2-18
Bb ja ka Hc tõu pullikute keskmine realiseerimismass vastab ootustele, lihakeha massid on head ning kasvatajatel olnud võimalus teenida suuremat tulu. Bb pulliku keskmine realiseerimise vanus oli 19,3 k ja rümbamass realiseerimisel 363,5 kg. Eeldades, et meie lihaveisetõud (v.a Hc) kasvaksid ööpäevas juurde 1 kg, oleks Bb 19,3 k vanuse pulliku normaalne lihakeha mass 354 kg. Hc vastavad näitajad olid: 22,9 k, 241,9 kg (eeldatav 163 kg). Hc tulemused on head, kuigi neilt eeldame vaid 0,5 kg ööpäevast massi-iivet. Samas teiste tõugude pullikute massiiibe ja kvaliteedi parandamisega tuleb veel palju tööd teha. Näiteks Hf tõu vastavad näitajad olid: 20,9 k, 291,5 kg (381 kg). Tõuraamatusse (TR) kantud pullide järglastel on paremad tulemused, mis peaks igale kasvatajale andma sõnumi tõuaretuse tähtsusest (tabel 2). Ka möödunud aasta realiseerimisest tuli välja, et ühevanuste pullikute realiseerimise massides on väga suured erinevused. Näiteks 19 kuu vanuste pullikute realiseerimismass jäi vahemikku 150–634 kg (vahe 484 kg); 17-
Tõuloomakasvatus
kuistel 150–578 kg (428 kg) ja 20kuistel 100–509,6 kg (409,6 kg). On ilmne, et tegu on andmete edastamise ebatäpsusega. Võimalik, et sisestamisel jäi mõni number ära, aga andmebaasis on just sellised numbrid. Ja kui sisestamisel ei eksitud, tekib küsimus, miks lihaveist pidada, kui ta lihakeha mass on realiseerimisel vaid 100 kg, mis tegelikkuses vastaks normaalselt söödetud kolme-neljakuise vasika lihakeha massile. Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et aasta-aastalt lähevad lihatõugude tulemused paremaks. Oleksime rahul, kui jõudluskontrollis osaleks 70% lihaveistest ning neid kaalutaks senisest regulaarsemalt ja realiseerimistulemused paraneksid veelgi. Selleni on siiski veel pikk tee, kuigi see on kvaliteedi parandamise seisukohalt esmane väljakutse. Kutsun jõudluskontrollis osalevate karjade veiste andmeid senisest enam registreerima, sest rääkides kasvatajatega, tuleb tihti ette infot, et kõik andmed ei jõua andmebaasi. Mida rohkem andmeid, seda enam saab nende kaudu meie lihaveisekasvatuse arengut suunata.
Maamessi lihaveiste konkurss Pm-mag Tõnu Põlluäär ETKÜ tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja Reedel, 20. aprillil toimus maamessil kolmandat korda parima lihatõugu lehmiku ja pulliku valimine. Võistlustules osales 39 noorveist: 15 lehmikut ja 24 pullikut, keda esitles üheksa loomapidajat. Kohtunik oli sel korral Torsten Kirstein Saksamaalt, kes ise on ka lihaveisekasvataja ja omab praktilisi veiste väljaõpetamise kogemusi. Hindamise kogemusi on tal nii kodu- kui välismaal (Holland, Šveits, Austria jm). 2008. aastast peab Torstein ka oksjonipidaja ametit. Ta rääkis väga ladusat inglise keelt ja jagas iga osaleva looma kohta asjalikke kommentaare, mida aretajad kindlasti meelde jätsid. Konkursil osalemiseks oli seatud vanusepiirang. Osaleda said vaid need veised, kelle sünniaeg on 2017. a esimene poolaasta. Taoline kitsendus on vajalik, et enamvähem ühes vanuses olevaid veiseid omavahel võrrelda ja anda objektiivne hinnang.
Päeva alustasid aberdiini-anguse lehmikud, seejärel šarolee, herefordi ja limusiini tõugu lehmikud. Kuna grupid olid väikesed (v.a Ab pullikud), sai pingerida kiiresti paika. Kohtuniku kommentaare jälgides selgus, et ees-
Foto 2. Ch lehmik Uibu (omanik Talu ja Tulu OÜ); parim lehmik 2018 (L. Ira)
Foto 1. Hf pullik Ford (omanik ETKÜ); parim pullik 2018 Foto 3. Li lehmik Octavia ( Topi Mõis OÜ); parim lehmik (L. Ira) 2018 (L. Ira) 11