Page 1

TÜÜvahendi ohutus


Autor: Rein Reisberg Keeletoimetus: Agentuur La Ecwador OÜ Kujundus: Agentuur La Ecwador OÜ Fotod: Rein Reisberg, stock.adobe.com © Tööinspektsioon, 2018 ISBN 978-9949-646-12-8 (pdf) ISBN 978-9949-646-13-5 (epub)


Sisukord I osa. TÖÖVAHENDI OHUTU KASUTAMINE

7

1. Töövahendi määruse kohaldamisala

7

2. Töövahendi määruse suhe teiste õigusaktide, direktiivide ja standarditega 2.1. Töövahendi määruse suhe töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste selle alusel kehtestatud määrustega 2.2. Töövahendi määruse suhe masinadirektiiviga 2.3. Töövahendi määruse suhe standarditega 2.4. Töökeskkonda puudutavad direktiivi 2.5. Kaupade vaba liikumist puudutavad direktiivid

8 10 11 12 15

3. Töökohaga seotud nõuded 3.1. Tööandja ülesanded ja vastutus 3.2. Riskianalüüs ja -hindamine 3.3. Riski kõrvaldamine või vähendamine 3.4. Töövahendi soetamine, kasutuselevõtt ja dokumentatsioon 3.5. Juhendamine ja väljaõpe

16 16 17 18 19 22

4. Eri liiki töövahendile esitatavad lisanõuded 4.1. Liikuvad töövahendid 4.2. Tõsteseadmed 4.3. Ajutiseks kõrgtööks ettenähtud töövahendid

24 24 28 34

5. Töövahendi kontrollimine 5.1. Õigusaktide nõuded 5.2. Ajutisel kõrgtööl kasutatavate töövahendite hooldamine ja kontrollimine 5.3. Kontrollimise läbiviimine 5.4. Kontrollimiste läbiviijad 5.5. Kontrollimise registreerimine 5.6. Auditi kohustusega seadmed

43 43

8

44 46 47 48 48


II osa. TEHNILIST OHUTUST PUUDUTAVAD NÕUDED JA NENDE KOHALDAMINE

55

1. Sissejuhatus

55

2. Töövahendi määruse kohaldamine masinate puhul

55

3. Üldised nõuded 3.1. Masinate valimine ja paigutamine 3.2. Riskid ja nende kõrvaldamine 3.3. Töövahendi korrasoleku tagamine 3.4. Kaitsepiirded ja -seadised 3.5. Hoiatusseadised ja tähistused 3.6 Juhtimisseadised 3.7. Töövahendi käivitamine 3.8. Töövahendi seiskamine

60 60 75 87 90 107 111 122 127

4. Liikuvaid töövahendeid puudutavad lisanõuded 4.1. Ohutust tagavad kaitseseadised 4.2. Tahtmatu käivitamise takistamine 4.3. Pidurdus ja seiskamine 4.4. Pedaalid 4.5. Nähtavus 4.6. Valgustid (sõidu- ja töötuled) 4.7. Tulekustutusvahendid 4.8. Kaugjuhtimine 4.9. Sõitjaga töövahendi ümberminek 4.10. Iseliikuva masina ja käitatava masina vaheline energiaülekanne

133 133 134 135 136 136 137 138 139 141

4 | TÖÖVAHENDI OHUTUS

144


5. Tõsteseadmeid puudutavad lisanõuded 5.1. Kaldumine, ümberkukkumine või kontrollimatu liikumine 5.2. Nähtavus 5.3. Kokkupõrkeohu vältimine 5.4. Energiavarustuse katkemine 5.5. Tõsteseadme märgistus 5.6. Tõstmise abivahendid 5.7. Turvarakmed 5.8. Tõstetööde korraldamine

145 146 147 147 148 148 149 151 152

6. Kõrgtöö 6.1. Ohutu ligipääs, liikumine ja töötegemine 6.2. Kaitsepiirded ja muud kaitsekonstruktsioonid

153 153 155

TÖÖVAHENDI OHUTUS | 5


Sissejuhatus 24.01.2000 hakkas kehtima Vabariigi Valitsuse 11.01.2000. a määrus nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” (edaspidi töövahendi määrus). Määruse muudetud ja ajutiseks kõrgtööks ettenähtud töövahendite kasutamise nõuetega täiendatud redaktsioon kehtib alates 01.05.2004. Ehkki määrus jõustus 24.01.2000, kohaldatakse seda sõltumata sellest, kas töövahendid on võetud kasutusele enne või peale määruse jõustumist. Määruse rakendussätetes on kirjas, et kasutuses olevad töövahendid tuleb viia nõuetega vastavusse hiljemalt kolme aasta jooksul määruse jõustumisest arvates ning pärast määruse jõustumist kasutusele võetavad töövahendid peavad vastama käesolevatele nõuetele. Seega pidid pärast 24.01.2000 kasutuselevõetud töövahendid kohe vastama määruse nõuetele ja enne määruse jõustumist kasutusel olnud töövahendid pidid vastama nõutele hiljemalt 24.01.2003. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 5 lõike 1 kohaselt on töövahend masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend ning selle kasutamine ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda. Töövahendi kasutamisena mõeldakse sellega töötamist, selle käivitamist, seiskamist, transporti, teisaldamist, paigaldamist, parandamist, seadistamist, hooldust ja puhastamist. Töövahenditele ning nende kasutamisele ja kontrollimisele esitatavaid nõudeid puudutav töövahendi määrus on õigusakt, mida rakendatakse kõikidele töövahenditele kogu töötervishoiu ja tööohutuse seaduse rakendusalas, sõltumata ettevõtte tegevusalast või suurusest. Käesoleva juhendi eesmärk on olla abivahend eelkõige töövahendite kasutajatele töökohtades. Juhend on soovitusliku iseloomuga. Juhend on jagatud kahte ossa. Esimene osa sisaldab töövahendite ohutut kasutamist ja kontrollimist puudutavaid üldisi soovitusi ning teine osa tehnilist ohutust puudutavaid nõudeid. Juhendi koostamise aluseks on Soome tööinspektsiooni juhend nr 47 töövahendi kasutusmääruse kohaldamise soovitustega 2013. aastast ning Euroopa Komisjoni juhend masinadirektiivi 2006/42/EÜ kohaldamise kohta 2010. aastast.

6 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


I osa Töövahendi ohutu kasutamine 1. Töövahendi määruse kohaldamisala Töövahendi määruse kohaldamisala on määratud kindlaks töötervishoiu ja tööohutuse seadusega, mille § 1 käsitleb seaduse reguleerimisala. Töötervishoiu ja tööohutuse seadust, nagu ka töövahendi määrust kohaldatakse töötajate ja ametnike (edaspidi töötaja) tööle. Töötervishoiu ja tööohutuse seadust ja töövahendi määrust kohaldatakse muuhulgas:

• kaitseväelaste ja asendusteenistujate teenistustingimuste ning Politsei- ja Piirivalveameti, julgeolekuasutuste ja päästeasutuste töötajate töö kohta niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. Erandiks on töövahendi määruse 4. peatüki „Ajutiseks kõrgtööks ettenähtud töövahendite kasutamine” sätted, mida ei kohaldata tulekustutus- ja päästetööde tegemisel. Muid õigusakte, mis sätestaks töövahendite kasutamise osa teisiti, Eestis ei ole.

• kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega. Töövahendite osas vangistusseadus erisusi ette ei näe.

• õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal. Ehkki seadus viitab ainult õppepraktikale, on õige jälgida ka õppeasutuses kohapeal õppetöös kasutatavate töövahendite vastavust nõuetele ning nende nõuetekohast kasutamist ja kontrollimist. Õppetöö käigus ohtlikult töötamise kogemuse saanud õpilased ei oska tulevikus tööle asudes hinnata ohutut töökeskkonda ning võivad saada tervisekahjustuse. Soovitatav on õppeasutustes õppetööks kasutatavatel masinatel eeldada tavapärasest kõrgemat ohutustaset kasutajate nooruse ning samal ajal koosviibiva suure õpilaste arvu tõttu.

• juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle. • füüsilisest isikust ettevõtja tööle, kes peab igas tööolukorras tagama temale kuuluvate töövahendite, isikukaitsevahendite ja muude seadmete korrasoleku ja nõuetekohase kasutamise.

• perevanema lepingu alusel teenuse osutamisele. • tööpraktikale (töötule praktilise töökogemuse saamiseks tööandja juures osutatav tööturuteenus), avalikule tööle (ajutine tasuline töö, mis ei eelda kutse-, eri- ega ametialast ettevalmistust) ja tööharjutusele (töötule tööharjumuse taastamiseks või esmase tööharjumuse omandamiseks osutatav tööturuteenus). Kohtu poolt mõistetud ning kohtu või prokuratuuri poolt määratud üldkasuliku töö tegija töötingimused peavad olema võrdsed töö andja teiste samalaadi tööd tegevate töötajate töötingimustega ning kooskõlas töö- ja tervisekaitset reguleerivate õigusaktidega, sealhulgas töövahendi kasutamist sätestavatega. Seega kehtivad üldkasuliku töö tegija kasutusse antud töövahendile töövahendi määruse nõuded. TÖÖVAHENDI OHUTUS | 7


Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, tagab kasutajaettevõtja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kasutajaettevõtja juures. Seega on ka tööks sobivate töövahendite väljastamine ning nende kontrollimine kasutajaettevõtja kohustus.

2. Töövahendi määruse suhe teiste õigusaktide, direktiivide ja standarditega 2.1. Töövahendi määruse suhe töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste selle alusel kehtestatud määrustega Töövahendi määrus on kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 5 lõike 4 alusel ja kehtib kogu töötervishoiu ja tööohutuse seaduse rakendusalas. Kui tööohutust puudutavas muus õigusaktis on töövahendi konstruktsiooni, ohutu kasutamise või kontrollimise kohta olemas erisätted, kohaldatakse töövahendi määruse asemel vastavas ulatuses neid sätteid. Järgnevalt mõned näited töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrustes olevatest nõuetest töövahenditele. 08.12.1999. a määrusega nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” on sätestatud erinõuded välistöökohtadel kasutatavatele tõsteseadmetele, kaevandamis- ja transportmehhanismidele, masinatele, tehnilisele varustusele ning ehitustellingutele ja redelitele. 14.06.2007. a määruses nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” on sätted seinale või lakke paigaldatud seadmete ja eskalaatorite kohta. 18.06.2004. a määruses nr 223 „Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” on erinõuded mehaanilistele ja elektrilistele seadmetele ning masinatele, laadimisseadmetele ja veokitele, samuti töövahendite ja ohutusvahendite kontrollile ja hooldusele. 15.07.2003. a määruses nr 197 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas” on sätestatud plahvatuse ärahoidmise ja plahvatuskaitse nõuded ohtlikus kohas kasutatavatele seadmetele ja töövahenditele. 17.05.2001. a määruses nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” on erinõuded kalapüügi-, tõste- ja gaasiseadmetele ning muudele seadmetele.

8 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


Töövahendi määruse kohaldamisel tuleb arvestada muuhulgas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste järgmiste sätetega:

• töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud; • töövahend peab sobima tööülesande täitmiseks, vastama kasutaja kehamõõtmetele ning füüsilistele ja vaimsetele võimetele;

• puudega töötaja töövahendid tuleb kohandada tema kehalistele ja vaimsetele võimetele, mis seisneb töövahendi puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises;

• tööandja ennetustegevus terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks, kohandades töövahendeid ja -meetodeid tehnika arengule;

• töökeskkonna riskianalüüsi korraldamine, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid ning hinnatakse muuhulgas töövahendite kasutamisega seotud riske. Uus riskianalüüs tuleb korraldada, kui töövahendeid on vahetatud või uuendatud.

• tööandja on kohustatud koostama ohutusjuhendi kasutatava töövahendi kohta ning korraldama töötajale juhendamise ja väljaõppe. Juhendamist või väljaõpet peab vajalikus osas ja mahus kordama, kui tööandja annab töötaja kasutusse uue töövahendi või tehnoloogia;

• töötaja on kohustatud kasutama töövahendeid nõuetekohaselt ning hoiduma omavoliliselt lahtiühendamast, muutmast või eemaldamast töövahenditele paigaldatud ohutusseadiseid ning kasutama neid seadiseid nõuetekohaselt;

• välitöö tuleb korraldada nii, et töövahendid, mida töötajad tööd tehes kasutavad, ei ohustaks inimesi ega takistaks sõidukite liiklust;

• tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd muuhulgas uue tehnoloogia ja töövahendite valikul ja rakendamisel;

• võimaliku õnnetusjuhtumi puhuks on tööandja kohustatud määrama kindlaks töövahendite seiskamise ja väljalülitamise korra;

• töökeskkonnaspetsialistil on kohustus ja töökeskkonnavolinikul õigus keelata ohtliku töövahendi kasutamine, kui on tekkinud otsene oht töötaja elule või tervisele ning kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning Vabariigi Valitsuse 14.06.2007. a määruse nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” töötingimusi puudutavad sätted kehtivad ka töövahendite kasutamisel. Mainitud regulatsioon puudutab näiteks:

• ventilatsiooni (selle taseme määramisel arvestatakse muuhulgas kasutatavate seadmete hulka ja eripära);

• valgustust (valgustus peab tagama ohumärguannete ja hädaseiskamislülitite hea nähtavuse); TÖÖVAHENDI OHUTUS | 9


• temperatuuri (sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi);

• ohtlikke kemikaale (kui töövahendi kasutamisega kaasneb ohtliku suitsu, tolmu, gaasi, auru või vedeliku eraldumine koguses, mis võib töötaja tervist kahjustada, tuleb vältida heitme levikut töökeskkonda, tagada selle eemaldamine tekkekohast ja muutmine kahjutuks);

• müra (võimalikult madala müratasemega töövahendite valimine, töövahendi mürataseme vähendamine tehniliste abinõudega, töövahendite korrasoleku ja hoolduse tagamine);

• vibratsiooni (töötajale selliste töövahendite kasutada andmine, mille vibratsiooni suurus on teada ja on võimalikult väike, vibreerivate töövahendite korrasoleku ja hoolduse tagamine).

2.2. Töövahendi määruse suhe masinadirektiiviga Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on masin üks töövahendi liikidest. Masinaid puudutavaid nõudeid on ühtlustatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ning mida nimetatakse masinadirektiiviks. Masinadirektiivil on kaks eesmärki – võimaldada masinate vaba liikumine siseturul ja samas tagada kõrgetasemeline tervisekaitse ja ohutus ning see sisaldab kohustusi masina tootjale ja turustusvõrgustikule (importija, levitaja). Masin peab vastama lisaks masinadirektiivile ka kõikidele teistele sellega seotud tootedirektiividele või nende vastavatele siseriiklikes õigusaktides sätestatud nõuetele, näiteks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 2014/30/EÜ, mis käsitleb elektromagnetilise ühilduvuse alaste liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist (EMC-direktiiv), ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 2014/35/EÜ teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (LVD (madalpinge)-direktiiv). Masinadirektiiv on seotud majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.03.2012. a määrusega nr 23 „Nõuded masinale ja osaliselt komplekteeritud masinale, ohutusseadisele ja masinaga kaasnevale teabele ning masina ja osaliselt komplekteeritud masina vastavushindamise kord”, mis on kehtestatud toote nõuetele vastavuse seaduse alusel. Määruse § 1 lõige 1 sätestab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (ELT L 157, 09.06.2006, lk 24–86), kohaldamisalasse kuuluvad masinad, masinate vahetatavad seadmed, ohutusseadised, tõstmise abiseadised, ketid, trossid ja lindid, eemaldatavad jõuülekandemehhanismid; ning osaliselt komplekteeritud masinad peavad turule laskmiseks vastama nimetatud direktiivist tulenevatele nõuetele ning nende nõuetele vastavus peab olema nimetatud direktiivi kohaselt tõendatud.

10 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


Seega peavad ka Eestis turule lastavad masinad vastama masinadirektiivi nõuetele. Masinadirektiivi kohaselt on tootja või tema volitatud esindaja enne masina turule laskmist või kasutuselevõttu kohustatud muuhulgas:

• veenduma, et masinale tehakse riskihindamine; • veenduma, et masin vastab direktiivi lisas I sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;

• veenduma, et seadme tehniline info on kättesaadav ning et see tõendab seadme nõuetelevastavust;

• varustama seadme vajaliku teabega, näiteks juhenditega; • hoolitsema nõuetekohase vastavushindamise eest (lisas IV mainitud seadmete puhul vajadusel tüübikinnitusega seotud toimingute eest);

• koostama ja allkirjastama EÜ vastavusdeklaratsiooni ning veenduma, et see on seadmega kaasas;

• kinnitama seadme külge CE-märgise. Masinadirektiiv sisaldab kohustusi ka osaliselt komplekteeritud seadmete tootjatele. Enne osaliselt komplekteeritud seadme turule laskmist on tootja muuhulgas kohustatud kontrollima, et osaliselt komplekteeritud masinaga oleks kaasas ka paigaldusjuhend ja ühendamisdeklaratsioon. Tootja peab koostama ka nõuetekohased tehnilised dokumendid. Lisaks volitussätetele käsitleb toote nõuetele vastavuse seadus ka kohaldamist, tootele esitatavaid nõudeid ja ettevõtja kohustusi, vastavushindamist, vastavushindamisasutuste akrediteerimist, tehnilist normi ja standardit, turujärelevalvet ja järelevalvet vastavushindamisasutuste üle ning vastutust kohustuste rikkumisel, millega tuleb määruse kohaldamisel arvestada.

2.3. Töövahendi määruse suhe standarditega Masinadirektiivi nõuete täitmise lihtsustamiseks on koostatud harmoneeritud standardid. Standardid on mõeldud masinate projekteerijatele. Kui masin projekteeritakse ja ehitatakse igas etapis vastavalt harmoneeritud, kõiki masina ohutegureid arvestavatele standarditele, leitakse, et masin vastab masinadirektiivi ja seda jõustavate siseriiklike õigusaktide nõuetele. Erinevalt masinadirektiivist ei ole vastavaid standardeid töövahendeid käsitlevate õigusaktidega seostatud. Töövahendi määruse rakendusalas oleva kasutatava masina ohutust planeerides ja teostades tuleb aga kasutada abivahendina standardites väljakäidud ohutuslahendusi. Sellega tagatakse, et ohutustase masina elueal ei lange ning uute standardite ohutuslahendusi rakendades suudetakse käia ohutustaseme järkjärgulise tõusmise korral ajaga kaasas. Kasutusel olevate masinate tehnilist ohutust käsitletakse käesoleva juhendi II osas. TÖÖVAHENDI OHUTUS | 11


2.4. Töökeskkonda puudutavad direktiivi Tööohutust puudutavad Euroopa Liidu direktiivid on siseriiklikule seadusandjale mõeldud tegevusjuhised. Need sisaldavad eesmärgistatud miinimumnõudeid. Meetodid direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamiseks määratakse kindlaks siseriiklikult. Seetõttu jõustatakse direktiivid siseriikliku seadusandlusega. Siseriiklikus seadusandluses on võimalik rakendada ka direktiivide nõuete tasemest kõrgemat ohutustaset. Näiteks on Eestis rangemad nõuded inimeste tõstmisele tõsteseadmetega. Töökeskkonda puudutavad direktiivid on jõustatud Eestis töötervishoiu ja tööohutuse seadusega ning Vabariigi Valitsuse ja sotsiaalministri määrustega. Tähtsaim töökoha töötingimusi puudutav direktiiv on nn töökeskkonna raamdirektiiv (89/391/EMÜ). Direktiivis sätestatakse üldised töökeskkonnaalased eesmärgid, mille järgimine on töökohal kohustuslik. Direktiiv sisaldab ka tööandja ja töötajate põhikohustusi. Direktiivi põhimõtteid on arvestatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduses. Euroopa Liidus on mitmeid töökeskkonnaalaseid direktiive, mida nimetatakse üksikdirektiivideks raamdirektiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses. Järgnevalt loetelu nendest direktiividest koos nende rakendamiseks Eestis kehtivate analoogiliste määrustega.

• direktiiv 89/654/EMÜ töökohale esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (esimene üksikdirektiiv raamdirektiivi tähenduses) ja Vabariigi Valitsuse 14.06.2007. a määrus nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”;

• direktiiv 2009/104/EÜ töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (teine üksikdirektiiv raamdirektiivi tähenduses) ja Vabariigi Valitsuse 11.01.2000. a määrus nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”;

• direktiiv (89/656/EMÜ) töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuete kohta (kolmas üksikdirektiiv raamdirektiivi tähenduses) ja Vabariigi Valitsuse 11.01.2000. a määrus nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord”;

• direktiiv (90/269/EMÜ) tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta, mis käsitlevad raskuste käsitsi teisaldamist, millega kaasneb eelkõige töötajate seljavigastuse oht (neljas üksikdirektiiv raamdirektiivi tähenduses) ja Sotsiaalministri 27.02.2001. a määrus nr 26 „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”;

• direktiiv (90/270/EMÜ) kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv raamdirektiivi tähenduses) ja Vabariigi Valitsuse 15.11.2000. a määrus

12 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”;

• direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv raamdirektiivi tähenduses) ja Vabariigi Valitsuse 15.12.2005. a määrus nr 308 „Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”;

• direktiiv 2000/54/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (seitsmes üksikdirektiiv raamdirektiivi tähenduses) ja Vabariigi Valitsuse 05.05.2000. a määrus nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”;

• direktiiv 92/57/EMÜ tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete rakendamise kohta ajutistel või liikuvatel ehitustööplatsidel (kaheksas üksikdirektiiv raamdirektiivi tähenduses) ja Vabariigi Valitsuse 08.12.1999. a määrus nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”;

• direktiiv 92/58/EMÜ töökohas kasutatavate ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide miinimumnõuete kohta (üheksas üksikdirektiiv raamdirektiivi tähenduses) ja sotsiaalministri 30.11.1999. a määrus nr 75 „Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas”;

• direktiiv 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (kümnes üksikdirektiiv raamdirektiivi tähenduses) ja Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määrus nr 95 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks”;

• direktiiv 92/91/EMÜ puurides maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta (üheteistkümnes üksikdirektiiv raamdirektiivi tähenduses) ja Vabariigi Valitsuse 18.06.2004. a määrus nr 223 „Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”;

• direktiiv 92/104/EMÜ maa peal ja maa all maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta (kaheteistkümnes üksikdirektiiv raamdirektiivi tähenduses) ja Vabariigi Valitsuse määrus 18.06.2004. a nr 223 „Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”;

• direktiiv 93/103/EÜ kalalaevade pardal kohaldatavate tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete kohta (kolmeteistkümnes üksikdirektiiv raamdirektiivi tähenduses) ja Vabariigi Valitsuse 17.05.2001. a määrus nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”;

• direktiiv 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (neljateistkümnes üksikdirektiiv raamdirektiivi tähenduses) ja Vabariigi Valitsuse 20.03.2001. a määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”; TÖÖVAHENDI OHUTUS | 13


• direktiiv 1999/92/EÜ plahvatusohtlikust keskkonnast potentsiaalselt ohustatud töötajate ohutuse ja tervisekaitse parandamise miinimumnõuete kohta (viieteistkümnes üksikdirektiiv raamdirektiivi tähenduses) ja Vabariigi Valitsuse 15.07.2003. a määrus nr 197 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas”;

• direktiiv 2002/44/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (vibratsioon) tulenevate riskidega (kuueteistkümnes üksikdirektiiv raamdirektiivi tähenduses) ja Vabariigi Valitsuse 12.04.2007. a määrus nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord”;

• direktiiv 2003/10/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega (seitsmeteistkümnes üksikdirektiiv raamdirektiivi tähenduses) ja Vabariigi Valitsuse 12.04.2007. a määrus nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord”;

• direktiiv 2006/25/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (tehislik optiline kiirgus) tulenevate riskidega (üheksateistkümnes üksikdirektiiv raamdirektiivi tähenduses) ja Vabariigi Valitsuse 08.04.2010. a määrus nr 47 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded tehislikust optilisest kiirgusest mõjutatud töökeskkonnas, tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse mõõtmise kord”;

• direktiiv 2013/35/EL mis käsitleb töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõudeid seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega (kahekümnes üksikdirektiiv raamdirektiivi tähenduses), millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/40/EÜ, ning Vabariigi Valitsuse 01.04.2016. a määrus nr 44 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnale, elektromagnetväljadega kokkupuute piirnormid ja rakendusväärtused ning elektromagnetväljade mõõtmise kord“.

14 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


2.5. Kaupade vaba liikumist puudutavad direktiivid Tööohutust mõjutavad lisaks töötingimusi puudutavatele direktiividele ka kaupade vaba liikumisega seotud direktiivid. Direktiivide eesmärk on kaupade vaba ringlus ja tehingute takistuste kõrvaldamine. Direktiivid eeldavad erinevates liikmesriikides kehtivate erinevate tootenõuete ühtlustamist. Direktiivis sätestatud kohustused on suunatud kaupade tootjatele. Direktiividega määratakse kindlaks turule lastavate kaupade omadused kasutaja tervise ja ohutuse seisukohast. Tööohutuse valdkonnas on tähtsaimateks kaupade direktiivideks ja määrusteks järgmised:

• direktiiv 2006/42, mis käsitleb masinaid; • direktiiv 2014/34 plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta;

• määrus 2016/425, mis käsitleb isikukaitsevahendeid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/686/EMÜ;

• määrus 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur (REACH-määrus);

• määrus 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (CLP-määrus). Eesti seadusandluses on olemas direktiividele vastavad määrused. Direktiivi 2006/42 kohta on majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.03.2012. a määrus nr 23 „Nõuded masinale ja osaliselt komplekteeritud masinale, ohutusseadisele ja masinaga kaasnevale teabele ning masina ja osaliselt komplekteeritud masina vastavushindamise kord” ning direktiivi 2014/34 kohta majandus- ja taristuministri 19.02.2015. a määrus nr 11 „Plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavale seadmele ja kaitsesüsteemile esitatavad nõuded ning vastavushindamise kord”. Euroopa Liidu määrused on liikmesriikides vahetult kohaldatavad. Erinevalt direktiivist pole määrust vaja seadusega Euroopa Liidu liikmesriigi siseriiklikku õigusse üle võtta, määrus kohaldub otse kõikides liikmesriikides. TÖÖVAHENDI OHUTUS | 15


3. Töökohaga seotud nõuded 3.1. Tööandja ülesanded ja vastutus Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning töövahendi määrus kohustavad tööandjat arvestama töövahendite ohutusega selle valimisel ning kasutamisel, muuhulgas: • transpordil; • paigaldamisel;

• • • • • •

kokkupanekul; kasutusele võtmisel; kasutaja juhendamisel; töötamisel; käivitamisel; seiskamisel;

• • • • • •

teisaldamisel; parandamisel; seadistamisel; hooldusel; puhastamisel; kontrollimisel.

Töövahendi määrus ei reguleeri masinate ja teiste töövahendite tootjate, maaletoojate või teiste turule laskjate või edasiandjate kohustusi. Tööandja kohustusi tutvustab järgnev skeem

TÖÖANDJA Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine Töötervishoiu ja Töövahendi sobivus tööle ja töökohale Töövahend, tööohutuse seadus Kasutaja juhendamine ja väljaõpe mis võib olla CEning määrused (näiteks märgistusega masin, Riskianalüüs töövahendi, töökoha, millega on kaasas kuvari, isikukaitsevahendite, Sisekontroll kasutusjuhend ning müra, vibratsiooni, Ohutusjuhend vastavusdeklaratsioon ohtlike kemikaalide, Töövahendi kontrollimine elektromagnetväljade Isikukaitsevahendite valik ja kasutamine kohta) Nõuetele vastavuse tagamine Ohutu kasutamise tagamine

16 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


3.2. Riskianalüüs ja -hindamine Tööandja kohustus on hoolitseda töökeskkonnas töötervishoiu ja tööohutuse eest. Ka ennetustegevus kuulub tööandja kohustuste hulka. Töötaja kasutusse antav töövahend peab sobima tööülesande täitmiseks ning seda tuleb hoida sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel. Töötaja kasutusse antava töövahendi valikul peab tööandja võtma arvesse töö laadi, töökoha töötingimusi ning töövahendi kasutaja füüsilisi ja vaimseid võimeid. Kui ohutust ei ole võimalik täielikult tagada, tuleb rakendada sobivaid abinõusid terviseriski optimaalseks vähendamiseks. Töövahendite ohutust tuleb analüüsida ja hinnata süstemaatiliselt. Sellega tuleb arvestada eriti tootmise ja töömeetodite muutmise korral. Ohutuse hindamisel tuleb pöörata tähelepanu töövahendi ja selle liikuvate osade, väliskonstruktsiooni, füüsikaliste ja keemiliste omaduste, automaatsete funktsioonide, elektri ning konkreetse töö ja töötingimustega seotud ohtudele ja kahjudele. Tööandja peab olema teadlik töös ja töökohal esinevatest ohutust mõjutavatest ning tervist ohustavatest või kahjustavatest asjaoludest. Prioriteediks on ohtude täielik tuvastamine ja kõrvaldamine. Ohtude analüüsimist, tuvastamist ja hindamist puudutavad sätted põhinevad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõigetel 3−5. Eesmärk on, et kõik võimalikud ohutegurid töökohal tuvastatakse põhjalikult. Selline tegevus peab olema planeeritud ja regulaarne. Tähtis on täiendava riskianalüüsi läbiviimine töövahendi või tehnoloogia vahetamise või uuendamise korral. Kui töövahendi kasutamine põhjustab ohtu, peab tööandja võtma ohu kõrvaldamiseks viivitamatult kasutusele kõik vajalikud meetmed. Oht tuleb eelkõige kõrvaldada töövahendi konstruktsiooni või töökeskkonnaga seotud tehniliste meetmete abil. Sellisteks meetmeteks on ohualasse sisenemist takistavad või enne ohualasse jõudmist ohtlike osade liikumist seiskavad seadised. Kui ohtu ei ole võimalik tehniliste meetmete abil kõrvaldada, tuleb tagada töövahendi ohutu kasutamine juhendamise ja väljaõppe, ohumärguannete ja isikukaitsevahendite kasutamisega. Selliseks olukorraks võib olla töötaja kaitsmine töövahendi tekitatava müra eest. Kui tehniliste meetmetega ei saa mürataset piisavalt vähendada, pannakse masinale ohumärgistus kuulmiskaitsevahendite kasutamise kohustuslikkusest, väljastatakse töötajale kuulmiskaitsevahendid ning juhendatakse teda, kuidas neid kasutada ja millise tervisekahjustuse võib põhjustada isikukaitsevahendi mittekasutamine. Kindlasti ei tohi tehnilisi meetmeid asendada juhendamise ja väljaõppega olukorras, kui soovitakse kasutada töövahendit ilma valmistaja ette nähtud kaitseseadiseta ning arvatakse, et ohutuse tagab täiendav juhendamine ja töötaja ettevaatlikkus. TÖÖVAHENDI OHUTUS | 17


Riskianalüüsi põhjal on tööandja kohustatud kõrvaldama avastatud ohud või muutma need võimalikult minimaalseks, kuid siiski vähemalt seadusega ettenähtud tasemele. Töötervishoiu ja -ohutuse juhtimine hõlmab peale riskianalüüsi ning ohtude kõrvaldamise või vähendamise veel sisekontrolli, mille käigus hinnatakse ohutusmeetmete toimivust ja mille põhjal saadakse tagasisidet uue riskianalüüsi koostamiseks. Et töövahendite riskianalüüs sõltuks võimalikult vähe hindaja subjektiivsusest, tuleks kasutada selleks abivahendina masinate riskihindamise läbiviimiseks koostatud standardit EVS-EN ISO 12100 „Masinate ohutus: Projekteerimise, riskide hindamise ja riskide vähendamise üldised põhimõtted”. Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel puuduvad enamasti ressursid töövahendite, eriti masinatega seotud ohtude tuvastamiseks ja hindamiseks. Sellisel juhul on vaja kaasata spetsialiste väljastpoolt ettevõtet.

3.3. Riski kõrvaldamine või vähendamine Kui töövahendi kasutamisega kaasneb oht, on tööandja kohustuseks võtta riski kõrvaldamiseks viivitamatult kasutusele vajalikud meetmed. Masinadirektiivi kohaselt on oht vigastuse või tervisekahjustuse võimalik allikas. Oht võib olla kas masina ettenähtud kasutamise ajal pidevalt esinev (näiteks ohtlike liikuvate osade liikumine, elektrikaar keevitamisel, ebaergonoomiline tööasend, müra, kõrge temperatuur) või ootamatult esineda võiv (näiteks plahvatus, muljumisoht tahtmatu/ootamatu käivitumise tagajärjel, väljapaiskumine purunemise tagajärjel, kukkumine kiirenduse/pidurduse tagajärjel). Riskina käsitletakse ohuolukorras tekkida võiva vigastuse või tervisekahjustuse tõenäosuse ja raskuse kombinatsiooni. Riskide vältimisel või vähendamisel kasutatakse nn kolmeastmelist meetodit. Põhimõte on ära toodud ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduses. Kolmeastmelisele meetodile vastav tähtsusjärjekord: 1. riskid kõrvaldatakse eelkõige töökorralduslikke abinõusid kasutades ja 2. kui sellisel moel ei ole võimalik riske kõrvaldada või piisavalt vähendada, võetakse kasutusele tehnilised ühiskaitsevahendid ning 3. viimasel juhul kasutatakse muid ohutusmeetmeid, näiteks juhendid, koolitused, ohutusmärgid ja isikukaitsevahendid. Näiteks tugeva müratasemega kompressori puhul tuleb esmase abinõuna korraldada töö

18 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


nii, et kompressoriga samas ruumis ei ole kellegi töötamiskohta. Kui sellist ruumi ei ole, võib kompressori paigaldada samasse ruumi, kus on töötamiskohad, kuid siis kasutatakse tehnilist ühiskaitsevahendit – kompressor eraldatakse ruumist mürasummutusseinaga. Alles kolmandana, kui kahte esimest ei ole võimalik kasutada, tagatakse töötajale, kes peab töötama kompressori tekitatud tugeva müra keskkonnas, kuulmiskaitsevahendite kasutamise võimalus.

3.4. Töövahendi soetamine, kasutuselevõtt ja dokumentatsioon 3.4.1. Töövahendi soetamine ja kasutuselevõtt Töötervishoiu ja tööohutuse seadus näeb ette, et tööandja teostab töökohal regulaarselt sisekontrolli ja tunneb tööohutusega seotud põhiteemasid ning oma valdkonna õigusakte ja ohutusnõudeid. Töövahendeid soetades peab tööandja veenduma selles, et töökohale soetatakse ainult selliseid töövahendeid, mis vastavad neid puudutavatele nõuetele ja on ohutud. Tööandja peab ka töövahendi tootja poolt antud juhiste põhjal veenduma, et töövahend sobiks konkreetseks otstarbeks ja et seda oleks võimalik konkreetse töö puhul ohutult kasutada. Lisaks sellele, et töövahend peab olema oma tehniliste omaduste poolest nõuetekohane, peab tööandja võtma enne töövahendi kasutusse andmist arvesse ka järgmist:

• töövahendi reaalsed kasutustingimused;

• töövahendi kasutusotstarve ja töövõtted, eriti tuleb arvestada erandlike tingimuste ja töövõtetega;

• töö iseloom; • töövahendi kasutamisega kaasnevad • • • •

ohud; töökoha eritingimused; ergonoomika põhimõtted; kasutaja teadmised ja oskused; töövahendi kontrollimise vajadus.

TÖÖVAHENDI OHUTUS | 19


3.4.2 Masina dokumentatsioon Uusi masinaid töökohale soetades peab tööandja veenduma, et masinaga on kaasas kasutusjuhend ning vastavusdeklaratsioon ja et sellel oleks CE-märgis. Masina vastavusdeklaratsioonil kinnitab tootja, milliste direktiivide nõuetele seade vastab ja milliseid standardeid on seadme projekteerimisel järgitud. CE-märgisega kinnitab tootja, et ta on järginud seadme projekteerimisel ja tootmisel kehtivaid olulisi tervishoiu- ja ohutusnõudeid. Kõik töövahendid ei kuulu masinadirektiivi või muu CE-märgist eeldava regulatsiooni alla. Käte jõul töötavate seadmete puhul kuuluvad masinadirektiivi alla ainult lasti tõstmiseks ja langetamiseks mõeldud seadmed. Sellised masinad on näiteks käsiajamiga tõstukid ja kraanad, tõsteseadmed, tõstealused, kaubaaluste tõstukid ning mobiilsed tõstmise tööplatvormid. Selle määratluse alla ei kuulu seadmed, millega ei tõsteta raskusi, vaid millega lihtsalt hoitakse neid teataval kõrgusel. Kasutusjuhend sisaldab juhiseid ja ohutusteavet ning peab olema potentsiaalsele lõppkasutajale arusaadavas Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi ametlikus keeles. Ainult nendel masinatel, mis on tehtud turul kättesaadavaks tarbijale tarbijakaitseseaduse mõistes (füüsilisele isikule, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema majandus- või kutsetegevusega), peavad olema kaasas vähemalt eestikeelsed juhised ja ohutusteave. Laialdasemalt kasutatavatel masinatel on tavaliselt eestikeelne kasutusjuhend olemas. Kuid spetsiifilisemaid, eestikeelse kasutusjuhendita masinaid ostes tuleb tagada, et töötajale edastatakse teave selle masinaga töötamise kohta talle arusaadavas keeles ning vajadusel tuleb kasutusjuhend tõlkida. Nõuetekohaste kasutusjuhendite edastamine koos seadmega on selle tootja ja levitaja ülesanne. Ka kasutatuna ostetava töövahendi kohta tuleb kasutusjuhend kaasa küsida. Ilma kasutusjuhendita seadme kasutamine ei ole keelatud, kuid selle puudumisel on keerulisem koostada ohutusjuhendit ja hinnata seadme vastavust töövahendi määrusele. Masina kasutusjuhendi sisu puudutavad nõuded on toodud masinadirektiivi lisa 1 punktis 1.7.4.2. Juhend peab sisaldama muuhulgas:

• masina kasutuselevõtu ja kasutamise juhiseid ja vajaduse korral ka operaatorite koolitamise juhiseid;

• juhiseid kasutajate rakendadavate kaitsemeetmete kohta, sealhulgas näiteks vajaduse korral isikukaitsevahendite, täiendavate ekraanide ja piirete kasutamise kohta töökohas või teatavate ülesannete koolitatud ja volitatud operaatoritele täitmiseks jätmise kohta;

20 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


• juhised tegutsemiseks õnnetuse või masinarikke korral ja kui on tõenäoline, et toimub lukustumine, siis meetod seadmete ohutuks vabastamiseks;

• kasutaja sooritatavate seadistamis- ja hooldustoimingute kirjeldused ning ennetavad hooldusmeetmed, mille rakendamist tuleb jälgida;

• juhendid ohutuks seadistamiseks ja hoolduseks, sealhulgas kaitsemeetmed, mida nende toimingute ajal rakendama peaks. Tööandja ülesanne on veenduda, et igasuguse töövahendiga seotud tegevuse, näiteks paigaldamise, kasutamise, hooldamise, korrashoiu ja kontrollimise puhul arvestatakse tootja juhistega. Töövahendit tohib kasutada ainult sellisteks töödeks ja sellistes tingimustes, milleks tootja on töövahendi ette näinud. Näiteks kuivades ruumides kasutamiseks mõeldud masinat ei tohi kasutada niisketes ruumides või plahvatusohtlikus keskkonnas kasutamiseks mõeldud masin peab vastama ATEX-direktiivile (2014/34/EL). Tarbijate kasutusse mõeldud masinad ei talu tingimata professionaalset kasutamist, sisetingimustesse mõeldud masinad ei sobi väljas kasutamiseks, Lõuna-Euroopas kasutamiseks mõeldud masinad ei sobi sellisena tingimata Põhja-Euroopa tingimustesse (näiteks teraskonstruktsioonide külmakindlus võib olla ebapiisav). Tootja koostatud kasutusjuhendites on vajaduse korral pööratud tähelepanu ka sellistele võtetele, kuidas töövahendit ei tohi kasutada. Tootja hoiatab oma juhendites teadaolevate ennetatavate väärkasutuste eest. Töövahendi tootja võib kasutusjuhendis teatada, et ainult temal või tema volitatud isikul on õigus sooritada teatud toiminguid, näiteks remonttöid. Tootja kirjutab lahti, milliseid tegevusi tohib kasutuselevõtu, hooldamise, korrashoiu ja remondi puhul kasutaja ise teha. Kasutusjuhend on oluline infoallikas töövahendi ohutusjuhendi koostamiseks. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 3 lõike 1 punkti 14 kohaselt on tööandja kohustatud koostama ohutusjuhendi kasutatava töövahendi kohta. Töövahendi määruse § 1 lõike 7 kohaselt arvestab tööandja ohutusjuhendi koostamisel valmistaja antud kasutusjuhendiga. Kui kasutusjuhendis olevad juhised ei ole piisavad ohutuse tagamiseks, peab tööandja vajaduse korral ohutusjuhendit täiendama, näiteks olukorras, kus töökohal või töökeskkonnas esineb selliseid tingimusi, mida tootja ei võinud ette näha.

TÖÖVAHENDI OHUTUS | 21


Kui kasutusjuhend ei ole tööandjale kättesaadav, on tööandja kohustuseks ikkagi koostada ohutusjuhend, võttes aluseks näiteks analoogiliste töövahendite kättesaadavad kasutusjuhendid ja töövahendi kasutamisel saadud kogemused. Kui tööandjal endal ei ole piisavat oskusteavet, tuleb kasutada ohutusjuhendite koostamisel asjatundjate abi väljastpoolt ettevõtet. Juhendid peavad olema arusaadavad töötajatele, keda teema puudutab, ja neile vajaduse korral kättesaadavad olema. Uue töövahendi kasutamisel tuleb töötaja töötamist jälgides veenduda, et ta oskab juhendist kinni pidada, ja alles seejärel lubada iseseisvale tööle.

3.5. Juhendamine ja väljaõpe Töövahendi määruse sätted, mis hõlmavad juhendamist ja väljaõpet. § 1 lõige 6 – Tööandja tagab kasutajale töövahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ja ohutusalase juhendamise. Ohutusalane juhendamine peab hõlmama: 1) teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda töövahendi kasutamisega ning selle kasutamisest saadud kogemusi; 2) abinõusid, mida tuleb rakendada kasutaja ja teiste töökeskkonda lubatud isikute ohutuse tagamiseks; 3) teavet töötamiskohal või selle lähedal olevatest suurema ohuga töövahenditest; 4) teavet igasugustest muudatustest töökeskkonnas, mis suurendavad töötaja poolt kasutatava või tema lähedal asuva töövahendi ohtlikkust; 5) juhiseid tegutsemiseks õnnetusohu korral. § 1 lõige 7 – Kasutatavate töövahendite ohutusjuhendid koostab ja kinnitab tööandja kirjalikult, arvestades valmistaja poolt antud kasutusjuhendit. § 1 lõige 8 – Surve- ja tõsteseadmete, liikurmasinate ja teiste suurema ohtlikkusega töövahendite kasutajatele peab tööandja korraldama eriväljaõppe ja vajadusel perioodilisi täiendõppeid. § 1 lõige 9 – Juhendamist ja väljaõpet tuleb korrata, kui töövahendeid vahetatakse või uuendatakse. Andmed töötaja juhendamise ja väljaõppe kohta registreeritakse. § 1 lõige 5 – Töötaja on kohustatud teatama tööandjale igast töövahendi rikkest ja puudusest, mis ilmneb selle kasutamisel. § 7 lõige 9 – Kui töövahendi kasutamise puhul on tõenäoline, et see võib kasutajat ohustada või tema tervist kahjustada, peab tööandja tagama, et sellist töövahendit kasutab, hooldab, parandab, seadistab ja puhastab ainult see töötaja, kellele see on tehtud tööülesandeks ja kes on saanud sellekohase väljaõppe.

22 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


Töövahendi ohutu kasutamine eeldab, et töötaja tunneks õigeid ja ohutuid töövõtteid ja et juhendamine ja väljaõpe oleks planeeritud ning süsteemne. Tööandja peab töötajat juhendama ja korraldama väljaõppe, mis sisaldab eelkõige töövahendi:

• • • • • • •

õiget ja ohutut kasutamist; vajadusel paigaldamist; kasutuselevõttu (näiteks oskust hinnata töövahendi sobivust tehtavale tööle); vajadusel seadistamist, reguleerimist, veaotsingut ja kontrollimist; ettenähtava väärkasutuse vältimist (kui ohtu ei ole võimalik muul moel eemaldada); remontimist ja hooldust; vajadusel lahtivõtmist ja kasutuselt eemaldamist.

Piisavaks juhendamiseks võib pidada, kui selle tulemusel töötaja:

• • • •

oskab töövahendit õigesti kasutada; tunneb töövahendiga kaasnevaid võimalikke ohte; teab, kuidas tegutseda töövahendiga seotud ohuolukorras; oskab hinnata, millal on vaja lisateavet ja teab, kust seda saab.

Tööandja peab veenduma, et töötajad oleksid teadlikud neid puudutavatest ohtudest ja oma töökeskkonnas kasutatavatest töövahenditest tulenevatest ohtudest, sõltumata sellest, kas nad ise neid töövahendeid kasutavad või mitte. Juhendades peab tööandja arvestama töövahendite kasutamisest saadud kogemustega. Juhendamine peab sisaldama ka kasutatavate ohumärguannete tutvustamist. Töötajale tehtud juhendamist ja väljaõpet tuleb vajadusel korrata. Töötaja peab järgima talle antud juhiseid ning olema töövahendi kasutamisel ettevaatlik ja hoolikas. Töötaja on kohustatud teatama tööandjale igast töövahendi rikkest ja puudusest, mis ilmneb selle kasutamisel. Ohutusjuhendi olemasolu ning töötajate juhendamine ja väljaõpe on kohustuslikud ka lühiajaliselt kasutatavate, näiteks renditud töövahendite kasutamisel. Asjakohane on renditud töövahendi puhul ka selle kasutusjuhendi olemasolu. Tööandja koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendid töövahendite kohta peavad olema eesti keeles. Tööandja ülesanne on hankida vajaduse korral töötajatele juhendid ka teistes keeltes. Tööandja koostatud ohutusjuhendid peavad olema kirjalikud ja selles olev teave peab olema töötajatele kergesti arusaadavas vormis. Arvestada tuleb iga kasutaja vallatava keelega, mis tähendab praktikas seda, et eesti keelt mittevaldava töötaja puhul tuleb kasutada muid juhendamise võimalusi, millega tagatakse, et ta oleks juhendamise sisust aru saanud. Tööandja peab veenduma, et juhendid oleksid ajakohased ja neisse tehtavatest muudatustest teavitatakse kõiki, keda muudatused puudutavad. TÖÖVAHENDI OHUTUS | 23


4. Eri liiki töövahendile esitatavad lisanõuded 4.1. Liikuvad töövahendid Töövahendi määrus sisaldab nõudeid ka liikuvate töövahendite konstruktsioonile ja kasutamisele. Mis liikuvad töövahendid on, ei ole määruses täpsemalt määratletud. Enamasti mõeldakse liikuva töövahendi all kas oma energiavarustusega või ilma selleta liikuvat, pukseeritavat, teisaldatavat või liigutatavat töövahendit. Selle all mõistetakse näiteks liikuvat sõidukit, traktorit, mootortõstukit või muud liikuvat töömasinat, näiteks ekskavaatorit, metsatöömasinat, teehöövlit, kombaini, murutraktorit või muud ratastel või muul analoogsel moel liikuvat või liigutatavat seadet. Liikuvaid töövahendeid saab eristada juhtimisviisi järgi. Seega

• võib liikuval töövahendil olla masinaga kaasa sõitev juht, kes võib kas istuda või seista; • võib liikuv töövahend olla käies juhitav; • võidakse liikuvat töövahendit juhtida eemalt kaugjuhtimise teel.

Liikuva töövahendi külge võib kinnitada ka seadme, mille abil sellega tööd tehakse. Kui masin või seade on projekteeritud ja ehitatud ühest kohast teise liikumiseks, loetakse seda sõidukiks. Näiteks võib ATV olla nii sõiduk kui ka liikuv töövahend. Reaalselt otsustatakse kasutamise ja riskianalüüsi põhjal, kumba gruppi see kuulub. Nõuded Eesti teedel liikluses osalevate sõidukite kasutamiseks on sätestatud liiklusseaduses.

4.1.1. Liikuvast töövahendist tulenevad ohud ja nende eest kaitsmine Töövahendi määruse sätted, mis hõlmavad liikuvat töövahendit. § 10 lõige 2 – Liikuva töövahendi kasutamisel töötamisalal tuleb täita liiklusohutuse nõudeid. § 10 lõige 3 – Liikluskorraldusega tuleb tõkestada jalgsi liikuvate töötajate ja teiste isikute pääs liikuva töövahendi töötamisalale. Kui tööprotsessi läbiviimine pole jalgsi liikuvate töötajate juuresolekuta võimalik, tuleb rakendada abinõusid, vältimaks nende vigastamist töövahendi poolt. § 10 lõige 4 – Töötajate vedu mehaanilisel töövahendil on lubatud ainult juhul, kui töövahend on varustatud sõitjate ohutust tagavate vahenditega. Kui tööd tehakse töövahendi liikumise ajal, tuleb valida töövahendi selline kiirus, mis tagab töötajate ohutuse. § 10 lõige 5 – Sisepõlemismootoriga töövahendit ei tohi kasutada töötamisalal, kus ei ole töötajate ohutuse tagamiseks piisavalt värsket õhku. Õigusaktide kohaldamisel tuleb hinnata, kas kõnealuse töö puhul on liikuvat töövahendit kasutades olemas oht või võimalik oht, mida saab määruse nõuetega ennetada. Ohtudeks võivad olla näiteks masinate sees olevatele töötajatele suunatud oht, mis võib tuleneda

24 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


näiteks ratastest või roomikutest, iseliikuva masina ja käitatava masina vahelisest energiaülekandest ning jõuülekandeseadme vigastustest ja masina ümberminekust. Liikuva töövahendi ümberminekust tuleneva ohu hindamisel tuleb hinnata, kas seade võib kukkuda ainult külili või täiesti kummuli minna. Kui hindamise tulemusel selgub, et töövahend võib ümber minna, peab see olema varustatud kaitsekonstruktsiooniga, mis hoiaks ära töövahendi ümberminekuga kaasnevad ohud. Ümberminekuohtu hinnates tuleb arvestada masina kaalu, konstruktsiooni, kiiruse, pööramisraadiuse, sellega ühendatava seadme raskuspunkti ja püsivuse ning tingimustega, kus masinat kasutatakse, näiteks pinnase kvaliteedi ja kallakutega, laadimissillal sõitmisega, aastaaja ja teetingimustega. Liikuvaid töövahendeid, näiteks tõstukeid soetades tuleb pöörata tähelepanu töövahendi stabiilsusomadustele, näiteks autolaaduri külgstabiilsusele. Tähtsamateks stabiilsust parandavateks teguriteks on piisav ratastevaheline laius, suur teljevahe, neljarattalisus, ja raskuskeskme allapoole toomine. Samuti tuleb igaks tööks valida piisavalt võimas töövahend. Liikuvate töövahendite puhul on sageli probleemiks juhikabiini viivate ligipääsude puudulik planeerimine ning ligipääsude seisukord (vigastused ja libedus) ja kasutamise ebamugavus. Juhikabiini pääsemist lihtsustavad õiges mõõdus jalatoed ja käsipuud. Jalatugede materjali valiku ja konstruktsiooniga on võimalik ennetada libisemist ning pinnase ja lume kogunemist nendele. Kui nähtavus juhi istmelt ei ole töö ohutuse tagamiseks piisav (näiteks prügiauto või minikallurite taha), tuleb varustada töövahend nähtavust parandavate lisaseadmetega. Sellisteks lisaseadmeteks võivad olla tahavaatepeeglid, kaamerad jms, millega on võimalik parandada nähtavust nn pimedates nurkades. Mitme liikuva töövahendi kasutamisel kohtades, kus nende liikumisteed ristuvad, on soovitatav kasutada paikseid kumerpeegleid. Need võivad olla paigaldatud seinale või postile. Sel juhul näeb juht enne teede ristumiskohale väljasõitmist kas teist liikujat (nii tõstukit kui ka jalakäijat) pole läheduses. Kui tehnilised abivahendid ei taga piisavat nähtavust, tuleb kasutada signaliseerijat, kes on masina kõrval ja näeb ka masina taha ning juhendab juhti.

Pilt 1. Siseruumi seinal olev kumerpeegel, mis võimaldab näha ka n-ö nurga taha.

TÖÖVAHENDI OHUTUS | 25


4.1.2. Kaitsekonstruktsiooni puudutavad nõuded Kaitsekonstruktsioon võib olla kaitse ümbermineku vastu (ROPS – roll-over protective structure) või kaitse kukkuvate esemete eest (FOPS – falling object protective structure). Ümbermineku vastu kaitsev konstruktsioon peab olema selline, et töötajale jääks seadme ümber kukkudes või külili minnes piisavalt turvalist ruumi. Sellisteks kaitsekonstruktsioonideks on turvakaared ja -raamid ning -kabiin. Turvakabiin ja -raam peavad olema tugeva struktuuriga ning nii ehituselt, materjali valikult kui ka valmistusviisilt kasutamiseks ja konkreetsele seadmele sobilikud. Kõige lihtsam viis on osta valmis kaitsekonstruktsioon, kuna sellisel juhul on see juba valmis projekteeritud ja ehitatud ning vajadusel ka tootja poolt õigusaktidega kooskõlastatud. Kui kaitsekonstruktsioon ehitatakse ise, tuleb veenduda, et see peaks seadme kukkumise korral vastu ja tagaks piisava kaitse. Ümberminekuga kaasnevaid ohtusid on võimalik vähendada ka teiste meetodite või analoogse kaitset pakkuva konstruktsiooniga. Selliste seadmete puhul, mille ümberkukkumine on stabiliseerimise või muude konstruktsiooniliste võtetega nagunii takistatud, ei ole turvakabiini või -kaart kukkumisohu vastu vaja. Kui hinnangu tulemusel selgub, et seade võib kummuli minna, tuleb hinnata ka seda, kas juht võib oma istmelt maha kukkuda. Usaldusväärne viis hoida juhti istmel on kasutada turvavööd või muud inimest istmel kinnihoidvat vahendit. Peale 1995. aastat turule saadetud liikuvate ümberkukkumisohtlike masinate puhul on olemas kaitsekonstruktsioonide kinnituskohad, kui seadme tootja on masina ümberkukkumisohtu võimalikuks pidanud. Vanemates masinates ei pruugi kinnituskohti olla, mistõttu tasub küsida masina tootjalt juhiseid kaitsekaare kinnitamiseks. Kui juhend ei ole kättesaadav, järgitakse samu põhimõtteid nagu uute masinate puhul. Probleem võib tekkida juhul, kui näiteks keevituse tulemusel muutuvad kaitsekonstruktsiooni tarind või kinnituskoht nõrgemaks. Kui töövahendiga tõstetakse lasti kõrgemale, võib olla ohuks lasti kukkumine juhi peale. Kukkuvate esemetega kaasnevat ohtu on võimalik minimeerida kaitsekonstruktsiooniga, milleks võib olla turvakatus või juhikabiin. Konstruktsioon peab olema selline, et esemete või materjalide kukkudes garanteerib see masinas olevatele isikutele piisavalt turvalise ruumi. Kukkuvate esemete eest kaitsvate konstruktsioonide (FOPS) soetamise või tootmisega seotud toimingud sarnanevad ümberkukkumiskindlate kaitsekonstruktsioonidega (ROPS).

26 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


4.1.3. Mootortõstukid Töövahendi määrus ei sisalda eraldi mootortõstuki määratlust. Mootortõstuki all mõeldakse määruses igasugust ratastel olevat mootorijõul töötavat seadet, mis on projekteeritud eelkõige lasti tõstmiseks või teisaldamiseks lühikeste vahemaade taha ja kus juht sõidab ise masinaga kaasas olles kas masina juhiistmel või seistes selleks ettenähtud platvormil. Enamlevinud mootortõstukiteks on kahveltõstukid. Ka selliseks otstarbeks projekteeritud muutuva tõsteulatusega autolaadur (teleskooplaadur) on töövahendi määruse mõistes mootortõstuk. Lisaks kahveltõstukile võib mootortõstuk olla näiteks seade, mis teisaldab ja hoiab lasti kinni haaratsitega. Levinuimad tõstukite kasutamisel juhtunud rasked õnnetused on tulenenud juhi muljumisest ümberkukkunud mootortõstuki ja maapinna või põranda vahele. Tühi mootortõstuk läheb võrreldes lastiga tõstukiga kergemini ümber. Tavaliselt on surmaga lõppenud mootortõstukiga ümbermineku puhul kogenematu juht sõitnud suurel kiirusel kohtades, kus on vaja järsemalt pöörata. Seetõttu tulebki pöörata erilist tähelepanu juhi juhendamisele ja väljaõppele ning töökoha liikluskorraldusele. Tõstukijuht sõitis kaldteelt alla ja pärast seda oli vaja teha pööre paremale, et mööduda kõnnitee 12 cm kõrgusest äärekivist. Töötaja sõitis tõstuki vasaku esirattaga vastu kõnnitee äärekivi, tõstuk paiskus ümber paremale küljele ja töötaja jäi turvaraami tagumise parempoolse posti alla. Töötaja suri sündmuskohal. Tõstuki valmistaja koostatud kasutusjuhendi kohaselt olid tõstukil nii turvavöö kui ka puusafiksaator. Nende eesmärk on vähendada pea ja ülakeha laaduri ja maapinna vahele jäämise ohtu. Õnnetuse hetkel neid ei kasutatud.

4.1.3.1. Mootortõstukijuhi pädevus Erinõudeid tõstukijuhtide koolitusele Eesti õigusaktides kehtestatud ei ole. Tõstukijuhi juhendamisel ja väljaõppel tuleb lähtuda töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 133. Seega võib tööandja korraldada tõstukijuhi juhendamise ja väljaõppe ettevõttes kohapeal. Kuid selle kavandamisel tasub kaaluda, kas ettevõttes esmajuhendamist läbi viiv isik omab piisavalt pädevust ja väljaõppe juhendaja piisavalt kogemust. Kui selliseid isikuid ettevõttes pole, tuleks tõstukijuhte koolitada koolitusasutuses. Lisaks eelnimetatud määruse nõuetele tuleb jälgida, et juhul kui tõstukijuht osaleb liikluses liiklusseaduse mõistes, peab tal olema kasutatavale tõstukile vastava kategooria juhtimisõigus.

TÖÖVAHENDI OHUTUS | 27


4.1.3.2. Mootortõstuki turvavöö Töövahendi määruse § 9 lõige 5 esitab nõude, et mootortõstuk tuleb kohandada või varustada selliste vahenditega, mis tagavad sõitja ohutuse tõstuki ümberminekul. Nendeks vahenditeks on muuhulgas sõitja istekoha kaitsepiire või muu kaitsekonstruktsioon, mis tõstuki ümbermineku korral hoiab sõitja istmel ja takistab tema muljumist tõstukis või jäämist tõstuki alla. Tööandja hindab võimalikku ohtu, mis ümberkukkumisega võib kaasneda. Ohtu, mis kaasneb juhi väljapaiskumisega juhiistmelt, on võimalik ennetada turvavöö või muu analoogse konstruktsiooni kasutamisega. Turvavöö aga ei kõrvalda ohtusid, mis võivad tekkida mootortõstuki ümber minnes käte või jalgade kinnijäämisest mootortõstuki ja maapinna vahele, pea äralöömisest konstruktsioonide vastu jms. Kui tõstukil ei ole turvavööd, on võimalik osta valmis turvavööde komplekte, mille tootja garanteerib, et need vastavad turvakonstruktsioonidele esitatud nõuetele. Tootja annab kaasa ka paigaldusjuhised. 4.1.4. Liikuva töövahendi kasutamine külmades ruumides või välitingimustes Kui liikuvat töövahendit kasutatakse külmades ruumides või välitingimustes, on õige kasutada (soovitatavalt soojendatava) kabiiniga masinat.

4.2. Tõsteseadmed 4.2.1. Tõstetöödega seotud ohud Töövahendi määruses käsitletakse tõsteseadmeid ja nende kasutamist väga põhjalikult, kuna tõstetöödega on seotud palju ohutegureid. Üldjuhul on keelatud lasti teisaldamine üle kaitsevarjeta töökoha, kus viibivad töötajad. Kui tööprotsessis ei ole võimalik nimetatud nõuet täita, peab tööandja põhjalikult läbi mõtlema, kuidas tagada tõstetööde ohutus, ning peab kavandama ja rakendama muid töötajate ohutust tagavaid abinõusid. Tõsteseadmete kandekonstruktsioonidesse tekkida võivad ootamatud vigastused ning juhtimis- ja kaitseseadiste rikked põhjustavad alati raskeid ohuolukordi. Ka tõsteseadme muu konstruktsiooni vigastus võib põhjustada ohtu. Õnnetuse põhjuseks võib sageli olla ka töötajate või töötaja ja töökeskkonnas kasutatavate ohumärguannete vahelise infoliikumise häiritus, mille tulemusel võib tõstetav last liikuda lähedal olevate esemete või töötajate pihta. Tööandja peab tõstetööde ohutust süsteemselt hindama. Tõstetööde ohutust mõjutab oluliselt, kui hästi on tõsteseadmete valikul ja tõstetööde plaanis arvestatud erinevate teguritega.

28 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


4.2.2. Tõstetööde kavandamine Tõstetöödega seotud ohutegurite kõrvaldamiseks tuleb tõstetöid põhjalikult kavandada. Praktikas õnnestub see kõige paremini, kui sageli korduvate tõstmistööde jaoks on töökohal olemas neid tõstmisi puudutavad kirjalikud juhised. Piisava koolituse ja juhendamisega tagatakse, et kõik tõstetöös osalevad isikud on juhistest aru saanud ja need omandanud. Tööandja peab veenduma, et tõstetööde üle toimuks nõuetekohane järelevalve ja tõstetöö toimuks ohutult vastavalt koostatud plaanile. Kahe või enama tõsteseadme üheaegsel kasutamisel tuleb tööandjal kindlaks määrata nende kasutajate töö kooskõlastamise kord ning võtta tarvitusele abinõud lasti või töövahendite osade kokkupõrkamise vältimiseks. Põhjalikku kavandamist eeldavad ka tõstetööd, mis on seotud inimeste tõstmisega.

4.2.3. Tõsteseadme valik Tõstetöödeks tuleb valida sobiv ja piisava tõstevõimega tõsteseade. Tõsteseadme kasutamine ja kasutustingimused peavad vastama tootja esitatud nõuetele. Mõningate masinate, näiteks ekskavaatorite ja frontaallaadurite külge on lubatud kinnitada elementide tõstmiseks ka konks. Need seadmed ei sobi aga kasutamiseks muuks kui ajutisteks tõstetöödeks. Paigaldustöid ei tohi nendega teha. Paigaldustöid ei tohi teha ka laadurkraanaga, mis ei ole paigaldustöödeks mõeldud. Laadurkraanasid toodetakse nii konksuga kasutamiseks kui ka puidu tõstmiseks. Ainult puidu tõstmiseks mõeldud tõstukile ei tohi konksu kinnitada ning seda ei tohi kasutada ka sellisel tööl, kus töötajad peavad viibima maa peal lasti läheduses.

Pilt 2. Laadurkraana.

Tõsteseade tuleb valida selliselt, et selle tõstevõime oleks 10–15% suurem kui tõstetava lasti kaal. Tõsteseadme juhtimiskohal peab olema silt, millele on selgelt kirjutatud seadme nimitõstevõime ning vajaduse korral seadme nimitõstevõime selle erinevate tööasendite ja kasutusvariantide puhul. Ka tõstmisel kasutatavatel lisaseadmetel peavad olema ohutu kasutamise seisukohalt vajalikud tähistused. Kasutaja teavitamiseks tõstmise abivahendi olulistest tehnilistest näitajatest peab see olema märgistatud. Suurimat lubatut koormust TÖÖVAHENDI OHUTUS | 29


ei tohi ületada. Tulenevalt masinadirektiivi lisa I punktist 4.2.2 peavad tõsteseadmel, mille suurim lubatud koormus on vähemalt 1 000 kg või mille ümberminekumoment on vähemalt 40 000 Nm, olema koormuse kontrollseadised. Need peavad edastama juhile hoiatuse ja vältima lasti ohtliku liikumise järgmistel juhtudel:

• masina ülekoormamine kas suurima lubatud koormuse ületamise tagajärjel või koormuse ületamisest tulenevate momentide tagajärjel või

• ümberminekumomendi ületamise tagajärjel.

4.2.4. Tõstetöö tegemine Igasuguse tõstetöö peab inimeste ohutuse seisukohalt tööandja hoolikalt kavandama ning tagama kontrolli nende tööde läbiviimise üle. Kui tõstetööga tegeleb mitu töötajat, on õige määrata, kes vastutab tõstetööde tegemise eest. Enne tõstetööde sooritamist tuleb veenduda, et see on kavandatud kujul võimalik, tõstetööks on piisavalt ruumi ning tõstetsoonis ei oleks näiteks turvalisust ohustavaid lahtisi juhtmeid ega muid esemeid. Tõsteseadme töökohas peab olema piisav nähtavus tõstetava lastini. Kui tõsteseadme kasutaja ei saa kas otseselt või mõne abivahendi abil täielikku ülevaadet lasti liikumise kohta, tuleb kasutaja töö juhtimiseks määrata asjatundlik signaliseerija ning rakendada töökorralduslikke abinõusid töötajaid ohustada võivate kokkupõrgete vältimiseks. Nähtavust on võimalik parandada muuhulgas tõstuki külge kinnitatavate kaameratega. Seadme tõstmiseks sildkraanaga on sellele paigaldatud ketist tropp, mille alumine osa on tõstmise ajal seadme raami ülaosas oleva sõrme ümber ja ülemine osa kraana tõstekonksus. Töötaja asetas tropi kraana tõstekonksule ning hakkas seejärel kohendama tropi keti lülisid. Tõstetropi ketilülid olid ovaalsed, mitte rõngakujulised. Sellise tõstetropi kasutamisel on võimalik, et pinge all tõstmisel ei asu keti lülid kohe tõstetropi suurimat pikkust võimaldavas asendis ning hakkavad pinge all olles liikuma. See võib kaasa tuua tõstetava eseme ootamatu allapoole langemise ning ohuolukorra lasti käsitsi kinnitamisel. Troppi paigaldanud töötajalt tõstmiseks nõuetekohast märguannet saamata tõstis kraanajuht troppi niipalju, et see jäi pinge alla. Töötaja sõrmed jäid pingule tõmmatud tropi keti lülide vahele ja said vigastada. Tagajärjeks käe II sõrme haav ja luumurd ning töövõimetus 37 päevaks. Tööandja peab tagama, et tõsteseadme asukoht oleks ohutu. Asukoha ohutust hinnates tuleb kasutada vajadusel eksperdi kindlaks määratud, näiteks maapinna kandevõime näitajaid. Tõsteseadme ja -koha vahemaa tuleb vajadusel ära mõõta, et tagada tõsteseadme tõstevõime piisavus.

30 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


Enne tõstetöö alustamist tuleb tutvustada tõstetööl osalevatele isikutele tõsteplaani ja selle tähendust.

4.2.5. Tõstmise abivahendi valik Tõstmise abivahendi all mõistetakse komponente või seadiseid, mis ei ole kinnitatud tõstemasina külge ning mis on lasti kinnitamiseks asetatud masina ja lasti vahele või lasti külge või moodustavad lasti lahutamatu osa ja on eraldi turule lastud. Ka troppe ja nende koostisosi käsitletakse tõstmise abivahenditena. Tõstmise abivahendi küljes, nagu ka teiste tõstmisel kasutatavate vahendite, näiteks seekli küljes peab olema silt nende suurima lubatud tõstevõime kohta.

Pilt 3. Vasakpoolsel pildil seekel ja parempoolsel tõstemagnet. Mõlemal on toote andmed, sealhulgas suurim lubatud tõstekoormus.

Tõstmise abivahendi korrasolekut ja tähistusi tuleb kontrollida enne tõstmise abivahendi kasutamist. Abivahendi kasutusjuhendis on kirjas, millal abivahend ei ole enam kasutuskõlbulik. See võib olla näiteks määratud terastrossi katkenud kiudude arvuga või tekstiilist linttropi rebenenud osa laiusega kogu tropi laiusest protsentides. Kasutata ei tohi vigastatud ega sellist tõstmise abivahendit, millel ei ole silti suurima lubatud koormusega. Praktikas tähendab see, et kasutajatele tuleb tutvustada tõstmise abivahendite kasutusele võtmata jätmise aluseid. Tõstmise abivahendid ja troppimise viis valitakse vastavalt lasti, selle haardekohtade ja kinnitusseadiste liigile ning ilmastikutingimustele. Tõstmise abivahendite hoidmisel tuleb vältida nende vigastamist ja tehniliste näitajate halvenemist.

4.2.6. Tõsteseadme juhi pädevus Lisaks sellele, kuidas määratlevad töötervishoiu ja tööohutuse seadus ja selle alusel kehtestatud määrused tööandja kohustusi juhendada töötajat kasutatavate töövahendite ja nende õige kasutamise osas, esitab kraana vahetu kasutaja kompetentsusele täiendavaid nõudeid majandus- ja taristuministri 09.07.2015. a määrus nr 88 „Seadme vahetu kasutaTÖÖVAHENDI OHUTUS | 31


ja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded”. Selle kohaselt peab kraana vahetu kasutaja kompetentsus olema tõendatud auditikohustuslike kraanade käitamisel. Auditi kohustusega kraanad on: 1) kabiinist juhitav sild-, pukk- ja konsoolkraana; 2) väljaspool kraanat asuvast juhtpuldist juhitav sild-, pukk- ja pöörd- või liikuv konsoolkraana tõstevõimega üle 5 tonni; 3) tornkraana ja statsionaarne noolkraana tõstevõimega üle 1 tonni; 4) portaalkraana; 5) raudteekraana; 6) liikurnoolkraana. Kompetentsust tõendatakse koolitusasutuse vastava tunnistusega, kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses või sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistusega. Kuigi täiendav pädevusnõue on esitatud ainult eelpool nimetatud kraanadele, tuleb arvestada sellega, et ka teiste tõsteseadmete kasutajaid tuleb piisavat juhendada ja neid tõstuki kasutamiseks välja õpetada.

4.2.7. Inimeste tõstmine Töövahendi määruse sätted, mis hõlmavad inimeste tõstmist. § 11 lõige 4 – Tõsteseadmel, mis ei ole ette nähtud inimeste tõstmiseks, peab olema sellekohane keelav märgistus. § 11 lõige 5 – Inimeste tõstmiseks võib kasutada ainult selleks ettenähtud tõsteseadmeid ja abivahendeid. § 11 lõige 6 – Inimeste tõstmiseks kasutataval töövahendil peavad olema seadised, mis väldivad: 1) tõsteseadme ümberminekut; 2) tõsteseadmelt kukkumist; 3) tõsteseadme kasutaja muljumist ja vigastamist võimaliku kokkupõrke tagajärjel. Ehitus- ning paigaldus- ja remonttöödel võib juhtuda, et töötada tuleb kõrgetel objektidel, kuhu ei ole töö iseloomu või lühiajalisuse tõttu võimalik ehitada püsivaid ehitisi või tellinguid. Sellisel juhul on ohutuse seisukohalt enamasti parimaks lahenduseks tõsta töötaja(d) objektile ja teha töö just nimelt inimeste tõstmiseks mõeldud seadme peal. Inimeste tõstmiseks võib kasutada ainult selleks ettenähtud tõsteseadmeid ja abivahendeid. Tõsteseadmel, mis ei ole ette nähtud inimeste tõstmiseks, peab olema sellekohane

32 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


keelav märgistus. Inimeste tõstmist keelav märgistus on eriti oluline tõsteseadmetel, mille kandur (näiteks platvorm) on piisavalt suur ka inimeste mahutamiseks. Näiteks kaubaliftil asjakohane hoiatus inimeste jaoks, kellel võib tekkida kiusatus kanduriga sõita. Tavapäraselt on inimeste tõstmiseks ette nähtud korv- ja platvormtõstukid. Kahveltõstukid ei ole üldjuhul ette nähtud inimeste tõstmiseks. Liikuva või teisaldatava tõsteseadme kasutamisel peab olema tagatud selle püsivus, arvestades maapinna profiili ja pinnaseomadusi. 4.2.7.1. Inimeste tõstukid Inimeste tõstukid on projekteeritud ja ehitatud inimeste tõstmiseks, et töötada kõrguses asudes seadme tööplatvormil. Inimeste tõstukid võivad olla püsivalt paigaldatud, sõiduki või teisaldatava aluse peale paigaldatud või lahti- ja uuesti kokkumonteeritavaks mõeldud. Inimeste tõstukites paikneb inimene tõstuki platvormil ja tõstab tõstukiga end ise töötamiskoha juurde.

Pilt 3. Iseliikuv poomtõstuk, mis on ette nähtud inimese tõstmiseks.

Inimeste tõstmisel teleskoop- ja liigendnoolega tõstukite tõstekorvis on õige kasutada isikukaitsevahenditena ohutusrakmeid. Ainult turvavööst ei piisa, kuna see ei kaitse kukkumise korral vigastuste ohu eest. Inimeste tõstmiseks mõeldud muude tõstukite puhul sõltub kukkumiskaitsevahendite kasutamise nõue tööandja tehtud riskianalüüsist või seadme kasutusjuhendist. Inimeste tõstuk peab sobima konkreetseks tööks ja olema usaldusväärselt paigaldatud, arvestades aluse kandevõime ja piisava toetusega. Tõstuk peab olema kontrollitud ja ka muus osas nõuetele vastama. 4.2.7.2. Inimeste tõstmine selleks mitte ettenähtud seadmetega Töövahendi määruse aluseks oleva direktiivi 2009/104/EÜ kohaselt võib siseriiklikult otsustada, millistel tingimustel on inimeste tõstmine lubatud selleks mitte ettenähtud töövahenditega. Mõnes riigis on nii otsustatud. Soomes on erandlikult mitmete täiendavate tingimuste täitmisel lubatud inimeste tõstmine näiteks kahveltõstukitega. TÖÖVAHENDI OHUTUS | 33


Eestis kehtivate õigusaktide kohaselt võib inimeste tõstmiseks kasutada ainult selleks ettenähtud tõsteseadmeid ja abivahendeid. Seega ei ole Eestis tehtud otsust, et mingitelgi tingimustel on inimeste tõstmine lubatud selleks mitte ettenähtud seadmetega. Kas seade on ette nähtud inimeste tõstmiseks, nähtub seadme kasutusjuhendist.

4.3. Ajutiseks kõrgtööks ettenähtud töövahendid Töövahendi määruse sätted, mis hõlmavad ajutist kõrgtööd. § 121 lõige 1 – jautiseks kõrgtööks loetakse tööd, mida tehakse vähemalt 2 m kõrgusel maapinnast, kasutades tellingut, redelit, köit, trossi või muid ajutiselt kasutatavaid sarnaseid töövahendeid. § 121 lõige 2 – Ajutisi kõrgtöid võib teha üksnes siis, kui ilmastikutingimused ei ohusta töötaja turvalisust ega kahjusta tema tervist. § 121 lõige 3 – Kui ajutisi kõrgtöid ei ole võimalik teha ohutult, ergonoomiliselt sobivates tingimustes ega sobival pinnal, tuleb valida ohutute töötingimuste tagamiseks kõige sobivamad töövahendid. Töövahendid peavad vastama tehtava töö laadile ja eeldatavale koormusele ning nende paigutus peab võimaldama ohutu läbipääsu töötamiskohale. § 121 lõige 4 – Kõrgel asuvatele ajutistele töötamiskohtadele juurdepääsuks tuleb valida sobivad vahendid vastavalt liikumissagedusele, töötamiskoha kõrgusele ja kasutusajale. Valitud juurdepääsuvahendid ja nende paigutus peavad võimaldama evakueerumise ohu korral. Ühendusteed juurdepääsuvahendite ja töötamiskohtade vahel ei tohi suurendada kukkumisohtu. § 121 lõige 5 – Redeleid võib ajutisel kõrgtööl kasutada töötamiskohana üksnes erandjuhul, kui muude ohutumate töövahendite kasutamine ei ole õigustatud vähese ohu, lühikese kasutusaja või kohapealsete olude tõttu, mida tööandja ei saa muuta. § 121 lõige 6 – Köisi ja trosse (edaspidi köis) võib ajutisel kõrgtööl kasutada üksnes juhul, kui riskianalüüs näitab, et see on ohutu ja kui muude ohutumate töövahendite kasutamine ei ole võimalik. Kui see on vajalik ja võimalik, tuleb köie otsas rippes töötamisel ette näha vajalike lisaseadmetega istme kasutamine. § 121 lõige 7 – Sõltuvalt valitud töövahendi liigist peab tööandja kindlaks määrama asjakohased ohutusmeetmed. Vajaduse korral tuleb ette näha kukkumist takistavate või peatavate ühiskaitsevahendite (kaitsepiirded, ohutusvõrgud jne) kasutamine, mis peavad hõlmama kogu ohuala, kuid võimaldama juurdepääsu redelile või trepile. § 121 lõige 8 – Kui tööülesande täitmine nõuab kukkumist takistava või peatava ühiskaitsevahendi ajutist kõrvaldamist, tuleb rakendada asendavaid ohutusmeetmeid. Töö tegemist ei tohi alustada enne, kui ohutusmeetmed on kasutusele võetud. Kui ühiskaitsevahendi kõrvaldamise tinginud töö on lõpetatud, tuleb see tagasi paigutada.

34 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


Töövahendi määrus sisaldab ajutiseks kõrgtööks ettenähtud töövahendite kasutamise nõudeid. Ajutiseks kõrgtööks loetakse tööd, mida tehakse vähemalt 2 m kõrgusel maapinnast, kasutades tellingut, redelit, köit, trossi või muid sarnaseid ajutiselt kasutatavaid töövahendeid. Töövahendi määruse 4. peatükis „Ajutiseks kõrgtööks ettenähtud töövahendite kasutamine” olevate nõuete kohaldamiseks tuleb hinnata, kas tegemist on tööga, mida tehakse ehitusobjektil või muul ajutisel töökohal või mis on muul moel juhuslikku laadi või lühiajaline ja millega kaasneb allakukkumise oht. Näiteks lambi vahetamine, aknapesu või erinevad hooldus- ja korrashoiutööd võivad olla ajutised kõrgtööd. Eelkõige tuleb ajutise kõrgtöö puhul kasutada püsivaid töötasapindasid (näiteks tellinguid või töölavasid), mille puhul on tagatud töö ohutu ja ergonoomiliselt õige sooritamine. Kui see ei ole võimalik, peab tööandja valima sellised töövahendid, mis sobivad tööd ja tingimusi arvesse võttes kõige paremini ohutuse tagamiseks kogu töö vältel, sealhulgas kaitseksid töötajaid võimaliku allakukkumise eest. Tellingute, redeli ja köie kasutamiseks on määruses täpsemad juhised. Ehitustöödel tellingute ja redelite kasutamisel tuleb lisaks arvestada 08.12.1999. a määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” §-s 28 toodud nõudeid. Nendeks on näiteks nõue tagada sademevee ärajuhtimine pinnaselt, millele tellingud paigutatakse, ning nõue kaitsta tellinguid löökide, vigastuste ja nihkumiste eest liikumisteede juures või koorma tõstmise kohtades. Ajutisi kõrgtöid võib teha üksnes siis, kui ilmastikutingimused ei ohusta töötaja turvalisust ega kahjusta tema tervist. Töövahendite valikul ja paigaldamisel tuleb võtta arvesse ilmamuutuste tõttu tekkivaid või süvenevaid ohtusid (näiteks ümberminek tuule tõttu; libisemised ja kukkumised niiskuse ja libeduse tõttu; elektriga seotud ohud, mis on tingitud tormist või elektriliinide või -paigaldiste lähedusest jne). Täiendavaid selgitusi kõrgtöödel kasutatavate töövahendite kohta leiab Euroopa Komisjoni mittesiduvast heade tavade juhendist „Kuidas valida ajutiste kõrgtööde jaoks kõige sobivamad tööriistad” (https://publications.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/ cc6a1e5c-023c-4747-9a06-e9f155c5101c/language-et)

TÖÖVAHENDI OHUTUS | 35


4.3.1. Redelite kasutamine Töövahendi määruse sätted, mis hõlmavad redeleid. § 121 lõige 5 – Redeleid võib ajutisel kõrgtööl kasutada töötamiskohana üksnes erandjuhul, kui muude ohutumate töövahendite kasutamine ei ole õigustatud vähese ohu, lühikese kasutusaja või kohapealsete olude tõttu, mida tööandja ei saa muuta. § 122 lõige 1 – Redelit võib kasutada ainult kasutusjuhendis ettenähtud otstarbel ja viisil. § 122 lõige 2 – Redel tuleb paigaldada nii, et see kasutamise ajal seisaks kindlalt. Redel peab seisma tugeval sobiva suurusega liikumatul alusel nii, et redelipulgad püsiksid horisontaalasendis. Rippredel, välja arvatud nöörredel, peab olema kinnitatud nii, et see ei liigu ega kiigu. § 122 lõige 3 – Kokkupandava redeli libisemist tuleb takistada redeli üla- või alaosa kinnitamisega, libisemist takistavate vahendite või muude lahenduste kasutamisega. Juurdepääsuredel peab olema piisavalt pikk, et ulatuda vähemalt ühe meetri võrra üle juurdepääsutasandi, välja arvatud juhul, kui redel on statsionaarselt kinnitatud. § 122 lõige 4 – Lukustatavat mitmeosalist redelit ja pikendusredelit tuleb kasutada nii, et selle eri osad ei saaks üksteise suhtes liikuda. Liikuv redel tuleb enne sellele astumist fikseerida liikumatusse asendisse. Üksikredeleid ei tohi kokku siduda, liimida ega ühendada kruvide ega naelte abil, välja arvatud juhul, kui see on kasutusjuhendis ette nähtud. § 122 lõige 5 – Redelit tuleb kasutada nii, et töötaja saaks sellest kogu aeg kinni hoida ja sellele kindlalt toetuda. Redel peab võimaldama sellest kindlat kinnihoidmist ka siis, kui redelil olles midagi kantakse. § 122 lõige 6 – Redelil seistes ei tohi töötada korraga kauem kui 30 minutit ega rohkem kui kolmandiku tööpäeva pikkusest. Keelatud on seista kõrgemal kui ülalt kolmandal pulgal või astmel. Üldjuhul ei tohi redelil töötada kõrgemal kui 5 meetrit aluspinnast. Redelite kasutamine on levinud kõikvõimalikel kõrgtöödel, kuhu on võimalik redeliga juurde pääseda. Meeles peab siiski pidama, et redeleid võib ajutisel kõrgtööl kasutada töötamiskohana üksnes erandjuhul, kui muude ohutumate töövahendite, sealhulgas tellingute, töölavade, tõstukite, kasutamine ei ole õigustatud vähese ohu, lühikese kasutusaja või kohapealsete olude tõttu, mida tööandja ei saa muuta. Töötamine redelil on vähese ohuga, kui rakendatud on kõik meetmed kukkumisohu vältimiseks. Näiteks on redel toestatud nii, et see ei kalduks tagasi ega libiseks külgsuunas, tööd tehakse üksnes ühe käega, jättes teise käe ohutuse tagamiseks vabaks ning teine töötaja seisab julgestuseks redeli juures ja/või hoiab kinni redeli alaosast, et oleks võimalik täiesti ohutult tööd teha.

36 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


Redelite kasutamisele on seatud piirangud. Redeleid võib kasutada siis, kui töötajad saavad neist igal hetkel turvaliselt kinni hoida ja neile kindlalt toetuda. Raskuste kandmine käsitsi ei tohi välistada redelist turvaliselt kinnihoidmist. Redelil seistes ei tohi töötada:

• • • •

korraga kauem kui 30 minutit; rohkem kui kolmandiku tööpäeva pikkusest; seistes kõrgemal kui ülalt kolmandal pulgal või astmel; üldjuhul kõrgemal kui 5 meetrit aluspinnast.

Redelit võib kasutada ainult kasutusjuhendis ettenähtud otstarbel ja viisil. Järgnevalt mõned nõuded, mille järgimine aitab tagada redelil töötamise ohutust.

• Najaredelid ei ole üldjuhul kasutamiseks tööalusena. Najaredelid on ainult ajutisteks ligipääsuteedeks, tõsteabivahendite kinnitamiseks ja eemaldamiseks ning muudeks analoogseteks lühiajalisteks ja ühekordse iseloomuga töödeks. Töö iseloom ei tohiks olla selline, et redeli pulgale peab jääma pikemaks ajaks peatuma.

• Redel tuleb paigaldada nii, et see kasutamise ajal seisaks kindlalt. Redel peab seisma tugeval sobiva suurusega liikumatul alusel nii, et redelipulgad püsiksid horisontaalasendis. Rippredel, välja arvatud nöörredel, peab olema kinnitatud nii, et see ei liigu ega kiigu.

• Kokkupandava redeli libisemist tuleb takistada redeli üla- või alaosa kinnitamisega, libisemist takistavate vahendite või muude lahenduste kasutamisega.

• Juurdepääsuredel peab olema piisavalt pikk, et ulatuda vähemalt ühe meetri võrra üle juurdepääsutasandi, välja arvatud juhul, kui redel on statsionaarselt kinnitatud.

• Lukustatavat mitmeosalist redelit ja pikendusredelit tuleb kasutada nii, et selle eri osad ei saaks üksteise suhtes liikuda.

• Liikuv redel tuleb enne sellele astumist fikseerida liikumatusse asendisse.

• Üksikredeleid ei tohi kokku siduda, liimida ega ühendada kruvide ega naelte abil, välja arvatud juhul, kui see on kasutusjuhendis ette nähtud. TÖÖVAHENDI OHUTUS | 37


4.3.2. Tellingute kasutamine Töövahendi määruse sätted, mis hõlmavad tellinguid. § 123 lõige 1 – Tellingud peavad olema konstrueeritud ja komplekteeritud nii, et neid saaks ohutult paigaldada, kasutada, demonteerida, muuta ja hooldada. Tellingud peavad üldjuhul olema tööstuslikud või valmistatud ehitusinseneri või konstruktori projekti kohaselt. § 123 lõige 2 – Tööstuslikel tellingutel peab olema kaasas kasutusjuhend. See peab sisaldama kõiki vajalikke andmeid tellingute paigaldamise, kasutamise, demonteerimise, muutmise, remontimise ja transportimise kohta. § 123 lõige 3 – Kõik tellingud tuleb tugevuse seisukohalt õigesti paigaldada ja hooldada nii, et nende püsikindlus säiliks igasuguse tegevuse korral. Kui valitud tellingute tugevust käsitlev arvutus ei ole kättesaadav või kui see ei sisalda asjaomaseid ehituslikke juhiseid, tuleb teha tugevus- ja püsikindlusarvutused, välja arvatud juhul, kui tellingud paigaldatakse üldtunnustatud standardkujul. § 123 lõige 4 – Tellingute kandeosade libisemise vältimiseks peavad tellingud olema varustatud kandeosade libisemist takistava vahendiga või muu tõhusa lahenduse abil. Aluspind peab olema piisava kandevõimega. Peab olema tagatud, et tellingud seisavad kindlalt. Ratastega varustatud tellingute puhul peab asjakohaste vahenditega takistama nende juhuslikku liikumist. § 123 lõige 5 – Tellingud, mis ei ole konstrueeritud vabaltseisvatena, peab ankurdama vastavalt kasutusjuhendi nõuetele. Tellinguid ankurdatakse püsiva konstruktsiooni, näiteks müüritise külge. Ankurdus peab suutma vastu pidada nendele tõmbe- ning survejõududele, mis võivad tekkida tellingute kasutamise ajal. § 123 lõige 6 – Tellinguplatvormi mõõtmed, kuju ja paigutus peavad vastama tehtava töö laadile ja kantavale koormusele ning võimaldama ohutu töö ja liikumise. Tellinguplatvormid peavad olema paigaldatud nii, et nende osad tavapärase kasutamise juures ei liigu ning osade ja kukkumist takistavate vertikaalkaitsepiirete vahel ei ole ohtlikke tühimikke. Vahe seina ja tellingute vahel ei tohi olla suurem kui 30 sentimeetrit. § 123 lõige 7 – Kui osa tellingutest ei ole paigaldamise ajal kasutamiseks valmis või tellinguid demonteeritakse või muudetakse, peab need tähistama asjakohaste hoiatusmärkidega ning takistama piiretega juurdepääsu ohualale. § 123 lõige 8 – Tellingute kasutamisel ehitustöödel peab olema tellingute paigaldamis- ja demonteerimisplaan. Nimetatud plaan võib olla Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruses nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” (RT I 1999, 94, 838) sätestatud ehituse tööohutuse plaani osa, millele on lisatud tellingute kasutamise konkreetsete asjaoludega seotud andmed. § 123 lõige 9 – Tellinguid võivad paigaldada, demonteerida või muuta ainult töötajad, kes on saanud väljaõppe, mis hõlmab:

38 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


1) tellingute paigaldamise, demonteerimise või muutmise plaani mõistmist; 2) tellingute paigaldamise, demonteerimise või muutmise ajal järgitavaid ohutusmeetmeid; 3) inimeste või esemete kukkumise ohtu välistavaid meetmeid; 4) kaitsemeetmeid, mida kasutatakse halbade või kiiresti muutuvate ilmastikutingimuste puhul tellingute kahjustumise vältimiseks; 5) tellingutele lubatud koormust; 6) muid ohtusid, mis on seotud tellingute paigaldamise, demonteerimise või muutmisega. § 123 lõige 10 – Lõikes 9 nimetatud väljaõppe saamine peab olema dokumentaalselt tõendatud. Tellingud peavad üldjuhul olema tööstuslikud või valmistatud ehitusinseneri või konstruktori projekti järgi. Tööstuslikel tellingutel peab olema kaasas kasutusjuhend. See peab sisaldama kõiki vajalikke andmeid tellingute paigaldamise, kasutamise, demonteerimise, muutmise, remontimise ja transportimise kohta. Kasutajale on see väärtuslik teave ka tellingute monteerimis- ja demonteerimisplaani koostamisel. Tööstuslike tellingute rentimisel või ostmisel on õige nõuda nendega kaasa kasutusjuhendit. Sageli ei pruugi rendileandja või müüja seda ise pakkuda. Tellingud peavad olema konstrueeritud ja komplekteeritud nii, et neid saaks ohutult paigaldada, kasutada, demonteerida, muuta ja hooldada. Kõik tellingud tuleb tugevuse seisukohalt õigesti paigaldada ja hooldada nii, et nende püsikindlus säiliks igasuguse tegevuse korral. Kui valitud tellingute tugevust käsitlev arvutus ei ole kättesaadav või kui see ei sisalda asjaomaseid ehituslikke juhiseid, tuleb teha tugevus- ja püsikindlusarvutused, välja arvatud juhul, kui tellingud paigaldatakse üldtunnustatud standardkujul. Tööstuslikult valmistatud tellingute paigaldamine kasutusjuhendi järgi on ohutuse tagamise eelduseks ning üldjuhul ei nõua see ehitusinseneri või konstruktori tugevus- ja püsikindlusarvutusi, nagu on vaja isetehtud, kaasa arvatud puidust tellingute puhul. Tellingute kandeosade libisemise vältimiseks peavad tellingud olema varustatud kandeosade libisemist takistava vahendiga või muu tõhusa lahenduse abil. Aluspind peab olema piisava kandevõimega. Ebapiisava kandevõimega aluspinnal on vaja kasutada koormust jaotavat aluskonstruktsiooni. Pinnasele paigaldamisel peab pinnas olema tasandatud ja tambitud, samuti peab olema tagatud sademevee ärajuhtimine. Peab olema tagatud, et tellingud seisavad kindlalt. Ratastega varustatud tellingute juhuslikku liikumahakkamist peab takistama asjakohaste vahenditega, nagu tõkiskingad, rataste lukustusmehhanismid, tugipostid jms. TÖÖVAHENDI OHUTUS | 39


Tellingud, mis ei ole konstrueeritud vabaltseisvatena, peab ankurdama vastavalt kasutusjuhendi nõuetele. Tellinguid ankurdatakse püsiva konstruktsiooni, näiteks müüritise külge. Ankurdus peab suutma vastu pidada tõmbe- ja survejõududele, mis võivad tekkida tellingute kasutamise ajal. Tellinguplatvormi mõõtmed, kuju ja paigutus peavad vastama tehtava töö laadile ja kantavale koormusele ning võimaldama ohutu töö ja liikumise. Tellinguplatvormid peavad olema paigaldatud nii, et nende osad tavapärase kasutamise juures ei liigu ning osade ja kukkumist takistavate vertikaalkaitsepiirete vahel ei ole ohtlikke tühimikke. Kui tellingu ja seina vahe ületab 30 sentimeetrit, tuleb ka seinapoolsesse külge paigaldada horisontaalkaitsepiirded. Kui osa tellingutest ei ole paigaldamise ajal kasutamiseks valmis või tellinguid demonteeritakse või muudetakse, peab need tähistama asjakohaste hoiatusmärkidega ning takistama piiretega juurdepääsu ohualale. Tellingute kasutamisel ehitustöödel peab olema tellingute paigaldamis- ja demonteerimisplaan. Nimetatud plaan võib olla Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruses nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” sätestatud ehituse tööohutuse plaani osa, millele on lisatud tellingute kasutamise konkreetsete asjaoludega seotud andmed. Tellinguid võivad paigaldada, demonteerida või muuta ainult töötajad, kes on saanud vastava väljaõppe, mis on dokumentaalselt tõendatud ning hõlmab: 1. tellingute paigaldamise, demonteerimise või muutmise plaani mõistmist; 2. tellingute paigaldamise, demonteerimise või muutmise ajal järgitavaid ohutusmeetmeid; 3. inimeste või esemete kukkumise ohtu välistavaid meetmeid; 4. kaitsemeetmeid, mida kasutatakse halbade või kiiresti muutuvate ilmastikutingimuste puhul tellingute kahjustumise vältimiseks; 5. tellingutele lubatud koormust; 6. muid ohtusid, mis on seotud tellingute paigaldamise, demonteerimise või muutmisega. Töötaja demonteeris U-kujulise hoone ümber paigutatud tellinuid. Tellingud olid ankurdatud hoone seina külge iga tellingu posti küljest 4 m kõrguselt. Tellingute demonteerimisplaani kohaselt tuleb tellingute kõrgust lammutada võrdselt 2 m kaupa kogu maja ulatuses ning esimese asjana tuleb eemaldada kiled. Töötaja oli eelnevalt demonteerinud tellingud hoone paremast küljest kogu ulatuses.

40 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


Töötaja asus hoone keskmise osa juures tellingute teisel töölaval umbes 4 m kõrgusel, kui tekkis tuulehoog, mis paisutas tellingu kilet hoonest eemale, mistõttu tellingu ankur tuli hoone küljest lahti ning telling vajus hoonest eemale maapinnale. Töötaja kukkus maapinnale, saades luumurru, haavu ja põrutuse ning oli töövõimetu 38 päeva.

4.3.3. Köie ja trossi kasutamine Töövahendi määruse sätted, mis hõlmavad köit ja trossi. § 121 lõige 6 – Köisi ja trosse (edaspidi köis) võib ajutisel kõrgtööl kasutada üksnes juhul, kui riskianalüüs näitab, et see on ohutu ja kui muude ohutumate töövahendite kasutamine ei ole võimalik. Kui see on vajalik ja võimalik, tuleb köie otsas rippes töötamisel ette näha vajalike lisaseadmetega istme kasutamine. § 124 lõige 1 – Köie abil liikumine ja asetumine töötamiskohale peab vastama järgmistele tingimustele: 1) kasutatav köitesüsteem peab koosnema vähemalt kahest eraldi ankurdatud köiest, millest üks on juurdepääsu-, laskumis- ja toetumisvahend ehk töököis ning teine julgestusköis; 2) töötajal peavad olema asjakohased turvarakmed, millega ta on kinnitatud julgestusköie külge; 3) töököis peab olema varustatud ohutute tõusu- ja laskumisseadistega ning automaatse lukustussüsteemiga, mis takistab töötajat kukkumast, kui ta kaotab kontrolli oma liigutuste üle. Julgestusköis peab olema varustatud kukkumist takistava liikuvsüsteemiga, mis liigub koos töötajaga; 4) kasutatavad tööriistad ja muud lisatarvikud peavad allakukkumise vältimiseks olema kinnitatud töötaja rakmete või istme külge või muul asjakohasel viisil; 5) töö peab olema hoolikalt kavandatud ja seda tohib läbi viia ainult teise töötaja juuresolekul, et hädaolukorras oleks võimalik töötaja viivitamatult päästa; 6) töötaja, kes tööülesande täitmiseks kasutab köisi, peab olema läbinud väljaõppe ja ohutusalase juhendamise vastavalt § 1 lõikele 6, mis hõlmab ka päästetoimingute läbiviimist köite abil. § 12 lõige 2 – Erandjuhtudel, kui riskianalüüsi põhjal teise köie kasutamine muudab töö 4

ohtlikumaks, on lubatud ainult ühe köie kasutamine tingimusel, et rakendatakse täiendavaid ohutust tagavaid meetmeid. Köitega ja trossidega (edaspidi köis) töötamist tuleb pidada erandlikuks. Köite abil liikumine ja töötamine on lubatud ainult siis, kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemusel võib järeldada, et töö tegemine on ohutu, ja kui teiste, st ohutumate töövahendite kasutamine TÖÖVAHENDI OHUTUS | 41


ei ole põhjendatud. Kui see on vajalik ja võimalik, tuleb köie otsas rippes töötamisel ette näha vajalike lisaseadmetega istme kasutamine. Köie abil liikumine ja asetumine töötamiskohale peab vastama järgmistele tingimustele: 1. kasutatav köitesüsteem peab koosnema vähemalt kahest eraldi ankurdatud köiest, millest üks on juurdepääsu-, laskumis- ja toetumisvahend ehk töököis ning teine julgestusköis; 2. töötajal peavad olema asjakohased turvarakmed, millega ta on kinnitatud julgestusköie külge; 3. töököis peab olema varustatud ohutute tõusu- ja laskumisseadistega ning automaatse lukustussüsteemiga, mis takistab töötajat kukkumast, kui ta kaotab kontrolli oma liigutuste üle. Julgestusköis peab olema varustatud kukkumist takistava liikuvsüsteemiga, mis liigub koos töötajaga; 4. kasutatavad tööriistad ja muud lisatarvikud peavad allakukkumise vältimiseks olema kinnitatud töötaja rakmete või istme külge või muul asjakohasel viisil; 5. töö peab olema hoolikalt kavandatud ja seda tohib läbi viia ainult teise töötaja juuresolekul, et hädaolukorras oleks võimalik töötaja viivitamatult päästa; 6. töötaja, kes tööülesande täitmiseks kasutab köisi, peab olema läbinud väljaõppe ja ohutusalase juhendamise, mis hõlmab ka päästetoimingute läbiviimist köite abil. Erandjuhtudel, kui riskianalüüsi põhjal teise köie kasutamine muudab töö ohtlikumaks, on lubatud ainult ühe köie kasutamine tingimusel, et rakendatakse täiendavaid ohutust tagavaid meetmeid.

42 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


5. Töövahendi kontrollimine 5.1. Õigusaktide nõuded Töövahendi määruse sätted, mis hõlmavad töövahendi kontrollimist. § 8 lõige 1 – Tööandja tagab, et enne töövahendi kasutuselevõttu viiakse läbi töökohale paigaldatud või seal kokkupandud töövahendi korrasoleku ja paigalduse õigsuse kontroll. § 8 lõige 2 – Töövahendi perioodiline kontroll või teimimine viiakse läbi vastavalt valmistaja antud või õigusaktidega kehtestatud nõuetele. § 8 lõige 3 – Töövahendi plaaniväline kontroll või teimimine viiakse läbi pärast töövahendiga toimunud avariid, töö- või loodusõnnetust, pikaajalist seisakut või töövahendi ümberehitust. § 8 lõige 4 – Lõigetes 1–3 nimetatud kontrolli viib läbi selleks pädev isik vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Igat töövahendit tuleb enne kasutuselevõttu kontrollida. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 5 lõige 3 näeb ette tööandja kohustuse tagada, et töötaja kasutusse antav töövahend vastab järgmistele tingimustele: 1) on tõkestatud pääs selle ohualale; 2) juhtimisseadis vastab ergonoomianõuetele; 3) kõrge või madala temperatuuriga pinnad on isoleeritud või piirestatud; 4) täidetud on elektri-, tule- ning plahvatusohutusnõuded; 5) on välditud juhukäivitus ning vajaduse korral on võimalik töövahend või selle osa kohe seisata, energiavarustus katkestada ja ohtlik leke tõkestada; 6) müra, vibratsiooni, kiirguse ja muude ohutegurite tase on võimalikult madal ega ületa piirnorme. Üldnõuded töövahendi kontrollimisele sätestab töövahendi määruse § 8. Tööandja tagab, et enne töövahendi kasutuselevõttu viiakse läbi töökohale paigaldatud või seal kokkupandud töövahendi korrasoleku ja paigalduse õigsuse kontroll. Töövahendi perioodiline kontroll või teimimine viiakse läbi vastavalt valmistaja antud või õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Töövahendi plaaniväline kontroll või teimimine viiakse läbi pärast töövahendiga toimunud avariid, töö- või loodusõnnetust, pikaajalist seisakut või töövahendi ümberehitust. Enne kasutuselevõttu viiakse läbi töökohale paigaldatud (oma ettenähtud kohale asetatud, paigale pandud, üles või sisse seatud) või seal kokkupandud töövahendi kontroll. Näiteks nelikanthöövel, viljakuivati või robotlüpsiseade. Kasutuselevõtule eelneva kontrolli peab tagama tööandja. Juhul kui töövahendi on paigaldanud selle valmistaja või valmistaja esinTÖÖVAHENDI OHUTUS | 43


daja, on õige kontrolli kaasata paigaldaja esindaja, kellel on ilmselt rohkem kogemusi töövahendi paigaldamisel, ning küsida temalt kinnitust töövahendi korrasoleku ja paigalduse õigsuse kohta. Töövahendi määruse § 8 olev perioodilise ja plaanivälise kontrolli nõue hõlmab kõiki töökohal kasutatavaid töövahendeid. Töövahendi kasutamisel toimunud tööõnnetuse järgset kontrollimist käsitleb ka Vabariigi Valitsuse 03.04.2008. a määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord” § 3 lõike 2 punkt 2, mille kohaselt peab uurija tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks hindama kasutatud töövahendite vastavust töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele. Nõudeid töövahendite kontrollimisele on lisaks kahes töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud määruses. Vabariigi Valitsuse 17.05.2001. a määruse nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” § 2 lõike 1 punkti 4 kohaselt on laevaomanik kohustatud tagama, et kalalaeva, selle seadmeid ja varustust hooldatakse ning kontrollitakse regulaarselt. Sama määruse §-s 4 on veel kaks töövahendi kontrollimisega seotud nõuet. Lõike 1 kohaselt peavad kalapüügi- ja tõsteseadmed olema töökorras ning neid seadmeid peab spetsialist kontrollima vähemalt üks kord aastas ja hooldama valmistajatehase juhendi kohaselt. Lõike 3 kohaselt peab külmutus- ja suruõhuseadmeid spetsialist kontrollima vähemalt üks kord aastas ning neid valmistajatehase juhendi kohaselt hooldama. Vabariigi Valitsuse 18.06.2004. a määruse nr 223 „Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” § 6 lõike 7 kohaselt peab töövahendi kasutaja järgima valmistaja antud kasutus- ja hooldusjuhiseid ning vastutav spetsialist määrab kirjalikult igale töövahendile hooldaja, kes seda õigel ajal kontrollib ja hooldab ning vastutab töövahendi korrasoleku eest. Sama määruse § 8 lõike 2 kohaselt tuleb mehaaniliste ja elektriliste seadmete ning masinate korrapäraseks kontrollimiseks, hooldamiseks ja vajaduse korral ka katsetamiseks koostada asjakohane kava.

5.2. Ajutisel kõrgtööl kasutatavate töövahendite hooldamine ja kontrollimine Töövahendi määruse sätted, mis hõlmavad ajutisel kõrgtööl kasutatavate töövahendite hooldamist ja kontrollimist. § 125 lõige 1 – Ajutisel kõrgtööl kasutatavate töövahendite konstruktsioon ja seisukord peavad tagama tööde ohutuse. Töövahendeid tuleb hooldada vastavalt kasutusjuhendile. § 125 lõige 2 – Tööandja tagab redelite ja tellingute korrasoleku kontrollimise Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehi-

44 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


tuses” § 7 lõikes 3 sätestatud korras. Redeleid kontrollitakse vähemalt üks kord kuus. § 125 lõige 3 – Köisi kontrollitakse iga kord enne töö alustamist kasutusjuhendi kohaselt, selle puudumisel vigastuste avastamiseks nii, et oleks tagatud töötaja ohutus. § 125 lõige 4 – Lõigetes 2 ja 3 nimetatud kontrollimised viib läbi tööandja määratud pädev isik. § 125 lõige 5 – Kontrollimise kohta koostatakse akt, kus registreeritakse kontrollimises osalenud isikud, kontrollimise aeg ja tulemus ning võimalikud parandusettepanekud. § 125 lõige 6 – Kontrollimisel avastatud puudused tuleb võimalusel kõrvaldada kohe või enne töövahendi kasutuselevõttu. Ajutisel kõrgtööl kasutatavate töövahendite konstruktsioon ja seisukord peavad tagama tööde ohutuse. Töövahendeid tuleb hooldada vastavalt kasutusjuhendile. Tööandja tagab kõikide redelite ja tellingute korrasoleku kontrollimise Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 7 lõikes 3 sätestatud korras, mis näeb ette korraldada tellingute, redelite ja tööplatvormide kontrolli enne nende kasutuselevõttu ehitusplatsil ning lisaks iganädalasele ehitusplatsi üldkontrollile juhul, kui need on olnud tugeva tuule, raskete seadmete või suurte koormuste mõju all või on seisnud üle ühe kuu kasutamata. Erilist tähelepanu tuleb pöörata tugi- ja kaitseraketistele. Redeleid kontrollitakse vähemalt üks kord kuus. Muuhulgas kontrollitakse:

• • • • • • •

redelipulkade kinnitust külgpuude külge (tihe, ei loksu ega nihku); libisemisvastaste seadiste seisukorda redeli ülemises ja alumises otsas; pragude ja deformatsioonide puudumist; pindude või kildude puudumist; metallosadel rooste puudumist; lukustussüsteemi kinnitamisest tingitud kahjustuste puudumist redelipulkadel; kõikide tõmbeköite seisukorda ja kinnitusi.

Pilt 5. Näited kasutusel olnud redelitest, mis kontrollimise tulemusel oleksid pidanud olema kasutamisest kõrvaldatud. Vasakpoolsel pildil on redeli pikipuude otstes olevatest libisemisvastastest otsikutest õigesti paigal ainult üks. Parempoolsel on redeli alumine horisontaalne osa deformeerunud ja üks otsikutest puudu.

TÖÖVAHENDI OHUTUS | 45


Köisi kontrollitakse iga kord enne töö alustamist kasutusjuhendi järgi, selle puudumisel vigastuste avastamiseks nii, et oleks tagatud töötaja ohutus. Tellingute, redelite ja köite kontrollimised viib läbi tööandja määratud pädev isik. Kontrollimise kohta koostatakse akt, kus registreeritakse kontrollimisel osalenud isikud, kontrollimise aeg ja tulemus ning võimalikud parandusettepanekud. Kontrollimisel avastatud puudused tuleb võimalusel kõrvaldada kohe või enne töövahendi kasutuselevõttu.

5.3. Kontrollimise läbiviimine Töövahendite kontrollimise korraldamiseks on hea luua süsteem, kuidas tagada töövahendite ohutus. Väljatöötatavas süsteemis tuleb lisaks kontrollimeetmetele ära näidata ka ohutuse tagamiseks olulised hooldustööd ja kasutatavad vahendid, süsteemi toimimises osalevate isikute ülesanded, vastutus ja pädevusnõuded. Hooldusnõude rikkumine võib kaasa tuua häireid, tootmiskatkestusi ja seega üleliigseid kulusid. Selle tulemuseks võib olla ka õnnetusjuhtum. Ennetav ja plaanipärane hooldus parandab ohutust ja kvaliteeti ning vähendab kulusid. Töövahendi ohutuse tagamiseks ja säilitamiseks vajalike meetmete planeerimisel ja rakendamisel tuleb arvestada töövahendi tootja juhistega, mis on toodud kasutusjuhendis. Töövahendi ohutuse tagamiseks tehtavaid kontrolle ja testimisi võib sooritada töövahendi konstruktsiooniga ja kasutamisega kursis olev pädev isik. Kui ettevõttes puuduvad vastava pädevusega isikud, tuleb tellida kontrollimine spetsialistilt väljastpoolt ettevõtet. Tööandja on kohustatud selgitama välja, milliseid kontrollimisi, testimisi ja mõõtmisi tuleb töövahendi ohutuse tagamiseks läbi viia. Nii on võimalik arvestada töövahendi kasutamise ajal toimuvate muutustega selle omadustes ja töökeskkonnas. Näiteks on ühe mootorlaaduri kasutusjuhendis kirjas, et „kontrollige tõstemasti kandetarindeid kulumise või vigastuse osas kord poolaastas (1000 töötunni möödudes), piduritorusid ja -voolikuid kord kuus (166 töötunni möödudes) ja elektrijuhtmeid kord nädalas (40 töötunni möödudes)”. Tööandja kontrollib regulaarselt töövahendi korrasolekut vaatluste, testimiste, mõõtmiste, teimimiste ja muude sobivate toimingutega, hoides töövahendit korras ja ohutuna perioodilise hoolduse abil kogu töövahendi kasutusea jooksul ning hoolitsedes eriti vigastamise või kulumise tulemusel tekkinud ohtude kõrvaldamise ning juhtimissüsteemi laitmatu korrasoleku eest. Töökohal võidakse kasutada näiteks ohtlike ainete filtreerimiseks vajalikku ventilatsiooniseadet. Selleks, et veenduda selle toimimises, on vaja läbi viia mõõtmised.

46 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


Töökohtadel kasutatavaid tõsteabivahendeid tuleb kogu nende kasutusea jooksul regulaarselt hinnata, et minimeerida tõsteabivahendite kulumisest, venimisest või kahjustumisest tulenevaid võimalikke riske. Hindamisel tuleb olla tähelepanelik ja lähtuda kasutaja koostatud kasutusjuhendis olevast teabest.

5.4. Kontrollimiste läbiviijad Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud määrused esitavad töövahendi kontrollijatele üldised nõuded, et nad peavad olema pädevad või spetsialistid. Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” § 8 lõige 4 ja § 125 lõige 4 sätestavad, et kontrolli viib läbi pädev isik. Vabariigi Valitsuse 17.05.2001. a määruse nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” § 4 lõike 1 kohaselt peab kalapüügi- ja tõsteseadmeid kontrollima spetsialist vähemalt üks kord aastas ja hooldama valmistajatehase juhendi kohaselt. Vabariigi Valitsuse 18.06.2004. a määruse nr 223 „Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” § 6 lõike 7 kohaselt määrab vastutav spetsialist kirjalikult igale töövahendile hooldaja, kes seda õigeaegselt kontrollib ja hooldab ning vastutab töövahendi korrasoleku eest. Kuna täpsemaid nõudeid kontrollimise läbiviija pädevuse kohta õigusaktides ei ole, siis mõned soovitused kontrollija määramiseks. Pädevuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse töövahendi konstruktsioonide tundmist, kasutamise ja kontrolli läbiviimise oskust. Kontrollijal peavad töö tegemiseks olema piisavad oskused ja võimed ning piisav erialane oskusteave. Kontrollija hinnang peab põhinema sõltumatul kompetentsil. Kontrollija oma eesmärgid ja suhted, näiteks alluvussuhe tööandjaga, ei tohi mõjutada tema hinnangu paikapidavust. Ei ole soovitatav, et üks ja sama inimene teeb samas ettevõttes nii hooldust kui ka kontrolli. Eesmärk on see, et oma tööd ei kontrollita. Auditi, mida täpsemalt kirjeldatakse punktis 5.6, läbiviijatele esitatavad nõuded on konkreetsemad. Auditit tegev isik peab olema sõltumatu, kompetentne ja tagama auditi ühetaolisuse ja usaldusväärsuse. Akrediteerimisasutus peab olema akrediteerinud auditi tegija inspekteerimisasutusena.

TÖÖVAHENDI OHUTUS | 47


5.5. Kontrollimise registreerimine Töövahendi määruse sätted, mis hõlmavad töövahendi kontrollimise registreerimist. § 8 lõige 5 – Töövahendi kontrolli ja teimimise tulemused registreeritakse ning neid säilitatakse järgmiselt: 1) töövahendi kasutuselevõtmisel tehtud ning plaanivälise kontrolli või teimimise tulemused ja nende alusel tehtud otsused – töövahendi kasutusea lõpuni; 2) eelmise perioodilise kontrolli ja teimimise tulemused – vähemalt kolm kuud pärast järgmist perioodilist kontrolli või teimimist ja tulemuste registreerimist. § 8 lõige 6 – Töövahendi kontrolli ja teimimise tulemused tuleb esitada riikliku järelevalve ametnikule tema nõudmisel. Milliseid andmeid registreerida, määrus ei sätesta. Soovitatav on, et kirjalikes tulemustes (näiteks protokollis) on näha kontrollimise kulg. Protokolli tuleb märkida kontrollija nimi ja kontaktandmed, kontrollimise aeg ja koht ning detailne info kontrollitava objekti kohta. Hea tava on, et protokolli osaks on kontrollija tähelepanekud töövahendite ohutust mõjutavate vigastuste, rikete ja puuduste kohta ning nende kõrvaldamiseks ja parandamiseks esitatud juhiseid. Samuti märgib kontrollija protokolli järgmise kontrollimise aja. Kontrollimisel osalevad tavaliselt ka töökeskkonnavolinik ja töövahendi põhikasutaja. Kui põhikasutaja puudub, siis mõni teine kasutaja. Kontrolli protokolli tuleb märkida kõik kontrollimisel osalenud isikud.

5.6. Auditi kohustusega seadmed Mõningate töövahendite kontrollimise nõudeid täpsustavad seadme ohutuse seadus ja selle alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 16.07.2015. a määrus nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele”. Audit seadme ohutuse seaduse tähenduses on tehniline kontroll, mille eesmärk on tuvastada seadme tehniline korrasolek ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise ohutus ning võimalikud olulised puudused. Seadme ohutuse seadusest tulenevaid nõudeid auditile kohaldatakse järgmiste seadmete puhul: 1) suurema kui 0,5-baarise sisemise töörõhuga surveseade või ohtliku kemikaali käitlemiseks kasutatav surveseade olenemata sisemisest töörõhust; 2) gaasiseade; 3) inimese, looma või asja tõstmiseks kasutatav masin (tõsteseade), sealhulgas lõbustuspargi seade; 4) elektriseade.

48 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


Masinatest on auditi kohustusega seade, mis on: 1) kabiinist juhitav sild-, pukk- ja konsoolkraana; 2) väljaspool kraanat asuvast juhtpuldist juhitav sild-, pukk- ja pöörd- või liikuv konsoolkraana tõstevõimega üle 5 tonni; 3) tornkraana ja statsionaarne noolkraana tõstevõimega üle 1 tonni; 4) portaalkraana; 5) raudteekraana; 6) liikurnoolkraana; 7) üle 300-kilogrammise tõstevõimega platvormtõstuk ja kaubalift; 8) ehitustõstuk inimeste tõstmiseks; 9) lõbustuspargiseade, mis on ette nähtud vähemalt kolmele inimesele ja mis liigutab sellel olevat inimest vähemalt kiirusega 0,5 meetrit sekundis või tõstab maapinnast kõrgemale kui 3 meetrit; 10) lift; 11) köistee; 12) korvtõstuk tõstekõrgusega üle 3 meetri, välja arvatud päästeteenistuse päästeotstarbelised tõstukid; 13) eskalaator ja liikurtee inimeste liigutamiseks; 14) hüdrotõstuk, mille tõstevõime on põhinoole kaugeimas tõstepunktis koormuskõvera järgi üle 1 tonni ja suurim tõstevõime ületab 7 tonni. Audit hõlmab järgmisi kontrolliprotseduure: 1) visuaalkontrolli, mille käigus hinnatakse, kas seade vastab selle kohta käivale dokumentatsioonile ja on tehniliselt korras; 2) kasutuskontrolli, mille käigus tehakse kindlaks, kas seadme kasutamine on ohutu. Kasutuskontroll hõlmab seadme kontrollimist tööolukorras; 3) katsetusi, mille abil tehakse kindlaks, kas seade ja selle elemendid vastavad seadmele esitatud nõuetele. Masina puhul hõlmavad katsetused koormuskatset, surveseadme või gaasipaigaldise puhul survekatset ja püsiliidete nõuetele vastavuse ja nende kvaliteedi kontrollimise nõuetekohasust; 4) dokumentatsiooni ja märgistuse kontrollimist, mille käigus hinnatakse, kas seadme kohta käiv ja vähemalt seadme ohutu ekspluatatsiooni jaoks vajalik teave on olemas. Auditi tegija tutvustab enne auditit tellija nõudmisel kontrolli teostamise põhimõtteid, kontrollimise metoodikat ning seda, millist dokumentatsiooni on auditiks vaja. Auditi tegija arvestab seadme ja selle kasutamise suhtes kehtivaid nõudeid, sealhulgas tootja määratud tingimusi. TÖÖVAHENDI OHUTUS | 49


Auditi tegija peab juhtima seadme kasutamise eest vastutava isiku tähelepanu auditi käigus ilmnenud puudustele. Auditi tulemustest teavitab auditi tegija Tehnilise Järelevalve Ametit seadme ohutuse seaduse §-s 12 nimetatud infosüsteemi kaudu.

5.6.1. Kasutusele võtmisele eelnev audit Kasutusele võtmisele eelnev audit tehakse auditi kohustusega masinale enne selle esmakordset kasutamisele võtmist ja kasutuskohale paigaldatavale masinale ka enne kasutuskohas kasutusele võtmist. Kasutuskohale paigaldatav masin on eelkõige sild-, pukk-, konsool-, portaal- ja tornkraana ning platvormtõstuk, kaubalift ja inimtõsteseade, nagu ehitustõstuk, lõbustuspargiseade, liikurtee, eskalaator. Kasutusele võtmisele eelneva auditi käigus kontrollitakse, kas masin: 1) vastab kaasas oleva dokumentatsiooni ja märgistuse osas nõuetele, sealhulgas tootja kirjeldatud tingimustele; 2) on paigaldatud nõuetekohaselt, sealhulgas asjakohasel juhul tootja juhendite ja kasutamistingimusi arvestava paigaldusprojekti järgi. Tornkraana paigaldamisel uude kasutuskohta kontrollib auditi tegija ka tornkraana paigaldusprojekti ja hindab, kas selle järgi paigaldatav tornkraana ja selle kasutamine on ohutu. Paigaldusprojekt peab võimaldama auditi tegijal hinnata, kas selle järgi on kraana paigaldamine ja paigaldatud kraana kasutamine ohutu.

50 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


5.6.2. Korraline audit Auditi kohustusega masinale tuleb teha korraline audit alljärgnevas tabelis toodud sagedusega

MASIN

VISUAALNE KONTROLL (AASTA)

TEHNILISED KATSETUSED (AASTA)

Kraana

1

3

Platvormtõstuk, kaubalift

2

4

Ehitustõstuk inimeste tõstmiseks

2

4

Hüdrotõstuk, kui selle kasutusele võtmisest ei ole möödunud üle 10 aasta

4

4

Hüdrotõstuk, kui selle kasutusele võtmisest on möödunud üle 10 aasta

2

4

Korvtõstuk, kui selle kasutusele võtmisest ei ole möödunud üle 10 aasta

4

4

Korvtõstuk, kui selle kasutusele võtmisest on möödunud üle 10 aasta

2

4

Lõbustuspargiseade

1

3

Lift, kui selle kasutusele võtmisest ei ole möödunud üle 10 aasta

2

4

Lift, kui selle kasutusele võtmisest on möödunud üle 10 aasta

1

4

Köistee

1

1

Eskalaator, travelaator

2

TÖÖVAHENDI OHUTUS | 51


5.6.3. Erakorraline audit Auditi kohustusega masina erakorraline audit tuleb teha kõikidele masinatele järgmistel juhtudel: 1) enne masina kasutusele võtmist, kui seda pole ettenähtud otstarbel kasutatud eelnenud aasta jooksul; 2) pärast masina rekonstrueerimist; 3) pärast seadme remonti, kui see oli tingitud seadmega toimunud avariist; 4) kui puuduvad andmed eelmise auditi kohta. Erinevatele masinatele tuleb erakorraline audit teha eelloetletule lisaks veel mõningatel juhtudel. Kraanale tehakse lisaks eelloetletud juhtudele erakorraline audit: 1) pärast kraana kandekonstruktsioonide keevituse teel remontimist; 2) pärast kraana kandekonstruktsioonide, tõste- või nooletõstemehhanismide vahetust. Platvormtõstukile, kaubaliftile ning inimeste tõstmiseks ette nähtud ehitustõstukile tehakse lisaks eelloetletud juhtudele erakorraline audit pärast: 1) platvormtõstuki ja kaubalifti tõstetrosside vahetamist; 2) juhikute ja ajami vahetamist; 3) kaubalifti ajami hõõrdratta või võlli vahetamist; 4) kiiruspiiriku või püüduri vahetamist. Liftile tehakse lisaks eelloetletud juhtudele erakorraline audit pärast: 1) lifti kabiini või vastukaalutrosside vahetamist; 2) juhikute vahetamist; 3) lifti ajami, hõõrdratta või võlli vahetamist; 4) hüdrosilindri vahetamist; 5) kiiruspiiriku või püüduri vahetamist; 6) puhvrite vahetamist. Köisteele tehakse lisaks eelloetletud juhtudele erakorraline audit pärast trosside vahetamist. Erakorralise auditi kontrolli toimingud ja maht valitakse asjaoludele vastavalt. Kui erakorraline audit tehakse pärast seadme rekonstrueerimist, võetakse arvesse rekonstrueerimise mahtu. Kui erakorraline audit tehakse põhjusel, et seadet ei ole eelneva aasta jooksul kasutatud või puuduvad andmed eelneva auditi kohta, arvestatakse seadme seisundit.

52 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


5.6.4. Enesekontroll Seadmete puhul, millele on auditi tegemise kohustus, on võimalus rakendada enesekontrolli läbiviimist ja sel juhul ei ole korralise auditi tegemine kohustuslik. Enesekontroll peab tagama auditiga samaväärse tulemuse ja hõlmama seadme korrashoiuks vajalikke toiminguid. Enesekontrolli toimingud peavad olema kajastatud sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemis. Kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifitseeriv sertifitseerimisasutus peab olema selleks akrediteeritud ning kaasama sertifitseerimisse vastava seadme auditi tegemiseks kompetentse isiku. Kasutusele võtmisele eelnev ja erakorraline audit tuleb teha ka nendele seadmetele, mille suhtes on korraldatud enesekontroll. Enesekontrolli käsitlevad seadme ohutuse seaduse § 8 lõige 3 ning majandus- ja taristuministri 16.07.2015. a määruse nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele” § 10. Enesekontrolli rakendava isiku kvaliteedijuhtimissüsteem peab käsitlema seadme tehnilise seisukorra kontrollimise toiminguid, korrashoiutoiminguid, puuduste tuvastamise ja kõrvaldamise korda sellise põhjalikkusega, mis võimaldab kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifitseerimisel hinnata, kas selle rakendamine võimaldab tagada vähemalt samaväärse taseme käesoleva määruse kohaselt tehtava auditiga. Enesekontrolli puhul peab arvestama seadmele ja selle kontrollimisele esitatud sisulisi nõudeid ning nende järgimiseks tuleb rakenda töö eripärale vastava kompetentsusega isikuid. Auditi kohustusega seadmest, millele rakendatakse enesekontrolli, tuleb teavitada Tehnilise Järelevalve Ametit. Samuti tuleb Tehnilise Järelevalve Ametile edastada viimase nõudmisel kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon, mis käsitleb seadme puhul rakendatavat enesekontrolli. Enesekontrolli toimivust tuleb plaanipäraselt, süstemaatiliselt ning perioodiliselt hinnata vähemalt kord 12 kuu jooksul. Enesekontrolli toimivuse hindamiseks tuleb kasutada ka enesekontrolliga hõlmatud seadmetest juhuvalimi alusel valitud seadmele tehtavat korralist auditit. TÖÖVAHENDI OHUTUS | 53


5.6.5. Auditi vormistamine Auditi tulemuste vormistamist ja andmete edastamist reguleerib majandus- ja taristuministri 16.07.2015. a määruse nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele” § 9. Auditi teostaja vormistab auditi tulemused protokollis ja seadme ohutuse seaduse § 12 kohases tehnilise järelevalve infosüsteemis. Protokoll sisaldab: 1) seadme andmeid; 2) seadme omaniku andmeid; 3) auditi liiki, toimingut (toiminguid) ja tegemise aega ning auditi juures viibinud seadme omaniku või auditi tellija esindaja või kasutamise järelevaataja nime; 4) auditi tulemust; 5) järgmise auditi tähtaega; 6) auditi teostanud isiku ametinimetust, nime ja allkirja; 7) muud seadme ja selle auditi kohta käivat asjakohast teavet.

54 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


II osa. Tehnilist ohutust puudutavad nõuded ja nende kohaldamine 1. Sissejuhatus Selles osas käsitletakse Vabariigi Valitsuse 11.01.2000. a määruses nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” sisalduvaid masinate tehnilist ohutust puudutavaid nõudeid ja nende kohaldamist, et anda juhiseid masina ohutu kasutamise tagamiseks.

2. Töövahendi määruse kohaldamine masinate puhul Töövahendi määruse sätted on suunatud eelkõige tööandjale ja nõudeid kohaldatakse töökohal kasutatavate masinate ja teiste töövahendite puhul töökoha tingimusi arvesse võttes. Seadme ohutuse seaduse paragrahv 3 lõike 5 kohaselt on masin: 1) omavahel ühendatud osade või komponentide koost, millest vähemalt üks osa või komponent on liikuv ja mis on varustatud või ette nähtud varustamiseks muu kui vahetult inim- või loomjõul töötava ajamisüsteemiga ning mis on ühendatud kindlaks tegevuseks; 2) punktis 1 nimetatud koost, millel puuduvad ainult komponendid selle ühendamiseks kasutuskohas või energia- ja liikumisallikaga; 3) punktides 1 ja 2 nimetatud koost, mis on paigalduseks valmis ja võimeline toimima alles siis, kui ta on paigaldatud transpordivahendile või ehitisse; 4) punktides 1–3 nimetatud masinate või osaliselt komplekteeritud masinate koost, mis ühtse tulemuse saavutamiseks on paigaldatud ja juhitav selliselt, et toimib tervikuna; 5) omavahel ühendatud osade või komponentide koost, millest vähemalt üks osa või komponent on liikuv ja mis on omavahel ühendatud raskuste tõstmiseks ning mille ainus jõuallikas on vahetult rakendatav inimjõud. Töövahendi määrusega sätestatakse muuhulgas järgmised üldised kohustused: § 1 lõige 1 – Tööandja tagab, et töötaja kasutusse antav töövahend sobib tööülesande täitmiseks ning et seda hoitakse sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel. Kui ohutust ei ole võimalik täielikult tagada, tuleb rakendada sobivaid abinõusid terviseriski optimaalseks vähendamiseks. § 1 lõige 3 – Töötaja kasutusse antava töövahendi valikul peab tööandja võtma arvesse töö laadi, töökoha töötingimusi ning töövahendi kasutaja (edaspidi kasutaja) füüsilisi ja vaimseid võimeid. TÖÖVAHENDI OHUTUS | 55


§ 7 lõige 1 – Töövahendit võib kasutada ainult selle töö tegemiseks ja nendes tingimustes, milleks see on ette nähtud. Töövahendi ettenähtust erinevates tingimustes kasutamisel peab tööandja rakendama täiendavaid ohutusabinõusid. § 1 lõige 4 – Tööandja peab jälgima, et töövahendit kasutataks ettenähtud viisil ning tööd saaks teha ergonoomiliselt õigete tööliigutuste ja -asenditega. § 1 lõige 5 – Töötaja on kohustatud teatama tööandjale igast töövahendi rikkest ja puudusest, mis ilmneb selle kasutamisel. § 1 lõige 6 – Tööandja tagab kasutajale töövahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ja ohutusalase juhendamise. Ohutusalane juhendamine peab hõlmama: 1) teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda töövahendi kasutamisega ning selle kasutamisest saadud kogemusi; 2) abinõusid, mida tuleb rakendada kasutaja ja teiste töökeskkonda lubatud isikute ohutuse tagamiseks; 3) teavet töötamiskohal või selle lähedal olevatest suurema ohuga töövahenditest; 4) teavet igasugustest muudatustest töökeskkonnas, mis suurendavad töötaja poolt kasutatava või tema lähedal asuva töövahendi ohtlikkust; 5) juhiseid tegutsemiseks õnnetusohu korral. § 1 lõige 7 – Kasutatavate töövahendite ohutusjuhendid koostab ja kinnitab tööandja kirjalikult, arvestades valmistaja poolt antud kasutusjuhendit. § 1 lõige 8 – Surve- ja tõsteseadmete, liikurmasinate ja teiste suurema ohtlikkusega töövahendite kasutajatele peab tööandja korraldama eriväljaõppe ja vajadusel perioodilisi täiendõppeid. § 1 lõige 10 – Tööandja peab käesolevate nõuete täitmiseks kavandatavate abinõude osas konsulteerima töötajate ja töökeskkonnavolinikega ning arvestama nende ettepanekuid töövahendi kasutamisel tekkivate ohtude vältimise või vähendamise kohta. § 5 lõige 1 – Töökoha ja hoolduskoha valgustatus peab olema piisav töövahendiga töötamiseks või selle hooldamiseks. Kui üldvalgustusega pole nõutavat valgustatust võimalik või otstarbekas saavutada, tuleb paigaldada kohtvalgusti. § 5 lõige 2 – Valgusti tüüp ja paigaldusviis peab vastama töökeskkonna iseärasustele ning ei tohi töötajat ohustada. § 7 lõige 6 – Kasutajale tuleb anda tööprotsessi läbiviimiseks ning töövahendi seadistamiseks, hooldamiseks ja remondiks vajalikud töö- ja mõõteriistad ning abivahendid. § 7 lõige 10 – Töövahendi kasutamisel, hooldusel ja seadistamisel tagab tööandja valmistaja antud kasutusjuhendis esitatud nõuete järgimise. Töövahendi määrus puudutab kõiki tööks kasutatavaid vahendeid, sealhulgas masinaid, seadmeid, paigaldisi, transpordivahendeid ja tööriistu.

56 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


Eestis EÜ masinadirektiivi 2006/42 jõustanud majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.05.2009. a määrus nr 52 „Nõuded masinale ja osaliselt komplekteeritud masinale, ohutusseadisele ja masinaga kaasnevale teabele ning masina ja osaliselt komplekteeritud masina vastavushindamise kord” kehtis ajavahemikul 29.12. 2009. a kuni 30.03.2012. a. Alates 1.04.2012. a kehtib majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.03.2012. a samanimeline määrus nr 23. Peale 29.12.2009. a turule lastud masinad peavad vastama masinadirektiivi lisas 1 toodud olulistele tervishoiu- ja ohutusnõuetele. Tööandja kohustuseks on tagada, et kõik praegu kasutatavad töövahendid vastavad töövahendi määruse nõuetele ja peale 29.12.2009. a turule lastud masinad lisaks masinadirektiivi nõuetele. Töövahendi määruse nõuete täitmine eeldab paljude kasutusel olevate masinate konstruktsioonide ohutumaks muutmist. Töökohal kasutatakse ka selliseid vanu masinaid, mida ei tasu enam nõuetega sätestatud ohutustaseme saavutamiseks muuta, vaid tööandjal tasuks kaaluda nende kasutuselt kõrvaldamist. Masinate konstruktsiooni ja ohutust võivad reguleerida ka muud määrused, nagu näiteks elektromagnetilise ühilduvuse direktiivist lähtuvalt kehtestatud majandus- ja taristuministri 14.07.2015. a määrus nr 91 „Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord”. Masinadirektiivi kohaselt on masina tootja kohustatud hoolitsema juba masina projekteerimise ja ehitamise ajal masina piisava ohutuse eest, et selle turule laskmine ja kasutusele võtmine oleksid nõuetekohased. Esineb olukordi, kus masinad ei vasta täielikult neid puudutavatele nõuetele. Seetõttu tuleb tööandjal veenduda masinate nõuetele vastavuses ja ohutuses ka töökohal juba enne masina kasutusele võtmist. Töökohal kasutusele võetud masina kasutamine või sellega tehtav töö võivad muutuda selliselt, et selle esialgsed ohutusnäitajad ei ole enam piisavad ja töökohal tuleb masinat muuta. Näiteks võivad olla muutunud masinaga toodetavad tooted või nende materjal. Masinas võib olla aja jooksul tehtud erinevaid masina omadusi (kiirus, võimsus, rõhk jne) mõjutavaid muudatusi, masin võib olla olnud vigastatud, seda on remonditud jne. Masina ohutuse säilitamine kogu masina eluea jooksul eeldab masina korrasoleku regulaarset kontrollimist, muudatuste korral täiendavat riskianalüüsi ja vajadusel ohutuse parandamise meetmete rakendamist.

TÖÖVAHENDI OHUTUS | 57


Töövahendi määruse alusel kasutusel olevatelt masinatelt ei saa eeldada kõrgemat ohutustaset kui masinadirektiivis uutele masinatele ette nähtud, välja arvatud juhul, kui töökoha eritingimused riskianalüüsi põhjal nii ette näevad. Näiteks näeb seadme kasutamine plahvatusohtlikus keskkonnas ette seda, et arvestataks Vabariigi Valitsuse 15.07.2003. a määrusega nr 197 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas”, milles on kirjas plahvatuse ärahoidmise ja plahvatuskaitse nõuded ohtliku koha ohutusseadmetele ning ohtlikus kohas kasutatavatele seadmetele ja töövahenditele. Töökohad, kus esineb või võib tekkida plahvatusohtlik keskkond, klassifitseeritakse plahvatusohtliku keskkonna esinemise või tekkimise sageduse ja kestuse alusel tsoonideks. Plahvatusohtlikus keskkonnas tuleb kasutada seadmeid, mille on seadme tootja ette näinud kasutamiseks vastavas plahvatusohutsoonis. Seadmed ja ohtliku koha ohutusseadmed (edaspidi ohtliku koha seadmed), kaitsesüsteemid ja nende ühendusseadmed peavad võimaldama töötajatel ohutult töötada, arvestades plahvatusriski analüüsi tulemusel määratletud ohte ja riske. Töövahendid ja nende ühendusseadmed peavad olema projekteeritud, valmistatud, paigaldatud, töökorras hoitud ja kasutatud viisil, mis tagab võimalikult madala plahvatusriski ning mis plahvatuse korral võimaldab takistada selle levimist töökohal ja -vahendites. Kui elektrikatkestus põhjustab täiendavate riskide tekkimist või olemasolevate riskide suurenemist, tuleb elektrikatkestuse korral tagada ohtliku koha seadmete ja kaitsesüsteemide ohutu toimimine eraldi muudest seadmetest. Automatiseeritud protsessidesse lülitatud ohtliku koha seadmeid ja kaitsesüsteeme, mis kalduvad kõrvale ettenähtud ekspluatatsioonitingimustest, peab olema võimalik ohutult käsitsi välja lülitada, välja arvatud juhul, kui plahvatusriski analüüsi tulemused näevad ette teisiti. Ohtliku koha seadmeid ja kaitsesüsteeme võivad välja lülitada töötajad, keda on toimingu ohutuks teostamiseks juhendatud. Hädaseiskamise süsteemi käivitamise korral tuleb akumuleerunud energia võimalikult kiiresti ja ohutult hajutada või isoleerida, kui plahvatusriski analüüsi tulemused ei näe ette teisiti. Sama määruse lisas on plahvatusohtlikus keskkonnas asuvate töökohtade klassifikatsioon erinevate tsoonide kirjeldustega.

58 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


Töövahendi määruse nõuete kohaldamise tagamiseks tuleb korraldada töövahendi kasutamisega seotud tegevuste riskianalüüs, milles tuleb lisaks masina omadustele arvestada ka töökoha tingimustega ja teiste tööd mõjutavate asjaoludega. Näiteks tuleb riskianalüüsis arvestada töökoha valgustatusega või ohuga, mida põhjustavad töötamiskoha läheduses liikuvad tõstukid. Analüüsis võib kasutada abivahendina masinate riskide hindamist ja vähendamist puudutavat standardit EVS-EN ISO 12100. Näiteid riskianalüüsi meetodite kohta leiab tehnilisest raportist ISO/TR 14121-2. Ohutuse seisukohalt masina tähtsamate omaduste (masina seiskamine, hädaseiskamine, kaitsepiirded ja -seadised, juurdepääsuteed ning masina tugevus- ja püsivusomadused) hindamisel riskianalüüsis või remonditööde planeerimisel võib kasutada lisaks töövahendi määrusele abivahendina ka siseriiklike või teiste tuntud ja levinud standardite põhimõtteid või nõuetekohase ohutustaseme tagamiseks mõeldud muid lahendusi. Igal juhul tasub kohaldada kehtivaid EVS-, EVS-EN- või EVS-EN ISO -standardeid. Standardile vastav ja konkreetseks juhtumiks sobiv ohutustase vastab enamasti töövahendi määruse nõuetele. Seetõttu viidatakse käesoleva juhendi enamikes punktides ka standarditele. Viidetes äramainitud standardid ja muud dokumendid on siiski lisateave, mitte aga töövahendi määruse nõuded. Ohutustaseme tõstmiseks kasutusviisi põhjal valitud ja paigaldatud kaitsepiirded ja kaasaegsed kaitseseadised vastavad enamasti kehtivatele ohutusnõuetele. Kaitsepiirded ja -seadised tuleb valmistada vastavalt masinadirektiivi nõuetele. Mõningad inimese kohalolu kindlakstegemiseks ette nähtud kaitseseadised (näiteks valguskardinad ja survetundlikud matid) on ära mainitud masinadirektiivi lisas 4 ja need vajavad enamasti tootja tellitud EÜ tüübikinnitust. Ka programmeeritaval elektroonikal põhinevad kaitseseadised (näiteks loogikaseadmed turvafunktsioonide kindlustamiseks – masin ei käivitu kui hädaseiskamisseadis ei ole lülitatud tagasi algasendisse ning blokeerlülitiga kaitsepiire on avatud) peavad olema tüübikinnitusega. Töövahendi määruse nõuded on üldist laadi ning erinevatele masinatüüpidele mõeldud detailseid nõudeid ei ole välja toodud.

TÖÖVAHENDI OHUTUS | 59


3. Üldised nõuded 3.1. Masinate valimine ja paigutamine 3.1.1. Sobiva ja ohutu masina valimine § 1 lõige 1 – Tööandja tagab, et töötaja kasutusse antav töövahend sobib tööülesande täitmiseks ning et seda hoitakse sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel. Kui ohutust ei ole võimalik täielikult tagada, tuleb rakendada sobivaid abinõusid terviseriski optimaalseks vähendamiseks. Masinaid valides ja ostes tuleb veenduda, et masin vastaks masinaohutuse nõuetele. Uue masina küljes peab olema CE-märgis ja masinaga kaasas peab olema vastavusdeklaratsioon ning eesti või potentsiaalsele lõppkasutajale arusaadavas Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi ametlikus keeles kasutusjuhendid. Kogemused on siiski näidanud, et CE-märgis ja allkirjastatud vastavusdeklaratsioon ei ole alati garantii masina nõuetekohasuse kohta. Seetõttu peab tööandja enne masina kasutuselevõttu kontrollima, et masin vastaks sellele ettenähtud nõuetele ja oleks piisavalt ohutu. Kontrollida tuleb vähemalt selliseid asju, mida on võimalik kontrollida visuaalselt, lihtsamate mõõtmistega (näiteks mõõdulindiga) ja lihtsate katsetega. Tööandja peab kontrollima, et masina tootja on näinud ette, et masin sobib kasutamiseks sellise töö puhul ja kasutustingimustes, milleks masinat valitakse. Tööandja peab valima pakkumisel olevate masinate seast sellise, mida on võimalik konkreetseks tööks ohutult kasutada. Valikut tehes tuleb võtta arvesse muuhulgas järgnevaid tegureid.

• Keskkonna temperatuur. Masin peab olema ette nähtud konkreetse töökeskkonna temperatuuril õigesti ja ohutult töötama. Paljud masinad ja elektriseadmed projekteeritakse selliselt, et need töötaksid siseruumides temperatuuril +5 … +40 ºC. Kui masin tuleb paigaldada näiteks välitingimustesse, külmlattu või sulatusruumidesse või mujale külma või kuuma keskkonda, tuleb selleks valida masin, mis on projekteeritud töötama erandlikes temperatuurides.

• Niiskus ja vee kasutamine. Arvestada tuleb masina töökeskkonnas oleva võimaliku niiskuse ja vee esinemise või kasutamisega. Kui masinat pestakse surveveega või on teada, et masina läheduses töötatakse surveveega, peab olema masina IP-kaitseaste sellisteks tingimusteks sobilik (vähemalt IPX5). Välitingimustesse paigaldavad masinad ning nende ohutus- ja elektriseadised peavad olema vee-, lume- ja jäätumiskindlad.

• Plahvatusoht. Kui õhku sattuva tolmu, gaasi või auru ja õhu kokkupuutel tekib plahva-

60 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


tusohtlik keskkond, peab sellises keskkonnas kasutatav seade vastama Vabariigi Valitsuse 15.07.2003. a määruse nr 197 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas” nõuetele. Ka muul põhjusel (näiteks plahvatusohtlike ainete või kõrgete rõhkude tulemusel) tekkiva plahvatuse ohuga tuleb arvestada.

• Muud keskkonnatingimused. Tolmu, söövitavate gaaside, elektromagnetväljade, vibratsiooni ja muude teada olevate keskkonnatingimuste võimalikke mõjusid masinatele tuleb eelnevalt hinnata. Kasutusele võib võtta ainult sellise masina, mis töötab neis tingimustes õigesti ja ohutult. Näiteks programmeeritavat elektroonikat ohutuseesmärgil kasutades peab masina juhtimissüsteem taluma elektrivõrgu kaudu saabuvaid (näiteks pingekõikumisi) või elektromagnetväljadest tulenevaid häireid tavapärasest paremini.

• Sooritatav töö. Masina tõhusus, kiirus, suurus ja muud omadused peavad sobima tehtavaks tööks. Masinaga ei tohi teha selliseid töid, milleks masina tootja ei ole masinat projekteerinud. Õnnetusi on juhtunud olukorras, kus näiteks suure metallitöötlemisseadmega on proovitud painutada liiga väikesi detaile või kui ketassaega on proovitud teha freesimistöid. Lisateave

• EVS-EN 1127-1 „Plahvatusohtlik keskkond. Plahvatuse vältimine ja kaitse. Osa 1: Põhimõisted ja metoodika”

• EVS-EN 60204-1 „Masinate ohutus. Masinate elektriseadmed. Osa 1: Üldnõuded” • EVS-EN 60529 „Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-kood)” • EVS-EN 62061 „Masinate ohutus. Ohutusega seotud elektriliste, elektrooniliste ja programmeeritavate elektrooniliste kontrollsüsteemide funktsionaalne ohutus”

3.1.2. Masina mehaaniline tugevus § 2 lõige 1 – Töövahend peab olema piisava tugevusega ettenähtud otstarbel kasutamiseks. Töövahendi tugevus on väga tähtis tõsteseadmete puhul, kus tõstetropi, noole või muu konstruktsiooni ebapiisav tugevus põhjustab kohe tõsise ohuolukorra. Ka teiste masinate puhul võib konstruktsiooni ebapiisav tugevus põhjustada ohtu. Ohtu võivad põhjustada eemalepaiskuvad või purunevad osad (näiteks töödeldavad toorikud, töötlemisjäätmed, lõikeriistad), teisaldatavad või kukkuvad esemed ning masina kokkuvarisemine. Kasutaja võib masina kogu kasutusea jooksul seda kasutada ainult kasutustingimustes, mille jaoks masin on projekteeritud. Kasutustingimused võivad mõjutada teatavate materjalide ja kogumite vastupidavust, näiteks väga kuum, külm või söövitav keskkond, TÖÖVAHENDI OHUTUS | 61


niiskus või kiirgus. Näiteks pöörlevate tööriistade lubatud kiiruse ületamine võib põhjustada purunemise riski ning seetõttu tuleb seda igal juhul vältida. Kasutustingimused, mille jaoks masin on projekteeritud, ja nende piirmäärad peab tootja esitama kasutusjuhendis. Kasutusjuhendis võivad olla ka nõuded masinaosade, mis võivad põhjustada purunemist, korrapärasele kontrollimisele ning vajadusel nende parandamisele või asendamisele. Tootja kasutusjuhendis näidatakse selliste osade kontrollide liik (näiteks visuaalsed ja funktsionaalsed kontrollid või testid), selliste kontrollide sagedus (näiteks töötsüklite arvu või kasutusaja järgi) ning asjaomaste osade parandamise või asendamise kriteeriumid. Nii ennetatakse ka masina detailide väsimuspurunemist. Remondi käigus oli vaja eemaldada seadme laagripukk. Laagripuki eemaldamiseks kasutati hüdrosilindriga kahe haaratsiga tõmmitsat maksimaalse lubatud koormusega 6 t. Hüdrosilindri käitamiseks kasutati käsihüdropumpa, milline survetugevus on 10 t. Kannatanu paigaldas tõmmitsa haaratsid laagripuki serva taha ning kaastöötaja survestas hüdrosilindri käsihüdropumba käepideme abil. Laagripuki eemaldamise käigus purunes üks tõmmitsa haaratsitest ning pinge alt vabanenud tõmmits tabas kannatanu nägu. Kuna haaratsi konstruktsioon oli arvestatud maksimaalselt 6-tonnisele jõule, kuid käsihüdropumba tekitatud maksimaalne jõud oli 10 tonni, oli haaratsi purunemise põhjuseks ilmselt pumba tekitatud liiga suur surve. Kannatanul diagnoositi alahuule põrutushaav ning kahe hamba murd ja luksatsioon, millega kaasnes töövõimetus 25 päevaks.

Pilt 6. Tugevusarvutuste käigus tehtud vea tõttu kukkus kontrollkäivituse ajal kokku kauba laevast mahalaadimiseks ja lattu transportimiseks mõeldud konveiersüsteemi osa.

62 | TÖÖVAHENDI OHUTUS

Pilt 7. Purunenud lihvimisketta osa paiskus läbi ebapiisava tugevusega kaitsepiirde ja põhjustas surmaga lõppenud õnnetuse.


Automaatsete tööpinkide puhul tuleb olla valmis töövahendi ja töödeldava detaili soovimatuks kokkupuuteks või elementide eemalepaiskumiseks vale tööriista, programmeerimisvea või muu analoogse põhjuse tõttu. Kui masina konstruktsioon ei kaitse piisavalt konstruktsiooniosa purunemise või eemalepaiskumisega kaasneva ohu eest, tuleb kasutada masinas kaitseseadiseid, millega takistatakse jõu, rõhu, pöördemomendi, vibratsiooni või muu liigset koormust põhjustava omaduse kasvamist liiga suureks. Kaitseseadisteks võivad olla näiteks sulgurklapid, rõhuregulaatorid või pöörlemiskiiruse regulaatorid. Mõningate masinate (näiteks treipingid või lihvimismasinad) kohta koostatud harmoneeritud standardid sisaldavad detailseid nõudeid kaitsete tugevuse ja testimise kohta. Tellingute tugevust käsitletakse täpsemalt I osa punktis 4.3.2 „Tellingute kasutamine”. Lisateave

• EVS-EN ISO 12100 „Masinate ohutus Projekteerimise, riskide hindamise ja riskide vähendamise üldised põhimõtted”

• EVS-EN ISO 23125 „Tööpingid. Ohutus. Treipingid” • EVS-EN ISO 16089 „Tööpingid. Ohutus. Statsionaarsed lihvimismasinad”

3.1.3. Ergonoomianõuded § 1 lõige 4 – Tööandja peab jälgima, et töövahendit kasutataks ettenähtud viisil ning tööd saaks teha ergonoomiliselt õigete tööliigutuste ja -asenditega. Valides tehtavaks tööks sobiliku töövahendi ja kasutades seda ettenähtud kasutustingimuste kohaselt on kasutajat väsitavate, talle ebamugavust, füüsilist ja psühholoogilist stressi tekitavate tegurite mõju võimalikult väike. Kui võimalik, tuleb masina valikul eelistada alati sellist, et töö tegemine oleks võimalik istudes. Võimalik peaks olema ka tööasendi muutmine. Töötajad on erineva kasvu, tugevuse ja vastupidavusega ning seetõttu peaksid olema masinate juhtimisseadmete asukohad, tööobjekti kõrgus ja muud omadused reguleeritavad.

Pilt 8. Masinaga töötamine nii, et seda hoidvad käed on õlgadest kõrgemal, ei ole ergonoomiline, vaid väsitav ning ebamugav.

TÖÖVAHENDI OHUTUS | 63


Muudeks üldisteks ergonoomianõueteks on muuhulgas:

• kõik kasutaja ja masina vahelised liidesed, näiteks juhtimisseadised, signaalseadmed ja kuvarid projekteeritakse selliselt, et need on kergesti arusaadavad ja sobivad inimesele kasutamiseks;

• välditakse koormavaid asendeid ja liigutusi masina kasutamise ajal (reguleeritavus);

• käeshoitavad töövahendid ja liikuvad masinad on sellised, et nende kasutamine oleks

Pilt 9. Näide halvasti tehtud kasutajaliidesest, millel ei ole täidetud kergesti arusaadavuse nõue, kuna ekraanile kuvatav info sisaldab võõrkeelt, lühendeid ja sümboleid.

lihtne ja loomulik ning seejuures arvestatakse vajaliku jõu kasutuse, juhtimisseadme mõjutamise viisi ning käte ja jalgade anatoomiaga;

• pakutakse operaatorile piisavalt ruumi end vabalt liigutada;

• välditakse müra, vibratsiooni ja külma või kuuma kokkupuudet masina kasutajaga;

• välditakse kasutaja töörütmi sidumist masina automaatse töörütmiga ning olukorda,

Pilt 10. Näide hästi tehtud kasutajaliidesest, mis on väga hõlpsasti arusaadav ja näitlik.

kus masin dikteerib töötamise kiirust;

• välditakse pikka kontsentreerumist nõudvat jälgimist; • tagatakse masina korralik kohtvalgustus; • juhtimisseadiste kasutamine on üheselt mõistetav ja loogiline (näiteks masina või seadme töövahend liigub selles suunas, kuhu juhtkangi suunatakse).

64 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


Diagrammil on illustreeritult eelkirjeldatud nõudeid:

Ergonoomikategurid Võimaldada kohandamist operaatori: • füüsilistele mõõtmetele • tugevusele • vastupidavusele

KOHANDAMINE OPERAATORI NÄITAJATELE

Pakkuda operaatorile piisavalt ruumi end vabalt liigutada: • kehahoiak • dünaamika

PIISAVALT RUUMI LIIGUTAMISEKS

Välistada võimalus, et masin dikteerib töötamise kiirust: • tempo • kiirus

TÖÖTAMISE KIIRUS

Välistada pikka kontsentreerumist nõudvat jälgimist: • valvsus • vaimne töö (numbrid, keerukus)

KONTSENTREERUMINE

Kohandada mees/masinliides operaatorite eeldatavateomadustega: • nägemisomadused • kuulmisomadused • tundlikkusega seotud omadused • tunnetuslikud omadused

MEES/MASINLIIDES

Võimalikud negatiivsed tagajärjed

FÜÜSILINE STRESS

Stressi põhjused, koormus

EBAMUGAVUSTUNNE

Negatiivsed mõjud

PSÜHHOLOOGILINE STRESS

VÄSIMUS

Masina ettenähtud tingimustel kasutamisel vähendatakse operaatori ebamugavustunnet, väsimust ning füüsilist ja psühholoogilist stressi.

Masinate ergonoomia kohta on väga palju standardeid. Lisateave sisaldab neist mõningaid. Lisateave

• • • •

EVS-EN 547 „Masinate ohutus. Inimkeha mõõtmed” EVS-EN 614 „Masinate ohutus. Ergonoomia põhimõtted projekteerimisel” EVS-EN 894 „Masinate ohutus. Kuvarite ja juhtseadiste konstruktsiooni ergonoomianõuded” EVS-EN 1005 „Masinate ohutus. Inimeste füüsiline töö” TÖÖVAHENDI OHUTUS | 65


• EVS-EN 1837 „Masinate ohutus. Masinate tervikvalgustus” • EVS-EN ISO 11688 „Akustika. Soovitused madala müratasemega seadmete ja varustuse loomiseks”

• EVS-EN ISO 12100 „Masinate ohutus. Projekteerimise, riskide hindamise ja riskide vähendamise üldised põhimõtted”

• EVS-EN ISO 13732 „Soojuskeskkondade ergonoomika. Meetodid, millega hinnata inimese reaktsiooni kokkupuutel pinnaga”

• EVS-EN 61310-1 „Masinate ohutus. Tuvastus, märgistus ja aktiveerimine. Osa 1: Nõuded visuaal-, audio- ja puutesignaalidele”

3.1.4. Masina asukoht § 7 lõige 2 – Töövahendi asend ja paigaldusviis, vahekaugused liikumatute ja liikuvate osade vahel, energiavarustus ning ainete või detailide etteandmise, kasutamise ja eemaldamise viis peavad tagama kasutaja ning teiste isikute ohutuse. § 7 lõige 3 – Kasutajale tuleb tagada ohutu juurdepääs ja viibimine kõikidel töövahendi kasutamisega seotud aladel, mis on vajalikud tootmiseks, seadistamiseks ja hooldustöödeks. § 2 lõige 3 – Kasutaja tahtmatult töövahendisse sulgumise vältimiseks peab: 1) selles olema signaliseerimisseadis abi kutsumiseks; 2) töövahendist väljapääsu võimaldava ukse või luugi sulgur olema seestpoolt ilma abivahendita avatav; 3) rakendama muid meetmeid sellise ohu vältimiseks. § 4 lõige 3 – Töövahendi liikumatu väljaulatuv osa, mis on piirestamata, kuid võib ohustada töötajaid, tuleb märgistada kas vahelduvate kollaste ja mustade või vahelduvate punaste ja valgete triipudega. § 6 lõige 3 – Töövahendi poolt toodetud või kasutatud ainete plahvatusoht peab olema välistatud. Selleks tuleb vältida: 1) ainete plahvatusohtliku kontsentratsiooni teket õhus; 2) tolmu- ja gaasisegude süttimist. Masin tuleb paigutada selliselt, et masina kasutajad ei pea andma teed möödujatele ega töötama näiteks mootortõstuki liikumisalas. Tööruum peab olema piisav tavatööülesannete häirimatuks sooritamiseks. Ka hooldus- ja remonttööde kohtadele peab olema tagatud raskusteta ligipääs ja neis peab mahtuma tööd tegema. Töötamiskoha vaba ruumi suurus peab olema arvestatud nii, et töötaja saaks oma tööülesandeid piisava liikumisvabadusega täita.

66 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


Ruumi piisavuse kohta näide Soome normidest treipingil töötamise kohta. Üldiselt peab olema masina ees ruumi vähemalt 1,1 meetrit, kui selles alas ei ole tavapäraselt teisi möödaliikujaid. Liikumistee masina-

Masina kasutaja (d)

≥1,1 m

poolsest äärest peab ulatuma masiMASIN

nast vähemalt 1,2 meetri kaugusele. Vaba ruumi suuruse määramisel

≥0,7 m ≥1,2 m

tuleb arvestada masina osadega, mis asukohta muudavad, näiteks materjalide

etteandelauad.

Kui

sellised liikuvad masinaosad ei ole paigutatud kaitsepiirete või muu-

Püsikonstruktsioon Liikumistee Pilt 11. Näide käsitsi juhitava treipingi paigutamise kohta.

de kaitsekonstruktsioonide taha, peab jääma masina ja püsikonstruktsioonide (näiteks seinad, postid) vahele ruumi nii palju, et muljumisohtu üldse ei tekiks. Keha muljumise vältimiseks peab olema vaba ruumi vähemalt 500 mm. Soovituslik on jätta võimaluse korral vaba ruumi siiski 800 mm. Ohtu võivad põhjustada mitte ainult masina osad, mis asukohta muudavad, vaid ka liikumatud, kuid piirestamata väljaulatuvad osad. Nendeks võivad olla näiteks automaatetteandega masinate konstruktsiooni osad, millele asetatakse töödeldavad detailid. Et masina läheduses liikujad end nende vastu ära ei lööks või nende taha ei komistaks, tuleb need märgistada kas vahelduvate kollaste ja mustade või vahelduvate punaste ja valgete triipudega. Kollased ja mustad või punased ja valged triibud peavad olema ligikaudu 45° nurga all ning võrdse laiusega. Kui masina konstruktsioon on selline, et uks või luuk, mille kaudu masinast välja pääseb, võib seesolijale tahtmatult sulguda, tuleb tagada sellest väljapääs. Näiteks võib töötaja olla külmkambris, milles on temperatuur −18°C ja uks vajub ise kinni või lükkab kaastöötaja selle kogemata kinni. Sellise ukse sulgur peab olema seestpoolt abivahendita avatav, et töötaja saaks ise, teiste abita ukse uuesti avada ja külmkambrist väljuda. Kui töövahend toodab või kasutab aineid, mis on plahvatusohtlikud või võivad moodustada plahvatusohtliku segu, tuleb vabanenud või vabastatud tuleohtlik gaas, aur, udu või TÖÖVAHENDI OHUTUS | 67


põlev tolm, mis võib tekitada plahvatusohu, eemaldada või juhtida turvalisse kohta. Seda tuleb teha inimese, vara ja keskkonna ohutust tagades. Kui see pole võimalik, tuleb vabanenud või vabastatud tuleohtlik gaas, aur, udu või põlev tolm, mis võib tekitada plahvatusohu, ohutult mahutisse sulgeda või muul ohutul viisil kahjutuks teha. Tolmu- ja gaasisegude süttimise vältimiseks peavad ruumi, kus sellist töövahendit kasutatakse, elektripaigaldised olema plahvatusohtu vältivad. Lisateave

• EVS-EN 349 „Masinate ohutus. Minimaalsed vahekaugused vältimaks inimese kehaosade muljumisohtu”

• EVS-EN 547 „Masinate ohutus. Inimkeha mõõtmed”

3.1.5 Energiavarustus § 6 lõige 1 – Kasutaja peab olema kaitstud otse- või kaudpuutest tuleneda võiva elektrilöögi ohu eest. Kaitse tagatakse: 1) voolu juhtivate osade isoleerimise, piirestamise või nende paigaldamisega kasutajale raskesti ligipääsetavasse kohta; 2) kaitse lahutamise või maandamisega; 3) staatilise elektri laengu tühjendamise või maandamise seadisega. § 6 lõige 2 – Töövahendi kasutamisel peavad olema minimeeritud gaasi-, auru-, vedeliku-, suruõhu- või muust energiast lähtuvad ohud. § 6 lõige 5 – Töövahendi energiavarustuse katkemine, taastumine või muutumine ei tohi tekitada ohuolukorda. § 4 lõige 9 – Pikselöögist ohustatud töövahend peab olema varustatud elektrilaenguid maandava süsteemiga. § 4 lõige 11 – Töövahendil peavad olema kaitseseadised kasutaja kaitsmiseks töövahendi ülekuumenemise, põlemasüttimise või selles kasutatava gaasi, vedeliku või auru väljapääsemisel tekkiva ohu eest, kui need ohud ei ole muude abinõudega täielikult välditud. 3.1.5.1. Energiaallikad Masina kasutatav energia on kõige sagedamini elekter. Elektrienergia võib elektrimootori abil muundada mehaaniliseks energiaks või seda võib kasutada näiteks soojuse või kiirguse tekitamiseks tööprotsessi jaoks. Elektrienergia kasutamisega seotud peamised riskid on elektrilöök voolu all olevate osadega otsese kokkupuute (juhuslik kokkupuude tavaliselt voolu all olevate osadega) või kaud-

68 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


se kokkupuute (kokkupuude osadega, mis on sattunud voolu alla rikke tõttu) tulemusena ning sädemetest või elektriseadmete ülekuumenemisest põhjustatud põletus, tulekahju või plahvatus. Muud energiaallikad peale elektri on näiteks hüdrauliline (rõhu all olev vedelik), pneumaatiline (rõhu all olev gaas), mehaaniline ja soojusenergia. Energiat võib toota masin ise, näiteks elektriajamiga hüdraulilise pumba või kompressori või sisepõlemismootori abil. Seda võib saada ka välisest allikast, nagu suruõhutoitest või veduki käitusvõllist. Liikuvatel masinatel on tavaliselt sisepõlemismootor, mis kasutab bensiini, diiselkütet või gaasi. Sisepõlemismootor on ka metsa- ja põllumajandustöödel kasutatavatel käsiseadmetel (näiteks mootorsaag) ja käsitsi juhitavatel masinatel (näiteks muruniiduk). Masina sees või ühes masinast teise on võimalik energiat liigutada mehaaniliselt võllide, hammas- ja rihmülekannete ning teiste jõuülekandeseadmete vahendusel, samuti rõhu all oleva vedeliku või gaasi abil. Igat liiki energiat seostatakse eriohtudega, näiteks ülesurve ja sise- või välisleke hüdrauliliste või pneumaatiliste süsteemide puhul või ülekuumenemine ja heitgaasid sisepõlemismootorite puhul. Elektrit või rõhu all olevat gaasi või vedelikku sisaldavad energiaülekandeliinid (näiteks kaablid, voolikud, torud) tuleb paigutada, kaitsta ja vajadusel varustada kaitseseadisega nii, et need ei põhjustaks elektrilöögi ohtu või suure surve all oleva vedelikujoaga kokkupuute ohtu ega muud ohtu ka nende kahjustumise korral. Erinevate energiavormide ohutusnõudeid on tutvustatud neid puudutavates üldistes standardites. 3.1.5.2. Staatiline elekter Soovimatu staatiline elektrilaeng masinas või masinaosas võib tekkida peamiselt kahe masinaosa või masina ja masina poolt kasutatava või toodetava detaili, materjali või vedeliku vahelise hõõrdumise tulemusena. Staatiline

Pilt 12. Näide hüdrovoolikute kaitsmise kohta. Vooliku peale tõmmatud kaitsesukk muudab voolikust paiskuva vedeliku joa vähem ohtlikuks ja turvatross takistab purunenud vooliku liikumist.

TÖÖVAHENDI OHUTUS | 69


laeng võib tekkida ka elektrivälja viidud maandamata metallosades. Kui inimene puutub kokku elektriliselt laetud osaga või läheneb sellele, võib elektriline lahendusvool minna läbi tema keha maasse. Selle füsioloogiline mõju sõltub peamiselt kokkupuutepinna suurusest, lahendusenergia kogusest ning voolu amplituudist ja sagedusest. See mõju võib väljenduda kõigest ebameeldiva või valuliku aistinguna, kuid sellel võivad olla ka eluohtlikud tagajärjed. Staatilise elektri lahendus võib samuti süüdata tulekahju või tekitada plahvatuse ning kahjustada kontrollisüsteemide elektroonilisi lülitusi või takistada nende nõuetekohast toimimist, põhjustades seeläbi ohtlikke olukordi. Kasutatav masin peab olema selline, et välditakse või piiratakse potentsiaalselt ohtlike elektrostaatiliste laengute kogunemist. Juhuks, kui see siiski toimub, peab masin olema varustatud staatilise elektri laengu tühjendamise või maandamise seadisega. 3.1.5.3. Energiavarustuse katkestamine § 6 lõige 4 – Energiavarustusega töövahendil peavad olema kergesti äratuntavad ja juurdepääsetavad seadised iga liiki energiavarustuse katkestamiseks ning seadmesse kogunenud jääkenergia hajutamiseks. Täiendav energiavarustuse katkestusseadis ei ole vajalik sellisel töövahendil, mis ühendatakse elektrivõrku pistikühenduse kaudu. § 7 lõige 8 – Töövaheaegadel, kui töövahend või selle ohtlikud osad on seisatud, tuleb selle energiavarustus üldjuhul välja lülitada. 3.1.5.3.1. Nõuded seadistele Masinal peavad olema seadised selle lahutamiseks kõigist energiaallikatest ning seadmesse kogunenud jääkenergia hajutamiseks. Seadised peavad olema kergesti äratuntavad ja juurdepääsetavad. Selle nõude eesmärk on ennekõike tagada masina ohutus hooldustööde ajal. Selleks peab töötajatel, kes hooldavad seisatud masinat, olema võimalik lahutada masin energiaallikatest enne sekkumist, et vältida ohtlikke olukordi, näiteks masina ootamatu käivitumine, mis tekivad kas masina rikke või teiste isikute tegevuse tõttu, kes võivad mitte märgata hooldustöötajate kohalviibimist, või hooldustöötajate endi tahtmatu tegevuse tõttu. Sel eesmärgil peavad olema paigaldatud lahutamisseadised, mille abil saavad operaatorid masina usaldusväärsel moel kõigist energiaallikatest, sealhulgas vooluvõrgust ja mehaanilise, hüdraulilise, pneumaatilise või soojusenergia allikatest lahti ühendada ja eraldada.

70 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


Töötaja ülesandeks oli välja vahetada pakkeliini murdunud polt. Töötaja lülitas välja liini elektrivarustuse ning keeras kinni suruõhukraani, et vabastada silindrid rõhu alt. Õhuvoolukraan oli tavaline kuulkraan: risti toruga on kraan suletud ja piki toru avatud. Töötajal oli vaja asetada käsi masinaosade vahele, et eemaldada murdunud polt. Seda tehes libises ta ettepoole ja tema põlv läks vastu õhuvoolukraani. Selle tagajärjel avanes õhuvoolukraan ja kogu süsteem läks jälle surve alla, silindrid liikusid üles ning töötaja käsi jäi silindri ja liikumatu masinaosa vahele. Tagajärjeks raske tervisekahjustus, kolme sõrme vigastused. Elektrienergia toidet katkestav lüliti peab eristuma teistest töölülititest ja sellel peab olema arusaadavalt üks VÄLJAS- ja üks SEES-asend, mida võidakse tähistada sümbolitega 0 ja I. Kui masin saab toite elektrivõrku ühendatava pistiku kaudu (näiteks käeshoitavad elektritööriistad või teisaldatavad masinad), piisab pistiku lahutamisest sellisel juhul, kui operaatoril on võimalik kontrollida kõigist masina kasutamisega seotud töötamiskohtadest, kas pistik on pistikupesast eemaldatud. Vastav põhimõte energiavarustusest eraldamise kohta usaldusväärse käsitsi juhitava seadisega puudutab ka hüdraulilisi või suruõhuga töötavaid masinaid. Väikestes masinates võib kasutada energiavarustusest eraldamiseks ka kiirliiteid. Sellisel juhul peab olema kiirliide kogu aeg masina juures töötajale nähtavas kohas. Sulgurklapi asendid tuleb arusaadavalt tähistada. Klappi peab olema võimalik jätta lukustatud (lahutatud, suletud) asendisse. Klapp peab suutma eemaldada süsteemis oleva rõhu samal ajal, kui see sulgetakse. Töötaja hakkas tööpäeva lõpu eel kõrvaldama villimismasinal tekkinud riket. Tema kui uus töötaja oleks pidanud tegema seda koos juhendajaga, kuid juhendaja oli juba töölt lahkunud. Ta hakkas paigast nihkunud pneumosilindrit õigele kohale tagasi lükkama. Silindrisse tulev suruõhk jäi eelnevat rõhuklapist välja lülitamata. Silindri liikumahakkamisel lükkas suruõhk silindri ühte otsa edasi ning töötaja pöial jäi silindri ja villimismasina korpuse vahele. Tagajärjeks pöidla haav ja luumurd ning töövõimetus 79 päevaks. Masinaliinides ja teistes suurtes süsteemides läheb kogu süsteemi pealülitile lisaks vaja ohutuslüliteid ja sulgurklappe, mida kasutatakse mootorite või komponentide juures. Lülitite ja klappide paigutuse ja tähistustega tuleb teha arusaadavaks, millist masinaliini osa mingi voolu eraldamise lüliti või sulgurklapp mõjutab (vt pilt 37 punktis 3.6.3.2). Nõue seadmesse kogunenud jääkenergia ohutu hajutamise kohta puudutab olukordi, kus TÖÖVAHENDI OHUTUS | 71


masinasse võib olla kogunenud kineetilist energiat (liikuvate osade inerts), elektrienergiat (kondensaatorid), rõhu all olevaid vedelikke, vedrusid või masinaosi, mis võivad liikuda oma raskuse mõjul. Sellise energia hajumine võib kesta pikemat aega peale energiaallika lahtiühendamist ning sellistes olukordades võib minna vaja lukustusega varustatud masina tööga ühendatud kaitsepiirdeid, mida ei saa lahti enne, kui energia on hajutatud. Kui hooldustoiminguid tegeval töötajal on raske kontrollida, kas lahutamisseadis on lahutatud asendis ja energiavarustus katkestatud, tuleb ohutuse tagamiseks lahutamisseadised lukustada. Kui eeldatakse, et hooldustoiminguid võib teha mitu operaatorit samal ajal, peab töö korraldama selliselt, et iga asjaomane operaator saab oma töö ajaks panna lahutamisseadisele oma luku. Lahutamisseadiste lukustamise kohta saab teavet kasutusjuhendist, milles peab olema teave energiaallikatest lahutamise, lahutamisseadiste lukustamise, jääkenergia hajutamise ja masina ohutuse kontrollimise kohta.

Pilt 13. Näide juhtimisseadisest, mille konstruktsioon võimaldab selle tabalukuga lukustada.

3.1.5.3.2. Lukustamise protseduur Lukustamine on tööohutusprotseduur, mis tagab remondi- või hooldustöödel seadmete väljalülitamise ja välistab nende sisselülitamise enne tööde lõppu. Oluline on seadmed lukustada enne iga remonti või hooldust. Kui inimene peab sisenema ohualasse, peab seade olema lukustatud. Ka väiksemate ja vähe aega võtvate tööde ajal on võimalik, et seade käivitub või käivitatakse ning ohualas viibiv töötaja võib saada vigastada. Selleks, et lukustamine toimiks, peab protseduur olema kirjeldatud mõnes ettevõttesises dokumendis, näiteks ohutusjuhendis. Protseduuris võiks olla kirjeldatud:

• • • • • • •

millistel juhtudel tuleb seade lukustada; kes annab korralduse lukustamiseks; kus lukud asuvad; kes lukustab; kas annab korralduse luku eemaldamiseks; kes annab loa töö alustamiseks; kui lukustamised tuleb kirjalikult fikseerida, siis kirjeldada protseduuris ka see, kes ja mis vormis lukustamised registreerib.

72 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


Lukkude soetamisel tuleb arvestada, et igal töötajal oleks oma lukk. Iga luku jaoks peab kasutusel olema üks võti, et välistada olukord, kus keegi teine saab luku teise võtmega avada. Lukk peab olema püsiv ja välistama seadme käivitamise, ka juhusliku. 3.1.5.3.3. Protseduuri näidis Seadmete hooldus-, remondi- ja puhastustööd

• Tööde tegemine töötavate seadmete juures on keelatud. Enne töö alustamist peavad seadme tööorganid olema täielikult seiskunud ja elekter välja lülitatud.

• Töid tohib teha ainult peale seadmete lukustamise protseduuri läbiviimist. • Töid tohivad teha ainult vastava ettevalmistusega töötajad. Omavoliline seadmete hooldus- ja remonditööde tegemine, kui selleks puudub vajalik väljaõpe ja see ei kuulu töötaja kompetentsi, on keelatud. Mootorite lukustamise protseduur

• Seadmete lukustamise kohta on koostatud vormid, mis asuvad meistrite ruumis „Lukustamise protseduuride” kaustas. Täidetud lehti säilitatakse samas kaustas.

• Seadmete lukustamisel annab meister elektrikule korralduse mootorite käivitite lukustamiseks. Mootorid lukustatakse tabalukuga, mis asuvad meistrite ruumis.

• Peale mootorite käivitite lukustamist kinnitab elektrik lukustamist oma allkirjaga. • Peale seadmel hooldus- või remonditööde lõpetamist avab elektrik mootori käivitile pandud luku. Korralduse luku avamiseks annab meister, kes saab vastava loa remondivõi hooldustöö tegijalt.

• Töö lõppedes kinnitab meister oma allkirjaga, et hooldus- või- remonditöö on lõpetatud, töökoht on koristatud ning võib tööd alustada. Lisateave

• EVS-EN ISO 14118 „Masinate ohutus. Ootamatu käivitumise vältimine” • EVS-EN 1679-1 „Sisepõlemis-kolbmootorid. Ohutus. Osa 1: Survesüütega mootorid” • EVS-EN ISO 4413 „Hüdroajamid. Üldreeglid ja ohutusnõuded süsteemidele ja nende komponentidele”

• EVS-EN ISO 4414 „Pneumoajamid. Üldreeglid ja ohutusnõuded süsteemidele ja nende komponentidele”

• EVS-EN 60204-1 „Masinate ohutus. Masinate elektriseadmed. Osa 1: Üldnõuded”

TÖÖVAHENDI OHUTUS | 73


3.1.6. Ümberkukkumine, allakukkumine või paigastliikumine § 7 lõige 4 – Kui töövahendi konstruktsioon ei taga sellist püsikindlust, mis tagaks kasutaja või teiste isikute ja vara ohutuse, tuleb töövahend tugevalt alusele kinnitada, kasutades kinnisliiteid või muid kinnitusviise. Ümberkukkumine on enamasti liikuvate töövahendite ja tõsteseadmete ohutuse probleem. Teemat käsitletakse lähemalt punktis 5.2. Kuid püsikindluse tagamine on oluline ka paiksete masinate kasutamisel. Tegurid, mida tuleb arvesse võtta masina paigaldamisel töötamiskohale:

• masina ja selle aluse kuju; • selle tasapinna või konstruktsiooni omadused, millel masinat kavatsetakse kasutada või millele masin kavatsetakse asetada või paigaldada;

• kaalujaotus; • masina enda, tema osade või masinaga töödeldavate või hoitavate elementide liikumisest tulenevad dünaamilised mõjud;

• vibratsiooni mõjud; • väliste jõudude mõjud, nagu tuule surve; • ilmastikutingimuste mõjud, nagu lumi ja jää. Paikseks töötamiseks mõeldud masinad tuleb üldjuhul kinnitada põranda või muu aluse külge, välja arvatud juhul, kui masina mass on nii suur, tugipunktid üksteisest väga kaugel või raskuspunkt nii madalal, et püsikindlus on muul moel tagatud. Masina

kasutusjuhen-

dist tuleb vaadata, kas valmistaja on ette näinud masina kasutamisel või paigaldamisel konkreetseid meetmeid selle stabiilsuse tagamiseks.

Kasutusjuhendis

võib olla näiteks kirjeldatud, kuidas peab masina ankurdama.

74 | TÖÖVAHENDI OHUTUS

Pilt 14. Abrasiivkettaga terituspink on kinnitatud raamile, mis omakorda on kinnitatud tugevalt põranda külge.


Masina paigaldamisel ja vahetatavate masinaosade või töövahendite eemaldamisel tuleb veenduda, et masina külge jäävad osad püsiksid oma kohal ka siis, kui masina mõned osad on eemaldatud. Ümberkukkumise ja kukkumise ohtu on võimalik ennetada näiteks usaldusväärsete ja õigetesse kohtadesse paigutatud kinnitusvahendite ja lisatoestuste abil. Kaastööline märkas, et kahveltõstukil lekib õli. Tõstukijuht peatas tõstuki asfalteeritud platsil ning tõstis tõstuki kahvlid ülemisse asendisse ja seiskas tõstuki. Seejärel väljus ta tõstukist, et leida üles õli lekkimise koht. Ülestõstetud kahvlid millelegi toetatud ei olnud. Tõstukijuht läks tõstuki ette üles tõstetud kahvlite alla ja kui ta hakkas sealt eemalduma, langesid kahvlid, neist üks talle vastu pead. Kahvlite allalangemise põhjustas tõstesilindri alaosas asuva ühendusnipli lahtitulek silindri küljest. Täisnurkne ühendusnippel oli ette nähtud tõstesilindri ja hüdrovooliku ühendamiseks ning selle silindripoolne keere oli vigastatud. Allalangenud kahvel tekitas peaajuvapustuse, kaela nikastuse ning peahaava. Töötaja oli töövõimetu 51 päeva.

3.2. Riskid ja nende kõrvaldamine 3.2.1 Riskianalüüs § 1 lõige 1 – Tööandja tagab, et töötaja kasutusse antud töövahendit hoitakse sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel. Kui ohutust ei ole võimalik täielikult tagada, tuleb rakendada sobivaid abinõusid terviseriski optimaalseks vähendamiseks. Nõue tagada töövahendi ohutus kogu kasutusaja vältel eeldab seda, et töökohal on olemas töökeskkonna juhtimissüsteem, mis tagab kõikide masinate ohutuse regulaarse hindamise. Hindamine peab toimuma vähemalt masinate ostmise ajal, masinaid või töömeetodeid muutes ja kasutusjuhendis või tööandja vajalikuks peetud ajavahemike tagant. Hindamine on soovitatav läbi viia ka siis, kui töökeskkonnaspetsialist või töökeskkonnavolinik või ohutuse eest vastutav tööjuht vahetub. Sellisel juhul vaadatakse masinad uue pilguga üle. Aeg-ajalt tehtav taashindamine on vajalik, sest info ohutegurite kohta täieneb ja kasutusele võetakse uusi ohutusega seotud lahendusi, mida on võimalik kohaldada ka vanade masinate peal. Järgnevalt kaks näidet muudatustest, mis on tehtud riskianalüüsi tulemusel.

TÖÖVAHENDI OHUTUS | 75


Pilt 15. Algselt teavitati töötajaid masina ohualasse minekul võimaliku ohu eest ainult ohutusmärkide („Seis! Masina töötamise ajal on läbikäik keelatud” ja „Ettevaatust. Masin käivitub automaatselt ilma hoiatuseta”) abil (vasakpoolne pilt). Tänapäeval eeldatakse, et selliste läbipääsukohtade juures on olemas usaldusväärne passiivne kaitseseadis. Automaatseadme tööpiirkond piirestati hästimärgatavate piiretega, mis eraldavad töötaja masina ohualast (parempoolne pilt).

Pilt 16. Algselt kasutati mahuti luugi juurde liikumiseks vertikaalset redelit (vasakpoolne pilt). Töövahendi hooldamiseks või teenindamiseks on trepp juurdepääsuteena ohutum kui redel. Seetõttu asendati mahuti luugi juurde pääsemiseks redel trepiga (parempoolne pilt).

76 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


3.2.1.1. Ohtude tuvastamine Masinadirektiivis defineeritakse ohtu kui vigastuse või tervisekahjustuse võimalikku allikat. Ohu olemasolu on masinatele omane ega sõltu sellest, kui suur vigastuse või tervisekahjustuse tekkimise tõenäosus on. Näiteks on masinas kõrge temperatuuriga osade olemasolu potentsiaalne vigastuse (näiteks põletuse) või tervisele tekkida võiva kahju (näiteks kuumusega seotud haigused) allikas, teravate terade olemasolu masinas on sellise potentsiaalse vigastuse allikas, nagu näiteks sisselõiked või amputeerimine. Ohtude kindlaksmääramisel tuleb kaaluda ohu olemasolu isegi siis, kui masina ohtu põhjustavale osale ei ole võimalik juurde pääseda. Ohud võib kindlaks määrata nende füüsikalise päritolu järgi (näiteks mehaaniline oht, elektrioht) või potentsiaalse tervisekahjustuse laadi järgi (näiteks sisselõikeoht, muljumisoht või elektrilöögi saamise oht). Riskianalüüsi nõue masinaohutuse kontekstis tähendab seda, et masinate ohutust hinnatakse teatud hindamismeetodiga, mille abil tagatakse, et kõik olulised ohutegurid oleks leitud ja põhjalikult läbi analüüsitud. Meetodid tuleb määrata kindlaks selliselt, et erinevad inimesed jõuaksid eri ajal sama objekti hinnates vähemalt ligikaudu samadele tulemustele. Meetodi rakendamise tulemuseks peab olema põhjalik dokumentatsioon. Masinast ja selle omadustest ning kasutusotstarbest sõltuvalt võib ohuteguriks olla ka muu kui masina liikuv osa, näiteks konstruktsioonielemendid, füüsikaline või keemiline omadus, automaatfunktsioon või elekter. Kui ohutegurite tuvastamisel kasutada näiteks standardi EVS-EN ISO 12100 lisas B olevaid tabeleid, ei jää tõenäoliselt ükski oluline oht avastamata. Tavalisemad ohud, mis esinevad masina liikuvate osadega kokkupuutel:

• sisselõikamise oht, mida põhjustavad teravad tööriistad (saed, freesid, höövlid, lõikurid, perforaatorid jms);

• muljumisoht, mida põhjustavad muljuvad või painutavad töövahendid (erinevad pressid, painutuspingid);

• muljumisoht, mida põhjustavad kõrvaliste osade või konstruktsioonide poole liikuvad masinad või masina osad või masina poolt liigutatavad koormad;

• kaasahaaramis-, löögi- või lõikeoht, mida põhjustavad pöörlevad või muul moel liikuvad töövahendid või masina osad (kinnitusotsad, pöörlevad töödetailid, puuri tera ja teraga koos pöörlevad laastud, robotite või masinaosade kiired automaatsed liigutused, jõuülekande rihmad, hammas- ja rihmarattad);

• pöörlevate osade vahele kinnijäämise oht, mida põhjustavad pöörlevad rullid näiteks transportööridel. TÖÖVAHENDI OHUTUS | 77


3.2.1.2. Riskitaseme hindamine Peale seda, kui masinast tulenevad ohud on tuvastatud, tuleb hinnata iga ohuga seotud riski eraldi ettevõttes kasutatava hindamismeetodi alusel. Sarnaselt mõistele „oht” kasutatakse ka mõistet „risk” masinadirektiivis igapäevakasutusega võrreldes konkreetsemas tähenduses. Riski defineeritakse kui ohuolukorras tekkida võiva vigastuse või tervisekahjustuse tõenäosuse ja raskuse kombinatsiooni. Riski olemasolu sõltub masina tekitatud ohust, samuti masina ja operaatorite ning muude ohustatud isikute ja masina vahelisest liidesest. Masin võib põhjustada ohtu, aga kui ükski inimene ei puutu ohuga kokku, siis risk puudub. Riske võib iseloomustada, viidates asjaomasele ohule või ohtlikule olukorrale (näiteks liikuvate osadega kokkupuutest tulenev risk, tuliste pindadega kokkupuutest tulenev risk, müratasemetest või ohtlike ainete heitmetest tulenev risk). Riske võib iseloomustada ka nende võimalike tagajärgede järgi (näiteks muljumis-, sisselõikamis-, põletus-, kuulmise kaotamise risk). Oluline on, et riskianalüüsist nähtuks, millise masina juures milline oht esineb. Ei ole õige viidata näiteks sellele, et uksetsehhi masinatel esinevad sellised ohud. Ilmselt ei ole tsehhi kõikide masinate ohud samad, samuti hinnangud ohtudele. Riskihindamist puudutavas standardis EVS-EN ISO 12100 „Masinate ohutus. Projekteerimise, riskide hindamise ja riskide vähendamise üldised põhimõtted” on toodud näiteid erinevate riskihindamise meetodite ning juhised riskihindamise praktilise läbiviimise kohta. Kasutatavatest riskihindamise meetoditest sõltumata peaks riskihindamine ja -juhtimine sisaldama alati järgmisi teemasid: 1) masina ja selle omaduste kindlaksmääramine; 2) ohutegurite tuvastamine; 3) erinevate ohuteguritega kaasnevate tagajärgede raskusastme ja nende esinemise tõenäosuse (riskitaseme) hindamine; 4) riskide aktsepteeritavuse hindamine; 5) talumatuks või suureks hinnatud riskide kõrvaldamine või nende piisav vähendamine; 6) riskide kõrvaldamiseks või vähendamiseks kasutatavate meetmete hindamine, millega tagatakse see, et need ei põhjustaks uusi riske ja et riskid on viidud minimaalsele tasemele.

78 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


Näide riskihindamise meetodist, mille puhul jagatakse risk viieks tasemeks tagajärgede raskusest ja nende esinemise tõenäosusest sõltuvalt. ESINEMINE

TAGAJÄRJED Väheohtlik

Ohtlik

Eriti ohtlik

Väga

Vähene risk

Vastuvõetav risk

Keskmine risk

ebatõenäoline

I

II

III

Vastuvõetav risk

Keskmine risk

Suur risk

II

III

IV

Keskmine risk

Suur risk

Talumatu risk

III

IV

V

Võrdlemisi ebatõenäoline, kuid võimalik Tõenäoline

Riskihindamise üldine kord. Kirjelda või määra kindlaks masina omadused

Tuvasta ohud - masinast - töökeskkonnast Hinda iga ohuga kaasnevate tagajärgede raskusastet

Hinda tagajärgede esinemise tõenäosust

Kas risk on nüüd piisavalt madal? Kas on tekkinud uusi ohte?

RISKITASE Võta kasutusele meetmed riskide kõrvaldamiseks või vähendamiseks

Kas risk on piisavalt madal?

JAH

EI

LÕPP

TÖÖVAHENDI OHUTUS | 79


3.2.1.3. Tagajärgede raskusaste Masinaga töötamisel kaasneda võiva õnnetuse raskusaste sõltub masina omadustest. Kontrollida tuleb vähemalt järgmisi omadusi:

• Masina suurus. Kas masina vahele mahub pea või keha või on võimalikud tagajärjed seotud ainult sõrmede või käelabaga.

• Masina ja/või selle osade kiirused. Kas kokkupuude võib olla ohtlik või tundub, et masina või selle osaga kokkupuutel ei teki vigastust.

• Masina ja selle osade kuju. Kas liikuvad osad on teravad (näiteks lõiketerad) või nürid või ümarad. Kas masinal on väljaulatuvaid osasid (kinnijäämisoht).

• Mootorite, silindrite ja teiste tööseadmete jõud. Kas vahelejäämise või kinnijäämise tagajärjeks võib olla raske kehavigastus või õnnestub oma jõududega lahti pääseda.

• Töödeldavate toodete ja detailide suurus ja mass. Täis kaubaalused ja muud suured ning rasked esemed on transportööril liikudes või masinast välja liikudes ohtlikud.

• Kasutatavad energiad. Oht võib olla nii elektrilöök kui ka kaarleek, surve all olev gaas või vedelik või lahtise vooliku löök. Sisepõlemismootorites kasutatavad kütused ja nende heitgaasid põhjustavad ohtu.

• Kasutatavad ja tekkivad materjalid. Materjalid võivad põhjustada tulekahju, plahvatust või erinevaid tervisekahjustusi. Tööstuses ja ehitusobjektidel kasutatavate masinate suurused, kiirused, jõud ja muud omadused on enamasti sellised, et liikuva osaga kokkupuutega kaasneb pea alati õnnetuse oht. Erandiks võivad olla vabas ruumis (ilma muljumisohuta) liikuvad osad, mille kiirus on nii madal (alla 150 mm/s), et löögiga ei kaasne mingit ohtu. Ka väikesed kiirused võivad kujutada endast muljumisohtu, kui liikuvate osade ümber on vaba ruumi alla 500 mm. Muljumisest tingitud oht on siiski väga vähene, kui muljumisjõud on alla 60 N. Kuid ka selline muljumine võib põhjustada vereringe- või hingamistakistuse tõttu raskeid vigastusi, kui millegi vahel ollakse kinni pikemat aega. Lisaks ootamatutele sündmustele tuleb arvestada pika aja jooksul tekkivate tervisekahjustustega, näiteks mürast tingitud kuulmiskahjustus, vibratsioonist tingitud Raynaud sündroom, korduvate liigutuste või ebasobiva tööasenditega kaasnevad luu- ja lihaskonna vaevused või kemikaalide põhjustatud erinevad tervisekahjustused. Tehes masina soetamisel õigeid valikuid, on võimalik vähemalt mingil määral mõjutada võimalikke ohutegureid ja nende võimalike tagajärgede raskusastet. Kasutusel olevat masinat hinnates ei ole enamasti võimalik masina omadusi selliselt enam muuta, et tagajärge-

80 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


de raskusaste oleks leebem. Sellisel juhul tuleb suurteks hinnatud riskide maandamiseks kahjulike tagajärgede esinemise tõenäosust vähendada. Näiteks ei ole võimalik vähendada vigastuse raskust kokkupuutel saekettaga, kuid võimalik on vähendada saekettaga kokkupuutumise tõenäosust, paigaldades saekettale reguleeritava kaitsepiirde. 3.2.1.4. Tõenäosus Masinatest tulenevad riskid ei ole pidevalt ühesugused. Riskid on erineva tasemega masina eri funktsioonide puhul, samuti ka erinevate kasutajate puhul. Selliste riskitasemetega tuleb riskianalüüsil arvestada. Risk ei tohi olla liiga suur mitte ühelegi kasutajagrupile ega ühegi masina funktsiooni puhul. 3.2.1.4.1. Masina erinevad funktsioonid ja olukorrad Masina tavapärase kasutamisega kaasnevate kahjulike tagajärgede tõenäosus sõltub masina põhiomadustest. Kas masin töötab automaatselt või peab töötaja masinat kogu aeg töös hoidma (näiteks käes hoitav või liikuv masin) või peab töötaja andma masinale töödeldava materjali ette (näiteks saetav laud ketassaele). Tagajärgede esinemise tõenäosust hinnates tuleb arvestada ka erinevate rikete, häirete ja erandolukordadega. Näiteks, kui töötaja peab olema häire kontrollimisel automaatseadme ohualas. Erandolukordasid on vähem kui masina tavaolukordi, kuid õnnetuse tõenäosus on neis olukordades tavaliselt suurem. 3.2.1.4.2. Erinevad kasutajad Ohtude ja tagajärgede esinemise tõenäosusi tuleb hinnata erinevate kasutajagruppide seisukohast. Ühe ja sama masina ohutegurid võivad olla kasutajale, remondimehele, paigaldajale või puhastajale erinevad. Ka negatiivsete tagajärgede esinemise tõenäosus võib olla erinev. Riskid ei tohi olla ühegi kasutajagrupi jaoks liiga suured. 3.2.1.4.3. Ohutegurite olemasolu Ohutegurite olemasolus ja nende negatiivsete tagajärgede esinemise tõenäosuses võib olla erinevusi. Näiteks võib ohutegur:

• olemas olla kogu aeg (näiteks kukkumisoht alati, kui kõrgel olevate objektideni peab ilma tõstukita ligi pääsema või pea äralöömine liiga madalal olevate talade vastu);

• põhjustada tagajärgi ainult masina töötamise ajal (näiteks liikuvatest osadest tingitud löögi- või muljumisoht või müra muruniidukiga töötamisel);

• esineda ainult avariiolukorras või muul erijuhul (näiteks elektrilöök rikke tagajärjel pinge alla sattunud masina kerest). TÖÖVAHENDI OHUTUS | 81


3.2.1.4.4. Inimese ja ohuteguri kokkupuude Masina juures võib esineda sellest lähtuvaid ohutegureid, näiteks müra, kiirgust, õhku sattunud tolmu või muid saasteaineid, aga ka purunemise tulemusel eemalepaiskuvaid osasid. Masinate tüüpiliseks õnnetusi põhjustavaks ohuteguriks on siiski kokkupuude liikuvate osadega. Masina liikuvatest osadest tingitud õnnetuste juhtumine eeldab seda, et inimene ja liikuv masinaosa puutuvad kokku. Sellisel juhul on inimene masina ohualas. Löögist, muljumisest või sisselõikamisest tingitud tagajärgede esinemise tõenäosus sõltub seega ohualas olemise vajadusest ja masina seisundist ajal, mil ohualas viibitakse. Järgnevalt mõningad näited:

• käes hoitavat või käsitsi etteandmisega masinat (saagi, freesi, höövlit, puuri, pressi jms) kasutades peab olema ohualas korduvalt ja pidevalt.

• mõningate masinate ohuala liigub masinaga kaasas. Näiteks: − töökohtadel, kus kasutatakse mootortõstukeid, võivad töötajad liikudes olla masinate liikumisteedel (ohualades); − automaatselt sulguv uks on samas avas, kus liiguvad ka inimesed; − sild- ja pukk-kraanade ja liikuvate töömasinate puhul on tavaliselt tegemist selliste masinatega, mille ohuala ei saa piirestada ja mis liiguvad ka palju inimeste kasutuses olevates piirkondades; − käes hoitava masina ohuala liigub masinat liigutades sellega kaasas.

• automaatsete masinate ohualades peab käima enamasti vaid erandjuhul, näiteks pakkimiskilet või transpordialuseid juurde viimas, häireid kontrollimas või koristamas. Sel ajal on masin tavaliselt seiskunud. Riske hinnates tuleb lisaks masina omadustele arvestada inimeste tehtavate võimalike vigadega. Tahtmatu või tahtliku vea tegemise tõttu võivad inimesed sattuda näiteks töötava või käivitusvalmis masina ohualasse, kuigi see on keelatud ja teatakse, et see on ohtlik. Võimalike negatiivsete tagajärgede esinemise tõenäosust hinnates tuleb käsitleda ka erandolukordadega kaasnevaid negatiivseid sündmusi, näiteks masina ootamatut käivitumist ajal, mil inimene on ohualas. Kontrollida tuleb ka masinate mehaanilisi vigastusi, näiteks konstruktsiooniosade purunemist või pragusid. See on väga oluline tõsteseadmete puhul. Ohutuse seisukohalt on tähtsaim kontrollida kaitseseadiste ja juhtimissüsteemi teiste osade toimivust. Kaitseseadiste ja juhtimissüsteemi rikete tagajärjel võib juhtuda, et masin vajadusel ei seiskugi (näiteks kaitseseadiseks olevast valguskardinast läbi minnes) või

82 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


masin võib iseenesest valel hetkel käivituda (näiteks uut töödeldavat detaili pressi vahele pannes). Hinnates rikete mõju negatiivsete tagajärgede esinemise tõenäosusele, tuleb arvestada vähemalt:

• • • • •

rikete tüüpi (süstemaatiline või juhuslik rike); riketest tingitud masina võimalikke ohtlikke tegevusi; rikete esinemise tõenäosust; rikke avastamise võimalust; inimese ohualas olemise tõenäosust rikke ilmnemise korral.

3.2.1.4.5. Inimlik tegur – inimeste riskikäitumine Järgnevalt mõningaid näiteid inimeste riskikäitumise põhjustest. Riskikäitumisega tuleb võimaliku õnnetuse ja selle tagajärgede tõenäosuse hindamisel kindlasti arvestada. Ette kavatsemata riskantne käitumine võib tuleneda muuhulgas järgmisest:

• • • • • •

tavaline hoolimatus või tähelepanematus; tähelepanu keskendub poolelioleva töö ajal mujale; peas on muid mõtteid, näiteks koduasjad; liiga palju ülesanded, mille tulemusel ei jõuta käsilolevale tööle piisavalt keskenduda; lühikesed tähtajad ja sellest tulenev vajadus kiirustada; väsimus.

Tagajärjeks on erinevad vead ja vajalike ülesannete või tööetappide tegemata jätmine. Inimene võib tegutseda teadlikult vastupidiselt etteantud juhistele, kui tema eesmärk on teha töö valmis võimalikult lihtsalt, mugavalt või kiiresti. Valesti tegutsemise põhjuseks võib olla näiteks see, kui selle tulemusel:

• kulub ülesande tegemiseks vähem aega; • on töö jätkamine peale katkestust lihtsam; • on võimalik tootmise seiskumist takistada või seisuaega lühendada;

• on füüsiline koormus väiksem. Lihtsamalt töötamise nimel võidakse töötada teadlikult valesti. Ka masinate kaitseseadiseid ja -toiminguid võidakse kõrvaldada või muul moel muuta mittetoimivaks. Ohutuskultuuri olematust ja töötajate tervisest mittehoolimist ise-

Pilt 17. VALE. Selliselt muudetud juhtimisseadist kasutades oli võimalik masinaga töötada ka ajal, mil masin töötas avatud turvauksega alandatud kiirusel. Selliseid vajadusi esines päris sageli ja korraga päris pika aja jooksul. Mittenõuetekohaseks kasutamiseks hoiti nuppe sunniviisiliselt all juhtmeköidikute abil, et masin töötaks pidevalt.

TÖÖVAHENDI OHUTUS | 83


loomustab ettevõtte tehnikajuhi uhkusega öeldu, et meil on selliseid insenere küll, kes suudavad kaitseseadised eemaldada nii, et masin saab edasi töötada ka ilma inimese otsese juhtimiseta. Võib juhtuda, et masina projekteerimisel ei ole alati arvestatud kõikide näiteks hooldusel või rikete kõrvaldamisel esilekerkivate olukordade ja ülesannetega. Sellisel juhul on töö tegemine seotud otseselt masina kasutamisega ohtlikul viisil. Selliseid olukordi märgates tuleb hakata mõtlema masina või selle juhtimissüsteemi muutmise peale, et kõik riskantsed tööetapid saaksid kõrvaldatud ja ei tekitataks lisaohte. Inimeste tegevuse ettearvamatuse tõttu on masina projekteerimisel peamiseks põhimõtteks see, et ohutegurid kõrvaldatakse ja riske vähendatakse eelkõige tehniliste ja inimesest sõltumatute lahendustega. Õnnetusi ei saa välistada ainult juhistega ega õigete töövõtete rõhutamisega. Näiteks Soome tehniline uurimiskeskus VTT on seisukohal, et väljendite

• • • •

kasutage õiget töömeetodit; olge hoolikad; hoidke puhtust; läbipääs keelatud

kirjapanemine ei vähenda piisavalt riski. 3.2.1.4.6. Rikete mõju ohtliku olukorra esinemise tõenäosusele Rikkest tingitud ohtlik olukord (näiteks ootamatu käivitumine või mitteseiskumine) võib viia õnnetuseni. Rikke tõenäosus mõjutab õnnetuse toimumise tõenäosust ja seega riskitaset. Rikete kontrollimisel tuleb arvestada erinevate võimalustega, näiteks:

• füüsiline vigastus (murdumine, pragunemine, lahtitulemine, lõhkemine vms); • juhtimissüsteemi viga, mille põhjuseks võib olla: − juhuslik komponendiviga; − süstemaatiline viga või puudus (näiteks programmis olev või projekteerimisviga).

Vigade kontrollimine on oluline eriti riskianalüüsi teises etapis, kui masinasse on juba otsustatud lisada ohutusseadiseid, kaitseid ja funktsioone ning seejärel tuleb hinnata, kas nende abil on võimalik riske piisavalt vähendada. Juhtimissüsteemi võimalikku vigastumist kontrollides tuleb kontrollida eelkõige kaitseseadiseid ja muid ohutusega seotud juhtimissüsteemi osi.

84 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


Kaitseseadised on ühendatud enamasti juhtimissüsteemiga, mis käivitab vajaliku ohutusfunktsiooni, näiteks

• seiskamise; • käivitumise takistuse; • alandatud kiiruse („turvakiirus”) või stabiilse pidurdamise. Vigade arvestamise olulisus sõltub sellest, kui palju riske vähendatakse kaitseseadistega ja kui palju masina juhtimissüsteemiga. Näiteks on kinnitatud kaitsepiirdeid kasutades juhtimissüsteemi mõju ohutusele väike. Masina juhtimissüsteemi tähendus on suur näiteks siis, kui kaitseseadisena kasutatakse valguskardinat – masin tuleb alati enne inimese ohupunkti jõudmist seisata ja masin tuleb hoida usaldusväärselt seisuasendis alati, kui inimene või kehaosa on valguskardina avastamistsoonis. Kuna risk on alguses suur ja juhtimissüsteemi osakaal riskide vähendamisel on samuti suur, eeldab riskide piisava vähendamise saavutamine enamasti seda, et ohutusega seotud juhtimissüsteemi osad vastaksid standardi EVS-EN ISO 13849-1 toimivuse taseme või standardi EVS-EN 62061 ohutuse usaldusväärsuse taseme 3 nõuetele. 3.2.1.5. Riskide vastuvõetavuse hindamine Peale riskitaseme hindamist tuleb hinnata riski vastuvõetavust ja seda, kas ja milliseid meetmeid rakendada. Kui hindamisel kasutatakse numbrilisi näitajaid või muul moel kindlaks määratud riskitasemeid, tuleb eelnevalt ära otsustada tase, millest allapoole ei ole lisameetmeid riski vähendamiseks enam vaja rakendada. TÖÖVAHENDI OHUTUS | 85


Järgnevas tabelis toodud näited iga riskitaseme puhul vajaminevate meetmete kohta põhinevad viieastmelisel riskide klassifitseerimisel (lk 79). Teatud tasemele jõutakse hinnatud tagajärgede ja nende esinemise tõenäosuse põhjal. RISKITASE

VAJALIK MEEDE

Vähene

Meetmeid ei ole vaja.

Vastuvõetav

Kontroll ja järelevalve ning hiljem on vajalik uus hindamine. Aktiivselt tuleb jälgida kasutamise kogemusi ja kasutamisega kaasnevaid ohutusprobleeme.

Keskmine

Riski tuleb vähendada. Planeeritud meetmete teostamiseks tuleb koostada tegevuskava, milles nähakse ette tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava ja teostajad.

Suur

Tööd ei tohi alustada enne, kui risk on viidud vähemalt keskmisele tasemele. Kui poolelioleva töö juures avastatakse suur risk, tuleb kaaluda töötegemise katkestamist. Kui tööd jätkatakse, tuleb arvestada riskide kõrvaldamiseks piisavalt ressursse ja riskide kõrvaldamine peab toimuma esimesel võimalusel.

Talumatu

Tööd ei tohi alustada ja pooleliolev töö tuleb katkestada. Kui riski ei ole võimalik piisavalt vähendada, ei tohi tööd teha.

Lisateave

• EVS-EN ISO 12100 „Masinate ohutus. Projekteerimise, riskide hindamise ja riskide vähendamise üldised põhimõtted”

• EVS-EN ISO 13849 „Masinate ohutus. Ohutust mõjutavad osad juhtimissüsteemides” • EVS-EN 62061 „Masinate ohutus. Ohutusega seotud elektriliste, elektrooniliste ja programmeeritavate elektrooniliste kontrollsüsteemide funktsionaalne ohutus”

3.2.2. Riski kõrvaldamine (riskijuhtimine) Eespool on mainitud, et inimene on vähemalt aeg-ajalt unelev, eksiv ja ka muul moel ebausaldusväärne. Seetõttu peab masinate ohutus ja riskijuhtimine põhinema võimalikult palju tehnilistel meetmetel, mis ei sõltu inimeste mälust ega õigest käitumisest. Kui ohud on seotud eelkõige masina liikuvate osadega, on ohutuse parandamiseks ja riskide juhtimiseks peamiselt kaks võimalust: 1) ohualasse sissepääsu takistamine; 2) liikumise peatamine enne ohualasse jõudmist. Täpsemalt kirjeldatakse neid võimalusi punktis 3.4.

86 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


3.2.3. Jääkriski juhtimine Kui ohtu ei ole võimalik tehniliste meetmete abil kõrvaldada, tuleb tagada töövahendi ohutu kasutamine juhendamise ja väljaõppe ning hoiatusseadiste, ohumärguannete ja isikukaitsevahenditega. Hoiatusseadiseid ja ohumärguandeid käsitletakse punktis 3.5. Määruses mainitavad juhendamised ja isikukaitsevahendid ei kuulu masinate tehnilise ohutuse alla, mistõttu neid siinkohal ei käsitleta. Masina tootja peab esitama kasutusjuhendis juhised masina kasutamiseks ja isikukaitsevahendite vajaduse kohta, mis tuleb juhendamisel kasutajale edastada. Kui isikukaitsevahendite kasutamine on vajalik, peavad olema masina juhtimisseadised sellised, et nende käsitlemine oleks mugav ka isikukaitsevahendeid kasutades. Näiteks peavad turvajalatsid sobima kaitsekattega jalgpedaalide sisse ning kangide ja nuppude kasutamiseks peab olema võimalik kasutada kaitsekindaid. Kui kasutusjuhendis on kirjas mingi isikukaitsevahendi kasutamise vajadus, siis tööandja ei tohi teha otsust oma ettevõttes seda isikukaitsevahendit mitte kasutada. Töötaja laasis lepapuud kettsaega. Töötamiskohal oli maastik ebatasane ja lumine ning keha tasakaalu hoidmine raske. Seetõttu oli töötajal vasak jalg ette sirutatud laasitava oksa lähedale sae liikumissuunale. Vastu laasitavat oksa lükkas töötaja sae ketiplaadi otsaga, mitte keskosaga, mistõttu saag viskus vastu tema vasaku jala sisekülge. Sellel kohal turvasaapal kaitseosa ei olnud ning saekett lõikas töötaja vasakusse jalga, põhjustades labajala kõõluse ja metatarsaalluu vigastuse ning töövõimetuse 52 päevaks.

3.3. Töövahendi korrasoleku tagamine § 1 lõige 1 – Tööandja tagab, et töötaja kasutusse antud töövahendit hoitakse sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel. Kui ohutust ei ole võimalik täielikult tagada, tuleb rakendada sobivaid abinõusid terviseriski optimaalseks vähendamiseks. § 1 lõige 2 – Töövahendi konstruktsiooni või kasutusviisi muutmine on keelatud, kui see halvendab töövahendi ohutust, võrreldes valmistaja poolt ettenähtuga. § 1 lõige 5 – Töötaja on kohustatud teatama tööandjale igast töövahendi rikkest ja puudusest, mis ilmneb selle kasutamisel. § 4 lõige 8 – Kasutajal on keelatud omavoliliselt lahti ühendada, muuta või teisaldada töövahendi ohutust tagavaid seadiseid. TÖÖVAHENDI OHUTUS | 87


Masina korrashoid ja seisukorra kontrollimine on ohutuse seisukohalt väga oluline. Kaitsepiirded ja masina muud konstruktsioonielemendid võivad katki minna või jääda peale hooldusi või remonttöid paigale asetamata. Juhtimissüsteemi rike või konstruktsiooni füüsiline kahjustumine võib põhjustada raskeid õnnetusi. Kulumine ja masina juures tehtud muudatused võivad põhjustada ootamatuid toiminguid või vigastusi. Oluline osa ohutuse tagamisel on ka masina kasutajal. Ehkki võib tunduda, et kaitseseadiseid lahti ühendades, muutes või teisaldades saab töötada kiiremini või mugavamalt, on selline teguviis keelatud. Järgnevalt on kommenteeritud täpsemalt mõningaid asjaolusid, mis võivad puudutada masina tehnilist ohutust.

3.3.1. Riketeks valmisolek Masinal peavad olema vajadusel sellised andurid, mille abil avastatakse rikked, kahjustused või liigne kulumine enne võimaliku ohu tekkimist. Anduri signaali tulemuseks võib olla olukorrast sõltuvalt kas masina seiskumine või kasutajale edastatav rikketeade. Sellised andurid on näiteks autodel, mis annavad punase märgutule süttimisega armatuurlaual teavet pidurisüsteemi osade liigsest kulumisest. Riketest tulenevaid ohte võib ohjata ka piisava tugevusvaruga ja kriitilistesse kohtadesse paigaldatavate tugevate kaitsepiiretega.

3.3.2. Juhtimissüsteemi ja kaitseseadiste usaldusväärsus § 3 lõige 8 – Töövahendi juhtimissüsteem peab olema ohutu. Juhtimissüsteemi rike või kahjustumine ei tohi tekitada ohuolukorda. Juhtimissüsteem ja kaitseseadised peavad töötama laitmatult. Osaliselt tagatakse juhtimissüsteemi ja kaitseseadiste võimalikult riketeta töö korrashoiu ja perioodiliste kontrollimiste ning mõõtmistega. Kaitseseadistel ja ohutusega seotud juhtimissüsteemi osadel on siiski oluline roll riskijuhtimises (vaata punkt 3.2). Seetõttu tuleb olla nende riketeks valmis ja tagada piisav ohutus ka rikete korral. Nõue ohutu juhtimissüsteemi kohta tähendab seda, et rikkeid on võimalikult vähe (usaldusväärsus). Teisalt tähendab ohutu juhtimissüsteemi nõue juhtimissüsteemis olevaid dubleerimisi või muid viise, millega tagatakse ohutusmeetmete rakendumine ka rikete korral.

88 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


Juhtimissüsteemi sisemiste funktsioonide usaldusväärsust ei ole silmaga näha. Tervikuna ei ole süsteemi usaldusväärsust võimalik kontrollida sageli ka ilma erimeetmeteta. Juhtimisloogika puhul on usaldusväärsuse hindamine veelgi keerulisem. Usaldusväärsuse hindamine eeldab alati mingi süsteemi analüüsimist. Olukorda on võimalik lihtsustada mõnevõrra nii, et juhtimissüsteemis kasutatakse ohutusotstarbeks mõeldud ja tüübikinnitusega osi, nn turvaloogikaid või -kanaleid. Järgnevalt tutvustame mõningaid juhtimissüsteemi usaldusväärsust ja riketeks valmisolekut puudutavaid põhimõtteid, mille järgimine võib olla võimalik ka lihtsamate võtetega (katsetustega vms):

• juhtme lahtituleku või katkimineku tulemuseks peab olema turvaline seisund (masin seiskub);

• pneumo- või hüdrovooliku lahtituleku või katkimineku tulemuseks peab olema turvaline seisund (masin seiskub nii, et ei toimu asjade kukkumist või ootamatuid kontrollimatuid liigutusi);

• ohutusega seotud juhtimisfunktsioonid rakenduvad tavapäraselt püsivalt ühendatud elektromehaaniliste komponentide (releede ja kontaktorite) abil;

• ohutusseadiste ühendamine otse masina programmeeritava juhtimisloogikaga ei ole ohutu. Kui kasutatakse siini või programmeeritavat loogikat, peavad need olema projekteeritud ohutusotstarbeks ja tüübikinnitusega (ohutusseadised);

• rikked peavad ilmnema (näiteks nii, et masin ei käivitu); • kaitseseadiste ühendustes kasutatakse korralikult järeleproovitud ohutuspõhimõtteid (näiteks lõpplüliti nuppude sundavamine);

• pinge või rõhu taastumine või elektrivoolu häired (näiteks ala- või ülepinge) ei tohi põhjustada masina käivitumist või muud ohtlikku tegevust. Lisateave

• EVS-EN ISO 13849 „Masinate ohutus. Ohutust mõjutavad osad juhtimissüsteemides” • EVS-EN 60204-1 „Masinate ohutus. Masinate elektriseadmed. Osa 1: Üldnõuded”. • EVS-EN 62061 „Masinate ohutus. Ohutusega seotud elektriliste, elektrooniliste ja programmeeritavate elektrooniliste kontrollsüsteemide funktsionaalne ohutus”

3.3.3. Seadme ohutu toimimine Vigu tehakse eriti kergesti suurte ja keeruliste masinaliinide ja masinate kogumi paigaldamisel. Seetõttu tuleb paigalduste õigsust ja ohutut tööd kontrollida mõõtmistega, käi-

TÖÖVAHENDI OHUTUS | 89


vituskatsetustega ja muude sobivate meetmetega enne masina või masinaliini tegelikku kasutuselevõttu tootmiseks. Samal ajal tuleb hinnata, kas enda jaoks konstrueeritud või ostetud toode on üldse nõuetekohane. Masinates ja masinaliinides tehtavaid muudatusi tuleb planeerida ja nende riske analüüsida juba muudatuse tegemise ajal, et esialgne ohutustase ei kannataks. Muudatuse eesmärk peab olema alati ohutustaseme parandamine. Ohutuse seisukohalt olulised on eelkõige juhtimissüsteemi muutused. Kuigi masin paistab pealt vaadates samasugune, võivad selle ohutusomadused olla oluliselt muutunud. Juhtimissüsteemi muudatuste võimalike tagajärgedena võivad muutuda ka:

• • • • • • •

reaktsiooniajad; seiskamisklassid (pilt 33); kiiruse reguleerimine; ootamatu käitumise põhjused ja tõenäosus; riketega kaasnevad ohuolukorrad; automaatika tase ja inimeste ülesanded; kaitseseadiste algpaigalduse seaded ja lahendused.

Lisateave

• EVS-EN ISO 12100 „Masinate ohutus Projekteerimise, riskide hindamise ja riskide vähendamise üldised põhimõtted”

3.3.4. Seadme ohutuse järelevalve Lisaks inimeste tehtavatele perioodilistele kontrollimistele ja mõõtmistele läheb pidevat rikkediagnostikat vaja just keerulisemate automaatmasinate puhul. Näiteks on võimalik häireolukordi ohutumalt uurida, kui diagnostika teatab, mis on viga ja kus.

3.4 Kaitsepiirded ja -seadised § 4 lõige 4 – Kaitsepiire või -seadis peab: 1) olema sellise tugevusega, et see koormuse toimel ei purune ega deformeeru; 2) olema paigutatud sellisele kaugusele ohualast, mis välistab töötaja juhusliku sattumise ohualasse; 3) võimaldama töövahendi osade paigaldamist või asendamist ja seadme hooldust; 4) võimalikult vähe varjama töövahendi töötsooni nähtavust.

90 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


§ 4 lõige 5 – Kaitsepiire või -seadis ei tohi: 1) põhjustada lisaohtu; 2) olla kergesti eemaldatav ega väljalülitatav; 3) muutuda töökõlbmatuks. § 4 lõige 1 – Töövahendi liikuva osaga ohtliku kokkupuute vältimiseks tuleb paigaldada kaitsepiire või -seadis, mis takistab juurdepääsu ohualale. Suurema ohu puhul varustatakse kaitsepiire blokeeringuga, mis kaitsepiirde eemaldamisel peatab ohtliku osa liikumise enne kasutaja sattumist ohualasse. § 4 lõige 2 – Töövahendile, mille kasutamisega võib kaasneda purunevate osade, töödeldava tooriku, töötlemisjäätmete, lõikeriistade vm eemalepaiskumine või esemete kukkumise oht, peab vajadusel olema paigaldatud ohtu välistav kaitsepiire. § 4 lõige 10 – Töövahendil peab olema kaitseseadis, mis tõkestab kasutaja ohtliku lähenemise või kokkupuute töövahendi osa või töödeldava tootega, mille temperatuur on ohtlikult kõrge või madal.

3.4.1. Kaitsepiirete liigid Ohualasse sissepääsu takistamiseks kasutatakse tavaliselt kaitsepiirdeid. Masinadirektiivis eristatakse kolme peamist kaitsepiirete liiki: kinnitatud kaitsepiirded, avatavad blokeerivad kaitsepiirded ja juurdepääsu piiravad reguleeritavad kaitsepiirded. Üldiselt tuleks kinnitatud kaitsepiirded paigaldada siis, kui juurdepääs piirdega kaitstavale alale ei ole vajalik või on vajalik harva, maksimaalselt paar korda aastas. Kui juurdepääs kaitsepiirdega kaitstavale alale on vajalik sageli, tuleb paigaldada avatavad blokeerivad kaitsepiirded. Juurdepääsu piiravad reguleeritavad kaitsepiirded tuleb paigaldada siis, kui on vaja kaitsta masina osasid, mis on kaasatud töösse ja millele ligi pääsemist ei saa kasutamise jooksul täiel määral ära hoida. 3.4.1.1. Kinnitatud kaitsepiirded Kui kinnitatud kaitsepiirdega kaitstud alale ei ole vaja ligi pääseda või kui vajaliku juurdepääsu saab tagada muud teed pidi, võib kinnitatud kaitsepiirded püsivalt kinnitada näiteks keevitades, neetides või liimides. Samas kui kinnitatud kaitsepiirdeid on vaja avada või eemaldada, peab kinnitatud kaitsepiirdeid olema võimalik avada või eemaldada ainult tööriistadega. Selle nõude eesmärk on tagada, et kinnitatud kaitsepiirdeid eemaldavad ainult pädevad või selleks volitatud isikud. Seega võib kinnitatud kaitsepiirded kinnitada näiteks poltide, kruvide või muude kinnititega, mida saab eemaldada ainult selliste tööriistade abil, nagu näiteks mutrivõtmed. Kasutada ei tohi kinnitusi, mida saab kiiresti avada või kõrvaldada, näiteks tiibmutreid või kiirvabastusega kinniteid. Kinnitatud kaitsepiirete kinnitussüsTÖÖVAHENDI OHUTUS | 91


teemid peavad jääma kaitsepiirete eemaldamisel kaitsepiirete või masinaga ühendatuks. Selle nõude eesmärk on vähendada riski, mis tuleneb ühe või enama kinniti kaotamisest, kui kaitsepiirded on eemaldatud näiteks hooldamiseks. See võib kaasa tuua selle, et kaitsepiirdeid ei panda tagasi, kinnitatakse tagasi ainult osaliselt või kinnitatakse asenduskinnititega, mis ei ole piisavalt vastupidavad, nii et kaitsepiire ei saa vajalikul määral täita oma kaitsefunktsiooni, näiteks kui on vaja kinni hoida eemalepaiskuvaid osasid. Eelistatud on kaitsepiirded, mis ilma kinnitusteta oma kohale ei jää. See aitab vältida olukorda, kus operaatorid ei tea, et kinnitatud kaitsepiire ei ole nõuetekohaselt kinnitatud, või kui neil ei ole õnnestunud asendada kaitsepiiret nõuetekohaselt. Võimaluse korral peaks kinnitatud kaitsepiire automaatselt oma kinnitatud asendist vabanema, kui kinnitused on avatud. Turba pakkimisliini pressile oli vaja paigaldada uus kilerull. Pakkimisliini pressi ohuala, kus on ohtliku kokkupuute oht töövahendi liikuva osaga, oli blokeeringuga kaitsepiirdega piirestatud ainult ühest, juhtimispuldi juures olevast suunast. Ühes suunas oli ilma blokeeringuta avatav kaitsepiire ning mõlemast rullteede poolsest suunast puudusid kaitsepiirded üldse. Sinna oli paigaldatud ainult ohutusmärk „Jalakäija sisenemise keeld”. Töötaja võttis seina ääres olnud kilerullidest ühe, sisenes pressiruumi rullteede poolsest otsast, kus tal oli vaja olla seoses pakitud turbapakettide äraviimisega. Ta asetas kilerulli pressi aluse peale. Kuna ta asetas kilerulli alusel liiga serva peale, hakkas see kalduma tema poole. Kilerulli kukkumise vältimiseks asetas ta parema käe selle peale. Kuna press töötas samal ajal automaatse töötsükliga, liikus allapoole keevituspea ning töötaja käsi jäi keevituspea reguleerimispoldi ja kilerulli vahele. Tagajärjeks labakäe lahtine haav koos lihaste vigastusega ning töövõimetus 35 päevaks. 3.4.1.2. Avatavad blokeerivad kaitsepiirded Avatavad blokeerivad kaitsepiirded paigaldatakse, kui kaitsepiirdega kaitstavale alale on vaja sageli juurde pääseda. Erinevalt kinnitatud kaitsepiiretest peavad avatavad blokeeritavad kaitsepiirded võimaluse korral jääma masinaga ühendatuks, kui kaitsepiirded avatakse. Näiteks võib neile paigaldada hinged või võib need piirded lükata kõrvale fikseeritud suunal (näiteks liugluuk). Nende kohandamine peab olema võimalik ainult tahtliku tegevuse käigus, et vältida näiteks seda, et kaitsepiirde ja ohuala vahelist kaugust muudetaks avamise või sulgemise ajal tahtmatult. Avatavad blokeerivad kaitsepiirded peavad olema ühendatud blokeerimisseadisega, mis ei lase masina ohtlikul toimingul enne kaitsepiirde sulgumist käivituda ning mis annab alati seiskamiskäsu, kui kaitsepiire ei ole enam suletud. Kaitsepiirde sulgemine ei tohi iseeneslikult käivitada masina ohtlikke talitlusi.

92 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


Pilt 18. Valmistaja oli paigaldanud puidutöötlemismasinale blokeeringuga kaitsepiirde. See pidi välistama masina töötamise avatud kaitsepiirdega. Paraku oli blokeering oma ettenähtud asukohast (kahe kruviga kinnitusest) eemaldatud ja masinat kasutati avatud kaitsepiirdega. Seega oli tegemist ohutuse teadliku vähendamisega, mis viitab ettevõtte madalale ohutuskultuurile.

Juhul, kui on olemas võimalus, et operaator ulatub ohualasse enne, kui masina ohtlikud toimingud on lõppenud, tuleb avatav blokeeriv kaitsepiire ühendada täiendava blokeerimisseadisega. Selline konstruktsioon tagab, et kaitsepiire hoitakse suletuna ja blokeeritud asendis seni, kuni masina ohtliku toimingu tõttu vigastuse tekitamise oht on möödas. See on asjakohane sageli siis, kui masina liikuvatel osadel kulub pärast seiskamiskäsu andmist peatumiseks natuke aega (pikk seiskumisaeg). Samuti võib see olla asjakohane muude ohtude puhul, näiteks äärmuslikud temperatuurid või ohtlike ainete emissioon.

Pilt 19. Ohuala ümber paigaldatud võrkpiirde väravad, mis on varustatud blokeeringuga ja seetõttu seiskub seade värava avamisel.

TÖÖVAHENDI OHUTUS | 93


Töötaja lõi pneumaatilisel pressil kaablitele külge pistikuid. Pressile olid monteeritud lõuad, mille ülemise ja alumise osa vahekaugus oli mittetöötavas asendis 15 mm. Pressi valmistaja oli ette näinud blokeeringuga kaitsepiirde liikuvate tööorganite ette. Läbipaistev kaitsepiire oli eemaldatud ja et pressi saaks kasutada, oli pressi korpusesse keeratud kruvi. Pressi käivitamine toimus põrandal asuvale jalgpedaalile vajutades. Järjekordset kaablit pressi lõugade vahele asetades töötaja käsi libises kaablil ja sattus pressi lõugade vahele tagumiste pesade kohal, kus kaablit polnud. Samal ajal vajutas ta jalaga pedaalile, mistõttu press käivitus ja tema parem käsi jäi pressi lõugade vahele. Tagajärjeks pöidla lahtine haav ja distaalse falangi murd ning töövõimetus 28 päevaks. 3.4.1.3. Juurdepääsu piiravad reguleeritavad piirded Juurdepääsu piiravad reguleeritavad kaitsepiirded tuleb paigaldada eelkõige masinale, mille puhul materjali või töödeldavate detailide ettesöötmine toimub käsitsi ning kui ei ole võimalik täielikult vältida juurdepääsu ohualale tööriista ümbruses. Selleks et vähendada võimalikult suurel määral riski kokku puutuda ohtlike liikuvate osadega, tuleb kasutada reguleeritavat kaitsepiiret, mida on võimalik seadistada vastavalt töödeldava detaili mõõtmetele. Kui see ei põhjusta lisariski, võib kaitsepiirde projekteerida ja valmistada nii, et selle asukoht kohandub automaatselt töödeldava detaili mõõtmetega. Vastasel juhul peab operaatoril olema võimalik seadistada kaitsepiirde asukohta kiiresti ja lihtsalt ning tööriistu kasutamata.

Pilt 20. Ülemisel pildil on puurpingi spindli ja puuriga kokkupuute vältimiseks kaitsepiire, mille kõrgust saab reguleerida sõltuvat puuritava detaili kõrgusest ja puuri pikkusest. Alumisel pildil on ketassae saeketta kohal olev kaitsepiire, mille asend saeketta hammastest kõrgemal näitab, et see ei ole õigesti reguleeritud. Soovitatav on, et saetava detaili ja kaitsepiirde vahe ei oleks suurem kui 6 mm.

94 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


Töötaja saagis lintsael ebakorrapärase kujuga detaili. Detaili stabiilselt töölauale toetamiseks ei olnud rakist. Lintsael oli reguleeritav kaitsekate, kuid see oli 5 cm kõrgemal detaili ülemisest äärest. Saagimise ajal liikus töötaja käsi vastu saelindi katmata osa. Tagajärjeks haavad kahel sõrmel ja sirutajakõõluse vigastus, mistõttu töötaja oli 128 päeva töövõimetu.

Pilt 21. Vasakpoolsel pildil on kasutusel olnud metallilintsaag, mille saelindi reguleeritav kaitsepiire oli eemaldatud. Parempoolsel pildil on näha valmistaja ette nähtud kollane kaitsepiire.

Osaliselt kaitstud liikuvate osadega kokkupuudet aitavad vältida masina etteandelaual olevad suundlatid või käsitööriistal tugipinnad, mis tagavad töötamisel stabiilsuse. Käsitööriista käepidemete kuju ja paigutusega on samuti võimalik masina juhitavust parandada. Lõiketera ja sõrmede vahel saab hoida ohutut kaugust tõukevarda kasutamisega. Nõutavat kaitstuse taset ja kaitsevõimalusi hinnates tasub kasutada abimaterjalina masi-

Pilt 22. Kui töödeldavat detaili suunata tõukevardaga, ei puutu sõrmed lõiketeraga otseselt kokku.

napõhiseid standardeid.

3.4.2. Kaitseseadised Masina liikumise peatamiseks enne ohualasse jõudmist kasutatakse erinevaid kaitseseadiseid. Kaitseseadiseid eristatakse kaitsepiiretest, sest need ei kujuta endast füüsilist barjääri ohustatud isiku ja ohuala vahel, vaid vähendavad riski, takistades kokkupuudet ohuga muude vahendite abil. Kaitseseadiste hulka kuuluvad näiteks kahekäejuhtimisseadised, sellised tundlikud kaitseseadised nagu survetundlikud matid ja tundlikud servad, tundlikud TÖÖVAHENDI OHUTUS | 95


latid ja trossid, ning sellised optoelektroonilised kaitseseadised nagu valguskardinad, laserskannerid või kaamerapõhised turvasüsteemid. Kasutusel on ka mõiste ohutusseadis, mis ei ole sama kui kaitseseadis. Ohutusseadistena käsitletakse kaitsepiirdeid ja -seadiseid, mis on projekteeritud kaitsma inimesi masina töösse kaasatud liikuvate osade eest ning mis lastakse turule eraldiseisvalt. Tuleb märkida, et ohutusseadisteks loetakse üksnes eraldiseisvalt turule lastud seadiseid. Tootja peab edastama koos nendega ka vastavusdeklaratsiooni isegi juhul, kui need paigaldatakse vanale masinale. Kui masinasse ehitatakse ise ohutusseadised, peavad nende töökindlus ja muud ohutusomadused vastama masinadirektiivi ja ohutusseadiseid puudutavate standardite nõuetele. Järgnevalt kirjeldatakse lühidalt levinuimaid kaitseseadiseid, millega võimaldatakse ligipääs liikuvate osade poolt moodustatavasse ohualasse alles peale liikumise seiskamist. Kaitseseadiste vajalikku kaugust ohuallikast käsitletakse punktis 3.4.7.2. 3.4.2.1. Kaitseseadised, mis ei eelda puudutust Kui masin ei suurenda töökeskkonnas müra, kiirguse, tolmu vms taset ning sellel puudub eemalepaiskuvate osade (metall-laastud, purunev tööriist, roboti haardeseadmest lahtitulev osa vms) oht, võib kasutada kaitseseadiseid, mis ei tekita füüsilist takistust ohuala ja ümbruse vahele. Seadis tuvastab ohualasse saabuva inimese või tema kehaosa ja peale seda edastab sõnumi masina juhtimissüsteemi. Sõnumi saabudes edastab juhtimissüsteem masinale seiskamiskäsu. Levinuimateks sellisteks seadisteks on üksikute valguskiirte abil tekitatavad „väravad” (valgustõkkepuud), tihedakiirelised valguskardinad, laserskannerid ja kaameratööl põhinevad kaitseseadised.

96 | TÖÖVAHENDI OHUTUS

Pilt 23. Metallipress, millele on paigaldatud kollast värvi valguskardinad. Kui töötaja hakkab liikuma pressi ohualasse (liikuvate osade poole mööda kollastest kaitseseadistest kummalgi pool pressi), tuvastavad kardina kiired liikumise ja press seiskub.


3.4.2.2. Survetundlikud kaitseseadised Survetundlike kaitseseadiste hulka kuuluvad survetundlikud matid, põrandad, servad, latid, põrkerauad, plaadid ja trossid. Ka sellised seadised ei tekita ohuala ja ümbruse vahele füüsilist takistust. Teatud ala kontrolliv survetundlik matt võib osutuda vajalikuks liikumise seiskamiseks, kuid tavaliselt kasutatakse seda ootamatu käivitumise takistamiseks ohualas viibimise ajal. Survetundlike äärte või põrkeraudade puhul on lubatud liikuva objekti (masina või masina osa) kokkupuude inimesega. Kokkupuutel tekkida võivat ohtu ennetatakse kiire seiskamise ja ääre või põrkeraua kokkupigistamisega.

Pilt 24. Vasakpoolsel pildil on masina ette paigaldatud survetundlik matt, millele astudes masin seiskub. Samuti välistab matt seadme käivitamise, kui keegi seisab sellel hooldus- või seadistustööde ajal. Parempoolsel pildil on liimivaltsi ohuala läheduses punane tross, millele mistahes kohas või suunas vajutades masin seiskub.

3.4.2.3. Püsivalt paigaldatud või sundkasutusega juhtimisseadis Ohualast piisavalt kaugele püsivalt paigaldatud või pidevat mõjutamist nõudev juhtimisseadis (jalaga või ühe või kahe käega juhitav) sunnib kasutajat pidevalt juhtimisseadist mõjutama ning olema seeläbi ohualast eemal. Selline seadis kaitseb ainult seda masinat kasutavat inimest. Töötaja valmistas pressil detaili läbimõõduga 85 mm ja paksusega 1,5 mm, millesse oli vaja lüüa avad. Pressi on võimalik juhtida kahel viisil – kahekäelülitusega ja jalgpedaaliga. Seadistaja seadistas pressi tööle jalgpedaaliga juhtimisele. Vaheseintesse avade löömiseks kasutatav stants eeldab detailide käsitsi ükshaaval stantsile asetamist. Mingit kaitsepiiret, mis takistaks töötaja käe sattumist stantsi liikumise tsooni, pressil ei olnud. Töötaja asetas stantsile järjekordse vaheseina detaili ja vajutas jalaga pressi käivitavale jalgpedaalile. Samal ajal asus tema parem käsi stantsi liikumisteel ning sõrmed jäid stantsi alumise ja allaliikunud ülemise osa vahele. Käsi asus stantsi osade vahel ilmselt seetõttu, et töötaja soovis muuta detaili asendit stantsil. Tagajärjeks käe II ja III sõrme osaline traumaatiline amputatsioon ja töövõimetus 51 päevaks. TÖÖVAHENDI OHUTUS | 97


Pilt 25. Vasakpoolsel pildil on nõuetekohane kahekäejuhtimisseadis. Parempoolsel pildil on vasakpoolne nupp purunenud ja seetõttu oli pressi võimalik juhtida ainult jalgpedaaliga, mis vähendab masinal töötamise ohutust.

3.4.3. Kaitsepiirete ja -seadiste valikukriteeriumid Erinevate masinate puhul esineb erinevaid riske, mis eeldavad erinevaid kaitsepiirdeid või -seadiseid. Mõnel masinal on samal ajal mitu erinevat ohutegurit. Sellisel juhul peab olema kaitsete valimise ja planeerimise eesmärgiks see, et need kaitseksid korraga kas kõigi või võimalikult paljude erinevate ohtude eest. Järgnevas tabelis on toodud mõned näited, milliseid kaitsepiirdeid või -seadiseid on võimalik erinevate ohutegurite puhul kasutada. Tabel 2. Näited kaitsepiirete ja -seadiste valikukriteeriumide kohta OHUTEGUR VÕI MASINA OMADUS

MILLINE KAITSEPIIRE VÕI -SEADIS VÕIB KÕNE ALLA TULLA

• Eemalepaiskuvad osad, vigastuste oht. • Masinas tekkiv müra, kiirgus, tolm, gaas, aur

• Kattev, kinnine, piisavalt tugev kaitsepiire.

• Pikk või muutuv seiskumisaeg või seiskami-

• Lukustusvõimaluse ja masina juhtimissüs-

või muu töökeskkonda pääsev aine. • Plahvatusoht.

ne on võimalik ainult kindla töötsükli ajal. • Valel ajal toimuv seiskamine põhjustab toote riknemist või olukorda, kus töö jätkamine on keeruline.

98 | TÖÖVAHENDI OHUTUS

Kaitsepiirde konstruktsiooni puhul tuleb arvestada vajalike kaitseomadustega (näiteks mürasummutus, õhuvoolu suunamine või ühendamine kohtäratõmbega või plahvatuse tagajärgede kergendamine) teemiga ühendatud avatav kaitsepiire.


OHUTEGUR VÕI MASINA OMADUS

MILLINE KAITSEPIIRE VÕI -SEADIS VÕIB KÕNE ALLA TULLA

• Liikuvatest osadest tulenev õnnetuse oht.

• Kinnitatud kaitsepiire, kui ohualasse on vaja

• Ootamatu käivitumine ajal, mil inimene või

• Lähenemisanduriga seiskamine ja lähtesta-

kehaosa on ohualas.

pääseda ainult harva (näiteks paar korda aastas). • Seiskamine lähenemisanduriga, mis tuvastab inimese või tema kehaosa lähenemise ja seiskab masina liikumise enne ohualasse jõudmist. • Näiteks - masina juhtimissüsteemiga ühendatud avatav kaitsepiire või - valgustõkkepuu või -kardin. mine.

• Juuresolekut pidevalt tuvastavad kaitseseadised (näiteks laserskanner või survetundlik matt)

• Kasutaja ja katmata ohuala eraldamine

• Piisavalt kaugel ohualast olev püsivalt paigal-

• Kokkupõrge

• Kokkupõrkeohu märkamine (näiteks lasers-

teineteisest

datud sundkasutusega juhtimisseadis.

kanner autolaaduril) või kokkupõrke leevendamine (näiteks survetundlik põrkeraud transpordikärul või survetundlik ääreplaat automaatselt sulguval uksel).

• Liikuva masinaga töötamine välitingimustes. • Ilmastikutingimuste eest kaitsev konditsioneeriga juhikabiin, mis kaitseb kasutajat ka masina ümberkukkumise korral.

• Töötamine piirkonnas, kus võib jääda kukkuvate esemete alla.

• Turvakatus (näiteks laaduris).

3.4.4. Tugev konstruktsioon § 4 lõike 4 punkt 1 – Kaitsepiire või -seadis peab olema sellise tugevusega, et see koormuse toimel ei purune ega deformeeru. Kaitsepiirded ja -seadised peavad taluma kaitstaval alal esinevaid masina ja tööga seotud koormusi ning olema piisavalt vastupidavad, võttes arvesse nii ohte, mille eest need kaitsevad kui ka ettenähtud kasutustingimusi. Piirete tugevus peab vastama kaitse-eesmärgile selliselt, et kaitsepiire taluks ilma vigastusteta näiteks inimese kehamassi põhjustatavat koormust, kui selle peale on võimalik astuda või selle vastu komistada. Sellise koormuse puhul kasutatakse mõõtmise väärtusena tavaliselt 1200 N.

TÖÖVAHENDI OHUTUS | 99


Kui kaitsepiirdele on suunatud jõud näiteks ummistuse tagajärjel, ei tohi kaitsepiirekinnituste küljest ära liikuda ega järele anda, samuti ei tohi kaitsepiire liikuda ohualasse. Kui kaitsepiirde kokkupuude liikuva osaga on võimalik, peab kaitseomadus siiski säilima, näiteks kaitsepiiret puudutav pöörlev tera vms ei lõhu kaitsepiiret. Kokkupuute tulemusel kaitsepiirdele tekkiv kahjustus peab olema võimalikult väike. Kaitsepiirdel peab olema tera või muu liikuva osa kokkupuute jaoks vahetatav vooderdis. Tugevust käsitletakse ka eespool I osa punktis 4.1.2. Laadurite turvakatuste (FOPS) ja liikuvate masinate turvakabiinide (ROPS) tugevustele on olemas erinõuded. Turvakatuste ja -kabiinide piisava tugevuse tagamiseks tuleb neile korraldada sertifitseeritud asutuses tüübihindamine. Juhikabiini sildil (pilt 38) on mainitud, kui raske masina külge selle võib paigaldada. Teatud masinaid (näiteks automaatseid metallitöötlemismasinaid) puudutavates standardites on olemas nõuded kaitsepiirete tugevusele osade lendlemisest tekkivate jõudude vastu.

3.4.5. Lisaoht puudub § 4 lõike 5 punkt 1 – Kaitsepiire või -seadis ei tohi põhjustada lisaohtu. Kaitsepiirded peavad võimaldama praktilist, ohutut ja ergonoomiliselt õiget töövõtet selliselt, et töökohal ei tekiks kiusatust kaitsepiirdeid nende tülikuse tõttu eemaldada. Näiteks liikuva kaitsepiirde avamise või sulgemisega ei tohi kaasneda lömastamise või lõikamise ohtu. Masina-, surve- või käte jõul või vedruga sulguvad luugid, väravad jms ei tohi oma liikumisenergia või raskuse tõttu põhjustada inimestele ohtu. Vajaduse korral tuleb ülemäärase või korduva jõupingutuse vältimiseks aidata liikuvate kaitsepiirete avamisele ja sulgemisele kaasa näiteks vedrude või hüdrauliliste või pneumaatiliste silindritega. Eelkõige peavad usaldusväärselt avatuna kohal püsima rasked kaitsepiirded, et need ei läheks näiteks tuule jõul kinni. Luukide ja kaitsepiirete

100 | TÖÖVAHENDI OHUTUS

Pilt 26. Suure kaitsepiirde käsitlemist lihtsustatakse tugeva vedruga (näidatud noolega). Muidu on kaitsepiire kehv, sest see on otsast avatud.


sulgumine ja avamine peab toimuma ohutult. Näiteks lihtsustavad kaitsepiirdel olevad käepidemed ohutut käsitlemist. Masinajõul sulguvatel kaitsepiiretel peab olema survetundlik ääreplaat või muu kaitseseadis (vt pilt 16), mis takistab vahele jäänud käe või muu kehaosa vigastamist. Kui kaitsepiirded on nii suured (näiteks aiad), et inimene mahub nende sisse, tuleb kaitsepiiret projekteerides arvestada, et ohualast väljumiseks peab olema piisavalt avariiväljapääse. Kui aias oleval uksel on lisaks töö sisse- ja väljalülitamise nupule ka lukustus, peab olema ukse sisepoolel hädaavamise võimalus.

Pilt 27. Masinajõul sulguvast kaitsepiirdest põhjustatud riski vähendatakse survetundliku ääreplaadiga.

3.4.6. Ei ole kergesti eemaldatav ega väljalülitatav § 4 lõike 5 punkt 2 – Kaitsepiire või -seadis ei tohi olla kergesti eemaldatav ega väljalülitatav. Kaitsepiirded peavad püsima kaitseasendis korralikult oma kohal. Masinadirektiivi kohaselt peavad uutes masinates olema kinnitusvahendid, näiteks kruvid ja mutrid, sellised, et need püsiksid kaitsepiirdes või masinas kinni ka kaitsepiirde lahtioleku ajal.

Pilt 28. VALESTI. Oma vedruga töötavat (vedrujõul avanevat) lõpplülitit ei tohi kaitsepiirde kohaloleku tuvastamiseks eraldiseisvana kasutada. Selline lõpplüliti saab väga kergelt ohtlikke vigastusi, mille tulemuseks on see, et masin töötab, kuigi kaitsepiire on lahti.

TÖÖVAHENDI OHUTUS | 101


Pilt 29. Keelega lõpplüliti kontaktid avanevad sunduslikult, ilma vedruta. Masinat saab käivitada alles seejärel, kui keelega lõpplüliti keel on lüliti (A) selleks ettenähtud õõnsuses ja andur (B) on tuvastanud unikaalse koodiga vastuse. Turvafunktsiooni tühistamine lisakeele kasutamisega ei ole võimalik.

Reguleeritav kaitsepiire (näiteks ketassae saeketta või lintsae saelindi kaitse) peab olema selline, et seda oleks võimalik kinnitada oma kaitseasendisse lihtsalt ilma töövahenditeta ja see püsib paigaldatud kohas usaldusväärselt paigal. Masina juhtimissüsteemiga ühendatud avatava kaitsepiirde survetundlik element peab tuvastama usaldusväärselt kaitsepiirde avamise. Elektromehaanilist lõpplülitit kasutades peab kaitsepiirde avamine mõjutama seda sunduslikult (ilma vedruta). Muud tüüpi asendiandurid (näiteks raadiosagedustuvastusega (radio-frequency identification, RFID)) peavad olema projekteeritud ohutusotstarbeks ja olema konkreetseks eesmärgiks sobivad ja usaldusväärsed. Asendianduri ohutusfunktsioon ei tohi olla hõlpsasti tühistatav ei käsitsi ega kergesti kättesaadavate esemete abil, näiteks:

• • • •

kruvid, naelad, metallplaadi tükid; kaasaskantavad või kergesti kättesaadavad esemed, näiteks võtmed, mündid, teip, nöör, traat; keelega lõpplüliti lisakeel või koodiga varustatud lülitusseadme tagavaravõti; masina töös vajalikud tööriistad või kergesti kättesaadavad tööriistad, näiteks kruvikeeraja, tellitav mutrivõti, kuuskantpeakruvikeeraja või tangid.

102 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


Kaitseseadised tuleb projekteerida, valida ja ühendada masina juhtimissüsteemiga selliselt, et kaitseseadisest nn möödahiilimine või selle eemaldamine takistaks masinal käivituda. Kaitseseadiseid puudutavad standardid sisaldavad nõudeid ja juhiseid seadmete eiramise takistamiseks.

3.4.7. Kaugus ohualast § 4 lõike 4 punkt 2 – Kaitsepiire või -seadis peab olema paigutatud sellisele kaugusele ohualast, mis välistab töötaja juhusliku sattumise ohualasse. 3.4.7.1. Kaugus avadest ja takistustest Kaitsepiirded peavad asuma selliselt, et kaitstav isik ei ulatuks ohualani läbi kaitses või muus konstruktsioonis olevate avade ega kaitse kõrvalt, ülevalt või alt. Kaitsepiirete kauguste piisavust saab hinnata ohutusvahemike standardi EVS-EN ISO 13857 alusel (vt pildid 30 ja 31). Suure masina või liini liikuvate osade (ja ka teiste ohtude) ühiseks kaitsepiirdeks võib olla näiteks ohuala ümbritsev võrk. Võrgu kõrgus peab olema vähemalt 2 meetrit, et sellest üle ronimine või käe üle panemine oleks piisavalt keeruline. Võrgu alumise osa ja põranda vahele ei tohi jääda ava, millest inimene mahub läbi roomama (peab olema alla 180 mm). Standardi kohaselt ei ole kaitsmine kogemata kokkupuute puhul piisav. Kaugused ohualadeni peavad olema sellised, et ohtu põhjustava masina osadeni (liikuvate, teravate, kuumadeni vms) ei ulatuks isegi üritades ohualasse ulatuda.

Pilt 30. Kahe meetri kõrguse aia taha jäävad ohutusvahemikud juhul, kui võrguava suurus on maksimaalselt 40 mm.

Pilt 31. Ohualani ei tohiks olla võimalik ulatuda ka hea tahtmise korral, näiteks ronides.

TÖÖVAHENDI OHUTUS | 103


3.4.7.2. Seiskava kaitseseadise kaugus Kui kaitseseadisena kasutatakse masina juhtimissüsteemiga ühendatud avatavat kaitsepiiret või -seadist, mille ülesanne on seisata ohtu põhjustavad liikumised, ei tohi inimene jõuda ohualani enne, kui ohtlikud liikumised on peatunud. Peatavate kaitseseadiste (lähenemise korral seiskamine) nõutav kaugus ohualast arvutatakse vastavalt standardile EVS-EN ISO 13855. Samu arvutusi kasutatakse sobivas ulatuses ka püsivate ühe käe või jalaga kasutatavate sundkasutusega juhtimisseadiste või lubavate seadmete ning juhtimissüsteemiga ühendatud avatavate kaitsepiirete nõutavate miinimumkauguste arvutamiseks. Nõutav miinimumkaugus S arvutatakse valemiga S = K x T + C, milles K on kiirus (mm/s), millega ohualale lähenetakse. Kõndimise puhul kasutatakse tavaliselt lähenemiskiirust 1600 mm/s ja käe liikumisele 2000 mm/s. Kui kaitseseadis on liikuvas masinas (näiteks laserskanner autolaaduris), on valemis kasutatav lähenemiskiirus masina konstruktsioonilise maksimumkiiruse ja kõndimiskiiruse summa. T on seiskamiseks kuluv üldaeg (s) C on väärtus (mm), mis näitab, kui kaugele ohupunkti suunas võib käsi liikuda enne, kui käe lähenemine avastatakse. Tihedate kiirtega valguskardinate puhul (tuvastamise võime 14 mm) C = 0 ja püsivalt paigaldatud sundkasutusega juhtseadme puhul C = 2000 mm. Muud juhtumid jäävad nende vahele. Tabelis 3 on toodud mõned näited (täpsemalt standardis EVS-EN ISO 13855). Tabel x. Näited C väärtuse kohta Kaitseseadis

C, mm

Valguskardin, tuvastamise võime 14 mm

0

Valguskardin, tuvastamise võime 30 mm

128

Kahekäejuhtimisseadis

250

Masina juhtimissüsteemiga ühendatud avatav kaitsepiire; seiskamiskäsk, kui kaitsepiire on avanenud 20 mm

850

Valgustõkkepuu, ülemine kiir umbes 1,1 m kõrgusel

1 100

Püsivalt paigaldatud sundkasutusega juhtimisseade

2 000

104 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


Kui seiskumine kestab pikemat aega, tuleb kasutada lukustusega varustatud masina tööga ühendatud avatavat kaitsepiiret. Sellisel juhul saab kaitsepiirde lahti ainult siis, kui masina liigutused on peatunud.

3.4.8. Nähtavus § 4 lõike 4 punkt 4- Kaitsepiire või -seadis peab võimalikult vähe varjama töövahendi töötsooni nähtavust. Masina juhtimis- ja kontrollkohtadest peab olema piisavalt hea takistusteta nähtavus masina tööpiirkonda. Kaitsepiirded ja -seadised ei tohi takistada operaatoril tööprotsessi jälgimist. Kui see ei ole tagatud, suureneb risk, et masina kasutaja muudab kaitsepiirded ja -seadised möödapääsetavateks või eemaldab need. Nähtavuse saavutamiseks võib kasutada kaitsepiiretena näiteks läbipaistvaid kaitsepiirdeid (tugevat polükarbonaatplasti (pleksiklaasi)) või kui puudub eemalepaiskuvate esemete või emissiooni risk, siis avaustega kaitsepiirdeid või -seadiseid. Vajadusel võib kasutada ka nähtavust parandavaid peegleid ja kaameraid või värvida kontrollitavad masina osad teiste osadega võrreldes eri värvi. Avaustega kaitsepiirdest näeb kõige paremini läbi, kui see on võimalikult tumedat värvi. Võrgu silma suurus mõjutab samuti nähtavust. Võrgu silma suurus võib olla siiski maksimaalselt 40 mm. Sellisel juhul piisab sellest, kui ohuala jääb kardinast või aiast vähemalt 200 mm kaugusele (pilt 32) ja üleronimine on piisavalt keeruline. Kui nähtavuse tõttu soovitakse kasutada alla 2 meetri kõrguseid aedu, tuleb üleronimist kontrollida kaitseseadisega, näiteks ühendatud hädaseiskamis- ja survetundliku trossiga.

Pilt 32. Kui ronida üle madala aia, mõjutatakse samas ka aia peal olevat survetundlikku trossi ja masin seiskub. Survetundliku trossi asemel võib aia peal kasutada valguskiirt või survetundlikku ääreplaati.

TÖÖVAHENDI OHUTUS | 105


3.4.9. Hooldustööde võimaldamine § 4 lõike 4 punkt 3 – Kaitsepiire või -seadis peab võimaldama töövahendi osade paigaldamist või asendamist ja seadme hooldust. § 4 lõige 6 – Töövahendit peab võimaluse korral saama seadistada, hooldada ja parandada ilma kaitsepiiret eemaldamata. § 7 lõige 7 – Töövahendit peab olema võimalik hooldada seisatud seadme puhul. Kui seiskamine ei ole võimalik, tuleb rakendada vajalikke kaitseabinõusid ja kasutada selliseid abivahendeid, mis tagavad töö ohutu teostamise, eelistatult väljastpoolt ohuala. Kui töövahendi juurde kuulub hooldusraamat, peab sellesse kandma kõik ettenähtud andmed sooritatud toimingute kohta. Hooldamise ajal võib olla vajalik mingil ajal käivitada masinat ja seetõttu ei eemaldata masinat energiavarustusest täielikult. Nendes olukordades peavad kaitsepiirded ja -seadised olema oma kohal ja toimivad. Kui kaitsepiirdeid on vaja eemaldada või tavapärase töötamise ajal kasutusel olevaid turvameetmeid ajutiselt peatada (näiteks lubada masinal töötada juhtimissüsteemiga ühendatud kaitsepiirde lahtioleku ajal või kui käsi on valguskardina tuvastamistsoonis), peab olema masinas selleks puhuks spetsiaalne kasutusviis, millega viiakse riskid talutavale tasemele ka nendes olukordades. Kasutusviisi valikuks on vaja koodi või salasõna või muud analoogilist kinnitust. Hooldustööde ajal tagatakse piisav ohutus enamasti sundkasutuse ja aeglaste liigutuste või stabiilse pidurduskäigu abil. Masinapõhised standardid sisaldavad detailseid juhiseid piisava ohutuse tagamiseks. Näiteks pressi standardi kohaselt on paigaldustöö ajal lubatud osade, mille liikumine võib põhjustada ohtu kasutajale, maksimaalseks kiiruseks 10 mm/s. Automaatsete metallitöötlemise masinate standardites on lubatud spindli pöörlemine maksimaalselt kiirusega 50 pööret minutis. Töötaja hakkas puhastama liimirulli. Seadmel on kolm rulli, millest kahel ülemisel on elektriline ajam. Liimiga kokku tehtav detail liigub alumise ja ülemiste rullide vahel. Valmistaja on ette näinud ülemiste rullide kohale varrastest kaitsepiirde. Enne rullide puhastamist liimist eemaldas töötaja kaitsepiirde ja hakkas seadet seiskamata käsiharja ja veega puhastama pöörlevaid rulle. Pärast käsiharjaga puhastamist võttis ta paberrätiku ja hakkas sellega rulle kuivatama. Paberrätik kleepus rullile ning tõmbas kaasa parema käe, mistõttu parema käe III sõrm jäi ülevaltpoolt kahe ülemise rulli vahele. Tagajärjeks sõrme osaline amputatsioon ja töövõimetus 69 päevaks.

106 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


Lisateave

• EVS-EN ISO 12100 „Masinate ohutus. Projekteerimise, riskide hindamise ja riskide vähendamise üldised põhimõtted”

• EVS-EN ISO 14120 „Masinate ohutus. Kaitsed. Kohtkindlate ja teisaldatavate kaitsete projekteerimise ja ehitamise üldnõuded”

• EVS-EN ISO 14119 „Masinate ohutus. Kaitsekatetega seonduvad blokeerseadised. Konstrueerimise ja valiku põhialused”

• EVS-EN ISO 13855 „Masinaohutus. Kaitseseadmete paigutamine lähtuvalt inimese kehaosade erinevast lähenemiskiirusest”

• EVS-EN ISO 13857 „Masinaohutus. Ohutusvahemikud, mis väldivad käte ja jalgade sattumist ohtlikku alasse”

• EVS-EN ISO 13856-3 „Masinate ohutus. Survetundlikud kaitseseadmed. Osa 3: Üldpõhimõtted survetundlike põrkeraudade, plaatide, trosside jm sarnaste vahendite konstrueerimiseks ja katsetamiseks”

• EVS-EN 61496 „Masinate ohutus. Elektritundlik kaitseseadmestik” • EVS-EN 60947-5-5 „Madalpingelised lülitus- ja juhtimisaparaadid. Osa 5-5: Juhtimisahelaseadmed ja lülituselemendid. Mehaanilise lukustusega elektriline hädaseiskamisseade”

• EVS-EN ISO 23125 „Tööpingid. Ohutus. Treipingid” • EVS-EN 60204-1 „Masinate ohutus. Masinate elektriseadmed. Osa 1: Üldnõuded” • Masinapõhised standardid (näiteks EVS-EN ISO 16089 „Tööpingid. Ohutus. Statsionaarsed lihvimismasinad”)

3.5 Hoiatusseadised ja tähistused 3.5.1. Vajalikud hoiatused ja tähistused § 7 lõige 5 – Kui töövahendi osade, gaasi-, auru- ja vedelikutorude või elektrijuhtmete ebaõige ühendamine võib tekitada ohu, peab ühenduskohtadele kandma nende õigeks ühendamise märgised ning vajadusel ka seadme osa või aine liikumissuuna märgise. Asjakohane teave peab olema ka seadme ohutusjuhendis. Riske tuleb maandada eelistatult tehniliste meetoditega, millega saab ennekõike tegelda masina projekteerimisel. Järgmine võimalus riskide vältimiseks või vähendamiseks on tehniliste kaitsemeetmete rakendamine. Ning alles kolmandana tuleb jääkriskide, mida ei saa piisavalt vähendada projekteerimise või tehniliste kaitsemeetmetega, kohta anda teavet ohustatud isikutele hoiatuste, siltide või masinale kinnitatud teabena ning kasutajatele kasutus- ja ohutusjuhenditega, et kasutajad saaksid võtta kasutusele vajalikud ettevaatuTÖÖVAHENDI OHUTUS | 107


sabinõud ja -meetmed. Hoiatused ja juhendid ei saa asendada projekteerimisel ohutusega arvestamist ega tehnilisi kaitsemeetmeid, kui need on võimalikud, võttes arvesse tehnika taset. Sellised hoiatused ja juhised võivad olla näiteks:

• masinal esitatud teave või hoiatused sümbolite või piktogrammide kujul;

• hoiatavad heli- või valgussignaalid; • teave sellise masina või selliste masina osade massi kohta, mida tuleb käsitleda tõstemasinatega;

Pilt 33. Saeketta kaitsepiire katab ainul poolt saekettast ja ei välista kokkupuudet saekettaga. Kaitsepiirdele paigaldatud tekst „Ettevaatust! Pöörlev saeketas” ei ole piisav ja kasutada tuleb tehnilisi kaitsemeetmeid (näiteks paigaldada reguleeritav või ise allalangev kaitsepiire).

• hoiatus selle kohta, et masinat ei tohi kasu• • • •

tada teatavad isikud, näiteks teatud vanusepiirist nooremad isikud; teave masina monteerimise ja paigaldamise kohta; täpsustused vajaduse kohta anda operaatoritele vajalikku teavet ja pakkuda neile koolitust; teave töökohal võetavate täiendavate kaitsemeetmete kohta; täpsustused vajaduse kohta anda operaatoritele asjakohased isikukaitsevahendid ja tagada nende kasutamine.

On soovitatav, et teave ja hoiatused masina kohta oleksid esitatud kergesti mõistetavate sümbolite või piktogrammidena. Hästi läbimõeldud sümbolid või piktogrammid on mõistetavad intuitiivselt ja nende kasutamisega välditakse vajadust teabe kirjaliku või suulise tõlkimise järele. Sellisel juhul ei teki probleeme nendest arusaamisel sõltuvalt masina kasutaja keeleoskusest. Toote nõuetele vastavuse seaduse § 14 lõike 7 kohaselt tagab tootja, et tootega on kaasas juhised ja ohutusteave, mis on potentsiaalsele lõppkasutajale arusaadavas Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi ametlikus keeles. Tarbijale turul kättesaadavaks tehtava tootega on kaasas vähemalt eestikeelsed juhised ja ohutusteave. Tööandja peab tagama, et töötajatele oleksid juhised ja ohutusteave arusaadavad. Seega tuleb mõningatel juhtudel need esitada erinevates keeltes. Näiteks:

• masinat kasutama hakkavad isikud ei mõista Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi ametlikku keelt, milles on juhised ja ohutusteave;

108 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


• masinat hakatakse kasutama töökohas, kus kasutatakse ühtainust töökeelt, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi ametlik keel;

• masinat kasutatakse ühes riigis ja seda hooldavad teise riigi tehnikud; • masina kaugdiagnostikat tehakse riigis, mis ei ole masina kasutamise riik. Arusaadavuse tagamiseks on asjakohane, et ohutusega seotud hoiatused ja tähistused on eestikeelsed ning vajadusel ka mõnes teises keeles. Juhul kui valmistaja paigaldatud võõrkeelsetest tekstidest ettevõttes keegi aru ei saa, on mõistlik need eemaldada või üle kleepida. Teises keeles tekstide lisamisel tuleb nende asukoht valida selline, et oleks arusaadav, millise kohaga need seotud on.

Pilt 34. Masina valmistaja ette nähtud hoiatused ja tähistused peavad olema arusaadavad. Vasakpoolsel pildil on paigaldatud eestikeelsed tekstid. Parempoolsel pildil olev saksakeelne tekst on enamusele töötajatele mõistetamatu.

Hoolimata tehniliste meetodite kasutamisest, vajatakse riskide juhtimiseks ka inimeste sooritatavaid toiminguid. Sellisteks on näiteks masina eemaldamine vooluallikast hooldustööde tegemiseks või reguleeritava kaitsepiirde paigaldamine õigesse asendisse, kui töödeldava detaili suurus muutub. Masinatel peavad olema vajaduse korral juhised, hoiatused ja meeldetuletused vältimatute ülesannete ja nende õige sooritamise kohta (näited pildil 24). TÖÖVAHENDI OHUTUS | 109


Pilt 35. Info tavapärastest suuremate pingete kohta on kohustuslik. Enne hooldustööde sooritamist tuleks meelde tuletada, et vool on vaja eemaldada.

Mõningates masinates kasutatakse gaase või vedelikke või muid aineid, mille lekkimine võib põhjustada mürgistuste või plahvatusohu tõttu raske ohuolukorra. Selliseid lekkeid tuleb kontrollida automaatsete indikaatoritega ja kui leket märgatakse, tuleb sellest teavitada helisignaaliga ja muul sobival viisil. Hoiatamine võib osutuda vajalikuks ka juhul, kui lähenetakse ohtlikule olukorrale, kuid automaatsed kaitseseadised ei

Pilt 36. Juhised peavad olema arusaadavad. Pildil nähtav juhis on raskesti loetav ja vajab uuendamist.

pruugi veel töötada. Masinas võib olla siis seadis, mis hoiatab kasutajat masina kuumenemise, rõhu tõusu, kiiruse kasvu, liigse ümberkukkumise momendi tõusu jms eest. Seadistes, mis ei eelda puudutamist (näiteks laserskannerid või kaameraga kaitseseadised), võib olla väljaspool kontrolltsooni piirkond, kuhu saabujaid

110 | TÖÖVAHENDI OHUTUS

Pilt 37. Teleskooplaaduris olev ümberkukkumise momenti kontrolliv seade hoiatab piirväärtuse lähenemise korral. Kui piir ületatakse, liikumine seiskub. Peale seda on võimalikud ainult ümberkukkumise momenti vähendavad liikumised (näiteks nool sissepoole).


hoiatatakse selle eest, et lähemale tulemine põhjustab masina seiskumise. Masinal olevad hooldus- ja hoiatussümbolid, aga ka juhtimisseadistel olevad sümbolid peavad olema kasutus- ja ohutusjuhendis lahti kirjutatud.

3.5.2. Märgatavus ja arusaadavus § 3 lõige 1 – Töövahendi juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised peavad olema hästi nähtavad, asjakohaselt märgistatud ning nende funktsioonid arusaadavalt ja üheselt mõistetavad. § 3 lõige 10 – Kui töövahendil on hoiatusseadis kasutaja teavitamiseks töövahendi ohtlikest riketest või avariidest, peab sellega tekitatav helisignaal või valgusmärguanne olema kasutajale arusaadav, hästi kuuldav või nähtav ning selgesti erinema taustmürast ja teistest valgusallikatest. Kuulmispõhised hoiatused peaksid olema pigem arusaadavad suulised (tekstilised) teated, v.a kui taustamüra on liiga suur. Ainult helisignaal ei anna infot ohu iseloomu ega vajalike meetmete kohta. Eriti inimesele, kes ei tööta pidevalt kõnealuses keskkonnas. Teated peavad olema keeles, mida töökohal viibijad mõistavad. Tähtsad juhised või hoiatused tuleb esitada nii helisignaali kui ka valgusmärguandega (märgutuli, tekst ekraanil vms), et neid pandaks kindlasti tähele. Näiteks esitatakse pildil 37 näha olevas seadmes info piltide, numbrite ja värvisümbolitega. Piiri ületamise korral kostub veel ka signaal. Sümbolid peavad olema võimalikult märgatavad ja vastama standarditele (kui sümbol on standardiseeritud). Lisateave

• EVS-EN 842 „Masinate ohutus. Visuaalsed ohusignaalid. Üldnõuded, kujundus ja katsetamine”

• EVS-EN 981 „Masinate ohutus. Heliliste ja visuaalsete ohu- ja teabesignaalide süsteem” • EVS-EN ISO 7731 „Ergonoomika. Üldkasutatavates tsoonides ja töökohal kasutatavad ohusignaalid. Helisignaalid”

3.6. Juhtimisseadised 3.6.1. Juhtimisseadise paiknemine § 3 lõige 2 – Töövahendi juhtimisseadis peab üldjuhul paiknema väljaspool ohuala. Selle sihipärane või ettekavatsematu kasutamine ei tohi põhjustada lisaohtu.

TÖÖVAHENDI OHUTUS | 111


Juhtimisseadised on masina juhtimissüsteemi osad, mis tuvastavad operaatori poolt tavaliselt käe või jala survega antud sisendsignaali. Juhtimisseadiseid on väga erinevat liiki, sealhulgas on olemas surunupud, kangid, lülitid, nupud, otsikud, käsirattad, pedaalid, sõrmistikud ja puutetundlikud ekraanid. Juhtimisseadised võivad asuda masinal endal või kaugjuhtimise korral masinast eemal ning olla masinaga ühenduses näiteks juhtmete või raadio-, optiliste või sonarisignaalidega. 3.6.1.1. Paigutus ja kontrollitud käivitumine Käivituseks, kiiruse reguleerimiseks vms kasutatavad juhtimisseadised peavad paiknema sellises kohas, kus neid kasutades ei pea olema ohualas. Kui ohuala ei ole võimalik täielikult kaitsta, näiteks töötamise ajal käeshoitavate või ulatuslikul alal liikuvate masinatega, peab käivitamine olema võimalikult kontrollitud ja ettevaatlik. Näiteks lõikeorganiga varustatud käeshoitavatel masinatel on enamasti kontrollnupp, mis tuleb enne vabastada ja alles siis on töövahendi käivitamine võimalik.

Pilt 38. Et vältida kettsae päästiku juhuslikku rakendumist, on saeketi liikumist käivitava päästiku (A) vajutamine võimalik ainult siis, kui tagumise käepideme ülemisel pinnal olev päästiku lukk (B) on eelnevalt alla vajutatud.

Juhtimisseadme väljaspool ohuala paiknemise nõude kohaldamisel tuleb arvesse võtta nii alasid, kus valitseb risk otseseks kokkupuuteks masina ohtlike elementidega, kui ka alasid, kus võib esineda risk masinast eemalepaiskuvate esemete või masina emissioonide tõttu. Nende nõuete täitmiseks võib näiteks paigutada juhtimisseadised liikuvatest osadest piisavasse kaugusse või paigutada juhtimisseadised ekraani taha või asjakohasesse kabiini.

112 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


Arvutiga juhitava suurte metalldetailide töötlemise masina tööpiirkond oli umbes 10 x 10 meetrit. See ala oli piirestatud aiaga, millel kaks blokeeringuga väravat. Operaatori töötamiskoht oli aia sees masinal asuvas kabiinis. Seal oli tal hea jälgida masina tööd ja vajaduse korral anda masinale uued käsud. Operaatori ohutuse tagamiseks oli valmistaja kabiini ukse varustanud blokeeringuga ning avatud uksega masin ei tohtinud töötada. Kuid ettevõttes oli ukse blokeering eemaldatud ning operaator jälgis masina töötamist kabiini uksel seistes, kus oli võimalik ohtlik kokkupuude masina liikuvate osadega ning teda võisid tabada eemalelendavad metallijäätmed. Selline operaatori ohutuse vähendamine on lubamatu. Samuti tuleb ohualadega arvestada energiavarustuse katkestamiseks ettenähtud seadiste ja masina kasutamiseks vajalike kontrollseadmete asukoha valimisel. Masinat peab saama energiavarustusest eraldada ja kontrollseadmeid jälgida ohualasse sisenemata. Erandina võib ohualas paikneda seadis töövahendi või kõikide töövahendite hädaseiskamiseks. 3.6.1.2. Pidevat mõjutamist nõudev juhtimisseadis Kui masina ohtusid ei ole võimalik täielikult eemaldada või masinat kaitsta, on võimalik riski vähendada selliselt, et masinat juhitakse pidevat mõjutamist nõudva juhtimisseadisega, mis on paigutatud ohualast väljapoole. Kui juhtimisseadme mõjutamine lõpetatakse, tekib peatumiskäsk, misjärel peab masina liikumine peatuma kiiremini, kui on võimalik jõuda ohualani. Ohuala jälgitavus peab olema hea ja juhtimisliigutused aeglased, et kasutaja jõuaks reageerida võimalikule ohuolukorrale piisavalt kiiresti. Pidevat mõjutamist nõudvateks juhtimisseadisteks on näiteks sildkraana rippuv juhtimispide ja pressi kahekäejuhtimisseadis. „Käies juhitavatel” liikuvatel töövahenditel

(näiteks

muruniiduk,

aiafrees) määratakse kasutaja töökoht (võimalikult kaugele teradest) kindlaks käepidemes oleva pidevat mõjutamist nõudva juhtimisseadise abil ja nii paiknetakse ohualast võimalikult kaugel. Lisaks pidevat mõjutamist nõudvate juhtimisseadiste kasutamisele on võimalik tagada töötaja eemalolek ohualast sobivate andurite või lubavate seadmetega. Näiteks on

Pilt 39. Seistes juhitava kahveltõstuki juhtimine väljastpoolt juhtimisruumi või jala hoidmine väljaspool juhtimisruumi on takistatud tõstuki põrandale paigaldatud lubava seadme (näiteks selle peal seisvat inimest tuvastava plaadi) abil.

TÖÖVAHENDI OHUTUS | 113


murutraktoritel kasutusel juhi kohaloleku kontrolli süsteem, mis tagab, et juhi lahkumisel istmelt traktori mootor seiskub ja kasutaja ei saa kokku puutuda pöörlevate lõiketeradega. Samuti tuleb ohualadega arvestada energiavarustuse katkestamiseks ettenähtud seadiste ja masina kasutamiseks vajalike kontrollseadmete asukoha valimisel. Masinat peab saama energiavarustusest eraldada ja kontrollseadmeid jälgida ohualasse sisenemata. 3.6.1.3. Ohualas olevad juhtimisseadised Hädaseiskamisseadis on enamasti selline juhtimisseadis, mis paikneb ka ohualas. Hädaseiskamisseadist läheb vaja käivitumise takistamiseks peale käivitamisest hoiatava helisignaali kuulmist või tagavaraks oleva seiskamisvõimalusena, kui sundkasutusega juhtseade töötab. Teatud masinaid tuleb juhtida mõningatel erijuhtudel ohualades olevatest juhtimisseadmetest või siis peab juhtimisseadmete juurest olema võimalik ohualani ulatuda. Sellised vajadused võivad ilmneda näiteks suurtes masinates tööobjekti nägemiseks, programmeerimisel, seadeid muutes ning häire- või hooldussituatsioonides. Selliste olukordade jaoks on paigaldatud masinate käsitsijuhtimise juhtimisseadised püsivalt ohualasse või neid on võimalik vedada sinna kaabli abil (näiteks roboti käsitsiprogrammeerimise seade). Kui masinat tuleb kasutada ohualas, peab olema masinas spetsiaalne kasutusviis, millega viia riskid võimalikult minimaalseks. Kasutusviisi valikuks on vaja koodi või salasõna või vastavat turvatoimingut. Kasutusviisi ajal tagatakse piisav ohutus tavaliselt sundkasutuse ja aeglaste liigutuste või stabiilse pidurdamise abil. Masinaohutuse standardites on detailsemad juhised selle kohta, mida loetakse piisavalt aeglaseks liigutuseks või milline võib olla pidurdamise väärtus maksimaalselt. Lisateave

• EVS-EN ISO 12100 „Masinate ohutus. Projekteerimise, riskide hindamise ja riskide vähendamise üldised põhimõtted”

3.6.2. Kaitse tahtmatu kasutamise eest § 3 lõige 4 – Töövahendi iseeneslik käivitumine, seiskumine või töörežiimi muutumine peab olema välistatud. See saab toimuda ainult selleks ettenähtud juhtimisseadise tahtliku mõjutamisega. Nõue ei kehti automaatseadme normaalse töötsükli kohta.

114 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


Juhtimisseadiste (eriti masinat käivitavate) asukoht ja kaitstus peab olema selline, et näiteks juhtimisseadise peale kukkuv või vajuv ese ei põhjustaks käivitumist ja et muu ootamatu mõjutuse esinemise võimalus oleks võimalikult vähene. Ka tuleb vältida inimese poolt juhtimisseadise tahtmatut mõjutamist või puudutamist, näiteks komistamise tagajärjel.

Töötaja paigaldas toruäärikut treipingi spindlisse, mille pöörlema panev juhtimisseadis (kang) asus spindlist allpool ning ulatus treipingi korpusest ettepoole. Seetõttu oli võimalik treipingi käivitumine ilma juhtimisseadist tahtlikult mõjutamata. Detaili spindlisse kinnitamise ajal puutus töötaja jalg tahtmatult vastu kangi ning pöörlema hakanud spindli külge haakusid töötaja riided ja töötaja tõmmati vastu treipinki. Raskematest tagajärgedest päästis treipingi elektrisüsteemis olnud ülekoormuse kaitse, mis lülitas välja elektrivarustuse. Treipingi tahtmatu käivitumine põhjustas lahtiseid haavu ja luumurde rindkerel, käel ja näol ning töövõimetuse 53 päevaks.

Mõned näited nõuetekohaste lahenduste kohta:

• pilt 40: nupu ümber oleva kraega kaitstud või süvistatud käivitusnupp;

• pilt 41: mehaaniliselt väljastpoolt kaitstud (näiteks kaare või ümbrisega) kanglüliti või juhtkang. Kaitsekaar takistab juhtkangi tahtmatut mõjutamist (pilt 28);

• kaitseluku kasutamine (näiteks käsiseadme käivitusnupul ja treipingi juhtkangil, kettsael);

• automaatselt 0-asendisse naasev juhtimisseadis (ei jää peale korraks puudutamist käivitusasendisse). Kangjuhtimise 0-asendi kindlustab juhtseadme lukustumine 0-asendisse, mil kahju tekkimine on samuti kõrvaldatud;

TÖÖVAHENDI OHUTUS | 115


• pilt 42: kaht samaaegset meedet eeldavad juhtimisseadised (näiteks kahekäejuhtimisseadis või lubava lüliti ja käivituslüliti kombinatsioon. Masina käivitamine on võimalik ainult juhul, kui samal ajal mõjutatakse vasaku käe sõrmega lubavat lülitit ja parema käega juhtkangi. Kui jalgpedaali kasutatakse masina pidevat mõjutamist nõudva juhtimisseadisena näiteks töödeldavat detaili või tööriista kinnitades, on käed tavaliselt ohualale väga lähedal. Sellisel juhul võib jalgpedaali kogemata vajutades näiteks tasakaalu kadumisel põhjustada raske õnnetuse. Riski on võimalik vähendada kolme asendiga jalgpedaali kasutades. Selline pedaal lubab käivitada masina ainult juhul, kui pedaal on keskmises asendis, ja peatab masina, kui pedaal põhja vajutada. Lisateave

• EVS-EN 1037 „Masinate ohutus. Ootamatu käivitumise vältimine”

3.6.3. Juhtimisseadiste nähtavus, äratuntavus ja tähistus § 3 lõige 1 – Töövahendi juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised peavad olema hästi nähtavad, asjakohaselt märgistatud ning nende funktsioonid arusaadavalt ja üheselt mõistetavad. 3.6.3.1. Ohutuse võimalik mõjutamine Ohutust mõjutavateks seadisteks on masina tööd juhtivad seadised, samuti reguleerimis-, kontroll- ja hoiatusseadised või muud analoogsed masina tööd väljendavad märgutuled ja muud signaalid, näiteks ekraanid. Ohutusega seotud tähtsateks masinafunktsioonideks on vähemalt:

• • • • • • •

käivitamine; seiskamine; hädaseiskamine; energiavarustuse katkemine; tööviisi valik; toote eemaldamine; kiiruse reguleerimine;

116 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


• • • • •

liigutuste juhtimine, töödetaili ja tööriista kinnitamine; rõhu reguleerimine; tööprotsessi reguleerimine; masinas ja tööprotsessis kasutatavate ohtlike ainete käitlemise juhtimine.

3.6.3.2. Nähtavus ja tuvastatavus Juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadiste tuvastatavus, mis hõlmab asjakohast märgistust ning funktsioonide arusaadavust ja üheselt mõistetavust, puudutab eelkõige masina ohutu tegevuse seisukohalt vajalikke indikaatorseadmeid, helisignaale, märgutulesid, masina käivitus- ja seiskamisnuppu ning võimalikke ohutusfunktsioone (näiteks aeglustatud liigutus) juhtivaid seadiseid. Juhtimisseadiste tuvastatavust on võimalik parandada lisaks asukohale ka tähistuste, kuju ja värvidega. Tuvastatavust parandab ka see, kui nuppude ja teiste juhtimisseadiste värvid vastavad järjekindlalt neid puudutavatele standarditele. Tavalisemad nuppude standarditega ettenähtud

Pilt 43. VALESTI. Juhtimisseadiste ühte kohta koondamise tulemuseks on sageli vead, eriti juhul, kui arusaadavad tähistused tagajärgede kohta puuduvad.

värvid on KÄIMA

Valge

SEISMA

Must

HÄDASEIS

Punane

LÄHTESTAMINE (RESET)

Sinine

Ohutust mõjutavad juhtimisseadised peavad teistest seadistest arusaadavalt eristuma. Juhtimisseadise asukoha põhjal peab olema selge, millise masina või masinaliini osaga või millise masina funktsiooniga need seotud on.

Pilt 44. Siin on vooluallikast eraldamise lüliti ja eraldatava seadme (mootori) seos asukoha põhjal arusaadav.

TÖÖVAHENDI OHUTUS | 117


Juhtimisseadisega saavutatav funktsioon võib olla tuvastatav ka nende kuju ja värvi põhjal (näiteks punane suur nupp ja selle kollane taust tähendavad hädaseiskamist). 3.6.3.3. Tähistused Juhtimisseadiste funktsioonide arusaadavuse ja üheselt mõistetavuse tagamiseks peab neil või nende vahetus läheduses olema nende funktsiooni kirjeldav sümbol või kasutajale arusaadavas keeles tekst. Tähistus võib olla seotud funktsiooniga (käima/seisma, kiiremini/aeglasemalt), liikumissuunaga (üles/alla) vms. Arusaadavalt ja üheselt mõistetavalt tähistatud juhtimisseadised võimaldavad masinal töötajal kasutada seadiseid kõhklemata ja vältida soovimatuid käske, mis tulenevad sellest, et operaatorid ajavad juhtimisseadised omavahel segamini.

Pilt 45. Vasakpoolsel pildil on painutuspingi juhtimisseadised, nagu need olid tööõnnetuse toimumise ajal. Pingil töötaja sõrmed olid painutatava detaili ja masina vahele kinni surutud ja ta ise ei ulatunud juhtimisseadisteni. Kaastöötaja tuli juhtimisseadiste juurde ja püüdis pingi võlle panna teises suunas liikuma, et vabastada pingitöölise käsi. Kuna juhtimisseadised olid märgistamata, vajutas ta hoopis nuppu, mille tulemusel liikusid võllid teineteisele lähemale ja tekitasid veel raskema vigastuse. Parempoolsel pildil on sama painutuspingi juhtimisseadised koos selgitava tekstiga mõni päev pärast tööõnnetust.

Kuna operaatorid peavad sageli täitma erinevaid ülesandeid ja kasutama korraga mitut erinevat masinat, on oluline, et juhtimisseadised oleksid äratuntavad, kasutades võimalusel standarditud värve, kujusid ja piktogramme.

118 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


Kui juhtimisseadise funktsioon on ilmselge tema standardse kuju ja asukoha järgi, näiteks liikurmasina rooliratas, ei ole nende äratundmiseks vaja võtta kasutusele täiendavaid meetmeid. Levinumad juhtimisseadiste tähistused on muuhulgas:

• seiskamisseadisel võib olla näiteks märge STOPP, VÄLJA, SEIS, OFF või 0; • käivitusseadisel võib olla vastavalt märge START, KÄIVITUS, KÄIMA, SISSE, ON või I; • energiavarustust katkestava lüliti (pealüliti, voolu eraldamise lüliti) peal on lisaks selle mõjupiirkonnale (näiteks SAE ETTEANDELIINI PEALÜLITI) alati ka tähistus 0 ja I. Suruõhu või hüdraulika sulgurklapid ja muud energiaallikat eraldavad seadmed tuleb tähistada arusaadavalt (näiteks klapi juures LAHTI ja KINNI);

• hädaseiskamise

sümbol

on

suur punane juhtseade (nupp) ja kollane taust. Hädaseiskamise trossid peavad olema samuti punased. Nende juurde tasub riputada ka tekst, näiteks HÄDASEISKAMINE. Kui tekstid on võõrkeelsed lühisõnad nagu STOP või START, võib lugeda neid tuttavaks ja teatud määral sümboliks, mistõttu võib ka neid kasutada. Vähemtuttavad ja

Pilt 46. Masina ümber paigutatud hädaseiskamisseadis (tross), mida mõjutades (näiteks jalaga vajutades) masin seiskub.

pikemad sõnad peavad olema alati kasutajale arusaadavas keeles. Märgistuse asjakohasus tähendab lisaks informatsiooni arusaadavusele ka standarditele vastavate tegevuste ja juhtimisseadmete värvide ja teiste omaduste kasutamist. Märgistus peab olema piisavalt nähtaval ja püsiv ning pidama vastu masinale omastele kasutustingimustele ja puhastamisele. Märgistuse põhjal peab aru saama, millise

Pilt 47. Vasakpoolsel pildil on juhtimisseadiste märgistus arusaamatus keeles. Lisaks on purunenud hädaseiskamisseadis. Parempoolsel pildid on erinevates keeltes erinevat teavet edastavad tekstid.

TÖÖVAHENDI OHUTUS | 119


masina või masina osa või masinaliini osa juurde konkreetne juhtimisseadis või ekraan kuulub või mida mõjutab.

Pilt 48. Juhtimisseadised, millele on võõrkeelsele tekstile lisatud eestikeelne tekst.

Lisateave

• • • •

EVS-EN 894 „Masinate ohutus. Kuvarite ja juhtseadiste konstruktsiooni ergonoomianõuded” EVS-EN ISO 13850 „Masinate ohutus. Hädaseiskamisfunktsioon. Kavandamise põhimõtted” EVS-EN 61310 „Masinate ohutus. Tuvastus, märgistus ja aktiveerimine” EVS-EN 60204 „Masinate ohutus. Masinate elektriseadmed”

3.6.4 Valmisolek riketeks ja energiaga varustatuse muutusteks § 3 lõige 8 – Juhtimissüsteemi rike või kahjustumine ei tohi tekitada ohuolukorda. Juhtimissüsteemide rikked ja vigastused või energiaga varustatuse muutus ei tohi põhjustada ohtu. 3.6.4.1. Rikked Ohtu põhjustada võivateks riketeks võib olla valmis põhimõtteliselt kahel viisil:

• kasutatakse tuntud ohutuspõhimõtteid (näiteks sundjuhtimist), kogemuste põhjal usaldusväärseks peetavaid konstruktsiooniosi ja -elementide turvavarusid. Sellisel juhul muudetakse kahjustused väga ebatõenäoliseks;

120 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


• juhtimissüsteemis nähakse ette topeltkontrollimised jms ning automaatkontroll selliselt, et ohutusfunktsioon (näiteks masina seiskamine kaitsepiirde avamise ajal) oleks tagatud ka veaolukorras. Esimest varianti kasutades tuleb arvestada, et kui rike siiski tekib, siis ohutusfunktsioon kaob. Ka teise variandi puhul võib ohutusfunktsioon kaduda, kui rike vigastab topeltkontrolli komponenti või kui süsteemis olev automaatkontroll ei avasta riket piisavalt vara. Juhtimissüsteemi projekteerimise ja klassifitseerimise kohta vigastuste kontrollimist silmas pidades on rohkelt juhiseid spetsiaalsetes juhtimissüsteemi standardites. Ohutusega seotud juhtimissüsteemi osad võib jagada nende põhjal ohutuse usaldusväärsuse tasemeteks, toimivuse tasemeteks või klassideks selle põhjal, kuidas need veaolukorras toime tulevad. Vanade kasutusel olevate masinate juhtimissüsteemide projekteerimisel ei ole lähtutud kaasaegsetest standarditest. Neil esineb vaid harva topeltkontrollimist ja automaatkontrolli. Otsused võimalike juhtimissüsteemide uuendamiste kohta põhinevad riskianalüüsil. Kuna õnnetuse tagajärjed võivad olla rasked ning kaitseseadistel ja juhtimissüsteemil on riski vähendamise seisukohalt suur roll, peab juhtimissüsteem suutma tagada vajalike ohutusfunktsioonide toimimise ka rikete korral. Nõuete täitmine võib tähendada juhtimissüsteemide uuendamist, et need vastaksid tänapäevastele nõuetele. 3.6.4.2. Energiaga varustatuse muutus Energiaga varustatuse muutus võib tähendada elektripinge või rõhu kadumist ja taastumist või saadava energia omaduste muutumist, näiteks pinge või rõhu liiga suurt või liiga väikest taset või nende muutusi. Masin ja masina juhtimissüsteem peavad selliste muutustega ohutult toime tulema. Masin kas seiskub ohutult või jätkab oma tööd õigesti energia muutustest sõltumata. Mõned näited nõuetest, millega tuleks arvestada:

• masin ei tohi käivituda ega teha ohtlikku liigutust, kui vool tuleb peale katkestust tagasi; • masinas kinniolevad töödetailid või -riistad ei tohi lahti tulla ega masina ülestõstetud osad kontrollimatult alla langeda olukorras, kus vool kaob;

• ülerõhu või -pinge tagajärjeks ei tohi olla ohtlik ülekiirus.

TÖÖVAHENDI OHUTUS | 121


Lisateave

• EVS-EN ISO 12100 „Masinate ohutus. Projekteerimise, riskide hindamise ja riskide vähendamise üldised põhimõtted”

• EVS-EN ISO 13849 „Masinate ohutus. Ohutust mõjutavad osad juhtimissüsteemides” • EVS-EN 62061 „Masinate ohutus. Ohutusega seotud elektriliste, elektrooniliste ja programmeeritavate elektrooniliste kontrollsüsteemide funktsionaalne ohutus” 3.6.5. Töötingimustega arvestamine Töötingimused, näiteks külmus, kuumus, niiskus, korrosioon, funktsioonide sagedus, energia omadused (pinge või rõhu muutused), energia suurus (liiga kõrge pinge), elektromagnetilised väljad (näiteks raadio- või mobiiltelefonid), vibratsioon, tolm ja muud tegurid võivad põhjustada juhtimissüsteemi rikkeid või vigaseid funktsioone, kui nende tingimustega ei arvestata. Vanu masinaid ei ole enamasti projekteeritud selliselt, et need taluksid mobiiltelefonide tekitatud või muid elektromagnetvälju. Eriti tundlikud on elektroonilised komponendid. Seetõttu ei tohi masina juhtimiseks kasutatavaid programmeeritavaid süsteeme kasutada ohutuse tagamiseks. Kaitseseadistena (kohaloleku tuvastamise vahendina) tohib kasutada ainult elektromehhaanilisi lõpplüliteid. Eelkõige ohutusotstarbeks projekteeritud nn turvaloogikatelt ja -kanalitelt eeldatakse paremat elektromagnetiliste ja elektrivõrgu kaudu saabuvate häirete taluvust kui tavapärastelt automaatsüsteemidelt saabuvate puhul. Ka nende kasutamisel tuleb veenduda, et keskkonnas ei oleks tavapärasest suuremaid häireallikaid, mis võiksid kahjustada selliste elektrooniliste süsteemide tööd. Lisateave

• EVS-EN 60947-2 „Madalpingelised lülitusaparaadid” • EVS-EN 62061 „Masinate ohutus. Ohutusega seotud elektriliste, elektrooniliste ja programmeeritavate elektrooniliste kontrollsüsteemide funktsionaalne ohutus”

3.7 Töövahendi käivitamine 3.7.1. Käivitamine ainult teadliku toimingu tagajärjel § 3 lõige 4 – Töövahendi iseeneslik käivitumine, seiskumine või töörežiimi muutumine peab olema välistatud. See saab toimuda ainult selleks ettenähtud juhtimisseadise tahtliku mõjutamisega. Nõue ei kehti automaatseadme normaalse töötsükli kohta.

122 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


Käivitamise juhtimisseadisteks on näiteks energiat tootva masina (näiteks sisepõlemismootori või hüdraulikapumba) käivitusseadis, tööprotsessi (näiteks masinaliini) käivitusseadis ja masina tööseadme (üksiku elektrimootori või silindri) käivitusseadis ning liigutuste juhtimise juhtimisseadis. Masin tohib käivituda ainult kõnealusest juhtimisseadisest. Masin ei tohi seega käivituda juhul, kui näiteks:

• valikulüliti (näiteks käsitsijuhtimine/automaatjuhtimine) keeratakse teise asendisse või pealüliti keeratakse asendisse I või suruõhuliini sulgurklapp avatakse;

• kiirliide ühendatakse suruõhuvõrku; • kui taastatakse kaitseseadise, mis masina seiskas, esialgne olek (näiteks abrasiivkäia käiakivi kohal oleva kaitsepiirde allalaskmine);

• kaitsepiirde (näiteks piirdeaia uks) suletakse esialgsesse asendis; • käsi võetakse ära valguskardina tuvastamise tsoonist või väljutakse muu kaitseseadise tuvastamise tsoonist;

• masina kaitseseadise (näiteks ülepingekaitse, mootori ülekuumenemiskontroll, raja lõpus olev lõpplüliti (teekonnalüliti) või ülekoormuse kontroll) rakendumise põhjus kaob ja seadis lähtestatakse;

• hädaseiskamisseadis lähtestatakse; • seiskamise põhjustanud häire kõrvaldatakse. Sageli on vaja korraldada peale seiskamist juhtimisseadise esialgse oleku taastamine enne, kui käivitamine tavapärasest käivitusseadmest on võimalik. Esialgse oleku taastamine on vajalik alati, kui inimene võib mahtuda tervenisti kaitseseadme poolt kontrollitava ala sisse. Sisepõlemismootoriga liikuvate masinate puhul ei tohi mootori käivitumine põhjustada masina või masinas olevate töövahendite liikumist. Lisateave

• EVS-EN ISO 12100 „Masinate ohutus. Projekteerimise, riskide hindamise ja riskide vähendamise üldised põhimõtted”

• EVS-EN ISO 13849-1 „Masinate ohutus. Ohutust mõjutavad osad juhtimissüsteemides. Osa 1: Kavandamise üldpõhimõtted”

• EVS-EN ISO 13850 „Masinate ohutus. Hädaseiskamisfunktsioon. Kavandamise põhimõtted”

• EVS-EN 60204-1 „Masinate ohutus. Masinate elektriseadmed. Osa 1: Üldnõuded” TÖÖVAHENDI OHUTUS | 123


3.7.2. Automaatseadme taaskäivitus Ainult tavapärase automaatikaga juhitava tööetapi alguseni viiv käivitumine tohib toimuda nii, et eraldi käivitusseadise mõjutamist ei ole vaja. Näiteks ei tohi energiavarustuse häirele või katkemisele järgnevat taaskäivitumist peale voolu tagasitulemist toimuda isegi siis, kui tööetapp jääb pooleli. Et automaatsete funktsioonidega ei kaasneks ohtu, peab olema ohualasse pääsemine usaldusväärselt takistatud, kasutades selleks ajal, mil masin on automaatfunktsiooni peal, püsivaid kaitsepiirdeid, masina tööga ühendatud kaitsepiirdeid (näiteks blokeerlülitiga varustatud uks) või muid kaitseseadiseid (näiteks valgustõkkepuud või survetundlikud matid). Kui automaatfunktsiooni ajal minna ohualasse, peab olema pääs masina töötamise ajal kas tervenisti takistatud lukustusega varustatud kaitsepiiretega või peavad kaitseseadised suutma seisata liigutusi piisavalt kiiresti ja viima need ohutusse seisundisse.

3.7.3. Kontrollmeetmed enne käivitamist § 3 lõige 3 – Kasutaja peab enne töövahendi käivitamist veenduma, et keegi ei viibi ohualas. Kui see ei ole võimalik, peab automaatne hoiatusseadis andma enne töövahendi käivitumist hoiatussignaali. Käivitusele eelnev viivitusaeg peab olema piisav töötajate lahkumiseks ohualalt või töövahendi käivitumisel või seiskumisel tekkivaid ohte vältivate abivahendite kasutamiseks. Põhireegliks on, et masina käivitumise kohalt peab olema võimalik kontrollida, et ohualas kedagi ei oleks. Nendeks võivad olla teised sellel masinal töötajad, masina hooldusega tegelejad ning mõnel juhul ka masina kasutamisega mitteseotud inimesed. Vajadusel tuleb organiseerida piisav nähtavus peeglite või kaamerate ja monitoridega. Nähtavuse nõue on oluline eelkõige masinate puhul, mis ei ole keskkonnast kaitsepiirete ja -seadistega täielikult eraldatud. Sellisteks masinateks on näiteks pukk- ja sildkraanad ja liikuvad töömasinad. Uusi masinaid puudutavas masinamääruses on võetud aluseks see, et masina käivitumine ei tohi olla võimalik, kui ohualas keegi on. Nõude täitmiseks võib kasutada näiteks juuresolekut tuvastavaid kaitseseadiseid. Lisateave

• EVS-EN ISO 12100 „Masinate ohutus. Projekteerimise, riskide hindamise ja riskide vähendamise üldised põhimõtted”

124 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


3.7.4. Käivitumise hoiatus Põhireegliks on masina kaitsmine selliselt, et käivitamisega ei kaasneks ohtu. Kui ei ole võimalik tagada, et juhtimiskohast oleks otsene või kaudne nähtavus ohualadesse, peab masina käivitamisele eelnema heli- või visuaalne hoiatussignaal (või mõlemad), kusjuures hoiatussignaali ja masina käivitamise või liikumahakkamise vahele peab jääma piisavalt aega, et kõik ohustatud isikud saaksid ohualast lahkuda või kui see ei ole võimalik, peab ohustatud isikutel olema võimalik takistada masina käivitamist näiteks ohusalas asuva hädaseiskamisseadisega. Käivitumise hoiatust (pilt 32) on vaja siiski muuhulgas masinate puhul, mis on muidu kaitstud, kuid mida võib olla vaja käsitseda, kui need on peatunud, näiteks koristamise eesmärgil (nt linttransportööri lint või suur trükimasin, mille erinevate trükkimisüksuste trükiplaatide vahetamisega võib tegeleda mitu inimest, kes on ohualade lähedal). Sellisel juhul võib olla ootamatu käivitumine ohtlik. Hoiatussignaalina kasutatakse tavaliselt helisignaali, kuna selle märkamine ei sõltu sellest, millises suunas inimene parasjagu vaatab. Helisignaal kestusega 5 sekundit

Ooteaeg 15 sekundit

Masinat on võimalik käivitada 30 sekundi jooksul

Pilt 32. Näide käivitumise hoiatuse rakendumise kohta paberitootmise masinatel. Peale helisignaali on mõnesekundiline ooteaeg, et ohualas olev isik jõuaks eemalduda. Alles peale seda on masin käivitusvalmis. Kui masinat valmisoleku ajal ei käivitata, tuleb helisignaal anda enne masina käivitamist uuesti.

Töötamise ajal purunes üks papist munarest. Töötaja otsustas maha kukkunud munad ära võtta ja seiskas seadme. Ta tõstis osa munadest liini aluselt ära. Teine samal liinil, kuid liini teises otsas töötanud kaastöötaja nägi, et kolleeg võttis käe sorteerimisliini vahelt välja, ja käivitas seadme. Paraku otsustas maha kukkunud mune korjanud töötaja veel paar muna võtta ning pani käe liini vahele ning käsi jäi raami ja liikuma hakanud osade vahele. Signaali korrasolekul oleks töötaja eelnevalt kuulnud helisignaali ja oleks jõudnud enne seadme töölehakkamist käe liini vahelt välja võtta.

Pilt 49. Munade sorteerimisliin, mille automaatne hoiatusseadis oli juba ammu enne tööõnnetust purunenud ning ei andnud enne töövahendi käivitumist hoiatussignaali.

TÖÖVAHENDI OHUTUS | 125


Lisateave

• EVS-EN ISO 12100 „Masinate ohutus. Projekteerimise, riskide hindamise ja riskide vähendamise üldised põhimõtted”

• EVS-EN 1034-1 „Masinate ohutus. Ohutusnõuded paberivalmistamis- ja viimistlusmasinate kavandamisele ja valmistamisele. Osa 1: Üldised nõuded”

3.7.5. Käivitumise või seiskumisega kaasneva ohu vältimine Käivitumise hoiatuse ja peale seda tehtava käivituse rakendamisel tuleb arvestada nõudega, mis puudutab piisava aja jooksul ohualast väljajõudmist. Suurte masinate puhul, kus hooldus- või häireolukorras võidakse olla masina sees keerulistes kohtades, läheb väljumiseks aega. Selliste masinate puhul peavad olema helisignaali pikkus ja ooteaeg tavapärasest pikemad. Võimalus vältida töövahendi käivitumisest tulenevat ohtu tähendab praktikas enamasti seda, et hädaseiskamisseadised paigutatakse kohtadesse, kus võib olla käivituse hoiatuse kõlades inimesi, näiteks häirete väljaselgitamise või hooldustööde tõttu. Ka raadiotelefonisidega või muul sobival moel võidakse tagada, et ohualas oleval töötajal oleks võimalus takistada eesootavat käivitumist. Seiskamine põhjustab ohtu harvemini kui käivitumine. Ootamatu seiskamisega kaasnev oht puudutab näiteks olukordi, kus inimesed on liikuva töövahendi läheduses või sees (näiteks kombaini peal sorteerijad). Kui masina juht peatab masina ootamatult teisi eelnevalt sellest hoiatamata, võib olla tagajärjeks kukkumine või äralöömine. Pikemaajaliste töökohtade puhul tuleb mõningate ohutuse seisukohalt tähtsate funktsioonide peatumisest (näiteks jahutuspump, saaste kohtväljatõmme või ventilatsioon ruumides, kus esineb tervisele ohtlikke aineid) vajadusel hoiatada.

3.7.6. Juhtimine kahe või enama kasutaja poolt § 3 lõige 7 – Töövahendi üheaegsel juhtimisel kahe või enama kasutaja poolt peavad juhtimisseadised olema varustatud blokeeringuga juhtimiskäikude õige järjestuse tagamiseks. Väljaspool üksteise nähtavus- või kuuldavuspiirkonda asuvate kasutajate töötamiskohtadel peavad olema hädaseiskamisseadised ning vajadusel side- või signalisatsioonivahendid. Masinale võib paigaldada mitu käivitamise juhtimisseadist, kui masinal on mitu juhtimiskohta, mis on ette nähtud kasutamiseks erineval ajal või erinevate ülesannete jaoks. Sel-

126 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


lisel juhul peab juhtimissüsteem olema projekteeritud nii, et samas ajal saab kasutada ainult ühte käivitamise juhtimisseadist. Kui masinal on kaks või enam juhtimiskohta, peab igaüks neist olema varustatud kõigi nõutavate juhtimisseadistega, ilma et operaatorid üksteist segaks või ohtlikku olukorda paneks. See on oluline, kui neid juhtimiskohti kasutatakse samal ajal. See on iseloomulik masinakogumitele, kus kogumi erinevatel koostisosadel on oma töötamiskoht. Sellise kogumi üldjuhtimissüsteem ja juhtimisfunktsioonide jaotamine erinevatele töökohtadele peab olema selline, et ühel töötamiskohal antud käsklused ei takistaks teiste töötamiskohtade operaatoreid ega looks ohtlikku olukorda. Erilised ettevaatusabinõud tuleb võtta siis, kui kogumi ühe koostisosa toimimine käivitab automaatselt teise koostisosa toimimise. Samamoodi peab üldjuhtimissüsteem olema selline, et oleks võimalik tagada, et masina koostisosi, mida tuleb käivitada või seisata konkreetses järjekorras, saab käivitada või seisata ainult selles järjekorras ning valed käivitamise või seiskamise signaalid ei toimiks.

3.8. Töövahendi seiskamine 3.8.1. Masina täielik ja ohutu seiskamine § 3 lõige 5 – Kõik töövahendid peavad olema varustatud seiskamisseadisega nende täielikuks ja ohutuks seiskamiseks. § 4 lõige 7 – Töövahendi liikuvate osade inertsist tingitud ohtude vältimiseks tuleb töövahendile vajaduse korral paigaldada hädapidur. Igal masinal peab olema vähemalt üks spetsiaalselt seiskamiseks mõeldud juhtimisseadis. Hädaseiskamisseadis, pealüliti või pistik ei saa asendada päris seiskamisseadist, kuid vajadusel võib kasutada neid seiskamise lisavahenditena. Üks seiskamisseadis peab paiknema põhijuhtimiskohas. Täielik seiskamine tähendab muuhulgas kõikide liigutuste seiskamist ja masina jäämist horisontaalsesse ja turvalisse asendisse. Turvalise seiskamise hindamine tähendab seiskamise kiiruse kontrollimist. Seiskamisfunktsioon (muuhulgas aeglustumine) peab olema kontrollitud selliselt, et liikuvad osad või masina sees olevad töödetailid või masinaga teisaldatavad koormad ei saaks kahjustuda, ei läheks katki ega ümber.

TÖÖVAHENDI OHUTUS | 127


Lisateave

• EVS-EN ISO 12100 „Masinate ohutus. Projekteerimise, riskide hindamise ja riskide vähendamise üldised põhimõtted”

3.8.2. Seiskamisseadis igas töötamiskohas Kui masinal on mitu töötamiskohta, siis peab olema igas kohas seiskamisvõimalus. Lisaks tavapäraselt mehitatud töötamiskohtadele tuleb arvestada ka töötamiskohtadega, milles ollakse korduvalt, kuigi mitte pidevalt. Mujal kui põhijuhtimiskohas ohutusega seotud seiskamine võib toimuda ka hädaseiskamisseadisega, kui töötamiskohas ei lähe töö tõttu vaja muid juhtimisseadiseid ning seiskamisvajadus puudutab ainult selliseid probleemseid olukordi, milles hädaseiskamisseadise kasutamine on sobilik. Peale seiskamiskäsku peavad masina ohtu tekitavad liigutused ja tööprotsess seiskuma. Energiat tootev masina tööseade (näiteks sisepõlemismootor või hüdraulikapump) võib jääda käima, kui see ei põhjusta ohtu. Voolu katkestamine liigutuste seiskamise ajal on vajalik juhul, kui ohualasse on siiski võimalik minna või ulatuda. Lisateave

• EVS-EN 1037 „Masinate ohutus. Ootamatu käivitumise vältimine” • EVS-EN ISO 12100 „Masinate ohutus. Projekteerimise, riskide hindamise ja riskide vähendamise üldised põhimõtted”

• EVS-EN ISO 13850 „Masinate ohutus. Hädaseiskamisfunktsioon. Kavandamise põhimõtted”

• EVS-EN 60204-1 „Masinate ohutus. Masinate elektriseadmed. Osa 1: Üldnõuded”

3.8.3. Seiskamise käsu eelisseisund § 3 lõige 5 – Seiskamisseadisele antakse talituslik eelis käivitusseadise ees, et vältida eksimusi ja töövahendi juhuslikku käivitamist. Seiskamisfunktsiooni prioriteetsuse nõue on oluline, sest seiskamise toimumata jäämine põhjustab kergesti ohuolukordi. Praktikas tähendab seiskamisseadme prioriteetsuse nõue seda, et kui masina juhtimissüsteemis on samal ajal käivituskäsk (näiteks programmivea või kinnikiilunud käivitusnupu tõttu) või tööd lubav seisund ja seiskamiskäsk, peab masin seisma jääma või püsima seisvana.

128 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


Seiskamise prioriteetsust võib kontrollida enamasti käivitusseadme mõjutamisega, kui seiskamisnupp on all. Masin ei tohi sellisel juhul käivituda. Masin ei tohi käivituda ka siis, kui seiskamisnupp lastakse lahti ja käivitusnupp jääb endiselt mõjutuse alla. Lisateave

• EVS-EN ISO 13850 „Masinate ohutus. Hädaseiskamisfunktsioon. Kavandamise põhimõtted”

• EVS-EN 60204-1 „Masinate ohutus. Masinate elektriseadmed. Osa 1: Üldnõuded”

3.8.4. Energiavarustuse katkestus § 3 lõige 6 – Kui töövahend või selle osa on seiskunud, tuleb selle energiavarustus katkestada. § 3 lõige 9 – Töövahendile tuleb vajaduse korral paigutada automaatseiskamise ja energiavarustuse katkestamise seadis. Masina seiskamine on võimalik kolmel erineval moel, mida nimetatakse seiskamisklassideks. Seiskamisklassid on toodud ära standardis EVS-EN 60204-1 „Masinate ohutus. Masinate elektriseadmed. Osa 1: Üldnõuded”.

Seiskamiskäsk

Seiskamiskäsk

Energia voolu katkestus

Kontrollitud aeglustus (pidurdamine)

Seiskamiskäsk

Kontrollitud aeglustus (pidurdamine) Kontrollitud aeglustus (pidurdamine)

Energia voolu katkestus

Liigutused on peatunud ja energia vool on katkestatud

Liigutused on peatunud ja energia vool on katkestatud

Klassi 0 seiskamine Klassi 1 seiskamine

Liigutused on peatunud

Liikumatuna püsimise kontroll

Klassi 2 seiskamine Pilt 50. Seiskamisklassid

TÖÖVAHENDI OHUTUS | 129


Klassi 0 seiskamisel katkestatakse energia vool (elekter, suruõhk vms) kohe ja piisavalt kiire seiskamine tagatakse näiteks vedruga pidurite abil. Klassi 1 seiskamisel toimub pidurdamine (kontrollitud aeglustamine) elektriga või muu energiaga, näiteks suruõhuga. Kui liigutused on peatunud, katkeb energia vool (kontaktori adapterid avanevad või klapp sulgub). Klassi 2 seiskamisel (näiteks sagedusmuunduri kasutamisel) liigutused peatuvad, kuid energia vool mootorisse ei peatu. Määrus nõuab energiavarustuse katkestamist, et ohtu põhjustav ootamatu käivitumine ohualas olles viidaks võimalikult minimaalsele tasandile. Klassi 0 ja klassi 1 seiskamised on sarnaste väärtustega – mõlema puhul on lõpptulemuseks liigutuste seiskamine ja energia voolu katkestus. Määruse nõue eeldab seiskamise toimumist klassi 1 kohaselt. Praktikas võib kasutada ka siiski klassi 0, kui leitakse, et see on otstarbekam. Samuti tuleb arvesse võtta, et energiavarustuse katkemisel muul põhjusel pikeneb seiskamiseks kuluv aeg enamasti klassi 1 seiskamisel mitmekordselt. Kui masin on seiskunud ja energiavarustus on katkenud, peab jääma masin seisma turvalisse asendisse. Pidurite ja teiste seadmetega tuleb tagada, et raskusjõud ega muu põhjus ei suudaks põhjustada masina või selle osade liikuma hakkamist. Ka töödetailid ei tohi kinnitusseadmest ega magneti küljest lahti tulla. Lisateave

• EVS-EN 1037 „Masinate ohutus. Ootamatu käivitumise vältimine” • EVS-EN 60204-1 „Masinate ohutus. Masinate elektriseadmed. Osa 1: Üldnõuded” • EVS-EN 61800-5-2 „Reguleeritava kiirusega elektriajamisüsteemid. Osa 5-2: Ohutusnõuded. Funktsionaalsus”

3.8.5. Hädaseiskamine § 3 lõige 6 – Kasutaja alalises töötamiskohas peab olema vabalt juurdepääsetav töökindel seadis töövahendi või kõikide töövahendite hädaseiskamiseks ja ohutusse seisundisse viimiseks. Kui töövahend või selle osa on seiskunud, tuleb selle energiavarustus katkestada. 3.8.5.1. Hädaseiskamisseadise vajadus

130 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


Hädaseiskamisseadis sisaldab konkreetset juhtimissüsteemiga ühendatud juhtimisseadist, mis annab seiskamiskäsu, ning koostisosi või süsteeme, mis on vajalikud masina ohtlike liikuvate osade peatamiseks võimalikult kiiresti, tekitamata täiendavat riski. Hädaseiskamisseadiste eesmärk on võimaldada operaatoritel peatada masina ohtlikud liikuvad osad niipea kui võimalik, kui olenemata muudest tarvitusele võetud kaitsemeetmetest tekib ohtlik olukord või toimub ohtlik sündmus. Hädaseiskamisseadis võib siis anda operaatorile võimaluse takistada ohtliku olukorra järel õnnetuse juhtumist või vähemalt vähendada õnnetuse tagajärgede tõsidust. Samuti võib hädaseiskamisseadis aidata operaatoritel ära hoida seda, et masina rike kahjustaks masinat. Reeglina peab masinal hädaseiskamisseadis olemas olema. Hädaseiskamisseadis on lisaks häireolukorrale vajalik ka selle jaoks, kui tavapeatamise juures esineb mõni rike. Tavaliselt ei ole hädaseiskamisseadist vaja järgmistel juhtudel:

• kaasaskantavad käes hoitavad ja/või käsijuhitavad masinad; • masinad, mille puhul hädaseiskamisseadis ei vähendaks riski, kuna seiskamisaeg ei lühene või see ei võimaldaks ohu kõrvaldamiseks võtta tarvitusele vajalikke erimeetmeid. Hädaseiskamisseadme mittekasutamise eelduseks on see, et seiskamisnupp on suur ja väljapoole ulatuv. Teatud töökeskkonnas (näiteks koolides) on asjakohane ka sellisele masinale hädaseiskamisseadise paigaldamine. Suurtel masinatel või masinaliinidel peab olema mitu hädaseiskamisseadist või näiteks masina mõõtudega kokku sobiv hädaseiskamise tross. Kui hädaseiskamisseadis seiskab ainult masinaliini osa, tuleb seiskamisseadise asukohaga ja tähistustega märku anda, millist liini osa milline seiskamisseadis mõjutab. Kui masinas on mitu kasutajakohta, peab olema hädaseiskamisseadis vähemalt kõikides kasutuspunktides. 3.8.5.2. Hädaseiskamisseadist puudutavad nõuded Hädaseiskamisseadis peab olema teistest juhtimisseadistest selgesti eristatav. Hädaseiskamisseadise juhtimisseadis (nupud, köis, pedaal vms) peab olema punast värvi. Kui juhtimisseadisel on taust (nagu nupul), peab see olema kollane. Hädaseiskamisseadis peab olema kergesti kättesaadav ja kasutatav. Nupu kasutamist ei tohi raskendada näiteks kraega. TÖÖVAHENDI OHUTUS | 131


Kui hädaseiskamispideme kasutamine on pärast seiskamiskäsku lõppenud, peab käsk jääma jõusse ja hädaseiskamisseadis sisselülitatuks, kuni see välja lülitatakse. Seadist peab olema võimalik sisse lülitada üksnes nii, et see kutsub esile seiskamiskäsu. Seadist peab olema võimalik välja lülitada üksnes asjakohaselt toimides ning seadise väljalülitamine ei tohi masinat taaskäivitada, vaid peab taaskäivitamist üksnes võimaldama. Masina käivitamine peale hädaseiskamist tohib toimuda ainult spetsiaalsest käivitusseadisest peale seda, kui hädaseiskamisseadis (nupp või köis) on kõigepealt oma algasendisse tagasi viidud. Vajaduse korrall tuleb süsteem ka enne, kui taaskäivitus on üldse võimalik, lähtestada.

Pilt 51. VALESTI. Nupu varustamine kraega või muu kasutamist raskendava takistusega ei ole lubatud. Ka siin on hädaseiskamisseadis ainuke seiskamise juhtimisseadis, st tavalise seiskamise juhtimisseadis puudub Käivitusnupu värv peaks olema valge. Hädaseiskamisseadmel peaks olema kollane taust. Siin võib mõelda, et nähtav tekst HÄDASEIS asendab tausta puudumist.

Hädaseiskamisseadis peab avama selle juurde kuuluvad kontaktid või sulgema klapi sunduslikult. Hädaseiskamisfunktsioon on alati kõikide teiste funktsioonide suhtes esmatähtis. Hädaseiskamisseadise SEIS-asendisse lukustumine ja seiskamiskäsu tekkimine (kontaktide avanemine) peavad olema ühenduses selliselt, et ühe funktsiooni toimudes toimub ka teine, kuigi juhtimisseadise mõjutamine lõpetatakse kohe peale esimese funktsiooni toimumist. Hädaseiskamistrossi lõdvenemine või eraldumine peab käivitama seiskamiskäsu. Standardi EVS-EN 620 kohaselt tohib pidevtoimelisel teisaldusseadmel (näiteks lintkonveieril) olla hädaseiskamiskäsu tekkimiseks vajalik jõud köiest hädaseiskamisseadme puhul maksimaalselt 125 N ja köie kõrvalekaldetee maksimaalselt 300 mm. Kõik masinas olevad hädaseiskamisseadised peavad olema töökorras, isegi kui masina juhtimiskohta (näiteks kabiinist kohalikule juhtimisele) või tööviisi (näiteks KÄSI/AUTO) muudetakse. Lisateave

• EVS-EN 60204-1 „Masinate ohutus. Masinate elektriseadmed. Osa 1: Üldnõuded” • EVS-EN ISO 13850 „Masinate ohutus. Hädaseiskamisfunktsioon. Kavandamise põhimõtted”

132 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


• EVS-EN 620 „Pidevtoimelised teisaldusseadmed ja -süsteemid. Ohutuse ja elektromagnetilise ühilduvuse nõuded puistmaterjalide lintkonveieritele”

4. Liikuvaid töövahendeid puudutavad lisanõuded Eespool, 3. peatükis käsitletud üldised ja kõiki masinaid puudutavad ohutusnõuded kehtivad ka liikuvatele töövahenditele. Masinate rataste, roomikute vms abil liikumine põhjustab siiski erilisi ohte, millega tuleb arvestada nende valmistamisel ja kasutamisel. Liikuvaid töövahendeid kasutatakse enamasti väljas muutlikes maastiku- ja ilmastikutingimustes. Ka nende teguritega tuleb liikuva töövahendi konstruktsiooni, näiteks juhikabiini puhul arvestada. Selles peatükis hõlmatakse ohte, mis tulenevad masina enda liikumisest, mitte masina liikuvate osade liikumisest.

4.1. Ohutust tagavad kaitseseadised § 9 lõige 1 – Sõitjaga (juht või juht ja kaassõitja) töövahendil peavad olema sõiduohutust tagavad kaitseseadised, sealhulgas seadised, mis takistavad sõitja juhuslikku kokkupuudet ratastega või roomikutega ning sattumist nende vahele või alla. § 9 lõige 6 punkt 2 – Iseliikuval töövahendil, mis oma liikumisega võib töötajaid ohustada, peavad olema sobivad ohutusseadised, mis vähendavad kahe või enama samaaegselt rööbasteel liikuva töövahendi võimaliku kokkupõrke tagajärgi. Kui liikuva masina juhtimiskoht asub rataste või roomikute lähedal (ei ole ratastest või roomikutest piisavalt ohutus kauguses) ja see ei ole täielikult suletud, on vaja paigaldada kaitsepiirded, et vältida juhuslikku kokkupuudet rataste või roomikutega ning sattumist nende vahele või alla. Kui masinal on ette nähtud kaassõitjate kohad, tuleb ka seal tagada eelnimetatud nõude täitmine. Liigendraamiga masina puhul tuleb jälgida, et raami pööramise korral ei oleks võimalik jala kinnijäämine raami osade või raami ja masina muu konstruktsioonielemendi vahele.

Pilt 52. Noolega on näidatud koht, kuhu jalg võib kinni jääda, kui masina liigendraami pööratakse vasakule.

TÖÖVAHENDI OHUTUS | 133


Üheks võimaluseks juhusliku kokkupuute vältimiseks rataste või roomikutega on juhikabiini olemasolu. Juhikabiin kaitseb ka paljude teiste ohtude, samuti meie kliimas esinevate ebasobivate ilmastikutingimuste (nii sademete kui ka külma) eest. Masinadirektiivi kohaselt peab kaasa sõitva juhiga masin olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et masinale saab paigaldada juhikabiini, välja arvatud juhul, kui masin on kabiini paigaldamiseks liiga väike või kui kabiini paigaldamine suurendaks ohtu või kahjustaks masina toimivust.

Pilt 53. Soomes on registreeritud vähemalt kaks surmaga lõppenud tööõnnetust, kus madalal oleva oksa vastu sõitmine juhikabiinita murutraktoriga on põhjustanud surma.

4.2. Tahtmatu käivitamise takistamine § 9 lõike 6 punkt 1 – Iseliikuval töövahendil, mis oma liikumisega võib töötajaid ohustada, peab olema tahtmatut käivitamist välistav käivitusseadis. § 10 lõige 1 – Liikuvat töövahendit võib kasutada isik, kes on saanud selle vahendi kasutamiseks nõutava väljaõppe. Liikuva masina kasutamine tuleb korraldada nii, et seda ei kasuta selleks volitamata isikud. Eriti on see oluline tootmisettevõtetes, ladudes või avalikes kohtades kasutamiseks mõeldud või sellistes kohtades pargitavate masinate puhul. Tahtmatut käivitumist on võimalik vältida näiteks igale masinale eraldi valmistatud luku või elektrooniliste juurdepääsusüsteemide paigaldamisega või sellise süsteemi paigaldamisega, mille puhul peab operaatoril olema masina käivitamiseks kaasas elektrooniline võtmekaart. Sel juhul on välistatud, et mõni töötaja otsustab ise kahveltõstukiga lasti teise kohta viia, mitte tõstukijuhti otsima hakata. Võtmega käivitamisel tuleb jälgiga, et masina juurest lahkumisel võtit süütelukku ei jäeta. Lisaks ohutuse tõhustamisele aitab see kaasa masina varguse vältimisele.

134 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


4.3. Pidurdus ja seiskamine § 9 lõike 6 punkt 3 – Iseliikuval töövahendil, mis oma liikumisega võib töötajaid ohustada, peab olema pidurdus- ja seiskamisseadis. Peajuhtimisseadise tõrke puhuks peab töövahendit saama seisata kergesti juurdepääsetava hädaseiskamisseadise või automaatselt toimiva süsteemiga, kui see on ohutuse tagamiseks vajalik. Masinadirektiiv näeb ette, et liikuval masinal peab olema pidurdussüsteem, mille abil saab ohutult masina kiirust vähendada ja masina peatada ning seda paigal hoida. Pidurdussüsteem peab olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et nende funktsioonide toimimine on tagatud kõigis ettenähtud ja põhjendatult eeldatavates laadimis-, kiirus-, maastiku- ja kaldetingimustes, ning selles osas kontrollitud. Seda nõuet kohaldatakse iseliikuvate masinate ja enamiku pukseeritavate masinate suhtes, kui neid ei saa puksiirmasina või -sõiduki pidurdussüsteemi abil ohutult aeglustada ja peatada. Iseliikuva liikuva masina pidurisüsteem peab hõlmama hädapidurdusseadist, mis aeglustab masinat ja peatab selle ohutult või mida juht saab selleks kasutada põhilise pidurdusseadise rikke või selle energiavarustuse häire korral. Kõnealust nõuet kohaldatakse kõigi liikurmasinate suhtes, mille puhul on oht, et pidurdussüsteemi häire korral kaob kontroll masina liikumise üle. Nõude rahuldamiseks piisab näiteks sellest, kui masinal on mehaaniline käsipidur, vedruga pidurid, mis pidurdavad energiavarustuse häire korral, või kahekordne pidurdussüsteem, mis isoleerib katkenud vooluringi energiavarustuse häire korral. Liikuvale masinale peab olema paigaldatud seisupidur, kui on oht, et paigalseisev masin võib hakata tahtmatult liikuma. Seisupidur peab olema projekteeritud selliselt, et selle tõhusus masina paigalseismise ajal ei vähene. Täiesti mehaaniliste pidurisüsteemide puhul võib seisupiduri kombineerida põhilise või hädapidurdusseadisega. Lisateave Erinevate liikuvate töövahendite kohta on palju EN- või ISO-standardeid, mis sisaldavad detailseid nõudmisi pidurite, seiskamispidurite ja hädapidurite ning masina juhitavuse kohta veaolukordades. Näiteks

• EVS-EN 474 „Mullatöömasinad. Ohutus” • EVS-EN ISO 3450 „Mullatöömasinad. Kummiratastel masinate pidurisüsteemid. Süsteemid, nende talitusnõuded ning katsete läbiviimise kord”

• EVS-EN 12643 „Mullatöömasinad. Õhkrehvidel masinad. Juhtimissüsteeminõuded” • ISO 6292 „Tööstuslike mootorkärude ja traktorite pidurid” • ISO 11169 „Metsatöömasinate pidurid” TÖÖVAHENDI OHUTUS | 135


4.4. Pedaalid Kuna liikurmasinaga kaasasõitvatel operaatoritel on tihti vaja kasutada käsi masina suunamiseks ja selle muude toimingute juhtimiseks, kasutatakse näiteks kiirendus- ja pidurdusfunktsiooni kontrollimiseks sageli pedaale. Kuna enamik masinate operaatoreid on samuti maanteesõidukite juhid, on oluline, et nende funktsioonide juhtimise pedaalid toimiksid ja oleksid paigutatud võimalikult sarnaselt maanteesõidukite pedaalidega, et vähendada ebaõige kasutamise riski. Ohutu toimimise tagamiseks tuleb pedaalide mõõtmete ja paigutuse puhul võtta arvesse ka asjaolu, et operaatorid võivad kanda kaitsejalatseid, näiteks suuri saapaid, mida kasutatakse talvel või külmhoonetes. Sarnastel põhjustel peavad pedaalid olema libisemiskindla pinnaga ja kergesti puhastatavad, arvestades ettenähtud kasutustingimusi.

4.5. Nähtavus § 9 lõike 6 punkt 4 – Iseliikuval töövahendil, mis oma liikumisega võib töötajaid ohustada, peavad olema paigaldatud täiendavad peeglid või muud seadised nähtavuse parandamiseks, kui juhi otsene vaateväli ei ole ohutuse tagamiseks piisav. Põhinõudeks on liikumisteede ja tööobjektide piisav nähtavus juhtimiskohalt nii, et oleks pidev kontroll masina liikumise üle. Võimaluse korral peab masin olema projekteeritud ja valmistatud nii, et juht näeb piisavalt ja otseselt masinat ümbritsevat ala. Eelkõige peab juhil olema võimalik näha, kas masina läheduses on inimesi, keda masina töö või liikumine võib ohustada. Otsese nähtavuse parandamiseks võib kasutada selliseid vahendeid, nagu juhtimiskoha või kabiini tõstmine, kallutamine või ümberpööramine või alternatiivsete juhtimiskohtade tagamine, eriti juhul, kui töösuund on sõidusuunast erinev. Suurtes masinates võivad kerekonstruktsioonid või töövahendid otsenähtavust piirata. Kui otsene nähtavus on ebapiisav, st kui ohualas asuvate inimeste või takistuste nähtavust juhile takistavad masinaosad või masinal veetavad esemed või materjalid sellisel määral, et juht ei pruugi olla teadlik nende olemasolust, tuleb paigaldada kaudse nähtavuse tagamise seadised. Selliste seadiste hulka kuuluvad asjakohased peeglid, turvakaamerad ja monitorid. Otsuse tegemisel kaudse nähtavuse parandamise seadiste paigaldamise kohta ja selliste seadiste valiku, konstruktsiooni ja asukoha puhul tuleb võtta arvesse ergonoomika põhimõtteid ja piiranguid, mis mõjutavad juhti masina ettenähtud kasutustingimustes. Arvesse võetavad tegurid on muu hulgas näiteks masina kasutamine öösel või kehvades valgustingimustes; kasutamine ebatasasel pinnasel; kasutamine aladel, kus võib olla jala-

136 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


käijaid või muid masinaid; või sagedast või pikka tagurdamist hõlmav kasutamine. Peeglite nurka peab olema võimalik reguleerida juhikabiinist või juhtimiskohast väljumata. Peeglitel peab olema soojendus, millega pakasega tekkinud võimalikku härmatist eemaldada. Kaameraid ja monitore nähtavuse parandamiseks kasutades tuleb neid kaitsta päikese ja teiste valgusallikate tekitatavate pimestusefektide eest. Masinate juhikabiinides peab olema härmatise ja jää efektiivseks eemaldamiseks ventilatsioon. Akendel võib olla ka elektrisoojendus ning juhikabiinis kütteseade, mis hoiab ära akende jäätumise ajal, mil masin jäetakse pakase kätte seisma. Akendel peavad olema päikesesirmid, rullkardinad või muud vahendid, millega on võimalik vältida nähtavust halvendavat päikese pimestust ning pesuseadmed ja kojamehed, et aknad oleksid puhtad. Aknaklaasid peavad olema terved turvalise nähtavuse tagamiseks.

Pilt 54. Näide muutuva tõsteulatusega autolaaduris (teleskooplaaduris) kasutatava kaamera kohta. Kui teleskooplaaduril on kaamera noole otsas, näeb kasutaja täpselt, kuhu koorem pannakse või mida koorem sisaldab. Kui teleskooplaadur hakkab tagurdama, ilmub ekraanile teise, tahapoole suunatud kaamera pilt.

Lisateave

• ISO 4513 „Maanteesõidukid. Nähtavus” • EVS-EN ISO 12100 „Masinate ohutus. Projekteerimise, riskide hindamise ja riskide vähendamise üldised põhimõtted”

• EVS-EN 16842 „Tööstuslikud mootorkärud. Nähtavus. Katsemeetodid ja kontrollimine” • EVS-EN 15830 „Muutuva tõsteulatusega autolaadurid pinnaseteedele. Vaateväli. Katsemeetodid ja tõendamine”

4.6. Valgustid (sõidu- ja töötuled) § 9 lõike 6 punkt 5 – Iseliikuval töövahendil, mis oma liikumisega võib töötajaid ohustada, peavad olema tööks vajalikud piisava võimsusega valgustid ja gabariitvalgustid, kui töövahendit kasutatakse pimedal ajal. TÖÖVAHENDI OHUTUS | 137


Kui liikuvat masinat ei kasutata alati hästi valgustatud tingimustes, peavad olema masinal piisavalt tõhusad sõidutuled, et masinaga sõitmine oleks ohutu. Kui masinal on töövahendid, millega tehakse tööd masinaga sõites või selle seismise ajal, peavad olema masinal ka töötuled, millega tööobjekt saaks hästi valgustatud. Näiteks on vaiapaigaldus- ja vundamendirajamisseadmete standardis EVS-EN 16228 ette nähtud valgustus vähemalt 100 lx. Masinas peab olema pistik ja piisavalt pika kaabli otsas olev lamp või lambid, millega saadakse hooldusobjektidele küllaldaselt valgust. Sõidu- ja töötuled, mis võivad määrduda, tuleb varustada pesuseadmetega. Selliste pesuseadmete puudumisel tuleb valgusteid puhastada, et oleks tagatud piisav valgustatus. Lisateave

• EVS-EN 1837 „Masinate ohutus. Masinate tervikvalgustus” • EVS-EN ISO 12100 „Masinate ohutus. Projekteerimise, riskide hindamise ja riskide vähendamise üldised põhimõtted”

• EVS-EN 16228 „Vaiapaigaldus- ja vundamendirajamisseadmed. Ohutus”

4.7. Tulekustutusvahendid § 9 lõike 6 punkt 6 – Iseliikuval töövahendil, mis oma liikumisega võib töötajaid ohustada, peab olema sobiv tulekustuti, kui töövahend, selle koorem või haagis on tuleohtlik ja selle kasutamiskoha lähedal selline tulekustuti puudub. Tulekahju ohtu põhjustab eriti sisepõlemismootoriga masinate kasutamine tolmuses keskkonnas. Riski vähendamiseks tuleb vältida tolmu kogunemist ja selle kokkupuudet masinate kuumade osadega ning vältida sädemete või muude süttimisallikate moodustumist. Kui masinal ei ole automaatset või kasutaja poolt avatavat tulekustutussüsteemi, peab masinas olema vähemalt piisavas koguses esmaseid tulekustutusvahendeid ja nende hoidmiseks sobiv koht. Näiteks on majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2011. a määruse nr 39 „Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord” lisas 1 nõue, et traktoris ja liikurmasinas, v.a kombainis, peab olema üks vähemalt 2 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti. Kombainis peab olema üks vähemalt 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti või kaks vähemalt 2 kg tulekustutusaine massiga tulekustutit, seejuures üks neist peab asuma juhi läheduses. Tulekustutid peavad olema töökorras ja asuma juhile kättesaadavas kohas ning olema kättesaadavalt kinnitatud.

138 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


Lisateave

• EVS-EN ISO 19353 „Masinate ohutus. Tulekahjude vältimine ja tulekaitse”

4.8 Kaugjuhtimine § 9 lõike 6 punkt 7 – Iseliikuval töövahendil, mis oma liikumisega võib töötajaid ohustada, peab olema automaatseadis kaugjuhtimisega töövahendi seiskamiseks niipea, kui töövahend väljub kaugjuhtimisalalt. § 9 lõike 6 punkt 8 – Iseliikuval töövahendil, mis oma liikumisega võib töötajaid ohustada, peavad olema töötajate muljumist või kokkupõrget takistavad kaitseseadised, kui töövahend töötab normaaltingimustes kaugjuhtimisega ja puuduvad muud sobivad vahendid sellise ohu vältimiseks. Kokkupõrge või muljumine on võimalik, kui kaugjuhitav masin liigub piirkonnas, kuhu inimestel on ligipääs ilma, et mõni kaitseseadis inimese saabumist märkaks. Masinadirektiivi kohaselt peab kaugjuhitav masin olema varustatud seadistega selle automaatseks ja viivitamatuks peatamiseks ning võimalike ohtlike toimingute vältimiseks järgmistes olukordades:

• • • •

juht kaotab masina üle kontrolli; masin saab peatumissignaali; süsteemi ohutusega seotud osas avastatakse rike; kindlaksmääratud aja jooksul ei ole saadud äratundmissignaali.

Masina kaugjuhtimisseadis ja juhtimissüsteem peavad olema projekteeritud nii, et oleks võimalik masina enda ohutu peatamine ja vajaduse korral oleks välistatud masina mis tahes potentsiaalselt ohtlikud toimingud kõigis eelkirjeldatud neljas olukorras. Neid eesmärke on võimalik saavutada, kombineerides erinevaid vahendeid, sealhulgas näiteks ohtlike olukordade, nagu ebanormaalne kiirendus, vibratsioon või kalle, avastamise ja masina sellistes olukordades peatamise vahendid. Kokkupõrke eest kaitsvaks seadmeks võib olla näiteks liikuvas masinas olev tuvastusseadis, mis tuvastab inimese või muu eseme nii kaugelt, et masin jõuab enne kokkupõrget seiskuda. Et need oleksid piisavalt ohutud, peab olema tegemist inimeste tuvastamiseks ettenähtud tüübikinnitusega kaitseseadistega. Seejuures peab arvestama masina võimalikku kasutamist välitingimustes ja erinevates ilmastikutingimustes. Näiteks seda, et tuvastusseadis toimiks ka võimaliku lumesaju ja jäätumise korral.

TÖÖVAHENDI OHUTUS | 139


Survetundlik põrkeraud võimaldab masina ja inimese kokkupuudet, kuid annab järele niipalju, et muljumise oht on vähene. Survetundliku põrkeraua tuvastus- ja masina seiskumisfunktsioon peavad olema nii usaldusväärsed, et seiskumine toimuks alati enne, kui ohtlik muljumine saab võimalikuks. Survetundlikku põrkerauda võib kasutada ainult aeglaselt liikuvates masinates.

Pilt 55. Survetundlikke põrkeraudasid võib kasutada kokkupõrke tagajärgede leevendamiseks.

Masina juhti võib kaitsta muljumise või kokkupõrke eest näiteks selliselt, et masina juhtimine oleks võimalik ainult teatud kohast, kuhu masin mitte kuidagi ei pääse. Juhtmeta juhtimise korral peab masin automaatselt seiskuma, kui see ei saa kindlaksmääratud aja jooksul korrektset signaali, kaasa arvatud infovahetuse puudumine. Kindlaksmääratud aeg peab olema piisavalt lühike, et vältida ohtlike olukordade tekkimist asjaomase intervalli jooksul. Kui juhtmeta juhtimise kontrollsignaal katkeb pikemaks ajaks kui 500 ms, peab olema tagajärjeks masina seiskumine. Kaugjuhtimisega masina automaatne seiskumine ajal, kui see liigub juhtimistsoonist välja, on võimalik spetsiaalse kontrollsignaaliga. Masinal võib olla ka lõpplüliteid või muid analoogseid tööpiirkonda piiravaid funktsioone, mille tagajärjel masin seiskub. Kui masin sõidab tsooni piirini, peab kaitseseadis masina seiskama. Kaugjuhtimissüsteem peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see mõjutab üksnes kõnesolevat masinat ja funktsioone ning on välistatud muudele, kaugjuhtimissüsteemi ulatuses olla võivatele masinatele või funktsioonidele soovimatute käskluste andmine. Kaugjuhtimisega masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see reageerib vaid tema jaoks kavandatud juhtimisüksuse signaalidele ning oleks välditud olukord, kus signaalid, mis pärinevad muudest allikatest kui asjakohasest juhtimisüksusest, käivitavad kaugjuhitava masina soovimatu töö. Lisateave

• • • •

EVS-EN ISO 13856 „Masinate ohutus. Survetundlikud kaitseseadmed” ISO 15817 „Mullatöömasinad. Kaugjuhtimissüsteemide ohutusnõuded” EVS-EN 60204-1 „Masinate ohutus. Masinate elektriseadmed. Osa 1: Üldnõuded” EVS-EN 61496 „Masinate ohutus. Elektritundlik kaitseseadmestik”

140 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


4.9. Sõitjaga töövahendi ümberminek § 9 lõige 4 – Sõitjaga töövahendi ümberminekust põhjustatud ohtu tegelikes kasutustingimustes peab vältima järgmiste abinõudega: 1) kaitsekonstruktsiooniga, mis takistab töövahendi kaldumist üle veerandi selle ümbermineku nurgast; 2) kaitsekonstruktsiooniga, mis jätab sõitjale ohutu vaheruumi töövahendi ümberminekul; 3) sõitja ohutu kinnitamisega istme külge; 4) muu samaväärset kaitset andva vahendiga; 5) käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud kaitsekonstruktsioonid võivad olla töövahendi lahutamatuks osaks. Neid ei nõuta, kui töötamise ajal on töövahend püsikindlalt paigaldatud või töövahendi enda konstruktsioon välistab ümbermineku. § 9 lõige 5 – Mootortõstuk tuleb kohandada või varustada selliste vahenditega, mis tagavad sõitja ohutuse tõstuki ümberminekul. Nendeks vahenditeks on: 1) sõitja istekoha kaitsepiire või muu kaitsekonstruktsioon, mis tõstuki ümbermineku korral hoiab sõitja istmel ja takistab tema muljumist tõstukis või jäämise tõstuki alla; 2) tõstuki konstruktsioon, mis tagab sõitjale tõstuki ümbermineku korral piisava ohutu vaheruumi maapinna ja tõstuki osade vahel. Masin võib ümber minna kas piki- või külgsuunas või mõlemas suunas. Ümberminek toob alati kaasa riski, et juht või masinaga veetavad teised isikud paiskuvad välja või jäävad masina alla. Eristatakse täielikku ümberminekut (ingl k roll-over), mis hõlmab pöörlemist 180°. Ümberminek (ingl k tip-over) tähistab olukorda, kus masin läheb ümber, kuid selle kuju või mõni element, nagu mast või nool, takistab masina pöörlemist rohkem kui 90°. Kaitsekonstruktsioon peab tagama piisava ohutu ruumi, mis tähendab, et ümbermineku korral ei tohi see deformeeruda sellisel määral, et puutub kokku oma töötamiskohas oleva operaatoriga. Sellised kaitsekonstruktsioonid saavad täita kaitsvat ülesannet üksnes siis, kui asjaomased inimesed on turvaliselt kinnitatud, st kui nad jäävad ümbermineku korral oma istekohale. Kaitsekonstruktsiooni masinale paigaldamisel peab jälgima, kui raske võib masin maksimaalselt olla, mille peale võib sellise konstruktsiooni (näiteks juhikabiini) paigaldada. Mõnel juhul ei tohiks turvasüsteeme paigaldada, sest see võib ohtu suurendada. See võib olla nii näiteks väikeste liikurmasinate puhul, millele ei ole paigaldatud kabiini või kaitsekonstruktsiooni, või masinate puhul, mida juhib kaasa sõitev juht, kes töötab püstiasendis. Samuti ei pruugi olla võimalik paigaldada turvasüsteemi masinale, mille juht peab sõidu TÖÖVAHENDI OHUTUS | 141


ajal end aktiivselt ja palju liigutama. Turvasüsteeme ei nõuta tavaliselt masinatelt, mis on varustatud üksnes kukkuvate esemete eest kaitsva struktuuriga. Paljude liikurmasinarühmade puhul on harmoneeritud standardites öeldud, kas kaitsev konstruktsioon on vajalik, ja täpsustatud paigaldatava kaitsva konstruktsiooni tüüp. Istmete turvasüsteemi peab saama lihtsalt avada ja sulgeda ning see peab piirama operaatori tegutsemiseks vajalikke liigutusi nii vähe kui võimalik. See on eriti oluline selliste masinate puhul nagu tööstustõstukid, kus juhil võib olla vaja juhtimiskohalt sageli lahkuda ja sinna tagasi pöörduda. Turvavöö või muu lahendus peab olema võimalikult lihtsa lahendusega, et seda alati kasutataks. Kui masin võib ajutiselt või regulaarselt vedada ka muid inimesi peale juhi, või kui need inimesed töötavad masinal, tuleb neile tagada ohutud kohad. Sõltuvalt masina liigist ja asjaomaste inimeste ülesannetest võivad sellisteks kohtadeks olla istmed või seisukohad, nagu platvormid või astmelauad. Kui teistele isikutele peale juhi ette nähtud kohad on väljaspool masina tavapärast ohutut ala, peavad olema rakendatud spetsiaalsed kaitsemeetmed, et tegeleda selliste ohtudega, nagu näiteks masinalt kukkumise oht või kokkupõrke või muljuda saamise oht.

4.9.1. Kabiin Kui masinat kasutatakse väljas, peab olema masinas piisav ilmastikutingimuste (sademete ning palavuse ja külma) eest kaitsev kabiin, mis kaitseks ühtlasi nii müra, saaste, tolmu kui ka teiste võimalike mõjude eest. Mõningate masinate puhul peab juhikabiin pidama vastu ka välistele löökidele, näiteks harvesteril puruneda võiva saeketi eemalelendavad osad või langetatava või ümberkukkuva puu langemine kabiinile. Et väljas kasutatavate masinate juhikabiinis oleks võimalik ka suvel uksed ja aknad kinni tööd teha ning olla samas müra ja tolmu eest kaitstud, peab olema juhikabiinis jahutav õhukonditsioneer. Talve jaoks peab olema juhikabiinis kütteseade, mis hoiab sobivat temperatuuri ja aknad härmatisevabad. Kabiini teisteks tähtsateks omadusteks on:

• hea nähtavus sõidusuunas ja tööobjektideni; • korralik ventilatsioon, et uksed ja aknad saaksid olla tolmu ja müra eest kaitsmise eesmärgil kinni ning et aknad püsiksid talvel puhtad ja härmatisevabad. Temperatuur peaks jääma vahemikku 21…25 ºC. Sissepuhkeõhul peab olema tõhus filter;

142 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


• hoiukoht tulekustuti, esmaabivahendite, kasutusjuhendi ja teiste vajalike tarvikute jaoks; • piisav suurus ja piisavalt vaba ruumi istme ja katuse vahel. Juhikabiini soovituslikud • • • •

miinimummõõdud on järgmised: vaba sisekõrgus 2000 mm; seljatoe ja tagaseina vaheline kaugus 700 mm; jalgadele ruumi 1150 mm istmest mõõdetuna, kui iste on kõige tagumises asendis; põlvedele ruumi 800 mm istmest mõõdetuna, kui iste on kõige esimeses asendis ja kõrgus keskmine.

4.9.2. Turvakatus Laste teisaldavatel ja tõstvatel masinatel, näiteks

mootortõstukitel,

teleskooplaaduritel,

kopaga traktoritel, ekskavaatoritel ja teistel analoogsetel masinatel tuleb arvestada teisaldatavate lastide võimaliku kukkumisega, näiteks pinnase vajumise, ehitiste konstruktsioonidega kokkupõrke või ebatasase sõidutee tagajärjel. Oht võib tuleneda ka keskkonnast, kus masin on mõeldud töötama, näiteks lammutusplats või mets. Katusel olevad võimalikud avad peavad olema sellise suuruse ja kujuga, et ohtu põhjustavad tükid ei mahuks sealt läbi kukkuma. Juhikabiini katus ja kabiini teised konstruktsioonid peavad pidama vastu kukkuvatest tükkidest tulenevatele suurematele koormustele.

Pilt 56. Mootortõstuk, millel on kukkuvate esemete eest kaitsev turvakatus.

Lisateave

• EVS-EN ISO 12100 „Masinate ohutus. Projekteerimise, riskide hindamise ja riskide vähendamise üldised põhimõtted”

4.9.3. Tagavaraväljapääs Kõikides juhikabiinides peab olema võimalus pääseda sealt välja olukorras, kus masin kukub sellele küljele, kus paikneb tavaväljapääs. Alternatiivne väljapääs võib olla teine uks või suur aken, mis on kergesti avatav või lõhutav.

TÖÖVAHENDI OHUTUS | 143


Kui masinaga sõidetakse jää peal või mujal, kus võib olla uppumisoht (näiteks soo peal), peab olema tagavaraväljapääs katusel. Selle saab lihtsamini lahti kui küljel oleva väljapääsu ning juht pääseb sealt kiiremini pinnale. Tagavaraväljapääsu ava peab olema vähemalt nii suur, et sinna mahuks ellips, mille telgede mõõdud on 440 mm ja 640 mm.

4.10. Iseliikuva masina ja käitatava masina vaheline energiaülekanne § 9 lõige 2 – Kui liikuva töövahendi ja selle lisaseadme või haagise vahelise ajami iseeneslik blokeerumine võib põhjustada täiendavat ohtu, tuleb töövahend varustada blokeerimisvastase vahendiga. Kui blokeerimist ei ole võimalik täielikult vältida, tuleb rakendada muid meetmeid, mis tagavad töötajate ohutuse. § 9 lõige 3 – Kui liikuva töövahendi ajamid võivad töö käigus puutuda kokku pinnasega ja seetõttu määrduda või vigastuda, peavad olema käepärast nende korrastamise vahendid. Näiteks traktori ja selle haakes oleva seadme energiaülekande (pöörlev ülekandevõll, hüdrovoolik, elektrikaabel) mittekorrasolek võib põhjustada tõsiseid õnnetusi. Seetõttu on hulk nõudeid, mille eesmärk on vältida inimeste jäämist pöörleva ülekandevõlli või selliste osade vahele, mis ühendavad jõuülekandevõlli pukseeriva masina või veduki väljundvõlli ja pukseeritava masinaga. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb tagada jõuülekandevõlli ja ühendavate osade asjakohased kaitsemeetmed. Eemaldatavad jõuülekandevõllid, mis ühendavad iseliikuva masina käitatava masina esimese paikse laagriga, peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et iga töö käigus liikuv osa oleks kogu pikkuses kaitstud. Iseliikuva masina poolel peab väljundvõll, mille külge on kinnitatud jõuülekandevõll, olema kaitstud kas iseliikuva masina külge kinnitatud ja ühendatud kaitsepiirde või mõne muu võrdväärset kaitset pakkuva seadisega. Seda kaitsepiiret peab olema võimalik avada, et väljundvõllile ligi pääseda. Kui kaitsepiire on paigas, peab seal olema piisavalt ruumi, et veovõll ei lõhuks masina liikumise ajal kaitsepiiret. Pukseeritava masina poolel peab sisendvõll olema kaitstud masina külge kinnitatud kaitsepiirdega. Pöördemomendi piirajaid või vabajooksusidureid võib kardaanvõllile külge kinnitada üksnes käitatava masina poolses otsas. Jõuülekandevõll peab olema sellele vastavalt tähistatud. Kõigil pukseeritavatel masinatel, mille tööks on vaja jõuülekandevõlli, et ühendada see iseliikuva masina või vedukiga, peab olema selline jõuülekandevõlli kinnitussüsteem, et masina lahtihaakimisel ei saa jõuülekandevõll ja selle kate kokkupuutel maa või masinaga kahjustada.

144 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


Katte välisosad peavad olema projekteeritud, valmistatud ja paigutatud nii, et need ei saa pöörelda koos jõuülekandevõlliga. Kate peab jõuülekandevõlli tavaliste universaalliigendite korral katma kuni seesmiste harkide otsteni ja lainurkuniversaalliigendite puhul kuni välimise liigendi või liigendite keskkohani.

Pilt 57. Vasakpoolsel pildil on traktori ja põllutöömasina vaheline kaitsepiirdeta kardaanülekanne. Taolise kardaani vastu sattumisel on toimunud mitu surmaga lõppenud tööõnnetust. Parempoolsel pildil on kardaanülekanne kaitsepiirdega.

Kui juurdepääsutee töötamiskohtadele asub eemaldatava jõuülekandevõlli läheduses, tuleb see projekteerida ja valmistada nii, et võlli katteid ei saa kasutada astmetena, kui need ei ole selleks projekteeritud ja valmistatud. Eemaldatavatel jõuülekandevõllidel peab olema hoiukoht. Energiaülekandeks kasutatavad seadmed, näiteks hüdraulilised voolikud või elektrikaablid, tuleb paigaldada selliselt, et need ei ulatuks maad riivama ega saaks vigastada. Ühest otsast lahti olevate voolikute ja kaablite jaoks peab olema kinnituskoht.

5. Tõsteseadmeid puudutavad lisanõuded Eespool, 3. peatükis käsitletavad üldised ja kõiki masinaid puudutavad ohutusnõuded puudutavad ka tõsteseadmeid. Käesolevas, 5. peatükis on toodud tõsteseadmeid puudutavad nõuded, mis on tõstmisest tuleneva ohu vältimiseks. Tõstmisega seonduvad ohtlikud olukorrad hõlmavad eelkõige lasti kukkumist või kontrollimatut liikumist, masina, laaduri või lastiga kokkupõrget ning tõstemasina kokkuvarisemist või ümberminekut. Kui tõsteseade on ühtlasi ka liikuv töövahend, näiteks mootortõstuk või teleskooplaadur, puudutavad lisaks 5. peatükis toodud nõuetele seda ka 4. peatükis toodud nõuded. TÖÖVAHENDI OHUTUS | 145


5.1. Kaldumine, ümberkukkumine või kontrollimatu liikumine § 11 lõige 1 – Paikne tõsteseade peab olema tugeva konstruktsiooniga ja püsikindlalt paigaldatud, arvestades jõudu, mis tekib lasti tõstmisel, ja koormust, mis mõjub kinnituskohtadele. § 11 lõige 2 – Paikne tõsteseade peab olema paigaldatud selliselt, et teisaldatava lasti kõikumisest, juhuslikust lahtipääsemisest või esemete kukkumisest tulenev oht oleks võimalikult väike. § 11 lõige 8 – Kui paigalduskoha asendi, kallaku või muude iseärasuste tõttu tõsteseadme ümberminekut ei ole võimalik muude ohutusabinõudega täielikult vältida, peab vahendi kinnitama julgestustrossiga, millel on piisavalt suur tugevusvaru. Julgestustrossi seisukorda peab kontrollima iga päev. § 12 lõige 1 – Liikuva või teisaldatava tõsteseadme kasutamisel peab olema tagatud selle püsivus, arvestades maapinna profiili ja pinnaseomadusi. § 12 lõige 7 – Kasutades lasti tõstmiseks liikuvat tõsteseadet, peab tööandja võtma tarvitusele abinõud selle kaldumise, ümbermineku või iseenesliku paigast liikumise vältimiseks ning tagama kontrolli nimetatud abinõude õige rakendamise üle. § 12 lõige 13 – Välitingimustes kasutatav tõsteseade tuleb seisata, kui ilmastikutingimused on halvenenud niivõrd, et võivad ohustada tõsteseadme tööd ja selle läheduses asuvaid inimesi. Tööobjektile püstitatavate tõsteseadmete, näiteks tornkraanade või ehitusliftide paigaldamine ja kinnitamine tuleb põhjalikult planeerida ja teostada. Liikuvatel tõsteseadmetel, näiteks auto- ja laadurkraanadel ning teleskooplaaduritel peavad olema korralikud tugijalad ja ümberkukkumismomendi kontroll. Ümberkukkumismomendi teemat on käsitletud osas 3.5.1 pildi 37 juures. Tõsteseadme tootja peab olema kasutusjuhendis täpsustanud, millistel tingimustel vastab masin püsivusnõuetele. Need tingimused võivad hõlmata näiteks selliseid tegureid nagu maksimaalne kallak, maksimaalne tuulekiirus, tugijalgade asend ja selle pinna vastupidavus, kus masinat kasutatakse.

146 | TÖÖVAHENDI OHUTUS

Pilt 58. Teleskooplaaduril on tõstmise ajal tugijalad vastu maad.


5.2. Nähtavus § 12 lõige 8 – Kui tõsteseadme kasutaja ei saa kas otseselt või mõne abivahendi abil täielikku ülevaadet lasti liikumise kohta, tuleb kasutaja töö juhtimiseks määrata asjatundlik signaliseerija ning rakendada töökorralduslikke abinõusid töötajaid ohustada võivate kokkupõrgete vältimiseks. Tõsteseadme kasutaja töökoha asukoht ja paigutus peab olema selline, et operaatorile oleks lasti liikumine võimalikult hästi näha ning oleks tagatud liikuvate osade liikumisteede parim võimalik nähtavus, et vältida võimalikke kokkupõrkeid samaaegselt liikuda ja ohtu tekitada võivate inimeste, seadmete või muude masinatega. Piisava nähtavuse saavutamiseks võib olla masina noolte küljes kaamera ja juhikabiinis monitor. Näide on pildil lk 146 (liikuva töövahendi osas teleskooplaadur). Kui korralikku nähtavust ei ole võimalik ka kaamerate abil tagada, tuleb sidepidamine koormate tõste- ja langetuskohtade vahel korraldada raadiotelefonide või muude tehniliste abivahendite või signaliseerija(te) abil. Signaliseerija on käemärguannet edastav isik, kes annab käte liigutuste abil märguannet vastu võtvale isikule (tõsteseadme kasutajale) juhiseid manööverdamiseks või lastide teisaldamiseks. Signaliseerijal peab olema võimalus kõiki juhitavaid manöövreid ja teisaldamistöid ohutult jälgida. Kui signaliseerijal see võimalus puudub, tuleb määrata täiendavalt üks või rohkem vahesignaliseerijat, kes kordavad edasiantavaid märguandeid. Signaliseerijale ei tohi lisaks manööverdamise ja teisaldustööde juhtimisele ning läheduses viibivate töötajate ohutuse tagamisele panna muid täiendavaid kohustusi. Täpsemalt on käemärguannete kasutamist kirjeldatud sotsiaalministri 30.11.1999. a määruse nr 75 „Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas” §-des 19−21.

5.3. Kokkupõrkeohu vältimine § 12 lõige 6 – Kahe või enama tõsteseadme üheaegsel kasutamisel tuleb tööandjal kindlaks määrata nende kasutajate töö kooskõlastamise kord ning võtta tarvitusele abinõud lasti või töövahendite osade kokkupõrkamise vältimiseks. Kokkupõrkeoht võib tekkida, kui mitut masinat kasutatakse samas töökohas, näiteks kui samale ehitusplatsile paigaldatakse kaks või enam tornkraanat või samasse hoonesse paigaldatakse kaks või enam pukk-kraanat. TÖÖVAHENDI OHUTUS | 147


Tõstemasina puhul, mis on mõeldud kasutamiseks sellise võimaliku ohu tingimustes, peab tootja tagama, et masinale saab paigaldada vajalikud kokkupõrkevastased seadised, ning andma vajalikud paigaldusjuhised. Kui samal rajal on kaks või mitu kraanat või kraana osa (näiteks nooled) või nende koormad võivad üksteisega kokku põrgata, ei tohi ohutus põhineda ainult tõstukijuhtide hoolikusel ja tähelepanelikkusel ega ka kiirel reaktsioonil. Kraanades või nende rööbastel peavad olema vahendid, millega tõkestatakse teise kraanaga kokkupõrked või tööpiirkonda pääsemine. Kasutatakse näiteks süsteeme, mis tuvastavad liiga lähedale jõudva teise kraana ja takistavad ohtu põhjustavaid liigutusi. Süsteemid põhinevad nn radaritüüpi anduritel või kraanade omavahelise tööjaama tuvastamisel näiteks lõpplülitite abil.

5.4. Energiavarustuse katkemine § 11 lõige 7 – Tõsteseade peab olema varustatud vahenditega, mis selle avariilisel seiskumisel väldib seadme allakukkumist ja võimaldab sinna kinnijäänud inimeste ohutut väljapääsemist. § 12 lõige 10 – Kui tõsteseadmel puudub seadis, mis energiavarustuse täielikul või osalisel katkemisel välistab lasti kukkumise, tuleb võtta tarvitusele abinõud sellest tuleneva ohu vastu. Kui tõsteseadme võime lasti kanda eeldab pidevat energiavarustust, põhjustab voolukatkestus või muu energia (näiteks suruõhu) katkestus lasti kontrollimatu kukkumise ja otsese ohtliku olukorra. Kui tõsteseadme selline erandlik konstruktsioon on mingil põhjusel vajalik, tuleb ohuala eristada täielikult taradega või muude vajalike konstruktsioonidega. Sissepääs ohualasse võib olla võimalik ainult siis, kui kraana on ohutus seisundis. Sissepääs kraana tööpiirkonda on lubatud ainult kraana juhtimisseadisest või voolueralduslülitist võetava töövõtme abil. Sellise võtme saab eemaldada ainult siis, kui lüliti on VÄLJAS-asendis. Ilma võtmeta ei ole võimalik lülitit teise asendisse viia. Kaasavõetavat võtit läheb vaja ohuala ukse avamiseks.

5.5. Tõsteseadme märgistus § 11 lõige 3 – Tõsteseadme juhtimiskohal peab olema silt, millele on selgelt kirjutatud seadme nimitõstevõime ning vajaduse korral seadme nimitõstevõime selle erinevate tööasendite ja kasutusvariantide puhul.

148 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


Nimitõstevõime peab olema märgitud tõsteseadmele nähtavalt. Märgistus peab olema loetav ja kustutamatu ning kodeerimata kujul. See tähendab, et nimitõstevõime peab olema märgitud masinale selliselt, et see on operaatorile lihtsalt nähtav. Nimitõstevõime tuleb märkida kilogrammides. Kui nimitõstevõime sõltub masina kasutusvariandist (näiteks noole kaldenurgast või pikkusest), peab igal juhtimiskohal olema koormussilt iga kasutusvariandi nimitõstevõime väärtusega, eelistatult diagrammi või tabeli kujul.

Tõstekõrgus (mm)

Lubatud last (kg), raskuskese kaugusel (mm) 800

1850

8500

1125

550

7550

1200

575

4400

1500

525

Pilt 59. Näide mootortõstuki tõstevõime sildi kohta. Nimitõstevõimet mõjutab see, kus asub lasti raskuskese.

5.6. Tõstmise abivahendid § 12 lõige 4 – Tõstmise abivahendid ja troppimise viis valitakse vastavalt lasti, selle haardekohtade ja kinnitusseadiste liigile ning ilmastikutingimustele. Kasutaja teavitamiseks tõstmise abivahendi olulistest tehnilistest näitajatest peab see olema märgistatud vastavalt kehtestatud korrale. § 12 lõige 5 – Tõstmise abivahendite hoidmisel tuleb vältida nende vigastamist ja tehniliste näitajate halvenemist. Tõstmise abivahendiks on näiteks erinevad koorma kinnitusvahendid või kraana konksu ja lasti vahele jäävad tõstmise abivahendid. Abivahendid võivad olla lihtsamad aasad või lindid või keerulisemad seadmed, milles on masinajõul liikuvad osad. Vajalikeks märgisTÖÖVAHENDI OHUTUS | 149


tusteks on lubatud koormus ja muud vajalikud juhised vahendi õige kasutamise kohta. Kasutaja peab olema teadlik tõstmise abivahendi olulistest tehnilistest näitajatest. Troppidel peab olema küljes märgistus nende tõstevõime kohta. Kui tõstmise abivahendeid on füüsiliselt võimatu märgistada, peavad olulised tehnilised näitajad olema esitatud tõstmise abivahendi külge kindlalt kinnitatud plaadil või mõnel muul vahendil. Andmed peavad olema loetavad ja asuma kohas, kus need ei kao töötlemise, kulumise jms tõttu ja kus need ei kahjusta tõstmise abiseadise tugevust. Lisaks tõstetroppide konstruktsioonile sõltub tõstetava lasti lubatud maksimaalne kaal ka tropi kasutamise viisist. Tavaliselt on tropi tõstevõime antud otsetõste (st tropp on ühekordselt sirgelt tõsteseadme konksu ja tõstetava lasti vahel) kohta. Kui tegemist on silmustõstega (tropp on asetatud silmusena ümber tõstetava lasti), on sama tropi tõstevõime väiksem. Kasutades troppe U-tõstes, sõltub tõstevõime tropi haarade asetusest lasti kohal. Mida suurem on tropi nurk vertikaalist, seda väiksem on tropi tõstevõime. Tropi tõstevõime erinevate tõsteviiside juures on kirjas tropi valmistaja koostatud kasutusjuhendis. Ettevõtetes on olnud näha nii tekstiil- kui trosstroppe, millesse on tehtud sõlmed. Sõlmede tegemist ei ole troppide valmistaja nende kasutamisel ette näinud. Kuna sõlm vähendab tropi tõstejõudu ja võib tekitada vigastusi, ei ole sellise tropi puhul teada tema tõstevõime. Seetõttu on troppide, millele on tehtud sõlm, kasutamine keelatud. Paraku on mõnes ettevõttes näha veel isetehtud troppe. Trossi otsad on pleissitud või kinnitatud kokkupressitud klambritega, kuid ei ole teada sellise ühenduse tugevus ning seetõttu ka tõstevõime. Isetehtud, arvatava tõstevõime suhtes kontrollimata troppe ei ole lubatud kasutada. Tõstmise abivahenditele on vaja määrata koht, kus neid hoida või ladustada ajal, mil neid ei kasutata. Troppe ei ole õige jätta kohale, kus tõstetöid viimati tehti ja kus need võivad sattuda näiteks autotõstukite alla. Sel moel vigastatud tropid võivad hilisemal kasutamisel puruneda ja põhjustada tööõnnetuse või materiaalse kahju. Troppimist võib pidada kõige tähtsamaks tööks tõstetöödes. Vale või hoolimatu troppimine võib kaasa tuua nii vigastusi töötajatele kui kahjustatud vara. See võib olla tõstetöödel kõige ajamahukam tegevus, kuid tööde korraldamisel tuleb selleks ette näha piisav aeg, et seda saaks teha nõuetekohaselt ja ohutult. Nii nagu tõstmise abivahendid, tuleb ka troppimise viis valida vastavalt lasti, selle haardekohtade ja kinnitusseadiste liigile ning ilmastikutingimustele. Troppimise viis peab tagama, et mistahes tõstetava detaili soovimatu liikumine oleks välistatud.

150 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


Enne kui hakata lasti tõstma, tuleb veenduda, et lastihaardeseadised on kindlalt kinnitatud. Seejärel tuleb lasti tõsta mõni sentimeeter. Siis on näha, kas troppimine on õnnestunud. Juhul kui tegemist on ebakorrapärase kujuga lastiga, on siis ka näha, kas lasti raskuskese on troppide kinnituskohtade vahel ja last püsib stabiilsena. Samuti näeb selle tõstmise ajal, kas last hakkab liikuma otse üles või liigub samal ajal ka külgsuunas. Kui last hakkab liikuma külgsuunas, tuleb see alla lasta ja muuta tõsteseadme asukohta.

5.7. Turvarakmed Inimeste tõstmiseks ettenähtud tõsteseadmete ootamatud järsud liigutused on põhjustanud töötajate kukkumisi ja ka surmaga lõppenud õnnetusi.

Pilt 60. Kõnnitee vajumine korvtõstuki tugijala all põhjustas noole ja tõstekorvi kokkupõrke maja seinaga. Korvi kinnituspoldid katkesid, kuid korv jäi rippuma kaablite ja suruõhuvoolikute külge. Korvis olnud kaks töötajat ei kasutanud turvarakmeid ja kukkusid alla ning said surma.

Selliste õnnetuste vältimiseks tuleb kasutada korvides turvarakmeid. Turvarakmete kasutamine on kohustuslik kõigil tõsteseadmetel, millel on kinnituskohad rakmete jaoks. Kinnituskohtade ja turvarakmete kasutamise kohta on teave tõsteseadme kasutusjuhendis. Turvarakmete kasutamine on aga vägagi soovitatav kõigis inimeste tõstmiseks ette nähtud tõsteseadmetes. Kui vanades korvides ei ole usaldusväärseid tähistatud kinnituskohti, tuleb need teha. Arvutuste ja katsetustega saab tõendada, et kinnituskohtade tugevus oleks piisav.

TÖÖVAHENDI OHUTUS | 151


5.8. Tõstetööde korraldamine § 12 lõige 2 – Töötaja ei tohi asuda rippuva lasti all, kui see ei ole hädavajalik tööülesande sooritamiseks. § 12 lõige 3 – Lasti teisaldamine üle kaitsevarjeta töökoha, kus viibivad töötajad, on keelatud. Kui tööprotsessis ei ole võimalik nimetatud nõuet täita, tuleb kavandada ja rakendada muid töötajate ohutust tagavaid abinõusid. § 12 lõige 9 – Kui töötaja kinnitab või vabastab lasti käsitsi, tuleb rakendada abinõusid, et seda saaks teha ohutult ning töötajal oleks kas kaudne või otsene kontroll tõsteseadme üle. § 12 lõige 11 – Rippuvat lasti ei tohi jätta valveta, välja arvatud juhul, kui inimeste juurdepääs ohualale on tõkestatud ja last on ohutult kinnitatud. § 12 lõige 12 – Igasugune tõstetöö peab inimeste ohutuse seisukohalt olema tööandja poolt hoolikalt kavandatud ning tagatud kontroll nende tööde läbiviimise üle. Tõstetööde korraldamisega seotud nõuded puudutavad peamiselt töö planeerimist ja õiget sooritamist. Enne tõstmise alustamist on hea läbi mõelda, millist teed mööda lasti teisaldada – kas sellel pole takistusi ning teisaldatav last ei takerdu millegi taha, kas on võimalik valida tee, kus teisaldatav last ei ohusta teisi töötajaid. Tähelepanuta ei või jätta isikukaitsevahendeid. Raskete detailide teisaldamisel on jalavigastuse oht. Seega on kohustuslik kasutada kaitsejalanõusid. Tavaliste töökinnaste asemel on mõistlik kasutada kaitsekindaid, millel on piisav lõike- ja torkekindlus. Lastide tõstmisel kõrgusele, kus need võivad põhjustada peavigastuse ohtu, peab töötaja kasutama kaitsekiivrit. Tõstetöödel ei ole sobilikuks kaitsevahendiks löögikindlad töömütsid, kuna need on ette nähtud pea kaitsmiseks juhul, kui see lüüakse tugevasti ära vastu kõva liikumatut objekti ega ole mõeldud kaitseks langevate ja paiskuvate objektide ega liikuvate või rippuvate raskuste eest. Tõstmise ajal tuleb kogu tähelepanu suunata tõstetööle, mitte samal ajal kaastöötajatega vestelda või telefoni kasutada. Kui tõsteseadme kasutaja ei saa kas otseselt või mõne abivahendi abil täielikku ülevaadet lasti liikumisest, tuleb kasutaja töö juhtimiseks määrata asjatundlik signaliseerija ning rakendada muid abinõusid töötajaid ohustada võivate kokkupõrgete vältimiseks. Näiteks

152 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


kasutada tõsteseadmeid, mida saab juhtida kaasaskantava juhtimisseadmega. Nii saab tõsteseadme juhtija paremini jälgida lasti liikumisteed, olles ise sel ajal ohutus kohas. See on eriti oluline suuremõõduliste lastide korral. Juhul kui tõstetööga tegeleb samal ajal mitu inimest, on oluline nende omavaheline suhtlemine. Kõik töötajad peavad mõistma nii suulisi kui ka käemärguandeid ühtemoodi. Nende märguannete kohta saab täpsemat teavet sotsiaalministri 30.11.1999. a määruse nr 75 „Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas” §-dest 17−21. Tõstmise käigus tuleb lasti tõsta ainult nii kõrgele, kui on hädavajalik üle takistuste tõstmiseks. Ülestõstetud lasti ei tohi jätta järelevalveta. Last tuleb alla lasta aeglaselt ja sujuvalt, et ei tekiks lasti võppumist ja seetõttu lasti või selle osa allakukkumist. Pärast lasti vabastamist on soovitatav tõsta konks või tõstmise abivahendid vähemalt 3 m kõrgusele.

6. Kõrgtöö 6.1. Ohutu ligipääs, liikumine ja töötegemine § 2 lõige 2 – Töövahendi osad, platvormid, trepid ja muud alad, kus kasutaja töö ajal viibib, peavad olema ohutust tagavate piiretega ning ei tohi põhjustada libisemist, komistamist ega kukkumist. Töövahendi määruse 4. peatüki paragrahvides käsitletakse eelkõige tellinguid ja teisaldatavaid redeleid ning muid ajutisi konstruktsioone kõrgel töötamise ja kõrgele liikumise jaoks. Siinkohal käsitletakse ka kõrgel tehtava töö puhul vajaminevaid püsiehitisi, kuna töökohal võib olla suuri masinaid, mille kasutamine ja hooldamine eeldab põrandatasapinnast oluliselt kõrgemale liikumist. Masinad võib paigaldada ka hoonete katustele, mahutite peale või muudesse kohtadesse, kuhu põrandalt ei pääse. Kõikides sellistes kohtades peavad olema ohutud ja püsivad ligipääsuteed ja töötasapinnad. Detailsed juhised on toodud püsijuurdepääsuvahendite standardis EVS-EN ISO 14122 (osad 1−4). Järgnevalt mõned põhitõed juurdepääsuteede ja tööplatvormide kohta:

• põrandatasapinnast kõrgemale või madalamale pääsemiseks tuleb eelistada põhilahendusena 30−38-kraadise nurga all olevaid treppe;

• kui masina konstruktsioonide tõttu ei ole sellised trepid võimalikud, võib kasutada järsemaid treppe, treppredeleid või redeleid. Selliseid lahendusi kasutatakse näiteks tornkraanade ja liikuvate masinate puhul; TÖÖVAHENDI OHUTUS | 153


• kui kõrguste erinevused on suured ja kaasas on palju esemeid, peab olema ligipääs tagatud ka liftiga;

• kui võimalik kukkumiskõrgus on suurem kui 0,5 m, tuleb kukkumine välistada kaitsepiirete abil. Piirde kõrgus peab olema vähemalt 1,1 m ja piirde juures peab olema vähemalt 10 cm kõrgune jalapiire. Piiretel peab olema vähemalt üks vahepealne põlvepiire, et vertikaalselt ei tekiks üle 0,5 m avasid. Vanad piirded on enamasti ainult 1,0 m kõrgused. Otsused nende võimaliku kõrgemaks tegemise kohta tuleb langetada riskianalüüsi põhjal;

Pilt 61. Vasakpoolsel pildil on nõuetekohase kaitsepiirdega trepp ja tööplatvorm. Parempoolsel pildil puudub kaitsepiirdel nii jalapiire kui ka vahepealne põlvepiire.

• käiguteede vaba laius peab olema vähemalt 80 cm. Harva kasutatavatel käiguteedel, kus tavaliselt liigub üks inimene korraga, võib vajaduse korral vaba laius olla 60 cm;

• vaba ruumi peab olema vertikaalsel suunal (läbimiskõrgus) vähemalt 2,1 m. Treppide kohal peab olema ruumi vertikaalsel suunal 2,3 m;

• tööplatvormid ja käiguteed peavad olema võimalikult libisemiskindlad; • tööplatvormide või käiguteede põrandates võivad olla maksimaalselt sellised avad, millest ei saa läbi kukkuda 35 mm läbimõõduga kera. Põrandates, mis asuvad inimeste töökohtade kohal, võivad olla maksimaalselt sellised avad, millest ei saa läbi kukkuda 20 mm läbimõõduga kera. Kui riskihindamine näitab, et põrandale või läbi põranda kukkuvatest esemetest või muudest materjalidest tulenev oht on suurem kui libisemisest või kukkumisest tulenevad või muud ohud, siis ei tohi põrandates avasid olla. Lisateave

• EVS-EN ISO 12100 „Masinate ohutus. Projekteerimise, riskide hindamise ja riskide vähendamise üldised põhimõtted”

154 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


6.2. Kaitsepiirded ja muud kaitsekonstruktsioonid 6.2.1. Konstruktsioon ja tugevus Piirete konstruktsiooni põhinõudeid on käsitletud juhendi punktis 6.1. Kui kinnitatud püstredelilt on kukkumiskõrgus vähemalt 3 m, tuleb redelile paigaldada kukkumiskaitseseadis, milleks tavaliselt on turvapuur. Turvapuurides ei tohi olla nii suuri avasid, et selle vastu toetav inimene mahuks neist läbi. Piirded ja muud kaitsekonstruktsioonid peavad olema sellise tugevusega, et need taluksid nende vastu toetavate või kukkuvate inimeste raskusi. Detailsed tugevus- ja katsetamisnõuded on esitatud standardis EVS-EN ISO 14122-3.

6.2.2. Tööplatvormide ja käiguteede konstruktsioonide terviklikkus Kui põrandates esineb vahesid, näiteks torustike või muude elementide läbiviikudena, või tööplatvormi või käigutee serva ja kõrvalasuvate konstruktsioonide vahel, tuleb seal suurema kui 2 cm vahede puhul kasutada piirdeid. Sõltuvalt vahe suurusest võib piisata jalapiirdest või jalapiidest koos käsipuuga või tuleb paigaldada vähemalt kolmeosaline piire, nagu kirjeldatud punktis 6.1. Redelite kohal olev ava kaitsepiirdes tekitab kukkumisohu. Seetõttu eeldab juurdepääsuteede standardi redeleid puudutav 4. osa seda, et redelite kohal on tasapinna suunas avanev ja iseenesest sulguv värav. Samuti nõutakse, et redeli mõlemal küljel on vähemalt 1,5 m pikkune piire, kui redelid piirnevad katusega või muu tasapinnaga, mille ümber ei ole piirdeid. Lisateave

• EVS-EN ISO 14122-3 „Masinate ohutus. Püsijuurdepääsuvahendid masinatele. Osa 3: Trepid, treppredelid ja kaitsepiirded”

• EVS-EN ISO 14122-4 „Masinate ohutus. Püsijuurdepääsuvahendid masinatele. Osa 4: Kinnitatud redelid”

6.2.3. Kaitsekonstruktsiooni ajutine eemaldamine Mõningate masinate puhul tuleb teatud tööetappide korral piirded või töötasapinnad eemaldada. Näiteks paberimasina puhul tuleb sõela või hoova vahetamise ajal osa masina külgedel ja sees olevatest treppidest ja töötasapindadest koos piiretega eemaldada. Et alTÖÖVAHENDI OHUTUS | 155


les jäävate tasapindade peale ei tekiks piiretevabasid kukkumisohtlikke kohti, võib olla tasapinna konstruktsioon näiteks selline, et küljele liigutamine on võimalik alles peale seda, kui kukkumiskoha sulgev piire või plaat on keeratud alles jääva tasapinna ette. Mootorlaadurite puhul võib kasutada kaupade vahekorrusele ja vahekorruselt laadimiseks erinevaid vahekorruse (mezzanino) laadimisväravaid, mis tagavad püsiva kukkumiskaitse. Selles on kaks üksteisega ühendatud tõstetavat ja langetatavat kaitsepiiret selliselt, et üks kaitsepiiretest on alati kinni.

Pilt 62. Vedruga suletavad vahekorruse väravad. Kummalegi väravale on paigaldatud torsioonvedru, mis hoiab värava nii suletuna, et välistab vahekorruselt kukkumisohu. Parempoolsel pildi on põrandal vedruga ühenduses olnud purunenud hoob, mistõttu saavad väravad olla avatud asendis.

Pilt 63. Vahekorruse värav, mis välistab kukkumisohu nii kaupa vahekorruse riiulitele tõstes kui ka sealt võttes. Selles on kaks üksteisega ühendatud tõstetavat ja langetatavat kaitsepiiret selliselt, et üks kaitsepiiretest on alati kinni. Kaupa vahekorrusele tõstes oli praegu kaubavirna kohal olev piire tõmmatud allapoole ja oli vertikaalselt, piirates juurdepääsu vahekorruselt laadimisalale. Pärast alumisel korrusel asuva kahveltõstukiga kauba ülestõstmist tõsteti piire üles(horisontaalseks) ning samal ajal langes vahekorruse ääre pool olev piire allapoole, välistades kukkumisohu kauba võtmisel aluselt.

156 | TÖÖVAHENDI OHUTUS


Tööelu tekitab küsimusi? Tööinspektsioon teab vastuseid! VAATA Tööinspektsiooni kodulehte www.ti.ee ja Tööelu portaali www.tööelu.ee HELISTA juristi infotelefonile 640 6000 igal tööpäeval kella 9.00–16.30 KASUTA kliendiportaali eti.ti.ee KIRJUTA jurist@ti.ee KUTSU töökeskkonna konsultant oma ettevõttesse ti@ti.ee

Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond

Eesti tuleviku heaks

TÖÖVAHENDI OHUTUS | 157

Profile for Tööinspektsioon

Töövahendi ohutus  

Käesoleva juhendion mõeldud abivahendiks töötajatele, kes puutuvad tööalaselt kokku erinevate töövahenditega. Juhend on jagatud kahte ossa....

Töövahendi ohutus  

Käesoleva juhendion mõeldud abivahendiks töötajatele, kes puutuvad tööalaselt kokku erinevate töövahenditega. Juhend on jagatud kahte ossa....