Issuu on Google+

@TOuLooMAKAsvATU E A B A

pBsrr rOur.ooMAKAsvArusELIIT NR. 1

o EPMU LOOMAKASVATUSINSTITWT

MARTS 1998

SISUKORI) Loomakasvatus 2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus1997. aastal Veised 3 A. Meier. Mustakirjute tdukarjade arv kasvab 5 E. Siiber. Holsteinid ei loowta piimatoodangu maailmarekordeid 6 O. Saveli. Holsteinide Euroopa konkurss Briisselis A. Zeeman.Eesti punase veiset6uparim 8 aretuskomponent- Sviitsi t6ug 10 T. Soonets.III RahvusvahelinePunaseLehma Klubi konverents 12 K. Kalamees. Eesti Maakarja KasvatajateSeltsi tegevus 1997. aastal Sead 15 K. Eilart. Eesti peekoni tdugu sigadetdukarjade hindamisest 1997. aastal 16 K. Eilart, A. Pdldvere. Soome landrassitduzu kultide mdjust eesti peekoni t6ugu sigadele Linnud 17 H. Tikk. Suundumisi kanamunadeja linnuliha kvaliteedi tdstmiseks Karusloomad 19 S. Kangur. Karusnahkadeniiitus Pajustis 6igusaktid 20 Pdllumajandusloomadet6uaretuseseadus Nduanne 22 H. Viinalass, M. Kilk, A. Orasson.Loomade esialgnevalik tduaretuseksp6hineb nendepdlvnemisel 25 I, Ndmmisto. Meetoodangut mdjutavatestteguritest Eestis Referaadid 26 H. Swalve.Kuidas peaksime aretusprogrammi edasi arendama? 27 A.- M. Rosenlew.Lihaveiste jdudluskontrolli tulemused1996.a.. Soomes

Uue ajakirja lugejale! Kirev on ajakirjanduse lett igas kioskis. Sealt leiab vdhe maarahvale sobivat, aga loomakasvatajale pole hoopiski midagi. Ajakiri "Pdllumajandus" kiisitleb ka loomakasvatuseteemasid.kuid liialt viihe. Eesti Tduloomakasvatuse Liidu (ETLL) iildkoosolekul, kus osalesid 9 tduaretustihingu esindajad,on korduvalt arutatud,kuidasminna edasi."T6uinfo" ilmus 4 aastatinfolehena. Liibiviidud ktisitluse pdhjal v6ib delda, et infolehe temaatikahuvitas loomapidajaid. Koos EPMU Loomakasvatusinstituudiga (EPMU I,ru; otsustati alates 1998. aastastalustadaajakirja "Tduloomakasvatus" vtiljaandmist. Selles ajakirjas iihinevad "Loomakasvafus" EPMU LKI, "T6uinfo" "Eesti ETLL ja mustakirju kari" Eesti Mustakirju Karja Aretusiihistu. Eesmiirgiks seati stisteemselt anda loomakasvatajatele infot tduaretusest, digusaktidest, seadustest,t6uaretusiihingutestoimunust ja paljust muust. Eriti tahtsaks tuleb pidada, et kaasa lcjovad loomakasvatusteadlased,kes annavad ndu loomade-lindude aretuses, sricitmises,pidami sesj a teistesloomakasvatajaid huvitavates kiisimustes. Omaette rubriigina esitatakse referaateteistestajakirjadest.Tahaksloota, et lugejad panevad aluse rubriigile "Lugeja kiisib" vdi "Lugej a arvab". Selleks ikka pealehakkamist,julged on loomakasvatajad alati olnud. Ajakirja viirvikusega otsustati mitte iile pakkuda, see oleks kaanehinnaliialt k6rgeks viinud. Esialgu levitatakse ajakirja tduaretusiihingute kaudu ja ktisitluse alusel kujunes tiraaZiks 800. Osa tiraalist suunatakseka maakondade keskustesse,et selgitada huvi ajakirja vastu. Kui tiraaZ suureneb,paraneb ka tehniline kujundus. Arvatavasti edaspidi saabajakirjati levitada tellimuste alusel. Austatud lugeja! Tiina hoiate kiies "Tduloomakasvatuse" esimest numbrit, millele peab jiirgnema sel aastal veel 3 numbrit. Nende sisukus oleneb palju teist. Ajakiri on suunatud loomakasvatajale, mistdttu ootab toimetus teie ettepanekuid, kriitikat ja ega tunnustuski paha cle. Koostriri annab alati k6ige parematulemuse. Head lugemist!

Olev Saveli


T6uloomakasvatus

L997.aastal Eestiloomakasvatus 900 tonni viihem kui 1996. a. Seegaair.iult53ohnuum- ja praakloomadest(lindudest) miiiiakse lihatoostusele. Veiselihastsaadip6hiline osaveistearwuvdhenemisest (30 000 veist). Vasikaid nuumamisekskasvama ei jiieta, kuna realiseerimishinnad on madalad ja saadaksevaid Loomakasvatusearendamisel on pdhieesmtirgiks hinkahjumit. nalt ja kvaliteedilt konkurentsivdimelise toodangu Sealiha realiseerimishinna t6us 1996. aasta 21,16 saamine.Majanduspoliitika iihe osanaaitab loomakasvakroonilt 1997. aasta25,20kroonile parandasseakasvatuse tus kaasa maaelu edenemiseleja loob eeldusedliituolukorda ja sigade arv pisut suurenes.Kuid ikkagi kaeti miseksEuroopaLiiduga. Eesti lihavajadusestomamaisetoodanguga2/3 ulatuses. 1997. aastal on loomakasvatuses margata teatud Lihatootmistpidurdabsuhteliseltkdrgejdusdodahindja stabiliseerumise v6i isegi paranemise miirke. Kui tihesuunalinepiiriregulatsioon, mis v6imaldab vahendaloomade ja lindude arve v6rrelda eelmise aastaga, on jatel ja lihatdrjstustelsissetuua suhteliselt odava hinnaga suurenenudlindude arv 308 400 ja sigadeaw 2900 vdlra importliha. (tabel 1). Veiste arv aga vdhenes1997. a.30 000 v6rra, Munade tootmine viihenes ettev6tetes,taludesja peremillest 9300 lehmadeja20 700 noorveistearvel. faimides jiii praktiliselt samaks.Eestis on kasutadaEuLoomakasvatusbaseerubikka veel suurematelettev6teroopa tasemel muna- ja lihakanade t6umaterjal. veise-ja seakastel. Kahesp6hilisesloomakasvatusharus, on I,9...2,1 kg j6usddta Yaatamatasellele,et scj<idakulu vatuses, on talude ja perefarmide (elanike majaiihe kilogrammi broileri massi-iibeleja munatoodangon pidami sed)osatiihtsusviiike. Si gadestain tlt | 5o/o,veistest tdusnud 227 mx.a'lt 280 munani kana kohta, ei suudeta 36% ja lehmadest47%oon taludes v6i perefarmides. reguleerimatamajanduspiiri tdttu konkureeridaUSA linLoomakasvatussaadustetootmises kestab langustennuliha ning Leedus-Liitis doteeringute abil madaldatud dentsliha- ja munade tootmises (tabel2). Esialgseteandmunahindadega. mete kohaselt, ja arvestades 1996. a. liha viiljatuleku Piimatootmine suurenesmdrgatavaltja ainult lehmade koefitsienti, oli loomade ja lindude tapamass55 200 produktiivsuse suurenemisearvel. Toodang lehma kohta tonni.Lihatoostuselerealiseeritivaid29 400 tonni. mis oli oli 1997. aastal 4210 kg ehk +401 kg v6neldes 1996, aastaga.Selle naitajaga jduti 1989. a. taseme l?ihedale.Nelja aastalangus Tabel 1. Loomade ja lindude arv 1996.ja 1997.aasta l6pus (tuhandetes) suudeti iiletada kolme aas" taga. Ettev6tetes oli lehma 1996 1997 199711996+/Niiitaia piimatoodang 4033 (+405) -30,0 97,3 Veiste arv 342,0 31 3 , 0 kg ning taludes ja perefar-26.2 226,6 200.4 88.4 sh. ettevdtetes

Ph.D. Matti Piirsalu P6IIumajandusministeeriumi qtusbilroo i uhataia Loomakasv

taludesia perefarmides %

IT6,4 34,0

-1 R

112,6 36,0 162.3 95.3 67.0 4t.3

-9.3 -7.0

Lehmadearv sh. ettev6tetes taludesia perefarmides

r71.6

%

40.4 298,4

301,3

+2.9

2s3.8

?55 I

il-J

Sisade arv sh. ettev6tetes taludesj a perefarmides % Lammasteja kitsede arv sh. ettevOtetes taludesia oerefarmides % Lindude arv sh. ettev6tetes taludesia perefarmides %

t02.3 69.3

-2,3

+1.6

44.6 t4.9 39,2

46.2 36,4

-?R

0,3 38.9

0.2 36,2

-0.1

99.2

2 324.9 | 22t.3 I 103,6 41.5

l 5 ?

a 1

99.5

2 633.3 1529,3 I 104,0 41,9

+308,4 +308,0 +0,4

96,7

midesaaaTe367)kg. Piimaproduktiivsuse

suurenemist v6imaldasid jiirgmised tegurid. 1. Lehmadesciritmise 96.7 paraneminekvaliteetsemate sodtadeja sootmiseparema 101,0 korraldamiset6ttu. j a -energia 100.5 Sdddaproteiini parem tasakaalustafus 103.6 parandassoridakasutustj a viihendass<i6dakulu. 92,9 Rohusootadevarumiseksoli ilmastik soodne. 66.7 2. Paranenudon noorkarja 93.1 iileskasvatamine,mistdttu on noorlehmade 113,0 toodanguv6imet6usnud. 1)\' ) Lehmade 3. aryu viihenemine 100 toimus neis ettevdtetesia taludes.kus halva 94.6 93.2


T6uloomakasvatus

1-98 majandamiset6ttu oli piima- Tabel 2. Loomakasvatussaadustetootmine (tuh. tonni) toodang lehma kohta madal. 1997 1996 Nnitaja Paranespiima kvaliteet, sest k6rgema sordi piima osatiihtsus 101.5 suurenes 56,8Yo-lt 67,2oh-ni. Loomad ia linnud. elusmass qo, 60,5 sh. ettev6tetes Kaasa aitas kindlasti riikliku "Piim" ja ? 6{ programmi rakendamine 41.0 taludes perefarmides j a nduandeteenistus. Piimatotjsu?RI 40,4 % sele realiseeriti72,6ohtoodetud Piim 614,8 piimast ja 27 400 tonni rohkem ?R5 ? 394.5 sh. ettev6tetes kui 1996.a. perefarmides 319.0 taludesia 289,5 Looma- ja linnukasvatajate 4'7 4 42,9 % p6hiprobleemiks on ka 1998. (mln. 300.8 293.1 tk.) aastal,et on viihe v6imalik inves- Munad 183,0 191,8 sh. ettev6tetes teerida sciddatootmis-ja farmitehnoloogiasse,millega on seo109.0 110,1 taludesia oerefarmides fud tootmise efektiivsuseja too36^2 37-6 % dangu kvaliteedi parandamine. Euroopa Liidu nduded on aga karmid.

1997tl996 t/"

-5.8 1

a

+?R7 +ot

+29.5 -7.7 -8.8 +1 1

94.3 97.9 89.0

r05,7 r02,4 t10.2 91.4 95,4 t01,0

..l.:l:il]j.]!j]iiji]]]]i]]i:I:j]jjj]]i]]i''...ii:iliiilll:::::::::::.;:'lllli::l lR:, i:i::rlitijiiililiiliiiiia.ll,: i:ilillllllllllll:jjjjjjillllllliiliil:iilliiiiiiiliil:11::iitiiiliii:i:;li:iiiilliiil:lljjiilll:

llil n\ii:lltllltiilllii::::tilt.illtlllli.:.ltii:lt,iliiiliiiilriiilj:ir:ilirri'i,r,i1,'iiiri.',rj".irliii.l ii!:!!!!!!!!!i:!:t!]ilitrl!!!!!!!!!!illllllliiiiiliilj';itllllliiiilrlllili Ir,Jlir:i::,:i:::::iijjiilii:r:i::; i.lii l|-=-i4llllrlrirrlr::::::lLlruiriiiiiliirl:irir,r:lirl]l:i,r-:iiri::,'ii:r:ll::i::::::::iilrlii;.il:::li:!ii.i.r:il:::::ir:ii:

Mustakirjute tdukarjadearv kasvab ja tootmis- ehk tarbekarjadeks.Tdufarmidespririrati mdnevdrra suuremat ttihelepanu sootmisele ja suguisasloomade valikule. Piirast Eesti taasiseseisvumist lagunesid suurmajandid. Tduaretusegategelevaid ettevdtteid on Eestimaal hinTekkis viiga palju tootmisiiksusi, viiiirtuslikku tdukarja natud aastakiimneid.Eesti Vabariigi esimeseiseseisr,use hiivitati suurel arvul. Palju loomi tagastati vSdrandatud ajal hinnati aretustalude karju klassikuuluvate sugulavara katteks v6i miiiidi uutele omanikele. Tavaliselt ei o1vadena.Ndukogudeperioodil hinnati tolleaegsetet6ulanud eestlasestpdllumees, niiiidne talu peremees,kokku vade poolt tootmistulemusteltparemate kolhooside ja puutunudt6uaretusegaegaosanudhinnatat6uloomategesovhooside karj ad samuti klassikuuluvaiks tdufarmideks likku vii2irtustja tduaretustciod.Suurmajandeistegeles sellegaerialasekoolituse saanudzootehnik.See,millega ta tiipselt tegelesja miks sedatciridtegemapidi, jiii tavaliselekolhoosnikule-sovhoositodtajale iisnagiuduseks. Paraku ei hinnanud ka suur osa tolleaegsetestmajandijuhtidest tduaretuszootehniku todd (istub sealkontorisja aina kirjutab). Julgen oelda, et ka praegu pole suur osa talunikest aru saanudtduaretusevajalikkusest. Ilmekaks ntiiteks on asjaolu, kui kergekiieliseltj a kiiresti l6petatitaasiseseisvumise jiirel karjades jdudluskontrolli ja aretusalase algarvestusepidamine. Pdhjendusoli ikka - liiga kallis. Oma igapiievasttocjd tehesja niihes seda,mis siindis liiinud aastal6pukuudel ja stinnib ka praegu, tuleb sageli m6ru maik suhu. Kui hakkas levima jutt, et lehmatoetus tulebja sedasaavadvaid j6udluskontrollialusedviihemalt 5-lehmalisedkarjad, tekkis paaniline tung jOudluskontrolli taasalustamiseksvdi alustamiseks. Ntii.id tulevad needsamadmehed-naised,kes neli-viis aastattagasiolid n6us,kiisi piiblil vanduma,et seeon riks iilearunevdrk, temal sedakontrolli ja aretustei liihe tarvis, aretusiihistusse, paludesarglikult abi oma loomadepdlvnemiseja t6ulisuTea P6der se taastamiseks. I Aame Meier EMK Aretusiihistu


1-98

TOuloomakasvatus

Paraku on paljude suurmajandite karjade Tabel 1. Holsteini t6ugu klassikuuluvate karjade paiknemine kartoteegidja algarvestusedokumendid laiamaakonniti 1997.a. tilevaatusel li tassitud, isegi hiivitatud. Vahepealsetel III I II Etiitllinnati kariu Maakond aastatel ei registreeritud seemendusi ega klass klass klass klass kokku neist talusid noorloomadesiinde, ei nummerdatud loomi. A l3 ll 10 26 38 Puuduvaid andmeid ei ole paljudel juhtudel Hariu 2 I z vdimalik taastadaega looma paritolu kind- Hiiu A 2 I laks teha. Meie aretusspetsialistidkulutavad Ida-Viru a ja taasandmete energiat aega meeletult IJ 9 JJ 5 21 48 Jiirva tamiseks,viiga sageli tiiiesti kasutult. 10 2 8 t5 J6seva Tduaretusespeab olema jiirjepidev, tiipne 2 6 9 Ldine 9 ja aus. Vdltsingud tulevad varem v6i hiljem 8 6 5 6 25 6 Liiiine-Viru avalikuks. 8 16 l0 30 37 Tore on see,et viimased aastadon toonud Piimu 4 L 2 2 5 1 0 P6lva aretuse juurde palju asjalikke peremehit2 1 4 J i 7 8 4l perenaisi.Arvukalt on talunikke, kes tahavad Rapla z J 2 tegelda oma karja paremaks muutmisega, Saare loomi on hakatud paremini sdcitma,seetdttu Tartu 4 7 2 t4 9 on ka karjade toodangunumbridparanenud. Valsa I 4 4 10 10 Mustakirju karja (alatessellestaastasteesti Viliandi z 2 4 l1 6 t4 holsteini tdug) osakaal on pidevalt suure4 1 3 6 20 t7 V6ru nenud. Umbes 2/3 Eestimaa piimakarjast kuulub sellesse t6ugu. K6ige viiiksem on mustakirju karja osakaal Saaremaal,kuid sealgi on miirHindamisel on karjad klassifitseeritud suurusejiirgi : gatav kasvutendents. 1997. aastakarjakontrolli andmetel oli holsteini karja < 2I lehma,2I...50 lehma,51...100 lehma,101...500 ja piimatoodanghea(4665 kg) ja lahedalkdigi aegadesuuri- lehma,501...1000lehma > 1000lehma. EMK Aretustihistu iga suurusjiirglu1997. aastaparimad malet6u keskmiseletoodanguntiitajale- 1989.aastaloli ja nende toodanguntiitajadon esitatudtabelis 2. karjad viilj aliips 4652 kg plima. Suurenenudon rasvasisalduspiineed karjad kuuluvad eliitklassi. R66mu teeb, et Kdik mas, tasapisi suurenebvalgusisaldus.On paranenudkarheade toodangunumbritenijdudsid ka suuredkariad, viiga jade geneetilinekoosseis.Viimastel aastatelon kasutatud P6lva POU ja Estonia OU kari. P6lva POU nagu seda on palju hiiid kodu- ja viilismaiseid suure aretusviitirtusega punane eesti kari ei suubrudiiletada 7 000 kg piiri, samal pulle. On ostetudja miii.idud maailma tipp-pullide spermustakirju karja piimatoodang 456 kg ajal aga suurenes mat. Tiipsemakson muutunud pullide hindaminejtirglaste jiirgi. Viiga tihedad on kontaktid teistemaade aretajatega, vdrra. R66mu valmistab ka Piistaoja katsejaamakarja mullune 1997. aastalhindasid aretusiihistukomisjonid 302 hols-4,1| -297-3,18-229-525. teini tdugu kasvatavat rihistut, aktsiaseltsija talu. Hols- 250 aastalehmakeskmine 7216 Piistaojakatsejaamakari kuulub samuti eliitklassi 108,2 teini t6ukarjad asuvadk6ikides maakondades. Klassikuuluvaks hinnati 290 karja, neist eliitklassi ehk hindepalliga. Eesti holsteini tdug on suure j6udlusvdimega, tuleb aretuskarju42, I klassi tdukarju 89, II klassi tdukarju 75, III klassi t6ukarju 84. Aretus- ja t6ukarjadenimistust kus- ainult osata iira kasutadaloomade tegelikud geneetilised tutati 11 karja, neist 4 karja iiramiiiimise tdttu, tilejiiiinud eeldused.Palju on veel iira teha lehmnoorkarjasciotmisel, viiikese toodangu ja halva sootmise-pidamise tdttu. eelkdige puudutab see esimest eluaastat. Tdsisemalt tuleks analiiiisida lehmade tiinestumise ja iildse Maakonniti annabiilevaate tabel 1. ja Valdav osa hinnatud klassikuuluvaist holsteini tdugu seemendusprobleeme. Pull karjas ei ole m6istlik viiljap?iiis.Seetoob kaasaomad probleemid. karjadeston talukarjad(69,3%). a J

a J

Tabef 2. Parimad karjad 1997.a. Karja suurus

<21 2t...50 5l . . . 1 0 0

Omanik

Maakond

Ants Kuldma

Raola

Kaliu Miklas

Raola

Tartu r 0 1 . . . 5 0 0 AS Maasikamde L-Viru P6lva 5 0 1 . . . 1 0 0 0 P6lvaPOU > 1000 EstoniaOU Jarva Andres Tamm

piima kg

rasvaVo

8565 81 5 3 7783 7831 7551 7024

3-76 3.78 4,00 4.00 4.39 4.09

Toodans rasva kg valgu%o

322 308 t 1 1 J I T

3.06 3,08 3,01

J,J.J JJI

287

3.29 3.20

valku kg

rasv + valk ke

262 251 251

584 559 545

z+)

))6

248

579 512

22s

Hindepunkte

23.6 05,0 10,5 08,9 18,6 08,8


l-98

Tduloomakasvatus

Holsteinidei loovutapiimatoodangu maailmarekordeid piimarasvaj a 2 I87 naelapiimavalku (kilodes29 951 kg piima, 965 kg piimarasvaja 989 kg piimavalku),rasva-ja valgusisaldus oli vastavalt 3,2 ja 3,3o%.Suurempiievaliips oIi 216 naela ehk 98 kg. Esimesel poegimisel liipsis Holsteini t6ugu lehmi arvatakseolevat maailmaskokku Lucinda juba 19 958 kg piima. Suure toodangugaon ka umbes 66...67 miljonit, nendestEuroopas(SRU-ta) tile tema tiiked. 20 miljoni. Holsteinide arr,u osakaalja toodangu tase on viimasel ajal kogu maailmas kiires tempos kasvanud. Sricidaks kasutatakse TMR-i, st. tiiisratsioonilist seSellepdhjusekson eelkdigesuurpopulatsioonja seemengasricita.Peremehesdnadejiirgi sorib Lucinda 30%osoota duspullidevaliku intensiivsus. rohkem kui teised lehmad ja saabratsiooniga, mis koosneb rohu- ja maisisilost, puuvillaseemnetest,sojast,konUskumatult suured on toodangud,mis on registreerifud serveeritud teraviljast, heinast ja mineraalidest, 41 kg ametlike maailmarekorditena. Viimaste aastaterekordid kuivainet piievas. S<ioton vabalt ees. piirinevad k6ik USA-st. pm-knd. Enno Siiber EMK Aretusiihistu

Lehmade soogiisu tdstmiseksja toodangu suurendami1995.a. v6idutsesmaailmasColorado osariigi Wayne seks kasutataksehormoonpreparaatiBST (bovinum soja Kathy Gillapsie farmi lehm Bell-Jr Rosabel-ET,kelle matotropinum). Reeglina antakseBST-d lehmadelealates toodangoli 365 paevaga60 380 naelapiima (27 388kg), 120.-150. laktatsioonipiievast. Lucinda hakkas saama 2108 naelapiimarasvaja 1841 naela valku. BST-d juunis, s.o. 6. liipsikuul, kui piievatoodangoli 78 kg. 1996.a. jagasid rekordit vendadeFloyd ja Lloyd Baumani lehm Twin-B Dairy AerostarLynn jaDon Mayerile Allapanuna eelistatakseliiva, mistdttu ei esine nisade kuuluy lehm Lynn Golden-Oak Mark Prudence,kes ltipvigastusi. Peremeesloeb Lucinda edu pandiks ka fakti, et sid mSlemad iile 28 000 kg piima 365 piieva laktat"leki" (nisad ei tilgu), udar ei mis on tiihtsaks kriteerisiooniga. umiks pullide valikul. Levisid kuuldused,et ameeriklasedon jiille saanudhakkama uue toodangurekordiga. Vdtsime iihenduse USA aretusorganisatsioonigaja palusime nende kuulduste kohta kinnitust. Selgus,et tdesti on siindinud uus rekord. VendadeBaumanide karja lehm Muranda Oscar Lucinda ET liipsis 352 plLevaga66 031 naela piima, 2 137 naela

Valdemar Andersson hindab Eestimaaholsteine

Peremeeskommenteerib oma rekordiomanikke ajakirjanikele: "Oleme uhked oma saavutuseiile omada kahte rekordlehma. Lucinda ei ole niiituselehm, kuid tal on hea sriogiisuja suurepiirasedpiimaniidrmed, paremat ei oska tahta. Mdnikord ma mdtlen. kui kiiresti tema siida hill lddb, kui ta seda piimakogust toodab!"

O. Savelifoto


1-98

T6uloomakasvatus

HolsteinideEuroopakonkurssBriisselis jiiid Portugalja Sveits(sai kiill 2.koha 10.vanuseklassis) v6iduta. Kui vanuseklasside v6itjad olid selgunud, jiirgnes Briissel on Euroopa Liidu pealinn ja seetdttukorraldakonkurss kolmele tiitlile: takse palju iiritusi seal. P6llumajanduse alal oli ttihtsaks noorlehmade fi uunior-)t5empion, tiiiskasvanute (seesiindmuseksniiitus AGRIB EX' 98 (vt. esikaanesiseki.ilg). ja iildvditja. Riigisisestel vdistlustel lahenior-)t5empion Niiitus toimus 10.kuni 15.veebruarini.Kuue piievajookvad edasi iga vanuseklassi 2 paremat. Sellel konkursil sul viidi iiheaegseltrahvusvahelistetiritustegaliibi ka Belvdis iga riik viilja panna lehma oma valikul s6ltumata gia riigi mitmed konkursid. Ntiituse territoorium on suur hindamise tulemustest. Punasekirjute ja paviljone palju. Jiiiib alla ktill Moskva VDNHle, aga vanuseklasside holsteinide noorlehmadekonkursile jtitsid Prantsusmaaja milleski on neil palju samasust. Niiituse pompoossust Luksenburg esindajadviilja panemata.Neljast jiieti ringi rdhutab niiituseviiljakule lZihedalasuv iile 100 meetri kdrSaksamaaja Hollandi esindaja. Juuniortiempioniks tungunerauamolekuli struktuuri kujutis, mille tilemisesaatonistati Hollandist Francien 14 (i. Signaal). Seenioride mis paikneb kauni vtiljavaategarestoran. konkursil konkureerisid samadriigid. Seekordvditis AnLoomaniiituse programm oli tihe. Belgia on Eesti dia (L Er-at| Saksamaalt.Niiiid jaid Franceinja Andia loomakasvatajaleisetiralik oma raskeveo(ardennija braootama, kui l6peb samalaadne konkurss mustakirjute bamssoni)t6ugudeganing belgia sinivalge lihaveisega. holsteinidega. Usun, et eestlane kujutab ette ardenni t6ugu hobust Juunioride konkursist Prantsusmaaja Portugal loobuenam-vzihem,aga sinivalge lihaveis on meile ettekujutasid. V?iljavaliti Belgiaja Iirimaa esindajad.Viimase esinmatu (vt. esikaane sisektilg). Olen ise ktillalt fotosid daja Bunacloy S.B.Ginger(I. Starbuck)osutusv6itjaks. ndinud, aga tegelikkuses on peaaegu uskumatud nende Seeniorideklassi kaks parematlehma valiti Prantsusmaalt singid.Igal pool topeltlihased. ja Itaaliast, Vanuseklasside vdistlustel oli mdnigi kord Vdtsime koos EMK Aretustihistu lehmadehindaja Ilmar Kallasegaosa 18 riigi holsteinidehinTabel 1. Punasekirjuteholsteinidehindamistulemused dajate seminarist, kuid peatiihelepanu oli suunatudholsteinideEuroopameistrivdistlustele. Individuaalsel konkursil jaotati mustakirjud holsteinidvanusej?irgi kaheksasse(1. kuni 8.) ja punasekirjud viide (9. kuni 13.) vanuseklassi. Hindajaid oli kummalgi tdul vaid iiks. Belgia kola A Belsia T z 8 l0 6 leegid vaid assisteerisid,andeskiisklusi loomade Prantsuse 6 + 8 2 l 0 rivistamiseksv6i liikumiseks. z 8 4 6 l0 Punasekirjuid holsteine hindas Otto-Boje Saksa + 2 10 6 8 Schoof, kel on I20 ha suurune farm Schleswig- Luksenburg A + z 8 l0 Holsteinis (Saksamaa)30 punasekirju holsteini Holland 6 lehma ja 10 hobusega.Ta oli varem Saksamaa Sveits z 6 t0 8 PunasekirjuteHolsteinide Assotsiatsioonipresi- Kokku t0 30 44 t4 40 t+ dent. Mustakirjuid holsteine hindas Erik Hansen Koht 4. 6. I 5. 2. 3. Taanist,kus ta oli 1981...1996lehmadepeahindaja. Ta on kohtunikuks olnud peale Taani veel Tabel 2. Mustakirjute holsteinide hindamistulemused Rootsis,Saksamaal,Hollandisja Itaalias.Praegu peab Erik Hansentalu, kus on 100 holsteini lehma. Kuigi osa vdtsid 10 riigi esindused, saadi vanuseklassidev6ite j 2irgmiselt. . Itaalia a 4 v6itu (1., 6., 7. ja8. klassis) * l6 T4 l 8 6. 2 l0 8 ja 2 teistkohta (3. ja 4.), /1 8 t2 t0 l 8 z 6 6 I4 . Saksamaa4 v6itu (9., 10., II. ja 13. 6 I6 t4 z 18 2 10 8 klassis)ja 3 teistkohta (1., 9. ja 12.), t0 t6 6 l8 4 z t4 8 . Iirimaa 2 vditu (3. ja 5, klassis)ja 2 t2 t 0 t 4 l 8 *. z 4 6 l6 8 ja ., .. teistkohta(2. 8.). 1 0 T6 t8 8 6 12 t4 Uhe v6idu said Belgia (2.), Prantsusmaa(4. )k 6 t8 8 4 z t6 I l0 t2 ning lisaksteine koht 1. ja 6.), Holland (12. ning 1 i * l+ 4 6 6 1 8 2 l 0 t2 8 teinekoht 11.ja 13.)ja Hispaania(1. ning teine A A t T t6 6 l8 T 10 2 8 koht 7.). Olgu miirgitud,et 1. vanuseklassis oli nii 12 A palju lehmi, et peeti 2 konturssi. Luksenburg, l 0 a I2 6 l8 6 2 8 1A 80 r 3 6 72 160 J+ 90 1 8 98 8 8 prof. Olev Saveli

(rr/MkK/,

6

T

L

A a

I A l 1

a i

6


T6uloomakasvatus

l-98 kuulda ja niiha rahulolematustiihest sektorist. Sealistusid itaallased.Tohutut rahulolu viiljendati, kui Zapping (L Pirocco Bell Blazer) Cremonasttuli vditjaks. Seeoli vaid algus. Ntiiid kruvisid kohtunikud ja belgia informaatorid publiku ootusediiles. Oli vilet, oli hdikeid - niiita ntiiid! Vaid kohtuniku plaksatus tihe lehma laudjale vormistas otsuse. Hollandlased olid l2irmakalt rahul. kui saksa kohtunik tunnistas nendeFRANCIENI punasekirjuteholsteinide GRAND CHAMPION'iks. Ja niitid? Aga Iirimaa polnud veel vdrdviitirne konkurent Itaaliale. ZAPPING vditis! Vditjatele k6las nagu oliimpiamlingudelgi oma riigi hiimn, mida austasid pealtvaatajad ptisti seistes.Rahvasvalgus areenile, mille suurus oli umbes 70 x 40 m. Itaallasedjuubeldasid, loomaomanikel olid rd6mupisarad silmis. TSempionid ise agarahulikud ja vaarikad. Onneksoli teine koht viihem prestiiZne, neile piiiisesime meiegi ligi (vt. esikaanesisekiilg). Saimeka t5empioneniiha piiris rahulikus miljti6s oma asemelniiitusehallis. Konkursipiieva k6ige rahulikum osa oli poolddedertihmade esitus. Kuue riigi esindajad tutvustasid 13 pulli tiiheid. Siin osalesidSaksamaa,Prantsusmaa,Itaalia, Hispaania,Sveitsja ka Taani. Esitati 10 musta- ja 3 punasekirjute lehmade rtihma. Kuivdrd rtihmadessevalikul oli tehtud tdsine tiici (avaliku reklaami eesmiirgil), siis suuri erinevusi polnud margata.Hakkas silma, et Taanist piirit Taurus Faenrinki (i. Tesk-Holm) ttiffed olid hasti kuiva

kehaehitusega,mis varasematel aastatelpolnud Taanist p?irit lehmadele omane. Ttitibilt ja udara kujult olid parimad Prantsusmaalt ptirit Starbucki poja Besne Bucki ttihed. Tema poolvenna SabbionaBookie ttitred Itaaliast oleksid meie arvatesvtitirinud teist kohta. Seejiirel kutsuti areenile kohtunikud, kes hakkasid hin-

B R U S S E I' 9 S8

Ilmar Kallas seleitab Eesti seisukohta.

O. Savelifoto

damariikidevahelistkonkurssi.Reegel oli lihtne: iga osavdtjariikannab kohtuniku,kuid omariigi vdistkonda ei hinda. Iga kohtunik andis kohapunktid, kus maksimum s6ltus osav6tjatearvust.Punasekidute holsteinidekonkursilosales6 riiki ja iga kohtunik sai anda5 hinnet,siis maksimumoli 10 palli, iga jiirgnevkoht kahe v6rra viihem. Mustakirjute konkursilosales10riiki (9 hinnet)ja maksimum oli 18 palli. Peab mdrkima,et sellinehindamisstisteem

on demokraatlikja tagab neutraalsuse. Punasekirjuteholsteinidekonkursil vdistlesid omavahel nagu individuaalv6istluselgi Saksamaaja Holland. Kui 4 aastat tagasi oli punasekirjute holsteinide Euroopa konkursil margata veel kahesuunalise veisettitibi tunnuseid (eriti Belgia lehmadel), siis niiiid mitte. Kohtunikud hindasid ktillalt iiksmeelselt (tabel 1). V6ib olla saksa kohtunik andis meelega maksimumpallid Sveitsile, et viihendadaHollandi-poolset ohtu. Ullatav oli Sveitsi 3. koht, sest punasekirju holstein on saadud simmentali tdu jarjepideva ristamise teel. Muuseas,sarvi kandsid alla poole vaid Sveitsi punasekirjutestlehmadest. Teised k6ik olid nudistatud. Mustakirjute holsteinide hindamine oli tiksmeelsem, sesthinnete varieeruvusiihe riigi piires oli viiiksem (tabel 2). Tabelis on miirkimata kohtunike riigikuuluws, kuid nendej iirj estuson sama,mi s vdi stkondadelgi.Suveriiiinne v6itja oli ltaalia, ainult Holland andis2 palli iira. Itaallaste leeris oli SUUR PIDU, mis jiitkus veel kaua-kaua niiitusehallis koos rikkaliku veiniga.Tihe rebimine oli Prantsusmaaja lirimaa vahel. Iirimaa kiire areng on meeldiv tillatus. Oli vdimalus 1987.a. nahalirimaal paari karja. Need ei erinenud millegagi eesti mustakirjust. Lciddud oli Saksamaaja Hollandki. P6hjusena avaldati vdistkonna eba6nnestunud komplekteerimist. Kuid eelmisel konkursil 2 aastat tagasi olid ka esirinnas Prantsusmaajaltaalia. Jtirelikult polnud seejuhus. Tdesti mitte, sestltaalia lehmad olid hiisti suured,harmoonilise kehaehitusega,vdgahea kinnituse ja pika udaraga,nisad sobiva pikkuse ja vdrdse asetusega,jalad ktill peene luustiku, kuid hea asetusega.Tundub, et teised riigid, sealhulgasSaksamaaja Holland, kaotasideeskiittsuuruse ja kehaehitusefunktsionaalsuset6ttu. Kiisiti, millal tulevad konkursile Eesti veisekasvatajad oma loomadega.V6ib arvata,et Porbugalileja Luksenburgile vdisid meie veised konkurentsi pakkuda nii kehaehituse ttiiibilt ja isegi udara omadustelt. Aga SARVED?! NendegaBriisselis olla on samatunne kui t5ukt5il Moskvas. Suur triri on ees pullide tiitarde hinnangu alusel karj ade iihtlustamisel, konkursilehmadeettevalmistamisel i a esitamisel.


1-98

T6uloomakasvatus

Eestipunaseveisetduparim aretuskomponent Sviitsitdug pidada. Seniste tulemuste pdhjal saab teha jtirelduse, et kdige parematdaraga ja kdige ilusamad punasedlehmad on Fyn Roseni ttitred. See pull 6igustastiiielikult temale pandud lootusi ja kdik need punaste karjade omanikud, Viimase 10...15 aasta aretustcicikokkuv6tteks vdib kes teda kasutasid,panid tugeva aluse oma karjale. Fyn oelda: parimaid tulemusi on andnud Sviitsi tdug. Sellise Roseni spermatjiitkub piisavalt ka nendele loomaomanijiirelduse saab teha J6udluskontrolli Keskuse poolt kele,kes sedaveel kasutanudei ole. Kdigele sellelelisaks koostatudtabeli p6hj al. veel iiks viiga oluline fakt: Fyn Roseni tiitred on tundlikud Tabelis on toodud erinevad tunnused.K6igepealt ttiiip. halbade sdcitmis-ja pidamistingimuste suhtes.Kui looma Siin on juhtpositsioonil vdrdselt punasekirjuholsteinja ei ole korralikult sciridetudja kui ta on seemendatud Sviits.Edasi k6rgus. Juhtival kohal on Sviitsi pullid, kiimalakaalulisena,siis sellestviiiirtuslikku lehma ei saa,nagu nest seitseon Sviitsit6ugu. Tuiemus on tiiiesti loogiline, eespooljuttu oli. Fyn Roseni ttitreid ei tohi seemendada sest mcicidunudaastal Ameerikas niihtud punasekirjutest enne,kui nad on saavutanud380...400kg kehamassi. ja pruunidest tdugudest olid Sviitsi lehmad k6ige suurePeale Fyn Rosenit v6ttis Taanis liidripositsiooni enda mad. Udar - juhivad punasekirjud holsteinid. Kdige tugekiitte pull OfY MABRU (62,5% 5v). Ta hoidis sedakohta vamadjalad on Sviitsi pullide jiirglastel. Ldpuks vtilimiku kuni 1997.aastaalguseni.Ojy Mabru Eestissetoomiseiile iildhinne. Jallegi samatulemus, kdige ilusamad ttitred on algasid liibiriiiikimised Taani tduaretajategajuba kolm Sviitsi pullide jiirglastel. aastat tagasi, kuid alles ntilid vdib r66muga teatada,et Piimaj dudlusetunnused.Pi ima valgusisaldust parandaMabru asub Marjal. Mabrust peab saama Fyn Roseni vad k6ige rohkem angli t6ugu pullid. See tulemus on viiiiriline jiireltulija. Fyn Roseni ti.itreidtohib ju ainult seltiiiesti loogiline, sestangli t6ug on tuntud kdrge piima vallise pulli spermaga seemendada,kes on nende isast gusisaldusepoolest. Piimatoodangu alusel on kiimnest parem. pullist kaheksapunasekirjud holsteinid. Piimavalgu tooTabelis parimate hulka j6udnud pullidest on peale Fyn dang on kdige olulisem piimaj6udluse tunnus. Kiimnest spermat veel jiirgmistel pullidel: VES, Roseni parimastpullist viis on Sviitsipullid ja nendejiirglased.Ja NOM, DANU ja SYD JASON. Vesija OOHO,VESTAK, viimasena tabeli k6ige olulisem tunnus - piimajdudluse Vestaki isa on puhtatduline Sviitsi pull West, kes asubpiiiildhinne,teistes6nadega,pullide iildise pingerea10 parimavalgutoodangugakaheksandal kohal. Pullid ise siinpullid. Uheksasttunmat pulli. Kolm on Sviitsiveresed disid m6lemad l99L aastalSuislepakolhoosis. nusestkuuel on juhtpositsioonSviitsitdu kiies. Aar5lri t6ugu on eesti punase karja aretuseskasutatud Siit jiireldus, kui soovite endale hea piimaj6udlusega, juba pikemat aega. 1990. aastalsi.indinudpullid Nom ja suurt, tugevatejalgadega, hea tiiiibi ja ilusa viilimikuga Danu ei ole kuigi tuntud. Nom'i isa Nomad on piima- ja punast t6ugu lehma, siis tuleks kasutada Sviitsivereseid valgutoodangu tabelis esikohal ning piimajdudluse iildpulle. hindega neljandal kohal. Nomi emaisa on puhtat6uline Eraldi viiiirib tiramtirkimist pull FYN ROSEN (25% 3v), kellele sai pandud suuri lootusi, mis pdhinesid Taani hindamistulemustel. Oli ju Fyn Rosen kolm aastattagasi taani punase veiset6u tipp-pull, kusjuures sedapositsioonihoidis ta kolm aastat.Momendil asubFyn RosenTaani pingereasveel kiimnendal kohal ja temast eespool on kaks tema poega. Veel praegu peavad mdned autoriteetsedtaani punasekarja aretajadFyn Roseni tiikeid parimateks. Niiiid vdib riiiikida Fyn Rosenistjuba oma kogemustepdhjal, sesteelmiselaastalliipsis Eestistema 339 tiitart 109 karjas (vt. tagakaane sisekiilg). Fyn Roseni vtilimiku tildhinde suhteline aretusvziartus(SAV) on 161 ja udara SAV 168, Nii kdrged aretusviiiirtusedtunduvad lausa uskumatud. Eriti viiiirtuslikuks muudab selle info usalduskoefitsient 0,92, sesthinnatud on 188 tiitart 39 karjas. Samal ajal on ta jalgade aretusvdrirtuselt kolmas pull ja piimajdudluse tildhinne R. Halliku foto l25,mida saabsamuti v?igaheaksntiitajaks OJY Mabru uue kodu liivel. I pm-mag. Anne Zeeman EPK Aretusilhistu

w

@psru$rnm t{ir%.d*re


T6uloomakasvatus

t-98

Tabel. Parimad EPK pullid erinevatetunnustejflrgi (IV kv.1997 hindamine) Vilimiku

sAv

Pulli nimi

Piima kg

Piimaj6udlusetildhinne

iildhinne

AV

Pulli n nr

SPAV

Pulli n nl

FYN ROSEN

TP

161

KOLBRATEN

RP

148

NOMAD

PH

+1105

DYNAMIC

PH

139

SELIGER

Sv

r47

PRESIDENT

PH

+1001

KALGAN

SV

138

CAVEMAN

PH

143

ROIT

PH

+862

VEST ORLA

TP

135

NOMAD

PH

135

SALFEI

RP

+839

KONTUUR

SV

124

HVIBRIT

TP

135

CAVEMAN

PH

+790

62,5Yo SV

122

VES

lJl

KID

PH

-rtzl

ANG

r 3 0 DYNAMIC

PH

+694

AARS

129

50%PH

+6'77

SYD JASON

TP

+667

RALBO

PH

+626

VAIT RASTER

PH

1 1 9 TROON

MAGNUM

SV

119

VESTO

50%sv

TERALD

PH

50%sv

ooHo

6 2 , 5 % s V t28

1 1 6 VESTAK 1 1 6 SALFEI

RP

Tiiiip

128

NOM

Valku kg

J alad

sAv

Pulli ni nl

SPAV

Pulli nimi

DYNAMIC

PH

t45

KALGAN

KONTUUR

SV

135

VAIT

VAMPIR

1 3 0 FYNROSEN

TP

KALGAN

Sv Sv

129

MAGNUM

CAVEMAN

PH

129

REI-TIK

PH

VESTORLA

SV

t34

AV

Pulli nimi NOMAD

PH

TZt

SELIGER

Sv

+23

t23

CAVEMAN

PH

iz3

Sv

r2l

KOLBRATEN

RP

+23

DYNAMIC

PH

t20

VES

s0%sv

+19

r27

KONTUUR

Sv

n6

SALFEI

RP

+18

TP

127

VAMPIR

SV

1 1 6 PRESIDENT

PH

+11

MAGNUM

Sv

126

FAKEL

1 1 5 WEST

SV

+17

ODA CHILE

TP

124

NOM

lt4

MASTER

SV

+17

TELL

PH

t22

KOSMOS

]14

VESTAK

62,5"/o SV

+16

62,5%sV 123

ANG 50%PH

Udar

PH

Kdrgus/suurus SAV

Pulli nimi

Valku %o

SPAV

Pulli nimi

AV

Pulli nir NI

FYNROSEN

TP

168

KALGAN

Sv

t.tz

MADIN

EP

+0,3I

RASTER

PH

144

VAMPIR

Sv

t a l I J I

ZORO

Sv

+0,29

SUM

RP

138

DYNAMIC

PH

1 3 1 HREM

ANG

+0,22

DYNAMIC

PH

126

MAGNUM

5v

t29

REF

ANG

+0,18

114

KONTUUR

t28

UNN

ANG

+0,18

t28

ROMMI

50%PH

+0,18

SASS

50% RP

TETT

PH

t22

MOTSIOON

Sv Sv

JANTAR

TP

l a l l L l

CAVEMAN

PH

t24

KEI

DZ

+0,18

JANOS

TP

I2l

CANTRACTOR

Sv

tz3

KAGRO

EP

+0,17

RASU

50%PH

120

TERALD

PH

122

MONT

EP

+o 17

SANS

RP

t19

DANU

50%sv

t20

MORAAL

ANG

+0,16

Sviitsipull, tlinu sellele on tal ka tugevadjalad. Syd Jasoni Eesti punasekarja aretajadon praegu eriti soodsasseinimi ei vaja tutvustamist. Teda kasutatakseeesti punase sus, sest loomapidajale taskukohasehinnaga pakutakse karja aretusesjuba mdnda aega,kuid oma hinnanguEesti- veel Rootsi 1998. aasta kataloogipulli Brattbacka spermaal sai ta alles flinavu. mat. Kasutageoma karjas parimaid pulle, seetagabtulevikus SUURIMA TULU.


1-98

TOuloomakasvatus

PunaseLehma Klubi III Rahvusvahelise konverents keskminepiima valgusisaldus3,5 yo, viiga tugevad tumedate sdrgadegajalad, - hZistikinnitunududar korrektse nisadeasetusega, - vagahea temperamentja liipsikiirus, Punastejapunasekirjuteveisetdugudearetajadiile kogu - tugev konstitutsioonja kdrge haigusresistentsus. maailma on moodustanudRahvusvahelisePunaseLehma 1988.a. oli k6ikide RDM lehmadekeskminetoodang Klubi (IRCC). Selle klubi moodustamiseinitsiatiiv on tul6400 kg piima, 268 kg piimarasvaj a 223 kg -valku. I 996. nud austraalia punase veiset6u aretajateltja momendil piima, 295 kg piimarasvaja juhib klubi tegevust presidendi staatuses ERIK aastakeskmineoli 6930 kg piimavalku. piimavalgutoodangugakari 246 kg Suurima THOMPSON Austraaliast. Meie jaoks eriti tiihelepatootis 1996.aastal351 kg lehmakohtaja suurimatoodannuviiiirne on see,et Eriku ema Ena on eestlanna,kelle vaguga lehm 503 kg piimavalku. Taani punaneveiset6ugon nemad piirinevad Pdlvamaalt. Perekond r?indas Taanis liidrikohal elusaltsiindinud vasikate poolest Austraaliassesdjapakku siis, kui Ena oli 2,5-aastane. (93,6Yo),ja 60% poegimistesttoKlubisse kuuluvad 17 punaseja imub abistamiseta. punasekirju t6u aretusorganisat1972. aastalalustati Taanis soome siooni Austraaliast, Ameerikast ja Zi2ir5iri,rootsi punasekirju ja holEuroopast. Baltimaadest kuuluvad landi punasekirju aretusmaterjali klubisseEestija Leedu. Iga kolme testimist oma karjades. M6ni aasta aasta jiirel korraldatakse konvehiljem toodi sisseka ameerikaSviitrents, mille pdhieesmiirgiks on insi ja kanada punasekirjut holsteini. formatsiooni vahetamine ja kon1978. aastasthakati siistemaatiliselt taktide loomine. kasutamaameerika Sviitsi. Momenm Rahvusvahelise Punase dil on loobutud ameerika Sviitsi Lehma Klubi konverents toimus ja orienteeritud teiste kasutamisest 28. septembristkuni 3. oktoobrini punaste ja punasekirjute tdugude 1997.a.USA-s Wisconsini osariit6umaterjalile. Eelistatuim on rootsi gis Madisonis. Ameeriklaste korpunasekirjut6ug, kuna selletdu areraldatud konverents oli seotudnliituseesmiirgid on RDM-i omadele tusega"World Dairy EXPO 1997". viiga sarnased. Kasutatud on ka USA on klubis esindatud kolme punasekirju holsteini tipp-pulle. veisetduga, need on iiiir5ir, punasekirju holstein ja piiNoorpullikasvandustes hinnatakseigal aastalligikaudu maSorthorn.K6igi kolme t6uga oli meil vdimalus ka kojajalgadejiirgi. Ocipdevane 250 pullvasikat kasvu, tervise hapeal tutvuda. Ameerikas nZihtutliibis punasejoonena massi-iive on liilitatud jdudluskontrolliindeksisse (Itohutu austus lehma vastu. Teda nimetatakse kuninganja naks, koheldakse pere vSrdviiiirse liikmena, lehmade iile indeks). I-indeksi p6lvnemisindeksi alusel arvutatakse suhtes1:1 noorpulliindeks. Iga noorpulli 750...900spertuntakseuhkust, sestnad on pere toitjad. Loengud toimusid kahel p?ieval.Anti i.ilevaadeUSA pii- madoosi kasutataksetestseemendusteks.30% spermast mat6ugudest(punasekirju holstein, iiiiSir, Sorthorn)ja jer- kasutatakse lehmade, enamasti esmaspoeginute, tilej iiiinud osa mullikate seemendamiseks. gnesid geneetikaalasedloengud: Taani punaseveisetdupositiivne arengviimase 10...15 a) andmetekogumine ja geneetiline hindamine, jooksul on hea niiide sellest, mida v6ib saavutada aasta b) ttiiibi hindamissiisteemideseletus,

T6nisSoonets EPKAretusilhistu

c) rahvusvahelinegeneetilinehindamine, d) mastiidi geneetiline hindamine ja suhetiitibitun- Tabel 1. Ameerika punasekirjuteja pruunide piimatdugudetoodanguniiitajad1996.a. nustega, e) tervisetunnusteanali.ii.is, f) valik geenimarkeriteabil. Teisel p?ievalesitasid 11 riigi esindajadi.ilevaate tduaretusest,teiste hulgas oli ettekanneka Eestist. I Punasekirju 9547 3 , 6 1 345 3 , 1 2298 643 holstein Taani punane veisetdug (Jens Lindvig) 2 . PruunSviits 7 6 1 7 3.96 302 3,49 266 568 Sihipiirasearetustocigaon taani punasestpiimat6ust (RDM) kujunenud kaasaegnet6ug, kellel on nii kdrge DZdrsi 6364 4,69 298 237 535 piima- kui ka lihatootrnise v6ime. J6udluskontrolli- 4 . PiimaSorthorn 6946 3,63 252 ) - J Z 231 483 aluseid lehmi on 62 000 ehk l|Yo Taani piimaveiste 5 . Aiir5ir 6840 3,87 265 3 . 3 2 227 492 koguarvust.RDM lehmadeomadused: 6 . G0rnsi 6232 4,49 280 3.47 216 496 - suur valgu- ja rasvatoodang, IO

({

ru"

a 4 a J . I J


T6uloomakasvatus ja efektiivse aretusprogrammi kontrolli all toimuva aretusmaterjali importimisega. Praegu on RDM vitaalne, terve ja k6rge produktiivsusega, ta on nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt konkurentsiv6imeline. T6u tugevusja vitaalsus vdimaldavad tal kohaneda peaaegukdigis geograafilistesja klimaatilistes tingimustes. Samal ajal kuulub ta maailma suurima piimatoodanguga tdugude hulka. RDM on reaalne ja tugev konkurent holsteini t6ule ja seda oma k6rge piima valgusisalduse,tugevatejalgade,paremalihastikuja konstitutsiooni tbttu. Punaseleja punasekirjulepopulatsioonileon viiga oluline tootadai.ihiste eesmiirkidesuunas.Utsti punastestja punasekirjutest t6ugudest ei ole nii Sviitsilehmadniiitusepaviljonis. M. Gimbutase foto suur, et rahvusvahelise geneetilise t2iiustamisegasammu pidada. Maksisuur, sest rasvatoodang on limiidiga mii?iratud.Tootes maalse geneetilise edu saavutamisekspeab t6us olema rohkem piima ja vfiem piimarasva, saab toota rohkem viihemalt 500 000 jdudluskontrollialust lehma. Seet6ttu valku, millele ei ole piiranguid kehtestatud.Seet6ttuon on vaja igal punaseltdul leida sobivad koostddpartnerid, aretustookeskendunudpiimatoodangu suurendamisele ja kellel oleksid samadaretuseesmdrgid.Seeannabkasu nii piima valgusisaldusesiiilitamisele. igale t6ule kui ka kogu punaseleja punasekirjulepopulatPulliisadena ei kasutatamitte ainult oma karjadeshinsioonile. Loodetavasti on m6ne aasta plirast v6imalik natud pulle, vaid ka punasekirjuholsteinija rootsi punaseniiha k6iki punaseidja punasekirjuidt6uge INTERBULLI kirjuid pulle. Pulliemadest on 50% mullikad ja iihisesnimekirjas. esmaspoeginud lehmad, kes kannavad viirskeimat gePunasteja punasekirjute t6ugude i.ihine aretuseesmiirk neetilist materjali. Tulemuseks on viiga head noored pulpeabpdhinemavalgutoodangulja koostisel, funktsionaal- lid, kes parandavadnii toodangut kui ka lehma kdrgustja setel tunnustelja haigusresistentsusel. Kui ollakse v6i- kehamassi. melised tcicitama tihiste eesmiirkide nimel, siis v6ib Noorpulle hinnataksejdudluskontrollikarj adesj a nende punane ja punasekirju populatsioon tulevikus spennagaseemendatakse esmaspoeginud lehmad.Noorkonkureeridamustakirju t6uga. pullide ti.itardelarvutataksearetusviiiirtusedpiima-, rasvaAngli t6ug @iidiger Wolf) ja valgutoodangu kohta, ttiiibi ja udara ning surnultsiinAnglid on piimat6ug, toodangueesm?irgiks7500 kg dide, poegimisprobleemide,liipsikiiruse, somaatiliste p iima rasvasisaldusega5Yoja v algusisaldusega4%o.T dis- rakkudearvu,viljakuse(isas-ja emasloomal)ja kasutusea kasvanud lehmade kehamass peab olema 650 kg ja kohta. ristluukdrgus140 cm. Eriline eesmlirkon hoida vasikate Angli t6ug on Schleswig-Holsteiniliidumaaparim t6ug viiikest suremust, kerget poegimist, tugevaid jalgu, viiheste surnultsiindideja v?ihestepoegimisprobleemide viiikesi tumedaid sdrgu. Angli t6ul on k6rge kappa- t6thr. kaseiini B-geeni sagedus,mis on tahtis juustutootmise Angli t6u aretusmaterjali on eksporditud jiirgmistesse seisukohalt.Viirvus on punanekuni punasevalgekirju. riikidesse: Venemaale, Ukrainasse, Kasahstani, Leetu, Angli t6ugu lehmi on ligikaudu 20 000, kellest 16 000 L?itti, Eestisse,Madalmaadesse, Jaapanisse,Kanadasse, on miirgitud tduraamatusse.Suurt r6hku on pandud angli L6una-Aafrikasse, Namiibiasse, Itaaliasse, Liibanoni, t6u piimatoodanguparandamiseleja seetdd on olnud edu- Saudi-Araabiasse.Tulevikus on peamiseksturuks idariikas. gid. Sellekset laiendadaturgu Saksamaalja ELis, tuleb Tabel 2. Tduraamatulehmade toodang suurendadaangli t6u piimatoodangut. Kuid viiga oluline Aasta Piima ks Rasva 7o Rasva ke Valku 7o Valku ke on siiilitada tdule omaseidtunnuseid. Peab olema tiiheleaAa panelik, et mitte kaotadapiima suurt kuivainesisaldust ja 1980 < a 1 A 4.64 t94 jalgu. tdule iseloomulikke suurepdraseid See v6ib toimu1985 5 3 0 1 4.83 2s6 3.59 r90 da, kui kasutatakseliiga palju punasekirjuholsteinija r990 578l 5 . 1I 296 3-63 214 rootsi punasekirju genofondi. r995 6383 5,09 323 3.60 230 Jfiekindla aretustoogaootab angli tdugu heatulevik ja 1996 6540 5,07 332 3 .6 r 236 ta on suurepdrasekskonkurendiks holsteini t6ule. Suurpiimatoodangja v?igak6rge piima rasva-ja valgu- Rootsi punasekirju t6ug (Giiran Matmberg) Alates 1960-ndateaastatel6pust on toimunudjfiekinsisalduson angli veistele omased,kuid Euroopa Liidu del aretusmaterjalivahetus soome iiiir5iri ja norra punase jaoks on nendepiima rasvasisaldusliiga kvoodisi.isteemi veisetduga. 1980-ndate aastate keskpaigast alates on 1-98

tI


1.98

.Tduloomakasvatus

' I-Atis,',P.4duS, T5ehhis,Saksa' roaalr'."guut6ritannias, Iirimaal, Kanadas, Argentiinas, Austraalias, Uus-Meremaal,Zim, : babwesij,a Ugpndas., ' :"Eiiti' optimistlikultlaseblule. vikku'vaadata'see, et Euroopa ' Itdhe' Suurlmapiimatoodanguga ;:pdnaije't6u;'rootsi ja punasekirju ' tahii' punasd, : ardtusmaterjal on saadaval'sobivate hindadesa. Tbani:'punasetdu puhul vdib rrii2iliidaisegi tipprnaterj alist; Niiitus '' Strurimatelamustpakkusrile' maailmsepOllumajandusniiituse r,kiilastamine, :'Naitusevliliaku mddtmed ja pindala olid ''Ame6rik'aler kohased- silmale Tiinetemullikatekonkursiv6ida. ' 'i" liikult' !"'piirnaveised. Loomad kasutatudka mitmeid kanadaiiiir5iri pulle ning viimastel tuiiakse'kohale n?id6lbkbj:a faimidei karjad on tavaliselt aastatelon genee[ilistmaterjali vahetatudka taanipunase esindatudtidhkeanuliselt. Niiiteks oti'tiilest farmist niii': touga. ': :" '' :':' : ' : tuselrl5lehijia. r :' R"ootsipunasekirjuveisetdug(SRB) moodustab5l% Loomade ettevalmistamiseprotseduur algas du5i all jdudluskontrollialla kuuluvatestlehmadest.Valiku alukiiimisega: Edaslj'Efgnesrasee-:rimine; kus ptigati sabad sekson maksimaalsetuhl indqks (JMI), P-ullidejarglaste kuni pikkadesabaj6hvidealguseni,turjakarvadj iieti pi kejargi hindamise prograrnm. siggldab informatsioqni maks ja neile anti fddni j'a'lakiga sboiitiid'asend.S6rad ttitardetoodangu,kehaehituse,, haigugres-istentsuse, vif a- lakiti ja udar kaeti puu{er- kreemiga. kuse ja vasikate surevuse kohta. TMI-s l2ihtutaksetuntoomade esitamiseloli vdimalik ndhaSviitsiia punasenuste,hindamisel dkonoomilisest seisukohast.Arveise kirjut holSi'einit6ugu; Esinemist alustasid muilikad, siis uO"tukr" tunnused.mis suurendavadtulu vdi viihendavad tiined muilikad;' pullid, kinnislbhrnad (tOeline tillatus) ja jsilma kulusid. alles siis lehniad. hakkasloomadek6rsetasemeline nootri aretusprogrammiidppeesmiirkon tulukus. treenitus. Ei rmingeid'.va,lesid'iliigutusi, loomad allusid 196 000 lehma toodanguniiitujl{ tiiielikult pullide esitajale. Sama kehtis'ka kohta. Valiku }?96..aastal: _JI? ja piimarast)oz Kgplma, mlre rasvasisaldus oli 4,35o/o tegime Sviitsi tdu kasuks. ' i " I v1logdang329 kg, valgusisaldus 3,44o/ojavalgutoodang 'Kokkw6ttes''"iiii konverentsil kuuldudt kdlama 260k9. pdhimdte, et :oluline:onlpunaste:japunaSekirjutet6ugude Viimasteaastatejooksul on Snn p.,nia. ,p.rrnuikuro- aretajatele' pakkuda v6imalust' konkureerida suure '. tatudpaljudesriikides: Ngrras,Sqomes,Taanis,Eestis, htilsteinipoprilatsrooniga, '

EestiMaakarja KasvatajateSeltsitegevus 1997.aastal pm-mag. Kiide Kalamees EK Selts Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi juhatuse koosolekul 1997. a.l6pul tehti kokkuv6tteid mdddunustja seatisihte 1998.aastaks. 1997. a augustistkuni novembrini vaadati tile jdudluskontrollis olevad seltsi liikmete loomad, et makstatoetusi t 1

j 6udluskontrolli j a mullikakasvatuse eest.Mullikakasvatuse toetuse said 1996. aastal siindinud lehmikute omanikud,j6udluskontrolli veiste eest maksti toetust kdikidele seltsi liikmetele. Mullikakasvatusetoetustsaid 32 loomaomanikku 93 mullika eest.Varasematelaastatel on makstudvasikakasvatuse toetusi,kuid tOusiiilitamise huvides leidis seltsi juhatus, et 6igem oleks mullikatoetustemaksmine.Kui 1996.a.ldpus makstitoetust 147va-


TOuloomakasvatus

1-98

Tabel 1. SpermavaruEMK Aretusiihistus PulI

LeimuEK I l7 MaunoEK 127 LehoEK I 18 VirsuET EK 195 Ikituuri EK 196 Jvksv EK 193

Isa LeesEKI l0 Ahtialanottl st.t:000 L6busEK lll JuholanIpa sk137938 Miien Ohva sk13844C

MouhuEK 182

Emaisa

Spermadoose

Ikkar EK 81 Pellervo sk13187

674

SamboEK 80

a t4

UutelanApuri 13694C

103

SeppiiliinL0lli skl 3782B Miien Rappariskl3862C

A1a

)+t

t a I J

11

sika eest, siis nendest on ntitidseks jiirel 93 toetusalust mullikat. 1997. a. maksti kinni seltsi liikmetele ka veiste j6udluskontrolli tasu. mis moodustas seltsi eelarvest ktillalt suure sunrma (76 loomaomanikule maksti 22760 krooni). Kuna 1998.a. seltsieelarvet vZihendati,siis v6tsid juhatuse liikmed vastu otsuse,et tiinalrr loobutaksej6udluskontrolli kinnimaksmisest,kiill aga siiilib mullikakasvatusetoetus. Endiselt on raske majanduslik seis suurimas maakarja farmis Karu osatihingus Piirnumaal, kus jiirjest viiheneb maakarja lehmade arv. Paljud osaiihingu lehmad aga on saanudendale uue kodu ja paljudel neist on uutes majapidamistespiimatoodang tublisti t6usnud, kuid kahjuks langeb osa neist Seltsiiuhatus K. Kalamehefoto jdudluskontrollist viilj a ja seetdttu viiheneb ka idudluskontrollis olevate lehmadearv. SaLaanemaalt,Linda Ojasalu P2irnumaalt).Paremusepoole mas aga on r66m t6deda,etjdudluskontrolli on juurde tul- liiguvad asjad ka Maima osaiihingus, kus praegu on 74 nud rida perspektiivseid farme (omanikud Arno Vaher maaka4a lehma.

Adu LeesmentUlenurmel.

A. Juusifoto

T6uraamatusse v6eti 65 maakarja veist erinevatest maakondadest:Piirnumaalt 26 lehma ja 1 pull, LiiiineVirumaalt 6 lehma, Saaremaalt 12lehma, Harjumaalt 8 lehma ja 1 pull, Ldiinemaalt 4 lehma, Viljandimaalt 3 lehma, Pdlvamaalt 2 lehmaja Raplamaalt 2 lehma. ETLLis on arutluse all uued tduraamatussev6tmise eeskirjad, kuid nendeldplik valmimine ja rakendaminev6tab veel aega. Praegu ongi kdige raskem kdrge aretusviiiirtusega maakarjapulli saamine,sestnii viiikesearvulisetdujuures on raske leida h?iid pulliemasid. Seetdttu on mindud pdhiliselt sedateed, et kasutataksellilinesoomekui sugulastdu pullide spermat. 1997. a. osteti Soomest nelja j2irglastej2irgi hinnatud pulli spermat.Ka sel lZiiinesoome aastalon plaanis osta Soomestspermat.EMK Aretusiihistus oli jaanuaris saadavalkuue pulli spermat (tabel 1). Viimase 3 pulli spermatsaabseltsigakokkuleppel. SaaremaaltMereranna POUst on maakarja pull Jerti EK 198 (siind 13.okt 1996.a.)Keavasspermavdtmise ootel. Jerti isa on liiiinesoomeparimaidjiirglaste jtirgi hinnatud pulle. Eesti maakarja hindamisel tunnistati 1997, a. t6ufarmiks 10 majapidamist,kus oli viihemalt 5 lehma (tabel2). Vdrreldes moddunud aastagaon selles tabelis kaks uustulnukat - Arno Vaheri tdufarm Ldanemaalt ia Tiiu Reinarti talu Piimumaalt. Piirast Lanksaaretalu peremeheA.-I. Leesmenti sruma langesid tafu 1996.a. piimatoodangu niiitajad, kuid niitid on m66nasttile saadudj a 1997. a. toodanguandmedparaI5


I -98

T6uloomakasvatus Tabel2. Eesti maakarja t6ufarmid Lehma kohta

Lehmadearv piirna kg

rasva%o valkuYo

Kokku punkte rasva +valku %o

Klass

l. Lanksaaretalu Piimumaal, Adu Leesment ?1{

4,80 4,33

3,20

3755 3440

4'77

3,41

1A

3378

\)4

sh.I lakt 10

3202

5,38

3 t

3563 1 1 ^ A

J tz+ sh. I lakt 15 2. Jtiri talu Liiiinemaal, Arno Vaher

81 , 6

X I \

'7

5?

8,18 8,37

80,3

??5

8,59 8,72

76,4

II

3,57

8,36 7.93

76,2

II

'7\ 6

II

4,94 sh. I lakt I 3. Mererannap6llumai anduslik osaiihistu, Saaremaal

4. Uustla talu Saaremaal,Liia Sooiitir

3152 sh.I lakt I

32ls

4,79 4,51

?4)

5. Aasa talu Piirnumaal. Enn Piirnoia

sh.I lakt I

4171 2898

8,25 8,09

4,82 L' l)

6. Palu talu Hariumaal,Jiiri Simovart sh. I lakt I

3151

4,50

?ro

1.79

7. C.R. JakobsonitalumuuseumKurgial, Pamumaal sh. I lakt I

36t2 2983

4,87

'74' 1

II

72,2

il

66,4

m

3.10

7,47 6.94

3,46 3,30

8,05 7.49

62,2

m

3,56

8,43 7,90

3,66 3.60

8,88

3,1I

4'7'7

8. Koordi talu Raplamaal,Milvi Reinem

14

3481 2629

5,22

3836 3l5l

4,36 3.84

sh. I lakt 4 9. Soo talu Piimumaal, Tiiu Reinart

sh.I lakt 1

s.02

8.62

I 0. Saviauguusaldusi.ihing,Liiiine-Virumaal

83

2998

sh. I lakt 9

2986

4,59 4-19

nenud. Kiitvaid s6nu tuleb oelda Arno Vaheri tdufarmi kohta, samuti on tublisti paranenud Mq: POU reranna maakarja farm, kus on nimetamisviiiirselt k6rge. karja piima rasvaja valgusisaldus. Karjakasvatuse fldmulje eest teenis agak6rgeimad punktid C.R. Jakobsoni talumuuseumi maakarja farm. 1997. aastal osaleti ka kolmel niiitusel. Luigel oli viiljas C.R. Jakobsoni talumuukarjast seumi lehm ja mullikas, Saaremaal olid esindatud Mereranna POU ja talunik Jaan Keskktila maakarja ja dZcirsi lehmad. Ulenurmes esitasid oma loomi Tartumaa Looga talust perekond Voitk ja Leesmendi pere Lanksaare talust Piir-

numaalt. Augusti alguses kiiisid seltsi liikmed 2-piievaselreisil Lahemaal ja LaaneVirumaal. Virumaal uudistati Saviaugu usaldusi.ihingu maatdugu lehmi. Seltsijuhatuseloli 7997.a 3 koosolekut, aprillis toimus Piiriveres tildkoosolek. 1. jaanuari seisugaon EK Seltsi liikmeid 142.

RekordlehmTaisi EK 2663 4-65 17-345-5,29-218-3,35-563. OmanikSirjeKaskSaaremaalt. I4

K. Kalamehe foto


T6uloomakasvatus

Eestipeekonitdugu sigadetdukarjade hindamisest1997.aastal pm-kndKalju Eilart EP Aretusiihistu Aretuskarjale vajalik punktin6ue on 86, mille riletas enamik t6ukarju. T6ukarjade hindamistulemuste kohta l6pliku otsusetegi aretusiihistun6ukogu. Aretuskarjadest on vajalik eristada parimad, kellega peab jiitkuma siivaaretustciri.Kontrollnuuma meetodit tuleb kultide hindamisel ka lZihiaastatelkindlasti kasutada,sest ei saa otsustada kultide aretusviiiirfusei.ile ainult omajdudluse jiirgi, kui tdukarjade sricjtmis- ja pidamistingimused ei suudatagadasigadenormaalsetkasvu.

Kalju Eilart reklaamib eesti peekoni siga. A. Juusi foto

Eesti peekoni t6ugu sigade aretusiihistu tdukarjade hindamistulemused 1997. ararstal Majapidamine

Maakond

t997 punkte

1996 koht

koht

punkte

I 2.

7.

l?? ?

a

2.

EESTI PEEKONI TOUG Aretuskari KdljalaPOU KehtnaM6is OU

Saare

'74 \

Rapla

66,8 51 , 5

Saare-PeekonAS FadzendaOU

Liiiine

A A '

A T.

Valjala SOU

Saare

OssOU M. Kruusmaatalu EstoniaOU

Saare Piimu

25.3 21.3 16,8

Jdwa

I z.)

). 6, 7. 8.

T6ukari 111,2

9.

ViindraOU

Saare

lpa*u

Edda AS

Piimu

KaismaOU

Piimu

Jiirvakandi TU

Rapla

RauniPOU

Saare

I I0,3 107,3 98.3 98,1 94.2

SeliaOU Kiirla SOU

.SUURVALGET.OUG Aretuskari

ruiurr ou

Inuph

I

48.8

t4"

43,1 t4.4 05,6

10. 5.

JO,J

J.

l 1

I

15. 8. 6.

0

89.5

164.8

r5,8

2

t7.

121,6 133.6 65,0

J

12.

lll.0

+.

LJ.

5.

4.

l

q Tdukari

E.toniuOU*

x soomemaasiga,*x soomesuur valge

I

l l7,l

I5


r-98

Tduloomakasvatus

Soomelandrassit6ugu kultide m6iust eesti peekonit6ugu sigadele EP SLXEP pm-knd. Kalju Eilart, EP Aretusilhistu (nle 60%lihaskude) pm-knd. Aarne P6ldvereEPMA LKI seakasvatusosakond S klassi 5,8Yo (55,1...60%lihaskude) E klassi 63,50 28,6Yo (50,1...55%lihaskude) U klassi 30,7Yo 5I,4Yo Juba ajalooliselt on Eestis kasvatatavatel seatdugudel Rklassi (45...50%lihaskude) 20,0% hea viljakus ja piimakus, kuid soovida jatavad lihaomadused - lihassilma suurus ja lihaskoesisaldus riimbas. Soome landrassi kultide j?irglased erinevad enamiku Nende omadustekiiremaks parandamisekson vajalik k6rnuuma- ja lihajdudluse niiitajate poolest eesti peekoni sigeviiiirtusliku t6umaterjali sissetoomine. Eesti peekoni gadestusutavalt(P<0,05). t6ugu sigade lihaomaduste parandamisekson kasutatud Uurimistulemuste p6hjal esinebnii eesti peekoni t6ugu soomelandrassitdugu kulte. sigadel kui ka soome landrassi jiirglastel (SLxEP) deKatses vdneldi erineva genotiiiibiga sigade pdhilisi fektset PSE-lihaskude. Lihaskoe fi.itisikalis-keemiliste nuuma-ja lihaj6udlusniiitajaidning liha kvaliteeti. Katsenaitajate osas (pH-vii?irtus,veesiduvus, kuivaine) olulist seadjaotati kahte riihma. Esimesesriihmas olid puhtat6uerinevust ei tiiheldatud. Ktill aga erinesid soome kultide lised eesti peekoni tdugu sead (EP), teises rtihmas olid jiirglased (SLxEP) eesti peekoni t6ugu sigadestPSE-liha soomelandrassitdugu (SL) kuldi ja EP emisejlirglased. osatiihtsusepoolest (vastavalt48,0 ja 27,5%). Mdlema Katseandmetel parandab soome landrassi tdugu kult ri.ihmasigadeliha veesiduvusoli suhteliseltmadal. jiirglaste nuuma- ja lihaj6udlust. Soome landrassikultide Kontrollitud kultide jiirglaste nuuma- ja lihajdudluse jiirglased (SLxEP) saavutasid, vdrreldes eesti peekoni n?iitajad on esitatud tabelis. Kuldid on reastatud setdugu sigadega,100 kg elusmassi5 piieva varem (vastalektsiooniindeksi(SI) alusel. valt 180ja 185 paeva)ja vii?irindasidparemini sririta(vasParemanuumaj6udlusegaolid eesti peekoni t6ust kultavalt 3,I2 ja 3,34 sii/kg). Nende kasutamisel suurenes tide Emper 5667;Ula 341, Ted 238 ja soome landrassi lihakehapikkus (2,7 cm)i,lihassilmapindala (1.I,7 cmz) t6ustkultide Mahti 149,Pliisu 19, Penger37, Kiku 4l jilr ning viihenesseljapeki paksus (9,2 mm). glased. Neid kulte tuleks kasutada seakasvatajatel,kes Soome kultide jiirglastel oli lihaskoesisaldusriimbas soovivad oma karjas parandadamassi-iivet ja ltihendada suurem,SLxEP ja EP sigadelvastavalt 56,3yoja 52,8%o. nuumamiseaega.Tailihasisaldusesuurendamiseksja selParem oli ka nende lihakehadejaotus SEUROP klassifi- japeki paksuseviihendamisekson sobiv kasutada parcma katsioonijiirgi. Nii jagunesid SLxEP ja EP sigade lihakelihajdudlusegakulte. Selleks sobivad eestipeekoni tdugu had jiirgmiselt: kuldid Pilli 409, Mardel 8793, Ula 333, Ted 288 ning Tabel. Kultide jiirglaste andmed Kuldi nimi, number

Jiirglaste arv

LihasVanusple- 6opaeva Siiiita 1 kg Seljapeki vades100 massi-iive massi-iibe paksus mm silma pi4dala cm" ks saavut. kohta sii s

Tailiha 7o

SI

Eesti peekon

9

84 80

9

89

7 8 5

87 78 89 86 94 79

Pilli 409 UIa341 Ula 333

4

Ted 288

Ula7915 Veto507 Mardel 8793

A

V e t o5 1 9 Emper 566'l

) 4

7t0 7'|2 726 135 7t6

3.t6 3.30 3,36

tz5

?45

69s

3,66 3,59 2,94

690 831

? J 1

28,8 28,4 28,0

40,8 32.8

)g'1

32.1 30.5

28.1 32,4 26.8 28,8 )'t 5

?s?

5 5 I. 52,1 53,0 54' 7

Jlrl

51.9 49,5 52.3 50.4

26.5

516

37,8 46.1 46,9

56,1 56.7

30,2 36.2

78 56 49 38 JJ

30 16 08

Soome landrass x eestipeekon Pliisu l9

Penser37 Mahti

l+J

Kiku4l Mahti 149 Kiku 52 Ufo29 16

6 8 l1

t72 178 t792 183

L

r66

2 6

195 188

1Aa

752 669 796 769 709 652

3,06 3,41 3,11 3.04 ?L7

3,10

16.3 18.7 17,6 25.0 23.5 18.5 16,5

51.9 41.4 43.2

J5.+

238 225 t91 186 184 t75

5?R

IJJ

57?

54,8 57,7


l'98

T6uloomakasvahrs

soomelandrassitdust.kuldid,Mahti149,Mahti 143ja jad vastavaltST ja 88ningkuldil Mahti 143(SI t97) 99ja ',. ,,'. Pliisu19, 98 punkti. , Aretuseson;:sobilik kasutadaneid kulte, kelle se- Kultide puhul kdigub jiirglastel PSE-lihaskoega rtimlektsiooniindeks (SI) i.iletab110punkti.Samution soovi- padeosakaal piirides(0...100%).Rohkestiesineb suurtes tatau,et rselektsiooniindeksis oleks nii nuuma- kui ka defektsetPSE-lihaskude eestipeekonit6ustkultide Pilli lihajdudluseosakaalenam-viihem iihesugune.Katseand- 409(50%lihakehadest), Ula 333(3:7,5%), Mardel8793ja metest'liihtudes.iiletab,selektsiooniindeksi 110 nunkti Ula79I5 (25%)ning soomelandrassitdugukultideMahti ndude, ,m6lernastrtihmastenamik.kulte.,Killl aga on 149(75%),Uto29 (75%),Pliisu19 (66,70), Mahti 143 j2irglastelselektsiooniindeks (aretusviiiir- (50%)j?irglastel. soomelandrassi tus)mdnev6rrak6rgemvdrreldespuhtatdulisteeestipee. Seakasvatuse tulukusesuurendamiseks soovitame koni, t6ugu 'kultidega.Eesti peekoni t6ugu kultidel eestipeekonitdu parandamiseks kasutada. soorne moodustab. nuumaj6udlus,vdrreldeslihajdudlusega,selandrassit6ugukulte,Puhtat6ulisisoome lektsioqniindeksist tunduvalt,suurerna osa.Soomelandlandrassitdugusigukasvatatakse EstoniaOU rassikultidel,on selektsiooniindeksis eespoolnimetatud ja OU AdavereAgrosning Tiinassilmaseaf,armis kornponentide osakaaltihtlasem.Ntiitekskuldil Penger sealton neidvdimalik ka osta. 37 on selektsiooniindeksis (SI 225):nuurhaj6udlw . Farmidja talunikud,kes kasutavademiste 722ja lihajdudlus102punkti;kuldill(iku 52(SI 175)olid niiitakunstlikkuseemendust, saavadsoomelandrassi kultide spermatostaEMK Aretusrihistust Kehtnast.

Suundumisikanarnunadeja tinnuliha kvatiteedi tdstmiseks p1qf. Harald Tikk

tiivsete vitamiinide lisamise arve1. Ktisimust on pdhjalikult uuritud niiiteks Austraalias, kus on leitud, et Linnukasvatussaaduste tootmine ja tarbimine on maail- sealseteelaniketoiduratsioon(toiduks kasutatavliha, limas eriti jdudsasti kasvanud viimasel aastalaiu:nnel.haproduktidja piimaproduktid) sisaldabrasvakeskmiselt 1995.a.toodeti maailmas ajakirja Poultry International 79o/o,seegaliiga palju rasva. Kuigi linnurasv sisaldab andmeil 45 582 000 t broileriliha, 4 275 990 t kalkuni- palju rohkem organismile vajalikke rasvhappeid kui ning 2 229 350 t pardi-ja teistelinnuliikide liha, kokku teised loomsed rasvad, piiiitakse ka broilerilihas rasvaseega52 087 340 t linnuliha. Viimastel aastatelon linnuli- sisaldust viihendada. Seda saab edukalt teha, t6stes hatoodangsuurenenud5...6% aastas.MunatoodanguvZiiivlitsisaldavate aminohapete (metioniin, tsristiin, kasv on olnud linnulihatoodangustligikaudu poole v6ia trtiptofaan),liisiini- ja gliitsiinikogust20. ..25% broilerite Sel puhul broilerite keharasvakogus viiiksem. 1985.a.toodetimaailmasmune30 824 700 ton- s<jcidaratsioonis. vtiheneb kuni neljandiku vdrra, suureneb aga rinnallha, ni, 1995. a. 41 272 600 t. Toodangu kasv oli seega k6ige viiZirtuslikuma lihakeha osa kogus. Rasva viihenkeskmiselt 2,5%oa.astas, Nii linnuliha koi ku kanamunaJe toodangu keskmine kasv tiletab runduvalt inimkonna daminebroilerilihas on praegu tiks p6hilisi uurimissuundi juurdekasvu aastas sel kiimnendil, mis on keskmiselt broilerikasvatuses.Et jiirgneval sajandil siinteetilisteamiI,5o/o.Linnukasvafussaadusedon saanud arvestatavaks nohapeteosatiihtsuslindude-loomadesoodaratsioonides toidulisandikspaljudes tihti nalga kannatanudAasia ja suureneb eeldatavalt nagunii mitmeid kordi, ei tohiks nende suurem kasutuselevdttbroilerikasvatajaid eriti raAafrika maades. Linnukasvatussaadustetoodangu kiire suurenemineei hutuksteha. Metioniin, esmatiihtis asendamatuaminohape lindude ole ainuiiksi sdltuv iiha suuremast nOudest nende kui sciiitmisel, on rlhtlasi asendamatuka lindude immuunsiiskergestitciddeldavate ja omastatavatetoiduainetejiirele, teemi funktsioneerimisel. Metioniini osaselleson awatavaid ka viimasel aastakiimneltehtavasttcicistlinnukasvavasti veelgi olulisem kui lindude kdrge produktsioonija tussaadustekvaliteedi tdstmisel suunagamuuta linnuliha ja kanamunad inimesele tervislikumateks loomseteks sellekvaliteedikindlustamisel.Metioniinivlihesussoridas toiduaineteks.Vaatleme liihemalt sellessuunastehtut, aga kutsub esile immuunsristeemiefektiivsusevdhenemise, seegaavab varava lindude organismi eeskiitt nakkushaika rakendamiselolevaid ideid. gustele. Rasva vflhendamine linnulihas Toitumisdpetusest on teada, et kiillastunud rasvade Linnuliha siiilitamise parandamine Rasvadeja lihaste pigmentide oksridatsioonviihendab (mtiletsejate-ja searasv)sisaldustinimtoidus tuleb viihentunduvalt linnuliha kvaliteeti siiilitamisel, samuti ka liha dadamono- ja pohiki.illastumatarasvadening antioksiidasiiilitamisaega. Oksiidatsioontabandablihaseeskiittlihas17


Tduloomakasvatus

1-98

rakkude membraane (kesti), aga ka rakusiseseid siis- Kolesterooli v2iheneminemunarebuson saavutatudainult teeme. Mitokondrid ja mikrosoomid on oksiidatsiooni 10% ulatuses, niiiteks Triticale ratsiooni v6tmise teel. poolt eriti tabandatavad,kuna nad koosnevad fosfolipii- K6ik muna kolesteroolisisaldustvlihendavad sotidad on didest, viimased aga omakorda sisaldavad hulgaliselt v2ihendanudagaka muna suurust. poli.ikiillastumata rasvhappeid. Tekivad viiga erinevad Tervisliku toitumise seisukohalt on munade kvaliteedi l6hnavad tavaliselt tdstrniseksmindud teist teed. Inimeste toiduratsioonis ei oksiidatsiooniproduktid, mis toimub nii jahutatud lihasja ole kiillaldaselt nn. oomega, n-3, poltiktllastumata rasvOksi.idatsioon ebameeldivalt. lihas, kuigi erinevakii- happeid (dokosaanheksaeenhapeja eikosaanpentaeenkiilmutatud lihaproduktideskui ka (ka kalas) on fosfolipiide rohkem kui hape).Nende rasvhapetesisaldusetdstmiseksmunarebus rusega.Et linnulihas ja sea-,veise- lambalihas, toimub ka linnuliha kvaliteedi lisatakse munejate kanade sdodaratsioonile erinevates maadesameerikaheeringaja PShjamerepdhjaosakalade languss2iilitamiselkiiremini kui eeltooduis. Linnuliha paremaks siiilitamiseks piii.itakse scidda ning mereselavateimetajaterasva,agaka taimseid sotltaja -61i.Oomegarasvhapetele kaudulinnu lihastessejarasvkoessesisseviia tokoferooli, sid, eesk?ittlinaseemnejahu E-vitamiini. Niiiteks kalkunitele tapaeelselt suurendatud omistatakse kaasaegsesmeditsiinis ja toitlustuses viiga koguseE-vitamiini sootmine(275 RU/ikg soodas)piken- olulist osa.Katseteja uurimistoodegaon leitud,et kasutadasnendelihakehadesiiilivust 3 korda v6rreldunatavalist des neid koos alfa-linoleenhappegaigapiievasetoiduratratsiooni saanud (E-vitamiini I,63 nUlkg) kalkunitega. siooni koostises, parandavad nad stidame-veresoonE-vitamiini lisamine lihalindude, eeskiitt broilerite rat- konnahaigete tervis! v2ihendavadvereliistakute kokkutrombide sioonile 7...10 Ru/lkg on kaasajalsaanudseaduspiira-kleepuvustja piirsivad seegaveresoontesiseste suseks,mis peale kasvuintensiivsuseaitab parandadaka teket, aitavad kiiresti parandadakudede kahjustusi, mis liha kvaliteeti siiilitamiselja pikendadaliha siiilitamise on tekkinud hapnikupuuduse t6ttu, vdivad madaldada vererdhku, tugevdavad immuunsiisteemi. Mitmed kestust. ja uurimused on n?iidanud,et oomega-3 poliikiillastumata E-vitamiin m6jutab oluliselt ka broilerite kasvukiirust munakanade produktiivsust kuumusest tingitud stressi rasvhappedon avaldanudp?irssivatm6ju ka kasvajate puhul. Niiiteks v6ib kuumastressesineda ka viiga liihi- arengule, samuti suurendanud organismi vastupanuaegselt, broilerite transpordil tapamalla, kuid v6ib l6p- v6iemt angiinile, arhiidile ja skleroosile. Kuna munakapeda sealjuures lindude surmaga. Kuumastressi puhul nade suunatud sridtmisega on v6imalik iihte kanatoimub kudedes intratsellulaarse (rakuviilise) kaltsiumi munarebusse kontsentreerida 7...12 korda rohkem kontsentratsioonit6us, mis omakorda suurendabkreatiin- oomega-3 rasvhappeid, kui on tavalises kanamunas,on kinaasi hulka plasmas.Viimane pidurdab aga ainevahe- nende nn rikastatud kanamunadekasutaminenii ravitoittusprotsesse.E-vitamiini lisamine viihendab tunduvalt lustamisel kui ka si.idame-veresoonkonnahaigustest kuumastressimdju. Kanamunadetootmisel on leitud, et hoidumisel andnud viiga hiiid tulemusi. Seet6ttukasuta+35 oC puhul aitab toodangu languse iira hoida 250 RU takse mitmetes maadesoomega-3 rasvhapetegaktillastatud kanamunekiillalt palju - Uus-Meremaal- l00Yo, E-vitamiini lisamine 1 kg segajdusoodale. Austraalias30%, USAs 12010, Saksamaal- lYo. Kanamunade koostis ja inimese teruis rasvhapetega aastakiimnel t6estati teaduslikult, et Eestis on oomega-3 rikastatudkana-ja vuAlles kiiesoleval kolesterool normaalsel munade tootmine katsete algjiirgus. Edaspidi tuleb k6ne munarebusleiduv ei ole timunade ja (1...2 piievas) poliikiillastumata kahjulik. ka kanaliha rasva rasvmuna tervisele Yaata- alla broileritarbimisel (a odava) soomata sellele otsitakse teid munarebuskolesteroolikoguse hapetegarikastamine. K6ik s6ltub 6ige viihendamiseksja rasvhapetekoostise muutmiseks.Rebu daratsioonileidmisestja katsetulemustest,meil rikastatud kolesteroolisisalduston raske soddaratsioonigam6jutada. toiduainete m6just inimese tervisele. Ka vajab tarbijaskond 6iget suunamist v6itluseks siidame-veresoonkonnahaigestumise riskifaktoritega. Artikli eespooltoodud osadesei kiisitletud sootade triotlemise (granuleerimise, eksogeensete enstii.imide lisamise, termilise tootlemise, flitaasi ja uute socitade ning soodalisandite kasutuselev6tu) m6ju linnukasvatussaadustekvaliteedile,sestneid on erialakirjanduses rohkem kiisitletud. Linnukasvatus liiheb uude sajandisse linnukasvafussaaduste kvaliteedi t6stmise teed mocida, mis on suunatud inimeste toitlustamise parandamise kaudu Kalkuniliha veab Eesti niiiid sisse.Realiseerimiskiipsed 5-kuusednoorkalkunidM. inimese paremale tervisele ja Hiirmanimelisekolhoosikilehallis 1973.a. H, Tiku foto pikaealisusele. 18


T6uloomakasvatus

Karusnahkadeniiitus Pajustis SalmeKangur vet-knd.EKS konsulent Eesti Karusloomakasvatajate Seltsi traditsiooniline iga-aastanenahkade niiitus toimus sel aastal AS Pajusti Karuslooma ruumes. Osa vdttis sellest iiritusest enamik farme. Kdige suuremanahkadearvuga osalesidAS Balti Karusnahk ja AS Pajusti Karusloom. Kuid kdik olid nahkade ettevalmistamisel teinud tdhusat tood. Toodud nahkadekvaliteedi jiirgi otsustadesv6ib tielda, et k6ik ei ole veel kadunud... Sellele niiitusele olid tulnud uudistama ETTLi president Olev Saveli abikaasagaja Tduaretusinspektsiooni EKSpresidentAndresIlvestiinabosavdtjaid A. Tikopifoto peadirektori aset?iitjaRein Tuherm. Alates sellest aastastv6eti nahkade hindamisel kasu- hale tuli UU Rebaseaed50,5 punktigaja kolmandalekofuselerahvusvahelinenahkadehindamise siisteem hale AS Pajusti Karusloom 46,0 punttiga.

1) kvaliteet 2) tekstuur/ttiiip 3) aluskarv 4) nahapikkus 5) viirvi puhtus

10punkti 10punkti 10punkti 20 punkti 5 punkti

Naaritsanahku oli toodud hindamiseks 11 komplekti. Siin oli scanglow-, scanbrown-, scanblack-, tumepruun standard-,hdbesini-, safiir-, ptirl- ja valgenaaritsanahku. Kuna eri viirvitiiiipe oli vaid tiksikud komplektid, otsustati hinnata ja auhindu jagada koos. Nii tuli esikohale AS V6iste Karusloom tumepruuni emasnaaritsanahkade Kokku: 55 punkti komplekt (50,1), teisele kohale sama farmi tumepruuni isasnaaritsanahkadekomplekt (49,0). Kolmanda koha sai Nahkade pikkuse hindamisekskasutataksejiirgmisi AS Vdiste Karusloom,vdga ilus safiimaaritsaisaslooma kriteeriume: nahkadekomplekt (46,8). nahapikkus punktidearv Kokkuvdtet tehes vdib miirkida, et vaatamatanahkade I23 cm jarohkem 20 realiseerimiseraskustele,kavatsemesellist iiritust jiitkata. rr5-t22 19 Seda meelt olid ka meie ainsadja esimesedkiilalised. r14-110 l7 Nende soovituseks oli, et iiritust on vaja laiemalt rek109-101 l5 laamida, sest karusnahkaei neieju selliseskogusesja 100-88 l3 Naha pikkust m66detakse nina otsastsabajuureni. Hindamiseksoli toodud kokku 30 nahkadekomplekti, sellest h6berebasenahku4, sinirebasenahku6, 1 blue frost'i nahk (h6be- ja sinirebase htibriid), I shadow rebasenahk, 7 artic marble'i nahk ja punarebasenahku1 komplekt. H6berebasenahkade hindamisel sai kdige rohkem punkte (47,0) ASi Balti Karusnahk valik. Jtirgmiseks tuli ASi Pajusti Karusloom nahkade valik (46,7 p.)ja kolmandaks UU Rebasezed46,5punktiga.Aiirmiselt tasaviiginerebimine ! Sinirebasenahkuoli hindamisele toodud kuus komplekti. Siin tuli samuti esikohale AS Balti Karusnahk 52,0 punktiga, teiseleko- Konkursi vditnud nahad.

A. Tikopi foto

I9


T6uloomakasvatus

t-98

kvaliteedis mitte iga pitev! Kerkis tiles ka m6te seostada torgata ebasoovitavaid varjundeid (pruunid, punakad, karusnahkadentiitus Eesti karusnahavabrikutesvalmista- kollakad toonid). Sellistele n6uetele vastavatkena, suurt tavatetoodetedemonstratsiooniga.Selliselt korraldatakse ja luksuslikku nahka vdime nautida ning sellist nahka Taanis igal aastalnahkade niiitusi, mis lOpevadkarusna- soovib kanda iga daam. Samas on r55m t6deda, et igal aastal jaab viihemaks neid tiii.ipilisi endisaegseidnahku, hatoodetedemonstratsiooniga. "tiihjad", kerged, viiheste kattekarvadegaja jtirelduseks niiituse hindamiste pdhjal millised on Uheks tdsiseks on see,et v6idab selline nahk, mis on suur, tihe, rikkaliku mida on vdimalik pigistada kokku iihte pihku. aluskarvaga,pealiskarvadpeavadolema piisavalt elastsed Ldppkokkuvdttes jiiZib tile t2inadak6iki farme, kes ei ja katma aluskarva peaaegut?iielikult. Viirv peab olema pidanud paljuks tulla kohale ja osaleda, samuti meie iseloomulik antud ttitibile, vdrvitoon puhas, ei tohi silma ktilalisi, kellele suutsimepakkuda toreda elamuse.

P6llumajandusloomadetduaretuseseadus Vastu vdetud 24. mail 1995. a. (RT I 1995, 53,844), L01)tduloomapidaja - t6uloomakasvatusega tegelev viilja kuulutatud Vabariigi Presidendi8. juuni 1995.a. ot- isik; suseganr. 557ja j6ustunud 25. juunil 1995.a. Muudetud 11) tdumaterjal - t6uaretuseskasutatavadp6lluma(RT | 1997,93, 1565), j andusloomadj a nendepaljundusmaterjal; 9. detsembri1997.a. seadusega mis jdustus 3. jaanuaril 1998. a. Terviktekst avaldatakse 12) t6uraamat - andmekogum t6uloomade p6lvne9. detsembri1997.a. seaduse$ 15 alusel. mise, j6udluse ja aretusviiiirtusekohta; 1. peatiikk. Ur,oSArrnn 13) tdutunnistus - tduaretustihingupoolt viiljaantud 1. Seaduse iilesanne dokument tdulooma pdlvnemise, jdudluse ja aretusv?iiir$ Seaduse iilesanne on reguleerida pdllumajan- tuse kohta. dusloomade tduaretust, et suurendadanende geneetilist $ 3. Tduaretuse tegevusvaldkonnad potentsiaali ja jdudlusvdimet, siiilitada genofondi, t6sta T6uaretuson loomatdugudepidev tiiiustamine,mis hdlloomakasvatusemajanduslikku tasuvustning saadakvali- mab j iirgmiste aretusvdteterakendamist: teetsettoodangut. 1) pdllumajanduslooma miirgistamine, jdudluse mii?iraminej Sudluskontrolli j a kontrollkasvatamisega; $ 2. Seaduseskasutatavad mdisted Kiiesolevas seaduseskasutataksemdisteid jiirgmises 2) t6uaretusalanearvestusj a informatsiooni tdotlemine; tiihenduses: 3) pdllumaj anduslooma aretusviiiirtusemddraminema1) aretusviiiirtus - pSllumajandusloomageneetiline jandusliku tasuvusesuurendamiseeesmiirgil; potentsiaal, v6rreldes t6ukaaslastega,arvestadesmajan4) parimate pdllumajandusloomadesihipiiranevalik; duslikku tasuvust; 5) tdukarja hindamine; 2) aretuspopulatsioon - teataval territooriumil iihte 6) viiiirfusliku tdumaterjali kasutaminej a paljundamine; t6ugu kuuluvate t6uaretuseskasutatavateisenditekogum; 2r) touaretusregister - andmekogu ristandloomade 7) tduaretusalanenduandetegevus; p6lvnemise,j6udluse ja aretusv2iiirtuse kohta; 8) geneetilisteressurssidesiiilitamine. 3) geneetiline ekspertiis - p6lvnemisandmete kon2. peatiikk. TOUARETUSTEENISTUS troll laboratoorsetemeetoditega; $ 4. Tduaretusinspektsioon 4) geneetiline potentsiaal pdllumajanduslooma (1) Pdllumajandusministeeriumi valitsemisalas tegutpArilikj6udlusv6ime; sev Tduaretusinspektsioon: 5) jdudluskontroll - p6llumajandusloomaj6udluse ja 1) teostabriiklikku jarelevalvet kiiesolevastseadusest miiiiramine ja regisheerimine aretusviiiirtuse selgi- teistest t6uaretust kiisitlevatest digusaktidest tulenevate tamiseks; nduete tiiitmise iile; 6) lkehtetul 2) kontrollib aretusprogrammidetiiitmist; 7) p6llumajandusloom - veis, siga, lammas, kits, 3) tunnistab kehtetuks tduaretusdokumendi,kui see ei hobune,karusloom,p6llumajanduslinnudja mesilased; vasta kehtivatele nduetele; 8) pdlvnemistunnistus - dokument tduaretusregistris 4) nduabselgitusi t6uaretuseeskirju rikkunud isikutelt j a olevap6llumajandusloomap6lvnemisekohta; teeb neile ettekirjutusi ning koostab diguserikkumiste 9) t6ug - iihte liiki kuuluvate loomadedihm, kellel on kohta akte; iihesugune pdlvnemine, viilimik, majanduslikult kasu5) kontrollib tduaretusekseraldatud riiklike vahendite likud omadused ning kelle arvukus vdimaldab teha sihipiirast kasutamist; t6uaretustodd; 6) annab tduaretustihingule, tduaretusega tegelevale 10) t6uloom - p6llumajandusloom,kes on kantudv6i isikule, seemendusjaamalej a embriiojaamale viilj a tegesobiv kandmisekst6uraamatussev6i kelle vanemadja va- vusloa; navanemadon kantud samat6u tduraamatusse; 7) kontrollib tdumaterjali kasutamist; 20


t-98

T6uloomakasvatus

8) kogub ja siiilitab tduaretusatraseid andmeid. (2) Tduaretusegategelev isik saabametliku tunnustuse (2) Pdllumajandusministerkehtestabmiiiirusegatduare- Tduaretusinspektsioonipoolt v2iljaantudtegevuslo aga. tuseeskirjad,sealhulgas: (3) Tegewsluba antakse, kui isik ttiidab kZiesolevat I ) t6umaterjali miirgistamise; seadustja sellesttulenevaid digusakte. 2) j6udluskontrolli liibiviimise ja vtilimiku hindamise; $ 53. Seemendusjaam,embrtiojaam 3) aretusviiiirtusemiiiiramise; (1) Seemendusjaam k2iesolevaseadusetiihenduseson 4) tdukarjahindamise; tduaretustihingu struktuuriiiksus v6i isik, kes on amet5) tduraamatuja -aretusregistripidamise; likult tunnustatud Tduaretusinspektsioonipoolt viiljaan6) tdu- ja pdlvnemistunnistuseviiljaandmise; tud tegevusloaga. 7) tduaretusiihingule, tduaretusegategelevale isikule, (2) Seemendusjaamale antaksetegevusluba,kui: seemendusjaamaleja embrtiojaamale tegevusloa and1) seemendusjaamal on vajalikud isasloomad; mrse; 2) on olemasvastavadtehnilisedja organisatsioonilised 8) tdumaterjali kasutamiseja paljundamisening tingimused sperma varumiseks, selle t66tlemiseks, s?iili9) t6umaterjali turustamisekohta. tamiseksja viiljastamiseksvastavalt veterinaarnduetele. (3) [kehtetu] (3) Embriiojaam kiiesoleva seadusetiihenduseson isik, kes on ametlikult tunnustatud T6uaretusinspektsiooni $ 5. Tduaretusiihing (1) T6uaretusiihing on tduloomapidajate ning teiste poolt viilj aantudtegevusloaga. isikute poolt asutatudiihe v6i mitme tdu aretusprogrammi (4) Embriiojaamale antaksetegevusluba,kui ta varub, rakendav iiritihing vdi mittetulundustihing. Tduaretus- tcidtleb,sailitab ja siirdab embruoid. rihing saab ametliku tunnustuse Tduaretusinspektsiooni (5) Spermaja embriio mtirgistataksepiirast vdtmist ning poolt viiljaantud tegevusloaga,mis antaksevZilja,kui: seemendusjaamja embrtiojaam peavad registrit spenna l) on koostatud aretusprogramm, milles on niiidatud vdi embriio v6tmise, siiilitamise ia kasutamisekohta. aretussuunadja -meetodid; 3...peatiikk. JouDl,usxoxtnoll, ARBTUS2) on olemas aretuspopulatsioonaretusprogrammira- vIiARTUS JA TOURAAMAT kendamiseks; $ 6. Jdudluskontrolli liibiviimine, aretusvflflrtuse 3) on olemastehnilisedja organisatsioonilised eeldused miiiiramine tduaretustririliibiviimiseks. ( 1) Pdllumajandusloomadejdudluskontrolli viivad labi (2) Tduaretusiihinguiilesanded: ja nende aretusv?iiirtustmiiiiravad tduaretusiihingud ja 1) jdudluskontrolli labiviimine; t6uaretusegategelevadisikud, kes on ametlikult tunnusta2) tduraamatupidamine; tud Tduaretusinspektsiooni poolt viilj aantud teger.,usloa3) t6uloomade aretusviiiirtusemiidramine: ga. 4) tdutunnistusteviiljaandmine; (2) Jdudluskonholli all olevad pdllumajandusloomad 5) seemendusjaamade tcicikoordineerimine; miirgistataksepiisiva ning kordumatu stimboliga v6i neid 6) spermaja embrtiote varumine, tcirjtlemineia siiilita- kirjeldatakse. Nimetatud andmed kantakse t6udokumenmine; tidesse. 7) t6umaterjali kasutamineja paljundamine; (3) Jdudluskontrolli labiviij ad j a aretusvddrtusemddra8) seemenduseja embniosiirdamise korraldamine; jad vastutavadjdudluskontrolli andmeteia aretusvddrtuse 9) t6ukarjadehindamine; hindamisetulemuste6igsuseeest. 10) loomapidajate ndustamine, t6uaretusalaseinfo ja (4) Aretusviiiirtuse miidramise aluseks v6ivad olla ka reklaami viilj aandmine; teiste riikide tduaretusorganisatsioonidepoolt mtiiiratud 11) tdumaterjali mtirigi korraldamine; jdudlusandmed, kui t6uaretusiihing tunnustab nende I 2) isasloomadetunnustaminetduaretuseks; miiiiramise metoodikat. 13) pdhikirjast tulenevad muud tilesanded. (5) P6lvnemisandmetekontrollimiseks viiakse ltibi se(3) T6uaretusiihingu asutamine, likvideerimine, tori neetiline ekspertiis. organiseerimineja kasumi jagamine toimub seadusesia $ 7. T6uraamatu ja tduaretusregistri pidamine p 6hikirj aga etteniihtudkorras. (1) Tduraamatussekantaksetihe t6u ia selle susulastdu$ 51. Tduloomapidaja gude puhtatdulistet6uloomadep6lvnemise,jOidluse ja (1) Tduloomapidajapeab: aretusviiiirfuse andmed koos looma eellaste aranai1) tiiitma tduaretusalaseid6igusakte; tamisega. 2) taitma jarelevalveorganiteotsuseidja ettekirjutusi; (2) Tduraamatut peab ametlikult tunnustatud t6uare3) kindlustama tdumaterjali mtirgistamise; tusiihing. 4) taitma kehtivaid veterinaarndudeid. (3) Importlooma, kes on registreeritud ekspordimaa (2) T6uaretusrihingussekuuluv tduloomapidajapeab li- tduraamatusse,v6ib kanda Eestis vastava t6u tduraamasaksktiesolev a paragrahvildikes 1 s?itestatule : tussetduaretusiihinguotsusealusel. 1) juhinduma tduaretusiihinguaretusprogrammist; (4) Tduaretusregistrissekantakseristandloomadep6lv2) taitma tduaretusiihinguotsuseidja ettekirjutusi; nemise, jdudluse ja aretusviiiirtuseandmed koos looma 3) andma tduaretusiihingule ja T6uaretusinspekt_ eellaste?iraniiitamisega. sioonile teavet oma tduloomade kohta. (5) Tduaretusregistritpeab tduaretusiihingv6i isik, kes $ 52. Tduaretusegategelevisik on ametlikult tunnustatud Tduaretusinspektsioonipoolt (1) T6uaretusegategelev isik osutabt6uaretusteenust. viilj aantudtegevusloaga. $ 8 [kehtetu] 2I


T6uloomakasvatus

t-98

seaduseja teiste 6igusaktidega kehtestatuist, kohalda4. peatiikk. TOUMATERJALI TURUSTAMINE ja rahvusvaheliseskokkuleppes sisalduvaidsZitteid. takse kord ekspordi $ 9. Tdumaterjali impordi ja 12. Vastutus ekspordi korra kehtestab $ (1) Tdumaterjali impordi Isikud, kes on stitidi tduaretusalastedigusaktidenduete Vabariigi Valitsus. (2) Imporditav ja eksporditav t6umaterjal kuulub rikkumises, kannavadvastutust seaduseskehtestatudkorkohustuslikule registreerimisele T6uaretusinspektsiooni ras. miitiratud t6uaretustihingus. S 121. Jiirelevalve tegevusloa tingimuste tiiitmise iile (3) Imporditava ja eksporditava tdumaterjaliga peavad (1) Tduaretusinspektsioonkonhollib tduaretusiihingu, kaasas olema tdu- vdi pdlvnemistunnistus ning veteri- tduaretusegategeleva isiku, seemendusjaamav6i embr0ojaama tegevuse vastavust ktiesolevale seaduseleja naarsertifikaat. sellesttulenevateledigusaktidele. $ 91. Tdumaterjali turustamine (2) Tduaretustihing,tduloomapidaja,t6uaretusegatege(1) T6umaterjali on 6igus turustada,kui on olemast6ulev isik vdi jdudluskontrolli all oleva looma omanik peab vdimalik t6umaterjali on ning vdi p6lvnemistunnistus Tduaretusinspektsiooni poolt konkollimiseks tagama identifitseerida. isikutele juurdepiiiisu territooriumile ja ametvolitatud (2) Tdumaterjalina v6ib turustada tduaretuseks ja ruumidesse,kus peetakseloomi v6i hoitaksearetusmaterlikult tunnustatudaretusloomadespermat embruoid. j (3) Sperma v6i embri.io miiiigil peab kaasas olema ali, samuti tduaretusegaseonduvaledokumentatsioonile dokument, mille alusel on v6imalik spermatvdi embrtiot ning esitamajtirelevalve teostamiseksvajaliku teabe. (3) T6uaretusinspektsioon v6ib tduaretustihingult, identifitseeridaning kindlaks maarataselle piiritolu. (4) Spermapuhul miirgitakse p6lr,nemis- v6i tdutunnis- tduaretusegategelevalt isikult, seemendusjaamaltj a emtusele isaslooma veregrupp, embriio puhul geneetiliste brtiojaamalt n6uda ilmnenud puudustekdrvaldamist tema poolt m?iiiratudtiihtaja jooksul. vanemateveregrupid. .. (4) Tduaretusinspektsioonv6ib tegevusloatiihistadavdi 5. peatiikk. LOPPSATTED tegevuseulatust piirata, kui tduaretusegategemiiiiratud t6uaretusele toetus 10. Riigi $ Riik toetabtduaretust.Toetusesuurusmiitirataksekind- leja ei k6rvalda puudusi kaesolevaparagrahvi l6ikes 3 nilaks igal aastalriigieelarvega Pdllumajandusministeeriu- metatud tiihtaja j ooksul. mi taotluse alusel. $ 13 fkiiesolevasterviktekstis ei avaldata] $ 11. Rahvusvahelisedkokkulepped Kui rahvusvahelise kokkuleppega laienevad Eesti Vabariieile t6uaretusn6uded. mis erinevad kiiesoleva

Loomadeesialgnevalik tduaretusekspdhineb nendep6lvnemisel samuti doonorloomadesugupuu6igsust.Retsipientlehma geneetiliste markerite pdtrjal saab viilistada tema vdimalikkuse olla geneetiliseksemaks. 1993.a. karjakontrolli juhendi pdhjal on pdlvnemisandpdhineb nende Loomade esialgne valik tduaretust<iciks mete immunogeneetilist konholli soovitav teha kdigile p6lvnemisandmetel. Veendumaks,et esialgseltviilja valitduloornadeks mtitidavatele noorveistele, kindlasti tuleb tud loomad oleksid soovitud omadustega vanemate seda teha lehmmullikatele, keda miiiiakse ekspordiksja tdelised jiirglased, kontrollitakse nende p6,lvnemisandoksjonitel (Karjakontrolli juhendid, 1993). meid immunogeneetiliselt. EV Tduaretuseeskirjades(1996) on siitestatudp6lvneIdentifitseerimiseandmedon aluseksvanemateja sugugeneetilise ekspertiisi kohustus aretuseks misandhete puu 6igsusekontrollimisel, nii tduloomadekui spermaja jiietavatel pullvasikatel ning nende emadel.Vasika pdlvembriiote ostul-mi.ii.igil, mono- ja disiigootsete ning nemine loetaksekahtlaseks,kui emal on kaks seemendust kloonimise teel saadud mitmikute geneetilise identsuse kahelt v6i enamalt pullilt kuni 15-piievasevahega, ema t6estamisel, valesti registreeritud p6lvnemisandmete tiinusperiood on iile 15 ptieva li.ihem v6i pikem tdu 6igsuseavastamisel,testpullidele jiirglaste pdhjal antava keskmisesttiinusperioodist, arvestatudviimasestseemenhinnangu tiipsustamisel ja populatsioonide geneetilisel damise kuupiievast. Sama eeskirja kohaselt loetakse tiiiseloomustamisel.Immunogeneetilisemeetodigakinnitanusperioodi normaalseks pikkuseks ema tdugu aryesse takse ka embrUosiirdamiselsaadudjtirglase p6lvnemise vdttes eesti mustakirjul t6ul 278 paeva,eesti punasel ja vastavustdoonorloomale,s.o. geneetilistelevanematele, 22 Ph.D. Haldja Viinalass,Maris Kilk, knd Arno OrassonEPMU LKI aretusosakond


1-98

T6uloomakasvatus eesti maatdul 280 paeva. Tiinusperioodi kdikumiseks lubatakse* 15 piieva. Yaatamata DNA-markerite tiha laialdasemale kasutuselevdtule, on veiste veregrupid, poltimorfsed proteiinid ja enstitimid j?itkuvalt rahvusvaheliseks standardiks veiste p6lvnemisandmete 6igsusekinnitamisel. Veiste identifitseerimisekskasutameinfot 15 geneetilisestlookusest (10 veregrupi- ja 5 poliimorfsete proteiinide lookust). Laboril on olemas rahvusvaheliselt standardiseeritud testseerumid, mis vdimaldavad kiiesoleval ajal mddrata 62 eriihotsiiiidi antigeeni. Vastavalt Rahvusvahelise Loomageneetika Utringu (ISAG) n6uetelepeab olema tagatud testseerumite komplekt viihemalt 52 eriniM. Kilk ia S.Viirv laborrs. H. Viinalassi foto melise antigeenimiiiiramiseks. Jiirgnevalt esitametilevaate veiste p6lv(1993 ...1997)uuritud aretuspullidearv ei ole olnud suur, nemisandmetedigsuse olukorrast Eestis, tuginedes viion kuni 76,70/0aretuspullikandidaatideltuvastatud vigu mase viie aasta jooksul tehtud immunogeneetilise sugupuus(aastatekeskmisena ll,zoh). Emaisa on valesti ekspertiisi tulemustele. registreeritud kuni l6,7yo uuritud pullikandidaatidest, Aretuspullikandidaadid ning t6umiitigi- ja tduraamaaastatekeskmisena9,4010. tupullid on vaieldamatult kdige enam pdlvnemisandmete Viimastel aastatel uuritud mtitigilehmade arv on pdhjal valitud loomad. Kuigi viimaste aastatejooksul miirkimisvlitirseltkahanenud.1996. ia 1997. a. testitud Tabel 1. Seemendusjaamadesse valitud pullikandidaatide immunogeneetilisekontrolli tulemused lgg3 ...1997 Aasta

Karju

993 994

l5

99s

a1

996

ll 997 ll Kokku. keslcnine

Kontrollitud pulle emasid n n

37 48 7l 28

l6 32 43

L ]

IJ

205

Valesti registreeritud iiks vanematest v6i m6lemad emaNa n % n V.

3 5 2

8.1 10,4 2.8

1A

128

4,8 5.4

ll

3

kokku

6,3

.+

9-4

A

9,3

8 6

4

t6:7

4

I

t2

th

n

9,4

10.8 16,7 8.5 14.3 4.8 1 1 1

Tabel2. Hinnatavatepullide tiitarde immunogeneetilise ekspertiisitulemused1993...lg97 Aasta

1993 l5

u

1994 28 29

t995 l8 30 142

1996

t2

Hinnatavaidpulle

1 a

Uuriti: tiitreid

88

IJJ

ll

26

30

7l

t7 12,8

ll 7.7

l6 9.5

emasid

38

r69

t997 30 49 219 105

Kokku, keskmine 159

7sl

Valesti isa %

14.8

ema

I 0.5

%

iiks vanematest v6i m6lemad %

kokku % emarsa o,//u

Kokku vigu sugupuus %

')

A

4

. A

t

l8 20.5

t7 12,8

I 9.1

4 t5.4 21 15,8

19 21,6

13 9.2 J

10.0 l6 I 1,3

t a LZ

20 l 1,8 2 2.8 22 13,0

5 [,8 18 8.2 ll 10,5

29 17)

69 9.2 I

0,1 16 2.1 86 I 1.5 2l 107 1A "'

23


r-98

T6uloomakasvafus

Tabel3. Kahtlaste pdlvnemisandmetegaekspertiisi suunatud veiste digetevanemate selgitamineveregruppide ja vereseerumvalkudepdhjal aastatel 1993 ...1997 Aasta

Karju

Kontrollimiseks esita- Selgitatud 6iged vanemad tud veiseid

emasid

n

n

n

993 994

99s

15 20

20 t7

996 22 997 Kokku,keskmiselt

78 74 41 65

93 357

n

5+

63

39

53

15 49 69 206

1 a

+J

45

oh

n

8 7

80,8 71,6 91.5 69,2

t2

76,8

l9 49

70 274

Pdlvnemistei saanud Pakutud vanemad ei sobinud selgitada

J

% 10.3 9.5 6,4 18.5 20.4 13,7

o/"

n

1 I4

8

8,9 18.9 2.1 LZ)J

4

34

9,5

. sissekandedtehaksehiljem, ebattipseltvdi mtitigilehmade ja nende emade p6lvnemisandmed olid ga. registreerifu puuduvad andmediildse; tdudokumentides vastavuses ' jiirglaste pdlvnemisandmete usaldatavus Eriti oluline on spefinasegiajamisestvdi teadlikustasendamisest; . lehmadekordusseemendustesterinevatepullide pulli j6udlusomadusteobjektiivsel hindamisel. Aastaaastalt on aretusosakonnalaboris suurenenudjiirglaste spelmaga; jfirgi hinnatavate pullide viiidetavatetiitarde (sh. ttitarde ISA ja EMA andmed vdivad olla valed, kui farmiperAastail sonal ei miirgista loomi korrektselt. Enamlevinud on vasiekspertiis, immunogeneetiline emade) 1993...1997 ekspertiisiesitatudtestpullideviiidetavatest kate segiajamine, eriti siis, kui iiheaegseltvdi liihikeste valeks, kuna nendeisaks ei vahedejiirel poegivad mitu lehma samaslaudas. ti.itardestosutus8,2...20,5o/o saanud olla pdlvnemisdokumentides registreeritud pull. Tiitarde emaisa oli valesti registreeritud 2,8...l 5,4o/ojuhKuidas saaks olukorda parandada? tudest.1997.a. uuritud 49 pullist 35 (71, %) puhul osutu. vahetult piirast looma seemendamistseeka sid k6ik vtiidetavad ttitred 6igeks, 14 (28,6%) pnlli fikseerida; jiirglaste hulgas tuvastati ka fiktiivseid ttitreid. . mtirgistadaloomad kohe ja korrektselt piirast Laboris on v6imalik v?ilja selgitada kahtlaste pdlvnesiindi; misandmetegaveistele 6iged vanemad. Vaadeldaval pe. kasutadaimmunogeneetilisekontrolli andmeid rioodil on loomaomanikesoovil testitud357 probleemse seemendajate atesteerimisel; pdlvnemise juhtu. Ekspertiisi tulemusena osutus v6i. kontrollida kdrvanumbrite vastavustloomade malikuks selgitada 274looma (76,8%) 6iged vanemad. ostul-mtiigil kaasa antavatetdudokumentidega. Ekspertiisi suunatud loomadest ei saanud p6lvnemist viilja selgitada49 juhul (13,7%) kas genottitipidesarLoomade pdlvnemisandmete 6igsuse kontrollimine ei nasusev6i esitatud andmetepuudulikkuse tdttu, ning 34 ole kaotanud oma aktuaalsust. Seet6ttu soovitame loomale (9,5%) ei sobinud loomaomanike poolt pakutud loomade pdlvnemise vastavust t6udokumentides vanemad. registreeritugakonffollida varakult viiltimaks hilisemaid Millest siis ikkagi vead tekivad? sekeldusi ja ebameeldivusi. Ka siin kehtib printsiip teevad ISA andmedvdivad olla valed,kui seemendaiad usalda,kuid kontrolli. jiirgmisi vigu:

MeetoodangutmdjutavatestteguritestEestis pidamine iira siis, kui kaubaksmineva mee toodangiiletab 15 kg. Mesinike ankeetktisitlustepdhjal oli 1996...1997.a. meetoodangkeskmiselt 34 kg pere kohta, erinevatesmeEestisoli 1986.a. 36 000 mesilasperet,1996.a. aga silates10.. . 50 kg. veel22 700. Peredearvu viihenemineon tingitud meetooOn tiihele pandud, et hea meeaastakordub 10...15 dangu realiseerimise raskustest, kuigi Eestis toodetud aasta,halb 5...10 aastajiirel. Ki.ill aga on olemas teisi mesi on <ikoloogiliseltpuhas. tegureid, mida mesinikud saavadmdjutada. Teoreetiliste arvutuste kohaselt korjab iga mesilane Mesinike kiisitlusestselgus,et mesiladpaiknevadEeskeskmiselt0,8 g mett, Ohemesilaspere150 000 mesilast mesilatis liiga tihedalt. Uurimisandmetel paiknes 74%:o v6ivad suvejooksul korjata 120...150kg mett. Sellest kui 5 km. Nendes mesilates sai liihemal test tiksteisest kogusest kasutavad mesilased ise 70...90 kg ja mett pere kohta 3 kg viihem kui mesilates, mille vamesinikulejaab 50...60 kg. Arvutuste pdhjal tasubpere hekaugusoli tile 5 km. Sageli oli koos liiga palju peresid, kelle jaoks ei jatkunud korjemaad.Mesilates,kus oli koos dots.Ilme Ndmmisto EPMU LKI aretusosakond

1,1


l-98

T6uloomakasvatus

tile 10...15 taru (37%omesilatest),saadimett pere kohta Mesilaste ristamisel tekkiv kehaviirvus 9 kg vdrra viihem kui nendesmesilates,kus pered olid hajutatud kuni 10-taruliste riihmadena. Enamasti on mesiVariant 1 Yariant2 lates lamavtarud, mida ei saa kasutada riindmesinduses, q Vanemad I x 9 x o seet6ttu jiiiib mesilaste korjemaa kasinaks. Korjemaa aa AAA aparemakskasutamisekstuleks tile minna korpustarudele. Ilmselt mesilate liiga tiheda paiknemise tdttu esineb hall kollane kollane hall palju mesilastehaigusi. Uuritud mesilatestoli haigusvabu Jiirglased aiw;,lt8,3%o.Mesilashaigustestesinesk6i ge enam varroaI cr x 9 d toosi- 6I ,2oAmesilates.Lubihauet oli 1996,a.suveesime- Ip6lvkond sel poolel vihmaste ilmade t6ttu l9,4oh mesilatest. Aa aAa Aja haudmehaigusi2,80/omeNosematoositiiheldati 8,3%o kollane hall kollane hall silatest. Mesilaste haigused ja ravi kulud viihendavad ja meetoodangut suurendavadkulutusi. Ilp6lvkond I 9 6 d 9 9 6 c y Tdupuhasteja I p6lvkonna ristandperedemeetoodang Aa aa A- aAA Aa A- ariletab 30...50% hilisemate p6lvkondade ristandperede kollane kollane kollane kollane meetoodangut.Eestis liibiviidud uuringust selgus,et t6uhail hall kollane hall mesilasemasid hankinudmesinikudsaidmett 16 kg vdna enampere kohta kui teadmatapiiritoluga emasidpidavad Normaalne lesk on iihekordsekromosoomidekomplekmesinikud. tiga. Kinnishaudmessejiizivad hihjad ktirjekannudja tekib Sageliei ole mesinikud teadlikud, millist tdugu v6i mitnn. kirju haue. Kirju haudme osat?ihtsus menda pSlvkonna ristandmesilasedneil on. Eestis peev6ib ulatuda kuni 50%-ni. Tiihjade takse k6ige enam kraini (hallid) ja itaalia (kollased) kiirjekannude hulk mesilasi.Mesilastelon kollaneviirvus kinnishaudmes dominantne. I p6lvkonna +.- oleneb nii lestoomesilasedon kas kollased kedeeakui ka suvdi hallid, lesed samuti gulasleskedega paaru(skeem).II pdlvkonna (tabel). mise anust Tavaliselt ristandmesilastel on paarubmesilasema6...8 leagalesednii kollased sega. Kuna mesilasema kui ka hallid. Selmuneb ringikujuliselt, peredest listest siis paiknevad hihjad ei tohi enam kiirj ekannud hajutatult mesilasemasid . kinnishaudmes. paljundada ja 1996...1997 .a. mesilasse tuleks tehtud esialgsed vaatosta t6umesilaselused niiitasid, et masid. paljudes mesilasperedesesines kinnishaudme Meetoodangut ttihje karjekanne, mis viitas mesilasemade viihendavaks paarumisele 1...2 sugulasega.Jiirelikult on teguriks on veel suguluspaaritus.Kui meoluline osta tdumesilasemasidmesilatest. mis silasemapaarub vendadeja tiidipoegadega, siis tekiksid ebanormaalsekahekordsekromosoomidekomplektiga le- paiknevadoma mesilastkiillalt kaugel (25...30 km) sed,kes siiiiakse iira juba munana. 11:+ {:.:

i

Tabel. Suguluspaaritusem6ju kirju haudme tekkele ja meetoodangule Sugulasleskede arv paarumisel

I

2 1

A

P a a r u m i n e6 l e s e s a tiihjad kiirjekannud saamatajiiiiv kinnishaudmes mesi kg % atv

8 l1 25 JJ

5

A1

6

50

7 8

12000 25500 37500 49500 63000 75000

10 20 30 40 50 60

Paarumine 8 lesega tiihjad kirjekannud kinnishaudmes % A

ary

38 44

9000 19500 28500 37500 48000 57000 66000

)U

7s000

IJ

19 25 3L

saamatajiiiiv mesi kg

7 l'7 ZJ

30 38 +o

53 60 25


T6uloomakasvatus

Kuidaspeaksimearetusprogrammiedasi arendamu? karjadeson Heterogeensetes lehmi ju oma eakaaslastega. eakaaslastehulgas vdga erineva geneetilise viiiirtusega lehmi. Seda stivendab veelgi embroosiirde retsipientide olemasolu eakaaslastehulgas. Neile pole esitatudaretusTavaliselt baseerubpiimaveiste aretusprogrammmaaillikku nduet. mas noorpullide jiirglaste jiirgi hindamisel, karjadestpulliemade valikul ja piimaj6udluse suurendamise Noorpullide hindamine on kallis. abin6udel.Erinevate maademustakirjute tdugude aretusKui kokku liita kulutused noorpulli ostmiseks,kasvaedu v6ib hinnata rahvusvahelise programmi INTERtamiseks ning preemiad ema ja tiitarde omanikele, saaBULLi andmetel.Avaldatakse 200 parima pulli nimekiri, dakse summa 50 000 DEMi. Samas on kiillalt kallis kus erinevateriikide pullide osatiihtsuspeaksviiljendama piimajdudluse kontroll, mis vajab altematiivseid meetoaretusprogrammiedukust. deid kulutuste alandamiseks.Niiiteks m66ta toodangut harvemini, vdtta proove tihest ltipsist, kuid vaheldumisi. Tabel 1. INTERBULLi 200 parima pulli jaotus Dr. Hermann Swalve Grittinseni flliko oI, Mil chrind 6: 3.2 0-22,24,I 99 7

Riik

Aueust1995 Veebruar1996 Veebruar1997

Holiand USA Prantsusmaa Saksamaa Kanada Itaalia Suurbritannia

46 70 50 19 6 5 0

46 47

66 58

s]

33

26 ll 9 0

23 8 5 l

Niiitaj ad kinnitavad Hollandi aretuseja organisatsiooni head stisteemi. Sal<samaatulemus on napilt rahuldav. Organisatsioonidepaljusus p6hjustab konkurentsi, kuid ikkagi on nendevahelineerinevus piimajdudluse indeksis (RZM) umbes10punkti. V6ib ktisida,milles on p6hjus?

Tingimused tulevikuks. 1. Arefusprogrammis osaleb vdhem, aga intensiivselt kaasatcidtavaidfarmereid. Need on tuumikkarjad nagu seakasvatuseski.Aretustihingu ja farmeri vahel s6lmitakse leping, mille alusel toetataksetehnilist varustamistja karjas tehaksesiivendatud uuringuid. 2. Suuremkonkurents spermaturul. VZilisspermaosatiihtsusesuurenemineviihendab noorpullide hindamismahtu. Tegelikkuses aga iihinevad Saksamaa tduaretusiihingud, et seista vastu viiliskonkurentsile. Testpullide arvu vdhendamine v6imaldab sama hindamismahu juures suurendadatiitarde arw pulli kohtaja sellegahindamisetZipsust.

Uks pdhjusteston, et uute noorpullide saamisekssee3. Jdudluskontrolli kulude viihendamine. mendataksepulliemad liialt paljude pullidega. Optipiirduda kontrollialuste karjade vdiksema arTuleks parimat pulli. maalne oleks kuni 3 Teiseks kasutatakse karjad peaksid olema suured, et v6imaldada vuga. Need liiga suurt seemenduspullidearvu aastas.Vaid'i.iksikutes pullide ttitarde praakimist. See ei neis halvendajate aretusorganisatsioonides on parima pulli esmasseementiihenda ainult nn. stindikaa@ullidekasutamist. sugugi dustearv 50...70tuhat. Tundub, et probleemikson, keda pidada parimaks pulliks. Seda kinnitab statistiline ana4. Suuremedukusbiotehnoloogias. liiiis, kus RZM viiiirtuse ja esmasseemenduse anrr vahel On vaja jduda spermide lahutamiseni sugukromooli konelatsioonvaid 0,24. Samaltasemeloli seoska pulli soomide jiirgi. See vdimaldaks viihendada oma karjas ti.itardev2ilimiku- ehk eksterjrioriindeksiga (RZE). jiirgmise pdlvkonna lehmaemadeja tdu piires pulliemade vajalikku arvu. Sellegat6useks aretusedu| 5%ov6rca. On kolm pdhiprobleemi. In vitro viljastamine v6imaldab v6tta lehmikult muAretusviiiirtuse usutavus. P6hja-Ameerika paljude pullide kasutamine ei ole en- narakke ja sellega hihendadamtirgatavalt p6lvkonna innast digustanud. Tagasilooke on pdhjustanud nn, siindi- tervalli. kaatpullide kasutamine, sest need on hinnatud vaid 5. Edusammudmolekulaarseneetikas. i.iksikutekarjade baasil. Vaja on aga kontsentreerudatikKuigi piimajdudlust miiiirab suur ary geene,on paljud sikutele pullidele kindlate nduete alusel. neist viiikese mdjuga. Kui suuta identifitseerida iiksikud Pulliemade valik. Lehmade hindamine on pullidest miirgatavalt m6jusamad geenid, v6ib toodanguv6imetprognoosida ebatdpsem,eriti heterogeensetes karjades. Vdrreldakse juba nooreseasv6i isegi enne stindi. Tuleb arvestada,et 26


T6uloomakasvatus

t-98 holsteini t6ugu on valitud piimaj6udluse jiirgi juba aastakiimneid,ja on jiiiinud veel tiksikud geenid,mis viiikese mahuga maaravad piimaj Sudluse variatsiooni. Seet6ttu tuleb leida teisi tunnuseid miiiiravaid geene,mis kaudselt m6j utavad piimaj 6udlust.

koostoo, et tagadahoopis ttipsemhindamine.Pulliemad vaj avadneutraalsethindamist testjaamas,mida edukalt on tehtud Hollandis ja Osnabrilckis.Hiidavajalik on molekulaargeneetika abi jiilgimaks geneetilise info iilekandumist.

Kokkuv6tteks tuleb r6hutada, et tavalised aretusprogrammid vajavad tiiiustamist. Karjade omanikega,kellele kuuluvad pulliemad v6i -ttitred, peab olema lepinguline

RefereerinudOlev Saveli

Lihaveistejdudtuskontrollitulemused1996.a. soomes -t

karjadest ning 41,5o/olehmadest. Kuigi karjade arv on Anne- Marie Rosenlew, Soome Koduloomade Aretuskooperatiivi aretuskon- mdnev6rra viihenenud vdrreldes eelmise aastaga, on sulent, Vantaa,Nauta nr.3, 1997 noorveiste arv veidi suurenenudki. Stinnimassid ei ole viimasel aastal miirkimisvii2irselt muutunud. Nii stinnil kui aastaselton kehamassidemiiniLihaveiste kontrollkarjade arv on veidi viihenenudvdrmum- ja maksimumnaitajate vahed ktillaltki miirkimisreldes 7995. aastaga,kuid t6ugude omavahelinesuhe on paranesid tunduvalt, kui jiiiinud enam-viihem ptisima. Herefordi t6ug on Soomes vtiiirsed. M6ne farmi nliitajad po<iratisuuremattiihelepanu. jiitkuvalt arvukaim lihaveiste hulgas ja moodustab 34%o veiste sciotmisele Tabel 1. Kontrollkarjade ja -lehmade jagunemine 1996.aastal. T6ug

Kariad arv

Kokku 1995.a.

17,5

1'75

671 540 t379 478 190 66

zz,J

34,1 r)rl

8,1 A

o

arv

Yo

37 47 12 29 t7 9 211 230

Ab.-angus Sarolee Hereford Limusiin Simmental Teised

Keskm.karjas Iehmi

Lehmad

a

100

t

\

41 5

q )

144

6 5 1')

J tz+ lJt

8,1

18,9

2,0

7.3

r00

15.8

I

Tabel 2. Puhtatduliste vasikate arv ja stinnimasskg Arv

Tdug q

Ab.- angus Sarolee Hereford Limusiin Simmental Piemont K6rgmaa

9

2s9 258 563 208 88 7

223 222 583 1'76 88 8 2

z

Minimaalne - maksimaalne

Keskmine 9

6

36 49 4I +z

47 44

JJ

44 38 40 43 J I

z)

ZJ

I

d

25

l6 20

2T 28

48 74 60 58

JU

4",'

)z

53

35 21

48 24

30 22

AA T?

zi

48 60 62

ZJ

.,^

ZJ

Tabel 3. Ristandvasikate arv ja siinnimass kg. T6ug

Arv 6

Ab.- angus Sarolee Hereford Limusiin Simmental

75

rt2 149 80 50

Minimaalne - maksimaalne

Keskmine I

83 115 119 84 36

q

38 46 4l t a

+J

44

I

36 43 39 40 40

e

l8 l8 27 JZ

I

49 68 13 61 69

25 30 25 26 a 1 J I

65 68 65 53 49 27


I -98

Tduloomakasvahrs

Tabel4. Puhtatdulisteja ristandveistearv ja keskminekehamass(kg) 365pflevavanuselt arY

Ab.- angus Sarolee Hereford Limusiin Simmental Piemont

139 t6l 351 t52 55 2

Ristandid

Lehmikud

Pullikud

T6ug

elusmass 441 542 458 481 573 455

elusmass 343 428 360 367 429

arv

126 169 392 127 A1

Uksnes lehmade arvu suurendamine lehmatoefuse saamise eesmiirgil ei ole majanduslikult kasulik, kui nende vasikad ei kasva intensiivselt ja tapmisjiirgselt nendelihakehad ei lahe kdrgemasseklassi. Lehmatoetustejaht ja kvootide hoidmine teatudtasemel niiitab seda,et lehmadekeskmine poegimisvaheon pikenenud. Paljud talunikud on otsustanud pidada kinnislehma seet6ttu, et mitte kaotada lehmade kvoote. On ikkagi kiisimus, kas tasub pidada kinnislehma tile talve, v6i tasuksseevahetadatiine, kas vdi aretuseltviihemviiiirtusliku vastu, kellelt saaksviihemalt jiirgmisel aastalvasika.

pullikud

lehmikud

322 315 358 362 398

430 4't9 451 495 604

Tabel5. Lehmade keskmine poegimisvahemikja mullikate keskmine poegimisiga kuudes T6ug Ab.- angus Sarolee Hereford Limusiin Simmental Piemont K6rgmaa

Poesimisvahemik

Poesimisisa

1L )

)7 1

13,9

29,8

147

30,4

15.4

)45 7\)

3s.2 tdugude mullikate K6ikide poegimisiga keskmine on vaid on t6usnud, simmentalidel seelangenud kahe aastaltihedale. Keskmine poegimisea tdus tuleneb arvatavasti osaliselt ka p611umajanduspoliitilistest otsustest. Suvel ja siigisel siindinud mulkes poegivad 2,5likaid, aastastena,on tiinestatudkvootide t6thr normaalsestenam.

RefereerinudAisar Suurmaa

Hele lihaveisBriisselis.

Toimetuse kolleegium: Olev Saveli (peatoimetaja), Eha Lokk (toimetaja), Kalju Eilart, Kiide Kalamees, SalmeKangur, Riho Kaselo,Heldur Peterson, Matti Piirsalu, PeepPiirsalu, Anne Zeemann,Enno Siiber.

28

O. Saveli foto

Ajakiri ilmub 4 korda aastas: mzirtsis,juunis, septembrisja detsembris. Keeleline korrektuur: Silvi Seesmaa Trtikk: OU Paar


Tõuloomakasvatus 1998/1