Page 1

AVATUD ÜLIKOOL KOOLITUSKESKUSE Uued!

KOOLITUSED 2014


Hea koostöö- partner! Tallinna Ülikoolist on kujunenud Eesti üks suuremaid täienduskoolitusi korraldav organisatsioon, kus aastas õpib kokku üle 15 000 täiskasvanud õppija. Koostöös akadeemiliste üksustega on avatud ülikool loonud parimad enesetäiendamise võimalused nii üksikisikutele kui organisatsioonidele tervikuna. 2014. aasta koolituspakkumisest leiate võimalusi , mis aitavad toetada nii üksikisiku, meeskonna kui ka kogu organisatsiooni arengut. Seniste õppijate ja koostööpartnerite tagasiside põhjal oleme loonud mitmeid uusi kursuseid ja koolitusi.

Koolituspakkumisest leiate järgmised koolitusvaldkonnad: ќќJuhtimine ќќKommunikatsioon ќќKultuur ќќPersonaliarendus ќќTöö- ja ametioskused, informaatika ќќÕigus

Oleme valmis koostöös tellijaga viima läbi: ќќarenguprogramme, täienduskoolitusi, individuaalset õpet Teadmiste ja oskuste kinnistamiseks kasutame oma koolitustel erinevaid metoodikaid ning leiame kliendile sobivaima õppimisviisi. Meie koolitajateks, superviisoriteks ja arendustegevuste läbiviijateks on Tallinna Ülikooli õppejõud ja oma ala eksperdid. Koolituse kvaliteedi ja eesmärgipärasuse tagamiseks täpsustame Teie vajadusi, leiame sobivad partnerid, töötame välja vajadustele ja kokkulepetele vastava pakkumise. Koolitusjuhid tagavad koolituste kõrgetasemelise korralduse. Nende vastutada on õppematerjalide ja õpimappide koostamine, toitlustamise/majutuse/koolitusruumide broneerimine, tagasiside kogumine ja kokkuvõtete koostamine. Huvitavaid koostööprojekte soovides Avatud ülikooli koolituskeskus

2

www.tlu.ee/koolituskeskus


www.tlu.ee/juhtimine

Juhtimise koolitusvaldkond Meeskonnajuhtimise koolitus “Toimiv meeskond“

TÄPSEM INFO: Ann Elgula Koolitusjuht 6199 511, 514 63 85 ann.elgula@tlu.ee

Koolituse eesmärk on luua võimalused meeskonnajuhtimise oskuste arendamiseks. Eesmärgi saavutamiseks antakse ülevaade erinevatest meeskonnajuhtimise teoreetilistest lähtekohtadest, tuuakse praktilisi näiteid ning käsitletakse osalejate isiklikke kogemusi.

Käsitletavad teemad: ќќ Meeskonna loomine. ќќ Meeskonna rollid, normid ja hoiakud. ќќ Grupikäitumise erinevad aspektid- sotsiaalne looderdamine ja soodustamine, loovus ja grupimõtlemine. ќќ Kommunikatsioon. ќќ Motivatsioon. ќќ Eestvedamine ja juhtimine. ќќ Isikliku kogemuse analüüs. Koolituse maht: 12 akadeemilist tundi või kokkuleppel Koolitaja: Ott Alemaa, MA on Tallinna Ülikooli turundusja kommunikatsiooniosakonna partnerlussuhete spetsialist ja õppejõud. Ta on eelnevalt töötanud Postiteenuste divisjoni teenuste ja ärimüügi osakonna juhatajana ettevõttes Eesti Post, juhtides äriklientide müüki ja teenusearendusi. Koolitusgrupi suurus: kuni 16 inimest

3

www.tlu.ee/koolituskeskus


Kvaliteedijuhtimine organisatsioonis

Virtuaalsete meeskondade juhtimine

Koolituse eesmärk on organisatsiooni jaoks sobiva kvaliteedikäsituse määratlemine koostöös organisatsiooni liikmetega ning sellest lähtuvalt olemasolevate protseduuride analüüsimine ja täiendamine.

Koolituse eesmärk on anda ülevaade virtuaalses meeskonnas töötamise eripäradest, virtuaalsetes meeskondades töötamisega seotud probleemidest ja võimalikest lahendustest.

Käsitletavad teemad:

Käsitletavad teemad:

ќќ Erinevad vaated kvaliteedile. ќќ Kvaliteedijuhtimine kui juhtimissüsteemi osa. ќќ Kvaliteedimudelid ja –standardid. ќќ Organisatsiooni missioon, visioon ja strateegia(d) ning nende seosed kvaliteediga. Kvaliteedikultuur. ќќ Kvaliteedi määratlemine ja kavandamine organisatsioonis. ќќ Erinevad kvaliteedihindamise- ja kontrollimise mehhanismid. ќќ Kvaliteedikontroll vs kvaliteedi parendamine.

ќќ Virtuaalse meeskonna eripärad. ќќ Juhtimine versus virtuaalne juhtimine. ќќ Virtuaalne koostöö. ќќ Virtuaalse meeskonna juhi rollid. ќќ Virtuaalse meeskonna liikmete valik. ќќ Meeskonna kujundamise eripärad virtuaalse koostöö korral. ќќ Meeskonna liikmete arendamine. ќќ Tööülesannete kirjeldamise eripärad. ќќ Infovahetuse organiseerimine. ќќ Tegevuste koordineerimine.

Koolituse maht: 6 akadeemilist tundi või kokkuleppel Koolitaja: Kätlin Vanari, Tallinna Ülikooli kvaliteedijuht

Koolituse maht: 8 akadeemilist tundi või kokkuleppel

Koolitusgrupi suurus: kuni 16 inimest

Koolitaja: Algis Perens, MBA Ärijuhtimise magister, ärikoolitus ja – konsultatsioonifirma Helvetia Balti Partnerite OÜ juhatuse esimees, turunduse ja projektijuhtimise konsultant ja õppejõud, Tallinna Ülikooli avatud ülikooli külalislektor ning mitmete juhtimisalaste (projektijuhtimine, strateegiline juhtimine, turundus) õpikute autor. Viinud läbi koolitusi erinevatele organisatsioonidele strateegilise juhtimise, juhtimisoskuste, projekti- ja protsessijuhtimine ning turunduse valdkonnas. Koolitusgrupi suurus: kuni 16 inimest või kokkuleppel

4

www.tlu.ee/koolituskeskus


Kaasav juhtimine ja organisatsiooni areng

Juhtimisalane supervisioon

Koolituse eesmärk on aidata osalejatel leida kaasavaid viise inimeste kokkutoomiseks, õppimiseks ning loovate lahenduste leidmiseks toetades seeläbi organisatsiooni arengut.

Supervisiooni eesmärgiks on toetada inimese või organisatsiooni professionaalset arengut eesmärgiga näha alternatiivseid lahenduskäike ning saada teadlikuks oma tegelikest ressurssidest.

Peale koolitust osalenu:

Supervisioon tegeleb juhtimislaste probleemide analüüsimisega, on lahenduskeskne süstemaatiline nõustamis- ja tagasisideprotsess.

ќќ saab põhjaliku ülevaate erinevatest kaasamistehnikatest ning oskab neid rakendada ќќ oskab rakendada erinevaid inimeste kaasamise viise õppimiseks ning loovate lahenduste leidmiseks ќќ on analüüsinud ennast kui kaasavat juhti

Supervisioon võimaldab:

Koolituse lähtekoht Juhiks olemine ei ole seotud staatuse või positsiooniga, vaid pigem mõtteviisiga olla vastutav oma elu eest nii era- kui tööelus. Juhiks ei sünnita (kuigi on olemas sünnipärased eeldused selleks) vaid kasvatakse ja arenetakse õppimise, kogemise ja kogemuste kaudu. Üks võimalikke viise juhtide arendamiseks võiks olla kaasava juhtimispraktika kultiveerimine organisatsioonides, meeskondades, aga kogukondades laiemalt. Kaasav juhtimine on erinevate isiklike praktikate ja põhimõtete kogum, tööriistade ja meetodite varamu ning loob eeldused innovatsiooni tekkele. Koolituse sisu: I koolituspäev: kaasamine kui juhtimispraktika II koolituspäev: kaasamise praktilised tööriistad III koolituspäev: kaasamise väärtus, supervisioon

ќќ leida uusi ja innovatiivseid lahendusi ja arenguideid ќќ saada edasiliikumiseks motiveeriv impulss ќќ leida uusi lahendusi keerukates tööalastes olukordades ќќ tajuda objektiivsemalt uusi arenguperspektiive ќќ sõnastada ühiselt strateegilised tegevussuunad ќќ suurendada selgust olukordadest ja probleemidest ќќ mõista õnnestumiste ja ebaõnnestumiste tagamaid ja põhjusi ќќ arendada teenuseid ja tooteid läbi sünergia ja loovuse avaldumise ќќ suurendada personali motivatsiooni, paindlikkust ja töökorralduse efektiivsust ќќ parandada infoliikumist ja kommunikatsiooni ќќ realiseerida eesmärgipärasemalt ja tõhusamalt ühiseid ressursse ќќ mõista, inspireerida, tunda rõõmu ja maandada stressi ќќ suurendada meeskonna ühtsust, vastastikust toetust ja võtmetegevuste teostamise tõenäosust

Koolituse maht: 2 EAP, koolituse kestvus on 3 koolituspäeva

Koolituse maht: 6 – 8 akadeemilist tundi Superviisor: Katrin Aava, PhD, Tallinna Ülikooli kommunikatsioonieriala lektor. Raamatute “Veenmiskunst” ja “Kõnekunst” autor, Eesti Väitlusseltsi liige, suhtlemistreener ja superviisor.

Koolitaja: Piret Jeedas, MA Piret Jeedas, (MTÜ Ruumiloojad) on aktiivne kaasajate võrgustiku Art of Hosting liige. Juhtimistarkust kogunud maailma juhtivatelt mõtlejatelt nagu Peter Senge, Otto Scharmer, Juanita Brown, Adam Kahane isiklikult. Omades andragoogilist väljaõpet püüab kujundada täiskasvanud õppija igakülgset arengut toetava koolitusprogrammi. Oli üks Minu Eesti Mõttetalgute koolitustoimkonna eestvedajatest.

Koolitusgrupi suurus: kuni 15 inimest või kokkuleppel

TÄPSEM INFO: Ann Elgula Koolitusjuht 6199 511, 514 63 85 ann.elgula@tlu.ee

Koolitusgrupi suurus: kuni 16 inimest või kokkuleppel

5

www.tlu.ee/koolituskeskus


www.tlu.ee/kommunikatsioon

Kommunikatsiooni koolitusvaldkond Suhtlemine meediaga: intervjuu televisioonis ja raadios

Koolituse eesmärk on saada ülevaade meediasuhtluse peamistest põhimõtetest, arendada oskusi suhtlemiseks meediaga ja omandada intervjuu andmise praktiline kogemus.

Käsitletavad teemad:

TÄPSEM INFO: Elina Tahvel Koolitusjuht 5090 216 elina.tahvel@tlu.ee

ќќ Ülevaade meediasuhtluse peamistest põhimõtetest ja tüüpilistest vigadest ќќ Intervjuu kui rollimäng ќќ Ajas piiratud intervjuu ќќ Ajas piiramata intervjuu ќќ Hirmud meediasuhtluses ќќ Uudisajakirjanduse suundumused ќќ Mõttekontuurid ќќ Oma sõnumi edastamine ќќ Mitteverbaalsed faktorid ќќ Eesti avalikkuse eripärad ќќ Ajakirjanduse kolm mõõdet ќќ Info roll kriisiolukordades ќќ Praktilised soovitused intervjuuks ќќ Intervjuu. Salvestus ja analüüs. Praktilised soovitused Koolituse maht: kokkuleppel Koolitaja: Indrek Treufeldt, PhD Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli teleajakirjanduse lektor, Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik. Töötanud nii Eesti Raadios kui Eesti Televisioonis, ETV Brüsseli korrespondent (aastatel 2002-2007). Koolitusgrupi suurus: kokkuleppel

6

www.tlu.ee/koolituskeskus


Kirjalik kommunikatsioon: ladus eneseväljendus ja korrektne eesti keel

Veebitekstid: loomine, keelekasutus, stiil ja sagedasemad vead Koolituse eesmärk on omandada oskused hea eesmärgipärase veebiteksti loomiseks, õppida vältima teksti ülesehituse, lausestuse, stiili ja õigekirjaga seotud probleeme.

Koolituse eesmärk on värskendada juba olemasolevaid õigekirjaalaseid teadmisi, saada ülevaade sagedasematest praeguse aja keeleprobleemidest, veaohtlikest valdkondadest, võõrmõjudest, lausestusraskustest ning arendada sisuka ja ladusa eestikeelse teksti kirjutamise oskust.

Käsitletavad teemad: ќќ Veebitekstidest üldiselt: pikkus, ülesehitus, sagedasemad vajakajäämised ќќ Veebtekstide keelest: lause pikkus, sagedasemad lausestusprobleemid ќќ Sõnakasutus ja stiil: sõnakasutusvead, kange ja kantseliitliku sõnastuse vältimise võimalused ќќ Veebitekstides esinevad sagedasemad õigekirjaprobleemid: numbrite ja lühendite kirjutamine, komakasutus

Käsitletavad teemad: ќќ Sissejuhatavalt eesti keele üldistest probleemidest. ќќ Uuemad reeglimuutused. ќќ Eesti keele õigekirja probleemkohti I: kas kirjutada suure või väikese algustähega. ќќ Eesti keele õigekirja probleemkohti II, kuidas kirjutada põhija järgarve ning lühendeid, lausestusprobleeme ehk millest tekivad lausestusraskused: lause pikkus, üleliigsed minevormid ehk komahirm, võõrmõjud, kantseliit, sõnajärg ja teatestruktuur. ќќ Stiiliproblemaatika: liigne keeleline peenutsemine, sõnavalik: tsitaatsõnad-võõrsõnad-omasõnad, stampsõnad, sõnakasutusvead. ќќ Keeleline viisakus: info hulk ja loetavus, info paigutamine teates, viisakad vormid ja sõnad. Keelekasutus eri tüüpi tekstides: meilikirjade tüüpilisi õigekirjaprobleeme. Näiteteksti analüüs. Kokkuvõte koolitusest

Pakume võimalust analüüsida sisekoolitusel teie organisatsiooni veebitekste. Koolituse maht: 4 akadeemilist tundi või kokkuleppel Koolitaja: Reili Argus, PhD Tallinna Ülikooli eesti keele professor, filosoofiadoktor eesti keele alal, Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige Koolitusgrupi suurus: kokkuleppel

Pakume võimalust analüüsida sisekoolitusel organisatsiooni töötajate koostatud erinevaid kirjalikke tekste. Koolituse maht: 8 akadeemilist tundi või kokkuleppel Koolitaja: Reili Argus, PhD Tallinna Ülikooli eesti keele professor, filosoofiadoktor eesti keele alal, Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige Koolitusgrupi suurus: kokkuleppel

7

www.tlu.ee/koolituskeskus


Avalik esinemine, kõne ja hääle treening Koolituse eesmärk on anda ülevaade avaliku esinemise põhitõdedest ja treenida koolitusel osalejaid erinevatele inimrühmadele edastama oma sõnumit selgelt ja mõjusalt. Kõne ja hääle treeningu eesmärk on õpetada tunnetama häält kui instrumenti - anda ülevaade kõneaparaadi töö iseärasustest, korrigeerida kõnehingamist, osundada võimalikele kõnehälvetele.

Käsitletavad teemad:

Kõne ja hääle treening

ќќ Selge ja mõjusa sõnumi koostamine. Kuidas oma sõnumi mõjujõudusuurendada ќќ Milline on sõnumi esitaja usaldusväärne kuvand ќќ Kontakt auditooriumiga: kuidas saada ja hoida auditooriumi tähelepanu ќќ Esmamulje mõju ќќ Avaliku esinemise eesmärgid. Ettevalmistus esinemiseks. ќќ Kõne/ettekande koostamise põhimõtted: sissejuhatus, sisu, lõpetamine. Usutavus, veenvus. ќќ Suhtlemismärgid: kõne- ja häälemärgid, kehakeelemärgid, näomärgid. ќќ Küsimuste ja emotsionaalsete rünnakutega toimetulek, enesekindlus esinemisel. ќќ Esinemispinge leevendamine. Tehnikad ja harjutused esinemispingega toimetulekuks. ќќ Videotreening, analüüs. Praktilised soovitused edaspidiseks

ќќ Kõneaparatuuri töö olemus ќќ Kõnehingamise alused, praktilised hingamisharjutused ќќ Tutvumine resonaatorsüsteemiga. Hääle hügieen ќќ Artikulatsiooniaparatuuri olemus, häälikute korrektne moodustamine, praktilised diktsiooniharjutused ќќ Nõuded mikrofonikasutusele. Töö konkreetse kõnetekstiga Treeningul korrigeeritakse esineja kõne- ja häälemärke, kehakeelt, esinemispingeid, hingamist, hääleresonaatoreid, häälduspuhtust. Pakume ka avaliku esinemise individuaalnõustamist. Koolituse maht: 14 akadeemilist tundi või kokkuleppel Koolitajad: Katrin Aava, PhD Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni magistriõppekava õppejõud, doktor, raamatute “Veenmiskunst” ja “Kõnekunst” autor Härmo Saarm, MA Tallinna Ülikooli kauaaegne õppejõud, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli lektor, psühholoog Toomas Lõhmuste, MA Tallinna Ülikooli kõnetehnika õppejõud, Eesti Rahvusringhäälingu Raadioteatri juhataja Koolitusgrupi suurus: kuni 12 osalejat või kokkuleppel

8

www.tlu.ee/koolituskeskus


Müügikirja ülesehitus ja keeleprobleemid

artiklikirjutamise aBC Koolituse eesmärk on arendada praktilist artiklite kirjutamise oskust.

Koolituse eesmärk on õppida tundma ja rakendama keeleliselt korrektse, liigse sõnavahuta ning loogilise ülesehitusega müügikirja koostamise võtteid.

Käsitletavad teemad: ќ ќ ќ ќ ќ ќ ќ ќ ќ ќ

Käsitletavad teemad: ќ ќ ќ ќ ќ

Tähelepanu haaramine ehk esimesed viis sekundit. Info hulk meilikirjas. Müügikirja ülesehitus. Ootused meilikirja vormistusele, keeleline viisakus. Müügikirjade sagedasemad keeleprobleemid: numbrite kirjutamine, ќ komavead, sõnakasutusvead, liigselt kantseliitlik väljendusviis ja sõnavaht.

Suhtlemine avalikkusega: miks ja kuidas? Kirjalike kodutööde analüüs Fookus: põhiteema määratlemine Argumentatsioon Artikli kompositsioon Artikli alustamine ja lõpetamine Pealkiri Arvamusartikli kirjutamine grupitööna etteantud teksti alusel Tööde analüüs Praktilised soovitused edaspidiseks

Koolituse eeltöö: osalejad kirjutavad iseseisva tööna artikli etteantud teemal.

Pakume võimalust analüüsida tellija organisatsiooni erinevaid müügikirju.

Koolituse maht: 8 akadeemilist tundi või kokkuleppel

Koolituse maht: kokkuleppel Koolitaja: Reili Argus, PhD Tallinna Ülikooli eesti keele professor, filosoofiadoktor eesti keele alal, Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige

Koolitaja: Barbi Pilvre, PhD Tallinna Ülikooli Kommunikatsiooni Instituudi ajakirjanduse osakonna dotsent, endine Eesti Ekspressi arvamustoimetaja, Aasta Ajakirjanik 2007

Koolitusgrupi suurus: kokkuleppel

Koolitusgrupi suurus: kokkuleppel

TÄpSEm InFO: Elina Tahvel 5090 216 elina.tahvel@tlu.ee

9

www.tlu.ee/koolituskeskus


Sotsiaalne mõjustamine, manipuleerimisega toimetulek, enesekehtestamine

Kommunikatsioon sotsiaalmeedias. Võimalused ja piirangud Koolituse tulemusena tajub ekspert oma võimalusi meediasisu loojana ning oskab vormida oma teadmisi vastavaks erinevate kirjalikku eneseväljendust nõudvate kanalite jaoks.

Koolituse eesmärk on: ќќ arendada osalejate argumenteerimisoskust, ќќ arendada osalejate enesekehtestamis- ning mõjutamisoskusi, ќќ enese ja teiste käitumise analüüsioskust, ќќ arendada oskust manipuleerimisega toimetulekuks, ќќ arendada läbirääkimisoskust, ќќ tõsta osalejate valmisolekut pingeolukorras toimetulekuks ќќ luua selline õpikeskkond ning suhtlusruum, kus osalejatel on võimalusi aktuaalsetele küsimustele vastuseid otsida.

Koolituse kirjeldus: Koolitus hõlmab uudise kirjutamise põhikursuse kirjutavas pressis. Kursusel selgitatakse, mis põhimõtetel meedia uudiseid teeb, tutvustatakse uudisväärtuse mõistet. Lisaks harjutatakse eksperdi eneseväljendust sotsiaalmeedias. Käsitletakse uudise ja kommentaari kirjutamist uues meedias, sotsiaalmeedia võimalusi ja piiranguid.

Käsitletavad teemad: ќќ Efektiivse suhtlemise aluseks on oskus pidada läbirääkimisi ning jõuda mõlemat osapoolt rahuldavate kokkulepeteni. Hea suhtleja suudab seista oma vajaduste eest, arvestades samal ajal ka teise osapoole vajadusi. Pikas perspektiivis on kasulik vältida ebaeetilist veenmist‚ jõuvõtete kasutamist ning luua suhtluspartneriga pikaajalised usaldusväärsed suhted. Seetõttu on vajalik teada sotsiaalse mõjutamise võtteid ning praktiseerida ja kinnistada efektiivseid käitumismudeleid. ќќ Manipuleerimise ning konfliktolukorra raamistamiseks on appi võetud E. Berne’i mudel. ќќ Koolitusel kirjeldatakse erinevaid manipuleerimise ning demagoogiavõtteid ning praktiseeritakse ka argumenteerimist. ќќ Koolitusel praktiseeritakse mina-sõnumite edastamist ning kehtestavat käitumist. ќќ Rollimängude abiga otsitakse ressursse, kuidas kriitilistes olukordades efektiivselt käituda.

Koolituse maht: 6 akadeemilist tundi või kokkuleppel Koolitaja: Barbi Pilvre, PhD Tallinna Ülikooli Kommunikatsiooni Instituudi dotsent, endine Eesti Ekspressi arvamustoimetaja, Aasta Ajakirjanik 2007. Koolitusgrupi suurus: kokkuleppel

Koolituse maht: 12 akadeemilist tundi või kokkuleppel Koolitaja: Katrin Aava, PhD Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni magistriõppekava õppejõud, raamatute “Veenmiskunst” ja “Kõnekunst” autor. Koolitusgrupi suurus: kuni 12 osalejat või kokkuleppel

10

Täpsem info: Elina Tahvel Telefon: 5090 216 E-post: elina.tahvel@tlu.ee www.tlu.ee/koolituskeskus


www.tlu.ee/personaliarendus

PERSONALIARENDUSE KOOLITUSVALDKOND

Intervjueerimine

Kuidas kavandada ettekannet?

Koolituse eesmärk on luua eeldused erinevate intervjueerimise võtete tundmiseks, nende mõju mõistmiseks erinevates olukordades ning kasutamiseks igapäevases töös.

Koolituse eesmärk on luua võimalused esitluste ja ettekannete kavandamise ning läbiviimise põhimõtete tundmiseks. Anda ülevaade esitluste koostamisest ja selleks kasutatavatest lisavahenditest (slaidishow, joonised, pildid jne).

Käsitletavad teemad: ќќ Intervjuu taustad – asjaolud, mis mõjutavad osapoolte valikuid intervjuul (osapoolte huvid ja eesmärgid, omavahelised suhted, võimutasakaal). ќќ Intervjueerimise protsess – ettevalmistus, läbiviimine, andmete analüüs, tagasiside. ќќ Kontakt – psühholoogilise sideme loomise ja hoidmise vahendid (sõnalised, mittesõnalised, omavahelise käitumise kooskõla, intervjueerija hoiakud ja tõekspidamised). ќќ Intervjueerimise strateegiad – direktiivne ja mittedirektiivne. ќќ Intervjueerimise võtted – küsitlemine (küsimuste tüübid ja otstarve) ja peegeldamine (tüübid ja otstarve).

Käsitletavad teemad: ќќ Esitluse/ettekande kavandamise ja koostamise põhimõtted. ќќ Kontakti loomine, hoidmine ja sõnumi edastamine kuulajatele. ќќ Esitluste/ettekannete näitlikustamine slaidiprogrammi (PowerPoint, Prezi) abil ning peamised põhimõtted, millest lähtuda. ќќ Auditooriumi kaasamine esitluses/ettekanded. ќќ Praktilised harjutused esitluste/ettekannete kavandamiseks, läbiviimiseks ja hindamiseks. Koolituspäeva keskmes on praktilised näited ja ülesanded, mis võimaldavad osalejatel ise kogeda ettekannete läbiviimise võimalusi ning põhimõtteid. Praktilisi näiteid on toetamas teooriast lähtuvad näpunäited ettekannete parimaks ja uuenduslikuks läbiviimiseks.

Koolituse maht: 8 akadeemilist tundi või kokkuleppel Koolitaja: Arno Baltin on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli psühholoogi diplomiga. Töötab Tallinna Ülikooli Psühholoogia Instituudis assistendina. Akadeemilisi kursusi ja koolitusi seob teemana rakenduspsühholoogia – eelkõige ametialane suhtlemispädevus – kuulamine, läbirääkimine, koostöö, grupitöö.

Koolituse maht: 6 – 8 akadeemilist tundi Koolitaja: Marin Gross, MA Tallinna Ülikooli andragoogika osakonna lektor, viinud läbi mitmeid täiskasvanu õppimist ja õpetamist käsitlevaid koolitusi.

Koolitusgrupi suurus: kuni 16 inimest

Koolitusgrupi suurus: kuni 16 inimest

TÄPSEM INFO: Ann Elgula Koolitusjuht 6199 511, 514 63 85 ann.elgula@tlu.ee tlu.ee/avatudylikool

11

www.tlu.ee/koolituskeskus


Mittesõnaline (ms) käitumine

Positiivne psühholoogia

Koolituse eesmärk on pakkuda võimalust mittesõnalise käitumise (MS) mõtestamiseks asjakohase sõnavara ja mudelite abil, luua võimalus uute mõistete tegevuses läbimängimiseks rollimängude ja videosalvestuste abil.

Koolituse eesmärk on luua võimalusi ülevaate saamiseks positiivse psühholoogia kui uurimissuuna arengutest; positiivse psühholoogia teooriast ja kasutamise viisidest ning valmisoleku kujunemiseks positiivse psühholoogia mõtteviisi ja meetodite kasutamiseks iseenda ja teiste heaolu kasvuks erinevates eluvaldkondades.

Käsitletavad teemad:

Käsitletavad teemad:

ќ ќ ќ ќ ќ ќ ќ ќ ќ ќ ќ

Positiivne psühholoogia on inimese optimaalse funktsioneerimise ja arengu teaduslik uurimine, mis keskendub inimlikele tugevustele ja võimalustele nende kasutamise kaudu suurendada heaolu.

Kommunikatsioonimudelid ja MS käitumine. Kuidas tähistused aitavad käitumist märgata? Silmast silma suhtlemise kanalid. MS hõivatus. Kuidas üksikmodaalsused koostööd teevad? Kuidas suhtluses MS käitumist tõlgendatakse? Privaatsus – MS käitumine isiku piiriregulatsiooni vahendina. Käitumine, mis annab tunnistust suhtlejate omavahelisest suhtest. Käitumine, mille abil kooskõla parandada. Sünkroonsus MS käitumises. MS käitumine eneseesituses ja pettuses. Soovitused edasiseks enesetäiendamiseks – eestikeelne kirjavara ja soovitused.

Teemad: ќ heaolu erinevad komponendid ќ motivatsioon, tähenduslikkus ja tippkogemuse psühholoogia, kulgemine ќ positiivsed emotsioonid ja tunnete juhtimine ќ atributsiooni mudel, ABCDE-tehnika, optimism ќ positiivsete suhete tähtsus Rõhuasetus on praktiliste oskuste arengul, mis puudutavad õppimise toetamist, enesehinnangut ja õpimotivatsiooni. Koolituse maht: 6 akadeemilist tundi või kokkuleppel Koolitaja: Kaia Köster, MA, Tallinna Ülikooli külalislektor, kelle peamisteks koolitusvaldkondadeks mentorlus ja täiskasvanute hariduslik nõustamine. Kasvuruum OÜ juht. Tartu Ülikooli psühholoogia doktorant. Koolitusgrupi suurus: kuni 16 inimest

Koolituse maht: 8 akadeemilist tundi või kokkuleppel Koolitaja: Arno Baltin on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli psühholoogi diplomiga. Töötab Tallinna Ülikooli Psühholoogia Instituudis assistendina. Akadeemilisi kursusi ja koolitusi seob teemana rakenduspsühholoogia – eelkõige ametialane suhtlemispädevus – kuulamine, läbirääkimine, koostöö, grupitöö. Koolitusgrupi suurus: kuni 16 inimest

12

www.tlu.ee/koolituskeskus


Sisekoolitaja koolitus Sisekoolitajate koolituse üldine eesmärk on organisatsioonisiseste koolituste kvaliteedi tõus sisekoolitajate kompetentsuse arenemise kaudu.

Koolituse sisukirjeldus I moodul: Sisekoolitaja ja täiskasvanud õppija Organisatsiooni ja õppimise-õpetamise konteksti tunnetamine ja määratlemine. Enda, kui sisekoolitaja ja täiskasvanud õppija rollide, kompetentside ja stiilide tundmaõppimine. II moodul: Koolituse ettevalmistamine ja läbiviimine Koolitaja metoodilis-didaktilise kompetentsuse areng, mis võimaldab õppida tundma koolitust kui õppimisprotsessi ning kasutama süsteemselt ja eesmärgipäraselt erinevaid tehnikaid ja meetodeid. III moodul: Sisekoolitaja suhtlemis- ja väljendusoskused Õppimine ja õpetamine kui suhtlemissituatsioon, koolitaja sotsiaalne ja kommunikatiivne kompetentsus. Sisekoolitajate koolitus on eneseanalüüsi- ja refleksioonipõhine; väärtus- ja teaduspõhine (kommunikatsioon, mentorlus, supervisioon, andragoogika, psühholoogia); terviklik ja professionaalsele praktikale tuginev; protsessi- , tegevus-, õppimis- ja suhtlemiskeskne. Koolituse mõju suurendamiseks on võimalus korraldada koolituspraktika, mille raames iga osaleja viib läbi sobival teemal näidiskoolituse ja saab selle kohta tagasisidet nii teistelt osalejatelt kui ka koolitajatelt. Koolituse maht: vastavalt tellija soovile (mõju saavutamiseks vähemalt 24 akadeemilist tundi) Koolitajad: Katrin Aava, PhD, Tallinna Ülikooli kommunikatsioonieriala lektor. Raamatute “Veenmiskunst” ja “Kõnekunst” autor, Eesti Väitlusseltsi liige, suhtlemistreener ja superviisor. Kadri Kiigema, MA, lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli andragoogika ja hariduse juhtimise eriala. Alates 2000. aastast on ta olnud tegev koolitajana ja viinud erinevatele sihtgruppidele läbi täiskasvanute koolitaja koolitusi Marin Gross, MA, Tallinna Ülikooli andragoogika osakonna lektor, viinud läbi mitmeid täiskasvanu õppimist ja õpetamist käsitlevaid koolitusi. Koolitusgrupi suurus: kuni 15 inimest

13

www.tlu.ee/koolituskeskus


Töövõime ja elukvaliteedi tõstmine ning säilitamine

Õppimist toetavad õppemeetodid

Koolituse eesmärk on anda ülevaade töövõime ja elukvaliteedi säilitamise ja tõstmise teguritest, töövõimetuse põhjustajatest ja kehalise aktiivsuse positiivsest mõjust.

Koolituse eesmärk on luua võimalused iseenda kui õppija mõistmiseks, õppimise eesmärkide seadmise oskuse kujunemiseks ja erinevate tõhusa õppimise tehnikate omandamiseks.

Käsitletavad teemad:

Käsitletavad teemad:

ќќ Mille poolest erineb kaasaegne tehnoloogiliselt toetatud ühiskonnakorraldus inimkonna senist arengut kujundanud keskkonnast? ќќ Kuidas mõjutab uus ajastu inimese elu tervikuna (infoajastu = ajuajastu, tehnoloogia, töö intensiivsus, nõudlikkus töösooritusele, töö ja puhkus)? ќќ Keskkonna mõju tervisele - töö- ja puhkekeskkond, rekreatiivne keskkond. Kuidas kajastuvad nimetatud muudatused inimese töövõimes ja sellesse suhtumistes? ќќ Kuidas suhestuvad omavahel tööiga ja eluiga? ќќ Millega peab arvestama töövõime ja elukvaliteedi säilitamisel? ќќ Töövõimetust põhjustajad (stress, depressioon). ќќ Stressist tingitud haigused. Stressi mõju (analüüsivõime langus, töömälu vähenemine jm). ќќ Kehalise aktiivsuse mõju (närvirakkude kasvatamine, depressiooni vähendamine, soorituse kvaliteedi paranemine) ja alternatiivid. ќќ Organisatsiooni võimalused töötajate tervise parendamiseks. ќќ Töövõime taastamine.

ќќ õppimine täiskasvanu eas – kognitiivsed, metakognitiivsed, afektiivsed õpioskused, õpiharjumused ќќ õpikäsitluse, sh uskumuste analüüs ќќ täiskasvanud õppija – õppimist soodustavate ja piiravate tegurite analüüs. Võimalused ja takistused, vastuseis õppimisele ja sellega toimetulek ќќ õpieesmärgid ja õpitulemused - eesmärkide seadmine ja analüüsimine ќќ olulisimad õpioskused ja nende arendamisvõimalused ќќ refleksioon kui võimalus õppimiseks ќќ õppimine tööl, õppimine töös ќќ Rõhuasetus on praktiliste oskuste arengul, mis puudutavad õppimise toetamist, enesehinnangut ja õpimotivatsiooni.

Koolituse läbinud õppija: ќќ mõistab isennast õppijana ќќ oskab seada endale õpieesmärke ќќ on omandanud tõhusaid õppimise tehnikaid Koolituse maht: 8 akadeemilist tundi või kokkuleppel

Koolituse maht: 4 – 8 akadeemilist tundi

Koolitaja: Marin Gross, MA Tallinna Ülikooli andragoogika osakonna lektor, viinud läbi mitmeid täiskasvanu õppimist ja õpetamist käsitlevaid koolitusi.

Koolitaja: Kristjan Port, PhD Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor, dotsent. Tema teadustöö põhisuundadeks on töövõime analüüs, töövõime taastamine ja arendamine ning terviseuuringutega seotud uuringud.

Koolitusgrupi suurus: kuni 16 inimest

Koolitusgrupi suurus: inimeste arv ei ole piiratud

TÄPSEM INFO: Ann Elgula Koolitusjuht 6199 511, 514 63 85 ann.elgula@tlu.ee tlu.ee/avatudylikool

14

www.tlu.ee/koolituskeskus


www.tlu.ee/kultuur

Kultuuri koolitus valdkond

15


Erinevaid kultuure tutvustavad lühikoolitused Erinevaid kultuure tutvustavate lühikoolituste üldiseks eesmärgiks on anda ülevaade sihtriigi/-piirkonna ajaloolisest kujunemisest, tähtsamatest sündmustest, isikutest, positsioonist maailmas ja institutsioonidest.

1. India

3. Lähis-Ida

Teemad: ќќ Ülevaade riigisüsteemist, sümboolikast, statistika ќќ Lühiülevaade ajaloost ja tänapäevast ќќ Tähtsamad ühiskondlikud ja poliitilised probleemid (sh majandus, usundid, välissuhted)

Teemad: ќќ Poliitiliste süsteemide (riikluse) võrdlus ќќ Ajaloolise pärandi (kultuur, ühiskond) võrdlus Koolitaja: Martti Kalda, Tallinna Ülikooli Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo õppetooli lektor

Koolitaja: Martti Kalda, Tallinna Ülikooli Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo õppetooli lektor

4. USA

Teemad: ќќ Riikluse alused, valimised, presidendid, riiklikud institutsioonid ќќ USA tähtsamad põhimõisted, rahvuslik koosseis, regioonid ќќ Kultuuriteadlikkus – mis see on? ќќ Kultuuridevaheline suhtlemine (kiri, kõne, kehakeel)

2. Lõuna-Euroopa

Teemad (iga riigi kohta): ќќ Ülevaade riigi ajaloolisest kujunemisest, tähtsamatest sündmustest, isikutest ќќ Positsioon maailmas (eriti endistes kolooniates) ќќ Praegused institutsioonid, ќќ Riigipühad ja nende tähendused

Koolitaja: Krista Mits, Tallinna Ülikooli Germaani ja Romaani Keelte ja Kultuuride Instituudi külalisõppejõud

Koolitajad: Daniele Monticelli (Itaalia), Tallinna Ülikooli Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituudi dotsent. Kaia Sisask (Prantsusmaa), Tallinna Ülikooli GermaaniRomaani Keelte ja Kultuuride Instituudi lektor. Anne-Ly Lehtla (Hispaania), Tallinna Ülikooli GermaaniRomaani Keelte ja Kultuuride Instituudi lektor

Koolituste maht: 4 – 6 akadeemilist tundi

TÄPSEM INFO: Lilian Rückenberg Koolitusjuht 6199 516 lilian.ruckenberg@tlu.ee www.tlu.ee/avatudylikool

16

www.tlu.ee/koolituskeskus


Töö- ja ametioskuste koolitusvaldkond TÄPSEM INFO: Lilian Rückenberg Koolitusjuht 6199 516 lilian.ruckenberg@tlu.ee

17

www.tlu.ee/koolituskeskus


Järeltõlge vene keele baasil

Meeldejääv teenindus

Koolituse eesmärk on õppida mõistma järeltõlke olemust: tõlkeprotsessi kaht faasi. Tutvuda märkmetehnika aluspõhimõtetega. Harjutada suuliselt esitatud kõnede analüüsi ja järeltõlke esitamist märkmete põhjal.

Koolituse eesmärk on omandada teadmisi teenindava personali jaoks olulistest hea teeninduse tehnikatest, süvendada kliendikeskset hoiakut ning analüüsida klienditeeninduse erinevaid aspekte sh milliste klientidega suhtlemine valmistab kõige enam raskusi ning kuidas toime tulla kaebuste ja konfliktsituatsioonidega.

Käsitletavad teemad:

Käsitletavad teemad:

ќќ Teoreetilised alused. Järeltõlke olemus ja selle kaks etappi; I etapp: kuulamine, analüüsimine, analüüsi põhjal märkmete tegemine (mida ja kuidas üles märkida). II etapp: tõlgib tõlk mälu ja märkmete toel kuuldud esituse sihtkeelde. Järeltõlke esitamisele esitatavad nõuded. Stiil ja prosoodia. ќќ Praktilised tõlkeharjutused: kuuldud teksti samakeelne taasesitus (nt venekeelse teksti taasesitus vene keeles, eestikeelse teksti taasesitus eesti keeles) mälu põhjal, märkmete põhjal. Võimalikud märkmete tegemise viisid. Üldlevinud mõistete asendamine sümbolitega ja nende kasutamine. ќќ Teksti kuulamine, analüüs ja märkmete põhjal järeltõlge sihtkeelde (nt vene keelest eesti keelde). Märkmete ja sümbolite analüüs. Kehakeel ja suhtlemine kuulajaskonnaga. Kodune töö: vabalt valitud või erialateksti A4 pikkuse teksti märkmetehnikas kirjapanek. ќќ Kodune töö: vabalt valitud A4 pikkuse erialateksti märkmetehnikas kirjapanek. Koduse töö analüüs. Kodus märkmetehnikas kirjapandud teksti järeltõlkes esitamine koolitusest osavõtjate ees; märkmete analüüs. Esitatud teksti n-ö tagasitõlge algkeelde. Võrdlus, analüüs.

ќќ Meie igapäevane kogemus kliendina ja klienditeenindajana. ќќ Hea ja halva klienditeeninduse analüüs. ќќ Klienditeeninduse erinevad etapid kontakti loomisest kuni selle lõpetamiseni. Füüsiline keskkond. Esmamulje (välimus, kõne). Kontakti loomine (silmside, naeratus). Vajaduste väljaselgitamine (kuulamine, peegeldamine). Lahenduste pakkumine. Võimalike probleemidega tegelemine. Kontkati lõpetamine. ќќ Inimese 5 meelt ja taju klienditeeninduses. ќќ Ootused, lootused ja hoiakud teeninduses. ќќ Emotsioonide ja konflikti juhtimine. ќќ Personaalne analüüs ja tegevuskava koostamine. Koolituse maht: 6 - 12 akadeemilist tundi või kokkuleppel. Koolitaja: Ott Alemaa, MA on Tallinna Ülikooli turundusja kommunikatsiooniosakonna partnerlussuhete spetsialist ja õppejõud. Ta on eelnevalt töötanud Postiteenuste divisjoni teenuste ja ärimüügi osakonna juhatajana ettevõttes Eesti Post, juhtides äriklientide müüki ja teenusearendusi. Koolitusgrupi suurus: kokkuleppel

Koolituse maht: 18 – 20 akadeemilist tundi või kokkuleppel. Koolitajad: Tallinna Ülikooli suulise tõlke õppejõud Kersti Kittus, MA, Deniss Mironov, MA. Koolitusgrupi suurus: kokkuleppel

18

www.tlu.ee/koolituskeskus


Pimekiri Eesmärk on omandada trükkimise kümne-sõrme pimesüsteem ja luua baas edasiseks tehnika kinnistamiseks iseseisva töö abil

Käsitletavad teemad: ќќ Ettevalmistus trükkimiseks; ќќ Käte ja keha asend; ќќ QWERTY-süsteemis kirjutamise tehnika põhialused; ќќ Sõrmede tööjaotus klaviatuuril; ќќ Kirjarütm trükkimisel; ќќ Harjutused põhireale, alussõrmised; ќќ Harjutused sõnadega; ќќ Harjutused lausetega/tekstiga; ќќ Harjutused ettelugemise peale. Kursuse läbimisel osaleja: ќќ omandab tehnika põhialused sedavõrd, et on võimeline iseseisvalt regulaarse harjutamise abil tehnikat kinnistama. ќќ saavutab arvutikirja rütmilise ja vigadeta kirjutamisoskuse. ќќ saavutab kirjutamiskiiruse ~100 lööki minutis. Koolituse maht: 12 – 30 akadeemilist tundi või kokkuleppel. Koolitaja: Tauri Tallermaa Tallinna Ülikooli külalisõppejõud, Kiirlugemiskooli mälutreener. Ta on õpetanud nii raamatupidamist ja finantsjuhtimist, kui ka teinud kiirlugemis- ja mälutreeninguid eraisikutele ja firmadele. Pimekirja on Tauri praktiseerinud üle 25 aasta ja viimasel ajal alustanud ka selle oskuse treenimist. Koolitusgrupi suurus: kokkuleppel

Aasia riikide suhtlemiskultuur Koolituse eesmärk on omandada põhiteadmisi Aasia kultuuride üldisest suhtlemisetiketist ja headest käitumistavadest (sh ametlikel kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel) ning saada ülevaade kultuurierinevustest tekkida võivatest käitumisvigadest, mis võivad põhjustada arusaamatusi suhtlemisel.

Käsitletavad teemad: ќќ Lähis-Ida poliitiline kaart, geograafia, rahvad, keeled. Lähis-Ida religioonid ja ühiskond ning nendest tulenevad eripärad suhtlemisel. ќќ India vabariigi ülesehitus, osariigid, kliima, rahvastik, statistika. India ühiskond ja selle peamised probleemid (kastisüsteem, naiste õigused, vaesus, kuritegevus). Religioosne olukord Indias. India kombed ja indialaste mõtteviis; käsud ja keelud indialastega suhtlemisel. ќќ Hiina ühiskond, majandus ja poliitiline olukord (Hiina rahvusvähemused, kiire majanduskasv, viie põlvkonna. Hiina juhte ja nende sihid); Hiina haridussüsteem ja –poliitika (ühe lapse poliitika, õppimine kodumaal ja välismaal; Konfutsiuse instituudid kui „pehme jõu“ liik); Hiina suhtluskultuur, suhetevõrgustikud, „näo kaotamine“, läbirääkimiste kombed, lauakombed. ќќ Jaapani ühiskond ja jaapanipärane suhtluskultuur. Suhtlustasand: familiaarne vs formaalne, selle erinevused. Viisaka kõnepruugi alused. Viisakus formaalses kohas: esmakohtumine, nõupidamine, kirjavahetus; Jaapani stiilis etikett ja selle modifitseerimine vastavalt partneritele, ajale ja kohale; formaalsused suhtlemisel (silmast-silma, kirja teel); Jaapani poole erinevad (äri-) läbirääkimiste strateegiad, vastuabinõud. Sagedased eksimused etiketi vastu, nende näited, nõuanded raskes olukorras toimimiseks. Koolituse maht: 8 akadeemilist tundi või kokkuleppel. Koolitajad: Martti Kalda, Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi LähisIda ja Aasia kultuuriloo osakonna juhataja Helen Geršman, Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi Lähis-Ida kultuuriloo lektor, Kultuuride uuringute doktorant Jekaterina Koort, Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi lektor Maret Nukke, Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi lektor Koolitusgrupi suurus: kokkuleppel

19

www.tlu.ee/koolituskeskus


Etikett Koolituse eesmärk on omandada teadmisi väljakujunenud käitumisnormidest ja õppida enesekasvatust.

Koolituse maht: 6 akadeemilist tundi või kokkuleppel Koolitaja: Inge Ojakäär on Tallinna Ülikooli lektor, Loovuskohviku suhtlemiskooli juht ja suhtlemistreener. Ta on saanud täiskasvanute koolituse alase väljaõppe 1989. aastal ning omab Täiskasvanute koolitaja kutsetunnistust 2004. aastast. Inge Ojakäär on tegelenud suhtlemis- ja etiketi personaalsete konsultatsioonide ja organisatsioonisiseste koolituste läbiviimisega erinevates firmades ja riigiasutustes.

Käsitletavad teemad: ќќ Ametkondlik etikett. Ametkondliku suhtlusruumi kujundamine. Organisatsiooni kultuur – reeglid, normid ja nendega arvestamine. Töötaja käitumine kultuuriväärtuse kandjana. Organisatsiooni kultuuri koht teenuste osutamisel organisatsioonis ja väljapoole organisatsiooni. Positsioonid ametkondlikus suhtluses ja käitumine oma positsiooni piires (ülemus-alluv; perenaine, peremees). ќќ Etiketi põhireeglid kontaktis loomisel, hoidmisel ja lõpetamisel. Ametialane suhtlemiskompetents: erinevad suhtlemisstiilid ja tasandid. Kontakt: suhtlemisdistants. Kehakeele ja sõnalise pöördumise ühildumine. Silmside. Tervitus. Esitlus. Pöördumine ja tiitlid. Kätlemine. Visiitkaart. Komplimendid. Kontakti lõpetamine. ќќ Kontaktid telefoni ja e-kirja kaudu. Telefonisuhtluse põhireeglid. Ametialane suhtlus laua- ja mobiiltelefoniga ќќ Ametkondlik rõivastus. Päevane kontorõivastus. Pidulik riietus vastuvõttudel. Aksessuaarid ja jalatsid ќќ Tööalased nõupidamised ja vastuvõtud sh rahvusvaheliste külaliste osavõtul. Suhtlemine külalistega – vastuvõtt ja külaliste teenindamine. Nõupidamine, koosolek – ruum, tehnika, atribuutika, korraldus ja teenindus. Kohvilauad erinevatel eesmärkidel – tööalane nõupidamine, külaliste vastuvõtt. Piduliku vastuvõtu korraldus - sündmus, keskkond, külalised,... Püstijala vastuvõtt või istumisega vastuvõtt? Külaliste nimekirja koostamine. Kutsetes sisalduv informatsioon ja kutsete saatmine. Menüü- ja joogivaliku põhimõtted. ќќ Etikett püstijala- ja istumisega vastuvõttudel. Käitumine perenaisena, peremehena. Käitumine külalisena. Suhtlemine teiste kultuuride esindajatega. ќќ Lilled ja kinkimiskultuur ametkondlikus ja rahvusvahelises suhtluses.

Koolitusgrupi suurus: kokkuleppel

TÄPSEM INFO: Lilian Rückenberg Koolitusjuht 6199 516 lilian.ruckenberg@tlu.ee

20

www.tlu.ee/koolituskeskus


Õiguse koolitus valdkond

Andmekaitse ja isikuandmete käitlemine Koolituse eesmärk on omandada teadmisi isikuandmete kaitse õigusest ja isikuandmete käitlemise peamistest printsiipidest, et paremini toime tulla töös vajaminevate isikuandmete käitlemise ning jagamisega kolmandatele osapooltele.

Käsitletavad teemad:

TÄPSEM INFO: Lilian Rückenberg Koolitusjuht 6199 516 lilian.ruckenberg@tlu.ee

ќќ Isikuandmete kaitse eesmärgid, isikuandmete töötlemisega seonduvad riskid. Mõisted: isikuandmed, “harilikud” isikuandmed ja delikaatsed isikuandmed. Isikuandmete töötlemine, isikuandmete töötleja, andmesubjekt. ќќ Isikuandmete töötlemise alused. Töötlemine lepingute alusel. Töötlemine seaduse alusel (sh elu ja tervise kaitseks, teadusuuringuteks). Nõusolek isikuandmete töötlemiseks. Teavitamisprotseduur. Nõusoleku ajaline kehtivus. Nõusoleku tagasivõtmine. Surnud isiku andmete töötlemine. ќќ Delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimine. Isikuandmete töötlemise eest vastutav isik. Isikuandmete töötlemise põhimõtted. Seaduslikkus, eesmärgikohasus (sh andmete töötlemine koolitusel), minimaalsus, piiratud kasutamine, kvaliteet, turvalisus ja konfidentsiaalsus, individuaalne osalemine. ќќ Andmesubjekti õigused. Õigus saada infot. Õigus nõuda töötlemise lõpetamist. Õigus nõuda muutmist, parandamist. Kaebeõigused. Karistusõigus. Koolituse maht: 6 akadeemilist tundi Koolitaja: Eero Johannes, Tallinna Ülikooli külaliskoolitaja, If P&C Insurance AS jurist, tegelenud süviti isikuandmete töötlemise, autoriõiguse ja intellektuaalse omandi valdkonnaga nii praktiku kui koolitajana. Tallinna Ülikooli külalisõppejõuna on ta läbi viinud mitmeid koolitusi (delikaatsete) isikuandmete ja nende kaitse teemal. Koolitusgrupi suurus: kokkuleppel

21

www.tlu.ee/koolituskeskus


Kinnisvaramaaklerite kutseeksamieelne koolitusprogramm

Lepingulised suhted majandustegevuses. Võlaõigus

Koolituse eesmärk on luua võimalused kinnisvaramaakleritööks vajalike teadmiste ja oskuste kujunemiseks, mis on vajalikud kutse taotlemisel lähtuvalt „Kinnisvaramaakleri kutsestandardi III, (EKR tase 5) nõutud kompetentsidest ja baasteadmistest.

Koolituse eesmärk on omandada võlaõiguslikke teadmisi lepingute sõlmimisest, lepingust tulenevate kohustuste täitmisest ja vastutusest kohustuse rikkumise korral.

Käsitletavad teemad:

Võlaõigusseaduse (VÕS) ülesehitus, võlaõiguses kehtivad põhimõtted, olulisi aspekte lepingute sõlmimisel, kohustuste täitmisel ja kohustuste rikkumisega seotud vastutusest.

Käsitletavad teemad:

Programmis käsitletakse vastava valdkonna õiguslikku regulatsiooni, mikro- ja makrotasandi majanduse põhimõtteid, kinnisvara müügiprotsessi, maakleri kutseetikaja standardi, kinnisvara hindamise ja vahendusega seonduvat, tsiviilehituse põhitõdesid, kinnisvaramaakleri tööga seonduvaid praktilisi küsimusi ja probleeme.

Olulisi aspekte: 1.

Programm koosneb 5 moodulist:

2.

I moodul: Õiguse põhimõtted kinnisvaramaakleri töös II moodul: Majanduse ja kinnisvaraturu toimimise alused III moodul: Kinnisvara vahendus, hindamine, turundus ja klienditeenindus IV moodul: Tsiviilehitus ja arhitektuur V moodul: Komplekskaasuste lahendamine

3. 4.

müügilepingute sõlmimisel, lepingust tulenevate kohustuste täitmisel ja vastutuses; üürilepingute ja rendilepingute sõlmimisel, lepingust tulenevate kohustuste täitmisel ja vastutuses; teenuse osutamise lepingute (käsundus- ja töövõtulepingu) sõlmimisel, täitmisel ja kohustuste rikkumisel. töölepingute sõlmimisel, täitmisel ja kohustuste rikkumisel, sh võlaõiguse regulatsiooni rakendamiseks töölepingutes.

Koolituse maht: 16 akadeemilist tundi Koolitaja: Andres Õige, Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia õppejõud

Koolitus toimub koostöös Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja ja Tallinna Ülikooli Õigusakadeemiaga.

Koolitusgrupi suurus: kokkuleppel

Koolituse maht: 10 EAP, sh 126 akadeemilist tundi lähiõpet. Õppekava saab läbida nii tervikuna kui ka eraldi moodulite kaupa. Koolitajad: Aare Kruuser, Meelis Eerik, Andres Õige, Reeli Eelmets, Leele Välja, Reet Vokk, Mare Merimaa, Anneli Kommer, Hannes Kuhlbach, Rita Sepp, Peeter Nurm, Kaia Kuppart, Anu-Mall Naarits, Ene Kolbre jt. Koolitusgrupi suurus: 15 – 20 inimest

22

www.tlu.ee/koolituskeskus


Eestikeelse õigus- ja haldusteksti loome Koolituse eesmärk on teadvustada eesti keele olemuslikku, mitmekesiseid võimalusi luua ladusat, ühemõttelist õigusteksti ja arendada tekstiloomeoskust.

Käsitletavad teemad:

I Tekstiloome algus

ќќ mõte lauseks ќќ lauseliikmete vormi sõltuvus tegusõna tähendusest ќќ muud tähenduse ja vormi sõltuvusseosed ќќ olevik kui üldaeg ќќ tuleviku väljendamine ќќ otstarbekaima minevikuvormi valik.

II Kas sõnanappus või sõnade üleküllus? ќќ võõrsõna ja omasõna ќќ terminikasutuse ühtlus ja otstarbekus ќќ sõnatarvituse ohte: väär tähendus, väär kuju, ebamäärasus, liiasus jm ќќ sagedasemad sõnavormivead

III Tekstiloome järg: laused tekstiks ќќ ainsuse ja mitmuse valiku otstarbekus ќќ umbisikulisus ja liigsed poolt-tarindid ќќ sõnajärje mõju lause mõttele ja teatestruktuurile

IV Tekstiloome lõpetus: tekst ladusaks

ќќ lausete liitmise võimalused: rinnastus ja sisestus ќќ sisestuse valikud: kõrvallause, lauselühend, nimisõnafraas ќќ nimisõnalisus kui oht teksti loetavusele ќќ lause pikkus, teksti sidusus Koolituse maht: 12 akadeemilist tundi või kokkuleppel Koolitaja: Peep Nemvalts, PhD on uuringukava “Eesti keel kõrghariduse ja teaduse keelena” väljatöötaja ja uurimisrühma juht, Tallinna Ülikooli erakorraline vanemteadur ja Teaduskeelekeskuse juhataja. Koolitusgrupi suurus: kokkuleppel

23

www.tlu.ee/koolituskeskus


Õigusalane saksa keel

Finants- ja õiguslikud teadmised avalikus teenistuses

Koolituse eesmärk on õigusalase saksa keele oskuse edendamine. Koolitus keskendub nii kirjaliku kui ka suulise õigusalase keele omandamisele ja praktiseerimisele läbi individuaalsete harjutuste, rollimängude ning grupija paaristööde.

Koolituse eesmärk on omandada finants- ja õiguslikke teadmisi ja praktilisi näpunäiteid, mis loovad eeldused muuta töökorraldust avalikus teenistuses mitmekülgsemaks ja professionaalsemaks.

Käsitletavad teemad:

Käsitletavad teemad:

Kursus sisaldab üldkeele arendamist, grammatikaharjutusi ning vestlemist.

I Finantsaruandlus ja raamatupidamine ќќ Raamatupidamise, finantsaruandluse ja majandusarvestuse alused ќќ Finantsplaanide koostamise alused ќќ Tulevaste perioodide rahavood ќќ Finantsplaanide ja majandusaruannete võrdlus ja analüüs ќќ Eelarveliste asutuste maksuprobleemid

Loengutes keskendutakse peamiselt järgmistele teemadele: 1. Die juristische Ausbildung und die juristischen Berufe 2. Zugang zum Recht (Rechtsquellen, juristische Literatur, juristische Methoden) 3. Verfassungsrecht 4. Verträge und andere Rechtsgeschäfte 5. Familien- und Erbrecht 6. Handels-, Gesellschafts- und Arbeitsrecht 7. Strafrecht 8. Verwaltungsrecht 9. Verfahrensrecht

II Tegevuse õiguslik keskkond ќќ Õiguse roll tänapäeva ühiskonnas ќќ Mida peab õigusest teadma ametnik ќќ Nõuetele vastavus kui märksõna ќќ Eesti õigussüsteem ja Euroopa Liidu õiguskord. Õigusallikad ќќ Ülevaade töö- ja võlaõiguse ning avaliku teenistuse seaduse rollist tänapäeva ühiskonnas ќќ Töö- ja võlaõiguse ning avaliku teenistuse olulised põhimõtted ja õigusallikad ќќ Õiguse rakendamise praktika. Arengutrendid, millele pöörata tähelepanu ќќ Seaduseelnõu mõjude hindamine ning sisuline analüüs

Koolituse maht: 40 akadeemilist tundi või kokkuleppel. Koolitaja: Tallinna Ülikooli germaani ja romaani keelte ja kultuuride instituudi saksa filoloogia osakonnajuhataja prof Mari Tarvas. Koolitusgrupi suurus: kokkuleppel

Koolituse maht: 16 akadeemilist tundi või kokkuleppel Koolitajad: Aare Kruuser, MA, prof Ilmar Selge, Tõnis Jakob, MA, Rita Ilisson, MA Koolitusgrupi suurus: kokkuleppel

TÄPSEM INFO: Lilian Rückenberg Koolitusjuht 6199 516 lilian.ruckenberg@tlu.ee

24

www.tlu.ee/koolituskeskus

Koolituspakkumised 2014  

Tallinna Ülikooli avatud ülikooli uued koolituspakkumised 2014

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you