madal SRA ja tugevad, terved jalad. Eesmärgiks on probleemivaba lehma kujundamine, kes farmerile suuremat tulu annaks. Taani punane on tüübi poolest punaste tõugude hulgas esi- ja piimatoodangu poolest (rootsi punase järel) teisel kohal. Jäi kõlama Rootsi ja Taani aretajate mõte, et peab julgustama oma farmereid rohkem noori pulle kasutama. Lisbet Holm nentis, et eesti punase karja aretajad on kasutanud vaid Taani tipp-pullide (FYN Aks, R. Bahama,

R. Back jt) spermat, mis loob farmeritele igati hea baasi tulevikuks. Taani ettekandes näidati EPK 2004 Vissi (kohtunik Lisbet Holm) Fyn Aksi tütre Aasa pilti, kes ei jäänud millegi poolest alla teistele näidatud taani punastele lehmadele. Ka taani punast kasutatakse ristamisel järgmiste tunnuste parandamiseks: viljakus, taastootmine, poegimiskergus, pikaealisus ja püsivalt kõrge piimatoodang. Kasutatakse kahe tõu vahelist ristamist – HFxRDM. Taani holsteini kasvatajatel on juba 15-aastane kogemus kasutada taani punast ristamisel, saamaks tugevaid ja terveid loomi, kes peavad hästi vastu just vabapidamislautades. Projekti liiderriikide aruanded kuulatud, mindi sisulisemate teemade juurde. Põhjamaade geneetilise hindamise juht Gert Pedersen Aamand, rahvusvahelise geenipanga juht Erling Fimland ja projekti liige Anna Sonesson Norrast selgitasid lähemalt teema aktuaalsust ning asja olemust (töömeetodid, aretusväärtuse hindamine, avaldamine ja kasutamine, arvutuste alused jms). Päeva lõpetas diskussioon eelloetletud teemadel. Lõppsõnumiks jäi, et kogu koostöö edu sõltub aretuse eesmärkidest. Tähtsaks peetakse ühist hindamist, sest seeläbi saavad pullid palju täpsemad hinded ning nende usaldusväärsus tõuseb. Rõhutati, et aretajad mõtleksid rohkem uue põlvkonna peale. Teisel päeval moodustati kuus erinevat töögruppi, kus keskenduti järgmistele teemadele: • põhjamaade aretusorganisatsioonide roll punaste tõugudega majandamisel (aretuseesmärgid, pullide testimiste mahud, inbriiding, pullide vahetamine riikide vahel); • koostöövõimalused põhjamaade aretusorganisatsioonide ja maailma punaste tõugude aretusorganisatsioonide vahel; • võimalused koostööks Põhjamaade ja Baltimaade aretusorganisatsioonide vahel. Mõned mõtted grupitöödest: • kõige tähtsam aretuses on eesmärgi formuleerimine; • aretusedu peab tagama konkurentsis püsimise; • täna valitud vanematepaari pulljärglase aretusväärtus selgub aastal 2015; • testimise maht peaks olema riikide vahel ära jaotatud; • optimaalne testpullide arv ühe tipp-pulli saamiseks, aga ka poegade arv ühe tipp-pulli kohta; • testpulli tütarde üleskasvatamine võiks olla tasuline, mis motiveeriks farmerit; • esimese laktatsiooni andmetest saadakse 80% aretusinfost; • kõikides riikides peavad üksiktunnuste indeksid olema sarnase tähendusega ja üheselt mõistetavad, et neid kogu aretusväärtuse indeksis (TMI) kasutada; • kui tahetakse parandada funktsionaalseid tunnuseid, tuleb arvestada esialgu toodangu langusega; • tuleb aretada kergesti käitletavaid lehmi; • igale tunnusele peab kalkuleerima majandusliku näitaja (hinna). Põhjamaad teevad praegu tugevat koostöö. Väga oluliseks peavad seda ka Balti riikide punaste tõugude aretajad, kelle endi vahel peaks olema tihedam koostöö. 5


Tõuloomakasvatus

Pärast grupitööde arutelu jätkus aastakoosolek ülevaatega organisatsiooni ajaloost. Pärast juhtkonna aruandlust said sõna Saksamaa, Eesti, Läti ja Leedu punaste tõugude aretajad. Saksamaa punase karja aretusest andis ülevaate Claus-Peter Thordsen, angli tõu aretusjuht. Saksa punane lehm ehk angli tõug lüpsis 2004. a 7749 kg piima, rasva 4,83% ja 374 kg, valku 3,64% ja 282 kg. Sakslased näevad oma aretustöös lehma kui head söödaväärindajat, kes annab väga hea kvaliteediga piima, kellel on hea tervis, väga tugevad jalad ning keda on hea ja lihtne majandada. Anglit on eksporditud paljudesse riikidesse: Lätti, Leetu, Venemaale, Poolasse, aga ka Itaaliasse, Kanadasse, Uus-Meremaale, Ameerikasse jm. Angli tõugu on oma aretuses kasutanud ka Eesti karjakasvatajad. Eesti punase tõu aretusest tegi ülevaate Tõnu Põlluäär. Läti punase tõu aretusest rääkis Maris Lidaks, kes on vastutav läti pruuni tõu aretusprogrammide eest. Lätis on karja keskmiseks suuruseks 50–98 lehma, kelle keskmine aastatoodang 2004. a oli 4831–4,48–3,29. Karja aretuspotentsiaali tõstmiseks on ostetud tiineid punaseid mullikaid Taanist ja Rootsist. Leedu punase tõu aretuse ülevaate esitas aretusprogrammide eest vastutaja Juozas Darbutas. Leedu karjaaretajad on importinud tiineid mullikaid Taanist, Saksamaalt, Rootsist, Soomest. Leedus lüpsis punane lehm 2004. a 4836–4,46–3,50. Järgnes arutelu koostöövõimaluste üle Skandinaavia ja Balti riikide vahel. Tõdeti, et riikidevaheline koostöö on vajalik ja selleks on võimalused olemas. Oluline on and-

4-05

mete registreerimine, geneetiliste hindamiste ja aretuseesmärkide ühtlustamine. Kuidas seda kõige paremini teha, tuldigi koju järele mõtlema. Kõik ettepanekud saadetakse ERDB sekretariaati ja neid arutatakse tuleva aasta koosolekul Norras.

Foto 3. Vikeni katselaut läbi vaateklaasi

(T. Põlluäär)

Kolmandal päeval külastasime Soome-Rootsi-Taani aretusfarmi VIKEN, kus tehakse nii söötmis- kui ka aretuskatseid. Farmil on 280 ha maad, 320 lehma, 410 noorlooma ja 20 töötajat. Piimatoodang 10350–4,0–3,50, SRA tase 130 000. Loomade ostuks-müügiks või vahetuseks sõlmitakse farmeritega lepingud. Katsefarm on farmeritele vajalik ja kasulik, sest sealt saadakse suur osa teadmistest lehma söötmise ja majandamise kohta.

Holsteinide ristamiskatsed Kalifornias Les Hansen Minnesota Ülikool

dite sugulus tõuseb, sest sageli satuvad paari pull ja lehm, kes on omavahel lähisuguluses. Inbriiding röövib piimatootjalt tulu surnultsündide suurenemise, mullikate kasvukiiruse vähenemise, viljakuse halvenemise ja haigustele resistentsuse vähenemise tõttu. Inbriidingu peamine negatiivne mõju on just lehmade viljakuse vähenemises, sest suguluslooted on elujõuetumad ja lehmad aborteerivad tihti.

Huvi ristamise vastu on ilmselt olnud pidevalt kõrge kommertskarjades kogu maailmas. Viimase 50 aasta jooksul on Põhja-Ameerika holsteinikasvatajad jätkuvalt suurendanud ristamise osa. Asjaolud on muutunud vastavalt puhtatõulise holsteini ajaloolisele üleolekule võrreldes ristanditega. Piimahinna kujundamisel pannakse paljudel turgudel piima kuivainesisaldusele järjest suuremat rõhku kui vedelale osale, mis aga omakorda kahandab holsteini tõu eelist võrreldes teiste tõugudega. Holsteinide taastootmistunnuste halvenemine on selgelt dokumenteeritud enamikus maailma riikides. Peale selle on holsteini tõu poegimisjärgsed komplikatsioonid saanud probleemiks just viimastel aastatel. Teistel piimatõugudel esineb ka otseseid või emapoolseid poegimisraskuste mõjusid vähem, kui seda on holsteini tõul. Sageli on holsteini lehmad liialt suured, sobimaks paljudesse lautadesse. Selliste faktorite koosmõju põhjustab holsteini tõu poegimiste arvu vähenemist eluajal. Sugulusaretus e inbriiding Maailma holsteinipopulatsioonide probleemiks on saanud inbriiding. Efektiivsete aretusprogrammide tõttu tõuseb sugulus holsteini tõu piires jätkuvalt. Üksikute isen- Foto 1. Prantsuse normandia tõug 6

(L. Nolli)


4-05

Tõuloomakasvatus

taks 6,25%. Keskmise 5% tasemega lehmi seemendatakse sageli holsteinidega, kelle inbriiding on üle 6,25%. Tabel 2. Keskmine USA emasloomade inbriidingutase

Foto 2. Ristandlehm tavavärvusega

(E. DeBruin)

Tabel 1. Holsteini tõu üksikute isade sugulus ja osakaal USA-s Pull

Põlvnemine

Chief

Sünniaasta

Osakaal tõus %

1962

14,8

Valiant

Chiefi poeg

1973

13,6

Mark

Chiefi poeg

1978

13,2

1965

15,2

Elevation Starbuck

Elevationi poeg

1979

12,2

Blackstar

Elevation 2x ja Chief 2x

1983

15,8

Emory

Blackstari poeg, Chief 2x

1989

14,2

Kaks pulli – Chief ja Elevation – on sündinud 1960ndatel ja nende järglaskond moodustab praegu 30% kogu tõust (tabel 1). Blackstar on hiljem sündinud (1983), kuid tal on juba 15,8% järglasi holsteini tõus. Palju Blackstari poegi (Emory, Juror, Lord Lily, Duster, Patron) ja pojapoegi (Mtoto, Tugolo, Outside) on ka jätnud oma mõju tõule. Ajalooliselt ei ole ükski pull ületanud 16% piire, kuid Blackstar on ilmselt esimene, kes seda teeb. Globaalne geneetilise baasi kitsenemine on USAs tõsine, sest Põhja-Ameerika on asendanud ka mujal maailmas kohalikud aretusveised oma holsteinidega. Neli holsteini tõu pulli (Blackstar, Rudolph, Manfred ja Elton) domineerivad praegusel ajal testpullide isa- ning emapoolses põlvnemises, mistõttu nende kasutamisega on tendents vähendada lehmade viljakust ja eluiga. Eltoni järglaskonna tõus on 2005. aastal 11,6%, kuid see suureneb tema poegade (Durham, Convincer), eriti aga tema pojapoegade (O-Man, BW Marshall, Addison, Jesther ja Machoman) kasutamisel. Tabel 2 näitab jõudluskontrolli aluste emasloomade keskmist inbriidingutaset USAs sünniaasta järgi. Hindamine on konservatiivne, sest paljude veiste põlvnemises on lüngad ja nende põlvnemine ulatub vaid 1960. aastani. Teadmiste järgi, mis enne 1960. a toimus, võib järeldada, et peaksime lisama 2% kõikidele tänastele näitajatele (pole õige suurendada 1,5 korda). Inbriiding suureneb ameerika holsteinidel keskmiselt 0,1% aastas ja 2004. a sündinud lehmikutel on see keskmiselt 5%. Piimatoodangule oleks soodne, kui inbriidingutase ei üle-

Sünniaasta

Inbriiding, %

1994

3,5

1996

3,9

1998

4,2

2000

4,5

2002

4,8

2004

5,0

Mida 6,25% tähendab? Igal lehmal on kaks geeni kromosoomipaaris – üks kummaltki vanemalt. Inbriidingukoefitsient mõõdab tõenäosust, et geenid kõikides geenipaarides oleksid sarnased, sest need viivad sarnaste esivanemateni. Kui inbriiding suureneb, siis kahekordistumise (homosügootsuse) tõenäosus retsessiivsetel geenidel kasvab ja ebasoovitavate tunnuste esinemissagedus enamasti suureneb. Paljud tootjad ilmselt ei tea, et üksikute loomade inbriidingutase on soovitavast suurem. Suureneva sugulusega holsteini tõus on hädavajalik põlvnemise jälgimine, enne kui hakata emasloomi paari panema parimate isasloomadega. Et vältida sugulusaretust, pakuvad täpseid paaridevaliku programme USA seemendusjaamad. Ristamine Inbriidingu mõjusid saab leevendada ristamise kaudu. Ristamise mõju on täpselt vastupidised inbriidingu mõjule. Iga kromosoomipaari kaks geeni on ristamise tulemusel enamasti erinevad. Selle tulemusena geneetiliselt retsessiivsed tunnused ei avaldu. Vanad uuringud on näidanud, et ristandid on suurepärased tunnuste parandajad, mis on seotud viljakuse, tervise ja elujõuga. Ristamine peaks andma suurimat tulu, kui keskkonnatingimused jätavad soovida ja kui piimatootjad pole võimelised hoidma usaldusväärsena oma karjades lehmade põlvnemisandmeid.

Foto 3. Minnesota osariigi tšempion

(E. DeBruin) 7


Tõuloomakasvatus

4-05

Tagasivaade Holsteinide viljakuse ja elujõulisuse vähenemine mõjutas seitset suurt Kalifornia piimatootjat seemendama holsteini tõugu mullikaid ja lehmi punasekirjute pullide importspermaga. Kõikides karjades olid prantsuse piimatõugude normandia (N) ja montebeliardi (MB) ristandid holsteinidega. Et rootsi punasekirju (SRB) ja norra punane (NRF) tõug omavad ühiseid eellasi, siis selles uuringus käsitleti neid kui skandinaavia punaseid (SR) tõuge. Ristandlehmad alustasid poegimist juunis 2002. Mõned puhtatõulised lehmad püsisid karjas, mis võimaldas võrrelda puhtatõulisi ja ristandeid omavahel. Toodang Uuringusse kaasati ristandid ja puhtatõulised lehmad, kes poegisid esmakordselt juunist 2002 jaanuarini 2005, ja nende toodanguandmed. Kõikide lehmade isad ja ema- Foto 5. Ristandlehm rootsi punasekirju tõuga (F. Robinson) isad olid seemendusjaamade pullid. Uuringust arvati välja kõik vabapaaritusest saadud ja identifitseerimata järg- Tabel 4. Tegelik 305 päeva toodang (2-kordne lüps) 1. lased. Tegelikud 305 päeva toodangunäitajad (piim, rasv, laktatsioonil valk) arvutati USA geneetiliste hindamismudelite abil. Täpsustused tehti poegimisvanusele ja lüpsisagedusele Näitaja HF N x HF MB x HF SR x HF (kontrollpäeva kolmekordne lüps korrigeeriti kahekord9757 8530 9161 9581 sele lüpsile) ning laktatsioonile, mis kestis kuni 305 päe- Piim, kg va. Poegimise koht, aasta ja aastaaeg (4-kuine tsükkel) Rasv, kg 346,2 319,0 333,8 340,0 ning iga holsteini tõugu lehma emaisa geneetiline tase Valk, kg 305,3 276,7 293,0 297,3 kaasati 305 päeva toodangu statistilisse analüüsi. Tabelis R+V, kg 651,5 595,7 626,8 637,3 3 on esitatud analüüsitud lehmade ja pullide arvud. Ristand/HF, %

-8,6

-3,8

-2,2

Tabel 3. Analüüsitud lehmade ja lehmaisade arvud Poegimisraskused ja surnultsünnid Poegimisraskusi mõõdeti 1–5 punkti piires, kus 1 tähisHolstein (HF) 380 69 tas kiiret, kerget ja abita poegimist ning 5 äärmiselt rasket poegimist koos mehaanilise abiga. Tegelikult ühendati Normandia (N) x holstein 245 24 näitajad 1–3 ja nimetati poegimisprobleemideta grupiks, Montebeliard (MB) x holstein 493 23 4–5 näitasid raskeid poegimisi. Surnult sündinuks nimeSkandinaavia punane (SR) x holstein 328 13 tati ka vasikas, kes 24 tunni jooksul pärast sündi suri. Poegimisraskused ja ka surnultsünnid kui tunnused Piima rasva- ja valgutoodangu (R+V, kg) järgi ei erine- arvutati mõlemale, nii isale kui emale. Isatõug nud skandinaavia punaste ristandid puhtatõulistest holsIsatõu mõju selgitamisel analüüsiti eraldi esmaspoeteinidest eriti, kuid montbeliardi ja normandia ristanditel ginuid ja 2.–5. laktatsiooni lehmi. Andmete korrigeerimioli toodang väiksem (tabel 4). sel arvestati vasika sugu ja poegimise kohta, aastat ja aastaaega (3-kuised aastaajad). Kõikide tõugude keskmisena oli esmaspoeginutel raskeid poegimisi pullvasikate sünnil 15,5% ja lehmikute sünnil 7,3%, surnult sündis 18,8% pullvasikatest ja 5,6% lehmikutest. Seega oli rohkem probleeme pullvasikate sünnil. Tabelist 5 näeme, et SR-l oli kõige vähem poegimisraskusi ja surnultsünde, samal ajal kui HF-l oli neid kõige rohkem. Tõug

Lehmad

Pullid

Tabel. 5. Esmaspoeginud lehmade poegimisraskused ja surnultsünnid vasika isatõu järgi Isa tõug

Foto 4. Ristandlehma ema oli holsteini ja dörsi ristand (F. Robinson) 8

Sündide arv Holstein 371 Montbeliard 158 Šviits (AP) 224 Skandinaavia punane 1016

Raskeid poegimisi % 16,0 12,0 11,9 5,5

Surnultsünde % 15,7 13,2 12,0 7,9


4-05

Tõuloomakasvatus

Tabel 6 annab ülevaate puhtatõuliste HF 2–5 korda poeginud lehmade poegimisraskustest ja surnultsündide esinemissagedusest. Neil esines probleeme vähem kui esmaspoeginud lehmadel. Kuid taas oli rohkem probleeme pullvasikate kui lehmikute sündimisel, vahe oli peaaegu 2-kordne (7,9% ja 4,4%), sama ka surnultsündidel (8,4% ja 4,3%). Tabel 6. 2–5 korda poeginud lehmade poegimisraskused ja surnultsünnid vasika isatõu järgi Isatõug

Sündide arv

Poegimisraskusi, %

Surnultsünde, %

Holstein

1241

7,7

11,8

Normandia

327

9,1

6,5

Montbeliard

2385

5,7

4,4

Šviits

527

5,4

4,9

Skandinaavia punane

516

2,6

4,2

SR järglastel oli probleeme kõige vähem, kuid ka teiste tõugude pullidel oli isana vähem surnultsünde kui HF pullidel. Kõik emad olid puhtatõulised HF lehmad ja seega teiste tõugudega saadi ristandjärglased. Seega põhjustab inbriiding arvatavasti rohkem surnultsünde, kuid see võib olla seotud ka surmava geneetilise retsessiivse tunnusega, kuid seda pole veel avastatud. Ematõug Et hinnata poegimisraskuste ja surnultsündide erinevusi ematõu järgi, piirduti AP, MB ja SR isade järglastega, sest teiste tõugude järglaskond oli liiga väike. Seega uuriti vaid ristandvasikaid. Esmaspoeginud lehmi uuriti taas eraldi. Poegimisraskusi esines 11,4% pullvasikate ja 4,2% lehmvasikate sünnil ning surnultsündide näitajad esmaspoeginud lehmadel olid 13,6% pullvasikate ja 2,2% lehmikute sünnil. Tabelisse 7 on koondatud 2301 esimest korda poeginud lehma andmed.

Foto 6. Prantsuse montbeliardi tõu järglane

(F. Robinson)

päeva jooksul pärast poegimist. Väljalangemise määr kasvas 3,1%-le 305 päeva jooksul pärast poegimist ja see on peaaegu 2 korda kõrgem kui ristanditel. Tabel 8. Karjaspüsivus 1. laktatsiooni jooksul (%) Tõug

Arv

30 p

150 p

305 p

HF

692

95

91

86

N x HF

465

98

96

93

MB x HF

655

98

96

92

SR x HF

434

98

96

93

Eraldi võrreldi NxHF ristandeid (n=118) ja puhtatõulisi HF (n=283) teise poegimise järgi. Uuesti poegis 20 kuu jooksul 66% puhtatõulistest HF-st ja 82% NxHF ristanditest. Majanduslikult on 16% vahe tohutu. Viljakus Kriteeriumiks oli uuslüpsiperioodi pikkus päevades neil, kelle uus poegimine või tiinus oli tõestatud veterinaari poolt. Sellesse analüüsi kaasati lehmad, kes olid Tabel 7. Esmaspoeginud lehmade poegimisraskused lüpsnud vähemalt 250 päeva. Puhtatõulised HF lehmad ja surnultsünnid ematõu järgi olid selles analüüsis kõrgendatud valikuga, sest nende väljalangevus oli suurem. Uuslüpsipäevade järgi oli Ematõug Poegimiste Poegimisraskusi, Surnultsünde, 38%-l puhtatõulistest HF lehmadest periood 35–99 päearv % % va. Samal ajal NxHF ristanditel oli see 52%, MBxHF 43% ja SRxHF ristanditel 44%. Teisest küljest, 21%-l puhtaHolstein 1398 9,3 11,8 tõulistest HF-st oli uuslüpsiperiood vähemalt 250 päeva, N x HF 269 9,2 7,8 aga NxHF ja SRxHF14%. MB x HF

370

8,1

7,1

SR x HF

264

4,7

4,9

Tabel 9. Uuslüpsipäevad esimese laktatsiooni jooksul

SRxHF ristanditel (4,7%) oli märkimisväärselt vähem Tõug Lehmade arv Isade arv Uuslüpsipäevi poegimisraskusi kui puhtatõulistel HF-l, sama tulemus on HF 520 76 150 ka surnultsündide esinemisel. N x HF 375 24 123 Eluvõime 371 22 131 Juunist 2002 kuni oktoobrini 2004 esimest korda poegi- MB x HF nud lehmade karjaspüsivust hinnati 30, 150 ja 305 päeva SR x HF 257 10 129 pärast poegimist. Tabelisse 8 on koondatud karjaspüsivuse näitajad 692 puhtatõulise HF ja 1554 ristandi kohta. 520 puhtatõulisel HF-l oli esimese laktatsiooni keskPuhtatõulised HF-d läksid karjast välja kiiremini kui mine uuslüpsiperiood 150 päeva. Kõikidel ristanditel oli ristandid, 86% HF-st ja 92–93% ristanditest olid karjas ka uuslüpsiperiood HF-ga võrreldes märkimisväärselt lü305 päeva möödudes poegimisest. 1,7% HF lehmi suri 30 hem, NxHF 375 ristandil 123 päeva, mis on 27 päeva 9


Tõuloomakasvatus

4-05

keskmiselt lühem. Lisaks paremale viljakusele peaks ristanditest. Kõigil neljal grupil oli tiinestustase esimesest 16%-line parem karjaspüsivus majanduslikult kompen- seemendusest väga madal, kuid kolmel ristandite grupil seerima NxHF ristandite 8,6% madalama toodangu võr- oli see mõnevõrra parem. reldes HF-ga. Esimesest seemendusest jäid tiineks 22% puhtatõulistest HF-dest, 35% NxHF, 31% MBxHF ja 30% SRxHF

Vaata oma ninaotsast kaugemale! pm-mag Käde Kalamees EK Selts

juures peetakse silmas maatõu aretuse eesmärke. Seega on maatõu aretuses kasutatud sisestavat ristamist ehk verelisamist ja edaspidine aretus on toimunud ikkagi puhasaretuse erinevaid alavorme kasutades, nagu näiteks lähissugulastõu läänesoome veise kasutamine. Ka rootsi punase nudi tõu aretajad on kasutanud aretustöös läänesoome pulle. Kui loomaomanik toimib omapäi ja kasutab maatõugu veise seemendamiseks EK Seltsiga kooskõlastamata teiste tõugude pulle või spermat, siis järglast ei kanta tõuraamatusse. Tõuraamatusse kandmiseks sobivaks loetakse sellist maatõugu puhtatõulist lehma, kelle põlvnemine on dokumentaalselt (seemendustunnistused, tõu- ja karjaraamatud, põlvnemistunnistused, noorkarjaraamatud) tõestatud kolme põlvkonna ulatuses, välimik on maatõutüübiline ja nudi. Põlvnemise kahtluse korral kasutatakse EMÜ geneetika labori teenust põlvnemise tuvastamiseks geneetiliste markerite järgi. Eesti maatõu aretussuunad ja selleks sobivad aretuspullid või nende sperma valitakse EK Seltsi juhatuse koosolekul. Aretuseesmärgid on fikseeritud eesti maakarja aretus- ja säilitusprogrammis. Ainult neid tingimusi silmas pidades on võimalik säilitada eesti maatõugu kui rahvuslikku kultuuripärandit. EK Seltsil on taasasutamise 1989. aastast kontaktid soomlaste, rootslaste, norralaste ja hollandlastega. Hollandi Kuningriigi rahastamisel osaleb EK Selts Põhja-Liivimaa piiriüleses projektis koos Nigula Looduskaitsealaga. Projekt sai alguse 2002. ja lõpeb 2005. a. Sellel aastal lisandusid kontaktid ka prantslastega ja rootsi mägiveise aretajatega. Plaanis on tihendada suhteid lätlastega. Tutvus prantsuse geneetikateadlase Laurent Avoniga de l`Elevage'i Instituudi geneetika osakonnast sai alguse

Et olla muutuvas maailmas konkurentsivõimeline oma ohustatud veisetõugudega, on kindlasti vaja teada, mida teevad või kavatsevad teha teised riigid. Erinevate riikide aretajate ja teadlaste vahelised suhted on alguse saanud juba sajandeid tagasi. Eesti maakarja teadlik aretustöö algas juba 1909. aastal, mil Soomes erihariduse saanud Aleksander Lilienblatt soovitas eesti maakarja parandamiseks kasutama hakata läänesoome pulle. 1910.–1920. a toodi Eestisse 20 läänesoome pulli, 1920.–1926. a 39 pulli ning 41 lehma ja lehmikut. Miks kasutati läänesoome karja? Arvati, et eesti maakari on Lääne-Soomes leiduva maakarjaga lähedalt sugulane, sest mõlemad karjad olid välimuselt sarnased. Peeter Kallitil oli arvamus, et praegused lääne- ja pärissoomlased, kes enne Eestis asusid, viisid arvatavasti punase maakarja ühes ja peavad teda praegu läänesoome karja nime all. Seetõttu on ka edaspidi maakarja aretustöös kasutatud paremate läänesoome pullide spermat. Edasine maakarja aretus toimus puhasaretuse teel kuni 1955. aastani, mil sugulusaretuse vältimiseks kasutati ühekordseks sisestavaks ristamiseks Taanist imporditud dörsi pulle. Puhasaretusena kasutati ka läänesoome veiseid. Tõu arvukuse vähenemine ja sugulusaretuse oht kerkis päevakorrale uuesti 1980ndate lõpul, mil maatõu aretajad otsustasid katseliselt kasutada ühekordseks sisestavaks ristamiseks ameerika piimašviitsi, punasekirjut holsteini ja soome äärširi. Nende järglased olid valdavalt maatõutüübilised ja nudid, kuid nende piimatoodang ei suurenenud nimetamisväärselt, piima rasva- ja valgusisaldus isegi vähenesid. Et tegemist oli sihipärase ühekordse sisestava ristamisega ja edasi jätkati puhasaretusega, tunnistati ka 50% võõrveresusega maatõutüübilised ja nudid veised puhtatõulisteks maatõu veisteks ning sobilikuks tõuraamatusse kandmiseks, märkides tõuraamatu lehmadele erinevate tõugude veresuse. Nende tõugude kasutamine vähendas maatõule omast suurt piima rasva- ja valgusisaldust, seetõttu võeti 1990ndate alguses vastu uus otsus kasutada sisestavaks ristamiseks dörsi tõugu kui maatõule sarnast tõugu. Väikeses populatsioonis saab aretustööd teha, kui aeg-ajalt kasutatakse teisi sarnaseid tõuge. 1991. a loodi suhted rootsi punase nudi tõu kasvatajatega eesotsas Tom Rydströmiga ja Carl-Gustav Hedlingiga, kes kinkisid seltsile samal aastal pulli Frippe EK 170 ja 1997. a pulli Quatro EK 201. Teiste tõugude kasutamine Foto 1. L. Avon (p) ja L. Markey (v) T. Vahenurme karja uudiskäib ainult EK Seltsi juhatuse soovituste kohaselt, kus- tamas (K. Kalamees) 10


4-05

Tõuloomakasvatus

2004. a, Eestit külastas ta 2005. a mais. 25 aastat prantsuse ohustatud tõugudega tegelev teadlane käis Eestis koos magistrant Lucie Markeyga, kes teeb oma magistritööd läti ohustatud sinise tõu kohta. Külastasime maakarja suurimat, Kristo Vahenurme talu ja C. R. Jakobsoni talumuuseumi karja. Ringsõidul vahetasime infot, mida kumbki osapool on ohustatud tõugude säilitamiseks teinud. Suurte kogemustega teadlane kiitis Eesti saavutusi maakarja säilitamisel-aretamisel ja oli meeldivalt üllatunud, et suurem osa maakarjast on haaratud ka jõudluskontrolliga. Ta mainis, et nemad on alles selle tee alguses, sest väga raske pidi olema 2–3 lehma omanikule selgeks teha jõudluskontrolli vajalikkust. Samuti toonitas prantsuse teadlane, et väga oluline on ohustatud tõu aretuses kasutada suurt arvu pulle. Nemad varuvad ühelt pullilt vähemalt 3000 doosi spermat. Prantsuse riik toetab igati ohustatud tõugude säilitamist – kinni makstakse iga ohustatud tõu tõuraamatupidamine, samuti seemendusjaamade pullide pidamis- ja sperma varumise kulud. Ohustatud tõu toetust aga saavad karjad, kus on üle 7 lehma. Tõuraamatud antakse välja paberkandjal igal aastal ja postitatakse igale tõuraamatuveise omanikule. L. Avonile meeldis EK Seltsi põlvnemistunnistus. Prantsusmaal ohustatud tõugu veistele ostul-müügil põlvnemistunnistusi ei väljastata, sest kõik andmed on tõuraamatus olemas. Seetõttu sooviti maakarja veise põlvnemistunnistust mälestuseks ja see pidi neile pakkuma ka mõtlemisainet, kumb variant on parem, kas igal aastal välja anda tõuraamat või kasutada meie kogemusi. L. Avonilt aga sai EK Selts mälestuseks raamatu „Loomakasvatus Prantsusmaal“ ja 2003. a tõuraamatu Villard de Lans tõu kohta. Tabel 1. Prantsusmaa ohustatud veisetõud Tõug

Lehmade arv

Pullide arv

1990

2002

KS*

kokku

Armoricaine

20

118

9

17

Bearnaise

77

120

16

19

467

1200

17

33

87

186

18

19

198

770

27

27

Froment du Leon

48

221

10

10

Lourdaise

42

172

12

12

Maraichine

41

534

23

27

Mirandaise

170

536

12

14

Nantaise

55

388

13

13

Saosnoise

-

866

8

8

136

297

26

26

Bretonne P.N. Casta Ferrandaise

Villard de Lans

*) kunstliku seemenduse pullid

Prantsusmaal on seega 12 ohustatud veisetõugu, kellest kaks, Froment du Leon ja Bretonne P. N., on piimatüüpi, teised on kahesuunalised (nii piima- kui lihatüüpi). Prantslased hakkasid oma ohustatud tõugudega sihikindlalt tegelema 1977. a ja juba 1990. aastaks oli enamiku tõugude lehmade arv suurenenud. Seda põhjendatakse

elanikkonna teadlikkuse kasvuga geneetilise mitmekesisuse säilitamise vajalikkusest, samuti sellega, et on väärtustatud ohustatud tõugudelt saadavad erilised tooted. Talunik võib müüa oma toodet otse talust. Olin huvitatud, kas neil on ka geneetiliselt nudisid valkjaspunaseid tõuge. Seal ohustatud tõugude hulgas nudisid ei ole. Prantsuse geneetiku arvates on tõud sarnased, ehkki nende tõug on sarviline. Froment du Leon'i tõust anti paar pilti ja küsiti, kas tahame selle tõuga maakarja ristata. Tutvunud Froment du Leon'i aretusega, selgus, et see tõug on väga lähedas suguluses göönsi tõuga (Suurbritannia lõunarannikul). Omal ajal oli göönsi tõust vaimustatud maakarja aretusspetsialist Ain-Ilmar Leesment, sest tõug on hinnatud selle poolest, et tema piimast valmistatud või on väga kollane. Teatavasti näitab see piima suurt karotiinisisaldust, mis on heaks A-vitamiini allikaks. Siin on mõtlemisainet, et miks ka mitte tulevikus kasutada maakarja aretuses ja sugulusaretuse vältimiseks prantslaste samuti ohustatud tõugu Froment du Leon'i. Huvi selle tõu kasutamise vastu näitasid juba üles maakarja suurimate farmide omanikud – EK Seltsi juhatuse liikmed. Teine huvitav kohtumine oli juunis rootsi mägiveise kasvataja Jan Carlsoniga. Tõuaretaja ja praktik mainis, et rootsi mägiveise aretustöös on kasutatud nii soome mägiveist kui norra mägiveist, nad on praegu heas olukorras ja ohustatud tõu staatusest juba väljas. Kui 2001. aastal oli Rootsis 2324 mägiveise lehma, siis 2004. aastal oli neid jõudluskontrollis juba 3729. Kuidas suutsid rootslased nende arvukust nii kiiresti kasvatada? Üheks põhjuseks on see, et mägiveiseid kasvatatakse riigi põhjapoolses osas. Et see piirkond on vähem asustatud ja karmima kliimaga, siis maksab riik igale piimakilole peale 1 Rootsi krooni. Teine põhjus on see, et mägiveiste piimatoodang on keskmiselt üle 6500 kg aastas, mis on väikesekasvulise tõu kohta väga hea näitaja. Samuti sobib mägiveis kõige paremini Põhja-Rootsi kliimasse. Mägiveise Kasvatajate Seltsil on umbes 500 liiget. Jan Carlson oli väga imestunud, kuuldes, et Eestis ei soovita kuni 2012. aastani sugulastõugusid kasutada. Ta kahtles väga, kas ikka on võimalik 442 tõuraamatulehmaga tõugu säilitada sugulusaretusse kaldumata. Tema soovitus oli, et seda tuleks ikka julgemalt teha, kui soovitakse eesti maakarja arvukust suurendada. Septembris toimus kolmas kohtumine rootsi punase nudi veise kasvataja Elin Rydstromiga. Rootsi punane nudi tõug on eesti maakarja aretuskomponent (pullid Frippe ja Quatro) ja kuulub samuti ohustatud tõugude hulka. EK Seltsi huvitasid rootsi punase nudi tõu veiste tõuraamatusse kandmise tingimused. Rootsi punase nudi tõu aretuskomponendid on idanorra, läänenorra ja soome tõug, kelle pullide järglased kantakse tõuraamatusse ja kõik saavad toetust. Rootsi punase nudi tõu seltsi aretussuund on rootsi/idanorra tüüpi punane nudi tõug. Aretuses on kasutatud väga palju idanorra tõugu, nagu eesti maakarja aretuses läänesoome tõugu. Tom Rydstrom väitis isegi, et idanorra punane nudi tõug on rohkem Rootsi tõug kui rootsi punane nudi tõug. Neil on nõudeks, et kõik toetust saavad veised peavad olema jõudluskontrolli all. Rootsi punane nudi tõug on jaotatud vastavalt põlvnemisele 10 gruppi (0…9). Vahel aga kantakse isegi ilma põlvnemisandmeteta lehm 11


Tõuloomakasvatus

tõuraamatusse, kui ta välimik on sobiv rootsi punase nudi tõu alla kandmiseks. Huvipakkuv vestlus oli sel aastal veel Soome geneetikateadlase Juha Kantaneniga. Oli huvi, kuidas on Soomes lahendatud ohustatud põhjasoome tõu aretus ja tõuraamatusse võtmine. Selgitati ka eesti maakarja olukorda, millest selgus, et põhjasoome tõug oli analoogses olukorras 1980ndatel aastatel, mil aretuses kasutati rootsi mägiveise pullide spermat. Rootsi mägiveise pullid kanti aga pullide tõuraamatusse kui põhjasoome karja pullid ja nende järglased said ohustatud tõu toetust. J. Kantaneni sõnutsi on eesti maakarjal ja läänesoome tõul sama fenotüüp ning vastavalt mikrosatelliitide ja DNA mitokondriaalsele analüüsile on need kaks tõugu suguluses. Kantaneni arvamus oli, et praegusel etapil tuleks eesti maakarja tõuraamatusse kanda ka läänesoome pullid ja nende otsesed järglased ning neile peaks laienema samuti ohustatud tõu toetus. Edaspidi võiks kaaluda läänesoome pullide kasutamist ainult äärmisel vajadusel sugulusaretuse vältimiseks. Suhtlemisel teiste ohustatud tõugude aretajate, säilitajate ja teadlastega selgus, et ikka tuleb aeg-ajalt kasutada teisi sarnaseid tõuge sugulusaretuse vältimiseks. Eriti heas olukorras on need tõud, kellel on sugulastõud olemas teistes riikides.

4-05

Foto 2. Froment du Leon'i tõug

(L. Avon)

Kõigist nendest kohtumistest koorub välja tõsiasi, et aretus- ja säilitustöö on loominguline ja riigipiire ületav. Ühtegi toodangut andvat tõugu aga ei saa säilitada neid aretamata ja nii sugulastõugusid kui ka mõne huvitava teise tõu veretilga ühekordset lisamist kasutamata. Lõpetuseks 2004. aastal manalateele läinud kuulsa Eesti teoloogiaprofessori Evald Saagi õpetlikud sõnad, mis kehtivad nii kristlaste kui ka mittekristlaste kohta: “Ärge olge oleviku inimesed, vaid olge tuleviku inimesed!“

Lihaveiste aretusprogrammist ja jõudluskontrollist pm-mag Peeter Järv, EMÜ VL teadur Reet Toi, ETKÜ aretusspetsialist Seoses toetustega (ammlehma-, noorlooma- ja mahetootmise toetused) ja Euroopa Liidust eraldatud suure ammlehmade kvoodiga (13 416 ammlehma) on lihaveisekasvatus eriti populaarseks muutunud. PRIA andmeil on Eestis registreeritud üle 1500 lihaveisekasvataja ja üle 13 300 lihaveise (sh üle 3000 ammlehma ja lehmiku) ning esindatud on 10 lihaveise tõugu. Neist 7 tõu hulgas on puhtatõulisi veiseid: hereford (Hf), aberdiin-angus (Ab), limusiin (Li), šarolee (Ch), šoti mägiveis (Hc) ja hele akviteen (Ba). Piemont (Pi), belgia sinivalge (Bb) ja dekster (De) on esindatud ainult ristanditena. Kõige suurem arv ja enam levinud on kolm esimest tõugu, need moodustavad ka tõukarjade põhiosa. Lihaveiseid peetakse kõigis Eesti maakondades, enim on neid Läänemaal, Saaremaal ja Pärnumaal. JKK andmeil on 10. 11. 2005 seisuga lihaveiseid jõudluskontrollis kokku 7390, kellest ammlehmi on 2142, sh 742 ristandvasikaga piimalehma ja lehmikuid 3117. Enamiku neist moodustavad I–III põlvkonna ristandid (lihatõug x piimatõug), aga on ka 831 puhtatõulist lihaveist. Jõudluskontrolli lihaveised asuvad 423 karjas, neist 15 on tõukarjad. Loomade arv karjas kõigub 15–150 veiseni. Kuigi suuremates karjades on oma tõupull ning igal aastal on seltsi kaasabil sisse ostetud pulle ja tiineid lehmikuid, 12

Foto 1. Limusiini kari

(T. Põlluäär)

jääb ikkagi alles inbriidingu oht. Lihaveisekarjade koosseis on üsna heterogeenne ja aretusega tegeldakse vähe. Eeltoodust lähtuvalt (suur tõugude ja lihaveiste arv, karjade heterogeensus) ongi Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, millesse kuulub ka Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, välja töötanud lihaveiste aretusprogrammi. Aretuse eesmärgiks lihaveisekasvatuses on veiste lihajõudlusnäitajate parandamine. Lihaveiste puhul on need nuuma- ja tapatulemused ning liha kvaliteet, aga ka ammlehmade piimakus, emaomadused, reproduktsioonivõime jm.


4-05

Foto 2. Šarolee on suurekasvuline

Tõuloomakasvatus

(R. Toi)

sutada juba puhasaretuses. Sellist pikaajalist ristamist kasutatakse ka piimatõult lihatõule üleminekul. Kombineeritud ristamisel kasutatakse mitut tõugu (liha)veiseid, et saada paremate lihaomaduste või ka emaomadustega järglasi, kui on lähtetõugudel. Näiteks veiste kasvukiiruse ja lihaomaduste parandamiseks kasutatakse limusiini, šaroleed või heledat akviteeni. Piimakust on võimalik parandada simmentali tõuga. Kombineeritud ristamist (crossbreeding) praktiseeritakse laialdaselt just tarbekarjades. Samuti on võimalik kombineeritud ristamisega saavutada suuremat heteroosi efekti. Aretusprogrammi täitmiseks on meie lihaveisekasvatuses käivitunud veiste välimiku lineaarne hindamine. Teada on, et veise välimik avaldab mõju tema toodangule ja funktsionaalsetele omadustele, nagu poegimiskergusele jm. Looma lineaarne hindamine kajastab tema majanduslikku väärtust ja et hinnatud tunnused on ka päritavad, siis samuti looma geneetilist väärtust. Lineaarse hindamise andmeid kasutatakse nii üksiku looma kui ka kogu lihakarja geneetilisel hindamisel. Lihatõugu veiste lineaarne hindamine on oluline just nende lihastiku (kehaehituse) osas, mis aitab määrata loomade müügiväärtust. Tähtsad on samuti sellised näitajad nagu sigivus, poegimiskergus, piimakus jm, mida on ka võimalik lineaarse hindamise andmete alusel prognoosida. Seega tuleks hinnata puhtatõulisi sugupulle ja lehmi ning ka ristandlehmi, keda võib teatud lihatõugu kuuluvaks pidada. Lineaarsed tunnused peavad olema majandusliku väärtusega ja päritavad ning iseloomustama antud tõu eripära. Sõltuvalt aretuse eesmärgist määratakse tunnuse ideaalväärtus (parim soovitud tulemus). Lihaveiste puhul 1–9-punktilisel skaalal ei loeta 9 alati kõige paremaks, vaid selleks võib olla ka 5. Teada on, et liigne lihasus võib põhjustada poegimisraskusi ja väga hea udar (piimakus) vähendab lihakust. Lihaveiste välimiku lineaarsel hindamisel vaadeldakse/mõõdetakse keha tüüpi (selg, laudjas, kere pikkus, rinna sügavus, laudja laius jm), udarat, välimiku vigu, jalgu ja sõrgu. Lihaveistel on väga tähtis lihasus ja rasvasus. Kokku hinnatakse 20 omadust, mille alusel antakse loomale üldhinne tema tõutunnuse, kehatüübi, lihasuse ja jalgade järgi (alla 65 on halb ja 90–99 on eriti suurepärane). Lihaveise välimiku üldhinne 86 punkti on väga hea näitaja.

Tõuaretustöös tuleks tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele: 1) sugupullide valik – välimiku järgi hinnatud ja hea sperma kvaliteediga pullid; 2) ammlehmade valik – sigivus (tiinestus- ja poegimiskergus), emaomadused ja piimakus ning ka välimik ja lehma iseloom; 3) söödaväärinduse parandamine; 4) lihajõudlusnäitajate parandamine – veiste kasvukiirus, rümba ja liha kvaliteet. Lihaveiste aretusprogrammi täitmiseks ja aretuseesmärgi saavutamiseks on vajalik teha järgmist. • Eestis enam levinud lihaveise tõugude (hereford, aberdiin-angus, limusiin ja šarolee) baasil kujundada puhasaretusfarmid, kus tegeldakse pidevalt tõutuumiku geneetilise väärtuse tõstmisega. Nende farmide ülesanne on kasvatada tootmiskarjadele sugupulle ja müüa tõuveiseid. • Piimalehmi ristata lihatõugu pullidega, et tagada lihaveiste arvu suurenemist ning saavutada sellega karjas olevale sugupullile optimaalne koormus. • Laiendada jõudluskontrolli, selgitamaks lihaveiste aretusväärtust, hinnata karju ja avastada perspektiivseid suguloomi. Lihaveiste selektsiooniedu suurendamiseks tuleb laiendada veiste kunstliku seemenduse kasutamist ja edaspidi kasutusele võtta ka embrüosiirdamine ning suguselekteeritud sperma (suurema arvu isasloomade saamiseks). Lihaveisekasvatuses kasutatakse mitmeid aretusmeetodeid. Puhasaretust kasutatakse ainult parimaid isas- ja emasloomi andnud tõugude täiustamiseks ja aretusloomade arvu suurendamiseks. Igas lihaveisetõus on vajalik 15–20% puhtatõuliste veiste osakaal. Selleks, et tõsta puhtatõuliste karjade aretusväärtust, on vaja: • valida suguloomi ainult aretustunnuste alusel; • kasutada ainult väärtuslikke sugupulle, keda saab muretseda Eesti parematest karjadest või ka välismaalt; • kasutada kunstlikku seemendust ja ka embrüosiirdamist, et saavutada vajalik selektsiooniedu. Ristamine on tänapäeval lihaveisekasvatuses üks tähtsamaid aretusvõtteid. Vältava ristamise korral kasutatakse iga järgneva põlvkonna emaslooma paaritamiseks ühte ja sama tõugu puhtatõulist pulli ja IV põlvkonna järglased loetakse puhtatõulisteks, kelle järglasi võib ka- Foto 3. Belgia sinivalge ristand

(A. Juus) 13


Tõuloomakasvatus

Foto 4. Šoti mägiveis

4-05

(A. Juus)

Tähtis on eraldi sugupullide testimine, kus hinnatakse nende tervis ja viljakus (sperma kvaliteet) ning kasvu ja arengut. Selleks plaanitakse Märjale testpullide jaama. Peale eelpoolloetletud näitajate testimise hakatakse tulevikus pulle hindama ka nende järglaste järgi. Sel puhul arvestatakse veel järglaste lineaarse hindamise tulemusi ja jõudluskontrolli näitajaid. Aretustöö kujuneb lihaveisekasvatuses edukaks vaid siis, kui on tagatud korralik jõudluskontroll. Selle tulemusel saadakse näitajad, mille alusel tehakse otsuseid suguloomade valikul aretuseks ja tõuloomade müügiks. Lihaveiste jõudluskontroll seisneb veiste põlvnemisandmete ja jõudlusnäitajate kogumises, töötlemises ja analüüsimises. Selle aluseks on jõudluskontrollis olevate lihaveiste järjepidev ja täpne karjasündmuste registreerimine ning andmete edastamine jõudluskontrolli teostajale. Lihaveiste jõudluskontrolliks vajalikke andmeid saadakse: a) aretus- ja tootmisfarmidest; b) tapamajadest ja pullide testimisjaamadest. Jõudluskontrolli korraldamiseks kasutatakse kolme meetodit, kus andmeid registreerib: A – jõudluskontrolli teostava asutuse esindaja, B – loomapidaja või tema esindaja ja C – nii jõudluskontrolli teostava asutuse esindaja kui ka loomapidaja või tema esindaja. Lihaveiste jõudluskontrolliks on kõigepealt vajalik vasikate identifitseerimine ja registreerimine (PRIAs) milleks tuleb esitada järgmised andmed: vasika tunnus, sugu, sünniaeg ja -koht; tõug ja veresus; vanemate and-

med; poegimise kulg ja vasika tunnus (üksik, kaksik, embrüo). Väga olulised on andmed, mis on vajalikud veiste kasvuintensiivsuse ja lihajõudluse geneetiliseks hindamiseks. Siin tuleb valida tunnused, mis oleksid kõrge päritavuskoefitsiendiga. Peaks arvestama ka seda, et neid näitajaid oleks võimalik mõõta ja fikseerida. Ammlehmade piimakust hinnatakse ainult kaudselt – vasikate võõrutusmassi alusel (200-päevane kehamass). Mööndusi on tehtud ka andmete kogumise (aja) kohta. Kui ei saa noorveise kehamassi täpselt määrata just 200 või 365 päeva vanuselt, siis on võimalik vastavate valemite abil seda korrigeerida. Samas tuleb järgida Rahvusvahelise Loomade Jõudluskontrolli Komitee (ICAR) poolt välja töötatud reegleid, standardeid ja juhiseid, mis kehtestavad nõuded veiste lihajõudluse hindamiseks, et määrata lihaveiste aretusväärtus. Lihaveiste jõudluskontrolliks oleks kindlasti vaja järgmisi andmeid: 1) vasikate sünnimass ja -aeg, 2) kehamass 200 ja 365 päeva vanuselt ning nuumaperioodi lõpul (realiseerimisel). Jõudluskontrolli organisatsioonil on lubatud registreerida igasugust lisainformatsiooni. Näiteks veiste lihasust ja rasvasust lineaarsel hindamisel. Kasulikud oleksid tapamajade andmed lihaveiste rümbamassi, lihakus- ja rasvasusklasside kohta. Ka rümba morfoloogiline koostis oleks oluline – väärttükkide väljatulek, lihas- ja luukoe osatähtsus rümbas ning nende omavaheline suhe. Mujal maailmas praktiseeritakse laialdaselt selja pikima lihase ristlõike e lihassilma pindala ja läbimõõdu ning rasvakihi paksuse mõõtmist 13. roide kohalt nii elupuhuselt kui ka rümbal. Lihassilma pindala näitab lihaste arengut ja selle järgi saab otsustada ka veiserümba pehme liha ja väärttükkide väljatuleku üle. Rasvakihi paksuse ja liha rasvasisalduse järgi hinnatakse rasvasust ning see võimaldab ka liha marmorsust ja õrnust prognoosida. Marmorja ja õrna liha teke on geneetiliselt kõrge päritavusega ning on tuvastatud geen, mis seda reguleerib. Seega on võimalik tänapäeva geenitehnoloogiat kasutades (geneetilised DNA markerid) välja selgitada sellist geeni omavad lihaveised. Jõudluskontrolli, lineaarse hindamise andmete jm info kogumine võimaldab edasisel matemaatilisel analüüsil arvutada indeksid, mille alusel saab hinnata tõuloomade ja tõukarjade aretusväärtust BLUP-loomamudeli abil.

Katselehmade eluajatoodang sõltuvalt praakimispõhjustest doktorant Meeli Voore, emeriitprofessor Olev Saveli EMÜ

dustega lehmad on põhilised näitajad, mis loovad eelduse efektiivsuse suurendamiseks, pikendades lehmade kasutusiga. Suure toodanguga ja terveid lehmi peaks karjas pidama võimalikult kaua. Tulutoova piimakarja üheks peamiseks efektiivsuse Põlula katsefarmi maksimaalse jõudluse katse käivitus teguriks on lehmade eluiga. Stabiilne arv suuretoodangu2000. aastal. Katse põhieesmärgiks oli erinevate Eesti lisi lehmi, väiksemad kulutused taastootmisele ja suureveisetõugude maksimaalse piimajõudluse väljaselgitamimad võimalused plaanitult praakida mittesobivate oma14


4-05

Tõuloomakasvatus

Foto 1. Põlulas on uued huvid

Foto 2. Lambad ja aberdiin-anguse kari

(O. Saveli)

ne. Katsegrupid moodustati tõugude viisi, erandiks eesti holsteinid, kes jagati veel omakorda kaheks aretusväärtuse põhjal. Kokku moodustati viis gruppi: • kõrgema aretusväärtusega eesti holstein (EHFt), • keskmise aretusväärtusega eesti holstein (EHF), • punasekirju holstein (RHF), • eesti punane (EPK), • eesti maakari (EK). Lehmi peeti lõaspidamisega laudas, neile söödeti täisratsioonilist segusööta (TMR) ad libitum, suvel karjatati lehmi karjamaal ning lüpsti kolm korda päevas torusse. Uuringus on analüüsitud katseperioodil karjast väljaviidud 112 lehma piimajõudlust elu- ja kasutusperioodil, sõltuvalt praakimise põhjustest ja katserühmast. Praakimise põhjustena tulid arvesse udarahaigused, sigimishäired, ainevahetushaigused, jalgade haigused ja ülejäänud põhjused. Katse eesmärk ei võimaldanud lehmi sihipäraselt praakida vähese piimatoodangu tõttu, kuigi võib arvata, et holsteini rühmades seda mõnevõrra tehti, sest Maasikamäe Piimakarja OÜ põhikarjast kasvas lehmikuid pidevalt peale. Kasutusperiood algas 1. poegimise päevast ja lõppes praakimise päevaga.

(O. Saveli)

Katse eesmärgiks seati erineva geneetilise päritoluga lehmade maksimaalse piimajõudluse selgitamine. Nelja aasta katsetulemuste kokkuvõttes reastusid rühmad 305 päeva piimajõudluse järgi: 1) keskmise aretusväärtusega eesti holstein, 2) kõrgema aretusväärtusega eesti holstein, 3) punasekirju holstein, 4) eesti punane, 5) eesti maakari. Lehmade praakimine oli sagedam aga suuretoodangulistes rühmades, mistõttu oli vaja analüüsida praagitud lehmade pikaealisust, eluaja- ja kasutusperioodi piimajõudlust (tabel 1). Praagitud lehmade keskmine eluiga oli 1382 päeva (3 a 9 k), sellest kasutus- e produktiivsusperiood oli 558 päeva (40,4%), mistõttu üleskasvatamisele kulus ligi 60% eluajast. Kõige pikema elu- ja kasutuseaga olid EPK- ja RHF-lehmad ning võrdselt lühem oli see kahel mustakirjude holsteinide EHFt- ja EHF-rühmal. Intensiivsele kasutusele pidasid kõige lühemalt vastu eesti maakarja lehmad. Jõudluskontrolli Keskuse (JKK) andmetel on Eestis lehmade keskmine praakimisvanus 6 aastat ja 4

Tabel 1. Katserühmadest praagitud lehmade piimajõudlusnäitajad Näitaja Lehmi

Katserühmad

Keskm/kokku

EHFt

EHF

RHF

EPK

EK

25

34

25

22

6

112

Eluajatoodang Elupäevi

1301

1311

1489

1513

1193

1382

Piima kg

13 394

12 403

14 977

16 008

6055

13 567

955

852

1045

1180

526

965

R+V kg

Elupäevatoodang Piima kg

8,8

8,2

9,2

9,7

5,0

8,7

R+V kg

0,6

0,6

0,6

0,7

0,4

0,6

Kasutusaja päevatoodang Kasutusaeg päeva

518

501

612

678

382

558

Piima kg

26,8

24,8

25,5

23,8

15,8

24,7

R+V kg

1,9

1,7

1,8

1,8

1,3

1,8 15


Tõuloomakasvatus

4-05

Tabel 2. Piimajõudlusnäitajad erinevatel põhjustel praagitud lehmadel Näitaja Lehmi

Praakimise põhjused

Keskm/kokku

udar

sigivus

ainevahetus

jalad

muud

41

22

13

19

17

112

Eluajatoodang Elupäevi

1261

1397

1758

1556

1169

1382

Piima kg

11 221

12 993

22 454

16 839

9514

13 567

Rasva kg

408

503

804

631

358

503

Valku kg

384

454

750

565

326

462

R+V kg

792

957

684

965

1554

1196

Elupäevatoodang Piima kg

8,0

8,7

11,9

9,5

6,9

8,7

R+V kg

0,6

0,6

0,8

0,7

0,5

0,6

Kasutusaja päevatoodang Kasutusaeg päeva

456

571

890

714

357

558

Piima kg

24,9

23,0

25,3

24,5

26,3

24,7

R+V kg

1,8

1,7

1,8

1,8

1,9

1,8

kuud. Antud juhul tuleb arvestada ka toodangut, mis 2004. aastal oli 6055 kg aastalehma kohta. Eluaja kogu- ja keskmine elupäevatoodang (EPK>RHF >EHFt>EHF>EK) sõltuski enam eluaja ja kasutusperioodi pikkusest (EPK>RHF>EHFt>EHF>EK) kui kasutusaja keskmisest päevatoodangust EHFt>RHF>EHF>EPK >EK. Eesti keskmisena lähevad lehmad karjast välja peamiselt 6-aastasena. Aastakümnete jooksul on kõige enam praagitud lehmi ahtruse (24%) ja udarahaiguste tõttu (26%), mõnevõrra vähem ainevahetushäirete ja jalgade haiguste tõttu, seega kokku 65–71% praagitutest. Katsefarmist praagiti nendel põhjustel kogu karjast isegi 84,8%, sest katse eesmärk ei võimaldanud lehmi praakida väikese piimatoodangu tõttu (tabel 2). Pikim elu- ja kasutusiga oli kõikidest katserühmadest ainevahetushaiguste tõttu praagitud lehmadel, kellest 202 päeva lühema elu- ja 176 päeva lühema kasutuseaga olid jäsemete haiguste tõttu praagitud. Samal ajal oli lühim elu- ja kasutusiga udaraprobleemide tõttu praagitutel, kel-

Foto 3. Kodulindude ekspositsioon 16

(O. Saveli)

lest vastavalt 136 ja 115 päeva kauem püsisid karjas sigimishäirete tõttu praagitud lehmad. Eriti suured olid eluaja kogu- ja päevatoodangu erinevused, kusjuures suurim eluajatoodang saadi ainevahetusprobleemide ja jäsemete haiguste tõttu praagitud lehmadelt. Lähtuvalt praakimispõhjustest ei olnud suuri erinevusi kasutusea päevatoodangutes. Kasutusperioodi pikkus on eluajatoodangu saamisel kõige otsustavamaks faktoriks. Eelnevate uuringutega 2004. a tõestasime, et majanduslik efektiivsus aastas oli parem suurema piimatoodanguga lehmadel, sest kulutused ühele piimakilole olid väiksemad. Selles uuringus aga ei arvestatud kulutusi lehmade üleskasvatamiseks. Käesolevas uuringus osutusid kasutusperioodi keskmised päevatoodangud suhteliselt sarnasteks nii katserühmade keskmistena (v.a EK-rühm) kui ka praakimispõhjuste järgi rühmitatuna. Järelikult väiksema 305 päeva või aastatoodanguga (EPK- ja RHF-) rühmade lehmad kompenseerisid selle pikema kasutuseaga, kuhu mahtus enam vanemaid (suurema toodanguga) laktatsioone. Milline on aga eluaja majanduslik efektiivsus, vajab täiendavat uurimist. Võttes arvesse kasutus- ja üleskasvatusperioodi e eluperioodi, ilmnevad piimajõudluse näitajates suured erinevused. Pikema kasutusperioodiga katserühmad (EPK ja RHF) produtseerisid eluaja jooksul 1500–3500 kg või elupäeva kohta 0,5–1,5 kg piima enam. Nii suured erinevused tulenevad sellest, et katselehmade üleskasvatus- ja kasutusperioodi suhe oli 60:40. Praakimispõhjuste analüüs tõestas, et kõige varem, juba 2. toodanguaastal, häirusid katselehmade udara ja suguorganite funktsioon. Ealistest muutustest nii vara rääkida ei saa, tegemist võib olla keskkonnategurite mõjuga. Suuretoodanguliste lehmade pidamisel tuleb arvestada, et profülaktiliste abinõude rakendamine on hädavajalik.


4-05

Tõuloomakasvatus

S E A D Sigade jõudluse aretusväärtuse hindamine on muutumas pm-mag Merle Kruus Jõudluskontrolli Keskus

koos. Leiti, et tõugude eraldi hindamine tooks kaasa väga palju muudatusi hindamissüsteemis. See võib muuta aretusväärtused ebausaldusväärseks, sest sel juhul kasutatakse väikest osa kogutud informatsioonist.

Li läb hassi im lma õõ tm m Öö p ma äev ssi an -iiv e eg

Se pakljape s u s ki mm

ETSAÜ kuluaarides on juba mõnda aega olnud teemaks eesti sigade jõudlustunnuste aretusväärtuste hindamismeTabel 1. Tunnuste geneetilised korrelatsioonid (rg) toodika ümbervaatamine. Põhjus on lihtne, senised sigade koos standardveaga (SE) (ülal) ning fenotüübilised jõudlust puudutavad aretuseesmärgid on saavutatud või korrelatsioonid (rp) (all), diagonaalil päritavus (h 2) peagi saavutatavad ning seetõttu on tarvis kaaluda variante, kuidas edasi minna. Tunnus Jõudlustunnuste aretusväärtuse ümbervaatamiseks toimus käesoleva aasta aprillis töine koosolek, millest võtsid osa aretajate ja sealihatootjate esindajad, ETSAÜ konsulendid ning JKK esindajad. Koosolekule eelnes põhjalik uuring, mille eesmärgiks oli välja töötada ETSAÜ -,343 -0,081 0,30 uuele kujutlusele vastav eesti suurt valget tõugu ja eesti Seljapeki paksus mm ± ,014 ± ,018 maatõugu sigade jõudlustunnuste geneetilise hindamise -0,26 0,068 0,17 süsteem. Uurimistöö käigus hinnati tunnuste geneetilisi Lihassilma läbimõõt mm ± ,015 parameetreid ning kaaluti erinevate üldindeksite sobivust. -0,109 0,17 0,14 Tunnuste hindamisel katsetati mitmeid mudeleid. Uuriti, Ööpäevane massi-iive g kuidas need suudavad kirjeldada tunnuste variatsiooni. Hinnates ainult puhtatõulisi sigu, jäävad ristandid hinPeeti otstarbekaks võtta mudelisse konsulent kui mõjutegur, sest viimasel aastal on konsulentide tööpiirkondi damata, hindamisgrupid jäävad väikeseks ning usaldusmitmeid kordi muudetud. Uues hindamismudelis arvesta- väärse aretusväärtuse saamiseks vajaliku info kogumiseks takse järgmisi mõjusid: sugupool (fikseeritud), karja- kulub rohkem aega. Samas aga soovitakse aretusmaterjali -aasta-aastaaja koosmõju (juhuslik), pesakond e indiviidi kasutada kohe, kui sead on saanud suguküpseks. Et hindaalaline keskkond (juhuslik), kehamassi regressioon karja- mismudel arvestab tõugu, siis aretusväärtuse hindamisel testil, sea kui indiviidi juhuslik mõju, konsulent (fikseeri- juba arvestataksegi tõu eripära. Otsustati, et geneetilisse hindamisse võetakse puhtatõulised, tud) ja juhuslik viga. Uuritud mudeesimese põlvkonna ristandid ja nn litega leiti tunnustevahelised geneetagasiristatud sead (tõukombinattilised ja fenotüübilised korrelatsioosiooniga YxLY ja LxYL). nid ning päritavuskoefitsiendid (taPalju vaidlusi tekitas üldindeksi bel 1). moodustamine, eriti see, milliste osaGeneetilise hindamise baasiks võekaaludega peaksid jõudluse suhtetakse teatud arvu loomade keskmine lises aretusväärtuses (J_SAV) olema hinnang, mis on nulltase, ning selle erinevad tunnused. Mudeli tunnussuhtes võrreldakse kõiki hinnatavaid teks olid endiselt karjatestil mõõdesigu. Baas jääb teatud ajaks muututav seljapeki paksus, lihassilma läbimatuks ning seetõttu on lihtsam märmõõt ja ööpäevane massi-iive. gata aretusedu suundi, mis on oluline Aretusväärtus väljendatakse indekjust geneetilise hindamise seisukohasina, mis üldistab mitme tunnuse gest. Otsustati, et uues hindamises võeneetilise hinnangu, et tagataks perstakse geneetiliseks baasiks 2001. pektiivis aretustöö tulemusena selaastal sündinud sead. Päritavuskoeline siga, nagu aretusprogramm ette fitsientidena võetakse kasutusele sel2 näeb. Tehes valikut ainult ühe tunjapeki paksusel h =0,30, lihassilma nuse järgi, võib mõne aja pärast ilmläbimõõdul 0,17 ja ööpäevasel masneda suur tagasilöök teistes olulistes si-iibel 0,14. tunnustes. Seetõttu on vajalik, et Koosolekutel arutleti, kas hinnata J_SAVi oleks koondatud mitmed tõugude mitmekesisuse säilitamiseks olulised tunnused, arvestades nende suurt valget ja maatõugu eraldi või Foto 1. Pekikiht on õhenenud (M. Kruus)

17


Tõuloomakasvatus

4-05

tunnuste päritavust ning koosmõju teiste tunnustega ja majanduslikkust. Arutleti veel teemal, kas koondindeksisse kuuluksid ka viljakustunnused. Ülekaalu saavutas arvamus, et viljakusel peaks olema eraldi indeks. See valdkond on veel eesti sigade andmetel põhjalikult uurimata. Rohkem sooviti tähelepanu pöörata lihassilmale ja küljeliha kvaliteedile, et saada ühtlikumaks seljapeki paksus. Aretusväärtuse indeksis on enam-vähem võrdselt tähelepanu pööratud kõigile kolmele tunnusele (ööpäevane massi-iive 40%, peki paksus 30% ja lihassilma läbimõõt 30%). Oktoobris toimunud ETSAÜ nõukogu koosolekul kinnitati eesti suurt valget tõugu ja eesti maatõugu sigade jõudlustunnuste geneetilise hindamise uus metoodika, millele on saadud ka VTA kinnitus. Uus valgete tõugude Foto 2. Emiste viljakust hinnatakse eraldi aretusväärtuste hindamise mudel võetakse kasutusele 2006. aasta jaanuaris.

(M. Kruus)

Emiste viljakus tootmisfarmis pm-mag Varpo Vare, emeriitprof Olev Saveli EMÜ VL Tegemist on tootmisfarmiga, kus seakasvatusega hakati tegelema 2002. aastal. Alustada tuli väikese arvu emistega, kellel olid Jõudluskontrolli Keskuse andmebaasis õiged põlvnemisandmed. Põhikarja emised on enamasti suurt valget tõugu (Y) ja nende ristandid eesti maatõugu kuldiga (LxY). Et selle aasta kevadest on farmis kasutusel Jõudluskontrolli Keskuse POSSU programm, on farmeril igal ajal võimalik saada hea ülevaade oma karja produktiivnäitajatest. Siinkohal tahaks tänada Jõudluskontrolli Keskuse abivalmis töötajaid, kes selle programmi käivitamisel ja töökorda saamisel on palju vaeva näinud. Uurimise all on põhikarja emiste viljakus 2003.–2005. a jõudluskontrolli järgi kogu karja ulatuses (tabel 1). 2005. aasta andmed on võetud jooksva aasta 1. novembri seisuga POSSU programmist. Veel on uuritud emiste viljakust

eraldi noorte ja vanemate emiste lõikes (tabel 2) ning ka tõugude viisi (tabel 3). Põhikarja emiste arv on kasvanud 212-lt 250-ni. Elusalt sündinud põrsaste arv pesakonnas (pesak) viimase kolme aasta jooksul on jäänud praktiliselt samaks, aga emise (emis/a) kohta on 2005. aasta 21,3 põrsast seni parim. Võõrutatud põrsaste arv pesakonnas on 2005. aastal 0,6 põrsa võrra suurem kui 2004. aastal. Suurem kasv on võõrutuses – emise kohta 2,4 põrsast rohkem kui 2003. aastal. Seda mõjutas imikpõrsaste kao (kadu %) vähenemine 19,4%-lt 17,4%-le. See saavutati sööda kvaliteedi paranemise ja stabiilsusega. Kui suudetaks ka poegimissigala mikrokliimat parandada, oleks põrsaste kadu veelgi väiksem. Eraldi on välja toodud viljakus noorte ja vanemate emiste lõikes (tabel 2), kus on näha vanemate emiste paremus kõikides näitajates, välja arvatud põrsaste kaos. Noortel emistel on see 14,9% ja vanadel emistel 18,3%. Andmetest tulenevalt on noored emised suutnud imetamisperioodil säilitada samades tingimustes rohkem põr-

Tabel 1. Tootmisfarmi emiste viljakus jõudluskontrolli andmeil Aasta

Emiseid

Pesakondi

Elusalt sündinud põrsaid

Võõrutatud põrsaid

Kadu, %

kokku

pesakonnas

emis/a

kokku

pesakonnas

emis/a

2003

130

266

2613

10,1

20,1

2105

7,9

16,2

19,4

2004

212

432

4222

9,9

19,8

3289

7,6

15,2

22,1

2005

250

535

5310

9,9

21,3

4385

8,2

17,6

17,4

Tabel 2. Noor- ja vanemate emiste viljakuse võrdlus 2005. a andmeil Vanusrühm

Emiseid

Noored

66,6 183,1

Vanemad 18

Pesakondi

Elusalt sündinud põrsaid

Võõrutatud põrsaid

Kadu,%

kokku

pesakonnas

emis/a

kokku

pesakonnas

emis/a

140

1325

9,5

19,9

1128

8,1

16,9

14,9

395

3985

10,1

21,8

3257

8,2

17,8

18,3


4-05

Tõuloomakasvatus

Foto 1. Vabad emised

(M. Kruus) Foto 2. Võõrdepõrsad

(M. Kruus)

Ristandemiste (LxY) arv võrreldes 2004. aastaga on kasvanud 32 emise võrra ja pesakondi on saadud 81 võrra rohkem. Elusalt sündinud põrsaste arv pesakonnas on jäänud samaks, kuid emise kohta saadi aastas 1,6 põrsast enam kui 2004. a. Võõrutatud põrsaid pesakonna kohta saadi 0,7 ning aastas emise kohta juba 2,5 põrsast enam. Sööt ja eelnevate aastatega võrreldes väiksem põrsaste kadu on emiste viljakuse näitajaid 2005. aastal tugevalt parandanud. Ristandemiste viljakus on mõnevõrra suurem, sest elusalt sündis pesakonnas 0,6 kuni 0,7 põrsast enam kui puhtatõulistel emistel. Kahjuks on suurem imikpõrsaste kadu vähendanud erinevuse võõrutatud põrsaste arvus 2005. a 0,1-ni.

said kui vanad emised. Kuigi noortel emistel on elusalt sündinud põrsaste arv väiksem kui vanadel emistel, on esmaspoegijad üldjuhul hästi piimakad ning suudavad normaalsetes söötmis- ja pidamistingimustes säilitada enam põrsaid. Eraldi analüüsisiti tootmisfarmi põhikarja emiste kahe põhitõu viljakust 2003., 2004. ja 2005. aastal (tabel 3). On näha, et 2005. a on emiste viljakus märgatavalt parem. Suure valge tõu (Y) emiste arv on kasvanud ainult 9 võrra, kuid pesakondi on saadud võrreldes 2004. aastaga 28 võrra rohkem. Elusalt sündinud põrsaste arv pesakonnas on jäänud samaks, kuid emise kohta aastas on saadud 1,2 põrsast enam. Ka võõrutatud on pesakonna kohta 0,4 põrsast ja emise kohta aastas 1,6 põrsast enam.

Tabel 3. Tootmisfarmi emiste viljakus tõugude viisi 2003.–2005. a Tõug

Aasta

Emiseid

Pesakondi

Elusalt sündinud põrsaid

Võõrutatud põrsaid

kokku

pesakonnas

emis/a

kokku

pesakonnas

emis/a

Kadu, %

Y

2003

66,4

130

1251

9,6

18,8

1015

7,8

15,3

18,9

Y

2004

78,8

164

1566

9,5

19,9

1267

7,7

16,1

19,1

Y

2005

87,9

192

1852

9,6

21,1

1557

8,1

17,7

16,0

LxY

2003

31,5

66

676

10,2

21,5

549

8,3

17,4

18,8

LxY

2004

98,1

194

1977

10,2

20,2

1498

7,7

15,3

24,2

LxY

2005

130,4

275

2843

10,3

21,8

2318

8,4

17,8

18,5

Tabel 4. Testemiste andmed 2005. a võrreldes eelnevate aastatega Aasta

Tõug

Emiste arv

Vanus

Kehamass, kg

Piglog 105 näidud x1

x2

x3

Tailiha, % Massi-iive, g

2005

LxY

48

184

107

11,0

54,0

11,0

62,3

560,8

2005

YxY

69

193

105

11,0

54,0

12,0

62,0

526,7

2005

Muu

4

199

101

9,0

59,0

10,0

64,6

511,8

2005

Keskm

121

192

104,3

10,3

55,7

11,0

63,0

539,7

2004

Keskm

180

187,6

109,5

11,9

53,5

12,3

61,8

550,1

2003

Keskm

164

207,1

108,9

13,3

54,3

13,8

60,7

501,6

2002

Keskm

100

217,3

113,7

16,2

54,2

17,0

58,1

477,1 19


Tõuloomakasvatus

4-05

Aretustöö hindamiseks uuriti ka 2002.–2005. aastal põhikarja täienduseks valitavate nooremiste testimise tulemusi farmis (tabel 4). Emiseid testiti 2005. a keskmiselt 4 päeva võrra vanemana kui 2004. a ja kehamass on vähenenud 5 kg võrra, seda on näha ka keskmisest massi-iibest, mis on 10,4 g väiksem kui eelneval, 2004. aastal. Küljepekk on õhenenud (x1 – 1,6 mm ja x3 – 1,3 mm võrra) ja suurenenud on ka selja pikima lihase läbimõõt (x2) ning tailihasisaldus. 2005. aastal olid ristandemised (LxY) suurest valgest

(Y) tõust paremad vaid massi-iibe poolest. Muud testimise näitajad on praktiliselt samad. Muu tõu alla kuuluvad 3 ja 4 tõu ristandemised (LxYx PxH), kelle massi-iive oli väiksem, kuid lihakeha andmed paremad, aga emiste arv on liiga väike. Testi tulemused näitasid, et tootmisfarmi aretustöö on andnud järjest paremaid tulemusi. Kui farm suudaks vähendada ka põrsaste kadu imetamisperioodil, oleksid emiste viljakuse näitajad veelgi paremad. Plaanis on renoveerida tootmisfarmi poegimissigala kaasaegsemaks, et saavutada stabiilne mikrokliima.

L I N N U D Oma eriala entusiastid Töögruppe on kokku 13: ökonoomika ja turundus, söötmine, aretus ja geneetika, munade kvaliteet, linnuliha kvaliteet, paljunemine, hügieen ja patoloogia, veelinnud, lindude heaolu, kalkunid, haridus ja informatsioon, füsio8.–10. septembrini kohtusid Pühajärve puhkekeskuses loogia ning raitlinnulised (jaanalinnud, emud, nandud). Baltimaade ja Soome linnukasvatusteadlased ning teaPisut hämmastav on lindude pidamise töögrupi puudumidushuvilised linnukasvatajad. Toimus järjekordne, juba ne, kuid neid probleeme lahatakse ilmselt lindude heaolu traditsiooniks kujunenud, Baltimaade ja Soome linnukastöögrupis. Kõik töögrupid korraldavad ülemaailmseid vatajate 13. kongress, mille seekord organiseerisid Ülesümpoosione, konverentse ja kongresse. Assotsiatsiooni maailmse Linnukasvatajate Teadusliku Assotsiatsiooni kongress toimub aastal 2008 Austraalias. 2005. a toimuEesti osakond ja Eesti Linnukasvatajate Selts filosoofiavad töögruppide kokkusaamised Hiinas, Horvaatias, Undoktor Matti Piirsalu eestvedamisel. Kokkutulnuid oli 75 garis, Hollandis, Poolas ja Türgis. Assotsiatsioon annab 4 (29 Eestist, 19 Leedust, 15 Lätist, 6 Soomest, külalistena korda aastas välja Maailma Linnukasvatuse Teaduslikku 2 Saksamaalt ja 1 Iirimaalt). Enamik osalejaist olid amAjakirja (World`s Poultry Science Journal), mis saademused tuttavad, sest ega linnukasvatusega tegelejate ring takse tasuta igale isikliikmele. tänapäeval eriti ei suurene, pigem kipub see vähenema. Iseloomustades linnukasvatusteaduse uurimissuundi Nii oli näiteks ühe osavõtjani kahanenud Talleggi kunaleidis D. Flock, et lindude heaolu selgine kahekümneliikmeline delegatgitamisel on jõutud detailküsimustesioon. Välisfirmade kätte läinud etteni. Näiteks on juba uuritud isegi eri võtetes maksab ainult raha, mitte aga värvusega pesade meeldivust kanavabariigi linnukasvatajate omavahedele. Lisaks rõhutas D. Flock ühtse lised kontaktid või kokkusaamistel teaduskeele tähtsust ja soovitas järgsaadavad uued teadmised. mistele nõupidamistele kutsuda väOsavõtjatele oli meeldivaks üllatulislektoreid kindlatel teemadel. seks, et kongressi saabus avama EesFilosoofiadoktor M. Piirsalu iseti põllumajandusminister Ester Tuikloomustas Eesti linnukasvatuse olusoo. Tervitustele järgnenud ülevaakorda, tuues võrdluseks näiteid ka detest Baltimaade ja Euroopa linnuEesti linnukasvatuse kõrgajast 1989. kasvatuse olukorra kohta võib lugea. Siis oli Eestis ligikaudu 7 miljonit da kõige põhjalikumaks prof lindu, toodeti 600 miljonit muna ja D. Flocki ettekannet Ülemaailmse 25 000 tonni linnuliha. 2004. a toodeLinnukasvatajate Teadusliku Assotti Eestis mune 231 miljonit, linnusiatsiooni Euroopa Föderatsiooni tekasvatusettevõtetes neist 194 miljogevuse kohta. Föderatsiooni kuulub nit. Viimase 3 aastaga vähenes muna26 riiki, võimalus ühineda on veel 10 de kogutoodang 20 miljoni võrra. riigil (Valgevene, Gruusia, Iirimaa, Kahjuks on 1992. a alates pidevalt Malta, Moldaavia, Portugal, Ruvähenenud ka munade tarbimine. Kui meenia, Sloveenia, Ukraina ja Jugos1992. a tarbiti ühe elaniku poolt 294 laavia). Seejuures tekib küsimus: kus muna, siis 2000. a oli selleks arvuks on Euroopa piirid (liikmesriik on Foto 1. Esineb prof. D. Flock, WPSA Eu183 ja 2004. a 171. Positiivseks tuleb Iisrael, liituma oodatakse Gruusiat)? roopa föderatsiooni president (H. Tikk) Viive Tikk Eesti Linnukasvatajate Seltsi teadur

20


4-05

Foto 2. Vutikasvatusest tegid ettekande emeriitprofessor H. Tikk (V. Tikk)

Tõuloomakasvatus

püütakse vanade pidamisviisidega selle ajani kuidagi välja venitada. Suurfarmid on siiski ka juba alustanud uute pidamissüsteemide juurutamisega. Ehitamisel on näiteks 2 uut Red-L-tüüpi lindlat. Nii kongressi teadusettekanded kui ka kogumikus trükitud tööd käsitlesid põhiliselt mitmesuguste söödalisandite mõju lindude kasvule ja verenäitajatele. R. Sabalionyte esitles Leedu teadlaste kollektiivset tööd lindude söödalisandiga Aviance. See fütogeenne preparaat peaks olema võimeline asendama 2006. a euronõuetega keelatavaid söödaantibiootikume. Katsetes kanabroilerikrossiga Ross leiti, et preparaat stimuleerib lindude kasvu – 42-päevased isaslinnud kaalusid 6,64%, emaslinnud 2,18% rohkem. L. Nollet võttis kokku Iirimaa teadlaste kollektiivse töö uue preparaadiga BIO-MOS. Preparaat saadi Saccharomyces cerevisiae spetsiaalsetest liinidest ja kujutab endast mannoosi oligosahhariide (MOS). Aine on inhibiitoriks patogeensetele bakteritele. BIO-MOS on andnud paljutõotavaid tulemusi katsetes nii kalkunite kui ka broilerite ja munejate kanadega. Professor R. Gruauskas refereeris leedulaste kollektiivset tööd söödapärmi mõjust linnuliha kvaliteedile. Söödapärm on hea proteiini- ja aminohapete allikas, kuid selle söötmisel seab piire nukleiinhapete sisaldus. Broilerikrossi Ross 308 katselindude sööt sisaldas 3–12% söödapärmi ja katsetulemused näitasid, et sellised kogused ei mõjutanud broileriliha maitset ega lõhna. Läti Biotehnoloogia ja Veterinaarmeditsiini Uurimisinstituudi “Sigra” teadlaste ühistöö ettekande esitas J. Miculis. Põhjalikult oli uuritud lindude sööda happelisust muutvate ainete ja botaaniliste söödalisandite mõju lindude organismi kolesterooli dünaamikale. Happelisust mõjutavate ainetena kasutati sipelg-, fosfor-, äädik- ja sidrunhapet. Botaanilised lisandid eraldati taimedest Thymus serpyllum L., Carum carvi L., Arvena sativa. Katselinnud kuulusid krossi Lohmann Brown ja Hybro G. Lisandid ei mõjutanud lindude produktiivsust, kuid vähendasid nende maksa kolesteroolisisaldust. Professor H. Tiku ettekanne kongressil võttis kokku kaks kogumikus toodud artiklit vutikasvatusest (kaasautorid J. Hämmal, V. Tikk, S. Kuusik, M. Piirsalu). Vutikasvatus on Eestis paaril viimasel aastal olnud küll tõusuteel, kuid sellega on kaasnenud ka rida probleeme. Üheks neist on munavuttide kasvatamisega paratamatult

lugeda asjaolu, et on hakatud tootma suurendatud koguses oomega-3-rasvhappeid sisaldavaid mune. 58% toodetud munadest on valgekoorelised. Eestis toodetakse aastas ka 135 tonni munapulbrit ja 1011 tonni vedelaid munaprodukte. Linnuliha tootmine on Eestis viimase 4 aastaga suurenenud ~60%, 2001. a 9200-lt tonnilt 14 800 tonnini 2004. a. Tugevasti on laienenud toodete sortiment, edukalt on tooteid ka reklaamitud. Linnukasvatusteaduse osas on olukord nukrapoolne. Katsetööd toimuvad põhiliselt vuttidega, sest teistel linnuliikidel puudub ettevõtete vähese huvitatuse tõttu katsebaas. Positiivse poole pealt väärib tunnustamist J. Hämmali doktoritöö edukas kaitsmine ja H. Tiku jätkamine teatustööga ka emeriitprofessorina. Kurb on, et praegu puudub EMÜ-s teadustöötaja linnukasvatuse alal. Läti linnukasvatust iseloomustas professor J. Nudiens. Munatootmise mõõnaajale (1999. a – 415,7 miljonit) on järgnenud pidev tõusuperiood. 2004. a toodeti Lätis 527,4 miljonit muna. 42,7% munade kogutoodangust annab kompanii Baltcovo. Ka linnuliha tootmise madalseis oli Lätis 1999. a. Siis toodeti linnuliha 6300 tonni, 2004. a aga juba 14 400 tonni. Sellest 5000 tonni toodab kompanii Kekava. Toodangust 65% müüakse töödelduna. Broileriliha tootmiseks kasutatakse firmade Hybro, Cobb ja Ross broilerikrosse. Elaniku kohta tarbitakse Lätis 6,2 kg linnuliha aastas. Ka Lätis, nii nagu Eestiski puuduvad farmid kalkuni-, hane- ja pardiliha tootmiseks. Sööta lindudele toodetakse 10 tunnustatud ettevõttes. Leedu linnukasvatuse iseloomustamiseks ei olnud vabariigis suudetud leida ettekandjat. H. Nurkkala (Haavisto linnufarmi turundusdirektor) iseloomustas lühidalt olukorda Soomes. Mune toodetakse seal sama palju kui 10 aastat tagasi, 9,6 kg elaniku kohta aastas. See näitaja on üks väiksemaid Euroopas. Osa munatoodangust eksporditakse Taani, Rootsi ja Saksamaale. Eksportmunade hinnaks oli 52 eurosenti kg kohta. Probleemiks on munade ületootmine. 2005. a eeldatavaks munatoodanguks on 56 miljonit kg. Põhiliselt kasutatakse munakanakrosse Hy-Lyne ja Lohmann, ainult 10% kanadest munevad pruunikoorelisi mune. Lindude tervise eest hoolitsetakse hästi, salmonelloosi kontroll on väga range. Väikefarmerite probleemiks on euronõue viia 2012. aas- Foto 3. Baltimaade juhtivad linnukasvatusteadlased professorid taks sisse lindude rekonstrueeritud pidamissüsteemid, mis J. Nudiens, R. Uruauskas, H. Tikk, V. Svirydis ja filo(V. Tikk) tunduvalt erinevad senistest puuripatareidest. Seetõttu soofiadoktor M. Piirsalu

21


Tõuloomakasvatus

4-05

kaasnev vutiliha tootmine isasvuttide näol. Eesti vutitõu baasil toodetud vutibroilerite tootmisnäitajatele ja liha kvaliteedile oli pühendatud ettekande esimene osa. Teises osas käsitleti vutimunade töötlemis- ja säilitamisvõimalusi. Vutimunade tarbimine Eestis ei ole kahjuks stabiilne. Talvel (jaanuaris, veebruaris) ja suvel (juunis, juulis, augustis ning septembris) on vutimunade tarbimine ligikaudu poole väiksem kui ülejäänud kuudel. Vuttide põhikarja suurust ei saa sellise tarbimisdünaamika alusel pidevalt ja seejuures ökonoomselt muuta. Paratamatult tekib vutimunade ülejääk ning seega tuleb väiksema nõudlusega kuudel vutimune säilitamiseks töödelda – konservida. Järveotsa vutifarmis toodetakse ka oomega-3-rasvhapetega rikastatud vutimune. Kas need happed säilivad ka munade keetmisel või konservimisel-marineerimisel, selle selgitamine oligi uurimistöö eesmärgiks. Selgus, et munade keetmisel vähenes nende oomega-3-rasvhapete sisaldus ainult 2–6%. Marineeritud kooritud

munade autoklaavimisel oli aga oomega-3-rasvhapete kadu 13–20%. Katse näitas, et oomega-3-rasvhapetega rikastatud vutimune ei ole otstarbekas konservida. Sponsorite poolt tutvustatust ja kongressi stendidelt loetust pakkusid enim huvi uued alternatiivsed pidamissüsteemid: mitmetasandiline lindla sisustus munakanadele RED-L ja Bolegg Terrace. Tutvustati ka uut automaatset munapakkimisliini PSPC 30 ja kiideti munakanakrosse Hy-Line Variety Brown ning Hy-Line Variety W-36. Kongress möödus väga sõbralikus ja üksteist mõistvas õhkkonnas, sest kogunenud olid vaid linnukasvatusest tõesti huvitatud, oma eriala armastavad entusiastid. Palju kasulikku teavet vahetati kohvipausidel ja ühisel õhtusel koosviibimisel. Järgmine Baltimaade ja Soome linnukasvatushuviliste kokkusaamine saab teoks aastal 2006 Vilniuses.

S Ö Ö T M I N E Proteiinsöötadest ja proteiini kvaliteedist pm-knd Helgi Kaldmäe, doktorant Marko Kass EMÜ VL söötmise osakond Mäletsejaliste söötmisel on väga pikka aega kasutatud proteiini kvaliteedi hindamisel ainult seeduvat proteiini. Viimaste aastakümnete vatsafüsioloogilised uuringud on aga selgelt näidanud selle süsteemi nõrku kohti. Seeduval proteiinil põhinev proteiini hindamise süsteem ei võta arvesse vatsas toimuvaid mikrobiaalseid proteiini hüdrolüüsi-sünteesi protsesse. Samuti ei arvesta see uriiniga erituva lämmastiku koguseid, mis võivad olenevalt söödaratsioonist olla väga suured (kuni 50%). Kui sööda proteiin on madala kvaliteediga, hinnatakse seeduvast proteiinist lähtudes sööda proteiinisisaldus looma proteiinikasutuse seisukohalt üle. Eeltoodut arvestades on hakatud proteiini kvaliteeti hindama metaboliseeruva proteiini ja vatsa proteiini bilansi alusel. Metaboliseeruval proteiinil põhinev süsteem arvestab peensooles imendunud aminohapete hulka, mida tavaliselt väljendatakse grammides ühe kilogrammi sööda kuivaine kohta. Vatsa proteiini bilanss (VPB) on vatsas lõhustunud proteiini ja vatsas potentsiaalselt moodustunud mikroobse proteiini vahe. VPB on kas positiivne või negatiivne ning proteiinirikastel söötadel üldjuhul positiivne. Metaboliseeruva proteiini leidmiseks söötades on tarvis teada neis sisalduva toorproteiini lõhustuvust mäletsejalistel. Et proteiini lõhustuvust söötades mõjutavad paljud tegurid (liik, töötlemise tehnoloogia, taimede sort, vegetatsioonistaadium jne), tuleb selle määramise korrektsusele pöörata väga suurt tähelepanu. 22

Üldlevinud meetod söödaproteiini lõhustuvuse määramiseks on in sacco meetod. See on kulukas ja aega nõudev. 2004. aastal ilmunud söötade tabelites on toorproteiini lõhustuvuse andmed olemas (saadud paljude uurimistulemuste üldistamisel ja peegeldavad söötade proteiini lõhustuvuse keskmisi), kuid need näitajad ei ole kõigi söötade puhul rakendatavad. Näiteks ei ole õige kasutada proteiini lõhustuvuse keskmisi näitajaid sel juhul, kui ühe ja sama sööda tootmisel kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid (õlikookide külm- ja kuumtöötlemine, söötade töötlemine mitmesuguste kemikaalidega jne). Eestis kasutatakse proteiinsöötadest kõige enam rapsikooki, mida toodetakse mitme erineva tehnoloogia järgi. Lisaks toodetakse meil praegu ka linakooki külmpressimise tehnoloogiaga. Ülejäänud proteiinsöödad ostetakse teistest riikidest sisse. Need koogid ja srotid on oma keemiliselt koostiselt ja toiteväärtuselt küllalt erinevad. EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi söötmise osakonnas on uuritud kokku 98 erinevatest õlitaimedest saadud kooki või srotti Euroopa Liidus üldtunnustatud metoodikate järgi. Saadud toitainete sisalduse alusel arvutati söötade metaboliseeruva energia sisaldus. Metaboliseeruva proteiini sisalduse ja vatsa proteiinibilansi arvutamisel on arvestatud reaalselt in sacco katsetes leitud uuritavate söötade efektiivse lõhustuvuse näitajaid. Tabelis 1 on toodud osaliselt kooritud päevalillekoogi, kooritud päevalillesroti, sojasroti ja puuvillasroti keskmine keemiline koostis ja toiteväärtus. Neid kõiki on meil kasutatud põllumajandusloomade söötmisel viimase viie aasta jooksul.Kõige toitaineterikkam on kahtlemata soja-


4-05

Tõuloomakasvatus

srott ning kõige vähem energiat sisaldab päevalillesrott. Õliseemnetest koogid sisaldavad rohkem energiat peamiselt nendes sisalduva toorrasva tõttu. Tuleb märkida, et tabelis 1 toodud andmetel sisaldab puuvillasrott 36,3% ja päevalillesrott 40,1% KAs toorproteiini, kuid sageli kasutatakse söötmiseks palju väiksema toorproteiinisisaldusega kooki (ainult 28% KAs). Ukrainast ja Venemaalt sisseostetud päevalillekook sisaldab tihti vähe proteiini ja palju toorkiudu, sest teda valmistatakse osaliselt kooritud materjalist. Tabel 1. Õlitaimedest saadud kookide ja srottide keemiline koostis ja toiteväärtus Näitajad Kuivaine, %

Puuvillasrott

Sojasrott

Päevalillekook

srott

normide kohaselt 35-kilogrammise päevalüpsiga lehma ratsioonis olema 33% vatsas mittelõhustuvat ja 67% lõhustuvat proteiini. Tabel 2. Eestis toodetud kookide keskmine keemiline koostis ja toiteväärtus Näitajad Kuivaine, %

Linakook

Rapsikook Rapsikook (kuumpress) (külmpress)

91,9

91,6

90,9

31,3

38,3

33,0

toortuhka, %

5,9

7,3

7,0

toorkiudu, %

11,4

12,9

13,9

NDF, %

19,2

31,8

32,1

ADF, %

13,1

22,8

22,9

toorrasva, %

21,1

10,4

18,3

30,3

31,1

27,8

4,6

7,7

8,3

10,2

11,0

10,2

Kuivaines: toorproteiini, %

90,1

86,3

91,8

90,1

36,3

51,6

29,8

40,1

toortuhka, %

6,5

6,9

6,0

7,9

toorkiudu, %

16,9

4,9

28,7

18,9

NDF, %

31,8

9,0

46,5

31,8

ME , MJ/kg

ADF, %

22,2

7,1

35,7

22,2

SP3, g/kg

266

321

277

1,3

1,6

9,8

2,0

metab proteiini, g/kg

Kuivaines: toorproteiini, %

toorrasva, % 1

N-ta e-a , % kaltsiumi, g/kg fosforit, g/kg 2

ME , MJ/kg 3

39,0

35,0

25,7

31,1

2,3

3,4

4,8

3,6

10,5

7,4

10,9

11,3

11,2

14,2

10,6

9,9

SP , g/kg

287

464

256

345

metab proteiini, g/kg

154

200

110

114

4

85126

211

129

221

5

72

90

61

71

VPB , g/kg OAS , % 1

2

– lämmastikuta ekstraktiivained; – metaboliseeruv energia, 3 – seeduv proteiin; 4 – vatsa proteiini bilanss; 5 – orgaanilise aine seeduvus.

1

N-ta e-a , % kaltsiumi, g/kg fosforit, g/kg 2

14,9

12,9

13,9

118

173

102

4

121

123

170

5

79

75

75

VPB , g/kg OAS , %

Suurendamaks lõhustumata proteiini hulka ratsioonis, on soovitav kasutada vähelõhustuvaid proteiinsöötasid ning mitmesuguseid vahendeid söödaproteiini „kaitsmiseks”. Söödaproteiini lõhustumist vatsas vähendab ka söötade termiline töötlemine. Seda kasutatakse kõige laiemalt õlitööstuse kõrvalsaaduste (srottide ja kookide) tootmisel, mistõttu nendes sisalduva proteiini lõhustuvus on tavaliselt madalam kui õlikultuuride seemnetes. Kuum- ja külmpressimisega saadud rapsikoogi proteiini lahustuvus ja lõhustuvus on toodud tabelis 3. Nagu uuringutest selgus, oli rapsikookide proteiini lõhustuvus väga erinev, kuumpressimisel 54% ja külmpressimisel isegi 89,5%. Proteiini lõhustuvuse kineetikat näitab joonis 1. Siit selgub, et külmpressitud rapsikoogi proteiin lõhustub väga kiiresti.

lõhustuvuse %

Eestis toodetakse rapsikooki põhiliselt kahe tehnoloogia järgi, kas külmpressimise või kuumpressimisega. Külmpresskooke iseloomustab tavapäraselt suur toorrasva- (üle 15% kuivaines) ja metaboliseeruva energia sisaldus. Kuumpresstehnoloogiaga toodetud rapsikook sisaldab rohkem toor- ja metaboliseeruvat proteiini (173 g/kg KAs), kuid tema VPB ja lõhustuvus on madalam 100 94,4 (tabel 2). 90 87,1 93,2 94,1 90,8 86,1 Proteiini kvaliteedi hindamine on eriti oluline suuretoo80 82,9 77,1 70 danguliste lehmade söötmise korraldamisel. Et proteiini 67,8 60 kvaliteet sõltub oluliselt proteiini lõhustuvusest vatsas, on 50 lehmade ratsiooni koostamisel tarvis jälgida ka proteiini 44,5 40 37,5 43 lõhustuvust. Üldpõhimõte on, et mida suurem on toodang, 30 seda vähem peaks söötades sisalduv proteiin lõhustuma, 20 10 kuumpress külmpress sest suuretoodangulistel lüpsilehmadel ei piisa vatsas 0 sünteesitavast mikroobsest proteiinist, et katta piimaval2 4 8 aeg, t16 32 64 gu sünteesiks vajalikku aminohapete hulka. Kui ratsioonis ei ole vajalikku kogust lõhustumata (mööduvat) proteiini, ei jõua verre piisaval hulgal aminohappeid, mis- Joonis 1. Rapsikookide proteiini lõhustuvuse kineetitõttu kannatab piimavalgu süntees. Näiteks peab mõnede ka

23


Tõuloomakasvatus

4-05

Tabel 3. Rapsikookide proteiini lahustuvus ja lõhustu- teiinsöötade töötlemisel temperatuuriga tekib oht, et osa vus valkusid saab seotud süsivesikutega, mille tulemusena tekib nn Maillard'i reaktsiooni produkt. See on stabiilne Inkubatsiooni aeg, tundi Lahustuvus, % nii hapete toimele seedekanali erinevates osades kui ka proteolüütiliste ensüümide tegevusele. Seetõttu määrakuumpress külmpress takse ka potentsiaalselt lõhustumatu proteiin. Antud uu0 28,0 74,2 ringutes oli kuumpressrapsikoogis potentsiaalselt lõhustumatut proteiini 6,8% ja külmpresskoogis 6,77%. 2 37,5 82,9 Missugune õlikook või srott majanduslikult kõige tasu4 43,0 86,1 vam on? Selle hindamisel tuleks lähtuda kahe põhilise 8 44,5 90,8 toitefaktori (metaboliseeruva energia ja metaboliseeruva proteiini) kasutamise majanduslikust efektiivsusest. Me16 67,8 93,2 taboliseeruva proteiini hind väärtuslikemates proteiinsöö32 77,1 94,1 tades (sojasrotis ja rapsikoogis) on suhteliselt kõrge, 64 87,1 94,4 seetõttu on otstarbekas neid kasutada suuretoodanguliste lehmade söötmisel. Keskpärase ja väiksem toodanguga Efektiivne lõhustuvus % 54 89,5 lehmade nõuded proteiini kvaliteedi suhtes ei ole nii suured ja nende ratsiooni võib võtta ka madalama proteiiniVäärtusliku sööda saamiseks on tarvis jälgida, et tööt- väärtusega odavamaid söötasid. lemise käigus ei kasutata liiga kõrget temperatuuri. Pro-

M A H E T O O T M I N E Loomakasvatussaaduste kvaliteet ja ohutus mahetootmises David Younie ELi poolt finantseeritava SAFO-projekti (QRLT–2001 –02541) “Loomade tervise ja toidu ohutuse säilitamine mahepõllumajanduses” eesmärk on toidu ohutuse ja loomade tervise parandamine nii Euroopa Liidu riikide kui ka sinna pürgivate kandidaatmaade mahepõllumajanduslikus loomakasvatuses. Selle eesmärgi saavutamiseks viiakse kokku teadlased, poliitikud, farmerid ja laiemad huvigrupid, ka tarbijate esindajad, kes projekti käigus tutvustavad, vahetavad ja levitavad oma uurimuste tulemusi ning osalevad aktiivselt erinevaid probleeme käsitlevates diskussioonides. SAFO neljandal seminaril (17.–19. märts 2005, FiBL, Frick, Šveits) osales 98 delegaati 19 riigist. Kui varasematel seminaridel keskenduti peamiselt tootmissüsteemidele, siis seekordsel kokkusaamisel oli keskseks teemaks toidu kvaliteet ja ohutus. Seminar koosnes viiest plenaaristungist, posterite sessioonist, grupiaruteludest ja ekskursioonist loomakasvatusega tegelevatesse mahefarmidesse. Plenaaristungitel esitati kokku 21 ettekannet (saadaval ka SAFO koduleheküljel), mis käsitlesid järgmisi mahetoidu kvaliteedi ja ohutusega seotud teemasid: 1) erinevate huvigruppide perspektiivid; 2) uurimusi maheloomakasvatussaaduste kvaliteedist; 3) veterinaarravimite kasutamise mõju toodangu kvaliteedile ja ohutusele; 24

4) uurimusi maheloomakasvatussaaduste ohutusega seonduvatest aspektidest; 5) maheloomakasvatussaaduste ohutus ja kvaliteet tulevikus. Erinevate huvigruppide perspektiivid Sellel sessioonil esitasid oma seisukohti tarbijate, kaubandus- ja tootmisorganisatsioonide esindajad. Michael Walkenhorst (FiBL) arutles oma avaettekandes selle üle, mida me mõtleme toidu kvaliteedi all, selgitades sisemise ehk toodangu kvaliteedi ja välimise ehk protsessi kvaliteedi erinevusi. See on SAFO seminaridel olnud ka üks peamistest diskussiooniteemadest. Michael soovitas kokkuvõttes, et a) tarbijatele tuleb selgitada protsessi kvaliteedi seoseid maheloomakasvatuslike saadustega; b) tuleb kindlaks määrata ja kindlustada mahetoodete sellised kvaliteedinäitajad, mis oleksid mõõdetavalt paremad kui tavatoodetel (näiteks somaatiliste rakkude arv piimas). Jacqueline Bachmann Šveitsi Tarbijakaitse Ühingust tuletas kuulajatele meelde, et mahetoidu tarbijatel on väga kõrged ootused ja nõudmised, mis on seotud toidu ohutuse, naturaalse tootmisviisi ja loomade heaoluga, aga ka toodete õiglase hinna kujunemisega. Mahetoodete kõrged hinnad on igati põhjendatud oma kvaliteetsuse tõttu ja mahetoodete lisaväärtused on tarbijale väga hästi teada. Vaatamata sellele arvas Jacqueline Bachmann, et mahetoodete hinnad langevad jätkuvalt.


4-05

Mahetoodete odavnemise vajalikkusele viitas ka kaubandusorganisatsiooni Swiss Coop esindaja Felix Wehrle. Viimasel ajal on siiski märgata, et müük on kasvanud mahetoodete sortimendi suurenemise tõttu. Ta tutvustas ka ühe tarbijaküsitluse tulemusi, millest selgus, et 46% šveitslastest ostab mahetooteid eelkõige nende tervislikkuse pärast, 45% loomade heaolu kõrge taseme ja 43% pestitsiidijääkide väiksema sisalduse tõttu. Bio Suisse esinaine Regina Fuhrer tutvustas tootjate seisukohti kvaliteedi tagamisel. Bio Suisse on Šveitsi katusorganisatsioon, mis koondab 35 mahepõllumajandusega tegelevat organisatsiooni ja mille liikmeskond koosneb 6500 farmerist (11% Šveitsi farmeritest). Selline organiseerumine on loonud Šveitsile olulise eelise: neil on ühised standardid ja üks märgis – Bud logo, mis on tarbijate hulgas väga tuntud. Regina Fuhrer tutvustas Bio Suisse poolt tehtud pingutusi kvaliteedi tõstmisel ja usaldusväärsuse tagamisel – pidev loomakasvatust ja toiduainete töötlemist puudutavate standardite arendamine (suur rõhk on loomade heaolul ja toidu koostisel), kvaliteedi hindamise korraldamine, Bud logo kujundamine ja tarbijate koolitamine reklaamikampaaniate kaudu. Selle sessiooni teemaga oli seotud ka kolm posterit. Kaks neist käsitlesid mahekitsede ja -lammaste kasvatamist Ungaris ning üks maheloomakasvatuse arengut piiravaid tegureid Türgis. Uurimusi maheloomakasvatussaaduste kvaliteedist Kathryn Ellis tutvustas uuringut, milles võrreldi piima koostist Inglismaa mahe- ja tavafarmides. Saasteainete jääkide (polüklooritud bifenüülid, dioksiin jt) sisalduses farmidevahelisi erinevusi ei leitud. Mitte ükski analüüsitud piimaproov ei sisaldanud mükotoksiini ohratoksiin A. Monoküllastumata rasvhapete sisaldus oli suurem tavapiimas ja polüküllastumata rasvhappeid oli rohkem mahepiimas. Selgus, et nii mono- kui ka polüküllastumata rasvhappeid oli piimas kõige rohkem karjatamisperioodil. Konjugeeritud linoolhappe sisaldus oli sarnane nii mahekui ka tavapiimas, kuid mahepiim sisaldas rohkem linoleenhapet, mis on üks oomega-3-rasvhapetest. Seda, et piima polüküllastumata rasvhapete sisaldus oli võrreldes talvise silo/heina ratsiooniga suurem karjatamisperioodil, kinnitas ka poolakate Sloniewski jt uuring. Nad leidsid, et talvise söötmisperioodiga võrreldes oli karjatamisperioodil piima konjugeeritud linoolhappe sisaldus kaks korda ja linoleenhappe sisaldus kolm korda suurem. Autorid järeldasid, et karjatamisperioodil toodetud piim on bioloogiliselt väärtuslikum kui talveperioodil saadu. Albert Sundrum rääkis probleemist, mis takistab sealiha maksimaalse kvaliteedi tagamist mahetootmises, kuna standardeid järgides on väga raske katta sigade metioniini- ja lüsiinivajadust. Seepärast soovitas ta mahetootjatele, et nad keskenduksid rohkem sensoorsete kvaliteedinäitajate (maitse, lõhn, välimus jms) tagamisele. Need näitajad on lähedalt seotud lihasesisese rasvasisaldusega. Autor tutvustas ka ühe katse tulemusi, mis näitasid, et maheteraviljal ja -proteiinsöötadel (uba, hernes, lupiin) baseeruva ratsiooniga on võimalik toota suure lihasesisese rasvasisaldusega ja hea sensoorse kvaliteediga sealiha. Optimaalsete tulemuste saamiseks tuleks siiski arvestada ka konkreetse tõu omadustega.

Tõuloomakasvatus

Gyorgyi Takacs märkis ELi regulatsioonide 2092/91 ja 2082/92 (puudutab traditsioonilisi tooteid) tähtsat rolli traditsiooniliste ja kõrge kvaliteediga loomakasvatussaaduste tootmisel, mis baseeruvad kohalike tõugude kasvatamisel. Ta illustreeris seda Ungari näitel, kus kasvatatakse ungari halli veisetõugu (kuivatatud loomaliha, salaami), ungari mangalica seatõugu (suitsuliha, paprikavorst), kohalikke Ungari linnuliike ja -tõuge ning ratzka-, tzigai- ja meriinolambaid (liha ja juust). Ungaris kasvatatavate traditsiooniliste tõugude kasutamist mahetootmises kajastas ka üks poster. Gabriela Wyss (FiBL) kirjeldas HACCP (Hazard Analysis Critical Control Points – ohtude analüüs ja kriitiliste kontrollpunktide ohje) maheprojekti, mille käigus viidi läbi süstemaatiline kvaliteedianalüüs mitmes mahetoiduga seotud ettevõttes (munade, piima ja jogurti, saia, kapsaste, tomatite, õunte ja veini tootmine). Olulisi kriitilisi kontrollpunkte hinnati lähtudes seitsmest kvaliteeti ja toidu ohutust iseloomustavast kriteeriumist (mikroobsed toksiinid ja antibiootikumid, patogeenid, taimsed toksiinid, värskus ja maitse, toitainete sisaldus ja toidulisandid, aga ka pettus ning sotsiaalsed ja eetilised aspektid). Andmed koguti küsimustiku teel erinevatest Euroopa piirkondadest. Saadud andmebaas sisaldab infot iga toote puhul esinenud probleemidest ja riskidest ning seda, kuidas tootmisprotsessi igat etappi kontrollitakse. Ka üks posteritest kirjeldas HACCP hindamismeetodi kasutamist Slovakkia piimatootmisfarmides. Selle sessiooni teemaga oli seotud veel kaks posterit, milles tutvustati idabalkani seatõu kasvatamist mahetootmises (Bulgaaria) ja aretusstrateegiaid mahedalt peetavate piimaveiste kasvatamisel (Holland). Veterinaarravimite kasutamise mõju toodangu kvaliteedile ja ohutusele Sissejuhatava ettekande veterinaarravimite mõjust keskkonnale tegi Alistair Boxall Inglismaalt. Ta kirjeldas uuringut, mille käigus analüüsiti veise- ja seakasvatusega tegelevates tavafarmides antibiootikumide ja parasititsiidi avermektiin esinemist mullas, vees, sõnnikus ja setetes. Üldistatult leiti, et nimetatud ühendite sisaldus mullas ja vees oli väiksem mõju avaldavast kontsentratsiooni piirnormist (letaalne e surmav doos). Problemaatiline oli aga parasititsiidide suur sisaldus sõnnikus ja setetes. Avermektiini oli sõnnikus sõnnikuorganismidele mõju avaldava kontsentratsiooni piirnormist tunduvalt rohkem. Nende tulemuste põhjal võib väita, et avermektiini kasutamine maheloomakasvatuses peaks olema vastunäidustatud. Eve Pleydell andis ülevaate antibiootikumide suhtes resistentsete bakterite esinemisest mahe- ja tavafarmides. Vaatamata sellele, et antibiootikumide profülaktiline kasutamine on mahetootmises keelatud, on USAs, Inglismaal ja Taanis läbi viidud uuringud näidanud, et resistentseid (ka multiresistentseid) bakteritüvesid on leitud ka mahetootmisega tegelevates veise-, sea- ja linnufarmides. Siiski võib uurimisandmete alusel oletada, et mahefarmides on antibiootikumide suhtes resistentsete bakteripopulatsioonide osa väiksem. ELi regulatsiooni 2092/91 kohaselt on allopaatiliste ravimite kasutamise järel loomakasvatussaaduste turustamise keeluaeg kahekordne. Giovanni Calaresu jt Itaaliast 25


Tõuloomakasvatus

tutvustasid uuringut, kus piimalammaste ravimisel kasutati antibiootikumina oksütetratsükliini. Nad leidsid, et antibiootikumide sisaldus piimas varieerus suurel määral, sõltudes konkreetsest loomast. Pooltes analüüsitud piimaproovides oli antibiootikumide jääk üle lubatud maksimaalse piirnormi, mistõttu võib öelda, et keeluaja lihtlabane kahekordistamine ei pruugi tagada jääkide täielikku kadumist piimast. Hollandi piimatootmisega tegelevates mahefarmides kasutatavate veterinaarravimite kohta andsid ülevaate Aize Kijlstra jt. 60% kasutatud medikamentidest olid tavapärased veterinaarravimid, kaasa arvatud antibiootikumid kliinilise mastiidi ja jalgade haiguste (need on kaks enam levinud probleemi) ravimiseks ning parasititsiidid soole- ja kopsuparasiitide tõrjeks. Piimalehmade veterinaarravi käsitlesid ka kaks posterit – esimeses oli uuritud alternatiivsete ravivahendite kasutamise efektiivsust somaatiliste rakkude ja patogeenide arvukusele (Holland) ja teises selgitati Orbeseali kasutamise efektiivsust mastiidi vältimisel (Šveits). Orbeseali kasutamisega oli seotud ka Christophe Notzi ettekanne. Orbeseal on kinnisperioodi alguses nisakanalisse süstitav suspensioon, mis lüpstakse välja pärast sünnitust. Udaraveerandisse viidud Orbeseal moodustab nisas korgi, mis takistab mikroobide ja teiste mastiiditekitajate pääsemist udarasse. Preparaat baseerub vismutsulfaadil ja on täheldatud, et selle kasutamine vähendab kliiniliste udarapõletike teket ka poegimisjärgsel perioodil. Vismutsulfaat on raskmetall, mis võib põhjustada kõrvalmõjusid, kui see näiteks pärast sündi peaks piimaga vasika organismi sattuma või lüpsipindadele, kui see lüpsisüsteemi satub, või keskkonda, kui piimaga väljalüpstud preparaat visatakse sõnniku hulka. Tulevikus on vajalik selliste kõrvalmõjude detailsem uurimine. Selle sessiooniga seotud posterites käsitleti lammaste siseparasiitide kontrolli, bioloogilise kontrolli ja WORMCOPS-projekti tulemusi (Taani) ning klinoptiloliidi kasutamist (Kreeka). Uurimusi maheloomakasvatussaaduste ohutusega seonduvatest aspektidest Piimatoodete hügieeni tagamiseks kasutatakse toorpiima töötlemisel pastöriseerimist (72 ºC juures 15 sekundit), kõrgkuumutamist (135–150 ºC mõni sekund) või säilivusaja pikendamise meetodeid (otsene kõrgkuumutamine 125–130 ºC või mikrofiltreerimine). Brita Rehberger Šveitsi Riiklikust Loomakasvatuse ja Piimatoodete Uurimiskeskusest juhtis tähelepanu nimetatud protsessidega seotud termilistele koormustele, mis mõjutavad piima omadusi (ensüümide sisaldus, vadaku proteiini denatureerumine, reaktsiooniühendite teke). Bio Suisse standardites on nõue, et kõik Bud märgistusega piimatooted oleksid võimalikult vähesel määral töödeldud. Bio Suisse nõuete kohaselt on piima kõrgkuumutamine keelatud, küll on aga lubatud kõrgkuumutamine injektsioonmeetodil, kus piima töödeldakse kuuma auru joaga. Samuti on juustu valmistamisel keelatud kasutada abi- ja säilitusaineid, vaatamata sellele on tagatud nende toodete hügieen ja kvaliteet. Taani tavafarmides tehtud uuringud on näidanud, et väljas peetavatel sigadel esineb salmonellaga nakatumist rohkem kui sees peetavatel sigadel. Annette Nyegard Jen26

4-05

sen tutvustas uuringut, mille käigus püüti välja selgitada potentsiaalsed Salmonella nakkusallikad maheseakasvatusfarmides. Leiti, et ühelgi juhul ei olnud salmonella pärit metsloomadelt või -lindudelt, kuid täheldati, et peale sigade teisaldamist võivad Salmonella-bakterid olla selles paigas elujõulised kuni 7 nädalat ja on selle aja jooksul nakkusallikaks järgmistele sigadele. Josie O’Brien jt (Inglismaa) püüavad välja selgitada faktoreid, mis mõjutavad kampülobakterite levikut mahebroilerikasvatuses. Esialgsed tulemused on näidanud, et nakkusekandjateks on eelkõige teisaldatavad sulupiirded, jalanõud, teised loomad jms, aga mitte metsloomad ja -linnud. Anna-Maija Virtala jt tutvustasid munakanu kasvatavas Soome 20 mahefarmis läbiviidud uuringut, kus farmi majandamist iseloomustavate parameetrite kõrval registreeriti ka veterinaarne seisukord (kampülobakterite, salmonella, parasitaarhaiguste ja kannibalismi esinemine). Leiti, et salmonellat esineb väga harva ja kampülobakterite leidumine mahemunades ei ole ohtlik inimeste tervisele. Samuti leiti, et parasiitide levik oli tavaline nähtus. Neid tulemusi tuleb siiski vaadelda Soome kontekstis, kus lindude väljas pidamine on talvel piiratud ja tauditõrjel on rahvuslikul tasandil väga suur tähendus. HACCP maheprojekti käigus hinnati mükotoksiinidega seotud riske mahetoidus. Gabriela Wyss (FiBL) tutvustas piima, munade ja saia uurimisel saadud tulemusi. Peamine järeldus oli siiski see, et farmerid ei ole nimetatud riskidega kursis ja mükotoksiinide sisaldust omatoodetud ega sisseostetud söödas regulaarselt ei kontrollita. Probleemi teadvustamiseks koostati projekti käigus ka vastavasisulised infolehed. Küsimuse tõsidusele viidati ka ühes posteris (Itaalia), milles kirjeldati juhtumit, kus mükotoksiinide suur sisaldus nii mahe- kui tavapiimas oli põhjustatud saastunud sööda kasutamisest. Ka Gabriela Wyss tutvustas võrdlusuuringute tulemusi, mis näitasid, et mükotoksiinide sisaldus ei erinenud mahe- ja tavatoodetes. Maheloomakasvatussaaduste ohutus ja kvaliteet tulevikus Tootjad ja töötlejad peaksid olema teadlikud, et toidu ohutusele pööratakse järjest rohkem tähelepanu. Gabrielle Lancely Inglismaalt selgitas uute ELi regulatsioonide praktilist tähendust. 2005. aasta jaanuaris võeti vastu regulatsioon 178/2002, mille alusel peaks toidu ohutuse tagamine ja kontroll toimuma tootmise ja töötlemise käigus ning mitte niivõrd lõpptoodangu kontrollimisega. Seega on operaatorid, kaasa arvatud farmerid kohustatud jälgima toiduainete liikumist ja kindlustama selle, et ebakvaliteetne toit ei jõuaks tarbijaskonnani. Kaks uut regulatsiooni laiendavad hügieeni nõudeid ja muudavad vajalikuks HACCP hindamissüsteemi kasutamise. Paljud nendest nõuetest on juba kasutusel Inglismaa supermarketite auditeerimisel. Need uued regulatsioonid võivad avaldada negatiivset mõju kogu mahesektorile. Paljud mahesaaduste töötlejad on väiksemad ja vähem informeeritud kui tavatöötlejad, ja võimalik, et ka tehnoloogiliselt halvemini varustatud. Et näiteks mahevorstide valmistamisel ei ole lubatud kasutada säilitusaineid ja peekoni konserveerimisel on nitriti kasutamine limi-


4-05

Tõuloomakasvatus

teeritud, siis võivad mahetoiduga seotud toiduohutuse probleemid suureneda. Taanlane Hugo Alroe viitas sellele, et loomade tervise, heaolu ja toiduohutuse tagamine vastavalt maheprintsiipidele ja -standarditele on oluline väljakutse. Ta informeeris kuulajaid kahest toimingust: a) ELi projekt “Organic Revision”, mille eesmärk on teha soovitusi nõukogu määruse 2092/91 edasiarendamiseks, b) nõupidamine IFOAMi mahepõllumajanduslike printsiipide ümberdefineerimisel. Projekti “Organic Revision” ülesandeks on identifitseerida põhilised eetilised väärtused ja väärtuste erinevused mahepõllumajanduses, luua andmebaas Euroopa riikides kehtivate mahestandardite kohta ja teha konkreetseid ettepanekuid määruse erinevates valdkondades, näi-

teks kasutatavate söötade ja seemnete kitsenduste osas. Praegu sisaldab IFOAMi uute printsiipide kavand nelja printsiipi: tervislikkuse, ökoloogilisuse, õigluse ja hoolivuse printsiipi. Seminari delegaadid tundsid huvi, kas need kajastavad piisaval määral ka loomade tervist ja heaolu. Grupiarutelud Toimus kaks arutelu, millest esimene keskendus mahestandarditele ja kus püüti saada ülevaadet riikide seisukohtadest määruse 2092/91 rakendamisel, eelkõige olid vaatluse all loomade tervist ja heaolu puudutavad nõuded. Teise arutelu käigus püüti välja selgitada, millised on osalejate arvates SAFO võtmesõnumid. Grupiaruteludes käsitletud informatsioon avaldatakse eraldi ka seminari kogumikus. Refereerinud Ragnar Leming

K R O O N I K A Konkurss “Aasta põllumees 2005" emeriitprof Olev Saveli ürii esimees

jad olid sarnased. Valdavalt oli tegu piimatootjatega, oma toodangu töötlejaid oli ka võrdselt.

Viiendat korda selgitati aasta põllumehe tiitli omanikku, erinevuseks vaid, et kandidaate võis esitada ainult peretaludest, kus ei kasutata üle kahe täistööajaga palgatöölise. Eesmärgiks oli esile tõsta peretalusid ja väiketootmist, millega arvestati mõnevõrra üldsuse arvamust. Selline otsus tehti juba 2004. a lõpus, kuivõrd polevat võimalik võrrelda suurettevõtete ja talude tegevust ega tulemusi. Möödunud aastal oli 9 kandidaadist talupidajaid 4, neist 4. koha võttis Arvo Veidenberg ja 5. koha Sirje Kornel. Aasta põllumeesteks tunnistatud Aavo Mölder ja Andres Härm oleksid püüdmatud kõigile. On võimalik võrrelda põhiparameetreid 2004. ja 2005. a kandidaatide ettevõtete suhtes (tabel 1). Peamiselt on vahe suurimate ettevõtete töömahtudes, mõnes näitajas isegi 10-kordne, kuid produktiivsusnäita-

Tabel 1. 2004. ja 2005. a kandidaatide võrdlus

Foto 1. ürii liikmed R. Rosenberg, J. Marrandi ja A. Mölder (O. Saveli)

Tunnus Vanus Haridus

Ettevõtte tüüp

Maad omandis Palgatöölisi Piimatootmine Taimekasvatus Mitmesugust Veised lehmad toodang Teravili Töötlemine Käive Hinnang

Näitaja aastat kõrg kesk keskeri kutse talu osaühing aktsiaselts ha ha arv nominente nominente nominente arv arv piima/lehm tonni/ha nominente 103 krooni punkte

2004 35–64 6 2 1 0 4 3 2 21–3893 21–558 1–199 7 1 1 98–2556 47–1048 6543–8964 1,8–4,2 3 500–49 000 50,8–63,2

2005 37–67 6 3 6 1 16 0 0 3,07–240 3,07–240 0–2 12 3 1 31–200 16–90 5500–9030 2,2–4,0 4 80–3000 42,1–61,0

Selle aasta konkursile esitati 16 peretalu 11 maakonnast. Kandidaate ei esitatud Hiiu, Lääne, Lääne-Viru ja Valga maakonnast. Korduv kandidaat (3. korda) oli Arvo 27


Tõuloomakasvatus

4-05

Tabel 2. Konkursi 1. vooru tulemused Nr

Foto 2. Kuulutatakse välja Aasta põllumees 2005

(O. Saveli)

Kuutok Järvamaalt. Esitajad olid talupidajate liidud, maavalitsused, põllumeeste liidud, aga ka Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. ürii koosseisus oli muudatusi vähe. 2003. aasta konkursi võitjat Johannes Valku asendasid 2004. a võitjad Aavo Mölder ja Andres Härm, Eesti Talupidajate Keskliitu esindas juhatuse esimees Arvo Veidenberg, Maalehte esindas Silja Lättemäe kõrval Peeter Ernits. Hindamise metoodikas oli muudatuseks, et töökohtade loomine asendati pere jätkusuutlikkusega. Täpsemalt on metoodika kirjas Tõuloomakasvatuse 2004. a 4. numbris. Maksimaalne hindepunktide summa oli 70. Nagu varemgi külastas ürii 19. juulist kuni 13. septembrini kõiki talusid ja iga liige täitis oma protokolli. ürii koosolekul 4. oktoobril toimus esmalt 1. voor, kus läksid arvesse kõigi talu külastanud ürii liikmete hinded. Järjestus saadi keskmiste hinnete alusel (tabel 2). Keskmised hinded olid küllalt lähedased, kuid 2. vooru jõudsid ikkagi viis esimest. Siin järjestas iga üriiliige 5 kandidaati ja vähim punktide summa tagas võidu. Aasta põllumeheks 2005 valiti Takkasaare talu peremees Arvo Kuutok Türi vallast Järvamaalt. Punktide summa näitab tema märgatavat üleolekut teistest, mille põhjuseks polnud korduv osalemine. Linnamees tuli abikaasa Aivi vanemate tallu 1988. aastal, kus oli vaja taastada elumaja ja ehitada üks esimesi arvutiga varustatud lüpsiplatsiga vabapidamisega külmlautu Eestis. Talu on spetsialiseerunud piimatootmisele, kus 90 lehma toodang on 7700 kg. Maakasutus (kokku 250 ha) on suunatud vaid söödatootmisele, rohumaadelt saadakse silo, põllult oder ja kaer. Talus töötab täisajaga poeg, teine poeg ja tütar töötavad osalise ajaga. Palgatööjõudu kasutatakse vaid hooajatöödel. Imetlusväärne on uue 400 veisekohaga lauda ehitus, sest ehitustööd tehakse perejõul, kusjuures isegi mõnetonnised taldmikud valatakse kohapeal.

Maakond

Punkte

1

Arvo Kuutok

Järva

61,0

2

Vello Eensalu

Harju

57,5

3

Toomas Haamer

Saare

55,0

4

Elmar Zimmer

Viljandi

52,9

5

Aivar Alviste

Tartu

52,7

6

Viktor Leis

Viljandi

52,1

7

Jaan Allingu

Jõgeva

51,9

8

Andres Kelner

Põlva

51,1

9

Tiit Lepik

Ida-Viru

49,0

10

Tiiu Saare

Pärnu

48,7

11

Vello Brett

Tartu

48,2

12

Ants Sõmer

Rapla

48,0

13

Kaupo Kauri

Rapla

47,1

14

Endel Härm

Põlva

45,8

15

Väino Tarkmeel

Saare

45,1

16

Aivar Sloog

Võru

42,1

Tabel 3. Konkursi 2. vooru tulemused Punktide

Arvo Kuutok

Vello Eensalu

Toomas Haamer

Aivar Alviste

Elmar Zimmer

summa

12

24

33

48

48

koht

1.

2.

3.

4.

5.

Talumaastiku korrashoid ja haljastus on toonud 3. koha Eestis. Järvamaa parim põllumees, Euroopa Põllumajanduskonföderatsiooni kuldmedal 2002, Eesti Vabariigi Valgetähe medal 2003, ridamisi väiksemaid tunnustusi kiidavad peremehe aktiivset tegevust vabariigi ja piirkonna mitmes organisatsioonis. Teine koht läks konkursil Esko talu peremehele Vello Eensalule Saku lähedalt Harjumaalt. Kuigi põhitegevus on piimatootmine (38 lehma; 6800 kg), lisandub sellele ka piima töötlemine juustuks (3 t), kohupiimaks (45 t) ja jogurtiks (6 t) oma meiereis. Juust pälvis Tunnustatud Eesti Maitse tiitli. Alustatud on ka lihaveiste (20) pidamisega. Asukoht soosib taluturismi arendamist. Korralikult välja ehitatud talukompleks meelitas kohale ka “Õnne 13" filmijad. Kolmanda koha võttis Toomas Haamer Orissaare vallast Saaremaalt. Ligi 50 eesti punast tõugu lehma ja 70 noorlooma peremehe ja -naise ning pojapere hoole all, teine

Foto 3. Arvo ja Aivi Kuutok 28

Kandidaat

(O. Saveli)


4-05

Tõuloomakasvatus

poeg lööb kaasa jõudumööda. Noorte eluterve orientatsioon võlus üriid. Veel pole otsustatud, millistel tingimustel toimub konkurss järgmisel aastal. Ilmne on, et ei hakata piirama ettevõtte suurust. Lahendus oleks ka kahe tiitli tunnustamises,

kuid vaidluseks läheb piiri tõmbamisel. On veel üks võimalus. Aasta põllumehe tiitel eeldab tootmistööd, mistõttu konkureeriksidki koos kõik tootmisettevõtted. Hobi- ja elatustalud võistleksid kaunima talu konkursil, mida korraldaks Eesti Talupidajate Keskliit.

Tähtsad üritused Saksamaal Ettekannete teemad olid huvitavad. Prof R. Preisingeri (Lohmann Loomakasvatusfirma) teema oli “Kvantitatiivne geneetika ja loomakasvatus – üks väljapääsumudel?”, prof G. Erhardtil (Giesseni Ülikool) “Loomaaretus sõltuvalt genoomanalüüsist – tulevikuperspektiivid”. Järgnesid ettekanded prof E. Kalmu elust ja tegevusest. Neile vastas päevakangelane temale omase põhjalikkusega kriitiliselt ja samas humoorikalt. Kiitis poliitik Hajo Fölsterit, kelle kaasabil loodi ülikooli katsejaam, mida oli vaja nii teadusele kui praktikale, samas tuleb umbusaldada ideolooge, kes tahaksid päästa kogu inimkonda, kuid kõigi kogemuste järgi hoopis häda ja viletsust põhjustavad. E. Kalm lubas oma elu kolmandal perioodil tegelda ainult sellega, mis lõbu pakub, näiteks sukelduda loomakasvatuspraktikasse, kuid esiplaanile jäävad perekond ja hobid. Saksamaal toimub igal aastal loomakasvatuse eriala doktorantide ettekannete päev, mida korraldab üks põllumajandusteaduskondadest. Neid on kaheksas ülikoolis. Tänavu jõudis kord Berliini Humboldti Ülikooli kätte. 21. ja 22. septembril esitati neljas sektsioonis kokku 135 ettekannet, mille tekstid avaldati neljal leheküljel lihtköites kogumikus.

emeriitprof Olev Saveli

Eestis käib diskussioon selle üle, kas on õige seada 65-aastane vanus piiriks, et lõpetada tööleping. Enamikus Euroopa riikides on see aga reegliks, arvestamata sealseid märgatavalt paremaid sotsiaalseid ja meditsiinilisi tingimusi. Vaidlusi pole ja töökoht vabastatakse. Nii juhtus ka Christian-Albrechti Kieli Ülikoolis 15. juulil, kui pidulikult saadeti pensionile mitmekordne doktor professor Ernst Kalm. Ta töötas ülikooli loomakasvatuse ja loomapidamise instituudi direktori, professorina. Kolmel korral valiti ta agraar- ja toiduteaduse teaduskonna dekaaniks. 1996. a valiti Ernst Kalm Eesti Põllumajandusülikooli audoktoriks. Kolmetunnisest akadeemilisest üritusest võtsid osa professorid, doktorid paljudest ülikoolidest ja organisatsioonidest, kolleegid, sõbrad, praktikud ja akadeemilised õpilased, kokku üle 450 inimese. Eelmisel päeval kaitsesid filosoofiadoktori väitekirja 107. ja 108. doktorant, nendest 6 on habiliteerunud teadusdoktoriks ja valitud professoriks. Muuseas ka Triinu (Piirimäe) Peters suunati doktorantuuri Kieli ja kaitses väitekirja prof E. Kalmu juhendamisel (1999. aastal) angli ja eesti punase tõu sigimisnäitajate geneetilise analüüsi teemal. Väliskülalised Tabel 1. Arvukamad teemad olid Debrecenist ja Tartust. Avakõnes toonitas dekaan prof Siegfried Wolffram Arv Loomaliik muu hulgas prof E. Kalmu erilist rolli teaduskonna pääst- Eriala Geneetika 57 Veis jana, kui see Kieli Ülikoolis sulgeda taheti. Dekaan toonitas veel E. Kalmu rahvuslikku ja rahvusvahelist tuntust Aretus 19 Siga teaduses, ka poliitilisel tasandil, ühingute, seltside ja etteFüsioloogia 15 Hobune võtjate kui ka põllumajanduspraktikute hulgas. Rõhutati 11 Kana tema “Kieli kooli” edukalt praktikale orienteeritud ja Pidamine turule suunatud loomakasvatuse arendamist, kus E. Kalm Viljakus 10 Lammas “esiratsutajana” kvantitatiivsete ja molekulaarbioloogiliste meetoditega kombineerides agraarteadust kindlustas.

Foto 1. Dekaan prof S. Wolffraumi tervitus

(K. Sanders)

Foto 2. Prof Ernst Kalmu vastukõne

Arv 51 24 14 10 7

(K. Sanders) 29


Tõuloomakasvatus

Foto 3. Seltsi aastakoosolek

4-05

(K. Sanders)

Foto 4. Lõunasöök Thaeri saalis

(K. Sanders)

Korraldus on rutiinne ja täpne: iga ettekanne 10 minutit, vahendeid labo- ratoorse aparatuuri soetamiseks napib. lisaks 10 minutit küsimusteks ja diskussiooniks. Kõikides 2000. aastal suleti sea- ja linnukatsejaamad, veiste sektsioonides algavad ettekanded ühel ajal, mis võimal- uurimistööd võimaldas ajutine Põlula katsefarm. Ehk dab teha valikuid ja kuulata ettekandeid erinevates sekt- realiseeritakse veisekatsejaama projekt Märjal. Uue sioonides. Nii oli ka 10 aastat tagasi, kui teaduspäevad laborikorpuse väljaehitamine Tartusse lükkus edasi. toimusid Halles, kus mul oli võimalus esmakordselt osaEttekandepäevaga samal ajal korraldab Saksa Aretusleda. teaduse Selts (Deutschen Gesellschaft für ZüchtungskunOli võimalik kuulata 27 ettekannet, millest 6 käsitlesid de e.V.) oma aastakoosoleku, sel aastal tähistati ka seltsi lehmaudara tervise hindamist. Näiteks väideti, et pullide 100. aastapäeva. piimajõudluse aretusväärtuse järgi valik on kindlam udaSelts asutati 1905. a ühinguna, mille põhikirja järgi ratervise tagatis kui valik soomatiliste rakkude arvu are- peaks tagama edu tihe koostöö loomakasvatuse ja veteritusväärtuse järgi. Viimase hinnang on liialt tendentslik. naarmeditsiini vahel põllumajandusloomade aretuse, piLüpsirobotit külastasid ööpäeva jooksul sagedamini damise, söötmise, sigimise ja tervise alal. Selts võttis noorlehmad ja vanematest suurema toodanguga lehmad. vahendaja funktsiooni teaduse, halduse ja praktika, aga Külmlautades tuleb isoleerimata katuse korral arvestada samuti teaduserialade vahel. Seda saavutatakse ühiste soojuskiirgusega, mis kahekordistab lehmade hingamist, ekspertgruppide loomise, konverentside ja õppepäevade et lahti saada liigsest metaboolsest soojusest. Piima karba- korraldamise kaudu. Juba 77 aastat antakse välja ajakirja miidisisalduse ja lehmade seemendustulemuste vahel Züchtungskunde, mida ilmub 6 numbrit aastas. usutavat seost polnud, kuid parem tulemus saadi, siis kui Seltsil on 658 liiget, neist 520 füüsilised isikud ja üleenergiavarustusaste oli parem. Leiti statistiliselt usutav jäänud aretusorganisatsioonid või muud institutsioonid. negatiivne korrelatsioon doonorite embrüo- ja piimajõud- Käesoleva artikli autor on selle seltsi liige 1993. aastast. luse vahel, mis tähendab, et valikul piimajõudluse järgi Liikmemaks, mis tagab ka ajakirja saamise, on 77 eurot. väheneb embrüote arv põlvkonna Tänu sellele on kõik ajakirjanumbrid kohta 0,69 võrra. Embrüosiirdamise osakonnas olemas. Artiklid on valdaeesmärk on aga just suurematoodanvalt saksakeelsed, kuid pealkirjad, guliste lehmade geneetiline paljundatabelipead ja kokkuvõte on inglise mine. keeles. Seltsi eelarve on umbes Vaatamata põllumajandusõppe 190 000 eurot. mõningasele vähenemisele tunnustaSeltsi juhib presiidium, kuhu kuutakse Saksamaal loomakasvatustealuvad president, 2 asepresidenti, 2 dust. Ülikoolide tugev laboratoorne liiget ja 3 aupresidenti. Sekretariaat baas, funktsioneerivad loomakasvaasub Bonnis. Selts on Saksamaa tuskatsejaamad (näiteks Kielis nii ametlik esindaja Euroopa Loomaveise- kui ka seakatsejaam), firmade kasvatuse Assotsiatsioonis, kusjuuuurimistööde tellimused koos finantres seltsi liikmetest on määratud iga seerimisega ning tihe koostöö liiduEAAPi komisjoni koordinaator ja maade ministeeriumide ja põllumaviis liiget. janduskodadega tagavadki eduka Aastakoosolekul 22. septembril doktoriõppe. kinnitati 2004. a tegevus- ja finantsMida on Eestis vastu panna? Ainult aruanne ning 2005. a eelarve ja tegemõned bioloogiliste teemade eelistuvuskava. Seltsi auliikmeks valiti Rosed, puuduvad katsejaamad, firmade land Ulmer (Stuttgart) kui tuntud tellimused on marginaalsed, põllupõllumajanduskirjastuse juht, Hermajandusministeeriumi huvi loomamann von Nathusiuse medal anti kasvatusteaduse vastu on väike, Foto 5. Seltsi president dr E.-J. Lode õnnit- prof Dietmar Flockile (vt samas ajaleb prof D. Flocki

30

(K. Sanders)


4-05

Tõuloomakasvatus

kirjas V. Tiku artiklit) ja Adolf Knöppe nõel prof Eckart Körnerile (Bonn). Need on seltsi tunnustused. Seltsi juubelikonverentsil 23. septembril osales 160 liiget ja külalist. Pärast tervituskõnesid (Tarbijakaitse, Toitumise ja Põllumajanduse Liiduministeeriumilt, Saksa Talupidajate Liidult, Saksa Veterinaarmeditsiini Seltsilt, Saksa Põllumajanduse Seltsilt ning Berliini Humboldti Ülikooli põllumajanduse ja aianduse teaduskonnalt) kuulati ettekandeid. Dr Roger Busch (München) käsitles eetilist vastutust loomakasvatuses, kus määratles, et eetika on moraali peegeldus ühiskonnas ja kultuuris. Loomad ei tohi taluda nälga, janu, valu, vigastusi ja haigusi, neil peab olema õigus soodsale keskkonnale ja normaalsele lahkumisele elust. Tema arvates peavad loomakasvatajad vähendama vastuolusid tarbijaga. Selleks on vaja parandada loomade keskkonnatingimusi. Prof H. Simianer (Göttingen) märkis loomakasvatusteaduse perspektiividena biotehnoloogia ja biotehniliste kogemuste rakendamist. Agraarteadus moodustab kolmandiku uurimistöö vajadustest, kusjuures EL vajadused

lisavad arenguvõimalusi. Suureneb rakendusuuringute osa, sealjuures alusuuringud tuleb finantseerida majandusest sõltumata. Saksamaal on viimasel ajal loodud rahvuslikke kooperatiive, mis edukalt ühendavad teadustegevuse ja majanduse vajadused. Prof K. J. Petersi (Berliin) arvates mõjutab rahvusvaheline turg oluliselt loomageneetikat, kus suuremad eeldused on veisekasvatuses. Et ennast turul kindlustada, tuleb elusloomade ja sperma müügi kõrval arendada ka teenindust ja nõuandeteenust. Seakasvatajad ei orienteeru ekspordile, kuid sügavkülmutusmeetodi levikul peaks olukord paranema. B. Adler (praktikute esindaja) rõhutas veisekasvatuse keskset eesmärki, et piimalehm enam raha teeniks. Selleks tuleb vähendada kulutusi toodanguühikule, kus peamisteks teguriteks on eluajatoodangu suurendamine, surnult sündide vältimine, praakimise vähendamine udarahaiguste tõttu ja piimafarmi parem majanduslik juhtimine.

In memoriam Elmar-Ants Valdmann

Vambola Laanmäe

29.06.1928–29.08.2005

26.06.1916–23.09.2005

Oma 78. eluaastal lahkus meie seast tuntud loomakasvatusteadlane-füsio loog, bioloogiadoktor, ÜPA akadeemik, ELVI direktor aastatel 1976–94, emeriitprofessor Elmar-Ants Valdmann. Tallinnast pärit E.-A. Valdmann lõpetas 1952. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia veterinaararstina. Tööle suunati ta TA Loomakasvatuse Instituuti (hiljem ELVI), kus töötas kuni pensionile siirdumiseni. Pärast aspirantuuri lõpetamist I. P. Pavlovi nim Füsioloogia Instituudis läbis kiiresti ametiredeli vanemteadurist (1956–1961), laborijuhatajast (1961–1965), direktori asetäitjast (1965–1976) ELVI direktorini. E.-A. Valdmann kaitses 1959. aastal edukalt kandidaadi- ja 1969. aastal doktoriväitekirja. Olles nobeda sulega, on tema teadustööde nimistus mitusada kirjutist koduloomade füsioloogia, söötmise, tõuaretuse, veterinaaria ja biotehnoloogia alalt. Hea keelevaist ja tolle aja kohta väljapaistev võõrkeelte oskus aitas tal edasi jõuda nii teadlasena kui ühiskondlik-organisatsioonilisel tööl. E.-A. Valdmann oli mitme erialanõukogu, paljude teadusnõukogude ja seltside esimees või liige. Ta oli mitme ajakirja toimetuskolleegiumi liige. Võttis osa Üleliidulise Põllumajandusteaduste Akadeemia tööst, algul korres-

90ndal eluaastal suri pärast rasket haigust ELVI seakasvatuse osakonna kauaaegne juhataja, vabariigi teeneline teadlane põllumajandusdoktor Vambola Laanmäe. Sündinud Viljandimaal Kabala vallas talupidajate perekonnas, õppinud samas ja Viljandis ning 1939. aastast TÜs. Agronoomidiplomini jõudis ta 1946. aastal. 1947.–1993. aastani töötas Vambola Laanmäe ELVIs, alul noorem- ja vanemteadurina, hiljem katsejaama ja seakasvatuse osakonna juhatajana ning konsultandina Kehtnas. 1956. a omistati talle põllumajandusteaduse kandidaadi ja 1974. a põllumajandusteaduse doktori kraad. V. Laanmäe initsiatiivil loodi Kehtna seakasvatuse kontroll-katsejaam, ta võttis osa eesti peekoni seatõu loomisest, on täiustanud kontrollnuuma metoodikat, uurinud tõugudevahelist ristamist, loomse valgu asendamise võimalusi sigade söötmisel, emiste produktiivsuse tõstmist, seafarmitööde mehhaniseerimist ja teisi seakasvatusega seonduvaid probleeme. V. Laanmäe valdas hästi keeli ja oli tuntud väljaspool Eestit. Talle on omistatud teenelise teadlase aunimetus ja koos kolleegidega on teda hinnatud mitme riikliku pree31


Tõuloomakasvatus

4-05

pondentliikmena ja 1983. aastast akadeemikuna. Pikka aega oli Eesti punase karja aretusnõukogu esimees. Oma tegevuse eest pälvis ta teenelise teadlase nimetuse ja oli mitmekordne riikliku preemia laureaat. Elmar-Ants Valdmann oli laia silmaringiga, tavaelus tagasihoidlik ja muusikalembene inimene, kes tundis paljusid ja huvitus kõigest. Sellisena jääb ta kolleegide mälestustesse. Kolleegid ELVI päevilt

mia vääriliseks. Ilmunud on üle 200 teadusliku töö ja tema juhendamisel on kaitstud kuus väitekirja. Peres on üles kasvatatud kaks tublit tütart, kes said ellu kaasa kogemusi ja teadmistejanu. Vambola Laanmäe jääb mälestustesse tööka teadlasena, heatahtliku ja abivalmis ning väga korrektse inimesena. Lisaks on ta jätnud märgatava jälje Eesti seakasvatuse arengusse. Endised kolleegid

Eesti Põllumajandusülikool muutis nime

Kõigile tõuloomakasvatajatele Ilusaid jõule ja head uut aastat! Toimetus: Olev Saveli (peatoimetaja), 731 3455 Eha Lokk (toimetaja), 731 3416 Aadress: Kreutzwaldi 1, 51014 Tartu Keeleline korrektuur: Sirli Lember Küljendus: Alo Tänavots 32

Ajakiri ilmub 4 korda aastas: märtsis, juunis, septembris ja detsembris. Internet: http://www.hot.ee/etll/ Trükk: OÜ Paar


Tõuloomakasvatus 2005/4