Tööelu november 2016

TÖÖINSPEKTSIOONI INFOKIRI

NR 5 / NOVEMBER 2016

Töötervishoiuga tegelemine tasub ära lk 4 Soolotöö ohte tuleb arvestada lk 29 Konsultant aitab luua ohutu ja tervisesõbraliku töökeskkonna lk 37

Meeli Leeman töötas end nullist tippu

lk 19

TÖÖELU

Sisukord

TÖÖINSPEKTSIOONI INFOKIRI NOVEMBER / 2016

Kuidas jõuda pensioniea nautimiseni?...............................................3

ISSN 2382-8730 Ilmub kuus korda aastas.

Tööinspektsiooni hindas rahvusvaheline meeskond......................10

Väljaandja: Tööinspektsioon Aadress: Gonsiori 29, 10147 Tallinn Koduleht: www.ti.ee Toimetuse e-post: infokiri@ti.ee Toimetaja: Hannus Luure Koostaja: PR Partner OÜ Keeletoimetaja: Kairi Vihman

Töötervishoidu panustamine tasub majanduslikult ära...................4

Uus kampaania: juhendamine võtab hetke, tööõnnetus võib võtta elu..................................................................10 Vigastused pärsivad majandusarengut...........................................11 Töötervishoiupäev keskendub tervisekontrollile ja töövõimele.....11 Pikk töövõimetus rikkus töösuhted..................................................12 Meeli Leeman töötas end nullist tippu.............................................20 Soolotöö ohte tuleb arvestada..........................................................29 Soolotöö osatähtsus kasvab.............................................................33 Üks küsimus........................................................................................34 Öötöö riske alahinnatakse.................................................................35

Kujundus: Agentuur La Ecwador OÜ

Konsultant aitab luua ohutu ja tervisesõbraliku töökeskkonna....37

Fotod: Tööinspektsioon, erakogud, stock.adobe.com, Meeli Küttim.

Tervis on südameasi – Silja Soon.....................................................39

Infokiri on saadaval Tööinspektsiooni kodulehel www.ti.ee.

Laste joonistuste näitus on Eesti tuuril............................................44

Infokirjas avaldatud artiklite tekste on lubatud levitada meedias viitega infokirjale „Tööelu“. Infokirjas avaldatud fotode kasutamise sooviga tuleb eelnevalt pöörduda toimetaja poole, kuna autoriõigustest lähtuvalt saab anda loa mujal kasutamiseks vaid neile fotodele, mis on tehtud infokirja tellimusel (mitte andmebaasidest ja erakogudest pärit fotodele).

Kaanefoto: Meeli Küttim

2 | TÖÖELU NOVEMBER 2016

Tööelu 7 hetke.....................................................................................43

Napo räägib väikeste inimeste tööst................................................44

Pikk töövõimetus rikkus töösuhted

lk 12

Kuidas jõuda pensioniea nautimiseni?

Elanikkonna vananemise tõttu tuleb ühiskonnas mitmed protsessid ümber hinnata. Tööealisi inimesi jääb üha vähemaks. See tähendab, et üha vähem koguneb maksuraha, mida pensioniteks maksta üha kasvavale hulgale pensionisaajatele. Probleemi lahendust nähakse kõikjal Euroopas pensioniea tõusus, mis tundub andvat kahekordse efekti. Selle sammuga töötajate arv kasvab ja pensionisaajate arv väheneb ning vajalik tasakaal peaks justkui säilima. Eestis on pensioniiga juba korra tõstetud. Sotsiaalkaitseminister on välja käinud, et aastal 2040 peaks pensionile mineku iga olema 70 aastat. Ent üks asi on number paberil ja tulude-kulude aritmeetiline tasakaal, hoopis miskit muud aga reaalne elu.

Keskmise eluea kõrval on väga oluline näitaja see, kui pikk on inimeste tervena elatud elu. Siin pole meil olukord kiita. Ehk et kui tulevikus pensionieani välja veab, ei pruugi enam olla palju jaksu pensioniiga nautida. Hea tervise juures on esmatähtis tervisesõbralik eluviis ja elukeskkond. Äärmiselt tähtis on ka tervist toetav töökeskkond.

Hea tervise eest seismine peab algama elu esimesest tööpäevast. Ei saa oodata seni, kuni selg kangeks või silmad viletsaks hakkavad jääma. Kõik algab ausast riskide analüüsist – mis võib meie töökohal inimeste tervist kahjustada või elu ohtu seada? Seaduse järgi on tööandjal kohustus teha töökeskkonna riskianalüüs. Paraku näitab Tööinspektsiooni viimaste aastate järelevalve, et paljudes ette-

võtetes on riskid hindamata või alahinnatud. Järelikult pole läbi mõeldud ka tegevusi, kuidas riske maandada ja inimeste tervist tööl hoida.

Teine oluline tööandja kohustus on saata töötaja tervisekontrolli. Tööandja peab korraldama tervisekontrolli kõigile, kelle tervist võib mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad. Ka tervisekontrolli korralduses näeme vajakajäämisi. Ligi pooltes külastatud ettevõtetes on inspektorite hinnang tervisekontrolli korraldusele halb või pigem halb. Töötajaid pole tervisekontrolli saadetud või ei osata kontrolli tulemusi töötingimuste parandamiseks kasutada.

Töötaja tervisekontroll ei ole tavaline läbivaatus, vaid lähtub konkreetse töökeskkonna ohutegurite ja tööülesannete mõjust töötaja tervisele. Tööandja peaks lisaks paberil saadud tervisekontrolli otsustele küsima töötervishoiuarstilt üldist tagasisidet töökoha tervisemõjude kohta. Samuti võiks ta arstiga arutada võimalikke töökohaparendusi ning kasutama saadud infot töökorralduse ja töökohtade planeerimisel. See aitab vähendada juba ilmnenud tervisemõjusid ning vältida haigestumisi ja õnnetusi.

Kasvutrendi näitab ka juhtumite arv, kus töötaja sureb töökohal terviserikke tagajärjel. 2015. aastal oli selliseid juhtumeid 15. Samas oleks olnud mõnel juhul töötaja surmani viinud juhtumit võimalik ära hoida, kui töötaja oleks õigel ajal tervisekontrolli suunatud.

Tervisekontroll ei aita vältida tervisekahjustuse teket, kuid aitab kiiremini avastada tööga seotud terviseriske.

Sageli jõuab inimene esmalt töötervishoiuarsti juurde, sest perearsti juurde minekut kiputakse edasi lükkama.

Siin avaneb oluline koostöövõimalus.

Ajal, mil Haigekassas ressursse napib, peab kordades paranema koostöö perearstide ja töötervishoiuarstide vahel.

Info jagamine e-tervise kaudu on otsene kokkuhoid – pole vaja protseduure dubleerida jmt, rääkimata aja kokkuhoiust ja parima ravi pakkumisest. Parem infovahetus aitab selgitada välja näiteks allergia põhjusi, mis võivad peituda töökohas. Töötajad tihtipeale varjavad teatud haigusi töötervishoiuarsti ja tööandja eest, kartes kaotada töö.

Probleeme eirates võib aga inimese tervislik seisund veelgi halveneda ja tagajärjeks olla kroonilised haigused või terviserikkest tingitud õnnetused.

Tööst ei tohi saada inimest tappev ega sandistav tegevus. See peab olema kõigile kasulik, rahulolu pakkuv ja edukas ettevõtmine. Vaid nii suudame töötada 70. eluaastani ja pärast ka pensioni nautida.

Maret Maripuu Tööinspektsiooni peadirektor

TÖÖELU NOVEMBER 2016 | 3

Töötervishoidu panustamine tasub majanduslikult ära Eestis ei osata veel töötervishoidu investeerimist ja töötajate tervist ning heaolu väärtustada.

Töötervishoius põimuvad tööandjate, töötajate ja riigi huvid ning arvestada tuleb kõigi kolme osapoolega.

Töötervishoid tegeleb tööga seotud haiguste ennetamise, varajase diagnostika, ravi ja tööalase rehabilitatsiooni ja töösobivuse individuaalse hindamisega. Uuritakse töökeskkonna ohutegureid, töötingimusi ja tööprotsesside mõju töötajate tervisele. Lisaks tegeletakse teavitamise, nõustamise ja ennetusega. Töötervishoid on mitmekesine valdkond, kus kliinilised distsipliinid on seotud reaal-, sotsiaal- ja majandustea-

duste erialadega.

Töötervishoidu käsitletakse kolmest aspektist lähtuvalt. Esiteks ennetav tegevus, mis tähendab inimeste koolitamist ning töökoha ja töökorralduse kohandamist töötajale võimalikult sobivaks.

Ennetuse juurde kuulub ka tervisliku elustiili ja sportimise edendamine. Teine aspekt on aktiivne töötervishoiuga tegelemine ehk töökeskkonna riskianalüüside tegemine ja tervisekontrollide läbiviimine. Aktiivse tegevuse alla käib ka

KELLE JAOKS ON TÖÖTERVISHOID?

Töötervishoid on eriala, mille tegevus on suunatud kõikide töötajate tervise säilitamisele ja taastamisele.

Töötervishoid:

• aitab tööandjal ja töötajatel ennetada ning vältida töötamisest põhjustatud tervisehäireid; • kaitseb töötajaid töökeskkonnast tulenevate tervisele kahjulike faktorite eest ning nõustab tööandjaid nende vältimise osas; • on kõige efektiivsem koostöös teiste arstidega inimeste paremaks raviks.

4 | TÖÖELU NOVEMBER 2016

töötajate väljaõpe ja juhendamine.

Kolmas aspekt on tööandjate ja töötajate nõustamine, kui töötaja naaseb tööle pärast ajutist või pikemat töövõimetust.

Eesti töötervishoiu seadusandlust tuleks muuta rohkem multidistsiplinaarsuse suunas – töötervishoid ei ole vaid tervisekontrolli tegemine.

Töötajate füüsilise ja psühholoogilise heaolu tagamiseks peab olema pidev koostöö tööandja ja töötervishoiuarsti vahel. Meeskonda peaksid olema kaasatud tööhügieenik, füsioterapeut, ergonoom ning psühholoog. Praegune seadusandlus ei kohusta tööandjat sellist komplektset teenust tarbima ning tööandjad sellest huvitatud ei ole. See annaks aga töötervishoiule suure lisaväärtuse, mis tagaks töötajatega individuaal-

se tegelemise ja parimad lahendused töökohtadel.

„Tööandjad ei näi sageli mõistvat, et hästi kujundatud töökeskkond tagab ohutuse, töötajate rahulolu ning suurema tööviljakuse.”

Rohkem tähelepanu vajaks tööohutuse sisuline pool. Riskianalüüsid on praegu liiga üldised ning pealiskaudsed. Tööandjad ei näi sageli mõistvat, et hästi kujundatud töökeskkond tagab ohutuse, töötajate rahulolu ning suurema tööviljakuse.

Paranenud on nii teenuse kvaliteet kui ka koostöö Võrreldes 2009. aastaga on töötervishoiu olukord Eestis tasapisi paranenud. Seitse aastat tagasi oli töötervishoiuteenuse valimisel tööandjatele kõige tähtsam hind. Töötervishoiuteenuse pakkujat vahetati

väga sageli ja seetõttu ei saanudki tekkida osutatud teenuse head kvaliteeti. Oma „süü“ oli kindlasti ka töötervishoiuarstidel, kelle soovitused ja tagasiside tervisekontrolli otsuses oli tihti äärmiselt detailne. Seetõttu jäi tööandjatele sageli segaseks, milliseid ettepanekuid ja soovitusi järgida. Kõikide soovituste elluviimisteks ei jätku sageli ressurssi ja motivatsiooni, eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel. Tänapäeval on tööandjatele töötervishoiuteenuse kvaliteet aina tähtsam. Samuti ei karda inimesed enam töötervishoiuarsti juures käia ning hindavad seda võimalust üha enam.

Paljudel tööandjatel on tekkinud töötervishoiu teenistustega hea ja toimiv koostöö. Selle tulemusena saavad töötajad kasulikku nõustamist nii tööohutegurite kui ka -tervise valdkonnas. Samuti on töötervishoiuteenuse pakkumise valik läinud laiemaks. Aktiivsemalt on tegutsema hakanud näiteks tööfüsioterapeudid, keda mõni aasta tagasi töötervishoiuteenuse turul üldse ei olnud.

Töötervishoid on erisoodustusmaksust prii Nii Euroopas kui ka Eestis maksab töötajate tervisekontrolli eest tööandja. Töötervishoiule tehtavad kulutused, mis tulenevad riskianalüüsist ja töötervishoiuarstide otsustest, on erisoodustusmaksuvabad. Juhul, kui töötervishoiuarst annab tervisekont-

rolli otsusega soovitusi näiteks ravivõimlemiseks või füsioteraapiaks, siis on ka need erisoodustusmaksu vabad. Sellisel juhul on tegu ettevõtlusega seotud kuludega.

Töötervishoidu rakendatakse eri sektorites äärmiselt erinevalt, näiteks ehitussektoris suhtutakse töötervishoidu pealiskaudsemalt. Põhjus on selles, et seal on palju FIE-sid, kes vastutavad oma ohutuse eest ise. Samuti on ehitussektoris palju väikeseid ettevõtteid, kellel ei ole piisavalt ressursse ega teadmisi töötervishoiuga tegelemiseks.

Töötajad ei oska oma tervist väärtustada Viimastel aastatel on kutsehaigete arv Eestis olnud väga väike – 5556 kutsehaiget aastas. Seevastu on ühel inimesel keskmiselt 3,5 erinevat kutsehaigust. See näitab, et kutsehaiguste diagnoosimine Eestis on ebapiisav ning inimesed satuvad arsti juurde liiga hilja. Püütakse nii kaua tööd teha, kuni tervis lubab. Alles siis, kui tööga ei tulda enam toime, minnakse töötervishoiuarsti juurde.

Siis võib ravi olla juba äärmiselt raske ning sageli on haigus krooniline ja töövõimetus püsiv. Ravi on kulukas, enamasti ainult vaevusi leevendav ja üldjuhul täielikult ei paraneta. Ka uut tööd on haigestunud inimesel keeruline leida.

Tööandjad vaidlustavad sageli kutsehaiguse hüvitamise kohustuse ja vaidluspooled pöörduvad kohtusse. Üldiselt on kohtuprotsessid pikad ja koormavad mõlemale poolele.

TÖÖELU NOVEMBER 2016 | 5

• • • •

Allikas: Eesti-Soome partnerlusprojekt „Toetus Eesti töötervishoiusektorile 2000-2002“ (EE99IBOT04), 2004.

Euroopa Liidu infokeskus, lk 201.

ÜHISKOND Teenustega kaetus Sisu Kulutused Mõjusus

HEA TERVISHOIUTAVA Tootlikkus, tõhusus, turvalisus, kvaliteet Tegutsemistingimused

• • • • •

TÖÖTERVISHOIUPERSONAL Pädevus Töötingimused Töö organiseerimine Sõltumatus Arenguvõimalused

„Töötajatel on ebapiisavad teadmised oma õigustest, ohutusest töökeskkonnas ning ohututest töövõtetest.”

Sageli ei väärtusta töötajad oma tervist. Nad ei nõua õigust ohutule töökeskkonnale. Ollakse nõus töötama ükskõik millistes tingimustes, peaasi, et oleks tööd. Meie ametiühingud on nõrgad ja paljudes valdkondades puuduvad kutseliidud. See tähendab, et inimene ei tunne turvatunnet ega kolleegide toetust. Töötajatel on ebapiisavad teadmised oma õigustest, ohutusest töökeskkonnas ning ohututest töövõtetest.

6 | TÖÖELU NOVEMBER 2016

Tervise kaitsmine ja edendamine

KLIENDISUHE • Töötervishoiuteenuse kvaliteet • Kulutused

Tööl tervise kaotanud inimesed liiguvad töövõimetuspensioni saajate hulka. Seega ei kajastu need haigestumised statistikas ning Eestis ei ole teada töökeskkonnas tekkinud tervisekahjude suurus. Kahju ühiskonnale on tõenäoliselt üsna suur.

Töökeskkonna tõttu tekkinud kahjud maksab kinni ühiskond. Soomes diagnoositakse miljoni inimese kohta 8–10 korda rohkem kutsehaigusi kui Eestis. Kõik märgid viitavad Eestis aladiagnoosimisele.

„Probleemi lahendamiseks on vaja vaid poliitilist tahet, mida senini on Eestis vähe olnud.”

Normkohustused, töötervishoiuteenuste kättesaadavus

• • • •

INDIVIIDIST JA ORGANISATSIOONIST KLIENDID Kättesaadavus Osavõtt Konfidentsiaalsus Kasud

Kutsehaiguse diagnoosimine tekitab kindlasti ettevõttele kulutusi ja eriti mõjutab see väiksemaid ettevõtteid.

Lahendus oleks kindlustuskaitse, mis on olemas nii Lätis, Leedus kui ka näiteks Venemaal. See võiks olla ka töötuskindlustusmaksu sees. Selle probleemi lahendamiseks on vaja vaid poliitilist tahet, mida senini on Eestis vähe olnud.

Terved töötajad on paremad töötajad Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine peab olema orgaaniline osa ettevõtte üldisest juhtimisest. Töötajate tervist ja heaolu ei väärtustata praegu veel piisavalt. Oodatakse vaid rohkem tootlikkust. Eestis läbi viidud juhtimisuuringud näitavad, et Eesti organisatsioonides on põhiline

Töötervishoiuarst viib muuhulgas läbi ka tööallergeenide uuringuid.

Foto: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla

tähelepanu majanduslikel näitajatel.

Töötajate kaasamine, jätkusuutlikkus ja heaolu on jäänud paraku tagaplaanile (EASi uuring 2015; Järvis et al. 2104; Virovere 2015). Uuringud näitavad, et oluline korrelatsioon on juhtimisstiili, ettevõtte efektiivsuse ja edukuse vahel. Samuti on otsene korrelatsioon töötajate käitumise, reeglitest kinnipidamisega ja motivatsiooniga (Mulki et al. 2009). Kui juht rakendab juhendavat ja hoolivat juhtimisstiil, loob see keskkonna, kus töötajad tahavad ise eetiliselt käituda. Sel juhul on nad innovaatilisemad, peavad reeglitest kinni ja käituvad ohutult.

tööohutusega ja tervise edendamisega, näitasid suuremat loovust ja innovaatilisust. Need näitajad on aga ettevõtte jätkusuutlikkuse ja efektiivsuse tagatiseks (Dornan et al. 2010).

Teises suures uuringus uuriti 29 000 töötajat, 10 valdkonda ja 15 riiki. Selgus, et 72 protsenti ettevõtetest, kes tegelesid aktiivselt töötervishoiu ja

Töötervishoiuarste on vähe

Maailma uuringud näitavad, et 82 protsenti töötajatest ei ole pühendunud tööle, vaid lihtsalt käivad tööl.

Töökohta vahetatakse meelsasti, kui pakutakse suuremat palka, arenemisvõimalusi või muid tingimusi. Tööohutuse ja töötervishoiu põhimõtete rakendamine aitab tõsta töötajate rahulolu ning näitab tööandja hoolimist. See on lihtne ja efektiivne viis hoida töötajaid ettevõttes.

te on vähe ning juurdekasv on väike.

2016. aasta oktoobri seisuga on Terviseametis kantud töötervishoiu erialal riiklikku registrisse 58 töötervishoiuarsti ja 28 töötervishoiuõde.

Aastas lisandub 1-2 uut residenti. Kui oleks rohkem arste, siis saaks töötajate tervisega ka põhjalikumalt tegeleda.

Praegused arstid on väga kõrgelt kvalifitseeritud ning saanud palju täiendkoolitusi, kuid paljud neist on eakad.

Samuti aitaks probleemi leevendada töötervishoiuõdede õppe taasloomine, alates 2004. aastast neid ei koolitata. Sarnaselt Soomega toetaks õde arsti ning meeskonnana suudaksid nad teenust efektiivsemalt pakkuda.

Praeguse süsteemi nõrkused

Kuigi terve Eesti on töötervishoiuteenusega kaetud, siis töötervishoiuars-

Tervishoiuteenuste pakkujate koosTÖÖELU NOVEMBER 2016 | 7

töö tööandjatega on paranenud.

Paraku on koostöö endiselt liiga passiivne. Arstidel on töötingimuste kohta raske adekvaatset informatsiooni saada. Töökeskkonna riskianalüüside kvaliteet on madal ja töökeskkonna ohutegurite parameetrite mõõtmised puudulikud.

Tööandjad võiksid arstidega aktiivsemalt suhelda. Näiteks töötervishoiuarsti tervisekontrolli otsuste kohta võiks eeldada, et ettevõtetes tekib lisaküsimusi, aga tavaliselt neid ei teki. Oleks tore, kui töötervishoiule mõtlemine ei lõppeks tervisekontrolliga.

Terava probleemina torkab silma, et väiksemates ettevõtetes on töötervishoid ja tööohutus delegeeritud

personalijuhile või raamatupidajale.

Sageli pole neil töötajatel aga teadmisi, huvi ja aega. See tähendab, et mitte ainult töökorraldus, vaid ka vastutus on delegeeritud inimesele, kelle töökohustuse hulka see tegelikult ei peaks kuuluma. Seetõttu võib formaalne ohutus firmades korras olla, aga reaalselt teemaga ei tegeleta.

Samuti võiks rohkem tähelepanu pöörata tööinspektsiooni võimekusele teha tööohutuse järelevalvet.

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ütlevad, et peamine motivatsioon tööohutusega tegelemiseks on see, et tööinspektsioon võib tulla neid kontrollima.

Kolmas arengukoht on, et töökeskkonna riskianalüüsi tulemusi ja meetmeid terviseriskide vältimiseks peab töötajatele tutvustama. Töötajad peavad teadma, millised on ohutegurid, kui suure riskiga on tegu ning millised terviseriskid nendest tulenevad. Töötajad ei tea sageli riskianalüüside ja mõõtmistulemuste tulemustest midagi.

Töötajate ohutuse ja tervise tagamine organisatsioonis on ohutuskultuuri küsimus. On mõistetav, et ohutus konkureerib alati teiste prioriteetidega, eriti tootmisettevõtetes. Tööd peab tegema hästi, kiiresti, kvaliteetselt ja ohutult. Siin on suur roll juhtkonnal, kes annab suuna ja näo ning kujundab ohutuskultuuri oma organisatsioonis.

Kõik on kinni ohutuskultuuris

Töötervishoid algab detailidest – vahelduv tööasend on seljale hea.

8 | TÖÖELU NOVEMBER 2016

„Kutsehaigused ja tööõnnetused on sellised tervisekahjustused, mida saaks täielikult ära hoida.”

Töötajad ei ole lõputult taastuv ressurss. Võib teha tervisekontrolle ja taastusravi, aga kui töökorralduses ei tehta muudatusi, ei jää tervisekahjustused tulemata. Kui inimesel on näiteks geneetiline soodumus haigusele, siis seda haigust on väga raske ennetada. Kuid kutsehaigused ja tööõnnetused on sellised tervisekahjustused, mida saaks täielikult ära hoida.

Töötervishoiule panustades saame töötajaid hoida tervematena. Ravimine ja kahjude taastamine on oluliselt ressurssi nõudvam, kui ennetustele tehtud kulutused. Töötervishoiuarstide teadmiste ja oskuste rakendamine täiel määral annab riiklikule tervishoiusüsteemile märga-

tava lisaressursi. Ühtlasi aitab see sotsiaalkaitsesüsteemil tõhusamalt toetada elanike töövõime säilimist ning selle abil on võimalik ka riigi SKPd suurendada.

Tööbik) abistavad tööandjaid. Keeruliste ja ohtlike töökeskkonna ohutegurite esinemise korral on riskide hindamiseks vaja erialaspetsialiste ja akrediteeritud mõõtelaboreid.

Töötervishoiuga on kasulik tegeleda

Tööandja peab tajuma oma vastutust töötaja ees ning töötervishoiuga tõsiselt tegelema. Töötervishoid on terve ühiskonna probleem. 15 aastaga on palju saavutatud, kuid me ei tohi peatuda. Vaja on selget riiklikku töötervishoiu strateegiat, mis praegu puudub. Lisaks on vaja töötervishoiualast seadusandlust arendada, Tööinspektsiooni järelevalvet tõhustada ja teha uuringuid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas.

Euroopa uuringud näitavad, et majanduslikult on mõttekam nii tööandjal kui ka ühiskonnal töötervishoiu ja tööohutusega tegeleda. Ettevõtete ühiskondlik vastutus on Eestis tänapäeval madal. Töökeskkonna riskide juhtimist peetakse tüütuks administratiivseks tööks. Tänapäevased nutikad riskianalüüsi vahendid (nt

Marina Järvis

Viive Pille

Dotsent, PhD Tallinna Tehnikaülikool

PERH kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse juhataja-ülemarst

KIRJANDUS:

• • • • •

Alas, R.; Eomois, E.; Furman, J.; Kaarelson, T.; Rillo, M.; Uudelepp, A. (2015). Eesti juhtimisvaldkonna uuring. EAS, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus konsortsium, Civitta ja Estonian Business School, (EBS), pp 135.

Dornan, A.; Jané-Llopis, E.; Kimoui, K.; Radjy, S. (2010) The Wellness Imperative Creating More Effective Organizations. World Economic Forum for coordination, design and layout. World Economic Forum, pp 20.

Mulki, J.P., Jaramillo, J.F.; Locander, W.B. (2009). Critical Role of Leadership on Ethical Climate and Salesperson Behaviours.

Journal of Business Ethics, 86: 125–141.

Järvis, M.; Virovere, A.; Tint, P. (2014). Knowledge Management: a neglected dimension in discourse on safety management and safety culture – evidence from Estonia. Scientific Journal of Riga Technical University. Proceedings of the Latvian Academy of Sciences. 5: 5−17.

Virovere, A. (2015). The Role of Management Values, Knowledge Management and Conflict Management for Improvement of Organisational Sustainability. Doktoritöö, Tallinna Tehnikaülikool, pp 219.

TÖÖELU NOVEMBER 2016 | 9

Uudised Tööinspektsiooni hindas rahvusvaheline meeskond Septembris käis Tööinspektsiooni tööd hindamas Euroopa Vanemtööinspektorite Komitee (SLIC). Nädala jooksul saatsid hindajad meie inspektoreid kontrollidel Eesti eri paigus.

Seekordse hindamismeeskonna juhi Peter Claffey sõnul on Eesti Tööinspektsioon teinud viimasest hindamisest saati palju parendusi ja üldine pilt on väga hea. Kiideti Eesti inspektorite oskust tööandjate ja töötajatega suhelda ning inspektorite põhjalikkust järelevalve toimingute tegemisel.

Peter Claffey rõhutas, et nad ei hinnanud ühegi tööinspektori tööd ük-

sikuna, vaid proovisid saadud infot üldistada ja anda soovitusi, mis puudutaksid kogu Tööinspektsiooni. Samuti rõhutas ta, et eelkõige kajastab nende raport tööohutuse ja töötervishoiu poolt, kuna hindamismeeskonna liikmed on selles pädevad.

„Saame juba praegu ütelda, et hindajad andsid meile mitmeid soovitusi, mida tegevuste kavandamisel ja järelevalve läbi viimisel tulevikus võiksime arvestada. Nii saame oma ressursse veelgi paremini ja tulemuslikumalt kasutada,“ lisas Oja.

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Apo Oja sõnul võib esmase tagasiside põhjal ütelda, et nähtuga jäädi rahule. „Kõrvaltvaataja pilk on kasulik, sest aitab näha tegevusi teise nurga alt – alati saab ju paremini. Hindajate meeskonda kuulusid oma ala eksperdid üle Euroopa ning nende tähelepanekud on väga väärtuslikud,“ ütles Oja.

SLIC hindas Tööinspektsiooni tööd viimati aastal 2009.

Täies mahus raportit on oodata aasta lõpus.

Uus kampaania: juhendamine võtab hetke, tööõnnetus võib võtta elu Eestis juhtub iga päev keskmiselt 13 tööõnnetust, 22 protsenti kõigist tööõnnetustest on raskete tagajärgedega.

Konservatiivsete arvutuste kohaselt kaotame aastas seetõttu miljon töötundi. Õnnetuste sagedasemad põhjused on töötaja puudulik väljaõpe ja juhendamine ning juhendamisel tutvustatud nõuete eiramine. Probleemid töötervishoiu ja tööohutusega tegelevate töötajate valimise ja määramisega on samuti tööõnnetuste põhjuseks.

Töötaja jaoks tähendab tööõnnetus 10 | TÖÖELU NOVEMBER 2016

keskmiselt rohkem kui 200 töötunni ulatuses ametipostilt puudumist.

Tööandja jaoks tähendab tööõnnetus statistika põhjal keskmiselt ligi 1200 € kahju kandmist. Kahjud on aga välditavad. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri andmetel toovad investeeringud tööohutusse ja töötervishoidu pikemas perspektiivis rohkem tulu, kui on esmased kulutused.

British Safety Councili andmetel võib kulu-tulu suhe olla lausa 1 : 12. See tähendab, et ohutust töökeskkonnast võidavad nii töötaja kui ka tööandja.

Juhendamisega seotud probleemide leevendamiseks viivad Tööinspektsioon ning disaini- ja sõnumikoda Vaikus aasta viimastel kuudel läbi kampaania „Tunne oma õigusi – juhendamine ja väljaõpe“. Kampaania eesmärk on motiveerida töötajaid ja tööandjaid pöörama senisest rohkem tähelepanu tööohutuse ja töötervishoiu parendamisele. Lisaks soovitakse kutsuda ettevõtteid üles astuma reaalseid samme turvalisema ja produktiivsema töökeskkonna loomiseks.

Vigastused pärsivad majandusarengut 18.–21. septembril peeti Tamperes 12. korda ohutuse maailmakonverentsi, mille fookuses olid vigastused ja tööohutus. Konverentsil tõdeti, et vigastused on takistuseks majanduse jätkusuutlikule arengule ja sellele probleemile tuleb vastu astuda üheskoos.

aset arengumaades. Palju tõenäolisemalt saavad ohtlikke vigastusi inimesed, kellel on madalam sissetulek.

Vigastuste ennetamine ja ohutuse propageerimine on olulised vahendid, vähendamaks ebavõrdsust ja saavutamaks tervena elatud elu.

Statistika järgi sureb aastas rohkem kui viis miljonit inimest erinevatesse vigastustesse: autoõnnetused, tööõnnetused, mürgitused, vägivald, enesetapud jne. Just noorte inimeste peamine surmapõhjus üle maailma on vigastused. Need jätavad oma tuntava jälje nii sisemajanduse kogutoodangule kui ka inimestele endile ja nende lähedastele.

Kogemus näitab, et valdav osa vigastusi ja vägivallaakte on ennustatavad ja seega ka ärahoitavad. Näiteks kui läheneda vigastuste ärahoidmisele mitmekülgselt – korraldada samal ajal kampaania ning teha regulatsioonidesse muudatused –, on tulemused nähtavad. Sellise lähenemisega väheneb surmaoht märgatavalt. Üks oluline komponent vigastuste tagajärjel saabunud surma või puude vähendamiseks on kvaliteetne esmaabi kohapeal. Kahjuks puudub valdaval

90 protsenti surmadest, mille põhjus on vägivald või vigastused, leiavad

osal töötajatest võimalus esmaabiks sündmuskohal.

Sobiv raamistik globaalseks koostööks vigastuste vähendamiseks on juba loodud – 2030 jätkusuutliku arengu tegevuskava. Tegevuskava näeb ette koostöö nii riikide, ettevõtete, kogukondade, ühingute kui ka huvigruppide vahel. Vigastuste vähendamise eesmärgid ja sihid on 2030 tegevuskavas juba sõnastatud.

Tampere maailmakonverentsil vastuvõetud deklaratsioonis tehakse ettepanekuid võtta teistelt julgemalt üle juba toimivaid ohutusstrateegiaid. Kõigile töötajatele peab tagama võimaluse anda kohe esmaabi. See on investeering vigastuste ärahoidmiseks.

Töötervishoiupäev keskendus tervisekontrollile ja töövõimele 25. oktoobril toimus Kumu kunstimuuseumi auditooriumis töötervishoiupäev. Tänavuse töötervishoiupäeva fookuses oli tervisekontroll ja töövõime säilitamine.

Kumus toimunud infopäeval esines ettekandega Tööinspektsiooni töötervishoiu järelevalve talituse juhataja Silja Soon. Ühtlasi räägiti, kuidas muuta tervisekontrolli kohustus vajaduseks. Kohal oli ka töötervishoiu arst, kes jagas huvilistele soovitusi ja nõuandeid. Samuti jagasid oma kogemusi Omniva ja SA Eesti Terviserajad, kes selgitasid, kuidas saab lihtsate vahenditega panustada töö-

võime säilitamisse.

Tänavuse töötervishoiupäeva tegi eriliseks minimessi ala. Sinna kogunenud tervisekontrolli ja ergonoomia teenuse osutajad otsisid partnereid töötervisehoiu teenuste kasutajate seast. Terve päeva jooksul toimus seoses töötervishoiu ja tervisekontrolliga mitmeid põnevaid loenguid.

Tööohutuse ja tervishoiu nädala jooksul sai Tallinnas ja Tartus vaadata ka temaatilisi filme. Filmiõhtul näidati 2015. aastal Leipzigi rahvusvahelisel dokumentaal- ja animafilmide festivalil parima tööteemalise do-

kumentaalfilmi auhinna saanud filmi "Automatic fitness ehk automaatne eluviis". Linastuse järel toimus arutelu töökeskkonna ja filmi ainetel.

Iga aasta 43. nädalal tähistatakse üle Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu nädalat. Töötervishoiupäeva kohta leiab rohkem infot Tööelu infoportaalist.

TÖÖELU NOVEMBER 2016 | 11

Kohtuasi Pikk töövõimetus rikkus töösuhted Töösuhte pooled peavad käituma teineteise suhtes heauskselt ja teise poole huvidega arvestades. Aegajalt tekib aga olukordi, kus töötaja tervisest tingitud pikk eemalviibimine muutub tööandjale liialt koormavaks. Sel juhul tuleb töötajal langetada otsus, kas töösuhet jätkata või mitte.

Töölepingu seaduse (TLS) paragrahv 88 näeb ette õiguslikud põhjused, mis annavad tööandjale võimaluse tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast tingitud põhjusel. Seejuures antakse tööandjale õigus öelda leping üles, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu.

Seaduse mõttes on töötaja töövõime vähenenud, kui ta ei ole saanud tööülesandeid täita nelja kuu jooksul.

See tähendab, et töötaja on neli kuud järjest või mingi perioodi jooksul neli kuud viibinud töövõimetuslehel.

Nagu eeltoodust nähtub, on tööandjale jäetud suur kaalumisruum, aga antud ka kohustus otsust hoolikalt põhjendada. Selle kohustuse täitmise vajadus on selgelt välja tulnud ka töövaidluste lahendamisel.

12 | TÖÖELU NOVEMBER 2016

Kui tööandja teebki otsuse töösuhte töötaja pikaajalise töövõimetuse tõttu üles öelda, kaasneb sellega probleeme nii tööandjale kui ka töötajale. Vaatleme näiteks juhtumit, mis kestis üle kahe aasta. Vaidlus jõudis läbida neljaastmelise kadalipu töövaidluskomisjonist Riigikohtuni ning seejärel jõudis tagasi ringkonnakohtusse.

Tööõnnetusest paranemine võttis liiga kaua aega Töötaja oli tööandja juures töötanud 15 aastat, kui temaga juhtus 2013. aasta märtsis raske tööõnnetus. Õnnetuse tagajärjel tuli talle teha kaks rasket operatsiooni, millest taastumine võttis aega. Töötaja oli kogu selle aja töövõimetuslehel ning tööandja võis eeldada, mis on töövõimetuslehel viibimise põhjus.

Juulis ehk neli kuud pärast õnnetust otsustas tööandja, et töötaja pikk eemalviibimine on talle liialt koormav. Tööandja saatis töötajale tähitud kirjaga töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse TLS § 88 lg 1 p 1 alusel – töötaja terviseseisundi tõttu.

Töötaja pöördus seepeale töövaidluskomisjoni. Ta leidis, et töölepingu ülesütlemine on tühine, sest tööandja ei järginud töölepingu ülesütlemise protseduurireegleid. Lisaks oli tööandja käitumine tema hinnangul vastuolus hea usu põhimõttega.

Töötaja ootas tööandjalt mõistmist Töötaja esindaja tõi töövaidluskomisjonis esile, et tööandja heauskne käitumine oleks eeldanud töötaja hoiatamist. Tööandja pidanuks informeerima, et juhul, kui ta tööle ei naase, öeldakse tööleping erakorraliselt üles.

Samuti leidsid töötaja ja tema esindaja, et enne töölepingu ülesütlemist oleks tööandja saanud temaga ühendust võtta. Nende hinnangul oleks tööandja saanud välja selgitada töövõimetuse kestuse ja anda teada kavatsusest töösuhe lõpetada.

Töövaidluse käigus toodi muuhulgas välja, et tööandja ei täitnud oma kohustusi töötaja suhtes töölepingu lõpetamisel lojaalselt (TLS § 28 lg 1 mõistes). Tööandja ei olnud käitunud heas usus, mis konkreetse juhtumi puhul väljendus järgnevas:

Eestis juhtuvad tööõnnetused kõige sagedamini ehitustel.

TÖÖELU NOVEMBER 2016 | 13

Tööõnnetus võib viia haiglavoodisse. Pilt on illustratiivne.

14 | TÖÖELU NOVEMBER 2016

1. Tööandja ei arvestanud asjaoluga, et töövõimetus on põhjustatud töökohustuste täitmisel tekkinud traumast. Töötaja hinnangul oli tööandjal sellises olukorras keskmisest suurem talumiskohustus.

2. Tööandja ei tundud pärast tööõnnetuse toimumist kordagi huvi töötaja tervisliku seisundi vastu.

Töötaja teatas ise tööandjale, et talle on tehtud kaks operatsiooni ning seejärel saab ta ka taastusravi. Lisaks edastas töötaja töövõimetuslehed, mis oleks pidanud tööandjas tekitama piisava arusaama töötaja tervislikust olukorrast.

3. Tööandjale ei ole töötaja eemalolek kahju tekitanud ega oleks tekitanud ka edaspidi.

Töötaja jäi oma seisukohtade juurde vaatamata asjaolule, et tööandja oli ülesütlemisteates väljendanud vastupidist arvamust. Tööandja hinnangul oli töötaja pikaajaline töölt puudumine toonud firmale suurt kahju, tootmine oli häiritud ja hilines tellimuste valmimine.

Töötaja märkis, et talle teadaolevalt ei ole tööandja teinud töökorralduses muudatusi, sh ei võtnud tööle asendajat. Töötaja väitel said kõik ettevõtte tellimused täidetud. Lisaks toodi välja, et kui tööandja olekski võtnud asendaja, siis töövõimetus ei toonud tööandjale kaasa rahalisi kohustusi. Seega puudus ka vajadus töösuhte lõpetamiseks seoses töövõimetusega.

Tööst ilma jäänud töötaja palus töövaidluskomisjonil lugeda tööandjapoolne töölepingu ülesütlemine tühiseks ja lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel. Lisaks palus töötaja tööandjalt välja mõista TLS § 109 lg 2 alusel hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Samuti soovis töötaja hüvitist vähem ette teatatud aja eest TLS § 100 lg 5 alusel.

Tööandja hindas töötaja põhjustatud kahju suureks Tööandja nõuet ei tunnistanud ja palus komisjonil jätta avaldus rahuldamata.

Tööandja tõi välja, et töötaja oli puudunud töölepingu erakorralise ülesütlemise ajaks töölt kokku 153 kalendripäeva. Tema äraolekul oli tööandja püüdnud leida asendustöötajat, avaldanud kuulutusi ajalehes ja otsinud uut töötajat Töötukassa kaudu. Paraku ettevõte sobivat inimest ei leidnud.

Ettevõte oli jätkuvalt veendunud, et töötaja pikaajaline eemalviibimine tekitas talle kahju. Töötaja eemalviibimise tõttu liinitöö protsess takerdus ja oli häiritud. See aga tõi kaasa teiste töötajate ületunnitöö tegemise vajaduse. Paljude tellimuste täitmise tähtajad läksid üle ja kliendid on nõudnud hüvitust.

Töövaidluskomisjon rahuldas töötaja nõude osaliselt Töövaidlusorgani väline kokkulepe kõne alla ei tulnud, sest kumbki pool ei olnud kokkuleppest huvitatud. Samas on huvitav märkida, et tööandja taotles komisjonilt asja lahendamist tema esindaja kohalolekuta. Selle taotluse komisjon ka rahuldas ning istungil oli lisaks komisjonile kohal vaid töötaja.

2013. septembris rahuldas Töövaidluskomisjon osaliselt töötaja nõuded. Töövaidluskomisjon tegi otsuse, milles leidis, et tööandjapoolne töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 1 alusel oli põhjendatud. Samas

TÖÖELU NOVEMBER 2016 | 15

mõistis Töövaidluskomisjon töötajale välja hüvitise töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest 90 kalendripäeva ulatuses TLS § 100 lg 5 ja TLS § 97 lg 1 p 4 alusel.

Kumbki pool sellise lahendiga rahul ei olnud ja nii pöörduti samas edasi maakohtusse.

Maakohus jõudis vastupidisele seisukohale Veebruaris 2014 tegi Tartu Maakohus otsuse, millega jättis töötaja hagi oma endise tööandja vastu rahuldamata ja ka hüvitise välja mõistmata.

Maakohus leidis, et töötaja ei ole piisavalt tõendanud, et tema puudumine neli kuud järjest ei mõjutanud ettevõtte töökorraldust.

Kohus märkis, et ülesütlemisavalduses kirjeldas tööandja tekkinud olukorda. Kohtu hinnangul juhtis tööandja oma kirjas töötaja tähelepanu sellele, et tema eemalviibimise tõttu tekkinud probleemid jätkuvad ka tulevikus.

Tööandja osundas sellele, et töötaja ei teatanud tööle naasmise eeldatavat aega. Kohus rõhutas, et olukorras, kus töötaja on oma tervisliku seisundi tõttu puudunud töölt neli kuud järjest ega ole töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kättetoimetamise ajaks tervenenud ning tema tervenemise aeg on pooltele teadmata, on tööandjal õigus TLS § 97 lg 3 kohaselt tööleping erakorraliselt üles öelda etteteatamistähtaega järgimata.

Maakohus hindas kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve arvestades ei ole alust nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni.

16 | TÖÖELU NOVEMBER 2016

SOOVITUSED TÖÖANDJALE, kui töötaja on pikalt töövõimetuslehel • Tunne huvi, kuidas su töötajal läheb, aga ära küsi liiga detailset ülevaadet, mille vastu õigustatud huvi puudub.

• Küsi aeg-ajalt, kas töötaja teab, millal ta saab eelduslikult tööle naasta.

• Kui sul tekib seoses töötaja eemalviibimisega kulu (näiteks teiste töötajate ületunnitöö või kõrgema töötasu eest asendaja töölevõtmise vajadus), siis oska seda vajadusel põhjendada ja suuda tõendada.

• Kui töötaja on pärast pikka töövõimetust tööle naasnud, aga on võimalus, et peab veel tööst eemal viibima, siis enne töölepingu ülesütlemist räägi töötajaga ja anna teada oma kavatsusest tööleping üles öelda.

• Võimalusel järgi etteteatamistähtaega.

Maakohtu hinnangul oleks töötajale tulnud töölepingu erakorralisest ülesütlemisest seaduses sätestatud tähtaja jooksul ette teatada siis, kui ta oleks asunud enne ülesütlemisavalduse kättesaamist tööle. Sellisel juhul oleks töötajal olnud etteteatamistähtaja jooksul aega leida uus töökoht ja kohaneda töösuhte lõpetamisest tingitud muudatustega. Kui tööandja on süüdi töötajale tervisekahju tekkimises, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist. Töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimine ei asenda kahju hüvitamise nõude esitamise õigust.

Ringkonnakohus rahuldas töötaja hagi Töötaja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Tööandja jäi jätkuvalt oma seisukohtade juurde ja vaidles apel-

latsioonkaebusele vastu, paludes endise töötaja hagi jätta rahuldamata.

Tartu Ringkonnakohus tühistas 20. juunil maakohtu otsuse ja rahuldas hagi.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt kohaldas maakohus valesti TLS § 97 lg-t 3, sest lähtus üksnes tööandja huvidest.

Kohus selgitas, et TLS § 97 lg-st 3 tuleneb, et töölepingu ülesütlemisel etteteatamistähtaega järgimata tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve. Kui poolte huvide kaalumise tulemusena puudub mõistlik põhjendus nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni, on alus öelda tööleping üles kohe. Üksnes juhtudel, kui tööandjalt ei ole kuidagi mõistlik nõuda etteteatamistähtaja järgimist, on põhjendatud lõpetada tööleping kohe. Seega,

kui tööandja on otsustanud lõpetada töölepingu etteteatamistähtaega järgimata, on tema kohustus tõendada, et ta on kaalunud mõlema poole huve ja arvestanud kõikide asjaoludega.

Ringkonnakohus tõi välja, et tööandja märkis ülesütlemisavalduses üksnes seda, et tal ei ole võimalik lähtuda seaduses ettenähtud etteteatamistähtajast. Samas ei põhjendanud tööandja ülesütlemisavalduses etteteatamistähtaja järgimata jätmist.

Etteteatamistähtaeg on töölepingu ülesütlemist pehmendav meede, mille eesmärk on võimaldada talle aega uue töö otsimiseks. Seega ei ole oluline ainult see, et töötaja ei töötanud ülesütlemisest teada saamise ajal ja tema töövõimetus võis kesta seaduses sätestatud etteteatamistähtajast kauem. Ka on selge, et töötaja oli enne töölepingu lõppemist tööandja

juures tööl 15 aastat ning töövõimetuse tingis tööõnnetus. Need asjaolud tõendasid kohtu arvates selgelt töötaja huvi saada ülesütlemisest teada seaduses sätestatud etteteatamistähtaega järgides.

TLS § 100 lg 5 kohaselt, kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem kui seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.

Tööandja sellise kohtuotsusega ei nõustunud ja esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse. Tööandja palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta töötaja hagi rahuldamata.

Riigikohus saatis asja ringkonnakohtusse tagasi Riigikohus võttiski asja menetlusse ning tegi veebruaris 2015 otsuse, millega saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Riigikohtu kolleegium leidis, et varasemad kohtuastmed kohaldasid töölepingu seadust valesti ja rikkusid oluliselt menetlusnorme.

Riigikohtus ei vaieldud enam selle üle, kas töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt oli põhjendatud või mitte. Pooled olid rahul sellega, et töösuhe on lõppenud TLS § 88 lg 1 punkti 1 alusel. Riigikohtus vaieldi ainult selle üle, kas töötajal oli siis õigus saada hüvitist 90-kalendripäevase etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest.

TÖÖELU NOVEMBER 2016 | 17

Pikaajaline töövõimetus tekitab töösuhtes lisapingeid.

18 | TÖÖELU NOVEMBER 2016

Tööõiguse praktika kujundamisel on aga hindamatu väärtusega Riigikohtu selgitused, mis selle asja läbivaatamise tulemusel anti.

Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas, et kui tööandja ütleb töölepingu TLS § 88 lg 1 p 1 alusel üles erakorraliselt töötaja töövõime vähenemisel terviseseisundi tõttu, on ta üldjuhul kohustatud järgima TLS § 97 lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaegu. Üksnes juhul, kui asjaolusid ja mõlema poole huve kaaludes ei ole mõistlik nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni, võib ta TLS § 97 lg 3 järgi öelda töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata.

Sama paragrahvi alusel etteteatamistähtaja järgimata jätmine ja selle põhjendatuse hindamine on kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve.

Lisaks märkis kohus, et ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks sõlmitakse üldjuhul tähtajaline tööleping (TLS § 9 lg 2). Äraoleva töötaja asendajaga tähtajatu töölepingu sõlmimine võinuks tekitada tööandjale kahju, kui asendatav töötaja oleks tööle naasnud.

Ringkonnakohus andis lõpliku seisukoha 15. juunil 2015 ehk kaks aastat pärast seda kui töötaja oli saanud tööandjalt erakorralise ülesütlemisavalduse oma tervise tõttu, tegi Tartu ringkonnakohus lõpliku otsuse.

SOOVITUSED TÖÖTAJALE • Kui jääd haigeks, siis püüa teha kõik endast olenev, et informeerida tööandjat haigestumisest ning töölt eemalviibimise eelduslikust kestusest.

• Tee ka ise tööandjale ettepanekuid töö paremaks korraldamiseks sinu eemalviibimise ajal.

• Kui oled arstilt teada saanud, et saad peagi tööle naasta, anna sellest ka tööandjale teada.

• Kui sa ise ei suuda või ei saa tööandjaga suhelda, informeeri oma lähedasi, kuidas sellises olukorras tööandjat teavitada ja kellega nad ühendust peaksid võtma.

Ringkonnakohtu otsusega täiendati Tartu maakohtu 10. veebruari 2014 otsuse põhjendusi.

Kokkuvõttes jäi kehtima otsus, et tööandja esialgne otsus oli õige. Töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lõike 1 punkti 1 alusel jäi kehtima ning töötajal ei ole õigust saada hüvitist vähem ette teatatud aja eest.

Ringkonnakohus tõi otsuses välja, et töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 1 alusel ei eelda eelnevat hoiatamist TLS § 88 lg 3 mõttes.

TLS § 88 lg 1 p 1 teise lause kohaselt töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. Sellega on seaduses sätestatud ajaline piir, millest alates eeldatakse töövõime vähenemist. Seetõttu puudub vajadus enne töölepingu erakorralist ülesütlemist töötajat TLS § 88 lg 3 kohaselt töövõime vähenemise tõttu töölepingu ülesütlemise suhtes hoiatada.

Kohus hindas muuhulgas, et arvestades vaidluses esitatud ja tuvastatud asjaolusid, ei kinnita ainuüksi poolte töösuhte pikkus ja hageja töövigastus töötaja ülekaalukat huvi saada ülesütlemisest teada 90 kalendripäeva ette.

Ringkonnakohus leiab, et kuna endise töötaja huvi saada ülesütlemisest teada TLS § 97 lg 2 p-s 4 sätestatud tähtaega järgides ei kaalu üles tööandja huvi öelda tööleping üles etteteatamistähtaega järgimata, siis on maakohus jätnud õigesti hagi rahuldamata.

Meeli Miidla-Vanatalu Peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal

TÖÖELU NOVEMBER 2016 | 19

Lennele on edu toonud uuendusmeelsus ja lojaalsed töötajad.

20 | TÖÖELU NOVEMBER 2016

Persoon Meeli Leeman töötas end nullist tippu Lasteriideid tootva perefirma Lenne ühe omaniku Meeli Leemani olekust õhkub enesekindlust ning vabadust. Koos abikaasaga on nad veerand sajandi jooksul ehitanud ühe Eesti edukaima rõivafirma ning kasvatanud üles kolm last. Lenne kontorisse sõitva liftini viiv tee on kaetud punase vaibaga.

TÖÖELU NOVEMBER 2016 | 21

25 aastat tagasi alustasite oma äri täiesti nullist. Milline Lenne algus oli?

et mul seda pesu alles ei ole. See oli tol ajal julge lähenemine – nöör ühendas esimest ja tagumist tükki.

Olin alles 20-aastane, kui alustasin pesu tegemisega. Ostsime Kaubamajast suurte tädide öösärke ja sellest sain kaheksa pesukomplekti. See oli aeg, kui õmblemiseks materjali ei olnud, aga arvati, et naistel on suur öösärgipuudus. Tegelikult ei ostnud neid särke keegi ja samas ei olnud pesu üldse saada. Õmblesin kodus 32 pesukomplekti päevas. Kahetsen,

Järgmisena jõudsime laste dressideni. Mees tõi koju kotitäie autode puhastamiseks mõeldud lappe, mis olid Marati tootmisjäägid. Vaatasin, et jube äge, sellest saaks dressi teha.

Kui ma juba öösärgi tükkidest pesu kokku õmblesin, siis dressidega polnud probleemi. Need dressid olid tõeline hitt. Ühe komplekti oleme isegi Eesti ajaloomuuseumile annetanud.

Meelile meeldib endiselt olla kursis tootmise üksikasjadega.

22 | TÖÖELU NOVEMBER 2016

1991. aastal tegime enda firma, alguses tegime soomlastele allhanget ja natukene tegime kõrvalt enda toodangut. 1997 läksime täielikult üle omatoodangule.

Miks just lasteriided?

Ei olegi mingit suurt kalkuleeritud põhjust. Mulle meeldisid just laste asjad.

Kuidas te oma toodangut müüsite?

Nõukogude aja lõpus oli lihtne – üks-

kõik mida sa tegid, see osteti ära.

Praegu toodame üheksas suuruses dresse. Tol ajal tegin ühes suuruses ja nii kui ma selle Kaubamajja viisin, tekkis järjekord ja need osteti kohe ära. See oli lihtne aeg.

Eesti ajal pidi juba oluliselt rohkem pingutama, et müüa. Mõtlesime mudelid välja, õmblesime valmis ja siis sõitsin spordikotiga Soome, käisin firmades, pakkusin neid mudeleid ja sain tellimusi. See oli suur vaev.

Leida ise need kanalid, kuhu toodangut müüa, on väga suur töö. Mitte keegi ei tule sinu juurde ega palu, et sa talle müüksid. Ikka ise peab kõik need inimesed üles otsima. Õnneks soomlased suhtusid eestlastesse väga hästi ja üldiselt soosisid meid.

Kui ma esimest korda Anttilas käisin, siis seal öeldi, et pigem ostetakse Eestist kui Hiinast.

Kuidas töökultuur üheksakümnendatega võrreldes arenenud on?

See aeg oli lõputu töörügamine, 16 tundi päevas. Ma olen selles firmas pidanud kõiki ameteid. Olen koristanud, laos kaste tõstnud, riiet lõiganud, õmmelnud, joonistanud ja konstrueerinud.

See kogemus aitas inimeste värbamisel väga palju. Mulle ei saanud öelda, et seda pole võimalik teha. Olin kõik etapid ise läbi teinud ja ma teadsin täpselt, mis on võimalik ja mis ei ole.

„Esimese töölepingu omanik on meil tänapäevani tööl.”

Tollal oli tobe komme või lausa taktika, et palgad hilinesid. Mõned ootasid mitu kuud palka ja võisid ka sellest ilma jääda. Inimene ei teadnud kuu alguses kunagi, kas ta saab kuu lõpus palka ega ka seda, kui palju. Me tagasime stabiilsuse, ei jäänud kunagi võlgu ega jätnud palka maksmata.

Pigem jäime ise ilma, aga mitte kunagi ei vedanud töötajaid alt. Tagasime, et kõik teadsid õhtuks, kui palju nad täna teenisid. Suhtusime inimestesse hästi ja lugupidavalt. Meil on õmblejaid, kellega koos alustasime ja kes

on siiani meiega. Esimese töölepingu omanik on meil tänapäevani tööl.

Miks nad teie juurde on jäänud?

Esimese töölepingu omanik alustas koos meiega enne, kui me firma tegime ja õmblesime alles kodus. Tema on praegu meie tootmisjuht. Koos meie firma sünnipäevaga tähistame tema aastapäeva, ta on meie täielik raudvara. Kunstnik on tööl 1999. aastast ja on õmblejaid, kes on olnud meiega algusest saati. Vahel mõni käib teises firmas proovimas ja siis küsib, et kas tohib tagasi tulla. Loomulikult võib. Me võtame alati tagasi.

Kas olete kuidagi eriliselt pingutanud, et neid pikaajalisi töötajaid hoida?

Me proovime neid lihtsalt hoida ja oleme inimlikud. Ma ei oska seda seletada, midagi erilist me ei tee. Järelikult on töökeskkond lihtsalt sobinud.

Võib-olla suhtume neisse nagu nad oleksid meie pere, elame nende tegemistele kaasa. See ei ole selline suure asutuse lähenemine, kus sa ei tea teistest midagi. Eks see on perefirma asi, sellest see peretunne tekib.

Mis teile edu on toonud?

Me olime üsna noored ja edumeelsed. Lasime näiteks teha endale arvutiprogrammi, mida me kasutame siiamaani. Ma ei olnud siis veel üldse arvutit kasutanud, aga ma teadsin, et arvutid viivad elu edasi. Teadsime täpselt, et tahame palgaarvestuse programmi – see oli sellel ajal julge samm. Teised ettevõtted arvutasid paberil. Meie teadsime täpselt, millal

TÖÖELU NOVEMBER 2016 | 23

ja kui palju toodangut valmib ning kui palju aega iga tööetapp võtab.

Pealehakkamist peab olema. See on üks asi, mis minu arvates jääb ettevõtlusega tegelevatel inimestel puudu. Nad ei tea, mida nad täpselt tahavad. Aga peab oskama asju tahta, küll see inimene leidub, kes selle asja ära teeb.

Me üldjuhul ei võta väga palju inimesi tööle. Kui meil on vaja lahendada mingi probleem või tahame kiirendada mõnda tööetappi, siis me palume IT-mehelt abi. Proovime alati tellida programme, mis meid aitaksid.

Näiteks meil ei ole sekretäri praegu kontoris, oleme üksteisega ühenduses telefonide abil ja kui keegi tahab kontorisse tulla, siis läheb vastu see inimene, kellega tullakse kohtuma.

Kui te oleksite tänapäeval sama noored ja alustaksite jälle nullist ettevõtlusega, kas oleksite 25 aasta pärast sama edukad?

Ma arvan küll. Ilmselt teeks me midagi muud. Edu on inimeses kinni. See on mingil määral ikkagi oskus, et kas sa oskad asju ajada või ei oska. Üheksakümnendate omapära, mis enam kunagi ei kordu, oli see, et terve Eesti oli ühel stardipositsioonil. Kõik olime ühtemoodi vaesed ja mitte midagi ei olnud siin riigis olemas. Anti ühisstart ja ükskõik, millise tee sa valisid, sa võisid saada edukaks. Praegu on kõik juba tehtud. Tänapäeval peab eriti andekas olema ja mõtlema välja midagi erakordset, et turule murda.

Vanasti oli alustamine kohati liht-

24 | TÖÖELU NOVEMBER 2016

„Meie abikaasaga alustasime nii nullist kui null saab olla.” sam, aga mõnes mõttes ka raskem, sest me tulime totaalsest vaesusest.

Tänapäeval saad EASilt mingi laenu.

Meie abikaasaga alustasime nii nullist kui null saab olla.

Lenne on pereettevõte, kuidas te oma töid jagate?

Mina tegelen tootmise poolega, olen nii-öelda brändimänedžer. Minu abikaasa tegeleb firma asjadega. Näiteks kui mina mõtlesin mudeleid välja ja läksin neid müüma, siis abikaasa tegeles õmbluse poolega, muretses tehnika ja materjali, hoidis firmat püsti. See on üks põhjus, miks meil oli lihtsam, me ajasime kahekesi ühte asja. Üksinda ei oleks see võimalik olnud. Meil on ikkagi kaks pead.

Millised pereettevõtte eelised on?

Me oleme alati ühise asja eest väljas.

Peres ei teki lahkheli seoses sellega, et keegi on näiteks kümneni tööl. Teine pool saab alati aru. Saame aja niimoodi ära jaotada, et me ajaks ühist asja. Tavalises peres on nii, et kui üks pool teeb 16 tundi tööd, siis kindlasti teine pool kuidagi kannatab.

Vanasti, kui mees viis autoga kaupa Soome, siis mina pidin lapsega kodus olema. Praegu oleme jõudnud sinnamaani, kus me enam ületunde ei tee.

See kõlab kummaliselt, aga see on suur saavutus. Alati on midagi teha, aga me proovime nii, et me töötame

töö ajal. Kodus eriti tööst ei räägi.

Millal see nõks käis?

Kusagil kümmekond aastat tagasi.

Lihtsalt ei jaksa muidu, ei pea vastu. Väikeettevõtetes tavaliselt juhtub see, et kui omanik teeb ise mingit töölõiku, siis tal ei ole aega mõelda, kas palgata inimesi juurde. Alati tuleb mõelda, kuidas teha firmat nii, et ise ei peaks tavatööd tegema. Proovisime seda vältida, et omanik on mingi töölõiguga seotud. Näiteks aitasin algusaastatel kaupa pakkida, aga targem on kaaluda, kas äkki peaks ühe pakkija tööle võtma.

Kuidas te suuremaid otsuseid vastu võtate?

Oleneb otsusest, aga üldjuhul võtame suuremad otsused kahekesi vastu.

Kui on mingi suurem programmiline muutus, siis loomulikult kaasame rohkem inimesi. Meie kollektiiv ei ole tegelikult eriti suur, me anname tööd paljudele, aga need on enamasti allhankijad. See tähendab, et meie otsustamismeeskond ei ole suur. Hiljuti tuli meie tütar ka tööle.

Kas tütre tulemine Lennesse käib plaani juurde? Pärandate edasi?

Ma väga loodan, aga see ei ole nii lihtne. Mina võin olla õmbluse fänn, aga ma ei saa eeldada, et minu kolm last seda on. Praegu on tütar siin tööl, tegeleb turundusega. Poeg näiteks ei ole, tema on ehitusinsener ja läheb oma rada. Ei ole nii lihtne, et tuleb uus põlvkond ja kohe astub keegi su kingadesse. See on paljude firmade mure, et mis saab edasi. Pigem on

Eelmisel aastal avatud uus Lenne kontor paneb Meeli siiani naeratama.

TÖÖELU NOVEMBER 2016 | 25

hästi, kui on kellelegi pärandada.

Mis on 25 aasta jooksul kõige raskem hetk olnud?

Me oleme 24 aastat ainult kasvanud ja tõusnud. Aga kõige raskem oli siis, kui Ukrainas hakkas sõda. Me olime väga tugevalt Venemaa ja Ukraina turgudel, see mõjutas meid väga. Meil oli näiteks showroom Donetskis – see on nüüd puruks pommitatud. Lisaks on Vene rubla kukkumine majandustulemusi kõvasti mõjutanud.

„Meil oli näiteks showroom Donetskis – see on nüüd puruks pommitatud.”

Alla tulemine oli uus tunne, mida polnud varem kogenud. Praeguseks oleme sellega harjunud. Kuna kukkumine oli hästi järsk, siis pidime palju planeerima, et püsti jääda. Tegelikult meil suurt ohtu ei olnud, me oleme olnud üsna säästlikud ja elasime kriisi ilusasti üle. Lihtsalt müüki on vähem, töö hulk suureneb, aga tellimused vähenevad. Rohkem peab pingutama, natukene on selline algusaastate tunne.

Rekordaastatel saime loorberitel puhata. Praegu on tegelikult ka hingetõmbeaeg. Muidu pidime iga aasta alguses, 23 aastat järjest vaatama, et kuidas me jälle kasvame. Pidime otsustama, kus me toodame, kust me leiame 70 uut õmblejat. Ise muidugi arvad, et teed ühel aastal plaanid ära, aga iga aasta peab tegema. Kui see

26 | TÖÖELU NOVEMBER 2016

kukkumine tuli, siis mahud vähenesid kõvasti ega pidanud enam kasvu planeerima. Siis tegime endale kontori valmis – varem ei olnud mahti sellele isegi mõelda. Rekordaastad tulid meil kitsikuses, olime sajaruutmeetrises kontoris kolmeteistkümnekesi. Nüüd oleme tuhande ühesaja ruutmeetrises kontoris viieteistkümnekesi.

Kas parimad aastad on veel ees või on need juba läinud?

Sinna tippu, kus me olime, me lähiaastatel ei jõua. Kunagi kindlasti, see ei ole mõeldamatu.

Sellises olukorras ei jää muud üle kui kohaneda. Need on protsessid, kus ettevõtjal ei ole võimalik kaasa rääkida. Need on poliitilised sündmused, mis toimuvad sinust olenemata.

Pead lihtsalt pöialt hoidma ja lootma, et kõik saaks korda. Meil vedas, et masu meid õpetas ja meil oli piisavalt varusid, muidu oleks see kriis meile väga valus olnud. Kuidas saab nii, et järsku otsustatakse Krimm vallutada, ilma sulle ütlemata! (naerab)

„Leian, et on väga kahjulik viia kogu teadmus hiinlastele ja kõik tööstused ära kaotada.”

Mitmed ettevõtted kolivad tootmist välismaale. Teiegi müüte enamiku on toodangust välismaale, miks te ikka veel Eestis olete?

Me oleme viimased mohikaanlased ja

Eestile truud. Ei taha minna sinna Hiinasse. Leian, et on kahjulik viia kogu teadmus hiinlastele ja kõik tööstused ära kaotada. Euroopas on seda väga hästi näha, kuidas kõik kangatehased Itaalias ja Hispaanias on kadunud.

Soomest rääkimata, seal ei toodeta üldse midagi.

Ma ei leia, et see oleks õige. Nii kaua, kuni me suudame ja hinnad vastu peavad, oleme siin, Eestis ja Lätis.

Aga kui tuleb väga suur surve, siis tuleb ära kolida. Aga kontor ja mõtlev pool jääb kindlasti siia. Praegu me veel peame vastu. Kümme aastat tagasi arvasime ka, et kümne aasta pärast ei ole meil võimalik siin olla. Aga siin me oleme, äkki veab veel kümme aastat välja.

Milline teie keskmine tööpäev välja näeb?

Väga tavaline, tulen hommikul tööle ja hakkan probleeme lahendama.

Käin kunstnike, tootmise ja konstruktorite vahet. Erilisi kombeid või rituaale peale selle ei ole, et paned koti käest, lähed võtad ühe kohvi ja mõtled, kas keegi on midagi magusat ka toonud. Aga väga vabalt ei saa võtta, jooksvaid asju on palju. Suures plaanis on tööpäev selline, nagu kõigil teistel. Töö ajal kuskile võimlema ma näiteks ei lähe, see on riigiasutuste teema rohkem. Mina sellist luksust endale lubada ei saa.

Kuidas Lennes tööohutusse suhtutakse?

Me järgime tööohutuse nõudeid väga täpselt. Töötajaid on ohtudest teavitatud ja nad arvestavad nendega.

Vaatamata tagasilöökidele Vene ja Ukraina turul viib Meeli Lennet otsusekindlalt edasi.

TÖÖELU NOVEMBER 2016 | 27

Mõnusad lastejoped valmivad ohutusnõudeid silmas pidades.

Näiteks juurdelõikamist on mugavam teha ilma spetsiaalse kindata, aga mitu korda ohtlikum. Meie töötajad oskavad õnneks ohutust hinnata.

õmblustšehhis on konditsioneer. Neil peab olema mugav, see on raske töö.

Kui me vanas kontoris saja ruudu peal istusime ja higistasime, siis meie õmblejatel on alati head tingimused olnud. Nemad olid konditsioneeritud ruumis. See ei ole väga tavaline, et

Ma ei mäletagi, me olime siis eelmises kontoris. Umbes kaks või kolm aastat tagasi. Kui inspektor tuleb, siis alati valmistad natukene ette, aga midagi erilist me ei teinud. Töökeskkond vaa-

28 | TÖÖELU NOVEMBER 2016

Millal teil viimati tööinspektor käis?

dati üle ja leiti asju, mida saaks paremini teha. Siis me korrigeerisime nõrku kohti. Näiteks panime treppidele ohusilte juurde ja märgistasime alasid.

Samuti käisime kõik töötervishoiuarsti juures. See on osa tööpäevast.

Küsis Hannus Luure.

Mujalt maailmast Soolotöö ohte tuleb arvestada Töötamine ilma lähedalasuvate kolleegideta muutub järjest tavalisemaks. Kuid kui turvaline see on?

Tööstussektori töökohad muutuvad üha intensiivsemaks. Kui ettevõtetel on pidev surve vähendada kulusid, siis liidetakse üha enam töökohti.

Järele jääb vähem, aga vastutusrikkamaid töökohti, kus töötavad äärmiselt spetsialiseerunud inimesed.

Paraku tähendab see üha sagedamini üksi töötamist. Üksinda töötajatel võivad vead kergemini harjumuseks kujuneda ja isegi üheainsa vea tagajärjed võivad olla traagilised. Üksinda töötaja on keegi, kes sooritab oma tööd teatavas isolatsioonis, ta on eraldatud teistest töötajatest.

Tal puudub teiste töötajatega silm-

side ning teised ei ole tema kuulmisraadiuses. Tüüpilised üksinda töötajad on näiteks rongijuhid, tehaste masinaoperaatorid ja öövalvurid.

Nende tööde puhul on ühine nimetaja see, et enamik protsesse on automatiseeritud ja töötajatel tuleb harva otseseselt sekkuda. Tarvidus sekkuda automatiseeritud töösse nõuab üldjuhul kindlat ekspertiisi, suurt ettevaatlikkust ja samas otsustavust, et ära hoida suurem kahju. Üksinda töötajast saab seeläbi oluline lüli üldises ja laiemas turvavõrgustikus.

„Üksinda töötajad on palju suuremas ohus kui need töötajad, kes tegutsevad kollektiivis.”

Rongijuhi terviserike ohustas reisijaid Üksinda töötajad on palju suuremas ohus kui need töötajad, kes tegutsevad kollektiivis. Seda tuleb eriti arvesse võtta vananevas ühiskonnas, sest füüsilise soorituse võime inimese vananedes kahaneb. Üksinda töötavate inimeste turvalisuse tagamiseks tuleb nende nõrkushetki hoolikalt tähele panna.

Illustratsiooniks vaadelgem Saksamaal reisirongiga toimunud juhtumit.

Rongijuht kaotas keset sõitu teadvuse ja rong jätkas segamatult sõitu peaaegu kümme kilomeetrit. Kiirus oli umbes 60 km/h ja kui rong juba mitmes peatuses ei peatunud, proovisid reisijad rongijuhiga ühendust saada.

Reisijate elude eest vastutab rongijuht.

TÖÖELU NOVEMBER 2016 | 29

Oma õuduseks avastasid nad läbi rongijuhi klaasist kabiiniukse piiludes, et viimane on oma istmel kokku kukkunud. Uks oli lukus ja isegi meeleheitliku prõmmimise peale rongijuht ei reageerinud. Üks reisjatest tõmbas salongisisest hädapidurit, kuid paraku ei vähendanud see rongi kiirust sugugi. Õnneks tuli rongijuht mõne minuti pärast teadvusele ja peatas rongi. Siiski jääb õhku küsimus, mis oleks võinud juhtuda, kui rong oleks järgmisse peatusse sisenenud täiskiirusel.

Hilisem juurdlus selgitas, et 62-aastasel rongijuhil oli veel diagnoosimata haigus, mis tema äkilise uinumise tööpostil põhjustas. Vaatamata kõi-

gele oli ta ärgates suuteline hädapiduri aktiveerima. Reisija tõmmatud hädapidur seda tüüpi rongi ei peatagi, vaid saadab ainult juhile häire, et keegi on pidurit tõmmanud. Rongifirmast selgitati hiljem, et kõik ettevaatusabinõud olid tehniliselt korras. Vaatamata sellele oli rongijuhi füüsiline nõrkus ohuks mitte ainult talle, vaid ka hulgale teistele inimestele.

Rutiin tapab Tihti võivad tegevused, mida oleme pikka aega harrastanud, muutuda monotoonseks ja see omakorda võib tuua kaasa tähelepanu hajumise. Näiteks tänapäeval käivad paljud inimesed igapäevaselt autoga tööl, mitmed

päris pika maa tagant. Mingil hetkel muutub ühel trajektooril sõitmine rutiiniks ja automaatseks tegevuseks, mis ei nõua eriti mõtlemist. Ei ole kaasreisjat, kellega rääkida, ja isegi raadiost ei piisa, et erksana püsida. Sellest tulenevalt on üha enam inimesi hakanud võtma ohtlikke riske, näiteks hakanud autoga sõites sõnumeid kirjutama.

Heidame pilgu veel ühele rongijuhtumile, seekord juba traagilisemate tagajärgedega. 2016. aasta 9. veebruaril põrkusid Baierimaal kaks rongi.

12 inimest hukkus ja 85 sai viga, 24 neist tõsiselt. Rööbastel, kus õnnetus juhtus, peaks sõitma vaid üks rong korraga. Seda kontrollib automaatne süsteem.

Rutiinne töö võib halvata tähelepanu.

30 | TÖÖELU NOVEMBER 2016

Sellel päeval üks rongidest hilines ja rongijuht oli sunnitud peatuma automaatse signaali tõttu, et lasta tulev rong läbi. Kahjuks andis inspektor kontrollkeskuses hilinenud rongile lubava signaali, vaatamata sellele, et esialgne peasignaal oli keelav. Prokurör süüdistas eeluurimises kontrollkeskuse inspektorit tahtmatus tapmises, vigastuste põhjustamises ja ohtlikus sekkumises rongiliiklusesse. Tuli välja, et kõnealune inspektor oli tööajal mänginud oma nutitelefonis mänge ja olnud seega hajameelne. Prokurör pidas seda tõsisemaks rikkumiseks kui viga, mis oleks tehtud kogemata ootamatute sündmuste pöörises.

„Võib oletada, et igapäevane rutiin ja kontrolli puudumine kaastöötajate poolt lasi sellisel asjal sündida.”

Kontrollkeskuses töötamine koosneb tavaliselt harjumuspärastest ja rutiinsetest tegevustest pika ajaperioodi vältel, harvaesinev intsident võib tihti osutuda äärmiselt keeruliseks.

Nõudmised töötajatele on mõlemal juhul täiesti erinevad. Esimene ehk harjumuspärane juhtum nõuab kõrget tähelepanu, aga ei nõua töötajalt suurte otsuste langetamist. Teisel juhul on aga võimalik informatsioon tihti vasturääkiv, kuid seejuures tuleb ajanappuses olemasolevat infot adekvaatselt töödelda ja selle põhjal langetada kiiresti olulisi otsuseid.

Kontrollkeskuste töötajaid silmas pidades tuleks pöörata tähelepanu mõlemat tüüpi juhtumite puhul vajaminevatele oskustele. Standard EN 50518 seab töötajatele uusi nõudmisi, näiteks on vaja läbida tuleohutuskursused ning teataval tasemel riskianalüüsi oskust.

Ennetavad meetmed

Süüdistatav inspektor oli kontrollruumis üksi ja ta vastutas lühikeste liinide eest, millel oli üldiselt vähe liiklust.

Võib oletada, et igapäevane rutiin ja kontrolli puudumine kaastöötajate poolt lasi sellisel asjal sündida.

Vähemalt kahe töötaja reegel Eurostandard EN 50518 nõuab vähemalt kahte töötajat kõikidesse hädaabikõne ja teenuste kontrollkeskustesse, kus võetakse vastu, saadetakse ja jälgitakse signaale ja sõnumeid, mis vajavad kohe tähelepanu. See nõue kehtib kõikidele süsteemidele ja töökohtadele, mis edastavad ja töötlevad turvalisusega seotud raporteid, häireid ja informatsiooni.

Hea riskianalüüs võtab arvesse kõiki aspekte ja näeb ette võimalikke situatsioone. Uuemad meetodid kätkevad endas isegi simulatsioone ja situatsioonimänge. Sellise metoodika tulemustest on võimalik välja lugeda olukordi, mille realiseerumise tõenäosus on üliväike, kuid sellegi poolest olemas. Klassikaliste lähenemistega jäävad niisugused olukorrad sagedasti märkamata. Uute meetodite aktiivseid abinõusid on jätkuvalt võimalik arendada. Võimalikke vigu saab ära hoida.

Lisaks on võimalik luua töötajatele raamistik, mis aitaks peletada igavust ja tüdimust ning murda rutiini.

Üks võimalik lahendus on roteeruv töö. See peaks ennekõike sobima lihtsamatele kontrollkeskustele, kus pole vaja pikka väljaõpet ja kus leidub mitmeid üsna sarnaseid töökohti.

Isegi kui kõik vajalikud nõudmised töötajale on täidetud, jääb siiski tööandja ülesandeks kontrollida, kas kõiki vajalikke abinõusid ka edukalt rakendatakse. Standard EN 50518 nõuab regulaarseid kontrolle ruumidele, kus inimesed töötavad. Soolotöötajate jaoks on välja mõeldud loendamatu arv nõudeid, aga sellegi poolest vastutavad nad nende nõudmiste täitmise eest üksi. Eriti öösiti töötades võib tekkida karistamatuse tunne. Ametid, kus on nõutud korraga kaks töötajat, sunnivad töötajaid rangemalt reegleid järgima. Kahekesi töötamise puhul peab aru andma ka teine kolleeg, ehkki ta otseselt ei pruukinud milleski eksida.

Aeg-ajalt tasuks siiski tööpaare vahetada, see suurendab kuulekust reeglite suhtes. Kui töötaja tajub, et järelevalve suureneb ja risk reeglite rikkumisel vahele jääda muutub tõenäolisemaks, siis tõuseb motivatsioon järgida reegleid ja eriti neid, mis käsitlevad ohutust.

„Üksinda töötajate vigadel võivad olla omad põhjused, aga neil võivad olla ka fataalsed tagajärjed.”

Vead on küll lubatud, aga ainult korra ning neist tuleb rääkida. Inimesed ei tee alati õigeid otsuseid ja on fakt, et inimesed eksivad. Eksimused kor-

TÖÖELU NOVEMBER 2016 | 31

Vastutusrikastel töökohtadel võiks vähemalt kaks inimest korraga tööl olla.

rektses käitumises ei vii alati õnnetusteni, aga eespool käsitletud näited annavad siiski aimu, et üksinda töötamine toob meieni hoopis uued riskid. Üksinda töötajate vigadel võivad olla omad põhjused, aga neil võivad olla ka fataalsed tagajärjed.

Ohutuskultuur Ohutuskultuuri arengus mängib äärmiselt olulist rolli see, kuidas ettevõtted oma vigadega tegelevad. Siinkohal ei ole tähtis, kas viga tehti tahtlikult või mitte. Kui rongijuht oleks teavitanud tööandjat oma haigusest, kartmata oma tööd kaotada, oleks ta võidud üle viia teisele ametipostile, kus tema uneatakid ei oleks kedagi seganud.

Täpselt samamoodi oleks võinud kontrollkeskuse inspektor teavitada oma ülemust sellest, et tal on tööpostil igav ega oleks olnud keeruline anda talle vahelduseks teisi ülesandeid.

32 | TÖÖELU NOVEMBER 2016

Osa toimivast ohutuskultuurist on avameelne lähenemine vigadele ja rikkumistele, nii-öelda konstruktiivse kriitika kultuur. Kahjuks hoitakse vigu tihti saladuses, sest töötajad kardavad süüdistusi. Seda juhtub ikka ja jälle, et juhid ei tea, kuidas nende alluvuses tegelikult tööd tehakse. Töötajad kohtuvad oma ülemustega ainult siis, kui neil tuleb ajast puudu, projekti elluviimisel või kvaliteedis esineb puudujääke.

Töötajad üldiselt ei taha juhatust tülitada selliste teemadega nagu ohutus ja tavaliselt kipuvad sellealaseid otsuseid ise langetama. Vaatamata parimatele kavatsustele viib see tihti olukordadeni, mida tööjuhistes ega riskianalüüsis ei eksisteeri. See tähendab, et edasised käitumisjuhised puuduvad ja ühtlasi on täpsemad riskid teadmata.

Tehnoloogiliste võimaluste rakendamine ja organisatsioonikultuur

aitavad hoida inimesi ohtude eest, mis tekivad üksinda töötamise tõttu.

Tehnoloogiat ja protsesse hoiavad käimas ikkagi inimesed ja nende suhtumine tuleneb otseselt firma korporatiivsest kultuurist. Seega on väga oluline valida üksinda tööd tegema õigete isikuomadustega töötaja. Üksinda töötamise puhul on äärmiselt oluline hea haridus, aga ainult sellest ei piisa. Just nendel töökohtadel peaks harjutama läbi ka elulisi situatsioone. Selliste treeningute peamine mõte seisneb selles, et töötaja näeks, millised on tema ühe või teise valiku reaalsed tagajärjed. Kui see kogemus on olemas, on õigeid valikuid lihtsam teha ja seega ka töökohad turvalisemad.

Allikas: Werner-Keppner, E.; Koch, V. (2016).

Solo Safety. Risks faced by lone workers.

Health & Safety International, 65; 67–74.

Kolleegiumi liikmelt Soolotöö osatähtsus kasvab Soolotööga on paljud otseselt või kaudselt kokku puutunud. Mõelgem, kuidas saavad ajalehed ja ajakirjad meie postkasti. Postiljonid on näiteks samuti just needsamad soolotöötajad, kellest järgnevalt juttu tuleb.

kasutatakse ettenähtud korra kohaselt. Soolotöö korral on selliste praktikate kasutamine raskendatud, tihti ka võimatu. Tööandja ei saa kuidagi näiteks kogu postiljoni tööala muuta ohutuks ja selle eest vastutada.

Soolotöötaja tunneme ära selle järgi, et talle ei ole tagatud kolleegide vahetut toetust. Ta töötab üksi, tema silmapiiril pole ühtegi kaastöötajat. Tihti mängib kaasa ka esinduste asukoht, need on kliendile võimalikult lähedal, et olla valmis operatiivselt reageerima.

Soolotöö üks põhjuseid on efektiivsuse suurendamine: töö automatiseerimine, meetodite täiustamine. Paraku toovad need kaasa ka töötajate vähenemise. Pole mõistlik pidada ühe masina asemel mitut töötajat. Väheneva tööealise elanikkonna ja konkurentsi surve tingimustes leiame ennast olukorras, kus soolotöö kasutamine laieneb järjest enamatele valdkondadele.

Sageli on soolotöö kombineeritud ka muude raskendavate tingimustega nagu töötamine öisel ajal. Samuti töötavad soolotöötajad sageli seadmetega, mis võivad lohaka kasutamise puhul tekitada operaatorile tõsiseid traumasid.

„Soolotööst rääkides tekib alati küsimus tööohutusest.”

Soolotööst rääkides tekib alati küsimus tööohutusest. Praegu levinud praktika kohaselt tagavad ettevõtted oma töötajatele ohutu töökoha koos kohapealse esmaabi andmise võimekusega. Samuti kontrollib ettevõte, kas töövahendeid või tööohutusele kaasaaitavaid isikukaitsevahendeid

Ettevõtjad saavad hinnata ja peavad hindama riske seoses soolotööga.

Riskianalüüsiga peab leidma lahendusi, mis aitaksid ohte vältida või neid vähemasti minimeerida. Selleks peame oma riskide hindamisse lisama soolotööd puudutavad punktid.

Praktika soosib soolotööd tegevate töötajate kaasamist riskide väljatoomisel. Ühtlasi annab see võimaluse esinevaid ohutegureid töötajatele täiendavalt teadvustada.

Soolotöötajad seavad ettevõtetele täiendavate ja rutiinsete kontrollide tegemise vajaduse. Töötaja ja tema töökeskkonna ohutuse tõstmiseks saame kasutada erinevaid lahendusi alates videomonitooringust kuni operaatori valvsuse kontrolli seadmeteni.

Sellised süsteemid on enamasti distsiplineeriva iseloomuga, kuid harva ennetava toimega.

Kindlasti aitab ohutusele kaasa näiteks suunavate küsimustike olemasolu. Materjale leiab internetist piisavalt, ise kasutasin otsingusõnu „working alone“ ja tulemusi oli rohkelt.

Küsimustikke tuleb ettevõtte jaoks vastavaks kohandada, suur osa soolotöötamisel tekkivaid probleeme on aga üsna standardsed. Abiks on ka antud teemat puudutavate materjalide, küsimuste-vastuste ja muu taolise olemasolu Tööinspektsiooni kodulehel.

Soolotöö muutub aja jooksul üha moekamaks. Töökeskkonda tuleb sellisele tööstiilile sobivamaks muuta. Tänapäeva ettevõtted ei tee tööohutuse arvelt kompromisse. See tähendab, et isegi kui tulu ja kasum paistab tööohutusnõudeid kõrvale jättes kõvasti suurem, siis seda ei tehta. Me peame andma endale aru, et tööohutuse vallas on meid ootamas ees uued riskid. Uusi ohte tuleb lihtsalt teadvustada – see on suurte murrangute esimene samm.

Lauri Rohtoja Tööelu kolleegiumi liige

TÖÖELU NOVEMBER 2016 | 33

Üks küsimus Kas tööandja võib tervisekontrolli info põhjal nõuda lepingu lõpetamist?

Tööandja saatis raamatupidaja tervisekontrolli. Tervisekontrolli tegemiseks andis ta muuhulgas vere- ja uriiniproovi. Päev pärast töötervishoiuarsti juures käimist võttis arst temaga ühendust ja teatas, et tema proovidest on leitud narkootiliste ainete jääke. Arst teatas, et see info edastatakse tööandjale.

Personalijuht andis töötajale suuliselt teada, et pärast sellise info ilmsikstulekut on ainuõige, et ta kirjutab ise korralise ülesütlemise avalduse.

Tema sõnul nende ettevõtte mainega sellised inimesed ei sobitu. Vahepeal oli aga raamatupidaja saanud oma perearstiga konsulteerides teada, et narkootilise aine leiu tema proovidest võis anda unerohi, mis talle ärevuse tõttu välja on kirjutatud.

Raamatupidaja soovis Tööinspektsioonilt teada, kuidas sellises olukorras käituda.

Tööandja peab teadma, et töösuhetes kehtivad lisaks otseselt töösuhteid reguleerivatele õigusaktidele veel ka muud Eesti õiguskorrast tulenevad reeglid. Nii laienevad töösuhetes andmekaitse põhimõtted, mida on just sellises olukorras vaja meeles pidada.

Tervisekontrolli ning narko- ja alkoholitesti tegemist võib tööandja nõuda

34 | TÖÖELU NOVEMBER 2016

juhul, kui selliste andmete vastu on õigustatud huvi. Tööandja peab suutma sellise testi vajadust põhjendada.

Tööohutuse ja töötervishoiu seadusega ette nähtud tervisekontrolli tulemuste kohta väljastatakse tööandjale ainult sotsiaalministri määrusega kehtestatud vormikohane otsus. Otsuses sisaldub info, kas töötaja saab jätkata töötamist senistel tingimustel või teeb arst otsuse, et see on vastunäidustatud.

Kuna tegu on töötaja terviseandmete töötlemisega, siis ei või tööandja töötervishoiuarstilt nõuda muid andmeid, dokumente ega tohi neid ka edastada. Muude analüüside võtmine ning andmete esitamine tööandjale saab toimuda ainult tööandja ja töötaja kokkuleppel. Töötajal tasub aga teada, et tal on õigus tutvuda töötervishoiuarsti poolt tema kohta töödeldavate andmetega. Töötervishoiuarst peaks vajadusel töötajale selgitama meditsiinilistes dokumentides sisalduvate lühendite, ladinakeelsete nimetuste ja numbrite tähendusi.

tööandja õigustatud huvi selliste andmete saamiseks. Samuti peaks ta vaatama ise üle dokumendid, millele enne töötervishoiuarsti juurde minekut allkirja andis. Võimalik, et need sisaldasid nõusolekut tema terviseandmete laiemaks töötlemiseks, mis aga ei pruukinud põhjendatud olla.

Kui töötaja ei ole töökohustusi rikkunud, siis sellise leiu ilmnemine töötaja proovides veel otseselt töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks õigust ei anna. Tööandja peab lähtuma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest.

Erakorralise ülesütlemise vaidlustamise korral peab tööandja suutma tõendada, et töötaja sõltuvushäire mõjutas otseselt tema tööülesannete täitmist või seadis ohtu tööandja vara.

Töösuhete jooskul toimuvate andmete töötlemise, sh terviseandmete töötlemise kohta saab lugeda täpsemalt Andmekaitse Inspektsiooni juhistest. www.aki.ee/et/juhised

Küsimuses kirjeldatud olukorras ei tohi töötajalt nõuda töölepingu korralise ülesütlemise avaldust. Töötaja peaks olukorda tööandjale selgitama.

Kindlasti peaks töötaja ka täpsustama, milline on antud olukorras olnud

Meeli Miidla-Vanatalu Peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal

Sihtkontroll Öötöö riske alahinnatakse 2016. aasta suvekuudel viisid töötervishoiu inspektorid läbi sihtkontrolli, kus kontrolliti tööandja tegevust erinevates tanklakettide teenindusjaamades.

„Tööandjate kohustus on tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine igas tööga seotud olukorras, ka öösel.” Öisel ajal ärkvelolek ei ole inimesele omane ning see viib organismi stressiseisundisse. On oluline, et loomuomasest erinev ärkveloleku aeg oleks töötaja jaoks kohandatud võimalikult sobivaks. Kannatada ei tohiks töötaja tervis ega ka pakutava teenuse kvaliteet. Tööandjate kohustus on tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine igas tööga seotud olukorras, ka öösel.

Öövahetustel töötamine toob kaasa lisaohte.

Sihtkontrolli läbiviimiseks kasutati küsimustikku, mille fookuses olid öötöötaja ohud. Näiteks uuriti, kas riskianalüüsis on käsitletud öösel töötajate terviseriske ja kas töötajatele on korraldatud tervisekontrolle. Samuti selgitati välja, kuidas on tagatud puhkepausid ja milline on esmaabi andmise võimekus.

Suur osa kontrollitud teenindusjaamadest olid avatud ööpäev läbi. Öisel ajal teenindati paljudes jaamades vaid luugist, et tagada töötajate turvalisus. Töötajad olid juhendatud tegutsemiseks häireolukorras ning kiireks abi kutsumiseks olid olemas ka paanikanupud. Tööandja oli sõlminud lepingu turvafirmaga.

Juhuvaliku tulemusel külastati 24 tanklat. Kokku tuvastati 60 rikkumist.

Suur osa rikkumisi ei tulenenud just öötööst, need oleks kvalifitseerunud rikkumisteks ka päevasel ajal. Seega võib neid rikkumisi pidada üldisteks.

Samas tuvastati puudusi, millest oleks ebasoodsatel tingimustel võinud välja areneda traagiliste tagajärgedega õnnetus. Leidus ka positiivne näide – ühe ettevõtte tanklates ei tuvastatud mitte ühtegi rikkumist.

Tuvastatud rikkumised viitasid puudulikele riskianalüüsidele Töökeskkonna riskid olid kas osaliselt hindamata või alahinnatud. Kõige sagedamini olid riskianalüüsis jäänud hindamata just öötööga seotud riskid.

TÖÖELU NOVEMBER 2016 | 35

Alahinnatud töökeskkonna ohuteguritest võib eraldi välja tuua füüsilise ülekoormuse. Ühes riskianalüüsis oli füsioloogiliste ohutegurite riskitase märgitud madalaks, sest ohutegurit ei olnud esinenud mitte kordagi staaži jooksul. Samas nägi töövahetuse ajakava töötajale ette igas kuus teatud arvu öövahetusi ja 12-tunniseid vahetusi. Pikkade töövahetustega ja öösiti töötades ei ole õige eeldada, et füüsilise ülekoormuse ilmnemissagedus oleks väga ebatõenäoline.

Ei ole võimalik nõustuda tööandja leitud lahendusega, et abinõuna füüsilise ülekoormuse puhul saab toetuda kassade läheduses olevate kappide või riiulite vastu. Mõnel juhul oli ka riskianalüüsi dokument vananenud. Näiteks esitati tööinspektorile 2003. aastal koostatud riskianalüüs, kuigi töökeskkond on sellest ajast palju muutunud.

Tööinspektorid tõdesid, et riskianalüüsi läbi viies valmistab enim raskusi nende ohutegurite hindamine, mille mõju töötajale ei avaldu kohe, vaid mõne aja möödudes.

Esines ka tervisekontrolliga seotud rikkumisi. Töötervishoiuarsti ei olnud tööandja teavitanud, et töötaja on öötöötaja või ei olnud kinni peetud tervisekontrolli taasläbivaatuse tähtaegadest.

Töötajate tervisekontroll ei aita küll täielikult vältida terviserikete teket, kuid võimaldab varem avastada tööga seotud tervisehäireid. Nii saab tööandja kiiremini ja paremini muuta töö selliseks, et tervisehäire ei süveneks.

Kontrollitud tanklates esines probleeme ka töötajate juhendamisega, näi-

36 | TÖÖELU NOVEMBER 2016

teks puudusid sageli ohutusjuhendid.

Päris rahul ei saa olla ka esmaabi korraldusega. Ühe värvikama vastusena kuulis tööinspektor esmaabi väljaõppe kohta pärides, et nagunii keegi ei oska esmaabi anda ja kui midagi peakski juhtuma, siis helistatakse hädaabisse. Kahjuks võib päästjate saabumine teinekord hiljaks jääda ning kiire ja oskuslik tegutsemine kohapeal võib päästa elu. Sageli olid esmaabiandjaks koolitatud ainult teenindusjaama juhataja või tema asetäitja. Nende tööpäev aga lõpeb tavapärasel ajal ning pikemalt töötavale töötajale ei ole seega esmaabi tagatud.

Mõned rikkumised olid aga sellised, mis võivad ööajal osutuda eriti ohtlikuks. Selleks on näiteks libisemise, komistamise ja kukkumise oht.

Inspektorid märkasid mitu korda, et töötajate liikumisteedel oli ebatasasusi, lahtisi põrandaplaate ja muid takistusi. Hämaras ei pruugi takistus või ebatasasus liikumisteel olla märgatav ja õnnetused võivad kergemini juhtuda.

Sihtkontrolli käigus avastatud puudustest tulenevalt soovitavad tööinspektorid: 1. Töökeskkonna riskide hindamine ja tegevuskava koostamine on väga oluline töötajate tervisekahjustuste vältimisel. Öötööl on omad riskid ning nendega tuleb arvestada riskianalüüsi koostamisel.

2. Töötajate tervisekontroll on tervisehäirete varajaseks avastamiseks oluline.

3. Töötajate juhendamisele tuleb pöörata rohkem tähelepanu. Asjakohaselt koostatud juhendid ja nende tutvustamine töötajatele aitab kaasa tööõnnetuste ja tööga seotud haigestumiste vähenemisele.

4. Kõik tehtavad tööd on vaja üle kontrollida, et hinnata, kas mõne puhul tuleb kasutada isikukaitsevahendeid. Isikukaitsevahendid tuleb valida vastavalt ohule.

5. Ettevõttes peab olema esmaabiandja ning talle peab olema korraldatud vajalik väljaõpe. Vahetustega töö korral peab olema esmaabi kättesaadav igas vahetuses.

6. Liikumisteed peavad olema vabad ja korras, et töötajad ei komistaks ega kukuks.

7. Töötajate puhkamiseks ja einetamiseks peavad olema sisustatud piisavalt ruumikad olmeruumid koos laudade ja seljatugedega istmetega.

8.

Apo Oja

Konsultantkonsulteeritav Konsultant aitab luua ohutu ja tervisesõbraliku töökeskkonna Töökeskkonna konsultantidel on täitunud esimene tegutsemisaasta ja selle ajaga on käidud nõustamas väga erinevaid ettevõtteid. Konsultandid on nõustanud nii tootmisettevõtteid, kauplusi, hulgiladusid, lasteaedu kui ka kontoreid. Konsulteerimistel oleme pööranud tähelepanu pigem ulatuslikematele teemadele, mitte ainult näiteks katkisele põrandaplaadile.

Soovime, et meie visiidi tulemuseks oleks ettevõtte enda võimekuse kasv, ennetamaks ohtusid tulevikus.

Konsultant leidis üles ohukohad Esimeses ettevõttes oli püütud tegeleda töökeskkonna ohutumaks muutmisega, kuid töövahendite kasutamisel toimunud õnnetuste arv ei vähenenud. Tööohutust ei suurendanud ka see, et oli määratud töökeskkonnaspetsialist ja olemas olid nii töökeskkonnavolinikud kui ka töökeskkonnanõukogu. Samuti oli kehtestatud kord puudustest tea-

vitamiseks. Asjaolu, et tööõnnetuste arv ikkagi ei vähenenud, oli ajend, et kutsuda ettevõttesse töökeskkonna konsultant. Töökeskkonnaga tutvudes märkas konsultant mitmeid masinaid, mille ohutusega ei olnud kõik korras. Probleemideks olid seadme valmistaja poolt ette nähtud kaitseseadiste puudumine või nende vale kasutamine. Seetõttu oli võimalik, et töötaja puutus kokku masina liikuvate osadega.

Kuidas luua ettevõttes ohutu ja tervist toetav töökeskkond?

Kutsu oma ettevõttesse Tööinspektsiooni konsultant, kes annab nõu nii töökeskkonna kui ka vajaliku dokumentatsiooni kohta. Konsultanti võib kutsuda ka kindla töökeskkonna valdkonna, näiteks isikukaitsevahendite kasutamise konsulteerimisele.

Teenus on tööandjatele tasuta. Kui soovite kutsuda töökeskkonna konsultanti oma ettevõttesse, saatke e-kiri Tööinspektsiooni üldaadressile ti@ti.ee.

Loe lisaks www.ti.ee

TÖÖELU NOVEMBER 2016 | 37

Seni oli masinate kontrollimisel loodetud töötajale, kes oma igapäevatöös ei pidanud neid masinaid kasutama.

Seetõttu ei osanud ta sisekontrolli käigus märgata paljusid ohuolukordi.

Konsultant arutas ettevõtte esindajatega võimalust kaasata töövahendite kontrolli töötajaid, kes neid masinaid igapäevaselt kasutasid ning vastutasid tööohutuse eest.

Lisaks jagas konsultant töötajatele praktilisi soovitusi, kuidas sisekontroll oleks tõhusam. Arutati masinate kaitsekatete olemasolu ja reguleerimist, töövõtteid ja isikukaitsevahendite kasutamist. Ühtlasi räägiti, millele pöörata tähelepanu masinatega töötamisel, samuti soovitati kontrollnimekirja koostamist, mida kasutada sisekontrolli käigus.

Nõustamine aitas välja selgitada ohtlike kemikaalidega seonduvat Teise ettevõttesse kutsus töökeskkonna konsultandi uus töökeskkonnaspetsialist, kes soovis üle vaadata ohtlike kemikaalide käitlemise, mis oli tema jaoks natuke võõras ala. Ettevõttes kasutati tootmisprotsessis ohtlikke kemikaale, kuid nendega puutusid kokku vaid osa töötajaid teatud tootmisprotsessi ajal. Seetõttu oli see valdkond jäänud tagaplaanile. Konsulteerimise ajal vaatasid töökeskkonna konsultant ja töökeskkonnaspetsialist üle protsessid, milles ohtlikke kemikaale kasutati.

Samuti käidi läbi muud ohtlike kemikaalide käitlemisega seotud tegevused.

Konsulteerimise käigus vaadati üle: • Ohtlike kemikaalide ohutuskaardid – kontrolliti olemasolevaid ohutuskaarte ning arutati, kas

38 | TÖÖELU NOVEMBER 2016

esile toodud info on ammendav kemikaali ohutuks käitlemiseks.

• Keemilise ohuteguri kajastamise riskianalüüs – arutati, kuidas oleks riskianalüüsis parem kemikaalidega kokkupuudet kajastada. Olemasolevas riskianalüüsis oli küll üldiselt hinnatud töötajate kokkupuude ohtlike kemikaalidega. Riskianalüüsist ei selgunud aga, milliste kemikaalidega töötajad kokku puutuvad ning millised on nende ainete võimalikud riskid töötajate tervisele. Konsultant selgitas, et mida täpsemalt on riskid riskianalüüsi käigus tuvastatud, seda adekvaatsem hinnang on võimalik riskidele anda. Lisaks annab see võimaluse välja töötada asjakohasem tegevuskava.

• Töökeskkonna õhu keemiliste ainete sisalduse mõõtmine – ettevõttes kasutatav seade tarbis oma tööks kolme kemikaali, millest kaks olid ohtlikud. Masina töötamise ajal oli ruumis tuntav kemikaalilõhn, ent ettevõttes ei olnud mõõdetud kemikaalide sisaldust õhus. Konsultant selgitas, et töökeskkonna õhus tuleb keemiliste ainete sisaldust mõõta ning mõõtmistulemusi võrrelda piirnormidega. Nii saab teada, kas töötajatel on ruumis ohutu viibida. Ohuteguri maandamiseks on vaja väga täpselt teada, milles oht seisneb.

• Isikukaitsevahendite kasutamine – konsultant ja töökeskkonnaspetsialist jälgisid isikukaitsevahendite kasutamist kemikaalide käitlemisel ning

leidsid, et töötajad ei kasuta isikukaitsevahendeid. Soovituseks oli ettevõttesse soetada ohutuskaardil ette nähtud tihedalt liibuvaid kaitseprille ning kontrollida, et töötajad neid ka kasutaks.

• Kemikaalide märgistus – osa kemikaalide pakenditel puudus eestikeelne märgistus, mistõttu ei pruugi töötaja aru saada, mis konkreetses taaras on.

• Silmaloputuspudel – silmaloputuspudel oli ettevõttes küll olemas, kuid ei asunud ohtlike kemikaalide käitlemise koha läheduses. On oluline, et silmaloputuspudel oleks kiirelt kättesaadav. Kemikaali silma sattumisel tuleb viivituseta tegutseda, siis pole enam aega minna pudelit teisest ruumist otsima.

• Söömine ja joomine töökeskkonnas, kus esineb ohtlikke kemikaale – töötajad hoidsid oma joogikruuse töökeskkonnas, kus käideldi ka ohtlikke kemikaale. Nii saastuvad kruusid kemikaalidega, mis juuakse endale sisse.

Rein Reisberg Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant

Töötervishoiule pühendunud Silja kabinetile lisavad helgust rõõmsate hetkede jäädvustused ja lummavalt kaunis vaade Tartule.

Tervis on südameasi – Silja Soon Kuigi pärit Valgamaalt Tõrva linnast, peab Silja Soon juba ammu koduks Tartut. See tunne tekkis oluliselt varem kui 1986. aastal, mil ta asus Tartu Ülikooli arstiteadust õppima. Silja juured on just Tartust pärit ja seega valdas teda tunne, et Tartu on tema jaoks just see õige koht. Tartu vaim tõmbas tugevalt Tõrvast põhja poole ja nii sättiski Silja oma elu nii, et ta lõpuks heade mõtete linna jõuaks.

Sünnilinnast rääkides ei hoia Silja end tagasi: „Tõrvas on väga tugevate traditsioonidega keskkool, mis saab

järgmisel aastal 100-aastaseks. Olen Tõrva linna üle väga uhke, mulle meeldib seal väga. Seal on näiteks suvel puhkamiseks suurepärane keskkond.

Ma kiidan ausalt öeldes nii praegust koolijuhtimist kui ka linnavalitsust.

Ma muidugi ei tea, mis erakond seal võimul on, aga Tõrvas elu edeneb. Ütlen alati uhkusega, et olen pärit Tõrva linnast.“ Silja lõpetas arstiteaduse nominaalajaga, ning sai 1992. aastal diplomi. „Ma lõpetasin ajal, kui töökohtadele suunamist veel mängiti. Meie kursus otsis ise endale töökohad. Mõeldi,

kes kuhu tahtis jääda, ja siis käidi kabinetist läbi ja öeldi, kuhu jäädakse.

Mu abikaasa, kes oli ka mu kursusekaaslane, sai endale Tartusse töökoha ning ka mind suunati siis Tartusse,“ selgitab Silja. „Internatuuris olin Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsukliinikus. Internatuuri lõpetamine jäi aga tagaplaanile, sest poole internatuuri pealt sündis esimene laps. Lapsega kodus olles jõudis minuni vihje, et Tööinspektsiooni otsitakse tööinspektoreid, kes oskaksid haiglaid kontrollida ja kutsehaigusi uurida. See pakkus mulle huvi.

TÖÖELU NOVEMBER 2016 | 39

Käisin vestlusel ja see töökoht oli alates 1995. aastast minu oma,“ meenutab Silja. „2006. aastal tundsin, et enam tööinspektori töö isu ei olnud. Siis sain teada, et Maaülikool otsib endale töökeskkonna spetsialisti. Läksin end sinna pakkuma ning selle töökoha ka sain. Olin seal kolm pool aastat, ehitasin struktuuri üles, viisin läbi riskianalüüsid ja lõin juhendamise süsteemi. Suures plaanis kasutatakse minu süsteemi siiamaani,“ räägib Silja oma vahepealsest kõrvalepõikest.

2010. aastal avanes Siljal võimalus Tööinspektsiooni tagasi tulla, seekord vabanes töökeskkonna osakonna töötervishoiu peaspetsialisti töökoht.

Küsimuse peale, et mis teda tagasi tõi, ei pea Silja kaua mõtlema: „Mulle meeldib Tööinspektsioonis töötada.

Mulle meeldib, kui inimesed saavad lõpuks teada, kuidas asjad tegelikult peaksid käima. Ma üritan kogu aeg ise sellesse panustada ehk tõsta tööandjate ja töötajate teadlikkust. Sinna juurde käib ka meie enda inimeste õpetamine ja suunamine.“ Praegu on Silja töötervishoiu järelevalve talituse juhataja. Talituse põhieesmärk on kutsehaiguste uurimine ja inimesi haigeks tegevate ohutegurite kontroll. Silja arstiharidus aitab tal paremini aru saada, kuidas üks või teine ohutegur inimest mõjutab ning kuidas organism teguritele reageerib.

Just ohuteguri ja tervise seosed on tema sõnul kõige olulisemad.

Tänapäeval on kõige suuremad ohutegurid inimeste tervisele füüsiline

40 | TÖÖELU NOVEMBER 2016

ülekoormus, sundasendites tehtav töö, korduvad ühetaolised liigutused ja raskuste tõstmine. Kui Silja 1995. aastal tööle tuli, siis olid kutsehaiguste ohutegurite tipus müra ja vibratsioon.

„Tänapäeval tekitab kutsehaigusi see, et ainult istutakse.”

Inimesed istuvad Silja sõnul liiga kaua ühes asendis ja teevad liiga palju ühe liigutusega tööd. Selle tulemus on see, et keha väsib. Müra ja vibratsioonid ei ole näiteks tänapäeva traktoris probleem. Tänapäeval tekitab kutsehaigusi see, et ainult istutakse ja liigutatakse kange.

Silja küsib tavaliselt igalt uuelt kolleegilt, et milline on kõige parem tööasend. Õige vastus on vahelduv tööasend. Asendeid peab vahetama, end vahepeal liigutama ja puhkama.

Sellest ei kipu meie tööandjad Silja sõnul aru saama: „Nende arvates on tore, kui inimene tuleb hommikul tööle, istub maha ja teeb kaheksa tundi ränka tööd. Nii ei saa, asend peab olema vahelduv ja kui ei saa asendit vahetada, siis peab puhkama. Tähtis on ka sirutada, venitada ja võimelda.“ Töötervishoid teeb Siljat praegu veidi murelikumaks kui näiteks kümme aastat tagasi. „Meile on peale kasvanud tööandjaid, kes on sündinud vahetult enne laulvat revolutsiooni või laulva revolutsiooni ajal ja nüüd saanud täiskasvanuks.

Laulev revolutsioon tekitas meile absoluutselt kõiges vabaduse tunde, mis tähendab ka seda, et oleme va-

„Laulev revolutsioon tekitas meile absoluutselt kõiges vabaduse tunde, mis tähendab ka seda, et oleme vabad mitte järgima ettekirjutatud reegleid.” bad mitte järgima ettekirjutatud reegleid. See on hoolimatute tööandjate põlvkond. Nende vanemad on neile vabaduse eufoorias öelnud, et vaata,

Siljale meeldib vaba aeg looduses veeta.

nüüd on kõik vaba ja lubatud. See on minu arvates ühiskonnas suur probleem ja seda võib näha kõikides valdkondades,“ muretseb Silja.

Silja arvates on temas ikka veel liiga vähe ametnikku: „Tahan teha sellega veel tööd, et uude regulatsioonide ja direktiividega paremini kursis olla. Näiteks lähen varsti kemikaalide koolitusele. Ma tean küll, kuidas erinevad kemikaalid inimest mõjutavad, aga näiteks Euroopa Liidu direktiivid on äärmiselt keerulised ja

nõuavad palju süvenemist.“

„Nii head arusaamist füsioloogilisest ohutegurist, kui meie inspektoritel, muudes maades ei ole.” „Oleme inspektsiooniga Euroopas päris heal tasemel. Kui me võrdleme end näiteks Skandinaaviaga, siis on meil veel arenguruumi – seal on kuuletumiskultuur tugevam. Aga nii palju

kui meil on õnnestunud Tööinspektsiooniga teistes riikides kogemusi vahetamas käia, siis nii head arusaamist füsioloogilisest ohutegurist, kui meie inspektoritel, muudes maades ei ole. Me ikka saame aru, et kui töötaja pidevalt kummardab ja raskeid asju tõstab, siis on tal mingil hetkel selg haige,“ jätkub Siljal kolleegidele vaid kiidusõnu.

Loomulikult lõõgastub Silja tervislikult: „Ma teen mõõdukalt tervisesporti – see tähendab, et proovin end

TÖÖELU NOVEMBER 2016 | 41

kaks kuni kolm korda nädalas liigutada. Praegu on mul hea rütm jõusaalis käimisega. Soojal ajal käin jooksurajal, külmal ajal võtan kõnnikepid ligi.

Sport maandab stressi väga hästi.“ Samuti teeb Silja väga hea meelega süüa, eriti meeldib talle India toit. Kuigi tal enda sõnul firmarooga ei ole, siis tema võikana on viinud keele alla kõigil, kes seda proovinud. Selle roa saladused õppis ta ära India toitude koolitustel. Võikana on töömahukas roog, kaks päeva läheb aega, aga see on seda väärt. „Vaatan väga hea meelega filme.

Minu valikus on nii märulid kui ka

romantilised komöödiad, kuigi ma ei tea, miks neid romantilisteks komöödiateks nimetatakse, need on lihtsalt romantilised filmid,“ naljatleb Silja.

Pigem on hea meel, et tütar saab hakkama ja on leidnud endale eriala, mis talle meeldib ja mida ta tahab õppida,“ ütleb Silja uhkelt.

Samuti veedab Silja palju aega perega: „Naudin perega koos olemist väga. Meil on kaks last. Üks neist elab ja õpib Viljandis, tema on juba peaaegu kodust välja lennanud. Teine laps on gümnaasiumi esimeses klassis.“

Abikaasaga kohtus Silja arstiteadust õppides ning hiljuti tähistati hõbepulma. Enda kohta meeldib neile öelda, et nad on nagu Bobby ja Robby – nad teevad kõike koos.

„Tõtt-öelda, kui eelmisel aastal avastasin, et tütar on nüüd Viljandisse paika pandud ja me edaspidi sööme õhtusöögilauas kolmekesi, siis ma poetasin pisara. Aga see läks üle, sest see on ju asjade loomulik käik.

„Mulle meeldib see, mida ma praegu teen ja mulle meeldivad need inimesed, kellega ma seda teen. Olen Tööinspektsioonis nii kaua, kuni kodumaa mind vajab,“ lõpetab Silja intervjuu.

Silja oskab pingelist tööd lõõgastushetkedega tasakaalustada.

42 | TÖÖELU NOVEMBER 2016

7 hetke

Tööelu

Tom-Olaf Urb alias Reket, muusik Mis on teie esimene töökoht ja kirkaim mälestus sellest?

Olin klienditeenindaja spordirõivaste kaupluses. Kell 12.30 oli mul lõunapaus. See oli hea hetk, kus päeva jooksul kogunenud mõtted riimidena kirja panna. Mäletan, kuidas sõin ja kirjutasin samal ajal. Kahjuks on mu toiduplekkidega riimivihik aja jooksul oma teed läinud, ma ei tea, kus see on. Selles kaustikus on tõenäoliselt ka minu ühe esimese loo „Noored klounid“ sõnad. Selle loo tegime koos Tommyboy ja Põhjamaade Hirmuga.

Mis on kõige kaalukam asi, mida mõni ülemus, alluv või kolleeg on elus õpetanud?

Töötamine ja tööl käimine on kaks erinevat asja. Ma tean ühte tüüpi, kes Soomes teeskles ehitusel mitu kuud järjest, et ta kogu aeg teeb midagi. Käis tähtsa näo ja mõõdulindiga ühest objekti otsast teise ja nii päevas kaheksa tundi. Sai palka ka ja vahele ei jäänud, aga mis selle mõte on? Ilmselt pettis ta ennekõike ikkagi iseennast.

Kui oleks saanud noorele tööelu alustavale iseendale midagi soovitada, siis mis see oleks?

Sama. Töö tegemiseks ei pea tööl käima. See on väga kulunud asi, mida öelda, aga ma olen nõus, et pole mõtet teha tööd, mis endale midagi ei paku. Kui muidu rõhutakse tänapäeval kõikvõimalike teemade juures mõistusele, ratsionaalsusele, efektiivsusele ja mõttekusele, siis ma arvan, et kõnealuses küsimuses võib ja ehk isegi peab lähtuma tundest, emotsioonist. Kui saaksin n-ö uuesti alustada, siis võib-olla kaaluksin ettevõtlust.

Nimetage kolm asja, mida töö on õpetanud.

Kollektiivis töötamisega õpid vastutama ja empaatiliselt teistega arvestama. Tööl käimisega rikkaks ei saa. Ära tee tööd, mis sulle ei meeldi, lihtsalt raha teenimiseks.

Kõige ohtlikum või pingelisem tööalane juhtum?

Keset esinemist festivalil põles helisüsteem läbi. See oli esimese hooga väga ehmatav. Tavaliselt on esialgu keerukana näivatele olukordadele ju lihtsad lahendused. Võimsad helisüsteemid ja elektroonilised taustad on üsna uued nähtused ja kui need ära kukuvad, siis tuleb teha nii nagu va-

me Foto: Felix Laas

nasti. Viimased laulud esitasin koos publikuga, a cappella.

Missugused töised harjumused on aidanud kaasa edu saavutamisele?

Distsipliin. Eneseusk. Järjepidevus.

Distsiplineeritud tegevus aitab palju kaasa kvaliteedile. Seda võib mõista ka kui teatavat enesekriitika taset.

Eneseusku on vaja lihtsalt selleks, et kui sa ise endasse ei usu, siis miks peaks seda tegema teised? Olen tähele pannud, et ajakirjandus rõhub erinevate inimeste puhul tihti geniaalsusele. Väga palju kasutatakse sellist lähenemist, justkui meid ümbritseksid geeniused igal nurgal. Ma arvan, et järjepidevat tööd ja geniaalsust aetakse liiga kergekäeliselt segamini.

Soovitus alustavale ametikaaslasele?

Vali mõni teine amet.

TÖÖELU NOVEMBER 2016 | 43

Laste joonistuste näitus on Eesti tuuril Kevadel kutsus Napo oma väikeseid sõpru joonistama maailma parimat tööd. Kiirel lasteaia-aasta lõpetamise ajal leidsid 60 last üle Eesti mahti oma mõtteid Napoga jagada.

Nüüd on töödest saanud vahva näitus, mida peagi Eesti eri paigus näha saab.

Pildid olid esimest korda väljas sotsiaalministeeriumi majas Tallinnas. Oktoobri lõpuni oli näitus väljas Hiiumaal Käina raamatukogus. Novembris jõuab näitus Ida-Virumaale. Täpsemalt saab vaadata Tööinspektsiooni kodulehelt www.ti.ee, kus näitus üleval on ning kus seda järgmiseks näha saab.

Napo räägib väikeste inimeste tööst

Ka sel sügisel käib Napo lasteaedades. Lastega koos arutatakse, kuidas mängida nii, et keegi mängides haiget ei saaks. Hiljuti käis Napo külas Tallinna Südamekese lasteaias. Napo näitas lastele, mis juhtub siis, kui mänguauto maha vedelema jääb ja keegi sellele kogemata peale astub. See on ikka päris valus, olid lapsed üksmeelselt nõus ning arvasid, et nüüd nad püüavad kindlasti kõik asjad kokku korjata, kui mäng läbi on.

Kas Napo võiks tulla ka teie lasteaeda ohutusest rääkima? Kutsuge Napo külla ning kirjutage kiri e-posti aadressile liisa.proom@ti.ee.

Napo tegevusest on osa saanud ka õpetajad, kellele Tööinspektsioon on tutvustanud töötervishoiu ja tööohutuse õppevahendite komplekte. Õppevahendite abil on võimalik ise lastele tutvustada tervise ja ohutuse teemasid.

Õppematerjalidega saab tutvuda lehel www.napofilm.net/et/using-napo/napo-for-teachers

Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond

Eesti tuleviku heaks