&
Tervis Hea Vorm
2
September 2012
Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Janno Lamsoo, janno.lamsoo@lehed.ee, tel 680 4646. Toimetaja: Kristiina Viiron, kristiina.viiron@epl.ee
jõusaali ja 25 m pikkust
ujumisbasseini
Pärnu suurim SPORDIKLUBI K U A P I D R STA ! E L A J A GHOO
N I N E E R T
Uus treeningprogramm
Tervis kõigile Täpsem info:
Rühmatreeningud aeroobikasaalis, jõusaalis ja basseinis
www.terviseparadiis.ee/sport
Tervise Paradiis Side 14, Pärnu Tel. 445 1666 veekeskus@spa.ee www.terviseparadiis.ee
2
Tervis ja Hea Vorm
Diabeet ohustab kõiki Diabeedi ehk epideemiaks tituleeritud haiguse leviku takistamine on enda kätes. Dr Marju Past Eesti diabeedikeskuse juhataja Diabeetikute arv on Eestis viimase 13 aastaga peaaegu neljakordistunud. Ülekaalulisus kui nüüdisaja surmatõbi kõlab tihti sõnakõlksuna. Sõnumi tõsidus selgub alles siis, kui tuleb hakata ravima haigusest tingitud tüsistusi. On tõsi, et enam kui igal teisel juhul kujuneb ülekaalulistel patsientidel II tüüpi diabeet. Olukorra muudab veelgi kurvemaks see, et suur osa meist pole haiguse riskirühma kuulumisest või omamisest teadlikud. II tüüpi diabeeti põdevatest patsientidest on 90% ülekaalulised – see väljendab hirmuäratavat ja
otsest seost liigse kehakaalu ja diabeedi kujunemise vahel. Diabeetikute arv on Eestis viimase 13 aastaga peaaegu neljakordistunud, kuni 70 000 haigeni. Epideemiaks on kujunemas eelkõige II tüüpi ehk insuliinisõltumatu diabeet. Et aga teadmised haigust soodustavatest teguritest ja kaasuvatest tüsistustest on pinnapealsed, ei osata diabeeti karta ega kahtlustada. Kogemus näitab, et kehakaalu langetamiseks ja seeläbi haiguse kulu peatamiseks asutakse tegutsema alles siis, kui tõsine haigus on käes. Mida diabeet tähendab? II tüüpi diabeedi ehk suhkurtõve korral suudab inimorganism küll
Diabeedi korral tuleb vere glükoosisisaldust mõõta vähemalt kaks korda päevas.
Optium Plus
testribade nimi on nüüd
FreeStyle
Optium testribad stribad Märka muutust!
Soovitame FreeStyle Optium testiribasid: d: • Kõik endised head omadused • Nüüdsest kodeerimisvabad a • Kasutamiseks olemasoleva glükomeetriga
www.mefo.ee mefo@mefo.ee tel 670 7077
MUUDAME ELU
LIHTSAMAKS
3
Tervis ja Hea Vorm
Foto: Shutterstock
eritada insuliini, kuid selle toime on ülekilode tõttu oluliselt häiritud. Suurimaks riskirühmaks peetakse peamiselt ülekaalulisi üle 45-aastaseid naisi. Haigust soodustavad nii ülekilod kui ka ebaterved eluviisid: vähene liikumine või ka liigne füüsiline koormus, suitsetamine, alkoholi tarbimine, ühtlasi suur vaimne koormus ja stress. II tüüpi diabeedi tunnused on tihti ebamäärased ja vaevumärgatavad, kuid peamised sümptomid on tavalisest suurem janu, rohke urineerimine, tuhm nägemine, korduvad naha-, suu- ja põieinfektsioonid, paranematud haavad, tuimus kätes või jalgades. Kahjuks ei paista haigestumisel tihti esimesed ohumärgid välja, mistõttu võib haigus enne ilmnemist organismi aastaid kurnata. Haiguse hiline avastamine võib aga tähendada tõsiseid tüsistusi, mis nõuab kulukat ja aeganõudvat ravi. Seejuures on peamised komplikatsioonid südame- ja veresoonkonnahaigused, ateroskleroosi väljaarenemine, neerupuudulikkus või isegi jäsemete amputeerimine ja
nägemiskaotus. Haigust aitavad vältida profülaktiline kontroll ja tervislikud eluviisid. Haigus võib taanduda Vaieldamatult on üks olulisemaid diabeedi vältimise tegureid normkaal. Juba kilogrammine kaalulangus vähendab riski haigestuda diabeeti 16% ning viiekilone isegi kuni 50%. Eelkõige on riskirühma kuulujatel vaja diabeedi vältimiseks ja varaseks avastamiseks käia regulaarselt vere glükoosisisalduse kontrollis vähemalt kord poole aasta jooksul. Varakult avastatud suhkurtõve arenemist saab sageli pidurdada õige dieediga ja teatud juhtudel on haiguse taandumine võimalik. Diabeeti saab sportides, toitumist planeerides, vajalikke ravimeid manustades ja korrapäraselt veresuhkrut mõõtes kontrolli all hoida. Suhkurtõve korral on oluline mõõta vere glükoosisisaldust vähemalt kaks korda päevas ning võrrelda kindlasti enne ja pärast sööki saadud näite. Veresuhkru kõikumist ja võimalikke mõjutegureid teades saab arst määrata kõige täpsema raviplaani. Enneta haigust! Veresuhkrut saab mõõta igaüks ise ja kodus glükomeetriga. Valdavalt annavad kõik glükomeetrite tootjad diagnoositud haigetele pere- või eriarsti vahendusel glükomeetri tasuta. Tuntumad ja moodsamad on näiteks AccuChek, X-meter, Optium X-ceed jt, mis annavad vastuse viie sekundiga, salvestavad eelmiste mõõtmiste tulemusi kuupäeva ja kellaajaga, märgivad eraldi tähisega üles vere glükoosisisaldused enne ja pärast sööki ning kannavad infrapunaliidese abil aparaadi näidud arvutisse. See tagab täpsed mõõtmistulemused, mis on salvestatavad elektroonilisse analüüsiprogrammi ja hõlbustab omakorda põhjaliku ning tõhusa raviplaani koostamist. Diabeet on eluaegne haigus ja selle ärahoidmiseks või varaseks avastamiseks on tarvilik korrapärane vere glükoosisisalduse kontroll. Seega on arstide sõnul epideemiaks tituleeritud haiguse leviku takistamine igaühe enda kätes.
DIABEETIKULE energia terveks päevaks
Doppelherz aktiv DIABEETIKUTE vitamiinid 10 eluliselt vajalikku vitamiini, lisaks tsink, kroom, seleen ja magneesium. Spetsiaalselt väljatöötatud diabeetikutele, kellel range dieedi tõttu jääb toidus sisalduvate vitamiinide ja mineraalide hulk sageli ebapiisavaks. Seetõttu tuleb tarbida lisaks vitamiine ja mineraalaineid. Vaid 1 tablett päevas. Saadaval apteegis!
4
Tervis ja Hea Vorm
Toimekas immuunsüsteem on võitlusvalmis Liigse „pühkimise, nühkimise, pritsimise ja küürimisega” võid oma immuunsüsteemile karuteene teha. Mõõdukas mikroorganismide kogus hoiab immuunsüsteemi toimekana, võitlusvalmina ja nii ei hakka ka haigused kergesti külge. Foto: iStockphoto
Kristiina Viiron kristiina.viiron@epl.ee Juba päris väikest lastki ei maksa potilillekesena kohelda, ütleb Tõstamaa perearst Madis Veskimägi. „Lapsed on esimesel eluaastal üsna terved tänu emalt saadud antikehadele,” räägib doktor. Lapse aastaseks saades nende mõju taandub, seepärast on väga oluline, et laps saaks – minimaalselt pool aastat – rinnapiima, mis sisaldab imikuid haiguste eest kaitsvaid antikehi. Eriti hinnaline on ternespiim, kus on palju antikehasid. „See on kümme korda kallim kui kuld,” rõhutab dr Veskimägi, kui oluline on, et laps saaks pärast sündi kiiresti rinnale. Tavaliselt hakkavad tõved sagedamini ligi hiilima, kui laps saab aasta-paari vanuseks. Dr Madis Veskimäe sõnul põdevad tihedamini need lapsed, kes elavad suhteliselt eraldatuna. „Ja siis vahel tuleb keegi külla või võetakse laps külla kaasa – seal on terve pilv mikroorganisme ja laps korjab kohe omale midagi külge,” märgib perearst, lisades, et igasugune mõõdukas läbikäimine teiste perede ja eakaaslastega on lapsele kindlasti kasulik. „Kui lapsel on koduloom, ta sööb otse puu alt nopitud õuna, on ta tervem kui laps, kellele seda ei võimaldata,” osutab doktor. „Paras kontrollitud mikroorganismide kogus tekitab olukorra, kus inimene ei haigestu, kuid immuunsüsteem on toimekas ja võitleb.” Tohter osutab, et immuunsüsteemiga on nagu autoga, mis on liikuma, mitte garaaži seisma loodud – nii peab ka immuunsüsteemil olema parasjagu tegevust. Paljud lapsevanemad, kes on äsja oma lapse lasteaeda pannud, kogevad, et esimesel aastal kipub maimuke sageli põdema, ent ajapikku justkui kasvaks sellest välja ning ei „korja” iga pakkumises ole-
Kui lapsel on koduloom, ta sööb otse puu alt nopitud õuna, on ta tervem kui laps, kellele seda ei võimaldata.
vat köha või nohu endale külge. Dr Madis Veskimägi tõdeb, et sellega on niisamutigi kui eeltoodud näite puhul, kus laps satub terve pilve mikroorganismide keskele ning üsna tõenäoliselt haigestub. Selle vältimiseks soovitab ta võimaluse korral last mõne tunni kaupa lasteaia ja sealse bakteritekooslusega pikkamööda harjutada, siis ei karga ka tõbi nii kergesti külge. Vaktsineerimine kaitseb Tõsiseks probleemiks peab kogenud perearst asjaolu, kui vanemad ei lase oma lapsi riikliku immuniseerimiskava järgi vaktsineerida (näiteks tuberkuloosi, difteeria, teetanuse, leetrite jt sotsiaalministri määrusega kehtestatud raskete haiguste vastu). „Kui vaktsineeritud on 90–95% lapsi, ei ole veel väga viga, aga probleem on siis, kui tekivad kobarad – à la ühes lasteaia rühmas on vanem, kes oma last vaktsineerida ei luba ja ta teeb kihutustööd, misjärel teised ka ei luba ning nii on terve rühm vaktsineerimata. Mumps, leetrid, läkaköha ja teised haigused ei ole aga kuhugi kadunud ning vaid ootavad võimalust, kellele külge hakata,” selgitab dr Veskimägi. „Selline olukord meenutab väga vaktsineerimiseelset aega. Tõenäosus, et haigust teki-
tav mikroorganism satub kaitsekehadeta laste seltskonda on suur, haigestuvad nõrgema vastupanuvõimega lapsed ja siit edasi ei taha mõteldagi. Kirjanik Tammsaare kirjeldab olukorda, kus külades levis kurgutõbi (difteeria), mis viis hauda igast perest kas osa või enamik lapsi. Tänapäeval sarnase olukorra tekitamine tuginedes väiklusele ja müütidele on kuritegelik.” Tohter osutab, et muidugi ei pea igaüks laskma end vaktsineerida väljapool immuniseerimiskava olevate haiguste vastu, aga teatud puhkudel küll. „Kindlasti ei peaks näiteks gripi vastu end vaktsineerima noor ja terve inimene, aga vanemas eas inimestele, kroonilisi südame ja kopsuhaigusi põdejatele, suhkruhaigetele jt on see soovitav,” märgib dr Veskimägi. „Sama on pneumokokiga, mis võib põhjustada keskkõrva-, kopsu- ja ajukelmepõletikku. Ütlen ikka, et kui lähete vanemale inimesele sünnipäevale ja olete kimbatuses, mida kinkida, siis kinkige talle pneumokoki vaktsiin. Väga soovitav on puukentsefaliidivastane vaktsineerimine riskipiirkondade elanikel.” Põhjus hoopis muus Mitte alati ei maksa sagedast põdemist panna nõrga immuunsüstee-
mi süüks. „Kui näiteks paariaastasel lapsel on nohu nohu otsa, tihti ka kõrvapõletik, peab uurima, kas põhjuseks ei või olla ninaneelumandli suurenemine ehk adenoid,” selgitab arst. „Vanemad on mures, laps saab raviks korduvalt antibiootikume ja räägitakse, et immuunsüsteem on nõrk, aga enne haigustele piiri ei tule, kui adenoidid on eemaldatud.” Samuti võib lapse sagedase põdemise põhjus peituda hoopis ühekülgses toidulauas. „Laps ei saa toiduga organismi ja immuunsüsteemi toimimiseks vajalikku ehitusmaterjali ja arvatakse, et immuunsüsteem on nõrk. Aga ei ole. Või on tütarlapsel päevad suhteliselt vererohked ja tekib rauapuudus, laps on väsinud ja nõrk ning haigestub sageli. Aga ta ei põe sellepärast, et immuunsüsteem on nõrk,” selgitab doktor, lisades, et harva on sagedaste haigestumiste põhjuseks immuunsüsteemi oma haigus, mis avaldub immuunsüsteemi nõrkusena. Immuunsüsteem on tohutult keerukas, kus osalevad erinevad valgeverelibled (õgirakud, tapjarakud), kaitsekehad. Immuunsusrakud peavad eristama oma keha rakke ja võõraid rakke ning valke. Häire kuskil tasandil viibki immuunsushäireni. Kõige tuntum niisugune haigus on aids. Kõigi nende toidulisandite ja vahendite, nagu punane päevakübar, küüslauk, ingver, sibul jms, mille manustamisega loodetakse immuunsüsteemi tugevdada, kohta ütleb dr Veskimägi, et teaduspõhiselt tõendatud toimet neil immuunsüsteemi tugevdajana ei ole. Ta tõdeb, et perearstid praktikas üht-teist nende seast ikka soovitavad. „Eks loodetakse platseeboefektile ja teinekord see ju aitab ka, aga kui laps või täiskasvanu sageli põeb, peame uurima, milles põhjus on.”
6
Tervis ja Hea Vorm
Liiges tahab liigutamist Füüsiline aktiivsus on reumaatiliste haiguste puhul väga oluline. Vilve Torn vilve.torn@epl.ee Kui patsient saab arstikabinetis reumaatilise haiguse diagnoosi, on mõistetav, et esimese tundmusena valdab teda mure ja hirm. Mis nüüd edasi saab? Kas ma saan ja tohingi enam kunagi liikuda? Milliseid harjutusi pean tegema ja kes mulle neid õpetab? Ida-Tallinna keskhaigla taastusarst dr Eve Sooba ütleb, et esmane kohkumus on igati mõistetav, kuid mitte mingil juhul ei tohi koju nelja seina vahele ennast haletsema jääda. Füüsiline aktiivsus ei ägesta ühtegi reumaatilist haigust, oluline on vaid see, et kodus tuleb teha harjutusi õigesti ja järjepidevalt.
Reumaatiliste haiguste puhul on väga oluline, kas tegemist on põletikulise või mittepõletikulise vormiga. Näiteks põlveartroosi puhul aitab isegi tavaline kõndimine valusid leevendada ja patsient pöördub arstile vähem. Kui patsiendil diagnoositakse aga reumaatilise haiguse põletikuline vorm, vajab ta kohe nõustamist, kus pannakse paika taastusravi vajadus ja kestus. Võimle järjepidevalt! Dr Sooba ei eita, et taastusarsti või füsioterapeudi tööks on sageli ka inimeste julgustamine ja veenmine. Põletikulise liigesehaiguse puhul jäävad liigesed kinni, sest inimesed ei taha neid
Füüsiline aktiivsus ei ägesta ühtegi reumaatilist haigust.
NÕMME SPORDIKLUBI SPORDIKOOLIS Külmallika 15 A E, T, N, R 9 - 17, K 9 - 19, L 10 - 13 Tartu mnt 32 Tallinn 10115, Tel 600 0666 Ortopeedilised tugisidemed (ortoosid, korsetid) � Songavööd/bandaažid � Ravisukatooted � Valmislahased (sõrme, käe, jala) � Välised rinnaproteesid � Silikoonist ortopeedilised abivahendid � Ortopeedilised jalanõud, tallatoed � Taastusravivahendid � Nahahooldusvahendid � Inva- ja liikumisabivahendid �
Isikliku Abivahendi Kaardiga müük soodustatud tingimustel. Toodete müük ka Liisi järelmaksuga
Empatrax OÜ E-pood: www.invaabi.ee Nõustamine, tellimine: tel 5560 5125, faks 711 2883, e-post: info@invaabi.ee
SAAVAD KOOLIEALISED LAPSED TEGELDA alljärgnevate aladega Kontakttelefon Kergejõustik
6770908
Tennis
6572488
Korvpall(poisid)
6718544
Suusatamine
6718544
Laskesuusatamine
6718544
Kahevõistlus
5015110
Ujumine
6574654
Lauatennis
55579902
Klubi liikmeskonda kuulub üle tuhande Tallinna noore, kes tahavad tegelda spordiga. Suvel ootab klubi liikmeid spordilaager Haanjas Kurgjärvel.
TULE KA SINA MEIE KLUBISSE, NOOR SPORDIHUVILINE!
7
Tervis ja Hea Vorm Foto: EPL-i arhiiv
valu tõttu liigutada. Isegi kui vähimgi liigutus teeb piina, tuleb arsti sõnul pehmelt ja pikkamööda võimelda, kuigi jah, vahel peab end selleks sundima. Mõne reumaatilise haiguse puhul ei peagi patsient pidevalt taastusravis käima, piisab paarist korrast. Pärast seda, kui füsioterapeut on vajalikud harjutused selgeks õpetanud, saab patsient neid kodus tegema hakata. Oluline on, et vähemalt üks kord tuleb need harjutused koos füsioterapeudiga läbi teha, et kogu harjutuste kava selgeks saaks. Lihtsamate hädade (põlve-, selja- puusavalud) puhul saab abi www.liiges. ee kodulehelt. Seal on põhjalikud videod, kuid ka pildiseeriad harjutuste tegemiseks. Tihti on suur abi ka ujumisest ja vesivõimlemisest. Lisaks muidugi taastusravikeskustes pakutavad protseduurid: külmakambrid, paikne külm (põletikulised haigused ja paistetus), soe ravi, kui pole turseid, parafiinmähised, osokeriit-parafiinravi, mudavannid, elektriravi. Koostöös taastusarstiga leitakse igale patsiendile
sobivaim protseduur, julgustab dr Sooba. Omaette lugu on patsientidega, kes põevad luuhõrenemist ehk osteoporoosi. Neil haigetel on lihastreening väga vajalik, aga haiguse iseloomu arvestades valitakse neile harjutused väga hoolikalt. Selle haiguse puhul on välistatud hüpped ja järsud pöörded, samas on näidustatud harjutused seljale ja alaseljale, kõndimine, käte treening, spetsiaalsed lihasharjutused. Väga oluline on tasakaalutreening – see aitab kukkumisi ennetada ja vältida. Tasakaalutreeninguks sobivad dr Sooba sõnul väga hästi nii Tai Chi kui ka Body Balance. Ärge olge paigal! Dr Sooba ütleb, et talle teeb arstina muret hoopis see, et füüsilise aktiivsuse hulk aina väheneb, ja seda igas vanuserühmas. Paraku vajavad aga nii noored kui ka vanad üldist füüsilist aktiivsust. Iga tervisest hooliv inimene peaks sportima vähemalt pool tundi vähemalt viiel päeval nädalas. Muidugi võib seda ajahulka võimeku-
se paranedes alati suurendada. Sportliku eluviisi osas sobib nii jooksmine, kepikõnd, sörkjooks kui ka jalutamine. Talvel teeb head suusatamine. Dr Sooba rõhutab siiski, et vanuse lisandudes ei ole vaja enam ülemäära rabeleda. Oluline on pigem see, et me hakkaks endale üha rohkem teadvustama, et harjutusi tehes toidetakse oma lihaseid ja nii elavad ka liigesed paremini. Suur abi oleks sellest, kui kohalikud omavalitsused mõtleksid rohkem seenioride sportimisvõimalustele. Praegused ujulad ja jõusaalid ei ole neile enamasti sobivad, sest eakad armastavad soojema veega basseine, nendele mõeldud treeninguseadmed peavad olema turvalisemad. Hallipäine memm või taat ei pea kohe kümmet kilo rinnalt tõukama hakkama. Kasulikku lugemist! •• www.liiges.ee •• www.reumaliit.ee •• www.osteoporoos.ee •• www.epikoda.ee
Müstika Tantsustuudio esitleb:
Täiskasvanutele ja noortele: Müstika pakub veel: - Trummiõpetus - Ruumide rentimine tähtpäevadeks ja üritusteks - Heviaeroobika - Showprogrammid (kõhutants, tuleshow, burlesque jpm). - Tribal fusion - Kursused ja koolitused mujal Eestis - Kõhutants - Eratunnid ja treeningud - Tuleshow - ZUMBA Lastele: - ATS - Trikituba - Ballett - Maailmatantsud - Pilates - Stretching Registreeru trenni kohe või küsi julgelt lisainfot: - India tants stuudio@mystika.ee või tel. 5245629 - Metal-Jooga - Armeenia tants - Kõhutants daamidele jpm! Müstika Tantsustuudio asub: Pärnu mnt. 41, Tallinna kesklinnas,“Kosmose” bussipeatuses, R-kioski taga.
LÕHNAAINED EI HOOLI NAHAST SA TEAD SEDA!
NO
Danish Asthma-Allergy Association
L›HNAAINED SUURENDAVAD ALLERGIARISKI
SINU A AVAB N H L› N S T OO
Iga päev puutub nahk kokku lõhna-, värv- ja teiste mittevajalike lisaainetega, mida sisaldavad enamus puhastus- ja pesuvahendeid, samuti seebid, hampoonid ja ihupiimad. Kui tahame vähendada allergiasse haigestumise ohtu, on tähtis, et väldiksime tooteid, mille koostises olevad lõhnaained võivad allergiat tekitada. Dermatoloogiliselt testitud Neutral tooted annavad võimaluse öelda ei lõhnaainetele ja teistele mittevajalikele lisaainetele ilma, et peaks tegema järelandmisi toote kvaliteedis ja efektiivsuses, millega oled harjunud. Kõik Neutral tooted on valminud koostöös Taani Astma- ja Allergia Assosatsiooniga ning heaks kiidetud Eesti Allergialiidu poolt. Enamus toodetest kannavad Põhja-Euroopa keskonnasõbraliku toote „roheline luik‰ märgistust. Soovides hoolida oma nahast ja hoolitseda keskkonna eest, vali järgmisel korral Neutral tooted ja loo iseenda lõhnavaba tsoon. Loe juurde www.neutral.lt/ee
DI
C E CO LA
L BE
R
Recommended in co-operation with the
9
Tervis ja Hea Vorm
Psoriaasihaige ootab võrdset kohtlemist Vilve Torn vilve.torn@epl.ee Eestis põeb psoriaasi Pärnu linna täis inimesi. Vaatamata nii suurele haigestunute arvule ei kao endiselt väärarusaamad psoriaasist ja haigeid tõrjutakse siiani. Põhja-Eesti regionaalhaigla naha- ja suguhaiguste keskuse ülemarst-juhataja Maigi Eisen ütleb, et XIV sajandil visati psoriaasihaiged ja pidalitõbised kõik ühtsele tuleriidale. Täna elame XXI sajandil, kuid see ühtne tuleriit lõõmab ikka veel. See väide leidis dr Eiseni sõnul taas kinnitust suvel Stockholmis toimunud maailma psoriaasikonverentsil, kus kõrvuti arstidega jagasid seiku oma elust ka haiged. Ettekandega esines 20-aastane noor mees, kes tunnistas, et arst kirjutab talle küll vajalikud ravimid, aga ei õpeta teda selle haigusega elama. See patsient tunnistas ausalt, et tal pole
lähisõpru ja -suhteid, ta ei julge end riidest lahti võtta ega end näidata, vahendab dr Eisen. Et psoriaas on haigus kogu eluks, hakkavad väga paljud patsiendid selle karmi teadmise valguses jooma ja suitsetama. Madala enesehinnangu ja psühholoogiliste probleemide peapõhjuseks on ühiskonna halvustav suhtumine psoriaasihaigetesse. Neid ei võeta tööle, neid tõrjutakse nakkusekartuses eemale saunadest, ujulatest ja spordisaalidest. Neid jõllitatakse altkulmu isegi mere või järve ääres, kuigi ebameeldivust ei tohiks keegi kunagi välja näidata. Psoriaasihaige pole mingil moel ohtlik. Sport on psoriaasihaige elus väga tähtsal kohal. Nad peavad säilitama normkaalu, sest kehakaalust sõltub psoriaasi ägedus ja ravivastus. Ülekilod sillutavad teed diabeedile, kõrgvererõhktõvele,
Foto: Shutterstock
Psoriaasihaigete elukvaliteedi parandamiseks tuleb avardada sportimisvõimalusi.
Pane mõttes selle keha külge oma pea ja katsu elada sellise nahaga, nagu pildil näha. Kerge see ei ole.
südame-veresoonkonna-, luu- ja liigesehaigustele. Sestap peavadki nad end pidevalt liigutama, kuid siin tekibki nõiaring. Et psoriaasihaigeid enda kõrval näha ei taheta, pole neil kusagil sportida. Ja nii jäävadki paljud nelja seina vahele ennast haletsema ja loobuvad lõpuks ka ravist. Teisalt saadab psoriaasihaige üksinda metsa vahele jooksma või põõsa varju kükke tegema ainult väga piiratud mõtlemisega inimene. Need haiged vajavad samamoodi suhtlust ja lähedaste toetust nagu me kõik, sest stress ja vilets ilm on ühed olulised psoriaasi ägestajad. Suhtumist tuleb muuta Dr Eiseni sõnul tuleks alustada kolme osapoole kokkukutsumisega: patsiendid, lektorid ning ujulad, spaad ja spordisaalid. Sellises ringis tuleb harima hakata just klienditeenindajaid-ametnikke, kuid ka koristajaid. Ainult seeläbi paraneks sportimisvõimalused ja väheneksid suhtlusprobleemid. »
Kuiva naha eest hoolitseb Linola® F
Kuivale, sügelevale või põletikulisele nahale. Sobib hästi ka külmakaitseks.
Linola® Lotion Igapäevaseks nahahoolduseks.
Linola - tootesari kuivale, põletikulisele ja allergilisele nahale. Samuti psoriaasi korral.
Linola® Dusch und Wasch Normaalse ja tundliku naha õrnaks ja taastavaks puhastamiseks.
Linola® Shower and Bath Oil (Linola® Ölbad) Vanniõli kuivale nahale. Põletiku- ja sügelusvastase toimega. Muudab naha pehmemaks ja tervemaks.
Linola® Shampoo
Kuivale ja õrnale peanahale. Eemaldab tõhusalt ketenduse. Sobib beebikõõma (gneiss) korral.
Kannabalsam CCS Heel Balm – tõhus abi lõhenenud ja karedatele kandadele Parandab lõhenenud kandu.Vähendab naha karedust ning muudab naha pehmeks ja siledaks. Nähtavad tulemused 7 päeva pärast (uuringutega tõestatud toime). Kõrge uurea (25%) ning piimhappe sisaldusega. Dermatoloogiliselt testitud.
10
Tervis ja Hea Vorm
Arctic Sport Clubi tegevjuhi Rein Reitalu sõnul on nemad valmis teemaga edasi minema. Ka Eesti spaaliidu president Irene Väli ütleb, et ettepanek on väga teretulnud. End Eesti suurimaks spordiklubide ketiks nimetav MyFitness koostöövalmidust e-kirja teel kahjuks üles ei näidanud. AS-i Audentes turundus- ja kommunikatsioonijuht Helen Vihtol ütleb, et nende juures käivad regulaarselt treenimas mitmed psoriaasihaiged. Vihtol leiab aga: „Probleem polegi niivõrd töötajate, kuivõrd klientide koolitamisega, ja seda mõlemal suunal, st psoriaasihaige klient võiks valida endale treeninguteks alad, mis ei ole seotud ujulaga, puhtalt esteetilistel põhjustel ja
teised kliendid omakorda võiks olla tolerantsemad ning saadud infot haiguse kohta ka mõistlikult tõlgendada.” Dr Eisen lisab viimase tsitaadi kommentaariks, et just sellise mõtteviisi muutmiseks ongi viimane aeg anda teemale laiem kõlapind. Psoriaasiliidu juhatuse esimees Georg Jurkanov töötab selle nimel, et üha rohkem inimesi liitu kaasata. Liidus osalemine muudab haige sotsiaalsemaks, aitab ühiseid sportimisvõimalusi leida, terviseteadlikkust tõsta ning ühiskonda ja kaasinimesi harida. Ja kui haige lõpuks adub, et ta ei peagi oma murede kallal üksi pusima, suudab ta paremini ka eelarvamustele vastu seista.
Marge: rohkem mõistmist ja sallivust Marge (49, nimi muudetud) on psoriaasiga koos elanud 22 aastat. Kahjuks on tal haiguse raskem vorm – lööbest on haaratud kogu keha ja see õgib pikkamisi ka liigeseid ning siseorganeid. Õige nime all ei taha naine rääkida seetõttu, et tema kahel lapsel kolmest on ka juba nüüdseks psoriaas, kuigi praegu veel kergemal kujul. Oht psoriaasi haigestuda on juba ka Marge kahel lapselapsel. Marge haigusest annab aimu vaid see, et kaunis ja särav Marge kannab suvesoojas pikki pükse ning sõrmenukkideni ulatuvate käistega jakki. Näonaha sai Marge puhtaks laserraviga. „Ma haigestusin psoriaasi teist last oodates. Kui sulle pannakse diagnoos ja sa tead, et seda haigust pole võimalik ravida, on esimene reaktsioon väga valus ja ehmatav. Sestap on kõige olulisem, kuidas pere ja lähedased sinusse suhtuma hakkavad ja kas nad on sulle igati toeks. Mina perelt tuge ei saanud.” Vaatamata haigusele sünnitas Marge ka kolmanda lapse, ehitas endale raskuseid trotsides ilusa kodu ja rühkis haigusele vaatamata elus edasi. Paraku ei talunud muutusi Marge abikaasa. „Mu abikaasa häbenes mind lõpuks isegi pimedas magamistoas ja sikutas mulle kogu aeg tekki peale. Samuti valvas ta, et oleksin pidevalt pealaest jalatallani riides.” Inetu lahutus päädis kodu kaotamisega ja naine alustas elu täiesti nullist. Marge ütleb, et psoriaasihaigega koos elamine vajab mõistmist, sest oma piirangud seab isegi toidu- ja joogisedel. „Ma ei saa parima-
gi tahtmise juures nautida õhtuid veini, šampanja või vürtsikate suupistete seltsis, sest need ärritavad nahka. Kui ma leian aga romantilise kaaslase, kes naudib koos minuga hautatud juurvilju ja pitsikest külma viina, on ta igati oodatud,” ütleb Marge naerdes. Ärge tõrjuge meid Psoriaasihaigete nahale on vesi eluliselt tähtis, kuid naine teab, et ta pole ujulasse väga oodatud. Vaatamata sellele ei tee ta nähvamistest ja põlglikest pilkudest välja ja sulpsab ikkagi mullivanni. Saunadega on veidi parem, sest seal on enamasti hämar ja nii jääb ta keha pilkudest puurimata. Spordisaali ei lähe Marge aga sel põhjusel, et seal on tema jaoks liiga külm. Väärarusaamade tõttu on Marge kaotanud kolm töökohta. Kahele kohale kandideerides on talle aga otse öeldud, et kaubandusliku välimuse puudumisel ta tööd ei saa. Nii ongi naine sunnitud väikeettevõtjana end ise elatama. Vaatamata saatuse nöökidele ei ole Marge allaandja. Juba mitmendat aastat aitab tragi naine saatusekaaslastele soojamaareise korraldada, sest merevesi ja päike teevad psoriaasihaige nahaga imet ning süstivad vajaliku doosi eneseusku. Samuti ärgitab ta aastast aastasse oma saatusekaaslasi n-ö kapist välja tulema, psoriaasiliiduga ühinema, sportima, ühisüritustel osalema. See annab julgust ja tuge ning aitab paksu nahka kasvatada, ja viimast on meie ühiskonnas praegu veel väga vaja.
11
Tervis ja Hea Vorm
Keha palub ja vajab karastamist Järjekindel karastamine treenib kehasoojust reguleerivat mehhanismi. Paraneb ainevahetus, tõuseb meeleolu ja suureneb vastupanuvõime nakkushaiguste suhtes. Foto: erakogu
Türil käib ligi 40 inimest koos külmas vees suplemas. Signe Kalberg signe.kalberg@epl.ee Asjatundjad hoiatavad, et mingil juhul ei tohi kohe alustada paljajalu lumel kõndimisest või jääaugus suplemisest – see võib viia külmetuseni. Karastamist alustatakse lihtsatest tegevustest, nagu märja rätikuga hõõrumine või leige dušš. Naha veresoontes ehk kapillaarides paiknevate närvilõpmete korduv vahelduva temperatuuriga mõjutamine tõstab veresoonte toonust ja „õpetab” neile kiiret ahenemist ja laienemist. Karastada tuleb end iga päev, sest ainult regulaarse tegevusega sunnitakse organismi meeles pidama õiget külmale ja kuumale reageerimist ning temperatuuri muutustega kohanema. Organism harjub külmaga kiiremini ja paremini, kui karastada end iga päev viis minutit, mitte üle päeva kümme minutit. Kahe-kolmenädalased vaheajad nõrgestavad juba omandatud kaitsereaktsiooni või kaotavad selle sootuks. Kui protseduurid on siiski pikemaks ajaks katkenud, tuleb alustada taas algusest. Türil käib ligi 40 inimest koos külmas vees suplemas, üks neist on ka perearst Piia Tamm. „Mõni meie kambast oli juba aastaid kas just talisupleja, aga kindlasti hilissügise- ja varakevadeujuja. Jääaugujutt läks suure kõlakaga lahti ja nii liitus meiega kokku ligi 40 inimest,” pajatab perearst. Mõni neist proovis ühe või kaks korda ja
rohkem ei tahtnud tulla, mõni jäigi käima. Noorim karastaja on olnud kümneaastane, vanim 70 tuuri. Lõunapausiks jääauku Piia Tamm on veendunud, et enamik inimesi, kes talvel jääaugus käivad, ei mõtle üldse karastamisele, vaid see on lihtsalt lahe elamus, mis on hakanud väga meeldima. „Ja haigeks pole meist ükski sellest ekstreemsusest jäänud. Kui mõni inimene käib lõunavaheajal söömas, siis meie lihtsalt sulistame jäises vees, et siis jälle tööle tagasi minna. Ei mingit eelnevat sauna ega leili,” ütleb ta. Perearst hoiatab, et jääauku minek igaühele ei sobi. Ise alustas ta jääaugus käimist keset sügavat talve selle aasta jaanuaris, kui talisuplejate eestvedajad Merle Vantsi ja Loona Pärl kutsusid sinna ka perearsti. Basseinis ning suvel järves ja meres ujuja on Piia Tamm lapsest saadik olnud, olgu siis vesi soe või külm. „Aga seda tegin siiani ikka sooja ilmaga. Nüüd siis kaheksa kuud järjest peaaegu iga päev. Kui jää ära läks ja suvi peale tuli, hakkasime hommikuti enne tööd kolme-neljakesi järves käima. Ja kuigi suvel on meid veidi vähem korraga kokku saamas, loodan, et kui jääaeg jälle käes on, kohtume kõik iga päev lõuna paiku Türi järve ääres,” lausub Piia Tamm. Küsimusele, kas karastamine on ka tervisesse muutusi toonud, vastab perearst eitavalt. „Põdesin ennegi väga harva külmetushaigu-
si. Lapsena tahtsin küll mõnikord koos teistega haige olla ja üritasin selle saavutamiseks lume peal paljajalu käia, aga kust ma, lollike, siis pidin teadma, et see hoopis vastupidise efekti annab,” muigab ta. Arstina kinnitab Piia Tamm, et üldise karastamise piire ei olegi. Juba vastsündinuga tuleb kohe tegutsema hakata: panna teda iga ilmaga õue magama, riietada normaalselt, mitte hoida ülisoojaks köetud toas, vannitada ja hoida imikut iga mähkimise puhul natuke aega palja pepuga. Külmas vees ärkavad keha ja vaim 57-aastane Ester meenutab, et sellest on nüüd juba üle kümne aasta tagasi, kui ta suvel avastas hommikuse ujumise headuse. Et end hommikuti virgemana tunda, hakkas ta kodust ligi 150 meetri kaugusel jões ujumas käima. Ikka igal hommikul kella kuue ajal voodist otse jõkke. „Esimesel talvel ma vist ujumas ei käinud, kuid maikuus sai uuesti jões käima hakatud. Sellest sai meeldiv sõltuvus juba esimesel aastal. Isegi talvel lahtist vett nähes on tahtmine ujuma minna,” ütleb Ester. Ta tunnistab, et jões ujumisel on muidugi takistavaid asjaolusid. Kevadeti ja sageli ka sügiseti on vett liiga palju, nii et ei pääse üldse jõe äärde, või on vool nii kiire, et viib allavett. „Oleme endi turvamiseks isegi köit kasutanud. Talvel jõele tekkiv paks jää katkestab hooaja, sest kes jaksab hommikul kella kuueks seda
lahti raiumas käia. Siis tuleb leppida igahommikuse külma dušiga, mis muidugi ei anna nii mõnusat tunnet, kuid on ikkagi parem kui päris ilma külma veeta,” selgitab Ester. Talvel on jõevesi kõige vähem kaks kraadi soe. Kuna tegemist on allikarohke jõega, siis ega suvel temperatuur naljalt üle 20 kraadi ei tõuse. Ka kraanist tuleb talvel vaid neljakraadist vett. Enesetundele ja tervisele on ujumine hästi mõjunud. Külmas vees ärkavad keha ja vaim üles ning see muudab päeva alguse kohe tegusaks. „Minu jaoks on see väga oluline, sest öökulli tüüpi inimesena on hommikuti väga raske tõusta. Külmetushaigusi me abikaasaga naljalt ei põe, ka liigeste ja seljaga on probleeme vähem,” kinnitab ta. Külmas vees ujudes saab ka mõningase füüsilise koormuse ja see aitab natuke keha vormis hoida. Ester ütleb, et nüüd võivad nad mõlemad koos abikaasaga „hilberdada” külmetumist kartmata. „Näiteks käib abikaasa talvehommikul palja ihuga õues lund pühkimas. Ise olin varem väga külmakartlik inimene. Jalad ja käed alalõpmata külmetasid. Nüüd jälle ei talu hästi sooja ja kergesti hakkab palav,” selgitab ta. Karastamise põhireeglid •• Karastamine peab toimuma järk-järgult, karastamisprotseduuride kestus peab pikenema astmeliselt. •• Karastamine peab olema süstemaatiline ja järjekindel. •• Karastades tuleb arvestada isikupäraseid omadusi ja tervislikku seisundit. Lihtsamad karastusvõtted: - naha hõõrumine rätikuga - kontrastne dušš - paljajalu õues •• Karastamise vastunäidustused: - krooniliste haiguste ägenemine - kõrgenenud kehatemperatuur - viirusinfektsioon
12
Tervis ja Hea Vorm
Ülepingutusest annavad märku valutavad lihased Lihasvalust pääsemiseks tuleb regulaarselt ja õigete koormustega harjutada. Kaire Talviste kaire.talviste@epl.ee Pole ilmselt inimest, kes poleks pärast rasket tööd või üle pika aja uuesti ja seda innukamalt trenniga alustades järgmisel päeval tundnud lihastes valu. Seda põhjustab süsivesikute ainevahetuse lõpp-produkt laktaat ehk piimhape, mis hakkab teatud liikumise intensiivsuse piirist veres oluliselt suurenema. „Tuleb lihtsat regulaarselt ja õigete koormustega harjutada. Regulaarselt treeni-
des areneb keha ja koormustaluvus paraneb,” selgitab MyFitnessi treener Kristi Roosimägi. „Samas aga liiga kõrge intensiivsusega treeningud suurendavad ületreeningu ja vigastuste riski.” Treeningutega alustades piisab, kui harjutada kahel korral nädalas. Edaspidi tuleks aga juba tulemuste saavutamiseks treenida 3–4 korral nädalas. Igasugune koormus, eriti jõutreening lühendab lihaseid, mis omakorda tekitab ülepinge lihaste kinnituskohtades. Üks tugev lihastreening vähendab liikuvusulatust 5–13% ja võib kesta kuni 48 tundi. Liikuvuse halvenemine koormab ülemääraselt liigeseid ja lihaseid, seeläbi kasvab omakorda lihasrebestuste ja põletike oht, seda eriti lühikeste ja jäikade li-
haste puhul. Seepärast soovitatakse samadele lihasgruppidele teha jõutreeningut üle päeva – nii saavad lihased piisavalt aega taastumiseks. Liikuvusvõimet parandavad painduvusharjutused ehk siis lihtsamalt öeldes venitused. Et vältida lihasvalu või seda leevendada peakski iga treening lõppema venitusharjutustega. Kui lihas on vigastatud Kõige esimene märk sellest, et olete lihast vigastanud, on valuaisting. „Vigastatud koht annab endast ise märku,” tõdeb Roosimägi. Vigastuse tõsiduse saab välja selgitada vaid spetsialistide ja erinevate analüüsidega. „Kindel on see, et valu kannatades ei peaks trenni tegema, sest siis
Naudi turvalist sügist! PAPS-20 spordigeel ja vedelik Kas tunnete, et olete sportides lihastele või liigestele liiga teinud? Või häirivad teid nahamarrastused ja -kriimustused? Ehk on teid hammustanud mõni putukas? Paps-20 koosneb looduslikest preparaatidest: agaav, sirel, taruvaik (vedelikus) ning etüülalkohol. Geeli komponendid on karbomeer Carbopol 980 ja trolamiin. Ülitundlikkuse korral üksikkomponentide suhtes tuleb pidada nõu arstiga. Kandke spordigeel või PAPS-20 vedelik õhukese kihina vastavale kehapiirkonnale kuiva naha peale, soovitatavalt 3–4 korda päevas.
Loe lisaks: www.massuno.ee Küsi Massuno loodustooteid apteekidest. Apteeker annab ka teavet, millises apteegis toodet parajasti saada on.
13
Tervis ja Hea Vorm Foto: Shutterstock
Pärast iga treeningut tuleks lihaseid venitada ja ühte venitust hoida vähemalt 20–30 sekundit.
võib seisund veelgi halvemaks minna.” Lihtsamate vigastuste korral jagab ta KKK printsiipi: külma, kõrgem asend vigastatud kohale, kompressioon. Vahetult pärast vigastuse tekkimist võiks valutavale kohale asetada midagi külma (jääkott, külmapihusti) või kui midagi muud pole käepärast, siis hoida vigastatud kohta külma vee all. Esimestel päevadel on soojaprotseduurid (ka kõiksugu soojendavad salvid, pihustid, vedelikud, massaaž) vastunäidustatud. „Soojakompressidega tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, vigastuste alguses on need tavaliselt keelatud,” rõhutab Roosimägi. Soovitusi enda hoidmiseks Õige lihashooldus aitab kiiremini taastuda ja taas treeningutega alustada. Pärast treeningut on tõhus käia saunas, infrapunasaunas, ujumas või vannis. Vannivette võiks lisada näiteks meresoola ja lõdvestavaid ekstrakte (lavendel, männiokas jt).
Ka massaaž on väga tõhus. Pärast iga treeningut tuleks lihaseid venitada ja ühte venitust hoida vähemalt 20–30 sekundit, hea oleks kui saaksite kord nädalas käia mõnes pikemas venitustreeningus. Venitama peaks võimalikult lõdvestunud lihast ja mitte kunagi ületama valuläve. Rahulik ja sügav hingamine aitab oluliselt venitusele kaasa, vältima peaks liiga järske ja äkilisi liigutusi. Väga tõhus vahend venitamiseks on Foam Roller ehk vahurull. „Neid võisid tähelepanelikumad lugejad näha kergejõustiklastel ka viimasel OM-il. Foam Rollerite populaarsus kasvab ka Eestis, ja need, kes kasutavad on väga rahul. Lihtsustatult seletades, teed lihastele spetsiaalse rulliku peal rullides tõhusa ja taastava massaaži,” kirjeldab Roosimägi. Kui liigeses on tunda ägedat valu, hiljuti on olnud nikastus, rebestus, äge liigesepõletik, siis tuleb venitusharjutustega olla ettevaatlik või neid pigem üldse mitte teha.
Liigesed ja selg on kanged, teevad haiget... Kulunud ja haiged liigesed vajavad liikumist, aga haiged ja valusad liigesed ei lase harjutusi teha. Tagajärg: lihased jäävad nõrgaks, ei toeta piisavalt liigeseid, haigus süveneb... Suletud ring... NANOHAP ™ on end praktikas edukalt tõestanud selle surnud ringi algpõhjuse tõhusa leevendajana võimaldades taas oluliselt kergemini oma igapäevaeluga toime tulla. Nanohap (Ca10(PO4)6(OH)2) on maailmas seni kõige täpsemini järele tehtud inimkeha materjali analoog. Teda kasutatakse väga laialdaselt erinevate kehasse paigaldatavate implantaatide koostises – tunnistus materjali ohutusest. Kaltsiumist ja fosforist koosneva aine üliväikesed (nano)osakesed tungivad läbi rakuseina ning mõjutavad protsesse otse rakutuuma tasandil. Nanohap toimib ka veres olevatele hormoonidele LDH, AST, CKMB ja T3 - thyroxin, mis juhivad organismi elutähtsaid protsesse, tõhustades sealhulgas ka (südame)lihaste tööd ning hoides ära nende krambid. Nanoosakeste kokkupuutepind on kuni 1250 korda suurem kui tavaainetel ning seetõttu on nende toime organismile palju intesiivsem kui mikrodimensionaalsel kaltsiumil. Kuigi positiivne toime avaldub kiiresti, on oluline kasutada Nanohap-i vähemalt paar-kolm kuud järjest, hiljem toetava vahendina vajaduse tekkimisel. Toimib organismis ilma kahjulike kõrvalmõjudeta. Kuna materjali sissevõtmise positiivne kogemus ei ole vormistatud kliinilise ravimiuuringuna, saab selle kasutamine olla vaid iga soovija vabatahtlik valik. Rohkem infot ning tellimisvõimalus Internetis www.nanohap.eu või telefonil 5567 0607. Pakendi hind 34 € NB! Hind telefoniklientidele septembri lõpuni 30 €. Lisandub saatekulu - üle Eesti 1.50 €. Medicate Est OÜ
Aluselise vee tarbimine suurendab kestvusspordialadel sooritusvõimet Kestvussportlastele – jooksjatele, ratturitele, krossisõitjatele jne on ammu teada tõde, et gaseeritud vee joomine „kuivatab keha” ja põhjustab gaase. Põhjus on gaseerimiseks kasutatavas süsihappegaasis. Nimelt on süsihappegaas meie igapäevase elutegevuse ainevahetuse lõpp-produkt ja me eritame seda väljahingamisel meid ümbritsevasse õhku. Kui juua gaseeritud vett, siis imendub vees sisalduv süsihappegaas otse verre ja suurendab meie vere süsihappegaasisisaldust ning põhjustab oma happelisusega ka suurema veevajaduse ning rakkudel on keerulisem vett omastada. Sportimise ajal on soola kaotus organismis intensiivse higistamise tõttu väga suur. Seepärast on mineraalid sportlase jaoks hädavajalikud ja mineraalvesi on sellel puhul parim lahendus. Paljud mineraalveed on aga karboniseeritud ja seepärast püütakse gaasi mineraalveest väljutada, näiteks pudelit loksutades või seda üle öö avatuna hoides. Tegelikkuses muidugi jääb suur osa süsihappegaasi siiski vette ega välju. Seega on palju otstarbekam tarbida gaseerimata mineraalvett ja soovituslikult aluselist. Miks aluselist mineraalvett? Intensiivse sportimise käigus on organism tihti hapnikuvaeguses nagu kinnise siibriga küdev ahi. Sellistes anaeroobsetes ainevahetusprotsessides tekib suurtes kogustes happelisi ainevahetuse vaheprodukte. Enamikele sportlastele on tuttavad
piimhappest põhjustatud valusad lihased. Samasse kategooriasse liigituvad veel püroviinamarjahape ja näiteks alkoholi lagunemisel tekkiv etaanhape. Happeline keskkond tekitab väsimust, halba enesetunnet, soodustab käärimist ja krooniliste põletike teket soolestikus ning võib põhjustada tõsiseid allergilisi reaktsioone ja ülitundlikkust. Lihtne ja kergesti ellu viidav lahendus oma keha aitamiseks on teadlikult tarbida aluselist vett. Näiteks on meie poeriiulitele jõudnud looduslikult tugevalt aluseline mineraalvesi Devin (pH 9,1). Aluselises vees leiduvad aluselised HCO3 ja CO3 ioonid seovad erinevate hapete vesinikioone (H+), mistõttu on organismil lihtsam hakkama saada happeliste vaheproduktide tulvaga. Organismi võimet happelistest jääkidest vabaneda pärsib stress, ületöötamine, vähene uni, suitsetamine ja vedelikupuudus. Tihti annab sellest meile märku suus olev kergelt hapukas maik ja kuivav kurk. Kui organismi pH on jõudnud sellesse staadiumi, kus ideaalsest pH-st on kaldutud happelisema poole (vesinikioonide kontsentratsioon suureneb ja pH langeb), väheneb aga organismi võime omastada toitaineid ning vitamiine ja mineraale, langeb rakkude energiatootlikkus ja kahjustub rakkude taastumisvõime, nõrgeneb keha võime toota ensüüme ja hormoone ning keha muutub vastuvõtlikuks rasvumisele ja paljudele muudele tervisehädadele. Häiritud on ka seedesüsteem.
Selle pika ja teoreetilise jutu kinnituseks ka lugu Tartu rattarallil osalenud Maris Aagverilt: „Eelmisel aastal kasutasin joogiks gaseeritud mineraalvett, sellel aastal otsustasin aluselise Devini mineraalvee kasuks ja vahe oli hämmastav – tulemus võrreldes eelmise aastaga oli 20 minuti võrra parem. Hämmastav seda enam, et treenitud ei ole käesoleval hooajal rohkem ja eale on lisandunud järjekordne aasta. Usun tõsiselt, et aluselise veega on organismi sooritusvõime oluliselt parem, kui gaseeritud ehk „happeliste” jookide tarbimisel.” Kokkuvõtvalt võib öelda otse: „Sportlase jaoks on aluselise mineraalvee tarbimine igati tark otsus ja suurendab nii sooritusvõimet kui ka taastumist pingutusest.” Jaanus Lember biokeemik www.devin.ee
15
Tervis ja Hea Vorm
Et need asjad peaks püsiks Kristiina Viiron kristiina.viiron@epl.ee
mad – kaupluses ostunimekirjaga ning ajavad sealt siis näpuga järge. Mälu parandamise nimel võiks aga ostunimekirja koju jätta ning püüda kõik vajalik poest ära tuua ilma „spikrita”. Nii on ajul jällegi tegevust. Hommikul koosta oma peas läbi päevaplaan, just nagu märkmikuski ja mõtle päeva hakul läbi, mis sul seal tänase peal „kirjas” on. Muidugi ei tähenda see, et päris märkmik tuleks ära visata. Kõik kohustused võib sinna kirja panna ja muidugi sealt ka vaadata, mis tööd tegemist vajavad. Ei saagi ju eeldada, et näiteks kogu tutvusringkonna sünnipäevad peas püsiks.
„Oh, appi, ma unustasin!” Tõstku käsi, kes saab väita, et ta ei ole mitte kunagi mitte midagi unustanud. Miskipärast tundub, et kätemeri jääb kerkimata. Ikka läheb ju vahel üks või teine asi meelest ära. Ega asjata öelda, et unustamine on inimlik ja eks ta nii ongi, kuniks see meile probleeme tekitama ei hakka. Tõstamaa perearst Madis Veskimägi ütleb, et mälu parandamisega on nagu immuunsüsteemi tugevdamisega, millest ka käesolevas erilehes juttu on. Kõige tähtsam on hoida aju tegevuses. „Rääkida, lihtsalt sõpradega lobiseda, lahendada ristsõnu, õppida keeli,” loetleb tohter. Samuti võiks õppida pähe luuletusi ja laulude sõnu ning neid siis muidugi ka esitada – kasvõi näiteks iseendale duši all. Tihti käivad vanemaealised – aga kaugeltki mitte üksnes ne-
Kirjalik sünnipäevakalender on siin igati omal kohal. Ka mitmesugused seltskondlikud mängud, nagu „Eesti mälumäng”, „Alias” vms pakuvad ajule tegevust ning hoiavad mõtet erksana. Võib proovida ka raamatut lugedes loetud lõiku meenutada – kas nimed ja sündmused jäid meelde. Lugemine on üldse mälule hea. Hästi aitab uusi asju juurde õppida ja meeles pidada seoste loomine juba kogetu-õpitu ja uudse vahel. Osates seda teha, püsivad asjad (kasvõi uus võõrkeelne sõna) hästi meeles. On olemas ka spetsiaalseid mälutreeningud (koolitusfirmad
Foto: Shutterstock
pakuvad neid), kus õpitakse tehnikaid, kuidas süsteemselt meelde jätta numbreid, nägusid, fakte, kõnesid jms. Liigsöömise risk •• Üle 70-aastastel eakatel võib liigsöömine suurendada mäluhäirete riski, näitab Ameerika teadlaste uuring. •• Teadlaste uuringu järgi võib päevas 2100–6000 kilokalori tarbimine kahekordistada üle 70-aastastel inimestel kliinilise mäluhäire tekke riski. See on haigusseisund, mille korral esineb inimesel mälu- või mõtlemistegevusega seotud probleeme, mis ei piirdu tavapärasest vananemisprotsessist tingitutega. •• Kõik uuringus osalenud jagati kaloritarbimise järgi kolme rühma. Neil, kes sõid päevas üle 2100 kcal oli mäluhäire esinemise risk üle kahe korra suurem. Allikas: Novaator
Kaltsimag
Letsitiin
Oluliste mineraalide kolmikjõud tervete luude, südame-veresoonkonna, juuste, naha ja küünte tarbeks
Mälu ja kontsentratsiooni naturaalne parandaja
Kaltsimag Forte sisaldab olulisi inimkeha toimimiseks tarvilikke mineraale. Kaltsium ja magneesium on vajalikud hoidmaks hambaid ja luid tervete ning tugevatena. Samuti aitavad nad säilitada vererõhu tervislikul tasemel ning toetavad närvi- ja lihassüsteemi toimimist. Tsink aitab kaasa immuunsüsteemi tööle ning on vajalik naha kvaliteedi parandamiseks. D-vitamiin soodustab kaltsiumi imendumist ja aitab sellega hoida organismi kaltsiumitaseme õiges vahekorras, mis omakorda on tugeva luustruktuuri aluseks. Kaltsimag Forte: •
Aitab tugevdada luid ja hambaid
•
Toetab südameveresoonkonna normaalset tööd
•
Soovitatav raseduse ja imetamise ajal, samuti tervise taastumisel ning suurenenud kehalise aktiivsuse korral
Letsitiin edendab närvisüsteemi korrektset tööd ja aitab parandada kontsentratsiooni ning mälu. Ta on vajalik kasvamisel ning nii mentaalseks kui füüsiliseks arenguks. Letsitiin aitab tugevdada keha immuunsüsteemi ja tagada südame-veresoonkonna normaalset toimimist. Lisaks eelnevale aitab letsitiin hoida kolesterooli normaalsel tasemel. Letsitiin: • Parandab mälu ja kontsentratsiooni • Aitab organismis säilitada normaalset kolesteroolitaset • Aitab hoida südameveresoonkonna normaalselt toimimas • Edendab närvisüsteemi korrektset tööd
S A A D AVA L A P T E E K I D E S J A E - P O E S w w w. w a l m a r k . e e , M A A L E T O O J A : O Ü R E M E D E X , H A R J U M A A , w w w. r e m e d e x . e e
Viiking Spaa-Hotelli SÜGISESED HINNAÜLLATUSED KULDNE SÜGIS (3 päeva, 2 ööd)
Klassikaline taastusravipakett (alates 5 päevast),
Hind alates 95 EUR/inimene
Kehtib 01.09-30.10
Paketti kuulub: • majutus kaheses toas (2 ööd) • 2 hommikusööki • 2 õhtusööki • Hommikumantlid toas
Pakett sisaldab: • majutust kahekohalises toas • täispansioni (3 söögikorda päevas) • arsti vastuvõttu • 3 raviprotseduuri päevas (E-R), laupäeviti ja pühapäeviti
31.08 – 31.10
Hind alates 41 €/inimene/ööpäev (norm.hind 51 €/inim/ööpäev)
Hoolitsustest valikuliselt 3 protseduuri: Kiire üliniisutav näohooldus 30 min. või “Viinamarja värskus” 40 min. (jalgade mähis kerge massaažiga) -saab valida 1 kord Šampanja ja roosiõie kätehoolitsus (ei sisalda maniküüri) Šampanja ja roosiõie jalahoolitsus (ei sisalda pediküüri) Maasikane kätehoolitsus (ei sisalda maniküüri) “Lavendli lõõgastus” vannihooldus vannitrühvliga “Apelsini kirkus” vannihooldus vannitrühvliga Massaažitool Massaažisaapad Soolakamber Infrapunasaun • Saunakeskuse ja jõusaali kasutamine lahtiolekuaegadel. Check in 14.00 Check out 12.00
2 protseduuri: 20 minutit käsimassaaži, veealune duššmassaaž, ürdi-pärlivann 20 min, vannihooldus meresoolaga (virgutav, lõõgastav, looduslik, muda-soolakonsentraadiga), parafiin-osokeriitravi 15 min, turbaravi 20 min, rapsiravi kätele 20 min, paikne külmaravi 10-15 min, massaažitool 15 min,Darsonvalisatsioon 10-20 min, ultraheliuuring, inhalatsioon 10 min, elektriravi, magnetravi, veeniravi geeliga (jalad), lõõgastusravi 30 min, valgusravi 20 min, ravivõimlemine rühmas 30 min, individuaalne ravivõimlemine 30 min, vesivõimlemine rühmas 30 min (E-R) • Saunakeskuse ja jõusaali kasutamine lahtiolekuaegadel. Tuleku- ja lahkumispäeval ravisid ei toimu! Check in 14.00 Check out 12.00
Pakett kehtib vabade kohtade olemasolul. Nende ja paljude teiste pakkumistega tutvu meie koduleheküljel
www.viiking.ee Sinu südame SPAA
Lisainfo aadressil info@viiking.ee või telefonil +372 449 0500 (hotelli vastuvõtt) või +372 449 0505 (müük); Spaa Hotell Viiking, Sadama 15, 80012 Pärnu