Issuu on Google+

AVATUD ÜLIKOOL

Uued koolitused

2013


HEA KOOSTÖÖPARTNER! Tallinna Ülikoolist on 36 aastaga kujunenud Eesti üks suuremaid täienduskoolituse organisatsioone, mille koolitustel õpib aastas üle 15 000 täiskasvanud õppija. Koostöös akadeemiliste üksustega loob avatud ülikool õppimisvõimalusi enesetäiendamiseks arengule orienteeritud inimestele ja organisatsioonidele. Uute koolituste ja koolitajate lisandumine ning seniste õppijate ja koostööpartnerite tagasiside on võimaldanud meil töötada välja mitmeid uusi õppekavasid ja arendusvorme. 2013. aasta koolituspakkumisest leiate palju uusi ja populaarseid arendusvõimalusi, mis aitavad toetada nii meeskonna kui ka kogu asutuse arengut. Koolituspakkumisest leiab järgmised koolitusvaldkonnad:  Juhtimine  Kommunikatsioon  Kultuur  Personaliarendus  Töö- ja ametioskused, informaatika  Õigus Oleme valmis koostöös tellijaga viima läbi: arendustegevusi, sh täienduskoolitused, individuaalne õpe, lühiloengud, pikemad arenguprogrammid, seminarid jm juba olemasolevate täienduskoolituse õppekavade alusel ning spetsiifilisest arendusvajadusest tulenevaid sisekoolitusi ja arenguprogramme, mis toetavad konkreetse asutuse eesmärkide täitmist. Teadmiste ja oskuste kinnistamiseks integreerime koolitustega teisi arendusmetoodikaid: konsultatsioon, supervisioon, mentorlusprojektid (video- ja meediamentorlus) ja koolituse eesmärgiga seonduvad loovad aktiivtegevused (rekreatiivsed üritused, motivatsiooniprogrammid jm), mis sisaldavad teemakohaseid ülesandepüstitusi ja meetodeid. Meie koolitajateks, superviisoriteks ja teiste arendustegevuste läbiviijateks on Tallinna Ülikooli õppejõud ja koostööpartnerid valdkonna spetsialistide seast. Koolituse kvaliteedi ja eesmärgipärasuse tagamiseks täpsustame Teie arendusvajadust, leiame sobivad arenduspartnerid, töötame välja vajadustele ja kokkulepetele vastava pakkumise. Koolitusjuhid tagavad koolituste kõrgetasemelise administratiivse korralduse: õppematerjalide ja õpimappide koostamise, toitlustamise/majutuse/koolitusruumide korraldamise, õppe- ja tehniliste vahendite muretsemise, tagasiside kogumise ja kokkuvõtete koostamise. Huvitavaid koostööprojekte soovides Avatud ülikooli koolituskeskus

2 | AVATUD ÜLIKOOLI KOOLITUSPAKKUMISED 2013

www.tlu.ee/eng


JUHTIMISE KOOLITUSVALDKOND Koolitusjuht: Aire Luts-Vähejaus Telefon: 6199 511, 5176 484 E-post: aire.luts-vahejaus@tlu.ee

KVALITEEDIJUHTIMINE ORGANISATSIOONIS

Koolituse eesmärk on organisatsiooni jaoks sobiva kvaliteedikäsituse määratlemine koostöös organisatsiooni liikmetega ning sellest lähtuvalt olemasolevate protseduuride analüüsimine ja täiendamine.

Käsitletavad teemad:  Erinevad vaated kvaliteedile.  Kvaliteedijuhtimine kui juhtimissüsteemi osa.  Kvaliteedimudelid ja –standardid.  Organisatsiooni missioon, visioon ja strateegia(d) ning nende seosed kvaliteediga. Kvaliteedikultuur.  Kvaliteedi määratlemine ja kavandamine organisatsioonis.  Erinevad kvaliteedihindamise- ja kontrollimise mehhanismid.  Kvaliteedikontroll vs kvaliteedi parendamine. Koolituse maht: 6 akadeemilist tundi või kokkuleppel Koolitaja: Birgit Vilgats, PhD, Tallinna Ülikooli kvaliteedijuht. Koolitusgrupi suurus: kuni 16 inimest

MEESKONNAJUHTIMISE KOOLITUS “TOIMIV MEESKOND“ Koolituse eesmärk on luua võimalused meeskonnajuhtimise oskuste arendamiseks. Eesmärgi saavutamiseks antakse ülevaade erinevatest meeskonnajuhtimise teoreetilistest lähtekohtadest, tuuakse praktilisi näiteid ning käsitletakse osalejate isiklikke kogemusi.

Käsitletavad teemad:  Meeskonna loomine.  Meeskonna rollid, normid ja hoiakud.  Grupikäitumise erinevad aspektid − sotsiaalne looderdamine ja soodustamine, loovus ja grupimõtlemine.  Kommunikatsioon.  Motivatsioon.  Eestvedamine ja juhtimine.  Isikliku kogemuse analüüs. Koolituse maht: 12 akadeemilist tundi või kokkuleppel Koolitaja: Ott Alemaa, MA on Tallinna Ülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonna partnerlussuhete spetsialist ja õppejõud. Ta on eelnevalt töötanud Postiteenuste divisjoni teenuste ja ärimüügi osakonna juhatajana ettevõttes Eesti Post, juhtides äriklientide müüki ja teenusearendusi. Koolitusgrupi suurus: kuni 16 inimest

tlu.ee/koolitused | 3


VIRTUAALSETE MEESKONDADE JUHTIMINE Koolituse eesmärk on anda ülevaade virtuaalses meeskonnas töötamise eripäradest, virtuaalsetes meeskondades töötamisega seotud probleemidest ja võimalikest lahendustest.

Käsitletavad teemad:  Virtuaalse meeskonna eripärad.  Juhtimine versus virtuaalne juhtimine.  Virtuaalne koostöö.  Virtuaalse meeskonna juhi rollid.  Virtuaalse meeskonna liikmete valik.  Meeskonna kujundamise eripärad virtuaalse koostöö korral.  Meeskonna liikmete arendamine.  Tööülesannete kirjeldamise eripärad.  Infovahetuse organiseerimine.  Tegevuste koordineerimine. Koolituse maht: 8 akadeemilist tundi või kokkuleppel Koolitaja: Algis Perens, MBA Ärijuhtimise magister, ärikoolitus ja – konsultatsioonifirma Helvetia Balti Partnerite OÜ juhatuse esimees, turunduse ja projektijuhtimise konsultant ja õppejõud, Tallinna Ülikooli avatud ülikooli külaliskoolitaja ning mitmete juhtimisalaste (projektijuhtimine, strateegiline juhtimine, turundus) õpikute autor. Viinud läbi koolitusi erinevatele organisatsioonidele strateegilise juhtimise, juhtimisoskuste, projekti- ja protsessijuhtimise ning turunduse valdkonnas. Koolitusgrupi suurus: kuni 16 inimest või kokkuleppel

4 | AVATUD ÜLIKOOLI KOOLITUSPAKKUMISED 2013

www.tlu.ee/eng


STRATEEGILINE PLANEERIMINE JA ARENGUKAVA KOOSTAMINE Koolituse eesmärk on anda ülevaade strateegilisest planeerimisest ja arengukavade koostamise põhimõtetest.

Koolituse lähtekoht Strateegiline planeerimine ja selle alusel loodud arengukava määrab, kuidas ja millistele lähtealustele toetudes kujundada organisatsiooni pikaajalist edukat arengut. Strateegiline planeerimine peab kujundama tegevuste üldised suunad, millest lähtutakse igapäevase töö korraldamisel ning üksikprojektide elluviimisel. Juhtida aga seda, mida ei saa mõõta, ei ole võimalik. Seetõttu on strateegilisel planeerimisel ja arengukavade koostamisel üheks oluliseks ülesandeks ka õigete mõõdikute ja mõjuindikaatorite ning nende sihtväärtuste määratlemine. Kiiresti muutuvas keskkonnas, kus järjest keerukamaks muutuvad organisatsioonides toimuvad protsessid ning järjest olulisem roll on inimkapitalil, tuleb teha põhjendatud juhtimisotsuseid, mis tuginevad selgetele strateegilistele valikutele ning hästi koostatud arengudokumentidele.

Iseseisev töö koolitusmoodulite vahelisel ajal: 1. 2.

Konkreetse organisatsiooni või struktuuriüksuse põhjalik hetkesituatsiooni analüüs ja eesmärkide püstitamine. Eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste kavandamine ja arengukava lõplik formuleerimine.

Koolituse maht: 2 EAP (sh 24 akadeemilist tundi lähiõpet), koolituse kestvus 2+1 päeva Koolitaja: Algis Perens, MBA Ärijuhtimise magister, ärikoolitus ja – konsultatsioonifirma Helvetia Balti Partnerite OÜ juhatuse esimees, turunduse ja projektijuhtimise konsultant ja õppejõud, Tallinna Ülikooli avatud ülikooli külaliskoolitaja ning mitmete juhtimisalaste (projektijuhtimine, strateegiline juhtimine, turundus) õpikute autor.

JUHTIMISALANE SUPERVISIOON Supervisiooni eesmärk on toetada inimese või organisatsiooni professionaalset arengut eesmärgiga näha alternatiivseid lahenduskäike ning saada teadlikuks oma tegelikest ressurssidest. Supervisioon tegeleb juhtimislaste probleemide analüüsimisega, on lahenduskeskne süstemaatiline nõustamis- ja tagasisideprotsess.

Supervisioon võimaldab:  leida uusi ja innovatiivseid lahendusi ja arenguideid,  saada edasiliikumiseks motiveeriv impulss,  leida uusi lahendusi keerukates tööalastes olukordades,  tajuda objektiivsemalt uusi arenguperspektiive,  sõnastada ühiselt strateegilised tegevussuunad,  suurendada selgust olukordadest ja probleemidest,  mõista õnnestumiste ja ebaõnnestumiste tagamaid ja põhjusi,  arendada teenuseid ja tooteid läbi sünergia ja loovuse avaldumise,  suurendada personali motivatsiooni, paindlikkust ja töökorralduse efektiivsust,  parandada infoliikumist ja kommunikatsiooni,  realiseerida eesmärgipärasemalt ja tõhusamalt ühiseid ressursse,  mõista, inspireerida, tunda rõõmu ja maandada stressi,  suurendada meeskonna ühtsust, vastastikust toetust ja võtmetegevuste teostamise tõenäosust. Maht: 6 – 8 akadeemilist tundi Superviisor: Katrin Aava, PhD, Tallinna Ülikooli kommunikatsioonieriala lektor. Raamatute “Veenmiskunst” ja “Kõnekunst” autor, Eesti Väitlusseltsi liige, suhtlemistreener ja superviisor. Grupi suurus: kuni 15 inimest või kokkuleppel

Koolitusgrupi suurus: kuni 16 inimest või kokkuleppel

tlu.ee/koolitused | 5


KOMMUNIKATSIOONI KOOLITUSVALDKOND

Koolitusjuht: Elina Tahvel Telefon: 5090 216 E-post: elina.tahvel@tlu.ee

MÜÜGIKIRJA ÜLESEHITUS JA KEELEPROBLEEMID Koolituse eesmärk on õppida tundma ja rakendama keeleliselt korrektse, liigse sõnavahuta ning loogilise ülesehitusega müügikirja koostamise võtteid.

Käsitletavad teemad:  Tähelepanu haaramine ehk esimesed viis sekundit.  Info hulk meilikirjas.  Müügikirja ülesehitus.  Ootused meilikirja vormistusele, keeleline viisakus.  Müügikirjade sagedasemad keeleprobleemid: numbrite kirjutamine, komavead, sõnakasutusvead, liigselt kantseliitlik väljendusviis ja sõnavaht. Pakume võimalust analüüsida tellija organisatsiooni erinevaid müügikirju. Koolituse maht: kokkuleppel Koolitaja: Reili Argus, PhD, Tallinna Ülikooli eesti keele professor, filosoofiadoktor eesti keele alal, Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige. Koolitusgrupi suurus: kokkuleppel

6 | AVATUD ÜLIKOOLI KOOLITUSPAKKUMISED 2013

www.tlu.ee/eng


KIRJALIK KOMMUNIKATSIOON: KORREKTNE EESTI KEEL JA UUEMAD REEGLIMUUDATUSED Koolituse eesmärk on värskendada juba olemasolevaid õigekirjaalaseid teadmisi, juhtida tähelepanu sagedasematele praeguse aja keeleprobleemidele, veaohtlikele valdkondadele, võõrmõjudele, lausestusraskustele, eri tüüpi tekstidele esitatavatele nõuetele ning arendada sisuka ja ladusa eestikeelse teksti kirjutamise oskust.

Käsitletavad teemad:  Sissejuhatavalt eesti keele üldistest probleemidest.  Uuemad reeglimuutused.  Eesti keele õigekirja probleemkohti I: kas kirjutada suure või väikese algustähega.  Eesti keele õigekirja probleemkohti II: kuidas kirjutada põhi- ja järgarve ning lühendeid, lausestusprobleeme ehk millest tekivad lausestusraskused: lause pikkus, üleliigsed mine-vormid ehk komahirm, võõrmõjud, kantseliit, sõnajärg ja teatestruktuur.  Stiiliproblemaatika: liigne keeleline peenutsemine, sõnavalik: tsitaatsõnad-võõrsõnad-omasõnad, stampsõnad, sõnakasutusvead.  Meilikirjade tüüpilisi õigekirjaprobleeme. Näiteteksti analüüs. Kokkuvõte koolitusest. Pakume võimalust analüüsida organisatsiooni erinevaid kirjalikke tekste. Koolituse maht: 8 akadeemilist tundi või kokkuleppel Koolitaja: Reili Argus, PhD, Tallinna Ülikooli eesti keele professor, filosoofiadoktor eesti keele alal, Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige. Koolitusgrupi suurus: kokkuleppel

tlu.ee/koolitused | 7


AVALIK ESINEMINE, KÕNE JA HÄÄLE TREENING Koolituse eesmärk on anda ülevaade avaliku esinemise põhitõdedest ja treenida koolitusel osalejaid erinevatele inimrühmadele edastama oma sõnumit selgelt ja mõjusalt. Kõne ja hääle treeningu eesmärk on õpetada tunnetama häält kui instrumenti − anda ülevaade kõneaparaadi töö iseärasustest, korrigeerida kõnehingamist, osundada võimalikele kõnehälvetele.

Käsitletavad teemad:

Kõne ja hääle treening

 Selge ja mõjusa sõnumi koostamine. Kuidas oma sõnumi mõjujõudu suurendada.  Milline on sõnumi esitaja usaldusväärne kuvand.  Kontakt auditooriumiga: kuidas saada ja hoida auditooriumi tähelepanu.  Esmamulje mõju.  Avaliku esinemise eesmärgid. Ettevalmistus esinemiseks.  Kõne/ettekande koostamise põhimõtted: sissejuhatus, sisu, lõpetamine. Usutavus, veenvus.  Suhtlemismärgid: kõne- ja häälemärgid, kehakeelemärgid, näomärgid.  Küsimuste ja emotsionaalsete rünnakutega toimetulek, enesekindlus esinemisel.  Esinemispinge leevendamine. Tehnikad ja harjutused esinemispingega toimetulekuks.  Videotreening, analüüs. Praktilised soovitused edaspidiseks.

 Kõneaparatuuri töö olemus.  Kõnehingamise alused, praktilised hingamisharjutused.  Tutvumine resonaatorsüsteemiga. Hääle hügieen.  Artikulatsiooniaparatuuri olemus, häälikute korrektne moodustamine, praktilised diktsiooniharjutused.  Nõuded mikrofonikasutusele.Töö konkreetse kõnetekstiga. Treeningul korrigeeritakse esineja kõne- ja häälemärke, kehakeelt, esinemispingeid, hingamist, hääleresonaatoreid, häälduspuhtust. Pakume ka avaliku esinemise individuaalnõustamist. Koolituse maht: 14 akadeemilist tundi või kokkuleppel Koolitajad: Katrin Aava, PhD, Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni magistriõppekava õppejõud, raamatute “Veenmiskunst” ja “Kõnekunst” autor. Härmo Saarm, MA,Tallinna Ülikooli kauaaegne õppejõud, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli lektor, psühholoog. Toomas Lõhmuste, MA, Tallinna Ülikooli kõnetehnika õppejõud, Eesti Rahvusringhäälingu Raadioteatri juhataja. Koolitusgrupi suurus: kuni 12 osalejat või kokkuleppel

8 | AVATUD ÜLIKOOLI KOOLITUSPAKKUMISED 2013

www.tlu.ee/eng


KOMMUNIKATSIOON SOTSIAALMEEDIAS. VÕIMALUSED JA PIIRANGUD Koolituse tulemusena tajub ekspert oma võimalusi meediasisu loojana ning oskab vormida oma teadmisi vastavaks erinevate kirjalikku eneseväljendust nõudvate kanalite jaoks.

Koolituse kirjeldus: Koolitus hõlmab uudise kirjutamise põhikursuse kirjutavas pressis. Kursusel selgitatakse, mis põhimõtetel meedia uudiseid teeb, tutvustatakse uudisväärtuse mõistet. Lisaks harjutatakse eksperdi eneseväljendust sotsiaalmeedias. Käsitletakse uudise ja kommentaari kirjutamist uues meedias, sotsiaalmeedia võimalusi ja piiranguid. Koolituse maht: 6 akadeemilist tundi või kokkuleppel Koolitaja: Barbi Pilvre, PhD, Tallinna Ülikooli Kommunikatsiooni Instituudi dotsent, endine Eesti Ekspressi arvamustoimetaja, Aasta Ajakirjanik 2007. Koolitusgrupi suurus: kokkuleppel

SOTSIAALNE MÕJUSTAMINE, MANIPULEERIMISEGA TOIMETULEK, ENESEKEHTESTAMINE Koolituse eesmärk on:  arendada osalejate argumenteerimisoskust, arendada osalejate enesekehtestamis- ning mõjutamisoskusi,  enese ja teiste käitumise analüüsioskust,  arendada oskust manipuleerimisega toimetulekuks,  arendada läbirääkimisoskust,  tõsta osalejate valmisolekut pingeolukorras toimetulekuks,  luua selline õpikeskkond ning suhtlusruum, kus osalejatel on võimalusi aktuaalsetele küsimustele vastuseid otsida.

Käsitletavad teemad:  Efektiivse suhtlemise aluseks on oskus pidada läbirääkimisi ning jõuda mõlemat osapoolt rahuldavate kokkulepeteni. Hea suhtleja suudab seista oma vajaduste eest, arvestades samal ajal ka teise osapoole vajadusi. Pikas perspektiivis on kasulik vältida ebaeetilist veenmist‚ jõuvõtete kasutamist ning luua suhtluspartneriga pikaajalised usaldusväärsed suhted. Seetõttu on vajalik teada sotsiaalse mõjutamise võtteid ning praktiseerida ja kinnistada efektiivseid käitumismudeleid.  Manipuleerimise ning konfliktolukorra raamistamiseks on appi võetud E. Berne’i mudel.  Koolitusel kirjeldatakse erinevaid manipuleerimise ning demagoogiavõtteid ning praktiseeritakse ka argumenteerimist.  Koolitusel praktiseeritakse mina-sõnumite edastamist ning kehtestavat käitumist.  Rollimängude abiga otsitakse ressursse, kuidas kriitilistes olukordades efektiivselt käituda. Koolituse maht: 12 akadeemilist tundi või kokkuleppel Koolitaja: Katrin Aava, PhD, Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni magistriõppekava õppejõud, raamatute “Veenmiskunst” ja “Kõnekunst” autor. Koolitusgrupi suurus: kuni 12 osalejat või kokkuleppel

tlu.ee/koolitused | 9


10 | AVATUD ÜLIKOOLI KOOLITUSPAKKUMISED 2013

www.tlu.ee/eng


KULTUURI KOOLITUSVALDKOND Koolitusjuht: Aire Luts-Vähejaus Telefon: 6199 511, 5176 484 E-post: aire.luts-vahejaus@tlu.ee

ERINEVAID KULTUURE TUTVUSTAVAD KOOLITUSED Koolituste üldine eesmärk on anda ülevaade sihtriigi/-piirkonna ajaloolisest kujunemisest, tähtsamatest sündmustest, isikutest, positsioonist maailmas ja institutsioonidest.

1. India

3. Lähis-Ida

Teemad:

Teemad:

 Ülevaade riigisüsteemist, sümboolikast, statistika.  Lühiülevaade ajaloost ja tänapäevast.  Tähtsamad ühiskondlikud ja poliitilised probleemid (sh majandus, usundid, välissuhted).

 Poliitiliste süsteemide (riikluse) võrdlus.  Ajaloolise pärandi (kultuur, ühiskond) võrdlus.

Koolitaja: Martti Kalda, Tallinna Ülikooli Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo õppetooli lektor.

2. Lõuna-Euroopa Teemad (iga riigi kohta):  Ülevaade riigi ajaloolisest kujunemisest, tähtsamatest sündmustest, isikutest.  Positsioon maailmas (eriti endistes kolooniates).  Praegused institutsioonid.  Riigipühad ja nende tähendused. Koolitajad: Daniele Monticelli (Itaalia), Tallinna Ülikooli Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituudi dotsent. Kaia Sisask (Prantsusmaa), Tallinna Ülikooli Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituudi lektor. Anne-Ly Lehtla (Hispaania), Tallinna Ülikooli Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituudi lektor.

Koolitaja: Martti Kalda, Tallinna Ülikooli Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo õppetooli lektor.

4. USA Teemad:  Riikluse alused, valimised, presidendid, riiklikud institutsioonid.  USA tähtsamad põhimõisted, rahvuslik koosseis, regioonid.  Kultuuriteadlikkus – mis see on?  Kultuuridevaheline suhtlemine (kiri, kõne, kehakeel). Koolitaja: Krista Mits, Tallinna Ülikooli Germaani ja Romaani Keelte ja Kultuuride Instituudi külalisõppejõud. Maht: 4 – 6 akadeemilist tundi

tlu.ee/koolitused | 11


PERSONALIARENDUSE KOOLITUSVALDKOND

Koolitusjuht: Aire Luts-Vähejaus Telefon: 6199 511, 5176 484 E-post: aire.luts-vahejaus@tlu.ee

KUIDAS KAVANDADA ETTEKANNET?

POSITIIVNE PSÜHHOLOOGIA

Koolituse eesmärk on luua võimalused esitluste ja ettekannete kavandamise ning läbiviimise põhimõtete tundmiseks. Anda ülevaade esitluste koostamisest ja selleks kasutatavatest lisavahenditest (slaidishow, joonised, pildid jne).

Koolituse eesmärk on luua võimalusi ülevaate saamiseks positiivse psühholoogia kui uurimissuuna arengutest; positiivse psühholoogia teooriast ja kasutamise viisidest ning valmisoleku kujunemiseks positiivse psühholoogia mõtteviisi ja meetodite kasutamiseks iseenda ja teiste heaolu kasvuks erinevates eluvaldkondades.

Käsitletavad teemad:  Esitluse/ettekande kavandamise ja koostamise põhimõtted.  Kontakti loomine, hoidmine ja sõnumi edastamine kuulajatele.  Esitluste/ettekannete näitlikustamine slaidiprogrammi (PowerPoint, Prezi) abil ning peamised põhimõtted, millest lähtuda.  Auditooriumi kaasamine esitluses.  Praktilised harjutused esitluste/ettekannete kavandamiseks, läbiviimiseks ja hindamiseks. Koolituspäeva keskmes on praktilised näited ja ülesanded, mis võimaldavad osalejatel ise kogeda ettekannete läbiviimise võimalusi ning põhimõtteid. Praktilisi näiteid on toetamas teooriast lähtuvad näpunäited ettekannete parimaks ja uuenduslikuks läbiviimiseks. Koolituse maht: 6 – 8 akadeemilist tundi Koolitaja: Marin Gross, MA, Tallinna Ülikooli andragoogika osakonna lektor, viinud läbi mitmeid täiskasvanu õppimist ja õpetamist käsitlevaid koolitusi.

Käsitletavad teemad:

Positiivne psühholoogia on inimese optimaalse funktsioneerimise ja arengu teaduslik uurimine, mis keskendub inimlikele tugevustele ja võimalustele nende kasutamise kaudu suurendada heaolu.  Heaolu erinevad komponendid.  Motivatsioon, tähenduslikkus ja tippkogemuse psühholoogia, kulgemine.  Positiivsed emotsioonid ja tunnete juhtimine.  Atributsiooni mudel, ABCDE-tehnika, optimism.  Positiivsete suhete tähtsus. Rõhuasetus on praktiliste oskuste arengul, mis puudutavad õppimise toetamist, enesehinnangut ja õpimotivatsiooni. Koolituse maht: 6 akadeemilist tundi või kokkuleppel Koolitaja: Kaia Köster, MA, Tallinna Ülikooli külaliskoolitaja, kelle peamisteks koolitusvaldkondadeks mentorlus ja täiskasvanute hariduslik nõustamine. Kasvuruum OÜ juht. Tartu Ülikooli psühholoogia doktorant.

Koolitusgrupi suurus: kuni 16 inimest

Koolitusgrupi suurus: kuni 16 inimest

12 | AVATUD ÜLIKOOLI KOOLITUSPAKKUMISED 2013

www.tlu.ee/eng


INTERVJUEERIMINE Koolituse eesmärk on luua eeldused erinevate intervjueerimise võtete tundmiseks, nende mõju mõistmiseks erinevates olukordades ning kasutamiseks igapäevases töös.

Käsitletavad teemad:  Intervjuu taustad – asjaolud, mis mõjutavad osapoolte valikuid intervjuul (osapoolte huvid ja eesmärgid, omavahelised suhted, võimutasakaal).  Intervjueerimise protsess – ettevalmistus, läbiviimine, andmete analüüs, tagasiside.  Kontakt – psühholoogilise sideme loomise ja hoidmise vahendid (sõnalised, mittesõnalised, omavahelise käitumise kooskõla, intervjueerija hoiakud ja tõekspidamised).  Intervjueerimise strateegiad – direktiivne ja mittedirektiivne intervjueerimine.  Intervjueerimise võtted – küsitlemine (küsimuste tüübid ja otstarve) ja peegeldamine (tüübid ja otstarve). Koolituse maht: 8 akadeemilist tundi või kokkuleppel Koolitaja: Arno Baltin on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli psühholoogi diplomiga. Töötab Tallinna Ülikooli Psühholoogia Instituudis assistendina. Akadeemilisi kursusi ja koolitusi seob teemana rakenduspsühholoogia – eelkõige ametialane suhtlemispädevus – kuulamine, läbirääkimine, koostöö, grupitöö. Koolitusgrupi suurus: kuni 16 inimest

MITTESÕNALINE (MS) KÄITUMINE Koolituse eesmärk on pakkuda võimalust mittesõnalise käitumise (MS) mõtestamiseks asjakohase sõnavara ja mudelite abil, luua võimalus uute mõistete tegevuses läbimängimiseks rollimängude ja videosalvestuste abil.

Käsitletavad teemad:  Kommunikatsioonimudelid ja MS käitumine.  Kuidas tähistused aitavad käitumist märgata?  Silmast silma suhtlemise kanalid.  MS hõivatus. Kuidas üksikmodaalsused koostööd teevad?  Kuidas suhtluses MS käitumist tõlgendatakse?  Privaatsus – MS käitumine isiku piiriregulatsiooni vahendina.  Käitumine, mis annab tunnistust suhtlejate omavahelisest suhtest.  Käitumine, mille abil kooskõla parandada.  Sünkroonsus MS käitumises.  MS käitumine eneseesituses ja pettuses.  Soovitused edasiseks enesetäiendamiseks – eestikeelne kirjavara ja soovitused. Koolituse maht: 8 akadeemilist tundi või kokkuleppel Koolitaja: Arno Baltin on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli psühholoogi diplomiga. Töötab Tallinna Ülikooli Psühholoogia Instituudis assistendina. Akadeemilisi kursusi ja koolitusi seob teemana rakenduspsühholoogia – eelkõige ametialane suhtlemispädevus – kuulamine, läbirääkimine, koostöö, grupitöö. Koolitusgrupi suurus: kuni 16 inimest

tlu.ee/koolitused | 13


SISEKOOLITAJA KOOLITUS Koolituse eesmärk on organisatsioonisiseste koolituste kvaliteedi tõus sisekoolitajate kompetentsuse arenemise kaudu.

Käsitletavad teemad: I moodul: Sisekoolitaja ja täiskasvanud õppija Organisatsiooni ja õppimise-õpetamise konteksti tunnetamine ja määratlemine. Enda kui sisekoolitaja ja täiskasvanud õppija rollide, kompetentsuse ja stiilide tundmaõppimine. II moodul: Koolituse ettevalmistamine ja läbiviimine Koolitaja metoodilis-didaktilise kompetentsuse areng, mis võimaldab õppida tundma koolitust kui õppimisprotsessi ning kasutama süsteemselt ja eesmärgipäraselt erinevaid tehnikaid ja meetodeid. III moodul: Sisekoolitaja suhtlemis- ja väljendusoskused Õppimine ja õpetamine kui suhtlemissituatsioon, koolitaja sotsiaalne ja kommunikatiivne kompetentsus. Sisekoolitajate koolitus on eneseanalüüsi- ja refleksioonipõhine; väärtus- ja teaduspõhine (kommunikatsioon, mentorlus, supervisioon, andragoogika, psühholoogia); terviklik ja professionaalsele praktikale tuginev; protsessi- , tegevus-, õppimis- ja suhtlemiskeskne. Koolituse mõju suurendamiseks on võimalus korraldada koolituspraktika, mille raames iga osaleja viib läbi sobival teemal näidiskoolituse ja saab selle kohta tagasisidet nii teistelt osalejatelt kui ka koolitajatelt. Koolituse maht: vastavalt tellija soovile (mõju saavutamiseks vähemalt 24 akadeemilist tundi) Koolitajad: Katrin Aava, PhD, Tallinna Ülikooli kommunikatsioonieriala lektor. Raamatute “Veenmiskunst” ja “Kõnekunst” autor, Eesti Väitlusseltsi liige, suhtlemistreener ja superviisor. Kadri Kiigema, MA, lõpetanud Tallinna Ülikooli andragoogika ja hariduse juhtimise eriala. Alates 2000. aastast on ta olnud tegev koolitajana ja viinud erinevatele sihtgruppidele läbi täiskasvanute koolitaja koolitusi. Marin Gross, MA, Tallinna Ülikooli andragoogika osakonna lektor, viinud läbi mitmeid täiskasvanu õppimist ja õpetamist käsitlevaid koolitusi. Koolitusgrupi suurus: kuni 15 inimest

14 | AVATUD ÜLIKOOLI KOOLITUSPAKKUMISED 2013

www.tlu.ee/eng


TÖÖVÕIME JA ELUKVALITEEDI TÕSTMINE NING SÄILITAMINE Koolituse eesmärk on anda ülevaade töövõime ja elukvaliteedi säilitamise ja tõstmise teguritest, töövõimetuse põhjustajatest ja kehalise aktiivsuse positiivsest mõjust.

Käsitletavad teemad:  Mille poolest erineb kaasaegne tehnoloogiliselt toetatud ühiskonnakorraldus inimkonna senist arengut kujundanud keskkonnast?  Kuidas mõjutab uus ajastu inimese elu tervikuna (infoajastu = ajuajastu, tehnoloogia, töö intensiivsus, nõudlikkus töösooritusele, töö ja puhkus)?  Keskkonna mõju tervisele − töö- ja puhkekeskkond, rekreatiivne keskkond. Kuidas kajastuvad nimetatud muudatused inimese töövõimes ja sellesse suhtumistes?  Kuidas suhestuvad omavahel tööiga ja eluiga?  Millega peab arvestama töövõime ja elukvaliteedi säilitamisel?  Töövõimetuse põhjustajad (stress, depressioon).  Stressist tingitud haigused. Stressi mõju (analüüsivõime langus, töömälu vähenemine jm).  Kehalise aktiivsuse mõju (närvirakkude kasvatamine, depressiooni vähendamine, soorituse kvaliteedi paranemine) ja alternatiivid.  Organisatsiooni võimalused töötajate tervise parendamiseks.  Töövõime taastamine. Koolituse maht: 4 – 8 akadeemilist tundi Koolitaja: Kristjan Port, PhD, Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor, dotsent. Tema teadustöö põhisuundadeks on töövõime analüüs, töövõime taastamine ja arendamine ning terviseuuringutega seotud uuringud. Koolitusgrupi suurus: inimeste arv ei ole piiratud

tlu.ee/koolitused | 15


TÖÖ- JA AMETIOSKUSTE KOOLITUSVALDKOND Koolitusjuht: Lilian Rückenberg Telefon: 6199 516 E-post: lilian.ruckenberg@tlu.ee

ETIKETT

Koolituse eesmärk on omandada teadmisi väljakujunenud käitumisnormidest ja õppida enesekasvatust.

Käsitletavad teemad:  Etiketi praktiline kasutusala – diplomaatias, ametisuhtluses, seltskonnas ja kodus.  Põhireeglid, mis juhivad erinevaid käitumissituatsioone.  Tööalased suhted ja käitumine: kolleegid, juht-alluv, kliendid, külalised organisatsioonis.  Ärialased kohtumised ja läbirääkimised.  Kutsed.  Vastuvõtud: perenaise, peremehe ja külalise roll seltskonnas.  Lilled ja kingitused.  Käitumine reisidel ja kohtumine erinevate kultuurinormidega. Koolituse maht: 6 akadeemilist tundi või kokkuleppel Koolitaja: Ruth Aarma on Tallinna Ülikooli külaliskoolitaja. Töötab turu-uuringute firma GfK tegevjuhina. Ta on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli turunduse- ja välismajanduse erialal, 2002. aastal kaitses teadusmagistrikraadi rahvusvahelistes suhetes. Alates 1998. aastast on ta tegev ärisuhtluse lektorina Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolis ning Estonian Business School’is. Koolitusgrupi suurus: kokkuleppel

16 | AVATUD ÜLIKOOLI KOOLITUSPAKKUMISED 2013

www.tlu.ee/eng


JÄRELTÕLGE VENE KEELE BAASIL Koolituse eesmärk on õppida mõistma järeltõlke olemust: tõlkeprotsessi kaht faasi. Tutvuda märkmetehnika aluspõhimõtetega. Harjutada suuliselt esitatud kõnede analüüsi ja järeltõlke esitamist märkmete põhjal.

Käsitletavad teemad:

 Praktilised tõlkeharjutused (järeltõlge eesti keelest vene keelde, vene keelest eesti keelde õppejõudude esitatud kõnede põhjal). Rühmatöö (paarides tõlke taasesitus tehtud märkmete põhjal). Koolituse maht: 18 – 20 akadeemilist tundi Koolitajad: Kersti Kittus, MA; Deniss Mironov, MA, Tallinna Ülikooli suulise tõlke õppejõud. Koolitusgrupi suurus: kokkuleppel

 Teoreetilised alused. Järeltõlke olemus ja selle kaks etappi: I etapp: kuulamine, analüüsimine, analüüsi põhjal märkmete tegemine (mida ja kuidas üles märkida). II etapp: tõlgib tõlk mälu ja märkmete toel kuuldud esituse sihtkeelde. Järeltõlke esitamisele esitatavad nõuded. Stiil ja prosoodia.  Praktilised tõlkeharjutused: kuuldud teksti samakeelne taasesitus (nt venekeelse teksti taasesitus vene keeles, eestikeelse teksti taasesitus eesti keeles) mälu põhjal, märkmete põhjal. Võimalikud märkmete tegemise viisid. Üldlevinud mõistete asendamine sümbolitega ja nende kasutamine.  Praktilised tõlkeharjutused: teksti kuulamine, analüüs ja märkmete põhjal järeltõlge sihtkeelde (nt vene keelest eesti keelde). Märkmete ja sümbolite analüüs. Kehakeel ja suhtlemine kuulajaskonnaga. Kodune töö: vabalt valitud või erialateksti A4 pikkuse teksti märkmetehnikas kirjapanek.  Koduse töö analüüs. Kodus märkmetehnikas kirjapandud teksti järeltõlkes esitamine koolitusest osavõtjate ees.  Praktilised tõlkeharjutused (järeltõlge sihtkeelde) rühmatöö käigus (nt paarikaupa, paarilise järeltõlke jälgimine, märkmete võrdlev analüüs). Erialases töös sageli esinevate mõistete ülesmärkimise võimalikud sümbolid.  Kodune töö: vabalt valitud A4 pikkuse erialateksti märkmetehnikas kirjapanek. Koduse töö analüüs. Kodus märkmetehnikas kirjapandud teksti järeltõlkes esitamine koolitusest osavõtjate ees; märkmete analüüs. Esitatud teksti n-ö tagasitõlge algkeelde. Võrdlus, analüüs.

MEELDEJÄÄV TEENINDUS Koolituse eesmärk on praktilistele näidetele toetudes analüüsida klienditeeninduse erinevaid aspekte ja kriitilistes olukordades toimetulekut ning leida lahendusi erinevatele teenindusolukordadele. Harjutada oskusi heaks teeninduseks.

Käsitletavad teemad:  Meie igapäevane kogemus kliendina ja klienditeenindajana.  Hea ja halva klienditeeninduse analüüs.  Klienditeeninduse erinevad etapid kontakti loomisest kuni selle lõpetamiseni.  Inimese 5 meelt ja taju klienditeeninduses.  Ootused, lootused ja hoiakud teeninduses.  Emotsioonide ja konflikti juhtimine.  Personaalne analüüs ja tegevuskava koostamine. Koolituse maht: 12 akadeemilist tundi Koolitaja: Ott Alemaa, MA on Tallinna Ülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonna partnerlussuhete spetsialist ja õppejõud. Ta on eelnevalt töötanud Postiteenuste divisjoni teenuste ja ärimüügi osakonna juhatajana ettevõttes Eesti Post, juhtides äriklientide müüki ja teenusearendusi. Koolitusgrupi suurus: kokkuleppel

tlu.ee/koolitused | 17


MS EXCEL 2007 (KESK- JA KÕRGTASE) Koolituse eesmärk on õppida haldama MS Excel 2007 suuremaid tabeleid ja andmebaase ning kasutama erinevaid funktsioone.

Käsitletavad teemad:  Tabelarvutuse alused. Andmete tüübid. Aadresside tüübid, Nimede kasutamine.  Enamkasutatavate funktsioonide kasutamine valemites.  Lahtrite vormingud. Tingimuslikud vormingud. Oma vormingute defineerimine.  Andmetabelid. Sorteerimine. Filtreerimine. Lihtsamad risttabelid. Kokkuvõtted.  Suuremate tabelite soovituslik ülesehitus ja käsitlemise võimalused.  Andmetabeli mõiste ja ülesehitus. Väljad ja kirjed, ning sobiva andmetabeli struktuuri leidmine.  Andmetabelite käsitlemise vahendid. Risttabelid, vahekokkuvõtted ja konsolideeritud tabelid.  Andmebaasifunktsioonid. Otsingu ja viitefunktsioonid, teksti- ja ajafunktsioonid.  Andmete organiseerimine sobivale kujule suuremate andmetabelite korral, arvutuslikud kirjed.  Tegevuste automatiseerimine. Koolituse maht: 16 akadeemilist tundi Koolitaja: Kalle Kivi, Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi ��ppejõud. Koolitusgrupi suurus: kokkuleppel

18 | AVATUD ÜLIKOOLI KOOLITUSPAKKUMISED 2013

www.tlu.ee/eng


KIRJALIK JA SUULINE TÕLGE Koolituse eesmärk on õppida mõistma suulise ja kirjaliku tõlke spetsiifikat, saada teadlikuks erinevatest tõlketüüpidest, funktsioonidest ja tõlke-eetikast, harjutada lihtsamate tarbetekstide tõlkimist, järeltõlget ning analüüsida tõlkeid.

Käsitletavad teemad:  Tõlke eesmärk, tõlketüüp, tõlke funktsioon.  Praktilised tõlkeharjutused ja taustmaterjali otsingustrateegiad.  Praktilised tõlke- ja toimetamisharjutused. Iseseisva töö tutvustus: tarbeteksti tõlkimine.  Tõlke-eetika.  Kodutööde arutelu ja praktiline töö erinevate tekstidega.  Kokkuvõte kirjaliku tõlke osast; arutelu teemal, mis on tõlkimine.  Sissejuhatus järeltõlkesse, märkmetehnika ja mälu, erinevad lähenemised.  Järeltõlge, praktilised harjutused.  Avalik esinemine, põhimõtted ja praktika.  Järeltõlge, praktilised harjutused. Koolituse maht: 24 tundi või kokkuleppel Koolitajad: Triin Pappel, MA; Tiia Falk, MA; Jana Tiitus, MA, Tallinna Ülikooli tõlkekoolitusosakonna õppejõud. Koolitusgrupi suurus: 12 inimest või kokkuleppel

INGLISE ÄRIKEEL Koolituse eesmärk on omandada teadmisi inglise ärikeele sõnavarast ja keelestruktuuridest, süvendada ärisuhtlusoskusi läbi rollimängude, grupi- ning paaristööde.

Käsitletavad teemad: I moodul:  Social English  Telephoning  Job interviews  Discussion and meetings  Business correspondence II moodul:  Report writing  Persuasive and innovative presentations  Company, Product and Customer Relations  Negotiations Koolituse maht: 40 akadeemilist tundi või kokkuleppel Koolitaja: Pille Rückenberg, MA, Tallinna Ülikooli külaliskoolitaja. Töötanud Tallinna Tehnikaülikooli Keeltekeskuses lektorina, kus viis läbi kursusi tudengitele nii bakalaureuse kui magistriõppes, viinud läbi ärikeele ja majanduskeele kursusi nii rahvusvahelistele gruppidele kui ülikooli õppejõududele. Koolitusgrupi suurus: kokkuleppel

tlu.ee/koolitused | 19


ÕIGUSE KOOLITUSVALDKOND Koolitusjuht: Lilian Rückenberg Telefon: 6199 516 E-post: lilian.ruckenberg@tlu.ee

ANDMEKAITSE JA ISIKUANDMETE KÄITLEMINE Koolituse eesmärk on omandada teadmisi isikuandmete kaitse õigusest ja isikuandmete käitlemise peamistest printsiipidest, et paremini toime tulla töös vajaminevate isikuandmete käitlemise ning jagamisega kolmandatele osapooltele.

Käsitletavad teemad:  Isikuandmete kaitse eesmärgid, isikuandmete töötlemisega seonduvad riskid. Mõisted: isikuandmed, “harilikud” isikuandmed ja delikaatsed isikuandmed. Isikuandmete töötlemine, isikuandmete töötleja, andmesubjekt.  Isikuandmete töötlemise alused.  Töötlemine lepingute alusel. Töötlemine seaduse alusel (sh elu ja tervise kaitseks, teadusuuringuteks).  Nõusolek isikuandmete töötlemiseks. Teavitamisprotseduur. Nõusoleku ajaline kehtivus. Nõusoleku tagasivõtmine.  Surnud isiku andmete töötlemine.  Delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimine.  Isikuandmete töötlemise eest vastutav isik. Isikuandmete töötlemise põhimõtted. Seaduslikkus,  Eesmärgikohasus (sh andmete töötlemine koolitusel), minimaalsus, piiratud kasutamine, kvaliteet, turvalisus ja konfidentsiaalsus, individuaalne osalemine.  Andmesubjekti õigused.  Õigus saada infot. Õigus nõuda töötlemise lõpetamist.  Õigus nõuda muutmist, parandamist. Kaebeõigused. Karistusõigus. Koolituse maht: 6 akadeemilist tundi Koolitaja: Eero Johannes on Iuring õigusbüroo jurist, kes on tegelenud süviti autoriõiguse ja intellektuaalse omandi valdkonnaga. Tallinna Ülikooli külaliskoolitajana on ta läbi viinud mitmeid koolitusi (delikaatsete) isikuandmete ja nende kaitse teemal. Koolitusgrupi suurus: kokkuleppel

20 | AVATUD ÜLIKOOLI KOOLITUSPAKKUMISED 2013

www.tlu.ee/eng


KINNISVARAMAAKLERITE KUTSEEKSAMIEELNE KOOLITUSPROGRAMM

LEPINGULISED SUHTED MAJANDUSTEGEVUSES. VÕLAÕIGUS

Koolituse eesmärk on luua võimalused kinnisvaramaakleritööks vajalike teadmiste ja oskuste kujunemiseks, mis on vajalikud kutse taotlemisel lähtuvalt kinnisvaramaakleri kutsestandardi III, (EKR tase 5) nõutud kompetentsidest ja baasteadmistest.

Koolituse eesmärk on omandada võlaõiguslikke teadmisi lepingute sõlmimisest, lepingust tulenevate kohustuste täitmisest ja vastutusest kohustuse rikkumise korral.

Programmis käsitletakse vastava valdkonna õiguslikku regulatsiooni, mikro- ja makrotasandi majanduse põhimõtteid, kinnisvara müügiprotsessi, maakleri kutseetika- ja standardi, kinnisvara hindamise ja vahendusega seonduvat, tsiviilehituse põhitõdesid, kinnisvaramaakleri tööga seonduvaid praktilisi küsimusi ja probleeme.

Võlaõigusseaduse (VÕS) ülesehitus, võlaõiguses kehtivad põhimõtted, olulisi aspekte lepingute sõlmimisel, kohustuste täitmisel ja kohustuste rikkumisega seotud vastutusest.

Programm koosneb 5 moodulist:

I moodul: Õigus II moodul: Baasteadmised majandusest, kinnisvaraturg III moodul: Kinnisvara vahendusteenus, kinnisvara hindamine, turundus ja klienditeenindus IV moodul: Tsiviilehitus V moodul: Komplekskaasuste lahendamine Koolituse maht: 10 EAP, sh 126 akadeemilist tundi lähiõpet. Õppekava saab läbida nii tervikuna kui ka eraldi moodulite kaupa. Koolitajad: Aare Kruuser, Meelis Eerik, Andres Õige, Reeli Eelmets, Leele Välja, Reet Vokk, Mare Merimaa, Anneli Kommer, Hannes Kuhlbach, Rita Sepp, Peeter Nurm, Kaia Kuppart, Anu-Mall Naarits, Ene Kolbre jt.

Käsitletavad teemad:

Olulisi aspekte: 1. müügilepingute sõlmimisel, lepingust tulenevate kohustuste täitmisel ja vastutuses; 2. üürilepingute ja rendilepingute sõlmimisel, lepingust tulenevate kohustuste täitmisel ja vastutuses; 3. teenuse osutamise lepingute (käsundus- ja töövõtulepingu) sõlmimisel, täitmisel ja kohustuste rikkumisel; 4. töölepingute sõlmimisel, täitmisel ja kohustuste rikkumisel, sh võlaõiguse regulatsiooni rakendamiseks töölepingutes. Koolituse maht: 16 akadeemilist tundi Koolitaja: Andres Õige, MA, Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia õppejõud. Koolitusgrupi suurus: kokkuleppel

Koolitusgrupi suurus: 15 – 20 inimest

tlu.ee/koolitused | 21


EESTIKEELSE ÕIGUS- JA HALDUSTEKSTI LOOME Koolituse eesmärk on teadvustada eesti keele olemuslikku, mitmekesiseid võimalusi luua ladusat, ühemõttelist õigusteksti ja arendada tekstiloomeoskust.

Käsitletavad teemad: I Tekstiloome algus  mõte lauseks  lauseliikmete vormi sõltuvus tegusõna tähendusest  muud tähenduse ja vormi sõltuvusseosed  olevik kui üldaeg  tuleviku väljendamine  otstarbekaima minevikuvormi valik II Kas sõnanappus või sõnade üleküllus?  võõrsõna ja omasõna  terminikasutuse ühtlus ja otstarbekus  sõnatarvituse ohte: väär tähendus, väär kuju, ebamäärasus, liiasus jm  sagedasemad sõnavormivead III Tekstiloome järg: laused tekstiks  ainsuse ja mitmuse valiku otstarbekus  umbisikulisus ja liigsed poolt-tarindid  sõnajärje mõju lause mõttele ja teatestruktuurile IV Tekstiloome lõpetus: tekst ladusaks  lausete liitmise võimalused: rinnastus ja sisestus  sisestuse valikud: kõrvallause, lauselühend, nimisõnafraas  nimisõnalisus kui oht teksti loetavusele  lause pikkus, teksti sidusus Koolituse maht: 8 akadeemilist tundi Koolitaja: Peep Nemvalts, PhD on uuringukava “Eesti keel kõrghariduse ja teaduse keelena” väljatöötaja ja uurimisrühma juht, Tallinna Ülikooli erakorraline vanemteadur ja Teaduskeelekeskuse juhataja. Koolitusgrupi suurus: kokkuleppel

22 | AVATUD ÜLIKOOLI KOOLITUSPAKKUMISED 2013

www.tlu.ee/eng


FINANTS- JA ÕIGUSLIKUD TEADMISED AVALIKUS TEENISTUSES Koolituse eesmärk on omandada finants- ja õiguslikke teadmisi ja praktilisi näpunäiteid, mis loovad eeldused muuta töökorraldust avalikus teenistuses mitmekülgsemaks ja professionaalsemaks.

Käsitletavad teemad: I Finantsaruandlus ja raamatupidamine  Raamatupidamise, finantsaruandluse ja majandusarvestuse alused.  Finantsplaanide koostamise alused.  Tulevaste perioodide rahavood.  Finantsplaanide ja majandusaruannete võrdlus ja analüüs.  Eelarveliste asutuste maksuprobleemid. II Tegevuse õiguslik keskkond  Õiguse roll tänapäeva ühiskonnas.  Mida peab õigusest teadma ametnik?  Nõuetele vastavus kui märksõna.  Eesti õigussüsteem ja Euroopa Liidu õiguskord. Õigusallikad.  Ülevaade töö- ja võlaõiguse ning avaliku teenistuse seaduse rollist tänapäeva ühiskonnas.  Töö- ja võlaõiguse ning avaliku teenistuse olulised põhimõtted ja õigusallikad.  Õiguse rakendamise praktika. Arengutrendid, millele pöörata tähelepanu.  Seaduseelnõu mõjude hindamine ning sisuline analüüs. Koolituse maht: 16 akadeemilist tundi või kokkuleppel Koolitajad: Aare Kruuser, MA; prof Ilmar Selge; Tõnis Jakob, MA; Rita Ilisson, MA.

KOKKULEPPED TSIVIILPROBLEEMIDES JA LEPITUSMENETLUS. ÕIGUSLIKUD PROBLEEMID KOHTUPRAKTIKAS Koolituse eesmärk on omandada teadmisi tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest, kokkulepetest tsiviilprotsessis, tõendamismenetlusest ja õiguslikest probleemidest kohtupraktikas. Koolituse läbides tunnevad osalejad tsiviilkohtumenetluse arengusuundi ning kokkulepete (kompromiss, lepitusmenetlus) sõlmimise tähendust.

Käsitletavad teemad:  Tsiviilkohtumenetluse põhimõtete, arengusuundade ja kohtupraktikas tõusetunud õiguslike probleemide tutvustamine. Euroopa Liidu õiguse mõju menetlusõigusele.  Kohtuniku roll tsiviilkohtumenetluses.  Tõendamismenetluse, tõendi liikide tundma õppimine.  Kokkulepe kui parim ja odavam võimalus vaidluste lahendamiseks. Kompromiss. Lepitusmenetlus.  Tsiviilkohtumenetluses menetlusökonoomia põhimõtete tähenduse tutvustamine. Koolituse maht: 6 – 8 akadeemilist tundi Koolitaja: Mare Merimaa, MA on Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse liige ja Balti Kohtunike Ühingute nõukogu asepresident. Ta töötab Tallinna ringkonnakohtu kohtunikuna ning on õppejõud Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia eraõiguse osakonnas. Koolitusgrupi suurus: kokkuleppel

Koolitusgrupi suurus: kokkuleppel

tlu.ee/koolitused | 23


TLÜ koolituspakkumised