Jälle käes aastalõpukuu, kus mõeldakse möödunule, tasuda tuleb arveid, ajastada laenu tähtaegu, lugeda kokku sissetulekuid/väljaminekuid. Kas on lootust positiivsele tulemusele? Kui ei suuda materiaalselt, siis vähemalt enesealalhoiu ja -hinnangu tarvis. Tegelikud tulemused selguvad küll alles jaanuaris.
Kiita tuleb kõiki loomakasvatajaid, kes keerulises majandusruumis on püsima jäänud, kasvõi kahjude kiuste. Madalad müügihinnad ei kata kulusid, rääkimata laenude ja nende intresside katmisest või investeerimise võimalustest – kas majanduslikult hullemat olukorda võib ette kujutada. Aga loomakasvatus on Eestis põlvkondade viisi talletunud pärilikuks harjumuseks, mida võib ka pidada omamoodi hulluseks, et on harjutud loomi kasvatama. Seda aga kasutavad ära „partnerid“, kes on farmitoodangu vahendajad tarbijani, töötlejad ja eriti kaubandus. Pole infot, et ükski piima- või tapaloomade töötlejaid oleks seetõttu lõpetanud tegevuse, rääkimata pankrotti minekust, kaubandusest rääkimata. ...