1-07
Tõuloomakasvatus
mine ja põllumajandusloomade aretuse seaduse paranduste vormistamine. Põhieelarve kaudu toetati Eesti Põllumajandusmuuseumi areeni pinkidevahetust ja TÕULOOM 2006 läbiviimist. Kahe töötaja töötasud koos maksudega pole viimase kuue aasta jooksul muutunud. Juhatuse loal käis aruandja Saksamaal Euroopa holsteinide konkursil Oldenburgis. ETLL andis üheksandat aastat välja ajakirja Tõuloomakasvatus ja kümnendat aastat kalendrit TÕULOOM 2007. Materjalide laekumisega oli endiselt raskusi. Tublim kirjamees oli ikka Ph. D. Matti Piirsalu, regulaarselt laekus materjali pm-mag Käde Kalamehelt. 2006. aastal avaldasime Kieli ülikooli professori Ernst Kalmu ja filosoofiadoktori Christian Edeli ettekannete ning Saksa loomakasvatuse ülevaate materjalidest 12 artiklit. Artiklite arvust moodustasid need aga 20%. Jääb ikkagi küsimus, kuidas aretusühingud suudaksid vormistada info, mida vajavad loomaomanikud. ETKÜ-l on kõige rohkem lugejaid ja kindlasti ka materjali, kuid artiklid ei laeku regulaarselt. Vähe on tulnud materjali ka ETSAÜ-lt. Ikka on saladuseks jäänud riigi esindajate seisukohad nii loomaomanike kui ka aretusühingute tegevuse kohta. Maaülikooli tegevus ei kajastu ajakirja veergudel piisavalt, eriti veterinaarmeditsiini alal. Seepärast pöördusime e-posti teel EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi akadeemilise koosseisu poole, kutsumaks tihedamale koostööle. Seminaride korraldamine välisteadlaste poolt on ETLLis olnud arutluse all korduvalt. Eeltöö sai tehtud 2005. aastal. Christian Albrechti Kieli Ülikooli loomaaretuse ja -geneetika professor Ernst Kalm ja filosoofiadoktor Christian Edel korraldasid seminari 17. jaanuaril. Et kõigilt aretusühingutelt laekus ettepanekuid teemade kohta, läksime seda teed, et käsitleda võimalikult paljude loomaliikide aretust. Võib arvata, et meelevärskendust said kõik 75 osavõtjat. Samas tehti ettepanek viia järgmine seminar läbi sügisel. Selgus, et Eesti Teadusfond kutsus prof Ernst Kalmu uute teadusprojektide eksperdina Eestisse novembri lõpuks, ühendasime tema reisi teise seminari läbiviimisega 29. novembril. Kõik neli teemat olid eripärased ja kuulajad vahetusid. Seakasvatajad taotlesid searümpade hindamise teema, kuid viimasele ettekandele tulid kahjuks üksikud osalejad.
Foto 2. Prof Ernst Kalm novembriseminaril
(O. Saveli)
Jõudluskontrolli Keskus korraldas koos Eesti Tõusigade Aretusühistuga seminari, kus valdavalt olid ettekanded EMÜ õppejõududelt. Seda tuleb ainult tervitada, sest neutraalne hinnang välismaa teabele on vajalik. Kahjuks jääb meil väheseks kodutöö, kus arutataks metoodilisi seisukohti, mida hakatakse rakendama Eestis. Kahtlematult on aretusühingutel õigus teha muudatusi või tellida uusi seisukohti, näiteks ka jõudluskontrolli metoodikas. Vahel satub loomaomanik olukorda, kus tema loomade hindamise ja tõulisuse otsustab ühe inimese seisukoht. Julgemalt tuleks kasutada erapooletuid eksperte, kui loomaomanikud ei suuda otsustada ega konsensusele jõuda, mida tõuaretus aga vajab, sest see on suunatud mitmele põlvkonnale. Sagedased edasi-tagasi katsetused tulemust ei taga. 2006. aasta oli tegevusrohke kõigile ETLLi liikmeile. Toimusid korralised koosolekud, näitused ja konkursid. Aasta oli seminariderohke. Tallinnas toimus Euroopa holsteinide organisatsioonide tegevjuhtide koosolek. Lõppes Eesti veisetõugude maksimaalse piimajõudluse katse Põlulas. Nii veiseid kui ka hobuseid hindasid konkurssidel väliskohtunikud. Loomade esitlemise üritused on muutunud traditsiooniliseks. Kogemused on tulnud kasuks ja pealtvaatajatele meeldib. Viimastega on probleeme, vissikonkursid on rahvavaesed. Tõulooma ürituse kõrval on rahvarohkeim Eesti kõige väiksemaarvulise tõu – eesti raskeveohobuste üritus Virumaal. Eelmisel aastal oli Viru-Nigulas veidi alla tuhande pealtvaataja. Kas ürituse korraldamine erinevates valdades ja seotus mõisatega on edu pant? Firmad sõna otses mõttes kuldasid hobusekasvatajad kingitustega üle. Suhtlemine teiste asutustega. 12. aprilli 2006. a koosolekul informeeris Tanel Bulitko ETLLi liikmeid Eesti Ühistegelise Liidu nõukogu viimasest koosolekust, kus selgus, et juhatuse liikme ja nõukogu liikmete vahel polnud kontakti pikema aja jooksul, ei kasutatud ära saadud toetusraha, mis tuli tagasi maksta. Nõukogu juhtkond astus tagasi. ETLLile esitati liikmemaksu arve, sellele järgnes nõukogu kiri, mis keelas selle ülekandmise, kuni juhatus esitab eelmise aasta aruande. Viie poolt ja ühe vastuhäälega otsustati Eesti Ühistegelisest Liidust välja astuda. Sellest informeeriti EÜLi. Alates kevadest häiris aretusühinguid Euroopa Komisjonis arutelu all olnud ettepanek keelata liikmesriikidel tõuaretuse otsetoetuste maksmine. See oleks olnud löök tõuseltside tegevusele ja jõudluskontrolli ulatusele Eestis. Probleemid olid mitmetasandilised ja tihti üksteisest möödarääkimisega. Varustasime läbirääkijaid materjaliga, et tõsta nende arusaamist, kuid seda peeti ettepanekuks, mis lähetati Brüsselisse. Sekkus Eesti WTO volinik Tiina Vares. Õnneks lahenes ärev olukord soodsalt, loodetavasti ka ohustatud tõugude säilitamisega tegelevatele aretusühingutele aretustoetuse maksmise õiguse säilimisega. Kahju, et põllumajandusministeeriumi noor koosseis vahetub kiiresti ja saavutatud kompetentsus läheb kaotsi. 2006. aasta aretustoetuse jagamine jõudis konfliktini, mis esmakordselt taasiseseisvunud Eesti ajaloos jõudis halduskohtusse. Eesti Hobusekasvatajate Selts taotles trakeeni hobuste tõuregistri pidamisele rahalist toetust, kuid 35