Issuu on Google+

kevad 2013

Töötamine töölepingu või muu kokkuleppe alusel | LK 3 Alaealiste palkamisel ranged reeglid | LK 3 Kuidas tagatakse rahvusvahelises ettevõttes tööohutus? | LK 4

muudame koos tööelu paremaks! Erilehe väljaandmist rahastab Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja Tööinspektsioon. Lehe koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Foto: Ago Tammik

Ehitus nõuab tööohutusnõuete järgimist » LK 5

Töö hinnaks ei tohi olla inimelu! Andres Kraas Tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja

T

ööõnnetused on Eestis endiselt kasvav trend. Põhjuste otsimisel ei saa üheselt näpuga näidata ei töötajale ega tööandjale. Praktikas tuleb ette juhtumeid, kus tööandja eirab nii töökeskkonna ja tööohutuse nõudeid kui ka olukordi, kus tööandja on töötajale kaitsevarustuse välja jaganud, kuid viimane ei suvatse seda kasutada. Ühel või teisel puhul on õnnetus kerge juhtuma ning see puudutab valusalt mõlemaid osapooli. Tööõnnetused saavad tihti alguse töökeskkonnast. Kahjuks on paljudel Eesti ettevõtetel kohustuslik töökeskkonna riskianalüüs aga tegemata või tehtud nii formaalselt, et sellest pole tegelikkuses mingit kasu. See tähendab, et riskid on maandamata ning tööõnnetuste juhtumise tõenäosus suureneb oluliselt. Sageli ei teadvustata, et mitte ainult füüsiline, vaid ka

kontoritöö võib põhjustada püsivaid tervisekahjustusi, mille tagajärjeks on töövõime langus või koguni töökaotus. Töökeskkonna risk ia na lüüsi võib v i ia läbi ettevõte ise, kaasates protsessi töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavoliniku ja teisi töötajaid. Soovi korral võib kaasata ka ettevõttevälise teenuseosutaja või tellida kogu riskianalüüsi Terviseametilt. Vajadusel tuleb kasutada töökeskkonna ohutegurite parameetrite mõõtmisteks ka akrediteeritud mõõtelabori teenuseid. Tööandja on kohustatud tutvustama riskianalüüsi tulemusi töökeskkonnavolinikele, töökeskkonna nõukogu liikmetele ja töötajate usaldusisikutele, kelle ülesandeks jääb saadud teabe edastamine teistele töötajatele. Oluline on, et töötaja teaks, millised on tema tööga seotud riskid ning mida on tehtud nende vältimiseks. Statistika andmetel juhtub umbes kolmandik tööõnnetus-

Foto: iStockphoto

Töötaja peab teadma, millised on tema tööga seotud riskid ning mida on tehtud nende vältimiseks. Kui tööõnnetus siiski juhtub, siis tuleb igast tööõnnetusest teavitada Tööinspektsiooni. See on kohustuslik. Surmaga lõppenud tööõnnetusest peab tööandja teavitama viivitamata ka politseid. Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis juhtus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvestataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis leidis aset loetletud juhtudel, kuid mis pole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.

test uute töötajatega, esimesel tööaastal. Sageli on õnnetusse sattunud uued töötajad alla 25-aastased noored inimesed. Nemad moodustavad selles vallas kõige arvukama riskigrupi. Seetõttu on väga oluline, et uute töötajate tööohutusalane

instrueerimine toimuks põhjalikult, arusaadavalt ja kõiki ohufaktoreid arvestades. See on tööandja kohustus ja kui töötaja leiab, et talle on jäetud ohutusalane väljaõpe tegemata, siis on töötajal õigus selle läbiviimist tööandjalt nõuda.

Alati vastutab tööandja Pole oluline, kas tööõnnetuses oli süüdi töötaja või tööandja, seaduse silmis vastutab toimunu eest tööandja, kes tööõnnetuse korral on kohustatud 10 tööpäeva jooksul läbi viima uurimise ning esitama raporti Tööinspektsioonile. Tööõnnetuse varjamine on kuritegu, milles lõppkokkuvõt-

tes osutuvad kannatanuteks kõik osapooled: riik ja ühiskond kaotavad vajalikke töökäsi, töötaja ja tema perekond satuvad majanduslikesse raskustesse ning tööandja maine ja usaldusväärsus saab rikutud. Möödunud aastal kvalifitseerusid tööõnnetustena kõigist registreeritud juhtumitest 4148 õnnetust. Tegelik tööõnnetuste arv on aga ligi neli ja pool korda suurem. Loodame, et kui hakkab kehtima kauaoodatud töövõime kindlustuse seadus, siis tööõnnetuste varjamine oluliselt väheneb, sest sellel pole enam mõtet. Ka töötajate kohustuslikus tervisekontrollis käimine on väga oluline, eriti kutsehaiguste ennetamisel. Töötervishoiu ja tööohutuse vallas saavutame häid tulemusi üksnes siis, kui tööandjad, töötajad ja riik tegutsevad koordineeritult ning üheskoos. Eesti taasiseseisvumise algusaastatega võrreldes on nii töökeskkonna kui ka tööohutuse olukord oluliselt paranenud. Kui siis juhtus üks töösurm nädalas, siis nüüd keskmiselt kord kuus. Kuid ka seda on palju. Tervislikke ja ohutuid töötingimusi saame tagada ainult kõiki tööturu osapooli ennetustööle kaasates. Tööst ei tohi saada mitte mingil juhul inimest tappev ega sandistav tegevus, vaid see peab olema kõigile kasutoov, rahulolu pakkuv ja edukas ettevõtmine.


2

www.ti.ee

T

Töö loob rikkust, aga loob ka ohte

ööinspektsioon lahendab aastas mitu tuhat töövaidlust. Töövaidluskomisjonis on millegi üle vaielda siis, kui töösuhe on töölepinguline. Ka tööohutuse järelevalvet saab Tööinspektsioon teostada ning vajadusel tööandjat mõjutada ainult töölepingu alusel töötajate suhtes. Seega soovitus töötajale – eelista töölepingut! Tööõnnetust mittekogenud tööandja ei mõista sageli ohutusnõuete järgimise vajalikkust. Ka töötajat ahvatleb võimalik palgalisa, mida ta võiks saada, töötades riskantsemas, aga odavamalt korraldatud töökeskkonnas. Eestis juhtub

Tööinspektsioonil täitub tänavu 95 aastat tööohutuse järelevalvet ja teavitustööd Eestis. Me nõustame tööküsimustes abivajajaid 17 büroos kõikides maakondades, vastame küsimustele telefoni või e-kirja teel, korraldame koolitust töökeskkonna spetsialistidele, jagame teavet internetiportaalis ja lehelisas „Tööelu”, tutvustame töökeskkonna parimaid praktikaid kodulehel ja kontrollime tuhandeid ettevõtteid aastas.

üle 4000 tööõnnetuse aastas, neist üle 800 raskete tagajärgedega. Analüüs kinnitab, et igale raskele tööõnnetusele eelneb ohutusalane rikkumine. Pooled õnnetused juhtuvad noorte või uute töötajatega, sest neid ei juhendata piisavalt. Töökaitsevahenditeta ehitaja objektil ei ole haruldus. Sääst ohutuse arvel on paraku petlik ja lühiajaline. Lisaks mitmetele riskidele kaasneb ohutusnõuete eiramisega ka ausa konkurentsi moonutamine ja seetõttu väärib iga eiraja üldist hukkamõistu. Õnneks on paranenud teadlikkus eriti tõsistest ohtudest. Kui esimestel taasiseseisvu-

mise järgsetel aastatel juhtus Eestis üks töösurm igal nädalal, siis nüüdseks on nii traagiliste tagajärgedega õnnetuste arv vähenenud ühe juhtumini kuus. Eesti edukate ettevõtete töökultuur väärtustab eelkõige firma kalleimat vara ehk töötajaid. Mainekas tööandja ei saa lubada tööõnnetusi, ta ennetab neid. Iga tööandja, töötaja ja ühiskonna jaoks on kehtib tõsiasi: ei ole ühtegi tööd, mille hind peaks olema elu või kaotatud tervis. Muudame koos tööelu paremaks. Ain Noormägi Tööinspektsiooni peadirektor

Tööturg on märgatavalt elavnemas Foto: Tööinspektsioon

Majanduskriisi järel on tööturg võrreldes 2010. aastaga selgelt elavnenud, eelmisel aastal jõudis tööturule tagasi koguni 53 500 töötajat. Samal ajal on ka tööõnnetuste arv kasvanud. Kairi Oja

T

ööinspektsiooni töökeskkonna osakonna analüütiku Krista Vaikmetsa sõnul on muudatused tööturul märkimisväärsed. Tööga hõivatute arvu kasvu kinnitavad ka Statistikaameti andmed tegevusvaldkondade lõikes, mille kohaselt 15–74-aastaste hõivatute arv on aastaga tõusnud 3% ehk ligi 15 000 töötaja võrra. Lisandunud uued ettevõtted Majanduskeskkonna tuntavat paranemist näitab ka uute ettevõtete arv. Vaikmetsa sõnul oli tegutsevate ettevõtete arv kõige väiksem majanduskriisist tulenevalt 2010. aasta teises kvartalis. Positiivne tõusutrend algas täpselt aasta hiljem ning suurim rohkem kui viie töötajaga ettevõtete arv saavutati 2012. aasta augustis. Osa neist ettevõtetest ei hoia töötajaid palgal sügistalvisel perioodil, mistõttu langes Vaik metsa sõnul ettevõtete üldarv veidi detsembrikuus. Tööi n spek t sioon i 2012. aasta töökeskkonna ülevaate kohaselt kasvas töökeskkonna peamiseks indikaatoriks olev tööõnnetuste arv absoluutarvudes aastaga ligi 11% ehk 404 tööõnnetuse võrra. Samuti on suurenenud tööõnnetuste suhtarv 100 000 töötaja kohta 8% ehk 664 tööõnnetuseni. Vaikmets peab aga positiivseks, et raskete tööõnnetuste arv jäi samale tasemele ning surmaga lõppes 2012. aastal 14 tööõnnetust ehk viie võrra vähem kui aasta varem. Kasvu taga tööintensiivsus ja uued töötajad Tööõnnetuste arvu kasvu põhjused tulenevad Vaikmetsa sõnul eeskätt kasvanud tööintensiivsusest ja uute töötajate tööle

võtmisest, kellel on kas vähesed töökogemused või kellele ei ole korraldatud piisavat juhendamist ja väljaõpet. „Samas on aasta-aastalt paranenud tööõnnetustest teatamine, misläbi väheneb varjatud tööõnnetuste osakaal,” tähendab Vaikmets. Tööva id luste ü lda r v on ü le v a ate koha selt jä ä nud 2011. aasta tasemele. Läinud a a st a l laek u s tööv a id lu skom isjon idele kok k u 2983 töövaidlusavaldust,sealhulgas 335 tööandjatelt ja 2648 töötajatelt. Aasta varem tehti 2909 avaldust. Kontroll senisest tõhusam Ettevõtteid inspekteerides tuvastatud rikkumiste arv on 2012. aastal arvuliselt küll vähenenud, kuid samal ajal on kasvanud rikkumiste arv ühe külastatud ettevõtte kohta. Samuti on suurenenud selliste ettevõtete osakaal, kus rikkumisi tuvastati. Oluliselt on paranenud aga tuvastatud rikkumiste tähtaegselt kõrvaldamise tase. „Teisisõnu on järelevalve ettevõtete üle muutunud mõjusamaks ning tööandjad täidavad esitatud nõudeid korrektsemalt,” näeb Vaikmets olukorras tendentsi paremusele. Töötervishoiu ja tööohutuse järelevalve käigus külastati mullu kokku 2843 ettevõtet, mis hõlmas 19% üle viie töötajaga ettevõtetest Eestis. Võrreldes varasemate aastatega on külastatud ettevõtete arv töökeskkonna kontrollimiseks küll mõnevõrra vähenenud, kuid järelevalve tulemustest lähtuvalt oluliselt sisukam. „Tuvastatud rikkumistega tegeletakse printsipiaalsemalt, jälgitakse rohkem nõuete õigeaegset täitmist ning rakendatakse ka oluliselt rohkem sanktsioone täitmata nõuete korral,” lisab Vaikmets. Lisaks kogu töökeskkonda hõlmavatele töö-

Kui esimestel taasiseseisvumise järgsetel aastatel juhtus Eestis üks töösurm igal nädalal, siis nüüdseks on nii traagiliste tagajärgedega õnnetuste arv vähenenud ühe juhtumini kuus.

keskkonna kontrollidele viidi mullu läbi ka 1537 sihtkontrolli, mille eesmärgiks on välja selgitada töökeskkonnaga seotud valdkonna üksikasjalike nõuete täitmist ning tõsta selle kaudu tööandjate teadlikkust. Heaks märgiks võib lugeda, et selliste temaatiliste sihtkontrollide osakaal järelevalves on kasvanud. Eelmise aasta üleriigilised sihtkontrollid olid psühhosotsiaalse ohuteguri sihtkontroll, töötervishoiu ja tööohutuse juhtimise sihtkontroll, ehitusplatside sihtkontroll ning töösuhted ja tööohutuse nõuete täitmine kauplusekettides. Ettevõtte riskihinne Järelevalve planeerimisel võeti mullu esmakordselt kasutusele ettevõtte riskihinne, mis on ajas

muutuv ning kujuneb mitmetest teguritest. Riskihinne sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnale omistatud riskitasemest, viimasest ettevõtte külastuse ajast, kontrollimiste tulemustest, töötajate arvust ning tööõnnetuste, kutsehaigestumiste ja tööst põhjustatud haigestumiste arvust ettevõttes. Lähtuvalt nendest näitajatest kujuneb igale ettevõttele oma riskihinne. Mida kõrgem on riskihinne, seda varem satub ettevõte ka kontrollitavate nimekirja. Keskmiselt 81% ettevõtetes hinnati ohutegurite ja töökeskkonnaga seotud tegevusi positiivselt, 2011. aastal oli sama näitaja vastavalt 81% ning 2010. aastal 79%. „Võrreldes tulemusi nelja aasta taguse ajaga võib tõdeda, et hea töökeskkonnaga ettevõtteid on märkimisväärselt rohkem,” märgib Vaikmets.

Hinnangutest nähtub ka, et ligi 80% ettevõtetes ei esine suuri töökesk konnaa laseid probleeme ning ettevõtjad on ise huvitatud hea töökeskkonna loomisest. „Paraku ei pöörata ligi 20% ettevõtetes enne töö-

inspektori külastust töökeskkonnaalasele tegevusele just erilist tähelepanu. Samas järelkontrolli tulemusena selgub, pärast kontrollreidi on olukorda parandatud,” on Vaikmets optimistlik.

Inspekteeritud ettevõtted valdkondade lõikes Valdkond Ettevõtete Osakaal tegevusala arv ettevõtetest Hulgi- ja jaekaubandus Ehitus Haridus Veondus ja laondus Avalik haldus ja riigikaitse Põllumajandus ja jahindus Metallitööstus Majutus ja toitlustus Puidutööstus

221 140 139 105 103 77 74 74 59

8% 9% 23% 9% 32% 21% 9% 10% 16%


3

www.ti.ee

Töötamine töölepingu või muu kokkuleppe alusel Kaia Taal Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni tööinspektor-jurist Meeli MiidlaVanatalu Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja

E

estis saab tööd teha ehk luua väärtusi kindla eesmärgiga väga erinevate õigussuhete ja lepingute raames. Raamseadusena reguleerib erinevaid lepingulisi suhteid võlaõigusseadus, kuid lisaks sellele sätestab vaid töösuhtele omased erisused töölepingu seadus. Eesti keeles saame füüsilise isiku töö tegemisest rääkida nii töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu kui ka muu võlaõigusseaduses sätestatud teenuse osutamise lepingu raames. Eelkõige tuleb silmas pidada, et poolte vahel sõlmitud lepingust peab nähtuma poolte tegelik tahe – see, milles mõlemad lepingupooled läbirääkimisi pidades kokkuleppele jõudsid. Üksnes kirjaliku lepingu pealkiri ega vahel isegi lepingu sisu ei määra kokkuleppe tegelikku õiguslikku tagajärge. Kui kirjalik leping puudub, on lepinguline suhe ikkagi olemas. Õige lepingu valiku eest vastutab töötamist võimaldav isik ehk tööandja, tellija, käsundiandja või muu isik, kes töö tegemise võimaluse välja pakub. Võlaõigusseadusest lähtudes võib üldjoontes välja tuua, et kui lepingut

sõlmivate poolte vahel on eesmärgiks reguleerida konkreetse ülesande täitmist (näiteks kohtus esindamine, loengu pidamine), siis sõlmitakse käsundusleping. Kui lepingu eesmärgiks on aga reguleerida konkreetse tulemuse saavutamist konkreetseks kuupäevaks (paigaldab ukse, paneb põranda), siis sobib töövõtuleping. Aga kui poolte tahe on reguleerida tulemuse saavutamise protsessi ja soovitakse tegevust juhtida, siis tuleb sõlmida töölepingu seaduse alusel tööleping. Töölepingu seadus eeldab, et kui tööd tehakse tasu eest, siis on tegemist töölepinguga. Samal ajal kehtib põhimõte, et kui töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev, siis ei ole tegemist töölepinguga. Eeltoodu tähendab, et kui poolte vahel tegelikult kokkulepitud töötingimuste järgi allub töötaja tööandja juhtimisele ja kontrollile, on tegemist töölepinguga. Tähelepanu tasub pöörata asjaolule, et kui poolte vahel tekib teenuse osutamise (töövõtu- või käsundi vms suhe) käigus või ka pärast selle lõppu eriarvamusi, kas nendevahelisele suhtele laieneb töölepingu seaduse regulatsioon või mitte, peab just väidetav tööandja tõendama, et poolte vahel ei olnud töölepingut, vaid muu võlaõiguslik kokkulepe. See tähendab, et töötamist võimaldanud isik peab

Foto: Shutterstock

tõendama, et poolte ühiseks tahteks oli teistsuguse sisuga lepingu sõlmimine. Ka riigikohus on otsustes seda põhimõtet korduvalt rõhutanud. Lepingute eristamisel tuleb

hinnata, kuivõrd on töö tegija (töötaja, töövõtja, käsundisaaja vms) otsustusvabadust piiratud, kas ta peab alluma töötamist võimaldanud isiku täpsetele juhtnööridele või võib ta ise valida

eesmärgi saavutamiseks sobivad meetmed tuginedes oma teadmistele ja oskustele, ning kas ta peab täima ülesandeid töötamist võimaldanud isiku poolt määratud ajal, kohas ja viisil. Samuti

tuleb vaadelda, kellele kuuluvad töövahendid ja materjalid, kes kannab tööga seotud riskid, kas töötamist võimaldanud isiku poolt makstav tasu moodustab enamiku töötegija sissetulekust jms. Kõiki eelnimetatud ajaolusid tuleb vaadelda koos. Mida rohkem töötamist võimaldav isik kontrollib tööprotsessi ja töötegija tegevust, seda suurema tõenäosusega on poolte vahel tegu töösuhetega. Kokkuvõttes võib öelda, et kui füüsiliselt isikult tellitakse tööd või teenust, on enne töö alustamist soovitav kaaluda, kas tegu on pigem töösuhtega või mitte. Kui töölepingu asemel vormistatakse poolte vahel muud liiki võlaõiguslik leping, olenemata sellest, et sellel suhtel on töösuhte iseloom, kvalifitseerub leping ikkagi töölepinguks koos kõigi sellega kaasnevate õiguste ja kohustustega. Sama olukord on ka sel juhul, kui kirjalik leping jäetakse sõlmimata – kui töötaja on tööle asunud ja suhtel on töösuhtele omased tunnused, loetakse poolte vahel sõlmituks just tööleping.

Töölepingu eelised töötajale:

Töölepingu eelised tööandjale:

Töölepingu seadus annab töötajale teistest võlaõiguslikest lepingutest suuremad õigused ja parema kaitse. • Õigus saada vähemalt üks kord kuus kokkulepitud töötasu • Õigus saada kokkulepitud töö tegemiseks vajalikud töövahendid ja tööalast täiendõpet tööandja kulul • Õigus saada tööpäevasisene vaheaeg einestamiseks ja puhkamiseks • Õigus saada hüvitist ületunnitöö, öötöö ja töö eest riigipühal • Õigus saada tasu ka siis, kui tööd ei anta töötajast mittetuleneval põhjusel • Õigus kasutada puhkust, sh põhipuhkus, õppepuhkus ja veel 9 puhkusevormi ning saada puhkusetasu või hüvitist töölepingu lõppemisel • Õigus keelduda lepingu täitmisest puhkuse, haiguse vms ajal

• Töötaja teeb tööd isiklikult ja on tööandjaga alluvussuhtes. • Töötaja lojaalsus: töötajal on kohustus ka eraldi kokkuleppeta hoida ärisaladust, mille sisu on tööandja talle teavitanud. Tööandjal on võimalik töötajaga kokku leppida kuni üheaastases konkurentsipiirangus ka pärast töölepingu lõppemist. • Töötaja teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi ning teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal. • Töötajal on kohustus osaleda oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel. • Töötaja teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega. • Tööandjal on õigus teada kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tal on õigustatud huvi. • Töötaja kannab tööandjale tekitatud kahju eest varalist vastutust.

Alaealiste palkamisel ranged reeglid Foto: Sven Arbet /Maaleht

Paljud noored soovivad alustada tööeluga väga varakult, ent hindavad sageli üle oma vaimseid ja füüsilisi võimeid. Seetõttu kehtivad noorte palkamisel ranged piirangud, millega peavad arvestama nii noored, nende vanemad kui ka tööandja.

T

öölepingu seadus lubab sõlmida töölepingu lapsega, kes on vähemalt 7-aastane. Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu sõnul võib kuni 12-aastane laps aidata näiteks tenniseväljakul palle kokku korjata, samuti võib eakohaseks tööks pidada esinemist näitlejana etendusel või modellina reklaamiklipis. Töölepingu sõlmimiseks peab alla 18-aastasel noorel olema lapsevanema või muu seadusliku esindaja nõusolek. Alla 15-aastase lapse tööle lubamiseks on lisaks vajalik tööinspektori nõusolek, mille taotleb tulevane tööandja. Töö peab olema vanusele vastav Miidla-Vanatalu sõnul lasub esmane vastutus oma lapse heaolu eest alati lapsevanemal. Kuna vanem ei pruugi teada selle töökeskkonna eripärasid, kus tema laps tööd tegema asub, on suur roll ka tööandjal, kes peab enne

noore tööle lubamist hindama oma töökeskkonnas esinevaid ohtusid just noore arengut silmas pidades. „On ju oluline vahe, kas tööle asub juba varasema elu- ja töökogemusega täiskasvanu või laps,” selgitab Miidla-Vanatalu. 13–16-aastastel koolikohustuslikel noortel on lubatud teha kergemaid töid. Kergeks peetakse seaduse silmis niisugust tööd, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Sinna alla käivad näiteks marjakorjamistööd, kaubandus- või teenidusettevõttes tehtavad abitööd kaupade lahtipakkimisel ja riiulitele asetamisel. Töölepingu seadus sätestab, et alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusega lapsel töötada rohkem kui pool iga koolivaheaja kestusest. „Noore esmane ülesanne on siiski hariduse omandamine ja töötamine ei tohi seda mingilgi moel takistada. Koolivaheaeg on eelkõige puhkamiseks, et

esinevat olukorda. Lisades, et antud juhtudel kirjalikku lepingut ei sõlmita, ka ei küsi keegi vanema nõusolekut ja kumbki osapool ei mõtle, kas see töö ja töötamise aeg on ikka sobiv näiteks 14–15aastasele. Seejuures pannakse Miidla-Vanatalu sõnul toime veel ka maksupettus, sest töö tegemist ja tasu väljamaksmist raamatupidamisdokumentides või maksudeklaratsioonis mõistagi keegi kajastama ei hakka.

Üha populaarsemaks muutub töökogemuse omandamine vabatahtlikuna. Paraku on Eestis vabatahtliku töö mõiste Miidla-Vanatalu sõnul ühiskonnas veel ebaselge. Seetõttu on sellise töösuhte puhul vajalik ja mõistlik konsulteerida tööinspektoriga. Info vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide kohta leiab aadressilt www.vabatahtlikud.ee ning Tööinspektsiooni kodulehelt.

Tööle minev noor võiks endalt küsida: Rakvere Reagümnaasiumi õpilased tööl tekstiilifirmas Segers.

valmistuda juba uueks õppeperioodiks,” ütleb Miidla-Vanatalu. Laste iga vanusegrupi jaoks on seadusega paika pandud maksimaalne lubatud tööaeg, mille ületamine on rangelt keelatud. Miidla-Vanatalu soovitab noortel võimaluse korral esimese töökogemusena õpilasmaleva korraldatavaid tegevusi, millega kaasneb korrektne töölepingu sõlmimine, tööohutusnõuete teadvustamine ja ka kontroll nende nõuete täitmise üle. Ta lisab, et head on ka lapsevanema töökohas noortele antavad töötamise võimalused, kus lapseva-

nem saab ise silma peal hoida. Üsna tavaline on ka olukord, kus kutseõppeasutuses õppiv noor saab pärast õppepraktika lõppu võimaluse antud töökohas kedagi asendada tähtajalise töölepinguga. Mitte kõik pole seaduskuulekad „Üsna sageli toimub noorte töötamine suuliste kokkulepete alusel, sularahaarveldusega. Näiteks lepitakse tööandjaga kokku, et ollakse klubi lahtioleku ajal garderoobis abiks ja vastutasuks saadakse paarkümmend eurot,” kirjeldab Miidla-Vanatalu sageli

•• Mis töö see on, mida ma tegema hakkan ja kas ma tahan just sellistel tingimustel seda teha? •• Kas ma suudan seda teha ja just selle aja vältel, milles ma olen kokku leppinud? •• Millised ohud selle tööga kaasnevad ja mida ma pean tegema, et minu tervis tööd tehes ohtu ei satuks? •• Kes mind aitab, kui ma ei tea, mida täpselt tegema pean ja mul on abi vaja? •• Mida ma pean tegema ja kuidas käituma, kui ma ikkagi satun tööd tehes ohtlikku olukorda? •• Mis leping minuga sõlmitakse? •• Kui pikk on minu tööpäev, kas ma üldse võin nii pikalt töötada? •• Millist tasu mulle makstakse, kas see on seadusega kooskõlas? Alla 18-aastastele lubatud ning keelatud tööde loetelud leiab Riigi Teatajast: •• www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=13198023 &id=13191258 •• www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=13198023 &id=13191258


4

www.ti.ee

EU-OSHA aitab kaasa tööohutuse ja töötervishoiu arengule Euroopas Kristel Plangi EU-OSHA Eesti koordinatsioonikeskuse juht

E

uroopa Tööohut use ja Töötervishoiu Agentuuri (European Agency for Safety and Health at Work, edaspidi EU-OSHA) missioon on Euroopa töökohtade muutmine ohutumaks, ter vislikumaks ja tootlikumaks. Organisatsioon asutati 1996. aastal eeskätt tööohutuse ja tööter vishoiu valdkonna teabe levitamiseks. Nüüdseks on agentuuril välja kujunenud kolm põhilist tegev usvaldkonda: teabe kogumine, teabe edastamine ja teadlik kuse tõstmine. EU-OSHA tööpõhimõtted tuginevad kolmepoolsusele – kõikidesse tegevustesse on kaasatud riikide valitsused, tööandjate organisatsioonid ja ametiühingud.

Agentuuri töös osalemiseks on Euroopa Liidu liikmesriikides ja ka ndidaatriik ides, samuti Euroopa Va b a k a u b a n d u s e Assotsiatsiooni riikides (Šveits, Norra, Island) loodud tööohutuse ja töötervishoiu institutsioonid ehk koordinatsioonikeskused (Focal Point – FOP). Rahvusliku koordinatsioonikeskuse roll on olla agentuuri esindaja liikmesriigis, teabe vahendaja agentuuri ja liikmesriigi vahel, samuti tegevuste koordinaator liikmesriigi tasandil. Eesti koordinatsioonikeskus asub Tööinspektsiooni haldusalas ning selle ülesandeks on korraldada tööohutuse ja töötervishoiu teabe vahetust Eesti ja EU-OSHA vahel. Kampaaniad EU-OSHA tegevus on tööandjate ja töötajate seas kõige paremini

tuntud oma üleeuroopaliste kampaaniate poolest. 2000. aasta l a lustatud ter v islike töökohtade kampaaniatega (varasema nimega „Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu nädalad”) suurendab EU-OSHA teadlikkust tööohutuse ja töötervishoiuga seotud küsimustest ning edendab arusaama, et hea tervis ja ohutus on ärile kasulik. Nüüdseks on nendest kampaaniatest saanud ühed suurimad omataolised maailmas. Kõigis kampaaniates, millest igaüks on kestnud juba kaks aastat, osaleb sadu organisatsioone kõigist EL-i liikmesriikidest, Euroopa Majanduspiirkonna riikidest ning kandidaat- ja potentsiaalsetest kandidaatriikidest. EU-OSHA pakub tasuta teavet, praktilisi juhiseid, vahendeid ja reklaammaterjali, mis on tõlgitud rohkem kui 20 Euroopa keelde. Samuti toetab agentuur ka

ettevõtteid ja organisatsioone, kes soovivad korraldada teadlikkuse suurendamise üritusi. Ennetamine Agentuur jälgib, kogub ja analüüsib teadussaavutusi, statistilist teavet ja ennetusmeetmeid, samuti toetab teabe vahetust ja jagamist. Ennetustööd tehakse kampaaniate, trükiste, uute elektroonsete riskihindamisvahendite ja NAPO filmisarja abil. NAPO on arvutigraafika abiga loodud lõbus ja hariv filmisari, kus kujutatakse tegelasi töömaailmas, kus neil tuleb lahendada ohutusprobleeme.

Viimastel aastatel on EUOSHA prioriteediks kavandada ja arendada kasutajasõbralikku metoodikat, mille abil saavad mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtted hinnata riske töökohal, jagada lihtsat ja põhjalikku ohutuse ja tervise teavet ning head tava. Hea tava auhindade konkurss kogub kokku üle Euroopa häid praktilisi näiteid ettevõtetelt ja orga n isatsioon idelt,

Foto: Shutterstock

ABB kontserni tööohutuspoliitika on „Safety First!”

kes on välja töötanud tavasid, mida iseloomustavad järgmised tunnused: silmapaistev, uuenduslik, jätkusuutlik, teistele töökohtadele ülekantav ja mitte ärikasumi teenimiseks. Kõik head tavad peavad toetama tervislike töökohtade kampaaniat ning tagama tööohutuse ja töötervishoiu paranemise. Mitmesuguste tööohutuse ja töötervishoiu süsteemide, seadusandluse, kultuuri, keele ja kogemuste tõttu erineb hea tava määratlus liikmesriigiti. Peale selle on mitmesuguste huvide ja teadmistega rühmadel ka erinev arvamus hea tava rakendamise kohta töökohal. Eestis kogub Tööinspektsioon parimaid praktikaid, mistõttu on heade tavade laekumine varju jäänud, kuid siiski on igal aastal vähemalt üks hea tava jõudnud ka üleeuroopalisele konkursile. Mitmed Eestist pärit head tavad on leitavad ka EU-OSHA andmebaasist.

Foto: Terje Lepp

Rahvusvahelise kontserni ABB Eesti esinduses töötab üle 1200 inimese. ABB tööohutusnõuetest räägitakse legende, millel, nagu selgub, on tõepõhi all. Kaire Talviste

E

estis tegutseb energeetikaja automaatikatehnoloogiaettevõte ABB juba 21 aastat. Ettevõte toodab tuule- ja diiselgeneraatoreid, sagedusmuundureid, elektrikilpe ja komplektalajaamu; müüb ülekandevõrke, jaotusalajaamade projeke, kesk- ja madalpingetooteid, automaatikaprojeke ja roboteid ning lisaks pakub tööstusklientidele seadmete korrashoiuteenust. Kontserni tööohutuspoliitika on „Safety First!”. Kui paljudes ettevõtetes on riskide hindamine ühekordne protsess kuni järgmise suure muutuseni, nagu seadus nõuab, siis ABB eesmärgid on märksa ambitsioonikamad. „Operational Excellence (organisatsiooni efektiivsuse kasvatamise raamistik – toim), mille valdkonda kuulub ka ABB ohutus, lähtub oma filosoofias, et üldised nõuded on miinimumiks, millele tuleb ehitada järjepidevate parendustegevuste süsteem,” selgitab ABB Balti riikide tegevuste tõhustamise juht Christen Puust. Selleks viiakse ABB-s igal aastal läbi riskide hindamine ning määratletakse uued tegevuskavad. See on aga vaid väike kild kõigist ohutusele suunatud tegevustest, millele lisanduvad regulaarsed ohutusringkäigud, kus osalevad erinevate astmete

juhid. Töötajaid kaasatakse ohuolukordade raporteerimissüsteemi ja parendustegevuste kaudu jne. Rahvusvaheline heakorrasüsteem 5S on prioriteet kõikides ABB üksustes, et tagada süsteemne lähenemine töökorraldusele ja heakorrale. Oma pingutuste tulemusena pälvis ABB AS mullu Tööinspektsiooni töökeskkonna parima praktika auhinna, olles üks kolmest pärjatust. Tööprotsessides on erinevaid ohte Tööohutuse taseme suurimaks mõjutajaks peab Puust töökultuuri. See on ettevõttes töötavate inimeste hoiakute kogum – suhtumine, mis mõjutab kõike alates investeerimisotsustest ja tegevuste prioriteetidest kuni igapäevase toimimiseni ning katab kogu väärtusahela, sealhulgas ka tarnijad ja allhankijad. „Ettevõtte kultuur algab tippjuhtkonnast ja liidritest ning ilmneb eriti teravalt just ohutuse puhul. Väljakujunenud kultuuriga keskkonnas mõjutab see suures ulatuses kõikide sinna sattunute mentaalseid väärtusi ja käitumismustreid. Olen nende muutuste tunnistajaks ka ise korduvalt olnud,” lisab ta. Kuivõrd ABB-s on tegevusi kontoritööst kuni tootmis- ja korrashoiuoperatsioonideni, on tööprotsessides mitmeid võimalikke ohtusid. Peale igapäevaste vigastusi põhjustada võivate

ohtude tuleb Puusti sõnul tähelepanu pöörata ka neile, mis esmapilgul ei pruugi tunduda väga kaalukad, ent mõjutavad tervist pikemaajaliselt. Näiteks sundasendid, sarnased liigutused, öötöö jne. Ilmsemate ohtude poole pealt on näiteks madalpingeajamite tehases kahandatud sisemisi transpordivoogusid, et vähendada potentsiaalselt ohtlikku tööd tõstukiga. Alahinnata ei saa Puusti meelest ka sisekorrareeglite ja distsipliini olulisust. „Meil on need paigas,” kinnitab ta ning lisab samas, et inimesi ei tohi siiski reeglitega lämmatada, sest nende pimesi järgimine võib viia hullemate tulemusteni. „Määrav on inimeste teadlikkus,” ütleb ta. Ühe olulise väärtusena ohutusalases tegevuses toob Puust esile info usaldusliku liikumise. „Selleks tuleb luua toetamisele, mitte süüdlase otsimisele suunatud õhkkond. Olulist rolli mängivad siin ka töökeskkonnaspetsialistid, kes täidavad omamoodi katalüsaatori rolli juhtkonna ja töötajate vahel,” ütleb ta. Tasub kiigata Põhjamaade töökultuuri Küsimusele, kas ABB-s on saavutatud juba kõik võimalik, vastab Puust, et ta pole kohanud tööstusettevõttes tegutsevat juhti, kes oleks väitnud, et nad on saavutanud ohutuses maksimumi. „See oleks sama, mis väita, et oleme

ABB tootmine.

oma arengu absoluutses tipus. See oleks võimalik vaid surevas organisatsioonis. Alati on võimalik kuhugi areneda. Küll aga võib jõuda teatud valdkondades praktilise väärtuse murdepunktini, mille edasiarendamine võib olla lõpptulemusele küsitava mõjuga.” Näiteks võib tema sõnul panustada palju füüsilise töökeskkonna loomisesse, kuid kui inimeste käitumine ei ole ohuteadlik, leiavad õnnetused ikkagi aset. „Arvestades meie ohutuskultuuri pärandit, on sel alal veel vähemalt põlvkonna jagu tööd ära teha. Kõhkluste

puhul tasub kiigata Põhjamaade tööohutuskultuuri,” soovitab ta. Puust ei taha võrrelda ABB tööohutusnõudmiste määra teiste sarnaste ettevõtetega, sest peab seda libedale teele minekuks. „Ettevõtete operatsioonid, töökorraldus ja mõõtmise alused on erinevad. Üldse tuleb kõikvõimalike ohutusalase mõõtmisega seotud tegevustega olla äärmiselt ettevaatlik, sest need võivad esile kutsuda eeldatule hoopis vastupidiseid reaktsioone,” arvab ta. Puusti meelest peaks pigem pöörama tähelepanu parimate praktikate rakendamisele ning nendest õppimisele.

ABB-s töötas 1992. aasta lõpus sada korda vähem töötajaid kui täna, vahepealsetel aastatel on juurde ehitatud neli tehast ja laiendatud oluliselt kõiki tegevusvaldkondi. See tähendab, et pidevalt on juurde tulnud nii tööd, töökäsi kui ka ohtusid. „Kui antud kontekstis üldse võrrelda, siis mõistlikum on seda teha vast iseendaga erinevate aastate lõikes,“ märgib ta. „Adekvaatse võrdluse saamiseks arvutame juhtunud tööõnnetuste arvu suhtena töötundidesse ning see trend on meil olnud pidevas languses. Seega on pingutus ja süsteemne töö end ära tasunud.”

•• ABB Grupp on maailma juhtiv energeetika- ja automaatikatehnoloogiaettevõte, kes annab tööd ligi 145 000 inimesele umbes sajas riigis ning kellel on liidripositsioon enamikus ärivaldkondades, kus tegutsetakse. •• Eestis tegutseb ABB 1992. aastast, firma juht on algusest peale olnud Bo Henriksson. •• ABB on pälvinud neli korda (2007, 2009, 2011) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse aasta

välisinvestori auhinna ja korra (2008) Eesti parimale ettevõttele määratava ettevõtluse auhinna. Mullu teeniti Eesti rohelise majanduse edendaja auhind taastuvenergia kasutamise eest tootmistegevuses ja keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise eest ärijuhtimises; kõige koolitussõbralikuma organisatsiooni auhind; vastutustundliku ettevõtluse indeksi kvaliteedimärgis sotsiaalselt

vastutustundlike põhimõtete rakendamise eest ning Tööinspektsiooni töökeskkonna parima praktika auhind ohuolukordadest teavitamise süsteemi juurutamise eest. •• Ettevõte on üks Eesti hinnatumaid tööandjaid ning selle tööjõukulud ühe töötaja kohta on tööstusettevõtete hulgas ühed suuremad. Tihe koostöö toimub kõrgkoolidega, eriti Tallinna Tehnikaülikooliga.


5

www.ti.ee

Ehitus nõuab tööohutusnõuete järgimist Foto: Andres Jõgiste

Kõrgelt kukkumine on siiamaani kõige sagedasem õnnetusjuhtumite põhjus ehituses. Signe Kalberg

E

uroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri andmetel on ehitamine riskantne tegevusala, sest ehitustöödel saab surma ligi 13 inimest 100 000 töötaja kohta. Kõigi sektorite keskmine näitaja on viis hukkunut 100 000 töötaja kohta. Ehitustööl tekib töötajatel ka mitmesuguseid terviseprobleeme alates asbestoosist kuni seljavaluni, käte ja käsivarte vibratsioonisündroomist kuni tsemendipõletusteni. Tööinspektoril läheb piltlikult öeldes hari punaseks siis, kui ta näeb ehitust, kus piireteta tellingutel turnivad töömehed või kus ei kanta nõutud isikukaitsevahendeid. „Ühe nädala jooksul nägin neljas kohas, kus töömees lõikas ketaslõikuriga õõnesplokke või tänavakive ilma kaitseprillide, hingamismaski ja kõrvaklappideta. Kõrval seisid aga teised töölised, kes samuti hingasid sisse tervisele ohtlikku tolmu ning kelle kõrvu jõudis kuulmisele ohtlik müra,” kirjeldab nähtut tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni tööinspektor Andres Jõgiste. Tööinspektori ülesanne on kontrollida ehitusobjekte, mis tähendab nii üleriigilisi sihtkontrolle, etteteatatud ja vajaduse korral ka etteteatamata objektikülastusi. Üleriigiline ehituste sihtkontroll toimus esmakordselt mullu, nii kevadel kui ka sügisel. „Suurtel ehitusobjektidel, kus töid teostab teada-tuntud suur ehitusfirma,

on tööohutusega kord majas,” kiidab inspektor, kes ligi neli aastat on ehitusplatse kontrollinud. Selle aja jooksul on suurehitajate poolelt olukord aina paranenud, kuid nuriseda võib jätkuvalt alltöövõtjate ja väikeste ehitusfirmade üle. Jõgiste sõnul püütakse kõrvale hiilida ohutusnõuetest, mis väikeehitajale tähendab alati lisakulusid. Tihti eiratakse nõuet varustada ehitajad tööriietuse ja isikukaitsevahenditega siis, kui palgatud on hooajatöötajad või nad on tööl mitteametlikult. Jõgiste sõnul ei saa isikukaitsevahendite mittekasutamises alati ka tööandjat süüdistada, kuna vahel on ka ehitusmees ise põikpäiselt keeldunud nende kasutamisest. Ometi peaks enda tervise kaitsmine olema elementaarne. Saagimisel või ketaslõikuriga lõikamisel peaks alati silmade kaitseks olema ees prillid, kõrvade kaitseks kas kõrvatropid või- klapid, tolmuse töö korral ka hingamise kaitseks mask. Betoneerimisel peavad käes olema spetsiaalsed kindad, sest tavalistest söövitab betoon läbi. Kui tööandja on töötajale väljastanud isikukaitsevahendid, aga ta neid ei kasuta, võib tööinspektor alustada väärteomenetlust, mis üldjuhul päädib trahviga. Maksimaalne trahvisumma füüsilisele isikule ehk siis ohutusnõuetele vilistavale töötajale on kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot. Kui ohutusnõudeid on rikkunud juriidiline isik, võib tema trahvisumma ulatuda kuni 2600 euroni. Jõgiste sõnul pole maksimumsummat trahvi veel

elule ohtliku töö tegemine 33 ehitusplatsil. Ligi kolmandik kontrolle tehakse aga linnakodanike vihjete peale, kes on üsnagi teadlikud ja hoolsad jälgima, mida ehitusmees seljas kannab, kas ta kasutab katusel turnides tur va ra k meid ja -köit ning milline on ehitusplatsi korrasolek. „Omaette lugu on dokumentatsiooniga, millega on probleeme just väikestel ehitusettevõtetel,” ütleb Jõgiste. Ehitusplatsil küsib tööinspektor näha tööohutuse plaani ja iganädalaste üldkontrollide akte. Ehitusettevõtja ülesanne on tagada, et enne ehituse alustamist

koostatakse tööohutuse plaan, mis peab sisaldama abinõusid ehitustööde ohutu korralduse kohta, milles sisalduvad ka nõuded liiklejate ohutuse tagamiseks ehitusplatsil ja naabruses. Ehitusplatsi välispiir peab olema märgistatud selgesti ja arusaadavalt või piirestatud. Samuti vaadatakse, kas tõsteseadmed on nõuetekohaselt paigaldatud ja pädevate isikute poolt kontrollitud. Nii näiteks peab olema ette näidata ka tellingute monteerimis- ja demonteerimisplaan. Ja mõistagi peavad olema töötajad juhendatud tehtava töö ja kasutatava töövahendi tööohutusnõuetest ning see ka kirjalikult vormistatud.

Tähtsamad ohutegurid ja riskid

olnud vajadust teha, kuid 2000 euro kanti on pidanud mõni ehitusettevõte oma rahakotti tühjendama küll. Ohtlike tööde loetelu ehituses

Tihti eiratakse nõuet varustada ehitajad tööriietuse ja isikukaitsevahenditega siis, kui palgatud on hooajatöötajad või nad on tööl mitteametlikult.

on üsna pikk. See tegevusvaldkond nõuab ranget kinnipidamist kehtestatud ohutusnõuetest nii projekteerija kui ka tellija ja tööandja ning töötaja poolt. Ehitise tellija peab teatama ehitustööde alustamisest tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Jõgiste kinnitab, et Tallinnas on tööinspektoritel ülevaade enamikust ehitusobjektidest, kuhu tehakse visiite nii ette teatades kui ka ette teatamata. Vilunud pilk ja kogemused ütlevad tööinspektorile kohe ehk visuaalsel vaatlusel, kas ehitusel on tööohutusega kord majas. Mullu suveperioodil peatati töötaja

Ehitusplatsil võib saada surma, vigastusi või tervisekahjustusi mitmesugustel põhjustel, sealhulgas: •• kõrgustest kukkumine, •• liiklusõnnetus, •• elektrilöök, •• kaevetöödel pinnase alla mattumine, •• kukkuvatelt materjalidelt löögi saamine, •• asbestikiudude sissehingamine, •• selja vigastamine raskete materjalide tõstmisega, •• kokkupuutumine ohtlike ainetega, •• kuulmise halvenemine valju müra tõttu. Allikas: Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuur

Isikukaitsevahendite kasutamine ehitustöödel •• kaitseriietus – asbestitööd; •• hingamise kaitsevahendid – töö asbesti, tolmu ja ohtlike ainetega; •• kaitseprillid või näokaitse – lihvimis- ja lammutustööd, töö naelapüstoliga, tööd, kus esineb oht vigastada silmi või nägu; •• kuulmise kaitsevahendid – töö pneumaatilise puuri või vasaraga, naelapüstoliga, lõikeseadmetega; •• kaitsekiivri kasutamine – kaevu puhastamine, töötamine tellingutel, puude langetamine, lammutustööd; •• kaitsejalanõude kasutamine – lammutustööd, katusetööd jms; •• ohutusrakmed – töö katusel ja tellingutel. Allikas: tööinspektsioon

Tööelu portaal aitab nii tööandjaid kui ka töötajaid Tööelu.ee on eelmisel aastal loodud veebiportaal, mille eesmärk on pakkuda ülevaatlikku, asjatundlikku ja ammendavat teavet töökeskkonna, töösuhete ja töökoha tervisedenduse kohta. Kristel Plangi

P

ortaal on abiliseks nii tööandjale kui ka töötajale, kes tunneb huvi oma õiguste ja kohustuste vastu. Samuti töökeskkonnaga tegelevale spetsialistile, kes vajab teavet valdkonna teenusepakkujatest ja koolitustest, ning praktikandile või tudengile, kes otsib infot töökeskkonna või tööohutuse kohta. Teadlikkuse tõstmise ja info kättesaadavuse kaudu saab ennetada tööeluga seotud probleeme ning muuta töökohti ohutumaks ja tervislikumaks. Tööelu portaali loomise vajalikkuse tingis asjaolu, et Eestis puudus hea ja praktiline infoportaal töösuhete, töökeskkonna ja tervisedenduse teemal ning selle valdkonna teave oli killustatud erinevate asutuste kodulehtede vahel. Tihtipeale tekkis olukord,

kus inimesed ei teadnud, kust vajalikku infot leida või millise asutuse poole pöörduda. Portaali on koondatud nelja asutuse teave Tööinspektsioonilt (töökeskkond, töösuhted), Sotsiaalministeeriumilt (töökeskkond, töösuhted), Tervise Arengu Instituudilt (tervisedendus töökohal) ja Terviseametilt (töötervishoiuteenused), mida igapäevaselt täiendatakse ja edasi arendatakse. Portaalist võib vajaliku info leida mitmel viisil, valides ennast huvitava teema (nt töötasu maksmine, tervisekontroll jne), tegevusala, mille kohta soovite rohkem teavet (nt kontoritöö, reisijate vedu jne), või sisenedes rollipõhiselt (nt olen lapsevanem, töötaja jne). Uudiste rubriigis kajastatakse nii eestimaiseid kui ka välismaiseid uudiseid töökeskkonna, töösuhete ja ter-

taristu võrgustike tegevuseks, foorum, võimlemise erileht ning palju uusi video ja helifaile. Info hakkab olema kättesaadav peale eesti keele ka vene ja inglise keeles, et keskkond oleks võimalikult kasutajasõbralik ja laiale lugejaskonnale arusaadav. Kõigile mugavaks kasutamiseks oleme aga juba praegu lisanud lehele vaegnägija vaate, mis lubab teksti suurendada, et ka nägemispuudega huvilised leiavad soovitud info kiiresti.

Tööportaali pakutav info

visedenduse vallas. Teenusepakkujate alla on kokku koondatud need juriidilised isikud või füüsilisest isikust ettevõtjad, kes Terviseametis on registreeritud Töötervishoiuteenuse osutajana (nt ergonoomiad, tööpsühholoogid

jne). Ürituste all aga leiab infot põnevate ja kasulike koolituste kohta eelnimetatud teemadel. Lisaks võib sealt leida veel uuringuid, praktilisi näiteid, õigusakte, juhendmaterjale ja palju muud vajalikku.

Portaal Tööelu.ee on pidevas muutumises ning sinna lisandub regulaarselt uut teavet. Selle aasta jooksul viiakse portaalis läbi mitmeid arendusi. Lisandumas on probleemilahendused, parimate praktikate andmebaas,

•• töökeskkonna ohutegurid •• töökeskkonna riskianalüüs •• tööõnnetus ja haigestumine •• töökeskkonnategevus ettevõttes •• eritingimustega töötajad •• stress ja vägivald tööl •• tööleping •• töötasu •• töö- ja puhkeaeg •• puhkus •• kollektiivsed töösuhted •• paindlikud töövõimalused jne •• võrdne kohtlemine, võrdsed võimalused •• tervisedendus


6

www.ti.ee

Teavitus- ja kontrollkampaania uute töötajate tööohutuse tõstmiseks Foto: Shutterstock

Tööinspektsioon korraldab tänavu uusi töötajaid värvanud tööandjatele teavitus- ja kontrollikampaania – „Uued töötajad ettevõttes, ehk kuidas uuena töökohal saada vanaks olijaks ja sealjuures ka terveks jääda”. Silja Soon Tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist

S

isuliselt puudutab see kampaania peaaegu kõiki ettevõtteid. Kampaania raames peame uuteks töötajateks inimesi, kelle töötamise aeg ettevõttes on olnud kuni üks aasta. Miks? Sellele küsimusele annab kõige paremini vastuse Tööinspektsiooni poolt möödunud aastal läbi viidud tööõnnetuste põhjuste analüüs. Sealt ilmneb, et üheks levinumaks tööõnnetuse põhjuseks on töötaja puudulik väljaõpe või juhendamine. Umbes 30% kõigist rasketest tööõnnetustest juhtub töötajatega, kelle tööstaaž uue tööandja juures on alla aasta. Kuuekümnel protsendil kõigist 18–24-aastastest

raskesse tööõnnetusse sattunud töötajatest juhtus see esimesel tööaastal. Sellega peaksid kõik tööandjad arvestama. Iga tööõnnetusega kaasneb loomulikult ka selle põhjuste otsimine ja analüüs. Alati peab tööandja uurima tema ettevõttes toimunud tööõnnetusi, kuid harvad ei ole ka juhtumid, kus ka Tööinspektsioon peab ütlema oma arvamuse põhjuste kohta. Nendest uuritud juhtumitest 56%-l on märgitud üheks õnnetuse põhjuseks ebapiisav juhendamine ja väljaõpe. Kahjuks ei ole tööandjad tavaliselt ise nii kriitilised – puudulik juhendamine ja väljaõpe on ühe põhjusena märgitud vaid 13% juhtudest. Kontrolli viivad läbi kõik tööinspektorid, kes korraldavad

Uute töötajate töötervishoiu ja -ohutuse kontrollimine

ettevõtetes töökeskkonnaalast järelevalvet. Antud kampaania järelevalve läbiviimiseks ei tee tööinspektor eraldi sihtkontrolli, vaid see viiakse läbi töökeskkonna kontrollimise ajal, kuid lisatähelepanu on koondatud just uute töötajate olemasolule.

Kontrollimise abivahendiks on välja töötatud hinnanguleht. Täidetud hinnangulehed võimaldavad hiljem analüüsida, mil moel on tagatud uue töötaja saamine kogenud töötajaks, et vältida tööõnnetusi.

Tööinspektor kontrollib: •• Milline on uue töötaja juhendamise ja väljaõppe süsteem. - Kuidas toimub juhendamine ja väljaõpe. - Kas keegi määratakse uuele töötajale juhendajaks. - Kui pikk on töötaja väljaõppele ettenähtav aeg, kas see on piisav vajalike ohutute töövõtete omandamiseks. - Kas ja kuidas saab tööandja ülevaate, et töötaja on vajalikud töövõtted omandanud. - Kas ja millised on kriteeriumid selleks puhuks, kui tööandja otsustab väljaõpet mitte korraldada. Kas tööinspektor on nende põhimõtete/argumentidega nõus. - Milline on ettevõtte ohutuskultuur, kas ja kuidas tutvustatakse seda uuele töötajale. •• Kuidas toimub töötajate esmane tervisekontroll. •• Kas ja kuidas toimub töökoha kujundamine töötajale sobivaks. - Millised töövahendid uus töötaja saab, kas nende väljastamine on

tööandjal läbi mõeldud – millised sobivad, kas arvestatakse töötaja iseärasusi jms. •• Kui töötaja töö näeb ette tööriietuse ja/või isikukaitsevahendite (IKV) kandmist, siis millised on nende väljastamise põhimõtted. •• Kas uus töötaja teab, kes on ettevõttes töökeskkonnavolinik, kas volinik on töötajaga tegelenud jms (jälginud väljaõppe läbiviimist, IKV väljastamist). •• Kaastöötajate reageerimine uue inimese eksimustele. See on oluline just ohutusnõuete järgmisel, et alati tehtaks tööd kõige ohutumal moel. Lisaks kontrollikampaaniale antakse välja ka selleteemaline brošüür, milles keskendutakse kahele olulisele aspektile tööandjatöötaja seisukohalt: töötervishoidtööohutus ning töösuhted. Samuti viiakse läbi 4 teabepäeva, kus samamoodi on rõhuasetus nii töötervishoiul, -ohutusel kui ka töösuhetel.

Tööinspektsiooni koolituste vastu on suur huvi Foto: Tööinspektsioon

Muutmaks meie kõigi tööelu paremaks, korraldab Tööinspektsioon hulgaliselt koolitusi ettevõtete juhtidele ning töökeskkonna eest vastutavatele inimestele. Kuna teemad on ettevõtetele kriitilise kaaluga, täituvad kursused minutitega. Kairi Oja

T

ööinspektsiooni ESF-koolituse koordinaator Marek Männik paneb ettevõtjaile südamele, et igas ettevõttes peab olema määratud töökeskkonnaspetsialist. „See on esmane nõue, ilma milleta me ei saa rääkida seadusejärgsest töötervishoiuja tööohutuse korraldusest ettevõttes,” selgitab Männik. Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiuja tööohutusalaseid ülesandeid. Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid võib täita ka äriühingu juhatuse liige või asutuse juhataja. Töökeskkonnaalaseid koolitusi korraldatakse kahele sihtgrupile. Esimese moodustavad koolitused üle 50 töötajaga ettevõtete töökeskkonnaspetsialistidele. Põhjalik koolitus kestes 120 akadeemilist tundi ehk 9 täispikka päeva. Teine sihtgrupp on alla 50 töötajaga väikeettevõtete esindajad, kelle juhatuse liikmeid või töökeskkonnaspetsialisti kohuseid täitvaid töötajaid koolitatakse väiksemas mahus kolme päeva jooksul (24 akadeemilist tundi).

Tööinspektsiooni teabespetsialist Piret Rosumovski sõnul sisaldavad suurettevõtete spetsialistidele mõeldud koolitused lisaks loengutele ka viit kodutööd ja eksamit. Väikeettevõtete töökesk konnaspetsialistide koolitus lõpeb samuti eksamiga. Mõlemal koolitusel on kohalkäimine ja kodutööde tegemine kohustuslik, samuti tuleb eksam sooritada positiivsele tulemusele, et saada töökeskkonnaspetsialisti sertifikaat õppe läbimise kohta. „Kuna õppuritele esitatavad nõuded on küllaltki ranged, lektorite antav info ja grupitöödega omandatud kogemused põhjalikud, saavad koolituse läbinud laialdased teadmised, mis aitavad neil edasises töös analüüsida ettevõtte olemasolevaid töötingimusi ning teha vajadusel adekvaatseid muudatusi,” räägib Rosumovski. Eriti suur tung on just Tallinnas toimuvatele koolitustele, kuna enamik Eestis ettevõtteid tegutseb pealinnas. Rosumovski sõnul täitusid grupid suurettevõtete töökeskkonnaspetsialisti koolitusele 6 minutiga ja väikeettevõtete töökeskkonnaspetsialisti koolitusele kolme minutiga. Mõlemas grupis oli õppekohti 35 inimesele. Suure nõudluse tõttu

on sinna eriti palju tahtjaid, sest inspektsioon tõhustab kontrolli sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja nõuete täitmise osas. Tööinspektsioon korraldab töösuhete teemalisi infopäevi ka gümnaasiuminoortele, sest just

noored on kõige teadmatumad nii tööohutuse kui ka töösuhete tasandil. Koolitajate leidmiseks korraldatakse igal aastal avalik konkurss, lektorid valib välja töögrupp, kuhu kuulub 7 liiget.

Tevisedendus töökohas pakub paljudele huvi Taimi Elenurm, tööpsühholoog

Tööinspektsiooni koolitus.

ei pääsenudki paljud soovijad koolitusele. Tööinspektsiooni teine suurem koolitusvaldkond on töösuhted. Selleks korraldatud infohommikutel ja teabepäevadel räägivad Tööinspektsiooni juristid töösuhete valdkonna aktuaalsetel teemadel ja vastavad ka küsimustele. Ka sellistele infohommikutele ja teabepäevadele on väga suur tung, millele registreerimiseks täituvad kohad hetkega. Koolitusi viivad Rosumovski sõnul läbi konkursiga valitud lektorid, kes kõik on oma ala tugevad spetsialistid, sh ülikoolide õppejõud, kes on nende teemadega reaalses elus ja praktikas juba kaua tegelenud.

Veel korraldatakse teabepäevi transpordiga tegelevatele ettevõtetele, lektoriteks inspektsiooni peajurist ja Politsei- ja Piirvalveameti esindajad. Käesoleval aastal on teabepäeva teemaks transpordiga tegelevate ettevõtete vastutus sõidukijuhtide tööja puhkeaja nõuete täitmise korraldamisel. Jagatakse infot Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidest, mis sätestavad sõidukijuhtide töö-, sõidu- ja puhkeaja nõudeid ja sellest tulenevalt transpordiettevõtte vastutust seadusest tulenevate nõuete täitmata jätmisel. Samuti tutvustatakse Tööinspektsiooni teostatava järelevalve ja selle läbiviimise põhimõtteid. Iga teabepäeval on kohti sajale huvilisele. Tänavu

Tööinspektsiooni poolt korraldatavatel töökeskkonnaspetsialistide ja väike-ettevõtjate esindajate koolitusel on minu teemadeks tervisedendus töökohal ja psühhosotsiaalsed ohutegurid ehk stressorid töökeskkonnas, mis võivad põhjustada terviseprobleeme ja tööst kurnatust. Tervise hoidmise vastu töökeskkonnas on inimeste huvi viimastel aastatel oluliselt kasvanud: kursustel osalejad on algusaastatega võrreldes rohkem valmis arutama võimalusi enda ja kaastöötajate tervisest hoolimiseks. Kuna tervis on baasressurss ja peamine väärtus inimese elus, mida hoida ja arendada, siis arutletakse ka töö eripära ning seal töötavate inimeste erinevusi arvestavate vahendite ja meetmete üle. Otsitakse seda, mis ei nõua mitte niivõrd suuri rahalisi kulutusi, vaid pigem seda, mida saab ära teha töökorralduse muutmise, heatahtliku ja üksteisest hooliva suhtlemise ja ühistegevuste kaudu. Tööinspektoritelt tahetakse nõu, neilt

oodatakse konsultatsioone, kuidas töökeskkonda paremaks teha; hirm kontrollide ees ja suhtumine „dokumendid on meil korras ja rohkem pole teil õigust nõuda” on hakanud tasapisi vähenema. Majandustegevuse valdkonnad, kus enim töökurnatust põhjustavaid probleeme välja tuuakse on endiselt haridus, teenindus, meditsiin ja transport. Transporditöötajate probleemid, mis sisaldavad terviseriske ja töökurnatust ning sellest tingitud töövõime langust ja tööõnnetuste ohtu on seotud rutiinse töö, vahetustega töö ja kaugtööle omase üksinda töötamisega - näiteks kaubaautojuhtidel, aga mõnel juhul ka ohtlikuks muutuvate klientidega ühistranspordis. Hariduses on probleemiks ülipikad tööpäevad interneti teel lisandunud suhtluskohustuste tõttu ja ülinõudlikud vanemad, kes vahel ootavad, et kool ja lasteaed võtaks enda kanda ka pere funktsioonid laste kasvatamisel ja õpetamisel. Teeninduses ja meditsiinis on probleemiks ootamatud nõuded klientidelt, üha tihenev tööaeg ning suurenev töökoormus.


7

www.ti.ee

Foto: Tööinspektsioon

Kas minna kohtusse või töövaidluskomisjoni?

leiab Tööinspektsiooni kodulehelt www.ti.ee Kaaluge oma otsust hoolikalt Elina Soomets soovitab nii töötajatel kui ka tööandjatel enne avalduse kirjutamist tutvuda kodulehel olevate juhiste ja selgitustega ja n-ö eelnevalt kodutöö ära teha. Tehke esmalt endale korralikult selgeks, mida ma saaksin nõuda ja mida ma selleks tegema pean. Ehala õpetab, et enne avalduse esitamist võiks enne kas telefonitsi või e-kirja teel abi ja nõu küsida Tööinspektsiooni juristidelt. Nemad on pädevad selgitama mitte üksnes töölepinguseadust, vaid ka töövaidluse korral seadusega kehtestatud seonduvaid menetluslikke nõudeid.

Töövaidluskomisjoni eesmärk on motiveerida inimesi oma õiguste eest seisma.

Vilve Torn

taja või tööandja otsusega siiski rahul pole, saab selle 30 päeva jooksul vaidlustada. Töövaidluskomisjonide suurim eelis on see, et suurte kogemustega juristide poole saavad pöörduda nii töötaja kui ka tööandja ilma riigilõivu maksmata. Samuti menetlevad töövaidluskomisjonid võrreldes kohtutega töövaidlusi lihtsustatud menetluse korras. „Seadus kohustab töövaidluskomisjone vaatama töövaidlusavaldusi läbi ühe kuu jooksul – see tähendab üldjuhul väiksemat aja-, närvi-, kuid ka rahakulu,” ütleb Soomets. Kui tööandja või töötaja on otsustanud TVK poole pöörduda, peab ta esitama oma allkirjaga kinnitatud avalduse. Pä rast ava lduse laekumist otsustab TVK, kas ta võtab asja menetleda. Kui TVK alustab

1

996. aastal loodi Eestisse esimesed töövaidluskomisjonid (TVK) ja praegu on neid üle riigi kokku kümme. Tööinspektsiooni töösuhete osakonna peajurist Elina Soomets tõdeb, et 17 aastat on praktikas üsna pikk aeg ja elu näitab, et nõudlus töövaidluskomisjonide järele ei kao kuskile. Pigem vastupidi – vaidlusi ja konflikte on palju. Möödunud aastal esitati töövaidluskomisjonidele kokku 2983 töövaidlusavaldust, toob Soomets näite ja lisab, et töövaidluste lahendamisel lähtub TVK erapooletuse põhimõttest. „Me ei ole mitte ühegi vaidluse puhul kellegi poole kaldu.” Tasub teada sedagi, et töövaidluskomisjoni otsus on sama suure juriidilise jõuga nagu kohtuotsus. Kui töö-

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna peajurist Elina Soomets.

menetlust, siis saadab ta mõlemale osapoolele kutse tulla töövaidluskomisjoni istungile“. Töövaidlus vaadatakse läbi ning lahendatakse töötaja ja tööandja või nende esindajate juuresolekul. Töötaja ja tööandja võivad oma esindajaks valida ka isiku, kellel ei ole juriidilist haridust. Tööinspektsiooni töösuhete osakonna peajurist Kairit Ehala ütleb, et alati tasub avaldusele juurde lisada nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldus, millega

nõuet põhjendatakse, samuti nõude õiguslik alus. Et oma ütlusi ja nõudeid peab põhjendama, tuleb selleks välja tuua dokumentaalselt kinnitust leidvad asjaolud (tööleping, töötaja ja tööandja omavahelised kokkulepped või kirjavahetus jms) või viited muudele tõenditele ja tunnistajatele. Avalduse koostamise vormi, töötaja ja tööandja võimalike nõuete näidisloetelu ja nõude aluseks olevate asjaolude kirjutamise soovitused

Vahel tuleks korralikult läbi mõelda seegi, kas iga töövaidlusega on üldse mõtet töövaidluskomisjoni poole pöörduda. See kehtib näiteks juhtudel, kus tööandja makstavad hüvitised ja kompensatsioonid ületavad selle summa, mille Töövaidluskomisjon oma otsusega väljamaksmiseks määrab. Samuti jõuavad osapooled vahel ise rahuldava kompromissini ja leiavad, et vaidlus vaidluse pärast küll mõistlik ei ole. Kindlasti ei tohiks aga töötaja ja tööandja avaldust tagasi võtta suusõnalise lubaduse peale asjad rahumeelselt korda ajada. Elu näitab, et sellised lubadused ei pea vett, kuid teist korda enam samasisulist avaldust esitada ei saa.

Mis saab aga siis, kui töötaja ei julge TVK poole pöörduda põhjusel, et Eesti on nii väike? Kes pärast n-ö kraakleja mainega tülikat töötajat üldse ametisse tahab? Elina Soomets tunnistab probleemi ja ütleb, et neid tööandjaid on küll, kes on oma töötajale otsesõnu öelnud – kui selle tee ette võtad, siis tööd sa enam ei leia. Samas paneb Soomets töötajatele südamele, et TVK-le lasub piiratud juurdepääsuga teabe hoidmise kohustus ja selleks on ka töötajate nimed. Kui selline teave tööturul lekib, on tööandja seadust rikkunud. Sellisel juhul on töötajal võimalus pöörduda andmekaitseinspektsiooni, kuid ka siin on tõendid olulised. Ehala soovib julgustada ka kõiki neid oma õiguste eest rohkem seisma, kes tunnevad, et neid kasutatakse tööalaselt ära või diskrimineeritakse.

Nõude esitamise tähtaeg •• Üldine nõude esitamise tähtaeg on neli kuud. •• Töölepingu ülesütlemise vaidlustamise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. •• Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat. NB! Rahalist nõuet, mille summa ületab 10 000 eurot, töövaidluskomisjon ei lahenda. Nii suure nõude puhul tuleks pöörduda kohtusse.

Vastus: ISIKUKAITSEVAHENDID ... et contra

(Tööinspektsiooni) ootamatu kontrollkäik

Alpus Pühapäev

...-mail

Tööruum olgu ..., aga mitte palav ...-kiosk

Hapnik


8

www.ti.ee

KVALITEETSED TAMREXI TOOTED MÕISTLIKU HINNAGA!

AVASIME 29. APRILLIL UUE KAUPLUSE PAIDES Pikk tn 2

Hi-Vis tööjakk kaitseprillid

päikseprillid hall tööjakk

art TU54602

art 670-1804

18.- €

59.- €

töökindad art 44-386

art 675-6618 (kollane) art 675-5518 (oranž)

hall poolkombe

72.- €

art TU54600

12.- €

art 672-1804

74.- €

Hi-Vis kindad

töökindad

art 44-387

art 44-3626

16.50 €

must tööjakk art 673-0404

2.90 €

62.- €

12.90 € Hi-Vis tööpüksid

hallid tööpüksid

art 676-6618 (kollane)

art 671-1804

art 675-5518 (oranž)

56.- €

62.- €

mustad tööpüksid art 674-0404

turvakingad

58.- €

art B118T

75.- € Tamrexi tooteid iseloomustavad hea materjalide valik, toodete kasutusmugavus, funktsionaalsus, nutikus ja orienteeritus detaili dele. Mõistliku hinna ja kõrge kvaliteedi taga on aastatepikkune pühendumine kliendi vajaduste kaardistamisele ja parimate lahenduste leidmisele. Tamrexi oma tootesarjast leiab head hinda ja kvaliteeti hindav klient töökindad, tööriided ja tööjalanõud, aga ka mitmed isikukaitsevahendid, suitsuandurid, efektiivsed tulekustutid, tuletekid, esmaabikomplektid jpm. Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 31.08.2013 või kuni kaupa jätkub!

TAMREX OHUTUSE OÜ

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

TARTU Aardla 114, Ringtee 37a

PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

Töökeskkonna Haldus OÜ Küüdorfi Töötervishoid www.tkhaldus.ee Töötervishoiuteenused: - tervisekontroll - riskianalüüs ja töökeskkonna audit - töökeskkonnaspetsialisti teenus Koolitused: Tööohutus- ja töötervishoiukoolitused Esmaabikoolitus Tuleohutuse koolitused Troppija ja telfrikäitleja koolitus Tõstukijuhi koolitus Asbestikoolitus Ehitusplatsikoordinaatori koolitus Töökeskkonna Haldus OÜ Marja 9 10617 Tallinn tel 654 1050 GSM 553 2238 info@tkhaldus.ee

Küüdorfi Töötervishoid Ehitajate tee 137 13517 Tallinn tel/fax 661 6812 GSM 5880 5161 registratuur@tkhaldus.ee

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Tallinna mnt 19c

HAAPSALU Ehitajate tee 2a

PAIDE Pikk 2

• Töötervishoid ja tööohutus • Esmaabi • Laadurijuht (tõstuk, laadur, virnastaja, käru) • Tellingutel töötamine ja nende paigaldus • Ekskavaatorijuht • Troppija • Kraanajuht (liikurnool-, sild-, pukk-, tornkraana) • Kraanade kasutamise järelevaataja • Hüdro- ja teleskooptõstuki juht • Hüdro ja korvtõstuki kasutamise järelevaataja • Ehitusplatsi koordinaator • Liikurpuurmasina juht • Metsaraietööline • Tuleohutus • Toiduhügieen • Elektriku alg- ja täiendusõpe • Elektriohutus • Keevitaja alg- ja täiendusõpe koos atesteerimisega • Katlakäitaja • Soojussõlme hooldaja • Kaablipaigaldaja

Kursuste toimumisaegu vaadake kodulehelt www.e-katedraal.ee

Teie soovil korraldame kursusi ka ettevõttes kohapeal E-Katedraal Koolituskeskus OÜ Mustamäe tee 5, 10616 Tallinn tel 656 1277; mob 5 646 0866; faks 656 5509 info@e-katedraal.ee www.e-katedraal.ee


Tööinspektsiooni erileht "Tööelu"