Issuu on Google+

Pensionileht Elamisväärne pension on igaühe enda kätes Juuni algusest peatas riik ajutiselt sissemaksed pensioni II sambasse. Nüüd on inimestel aega kuni novembri lõpuni otsustada, kas jätkata tuleval aastal ühepoolseid makseid või mitte. Riik hakkab pensioni II sambasse panustama taas 2011. aastal.

Kas jätkata 2-protsendiste sissemaksetega pensioni II sambasse või mitte?

Kaire Talviste kaire.talviste@epl.ee

01.10.– ESITATE avalduse 30.11.2009 sissemaksete jätkamiseks

EI ESITA avaldust sissemaksete jätkamiseks

2010

II samba sissemaksed 2% teie brutopalgast 0% lisab riik

II samba sissemakseid ei toimu

2011

II samba sissemaksed 2% teie brutopalgast 2% lisab riik

II samba sissemaksed 1% teie brutopalgast 2% lisab riik

SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst on veendunud, et raha tuleb pensioniks igal juhul kõrvale panna ja et väikeste panustega järjepidev kogumine võib ka meie rahvale tagada kvaliteetse pensionipõlve. Kui inimene loodab vaid I sambale ehk riiklikule toele, siis peab ta arvestama sellega, et demograafiline mõju on praegu tugevasti negatiivne – maksumaksjaid jääb vähemaks, pensionäride hulk kasvab. Kui suurt pensioni I sambast ühel heal päeval saama hakkab, ei tea keegi. Ent praegune rahvastikutrend peaks igaühe valvsaks tegema. „Esimene sammas töötab ideaalselt vaid juhul, kui meil rahvastiku juurdekasvu probleemi ei oleks,” selgitab Holst. „Kuni see probleem kestab, on väga arukas pensioni lahtisidumine I samba trendist ehk raha kogumine II ja III sambasse.” Augusti algusest saavad inimesed otsustada, kas jätkata iseseisvalt makseid või mitte. Selleks tuleb teha avaldus internetipangas või minna panka või kindlustusfirmasse kohapeale avaldust kirjutama. Avalduse esitanu peab arvestama sellega, et seda tagasi võtta enam ei saa. Nordea Pensions Estonia AS-i juhatuse esimees Angelika Tagel leiab, et arukas on kogumist jätkata, sest inimestele, kes esitavad avalduse, maksab riik 2014.–2017. aastal suuremaid makseid kui neile, kes avaldust ei tee. Tavapärase 4% asemel teeb riik avalduse esitanutele iga kuu makseid 6% ulatuses. „Kindlasti soovitan esitada avalduse maksete jätkamiseks, sest ainult sellisel juhul on teil õigus riigipoolsetele suurematele sissemaksetele tulevikus,” ütleb Tagel. Vajalikud otsused Holsti sõnul on avaldusi esitatud aktiivsemalt, kui nad oodanuks – SEB panka on laekunud ligi 10 000 avaldust. SEB panga uuringust selgus, et kolmandik inimesi on valmis ühepoolseid makseid jätkama, kolmandik kõhkleb ja kolmandik on kindlalt otsustanud seda mitte teha. „See on meie meelest üllatavalt positiivne tulemus,” tõdeb Holst. Algselt eeldati, et jätkata soovib ehk vaid 10–15% inimestest. See tugines ekspertide arvamusele, et rahvas on riigi käitumises pettunud ja kaotanud usalduse pensionisüsteemi. „Eks inimesed saavad aru, et tegu on ka hädaotsustega ehk asjadega, mida peab tegema,” lisab Holst. „Vastasel juhul võivad probleemid kasvada veelgi suuremaks.”

10 000-kroonise brutopalga puhul on 2% kohustuslik pensionikindlustus 200 krooni, millest maksude mahaarvestamise järel saab inimene kätte veelgi väiksema summa ehk 158 krooni. Küsimus on, kas panustada 200 krooni pensionisse või 158 krooni tarbimisse. Valikust sõltub, millise skeemi alusel hakkavad sissemaksed järgneva kaheksa aasta jooksul pensioni II sambasse laekuma. NB! 1942-1954 a. sündinud inimeste jaoks kehtib avalduse esitamisel praegune süsteem. Allikas: SEB Elu- ja Pensionikindlustus

2012–2013

Indrek Holst

Angelika Tagel leiab, et 2% kuupalgast ei ole suur summa säästa ja et selle kokkuhoidmine ei mõjuta oluliselt igapäevast elu. Ent juhul kui oludest tulenevalt tõesti ei saa iga kuu 2% säästa, võiksid inimesed arvestada sellega, et paremate aegade saabumisel tuleb oma pensionipõlve kindlustada suuremate vabatahtlike maksetega III pensionisambasse. Holsti sõnul on meeste pensioniiga 15–17 aastat, naistel keskmiselt 22 aastat. Sellest lähtuvalt tuleb ka tulevikku panustada, kui tahetakse oma elustandardit hoida.

Angelika Tagel

Näide 10 000-kroonise brutopalga juures. Fondide võimalikku tootlust ei ole arvestatud. Allikas: Nordea Pensions Estonia AS

Makse protsent: Sündinud Isiku % + riigi % alates 1955

Sündinud 1942–1954

periood

avalduseta

summa

avaldusega

summa

avaldusega

2009 2010 2011 2012–2013 2014–2017

0+0% 0+0% 1+2% 2+4% 2+4%

0 kr 0 kr 3 600 kr 14 400 kr 28 800 kr

0+0% 2+0% 2+2% 2+4% 2+6%

0 kr 2 400 kr 4 800 kr 14 400 kr 38 400 kr

0+0% 2+4% 2+4% 2+4% 2+4%

sissemakseid fondi kokku

46 800 kr

60 000 kr

57 600 kr

Alates 2018

2+4%

7 200 kr

2+4%

7 200 kr

2+4%

summa 0 kr 7 200 kr 7 200 kr 14 400 kr 28 800 kr

7 200 kr

II samba sissemaksed 2% teie brutopalgast 4% lisab riik

2014–2017

II samba sissemaksed 2% teie brutopalgast 6% lisab riik Võimalus suurendada sissemakseid II sambasse, esitades avalduse 15.05.–15.09.2013. 3% teie brutopalgast 6% lisab riik

2018

Taastub tavapärane II samba sissemaksete süsteem. 2% brutopalgast 4% lisab riik

„Reaalsuse tajumine on oluline. Ja praegust süsteemi arvestades sõltub see reaalsus igast inimesest endast,” lisab Holst. Ta soovitab isiklikku säästmist igal juhul jätakata. „Olgu selleks II või III sammas (vabatahtlik kogumispension) või mingi muu moodus, see on juba maitse küsimus,” ütleb ta. „Kui tahta vähegi elamisväärset pensioni, tuleb säästa. Pikaajaline kogumine on selleks kõige valutum moodus.” Ilus pensionipõlv Holsti sõnul võib ju raha koguda kappi, panustada kinnisvarasse või mujale, ent viimatine areng on näidanud, et kõige väiksema riskiga on kogumisfondid. „Fondihaldurid on pigem head spetsialistid, kes tagavad pika aja peale raha tootluse,” on ta veendunud. Inimesed peaksid endale teadvustama seda, et kahe esimese sambaga liitumise korral on neile tagatud pensionile jäädes kõigest 40% viimasest palgast. Kui kuuteenistus on kordades suurem kui Eesti keskmine palk, siis pole selline prognoos kuigi hirmuäratav. Ent neil, kes teenivad keskmist palka või vähemgi, on tõsine oht sattuda sotsiaalsesse riskigruppi. Näiteks 10 000-kroonise brutopalga korral tuleks pension umbes 4000 krooni. Seepärast soovitab Holst panustada lisaks ka III sambasse 5–6% palgast. Juhul kui pensionini on jäänud 20 aastat või vähem, peaks panus olema suurem. Sissemaksed

II samba sissemaksed 2% teie brutopalgast 4% lisab riik Võimalus suurendada sissemakseid II sambasse, esitades avalduse 15.05.–15.09.2013. 3% brutopalgast 6% lisab riik

III pensionisamba fondidesse on tulumaksuvabad kuni 15% ulatuses inimese aastasest brutotulust (palk, intressid, muud tulud, v.a dividendid). Kehtiv tulumaks tagastatakse tuludeklaratsiooni esitamisel. Kogumist saab alustada alates 500 kroonist. „Tõesti, I ja II pensionisammas kokku võimaldavad äraelamise, ent vanaduspäevade nautimiseks ja oma soovide või unistuste teostamiseks on igal juhul vaja lisaks säästa,” tõdeb ka Tagel. III samba eelisena nimetab ta veel sedagi, et pensionieas sellest tehtavad väljamaksed on maksustatud oluliselt madalama määraga. Holsti sõnul peaks riiklikul tasandil arvestama sellega, et kriisiolukorras lõpetavad inimesed ajutiselt sageli just pikaajaliste maksete tasumise. „See on ka loogiline, sest kõigepealt peab ju tegelema tänaste probleemidega.” Riik peaks aga seadma eesmärke, kuidas tagada inimestele pensionieas 60–70% nende viimasest palgast ja otsima selle saavutamiseks lisahoobasid. „Ehk kuidagi maksunduse kaudu. Näiteks võimaldada tööandjal oma töötaja pensionisse panustada ilma sellelt panuselt erisoodustusmaksu nõudmata,” pakub Holst. Siis ehk oleks meilgi võimalus pensionieas reisida ja elu nautida, nagu seda teevad Lääne-Euroopa pensionärid. Holsti sõnul on lääne ühiskonnas juba põlvkonna jagu sellesse ka panustatud. Eestis ollakse paraku alles lapsekingades.


Pensionileht

2

Kogumispensionile fondi valides tuleks Üldjoontes toimib kohustuslik pensionfond samadel alustel kui tavaline investeerimisfondki ning fonde, kus oma II samba pensioniraha koguma hakata, on mitmeid. Enne otsuse langetamist tasub kaaluda mitut olulist aspekti. Kristiina Viiron kristiina.viiron@epl.ee Soovitusi jagavad netikeskkond www.pensionikeskus.ee, Danske Capital AS-i juhatuse liikmed Silja Saar ja Aari Stalde, Swedbanki fondide juht Jelena Fedotova ja ERGO Funds AS-i juhatuse liige Ege Metsandi. Selleks et üldse osata valida, on vaja enne teada: Millised on pakutavad fondid? Fonde, kuhu oma pensioniraha paigutada, on praegu turul kolmesuguseid: • konservatiivse strateegiaga fondid ehk fondid, mis investeerivad üldjuhul võlakirjadesse, kusjuures aktsiainvesteeringud pole lubatud; • tasakaalustatud strateegiaga fondid ehk fondid, mis investeerivad kuni 25% ulatuses aktsiatesse ja ülejäänud osa tavaliselt võlakirjadesse või muudesse väärtpaberitesse (nt valuutadesse); • progressiivse strateegiaga fondid ehk fondid, kus aktsiate osakaal on kuni 50%. • juba sel aastal võivad turule lisaks tulla uued agressiivsed fondid, kus aktsiatesse investeerimise osakaal on kuni 75%. Üldjuhul peetakse aktsiatesse investeerimist võimaluseks oma sissemaksetelt hästi teenida, teisalt võib aktsiatesse investeerimisega saada kokkuvõttes tagasi vähem raha kui sissemakseteks kulus. Samal ajal on iga investeerimise eesmärgiks (ka võlakirjade jms puhul) kasumi teenimine ning iga meetodi puhul on ka võimalik, et investeerimisega saab kokkuvõttes tagasi algsest investeeringust vähem raha. Siit lähtub järgmine küsimus:

Kui aga pensionini on jäänud veel hulk aastaid, tasub pigem valida aktsiafond, sest aktsiatesse investeerimine ei tähenda ainuüksi raha kaotamise riski, vaid ka võimalust, et raha pikas perspektiivis hästi teenib. Soovides oma raha kasvatada, tuleb veel enne põhjalikult kaaluda: Kas ma olen valmis riski võtma? Enne fondi valikut tasub endalt küsida: kas ma olen valmis selleks, et ühel päeval võib aktsiaturg olla languses ja minu tehtud sissemaksed olla täna väärt vähem kui eile?

Kes pole riskija, sel tasub pigem valida võlakirjafond või 25% aktsiaosakaaluga fond. Teistpidi tähendab aga riski võtmine võimalust, et ühel päeval on minu tehtud investeering hoopis tuhandete kroonide võrra kasvanud. Et seda, mis juhtub kümne, kahekümne või kolmekümne aasta pärast, ei suuda keegi ette näha, tuleb inimesel tõsiselt kaaluda, kas ta julgeb panustada suure riskiga fondidesse. Kusjuures riski all tuleb mõista tõenäosust, et sissemakstud raha väärtus võib kahaneda, mitte riski kaotada võimalikku tulu. Kes pole oma loomult riskija, sel tasub pigem valida võlakirjafond või kuni 25% aktsiaosakaaluga fond, kus on suurem tõenäosus saada tagasi enam-vähem sama summa, mis sissemakseteks tehti – sisetunne on siinjuures väga oluline. Eri fondide riskisust saab võrrelda internetis pensionikeskuse koduleheküljel. Mida suurem on riski näitav arv, seda rohkem on fonditootlus viimase 24 kuu jooksul varieerunud. Lisaks tuleks tähele panna, et fondide risk ei ole erinev mitte ainult valitud fondistrateegiate (nt konservatiivsed fondid võrreldes progressiivsete fondidega) puhul, vaid see on märkimisväärne ka sama strateegiaga fondide seas. Järgmine küsimus ongi:

Mis on pensionikogumise eesmärk? Kas ma soovin, et pensionile mineku ajaks säiliks minu sissemakseteks kuluv raha ostujõu mõistes enamvähem samas väärtuses, või tahaksin oma raha veelgi rohkem kasvatada? Investeeringute lõppväärtus sõltub kolmest peamisest asjaolust: • regulaarselt investeeritava summa suurusest; • investeeringute keskmisest tootlusest ja • investeerimisperioodi pikkusest. Pikema aja jooksul on tootlusel suur tähtsus ja seda tasub inimesel sõltuvalt oma vanusest kindlasti arvesse võtta. Kellel aga pensioniaeg peagi käes, selle jaoks on pigem olulisem fondi stabiilsus kui suur tootlus. Kui inimesel on jäänud pensionile minekuni vähem kui kolm aastat, peaks ta valima võlakirjafondi, sest osaku väärtus kõigub selles fondis kõige vähem ja kõige väiksem on ka risk, et pensionivara sel ajal väheneb.

Milline on olnud fondide tootlikkus? Eesti kogumispensioni süsteemi kogemus on olnud lühike. See sai alguse 2002. aastal, kui majandus oli madalseisus, kasvas seejärel hüppeliselt ja on nüüdseks üle elanud ka sügava languse. Et pensioni kogumine on pikaajaline investeering, tuleks hoolikalt võrrelda just eri fondide pikaajalist tootlust. Viieaastane tootlus on fondi edukuse hindamiseks juba hea orientiir. Kõige parem orientiir oleks periood, mille jooksul on toimunud nii turgude kiire tõus kui ka langus. Siis on näha, kuidas fondivalitseja on saanud varade valitsemisega hakkama mõlemas majandustsüklis. Arvesse tuleks võtta sedagi, et pensionifondi valitsejale tuleb maksta mitmeid tasusid. Millised on fondiga seotud tasud? Fondidesse investeerides puutub inimene kokku kolme tasuga: 1. fondiosakut ostes rakendub ühekordne märkimistasu ehk

Danske Capital AS-i juhatuse liige Silja Saar

kindel protsent sissemakstavast summast, mille eest kaetakse Eesti Väärtpaberikeskuse poolt võetavad pensionikonto avalduse esitamise kulud, müügiprotsessi IT-kulud ja müügipersonali koolituskulud. Näiteks Nordea, ERGO ja SEB on märkimistasust loobunud. Alates 2011. aastast peavad kõik II samba fondid märkimistasust loobuma; 2. haldustasu, mis on kindel protsent aastas hallatavate varade mahult; 3. fondiosakut müües võetakse ühekordse maksena ka tagasivõtmistasu, kusjuures osakuomanik, kellel on pensionieani viis aastat või vähem, ei pea tagasivõtmistasu maksma. Seega on fondide puhul kõige olulisemaks tasuks haldustasu, mille mõju pikaajalisele investeerimisele on kõige suurem. Haldustasu suurus sõltub fondi investeeringute jaotusest aktsiate ja võlakirjade vahel. Mida rohkem on aktsiainvesteerin-

Kui tahad suuremat tootlust, siis peaksid valima ka riskantsemaid instrumente.

guid, seda suurem on haldustasu. Näiteks konservatiivsete fondide haldustasud jäävad vahemikku 0,75% (ERGO) kuni 1,45% (Sampo Pension Intress) ja progressiivsete fondide haldustasud on vahemikus 1,25% (ERGO) kuni 2% (LHV Maailma Aktsiad). Fondivalitseja võetav II samba fondide haldustasu katab mitmeid kulusid kolmandatele osapooltele: 1. depoopangale makstav depootasu. Selle suurus sõltub fondi mahust ja on keskmiselt 0,1–0,2% varade mahult aastas; 2. garantiifondi tasud: pensionikaitse osafondi maksed; 3. tasud finantsinspektsioonile teostatava järelevalve eest; 4. Eesti Väärtpaberikeskusele makstavad tasud (pensionifondi osakute igakuine hooldustasu, pensionifondi osakute kandetasu iga kande eest pensionifondi või sealt välja jne); 5. audiitortasud. Need tasud moodustavad kokku olulise osa kuludest, mida fondivalitseja peab regulaarselt kolmandatele osapooltele maksma. Ülejäänud teenitud tasust peab fondivalitseja katma kulud, mis on seotud fondivalitseja enda põhitegevuse ehk investeerimisega.

Danske Capital AS-i juhatuse liige Aari Stalde

Investeerimine eeldab: 1. fondijuhte, kes teevad lõpliku otsuse ühe või teise investeeringu tegemiseks; 2. analüütikute meeskonda, kes analüüsib võimalikke investeerimisobjekte; 3. arvelduste osakonda (Back Office), kes hoolitseb selle eest, et kõik ostetud aktsiad, võlakirjad jne saaksid õigele kontole ja et raha liiguks õigele kontole; 4. riskijuhtimise osakonda (Middle Office), kes hoolitseb fondi igapäevase puhasväärtuse (NAV) arvutamise õigsuse eest, jälgib fondis võetud riske ja vastavust seadustes toodud investeerimispiirangutele ning tagab järelevalvele kohustuslikud aruanded; 5. juriidilist osakonda, kes jälgib nii fondi kui ka fondivalitseja tegevust juriidilisest aspektist; 6. vajaliku IT-süsteemi investeeringuid eelnevate tegevuste toimimiseks; 7. investeerimistegevuseks ja fondi varade õiglaseks hindamiseks vajalikku finantsturu infobaasi, millest tuntuimad on Bloomberg Professional ja Reuters. Viimati nimetatud infobaase kasutavad üle maailma kõik investeerimisspetsialistid, et võimalikult kiiresti kogu vajalik turuinfo kätte saada ja et portfellide varasid hinnataks õiglastes turuhindades;

8. raamatupidamist, kes hoolitseb nii fondivalitseja kui ka fondide raamatupidamise eest. Need investeerimistegevused ja nendega seotud kulud ning eespool nimetatud kolmandate osapoolte kulud on igapäevased, sõltumata sellest, kas fondi toimuvad igakuised regulaarsed maksed või mitte. Kuigi II samba maksed on ajutiselt peatatud, käib olemasoleva vara investeerimine ja selle vara ümberhindamine ning riskijuhtimine edasi ja seetõttu on õigustatud ka fondi kogunenud summalt haldustasu maksmine. Kui kõik kokku liita, on tegemist üsna suurte kuludega ja kõiki neid on vaja, et tagada professionaalne investeeringute haldamine ja pensioniosaku omanike kaitse. Fondi haldustasu ja tootlus käivad enamasti käsikäes nagu risk ja tootlus, s.t kui tahad suuremat tootlust, siis peaksid valima ka riskantsemaid instrumente nagu aktsiad jms. Head tootlust ei saa garanteerida valides väga väikese haldustasuga fondide hulgast, sest sel juhul ei jää fondivalitsejale pärast kohustuslike tasude maksmist piisavalt vahendeid, et üles ehitada iseseisvat konkurentsivõimelist investeerimismeeskonda ja seda toetavaid tugifunktsioone. Investori jaoks on oluline, et


Pensionileht

3

lähtuda mitmest tähtsast asjaolust Fotod: Kristo Nurmis, Terje Lepp

Swedbanki fondide juht Jelena Fedotova

fondi tootlus, millest on juba haldustasu maha võetud, oleks konkurentsivõimeline nii kohalikul turul kui ka maailma turgudega võrreldes. Kui fondivalitseja suudab suurte haldustasudega näidata paremat tootlust kui teised konkurendid, siis ei ole investoril põhjust suurema haldustasu pärast pahandada. NB! Fondide puhul avaldatakse alati tootlus, millest on juba haldustasu kulu maha võetud. Oluline on märkida, et inimese jaoks kujuneb tema isikliku pensioni tootlus maksete suurusest, sagedusest ja fondi tootlusest. Seega näeb iga inimene oma personaalset pensioni tootlust oma pensionikontot jälgides. Haldustasu kulu arvestatakse iga päev fondis oleva vara kontolt. Kui fondis on 100 miljonit krooni, siis üheprotsendise haldustasu puhul on aastane haldustasu miljon krooni. Igale fondiosakule rakendub sama suur haldustasu. Kui inimesel on fondis 10 000 krooni, siis tema osakute kontolt arvestatakse üheprotsendise haldustasu korral haldustasuks 100 krooni aastas. Kui summa kasvab, siis suureneb ka iga-aastane haldustasu. Näiteks veebilehekülje Minuraha kalkulaatori baasil tehtud arvutus näitab, et kui inimene (18-aastane), kes investeerib ERGO 2P2 fondi, millel on turu madalaim

Pane tähele! Fondide puhul avaldatakse alati tootlus, millest on juba haldustasu kulud maha võetud. progressiivsete pensionifondide aastane haldustasu 1,25% aastas ja mille oodatav iga-aastane tootlus on 3,5%, siis 10 000-kroonise palga juures (eeldades, et palga kasv on 0%) maksab ta haldustasuks järgneva 45 aasta jooksul 136 613 krooni, kusjuures sissemakstud summa on 324 000 krooni ja pensioniks väljavõetav summa on 556 968 krooni (ehk sissemakstav summa suureneb enne väljavõtmist 1,7-kordseks). Kui võtame tasudeks makstava summa ja jagame selle kogu investeerimisperioodile (45 aastat), siis saame, et investeeringuga seotud igakuine haldustasu kulu on 45 aasta jooksul keskmiselt 253 krooni. Kuna haldustasu makstakse fondi kogunenud summalt, siis haldustasu ajas kasvab ehk esimesel kuul on see 600-kroonise makse puhul vaid 63 senti ning esimese investeerimisaasta viimasel kuul kasvab see 7 krooni 70 sendini. Seega esimesel

ERGO Funds AS-i juhatuse liige Ege Metsandi

investeerimisaastal 600-krooniste igakuiste maksetega 3,5%-se aastase tootluse korral on haldustasu kulu vaid 49 krooni aastas. Samade eelduste korral on näiteks esimese viie aasta keskmine haldustasu kulu inimesele 20 krooni kuus. Mida veel arvesse võtta? Lisaks eelnevale tasub pensionifondi valides hinnata veel mitut muud tegurit: 1. fondivalitseja kogemust finantsturul; 2. fondivalitseja ettevõtte või ettevõtete grupi tegevuslikku pikaajalisust ja järjepidevust ning meeskondade stabiilsust; 3. fondivalitseja teiste investeerimistegevuste suhtelist edukust või läbikukkumisi; 4. fondivalitsejate ja seotud ettevõtete läbipaistvust; 5. eetikat ja moraali nii inimeste kui ka seotud organisatsioonide tasemel; 6. fondivalitseja ja tema investeerimismeeskondade Eestiga seotust ja ühtaegu rahvusvahelisust praeguses ülemaailmses majandusruumis. Kui olete kõiki aspekte arvesse võtnud, valige endale fondivalitseja ning tema poolt valitsetavate fondide seast endale sobilik fond.

Danske/Sampo – stabiilse kasvu strateegia Danske Capital AS on Eestis asuv Danske pangandusgrupi varahaldusettevõte, mille üheks tugevuseks on grupisisene pensionialane pikaajaline kogemus (Skandinaavias ligikaudu 150 aastat). Danske Capital on Sampo pensionifondide valitsejana osa juhtivast rahvusvahelisest enam kui 120st investeerimisprofessionaalist koosnevast meeskonnast, kelle juhtida on üle 80 mld euro väärtuses varasid kogu maailmas. Danske/Sampo pensionifondide haldamise eesmärk on kindla riskitaseme juures osakuomanike jaoks maksimaalse tootluse saavutamine ehk siis pensionivarade

investeerimise esmane kriteerium on suur fokuseerimine varade ja investeerimistegevustega seonduvate riskide juhtimisele ning nende vastavale minimiseerimisele. Nii ongi selles tänases finantsturgude ebastabiilsuse olukorras selgelt eristunud Danske/Sampo stabiilse kasvu strateegia eelised, mis väljenduvad mõõdukates investeerimisriskides ning mille kaudu luuakse võrdsed võimalused pensionifondide osakuomanikele sõltumata nende vanusegruppidest ja ajahorisondist. Danske/ Sampo pensioniinvesteeringute tugevuseks on: • investeeringute keskmiselt kõr-

ged tootlused erinevates tootegruppides ja ajahorisondis; • investeerimise madalamad riskid samaväärse võrreldava tootluse saavutamisel; • ettevõtte läbipaistvus ja kõrged eetilised ja moraalsed normid; • meeskonna ja ettevõtte pikaajaline stabiilsus ja kogu finantsgrupi investeerimisalane suurus ja tugevus; • ettevõtte muude investeerimistegevuste pikaajaline edukus.

Swedbank – atraktiivsed tooted ja kõrgetasemeline töö pensionifondide juhtimisel Swedbanki pensionivarasid juhitakse koostöös varahaldusüksusega Rootsis – Swedbank Roburiga. Swedbanki eesmärgiks oli luua ühtne kompetentsikeskus, mis võimaldab Roburi suurtest kogemustest ja struktureeritud investeerimisprotsessist kasu saada, mille tulemusel võidavad kõik Swedbanki kliendid. Swedbank Robur on 100% Swed-

banki omanduses olev tütarettevõte, mis tegutseb varahaldusega 1967. aastast. Swedbank Robur haldab umbes 70 miljardit eurot ning tal on ligi 400 töötajat. Rahvusvaheline analüüsiettevõte Lipper on kolm aastat järjest auhinnanud Swedbank Roburit parima fondivalitseja tiitliga Põhjala regioonis. Ühtse varahalduse abil

saab Swedbank klientidele pakkuda atraktiivseid tooteid ja kõrgetasemelist tööd pensionifondide juhtimisel.


Pensionileht

4

Fondi likvideerimine ei tähenda varade hävimist Foto: Kristo Nurmis

Kertu Fedotov: Fondi on võimalik vahetada, kui olemasoleva fondivalitseja tegevuse suhtes usaldus puudub.

Ühtki pensionifondi likvideerimist pole Eestis seni ette tulnud. Kui see aga peaks juhtuma, ei tähenda see veel, et fondiosakuid ostnute raha oleks korstnasse kirjutatud. Mari Sarv mari.sarv@epl.ee Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialisti Kertu Fedotovi sõnul on Eestis küll likvideeritud teisi investeerimisfonde. „Fondi likvideerimise vajadus võib näiteks tuleneda sellest, et väheneb nõudlus selliste fondi osakute omandamise vastu, sest eksisteerib mitmeid seesuguseid investeerimistooteid, mis näitavad paremat tulusust. Fondi likvideerimine ei viita alati sellele, et investorid jäävad oma rahast ilma,” kinnitab ta. Nordea Pensions Estonia AS-i juhatuse esimees Angelika Tagel räägib samuti, et pensionifondi likvideerimist saab arutada üksnes siis, kui ei ole ühtegi teist moodust selle fondi tegevuse jätkamiseks ning likvideerimisele on seatud erisätted. „Esmane valik on alati tegevuse jätkamine. Praegu Eestis tegutsevate pensionifondide likvideerimine on äärmiselt ebatõenäoline,” hindab Tagel. Pensionifondi likvideerimisel jaotab fondivalitseja järelejäänud fondivara osakuomanike vahel ära, vastavalt igale osakuomanikule kuulunud osakute arvule ja puhasväärtusele. Kui vabatahtliku ehk III samba pensionifondi likvideerimise puhul kantakse osakuomanikele kuuluv

raha neile üle, siis kohustusliku ehk II samba pensionifondi likvideerimisel rahas väljamakseid ei tehta. Sel juhul omandavad osakuomanikud vastava summa eest osakuid teises kohustuslikus pensionifondis. Seega tuleb kohustusliku pensionifondi likvideerimisel valida uus pensionifond; kui osakuomanik jätab valiku tegemata, siis saab ta uue pensionifondi loosi alusel. „Kui aga likvideerimise käigus ilmneb fondi maksejõuetus, st fondil on vara väiksemas summas kui osakuomanike nõuded fondi vastu, siis tuleb kõik fondi vastu esitatud ja rahuldamata jäetud nõuded täita fondivalitsejal,” selgitab Fedotov. Tagel paljastab ka võimaliku keerulisema stsenaariumi: „Kui fondis olevad varad on likviidsed ehk kergesti rahaks muudetavad ning on tootnud kasumit, siis on ka jaotatav kasum olemas ja see makstakse osakuomanikele välja. Küll võib aga likvideerimine olla ajakulukas protsess ja sellisel juhul ei pruugi inimene talle kuuluvate osakute eest raha kiiresti kätte saada. Mida vähemlikviidsed on fondi varad, seda pikem on likvideerimisprotsess,” räägib ta. Likvideeritava pensionifondi osakuomanikul on sõnaõigust selles, mida ta oma järelejäänud varaga edasi teeb – likvideerimise otsustab üldjuhul fondivalitseja nõukogu, mitte osakuomanikud. III samba fondi likvideerimise puhul otsustab inimene siis, kas ja kuidas kogumist jätkata, ning II samba puhul, milline uus pensionifond valida. Muidugi ei saa isegi ministeerium välistada pensionifondivalitseja pankrotti. Kuid vastavalt seadusele on pensionifondivalitseja kohustatud hoidma oma vara lahus pensionifondi varast. „Seega ei tähenda

Angelika Tagel: Praegu Eestis tegutsevate pensionifondide likvideerimine on äärmiselt ebatõenäoline.

Ajasta pension ja maanda riskid ise •• Nõu annab Kertu Fedotov rahandusministeeriumist: Tulevikku vaadates on ebatõenäoline, et pensionifondide vara võiks väheneda sedavõrd, et pensionile mineku ajaks on osakute väärtus sissemakstud summast väiksem, kuigi teoreetiliselt on see võimalik. Oht, et pensionile mineku ajal on finantsturud madalseisus ja pensionifondide vara väärtus langenud, on tõepoolest olemas. Osakuomanikel on võimalik selliseid majanduse tsüklilisusega kaasnevaid riske mõnevõrra maandada, vahetades pensioniea lähenedes oma riskantsema pensionifondi konservatiivsema, näiteks võlakirjadesse ja hoiustesse investeeriva fondi vastu. Ka on inimesel võimalik oma pensionile minemist ajastada. •• Nõu annab Angelika Tagel Nordea Pangast: Pensionifondi varade nulli jõudmine on ebareaalne, sest enamasti ei ole fondi varad 100% börsil ning varad on hajutatud. Praegu tegutsevad II samba pensionifondid võivad võtta aktsiariski kuni 50% ulatuses, seega on ülejäänud varad vähemriskantsetes instrumentides. On kahetsusväärne, kui pensionile jäämise ajal on börs madalseisus – parim moodus sellise riski vähendamiseks on paigutada oma varad konservatiivsesse fondi, kui pensionile jäämiseni on jäänud viis või vähem aastat. Piisavalt pika kogumisperioodi ja keskmise või madala investeerimisriski puhul on sissemaksetest väiksema summa saamise tõenäosus väga väike.

pensionifondivalitseja pankrot veel seda, et pensionifondi varadega oleks ka midagi juhtunud,” selgitab Fedotov seaduse mõju. „Mustkunsti tegemine pensionisäästudega on keelatud,” võtab Tagel piirangud lühidalt kokku. “Eesti pensionisüsteem on selline, et pensioni haihtumine on välistatud,” kinnitab ta. „Sissemaksete osalisest ilmajäämisest võib eelkõige rääkida pensionifondi osakute väärtuse langemisel kehvade investeerimistulemuste tõttu. Fondi osaku väärtus ongi aja jooksul kõikuv, aga pikas perspektiivis peaks fondi kogutud raha siiski kasvama,” seletab Kertu Fedotov pikaajalise investeeringu mõtet. Küsimusele, kas ja kes vastutab selle eest, et inimene aastatepikkuse kogumise järel ikkagi oma pensioni kätte saaks, vastab ametnik, et ikka koguja ise. „Pensionifondi varadega tehtavate investeeringute väärtuse

vähenemise risk on osakuomaniku kanda. Teisisõnu, kui pensionifondi varade väärtus on võrreldes eelmise aastaga vähenenud, siis sellest osakuomanikule tekkinud kahju kompenseerimisele ei kuulu. Samal ajal on tegu pikaajalise investeeringuga, mistõttu jõuab vara aastakümnete jooksul taas kasvada,” ütleb ta. Kui aga pensionifondivalitseja on pensionifondi vara investeerimisel rikkunud seaduses või pensionifondi tingimustes kehtestatud piiranguid ning nii tekitanud osakuomanikule kahju, tuleb see tal mõistagi kompenseerida. Reeglitepärast käitumist kontrollib finantsinspektsioon. Finantsinspektsiooni ülesandeks on tuvastada juba eos võimalikud õigusrikkumised ning rakendada juba ennetavalt piisavaid meetmeid, et pensionifondide osakuomanikud ei kannataks. „Pensionifondi vara väärtuse ajutine langus on aga investee-

rimisriskile avatud investeeringute puhul paratamatu, sest majandus on tsükliline – miinuses pensionifond noore inimese kontol ei tähenda veel mõttetuid investeeringuid.” Lisaks on kohustuslike pensionifondide osakuomanike kaitseks tagatisfondi juurde loodud pensionikaitse osafond. Selle arvel hüvitatakse kohustusliku pensionifondi osakuomanikele tekitatud kahju, mida pensionifondivalitseja ei ole tähtajaks hüvitanud. Et aga ise oma riske maandada, selleks saab iga tulevane pensionär hoolikalt valida oma ootustele vastavat fondi ja fondivalitseja. „Fondi on võimalik ka vahetada, kui olemasoleva fondivalitseja tegevuse suhtes usaldus puudub,” meenutab Fedotov pääseteed, kui miski ei meeldi. Nii et silma tasub peal hoida, seda saab teha internetipangas või ka veebilehel pensionikeskus.ee.

Osta odavalt, müü pisut kallimalt. Ja tee seda palju ETV saates „Miljon senti” rahvale rahaasju selgitanud saatejuht Janek Mäggi soovitab esiteks võtta asju rahulikult, teiseks võtta võimalikult vähe riske, kolmandaks mõelda ise oma peaga. „Oluline on oma varasid hoida erinevalt, eriti kui summad pole väga suured. Natuke valuutas, natuke aktsiates... Eesmärk on ju varade väärtuse säilimine või kasv. Näiteks need, kel praegu on kinnisvara, on suures võidus, mis sest et hinnad on poole võrra kukkunud – aktsiad on ju veel rohkem kukkunud! Kes vara sularahana hoidnud, neil on veel parem seis. Kuid kogu aeg varasid kõige paremas ja kiiremini väärtust säilitavas varas hoida

ei suuda isegi geeniused,” seletab Mäggi. Ta kinnitab, et aktsiahinnad tõesti nulli kukkuda naljalt ei saa, kuid see ei tähenda, et raha otsa ei või saada. „Aktsiate nullikukkumise tõenäosus on väike. Aga kui aktsiad kukuvad 90% – nii ju juhtus – ja natuke läheb teenustasudeks ka, ongi varad nullis,” räägib Mäggi. Mõni paar pükse poole hinnaga osta on selles plaanis tema hinnangul väga hea investeering! „Head investeeringud ongi need, mida on võimalik väga väikese summaga soetada. Näiteks kui millegi krooniga ostad, on suur võit see 1,5-ga maha müüa ning sellise summa inimesed ikka leiavad. Kui

sellist kaupa on väga palju, oledki rikas,” annab Mäggi lihtsa retsepti. Teine aspekt, millele ta majanduslanguse valguses tähelepanu juhib, on tõik, et alati on igal turul mõnigi ettevõte, mis käitub turureeglite vastu. „Kui need ära tabada suudad, võib tulemus olla väga positiivne. Vanade autode remonditöökodadel, olen kuulnud, läheb praegu vägagi hästi. Ka kasutatud riiete hinnad on oluliselt tõusnud,” toob ta näiteid neist, kes üldisest kriisist võidavad. Aga börsil selliseid ettevõtteid pole ning ükskõik kui geniaalne on fondihaldur, sellistest võimalustest ta majanduslanguse ajal kinni võtta ei saagi.


Pensionileht

5

Eesti pensionisüsteemi terviklikkus: raha sammastesse ja sealt välja Vaatamata ajutiselt peatatud II samba sissemaksetele, annab Eesti pensionisüsteemi terviklikkus pensionikogujale vajaliku kindlustunde. Signe Kalberg signe.kalberg@epl.ee ERGO pensioni väljamaksete ekspert Taave Lips ütleb, et esimene tingimus sammastest pensioni saamiseks on sammaste olemasolu. Kui riiklikku vanaduspensioni saab taotleda ka ennetähtaegselt või soodustingimustel, siis II samba väljamaksete õigus tekib vanaduspensioniikka jõudes. Vanaduspensioniiga on meestel 63 eluaastat ja naistel sõltuvalt sünniaastast 60,5 (1948), 61 (1949), 61,5 (1950) aastat jne. Lips lisab, et seadus ei sätesta ühtegi juhtu, mille korral oleks pensionikogujal võimalik II sambast enne vanaduspensioniiga väljamakseid saada, v.a pärimine, kuid sel juhul tehakse väljamakse pärijale. Nii tulebki enne pensioniiga riiklikku pensioni saama hakkavatel isikutel II samba väljamaksete saamiseks oodata vanaduspensioniikka jõudmist. III sambast väljamaksete saamise õigus tekib aga alates 55. eluaastast. Väljavõtmine pole kohustuslik Pensioni II sambasse kogutud raha väljamaksmise korda reguleerib kogumispensionide seadus, mille sisseviidud muudatused jõustusid 14. novembril 2008. SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst ütleb, et sarnaselt riikliku pensioniga pole ka kogumispensioni väljavõtmine kohe kohustuslik – osakuomanik võib minna nii vanaduspensionile kui ka saada kogumispensioni väljamakseid või lükata edasi kas ühe või mõlema pensioni saamist. Ühtlasi on võimalik minna esmalt riiklikule vanaduspensionile ja lükata kohustuslikule kogumispensionile minemist edasi või vastupidi. Kogumispensioni ehk pensioni II samba väljamakseid saab isik, kes on omandanud kohustusliku pensionifondi osakuid ja jõudnud vanaduspensioni ikka. Enne vanaduspensioni ikka jõudmist pole võimalik kohustuslikuks kogumispensioniks kogutud raha välja võtta. Erandiks on siin praegu pärimine, mille puhul pärijal on õigus esitada ühe aasta jooksul avaldus päritud osakute tagasivõtmiseks ehk rahas väljavõtmiseks. Holsti sõnul peab inimene aga esmalt jõudma selgusele selles, kas ta soovib kogumispensioni väljamaksete saamise õigust kasutada kohe või tahab ta seda edasi lükata. Kui pensioniealine osakuomanik jätkab tööl käimist, jätkub ka raha kogumine ehk uute osakute omandamine II pensionisambasse. Kui pensioniealine osakuomanik ei tööta, aga otsustab kogumispensioni väljamakseid veel mitte saada, on tal võimalik oma kogumispensioni kasvamist oodata ainult osakute väärtuse kasvamise arvel. Kuidas hakkavad toimuma osakuomaniku kohustusliku kogumispensioni väljamaksed, sõltub talle kuuluvate osakute koguväärtusest. Valikuid on kolm: pensionileping, fondipension ja ühekordsed maksed fondist. Pensionileping – pensionimaksed elu lõpuni Pensionileping on elukindlustus-

toode, mille alusel teeb pensionisaajaga pensionilepingu sõlminud elukindlustusselts talle eluaegseid väljamakseid. See tähendab, et inimesele on tagatud kokkulepitud pensionimaksed elu lõpuni. Väljamakse sageduseks on võimalik valida kas kuu või kvartal. Pensionilepingu sõlmimiseks on vaja pöörduda mõnda elukindlustusseltsi. Garantiiperiood on pensionilepingu lisavõimalus – kui pensionilepingu sõlminud isik sureb garantiiperioodi jooksul, saab pensionilepingut sõlmides määratud soodustatud isik (või isikud) pensionimakseid edasi kuni garantiiperioodi lõpuni. Garantiiperioodi pikkusel ei ole piirangut – selle saab klient lepingut sõlmides ise valida. Sõlmitud lepingust on kindlustusvõtjal võimalik 14 päeva jooksul taganeda või tehtud otsust vastavalt vajadusele muuta. Pensionilepingut on võimalik üles öelda alates lepingu sõlmimisest kolme aasta möödumisest. Pensionilepingu ülesütlemise puhul arvestab kindlustusandja kindlustuslepingule tagastusväärtuse. Tagastusväärtust ei maksta kindlustusvõtjale, vaid see kantakse kindlustusvõtja sõlmitud uue pensionilepingu kindlustusmaksena lepingu sõlminud kindlustusandjale. Pensionileping on mõeldud neile, kellel on kogunenud fondidesse üle 100 440 krooni ehk enam kui viiekümnekordne rahvapensioni määr (siin ja allpool on summad arvestatud 01. 04. 2009 kehtima hakanud määra järgi). Fondipension Kui kogunenud on kümne- kuni viiekümnekordne rahvapensioni määr ehk kuni 100 440 krooni, siis on võimalik seda perioodiliste väljamaksetena pensionifondist välja võtta. Seda nimetatakse ka fondipensioniks. „Fondipensioni saamiseks tuleb kontohaldurile (pangad ja ERGO) esitada avaldus väljamaksete alustamiseks. Lisaks arvelduskonto numbrile on vaja määrata, millise sagedusega ja kui pika aja vältel soovite pensionimakseid saada. Miinimumperiood oleneb pensionisaaja vanusest ja on kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Vastavalt väljamaksete perioodile, sagedusele ja kogunenud osakute arvule kujuneb iga kord müüdav osakute arv, millest moodustub pensioni väljamakse summa,” selgitab Holst. Holst lisab, et väljamaksete toimumise ajal on inimesel võimalik muuta väljamaksete tingimusi: arvelduskontot, kuhu raha laekub, väljamaksete kestust aastates ja väljamaksete sagedust ning osakute piirmäära kasutamist. Muudatus jõustub uue pensioniaasta algusest. Samuti on võimalik lõpetada fondipensioni väljamaksed – nii jäävad osakud kuni uue otsuse tegemiseni pensionifondi. Ühekordne väljamakse II samba fondist Kui kogutud rahasumma jääb alla kümnekordse rahvapensionimäära ehk alla 20 088 krooni, siis selle aasta 1. jaanuarist on võimalik see korraga välja võtta. „Tuleb vaid täita avaldus, selle tegemiseks on vaja võtta pangakontorisse kaasa isikut tõendav dokument ja oma arvelduskonto number. Avalduse esitamisel peab olema oma otsuses kindel, sest avaldust muuta ega tagasi võtta pole võimalik. Pärast ühekordse väljamakse tegemist II pensionisambast aga pensionisüsteemi II sambaga uuesti liituda ei saa,” selgitab Holst.

kum kui II sammas ning sellega annab riik igale kodanikule võimaluse soodustingimustel investeerida tulevase pensioni tarbeks.

SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst

Kuidas valida endale sobivat elukindlustusseltsi? •• Millised on III samba väljamaksete viisid? Küsimustele vastab ERGO pensioni väljamaksete ekspert Taave Lips. III samba väljamaksete viisi saab isik valida sõltuvalt sellest, kuidas ta oma pensioni kogunud on, valikud on siin paindlikumad kui II sambas. Õigus väljamaksetele tekib 55-aastaseks saades, tulumaksusoodustus sõltub aga kogumisperioodi pikkusest ja/või väljamakseviisist. Kui pension on kogunenud III samba pensionifondi, on 55-aastasel ja vanemal inimesel valida, kas võtta raha fondist välja või viia pensionivara elukindlustusseltsi ja hakata saama elu lõpuni või mingi konkreetse tähtajani kestvaid väljamakseid. Elukindlustusseltsi võib isik vabalt valida, see ei pea olema fondivalitsejaga samasse gruppi kuuluv selts. Fondist väljamakse saamiseks peab inimene andma osakute tagasimüügikorralduse panka, kelle juures väärtpaberikontol on tema pensionifondi osakud. Korraldusi osakute müügiks võib ta anda nii tihti ja nii suures summas kui soovib, kuid meeles tuleb pidada, et vähem

ERGO pensioni väljamaksete ekspert Taave Lips kui kaks aastat tagasi omandatud osakuid tagasi müüa ei saa. •• Kas III samba väljamaksed maksustatakse tulumaksuga? III samba väljamaksete korral rakendatakse maksumäära 10% või täielikku maksuvabastust. Soodustuse määr sõltub kogumise ajast ja/ või väljamaksete liigist. III samba fondist tehtavate väljamaksete puhul tuleb arvestada, et tulumaksumäär on 10% vaid juhul, kui tagasimüüdavate osakute omandamisest on möödas üle viie aasta. Muudel juhtudel maksustatakse väljamaksed kehtiva tulumaksumääraga (21%). Viieaastast tähtaega ei loeta sellise fondi osakute müügil, mille esimene osak omandati enne 2004. aasta 1. maid tingimusel, et kõnealuseid osakuid ei ole vahepeal mõne muu fondi vastu vahetatud. III samba puhul on eluaegsed väljamaksed tulumaksuvabad, kuid konkreetse tähtajani tehtavad maksed maksustatakse üldjuhul 10% tulumaksuga. Lepingu sõlmimisel müüakse soovitud kogus pensionifondide osakuid maha ja nende eest saadud summa kantakse kindlustusseltsi. Kuna sellise tehinguga inimesele väljamakset ei tehta, ei tule tasuda tulumaksu, samuti ei kehti kaheaastane tagasimüügi piirang. •• Pensioni kui tulu maksusta-

mine on kindlasti paljudele üllatuseks? Pension on alati olnud maksustatav tulu. Kuivõrd pensionikogumine on üldjuhul maksuvaba, pole siin topeltmaksustamise hirmu. Arvestatakse ju II samba makse maha enne palgatulu tulumaksuga maksustamist ja III samba sissemaksetelt, mis ei ületa 15% kalendriaasta tulumaksuga maksustatavast tulust, saab Eesti resident tulumaksu täies mahus tagasi. •• Mille poolest erineb III sammas raha väljavõtmise osas II sambast? Erinevalt II sambast saab III sambast raha kätte ka enne tähtaega, kuid mitte enne kahe aasta möödumist väljamaksete tegemiseks tagasivõetavate pensionifondide osakute ostmisest. Kuivõrd pensioniks mõeldud raha ennetähtaegne kasutamine ei ole sihipärane, on see ka kulukas. Ennetähtaegsete fondiosakute müügi puhul peetakse lisaks tulumaksule praegu täiendavalt kinni ka 2%, mis jääb fondi ja jagatakse võrdselt kõigi teiste sama fondi osakuomanike vahel. Ennetähtaegse kindlustuslepingu lõpetamise puhul võib selts samuti täiendavat tasu võtta. Lisaks tuleb tasuda summalt kehtiv tulumaks. Ennetähtaegne raha kasutamine ei ole seega soositud, kuid kui häda tõesti käes, on see siiski võimalik. Seega on III sammas paindli-

•• Kuidas valida endale sobivat elukindlustusseltsi? Elukindlustusseltsi valib inimene ise vastavalt oma eelistustele või pensionimakse suurusele. Soovitatav on võtta samade tingimustega pensionipakkumine eri seltsidest, sest siis saab pakutavat võrrelda. Oluline on meeles pidada, et pakkumusel näidatud pensionimaksest on seltsi võetavad kulud juba maha arvatud ja täiendavalt võib sealt maha minna vaid tulumaks, samuti on juba juurde arvestatud seltsi pakutav garanteeritud tootlus. II samba väljamakseid pakuvad praegu ERGO ja SEB, kuid III samba pensionikindlustust pakuvad Eesti turul ka teised elukindlustusseltsid. •• Kas pensionimaksjat on võimalik vahetada? Fondi vahetamine on suhteliselt lihtne ega too kaasa suuri kulutusi. Sama lihtne on fondi vahetada ka fondist väljamaksete saamise ajal. Kui väljamakseid teeb elukindlustusselts, on vahetamine keerulisem ja tunduvalt kulukam. II samba pensionilepingu pakkujat saab vahetada kolm aastat pärast lepingu sõlmimist, kuid arvestama peab olemasoleva lepingu ülesütlemise ja uue lepingu sõlmimise kulu. Võrreldes fondi märkimis- ja tagasivõtmistasudega on see mitu korda suurem. III samba pensioni väljamaksmise ajal saab samuti vajaduse korral lepingu katkestada, kuid ilma suurema hädavajaduseta seda teha ei tasu. Lepingu katkestamise korral maksab kindlustusselts välja tagastusväärtuse, mis on märksa väiksem kui summa, mille klient on kindlustusseltsile maksnud. Tagastusväärtuse suurus on iga lepingu puhul erinev ja sõltub juba lepingu tingimustest (kindlustusperioodi pikkus, kindlustatud isiku vanus, kindlustusmaksete suurus jne). Tulumaksusoodustusega lepingute puhul peetakse kinni ka tulumaks.


Pensionileht

6

III sammas on lihtsustatud börsi Vabatahtlik pensionisammas võib tähendada nii garanteeritud tootlusega tähtajalist hoiust koos elukindlustusega kui ka kõrgelennulist börsimängu suurte tõusude ja langustega. Valik on teie. Mari Sarv mari.sarv@epl.ee Kui I pensionisammas on n-ö riiklik pension ning II kohustuslik investeerimine pensionifondidesse, siis III sammas on läbinisti vabatahtlik – kas sinna raha koguda, kui palju ja mil viisil, on igaühe enda valik. Nii palju võimalusi teeb valiku kindlasti paljudele keeruliseks. Paljud naeravad aga igasugused pensionisambad välja ja panustavad alternatiividesse, pensionifonde asjasse segamata. „Alternatiivsed investeeringud nõuavad enamasti korraga suurema rahapaigutuse tegemist ning ka selliste investeeringutega kaasnevad riskid. Finantssektori pakutavate pensionitoodete eelis ongi see, et koguda saab ka väikeste summade kaupa, mis pika kogumisperioodi jooksul annavad kokkuvõttes märkimisväärse pensionikapitali. Lisaks toetab riik sellist kogumist maksusoodustustega,” räägib rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Kertu Fedotov vabatahtliku ehk III pensionisamba mõttest. Riik toetab sissemakseid III sambasse tulumaksusoodustusega, maksuvabalt saab sambasse panna 15% aastasissetulekust. ERGO Fundsi juhatuse liikme Ege Metsandi sõnul on pensionikogumine enamasti nii pikaajaline investeerimine, et iga kuu võib endale lubada ka väikese summa kõrvalepanemist. Suuremaid summasid peaksid regulaarselt kõrvale panema need, kel pensionini vähem aega. Sampo panga säästmis- ja investeerimisvaldkonna spetsialist Peeter Schamardin räägib, et selle panga klientidel aidatakse lisaks sobiva fondi leidmisele doseerida paras summa, mida iga kuu pensionifondi panna. „Summa peaks ühelt poolt

olema piisavalt suur, et pensionisambasse ka reaalne väärtus koguneks, teiselt poolt piisavalt väike, et klient saaks maksimaalselt ära kasutada riigi pakutavad maksusoodustused kolmandasse sambasse kogumisel,” ütleb Schamardin. Kui palju ja kuhu? Laias laastus jaguneb III samba kasvatamine kaheks: elukindlustusseltside pakutavateks pensionikindlustusteks ja fondivalitsejate pakutavateks pensionifondideks. Pensionikindlustused omakorda jagunevad kaheks: garanteeritud intressiga ning investeerimisriskiga. Esimesed teenivad oma kindla, aga väikese protsendi tulu igal juhul, teise puhul teeb kogutav raha kaasa kõik aktsiaturu tõusud-langused, kuid tõusulootust on tublisti rohkem. Garanteeritud intressiga pensionikindlustuse puhul ei riski inimene kogutava rahaga, sest raha investeerimise eest vastutab kindlustusselts ja eesmärk on tagada kliendile tema enda kogutud kindlustusreservile kindel tootlus. ERGO pensioni väljamaksete ekspert Taave Lipsu sõnul on üldjuhul garanteeritud intressimäär vahemikus 2,5–3% aastas. „Aga siin on oht, et lühikest aega võib garanteeritud tootlus jääda jalgu lepingutasudele ja inflatsioonile ning kogunev rahasumma ei vasta lepingu eesmärgile. Seepärast peaks eluaegse pensionikindlustuse investeerimisperiood olema vähemalt kümme aastat,” hoiatab Lips. Garanteeritud intressiga tähtajalised pensionikindlustuse lepingud sisaldavad Lipsu sõnul lisaks kogumisele ka elukindlustuskaitset, mis annab võimaluse hoolitseda oma lähedaste heaolu ja turvatunde eest. See tähendab, et kindlustatud inimese surma korral makstakse kogu kokkulepitud kindlustussumma välja tema lähedastele. Kui inimene on valmis investeerimisriske kandma, siis on valida investeerimisriskiga pensionikindlustus või pensionifondid. Investeerimisriskiga pensionikindlustuse puhul saab sambaomanik ise teha aktiivselt investeerimisotsuseid etteantud investeerimisfondide baasil ja lisaks on tal surmariskikindlustus. III samba pensionifondide

puhul teevad investeerimisotsuseid fondijuhid ja inimene ise ei pea sellega vaeva nägema. Igal fondivalitsejal – pank või kindlustusselts – on üks või mitu III samba fondi, kust tulevane pensionär endale sobiva leiab. Sampo pank aga on lahendanud fondivaliku eriti kavalalt, pakkudes sobivas doosis kombineerimiseks kaht fondi: aktsia- ja intressifondi. „Neid kaht sobivates kogustes kombineerides saab luua täpselt omale sobiva riskitasemega pensionifondiportfelli. Näiteks kui võtta 25% aktsiafondi ja 75% intressifondi, siis selline portfell on tunduvalt rahulikum kui näiteks 80% aktsiafondi ja 20% intressifondi. Selleks et fondi riskitase piisavalt erinev oleks, kuid samas leiduks sobiv riskitase kõikidele soovijatele, võiks olla viis eri fondi (aktsiate osakaaluga 0%, 25%, 50%, 75%, 100%). Meil saab kõiki neid riskitasemeid kombineerida kahest fondist. Lisaks saavad kliendid meie fondidega luua ka selliseid levinud riskitasemeid, nagu näiteks 1/3 aktsiates ja 2/3 võlakirjades ja vastupidi,” kirjeldab Peeter Schamardin paindlikku lahendust. Taave Lips soovitab sobivat fondi valides kaaludes kolme aspekti: 1) kogumisaja pikkus, 2) kui suur võiks olla potentsiaalne tulu ja kui palju ollakse valmis lühikest aega kaotama ning 3) III sammast pakkuva ettevõtte tugevus ja kogemus. Mida pikem on kogumise aeg, seda suuremaid riske võib võtta. Lips kinnitab, et aeg ja regulaarne investeerimine tasandavad väärtpaberiturgude kõikumiste mõju investeeringu väärtusele. „Mida pikemaks ajaks investeeritakse, seda riskantsema strateegiaga fondi võib kasutada.

Aeg ja regulaarne investeerimine tasandavad aktsiaturgude kõikumiste mõju.

„Nüüd hoian ise oma rahal silma peal!” Foto: Terje Lepp

33-aastane müügijuht Jan Peensalu III pensionisammas kiikus majanduslanguse alul kaasa kogu börsiga. Siis arvas Peensalu, et selle investeerimisriskiga pensionikindlustuse võiks üldse lõpetada, kuna sissepandud raha lihtsalt sulab börsil. „Tegin selle Hansapangas, sest nad kunagi soovitasid. Oli suhteliselt hea kasvuga portfell, raha kasvas seal väga hästi, kuid majanduslangusega hakkas niimoodi kukkuma, et sissemakse vähenes kuus kaks korda. Aga nüüd on jälle tootmiseni jõudnud, kuus tehakse kolm korda tagasi see, mis enne langes. Raha tiksub juurde, see on ju hea, enam ma ei taha seda lepingut lõpetada.” Loobumismõtetega helistas ta juba pankagi, kuid fondihaldur seletanud, et languse ajal pole müük nutikas tegu, pigem peab siis ostma. „Ma ise valisin sellise äkilisema variandi. Täna on aktsiahind 25 krooni, homme 20, aga ülehomme 45,” kirjeldab Peensalu fondis toimuvat. Nüüd jälgib ta ise pidevalt, mis ta rahaga toimub. Ja ehkki ta teab, et tema rahaga tegeleb ka fondi-

Jan Peensalule raha tuulde loopimine ei meeldinud, kuid fondihalduri soovitusel jätkas ta III samba sissemakseid. Nüüd on summad taas tõusuteel. juht, kes andis talle head nõu mitte loobuda, klikkab ta oma osakuid ka ise. „Ega ma enne jälginud, raha lihtsalt tiksus juurde. Aga kui raha sulas, hakkasin jälgima. Iga kord, kui netipangas käin, vaatan ikka üle, mis toimunud on. Ma saan ise ka muuta, kas raha suunata Aasiasse või Ameerikasse või kuhu tahes. On ju vahe, kas fond on seo-

tud näiteks euro või dollariga. Nii et kui lähen vaatan, et ei tooda, kannan selle raha teise fondi. Viimase kolme kuu jooksul pole ma tõstnud, varem küll. Eks kindlaid fonde on ka, mingi Pangafond60 näiteks, see toodab mingi protsendi niikuinii, aga see venib nagu tatt,” räägib mees, miks ta eelistab nüüd ise oma rahaasju ajada.


Pensionileht

7

imäng maksusoodustusega Foto: iStockphoto

Kui pensioniraha kasutamiseni on jäänud alla seitsme aasta, on soovitatav valida fond, kus aktsiate osakaal ei ületa 50%,” sõnab Lips. Kertu Fedotov soovitab enne valiku tegemist investeerimisspetsialistilt nõu küsida, samuti on internetis lehti, kus selgitatakse lühidalt ja lihtsalt investeerimise algtõdesid. Hea näitena nimetab ta finantsinspektsiooni algatatud www.minuraha.ee. Ja kui eksid? Mis aga juhtub, kui kaalumine vahele jätta ja huupi mingi fond valida, et see otsus kaelast ära saada ja raha tiksuma hakkaks? „Kui valituks osutub nt pensionifond, mille vara investeeritakse 100 protsenti aktsiatesse ja aktsiafondidesse, siis võib see kaasa tuua suurema rahalise võidu, aga ka suurema võimaliku kaotuse,” sõnab Fedotov. Ta rõhutab aga, et pensionifondi raha paigutamine on siiski pikaajaline investeering, mistõttu pole lühiajaline tootlus määrava tähtsusega. „Kui pensioniiga on veel kaugel, siis on tähtis pensionifondi varade tootlus aastakümnete jooksul tervikuna. Seetõttu ei kaota ka huupi valitud fondi puhul ilmselt väga palju, lisaks on fondi võimalik vahetada,” seletab spetsialist. Tugevalt vastu pükse võib kinnisilmi valitud fondiga saada aga see, kel pensioniiga ukse ees, ning valituks osutub mõni kõrge riskiga fond – siis võib küll juhtuda, et pensionieaks pole midagi võtta, ehkki 20 aastat hiljem oleks sama raha tubli töö ära teinud. „Samuti võib ise mitte asjaga kursis olles investeerida III sambasse liialt palju. Riik tagastab tulumaksu investeeritud summadelt, mis moodustavad kuni 15% investori maksustatavast tulust,” märgib Schamardin. Schamardin annab head nõu ka neile, kes ei viitsi või suuda fondidesse süveneda. „Kui inimesel pole tahtmist endale kõiki asju selgeks teha, siis üks universaalne soovitus siiski on: selle asemel et valida ise suvaline vabatahtlik pensionifond, võiks inimene sisse jalutada suvalise panga uksest ning nõuda, et pankur aitaks talle kolmanda samba fondi valida. Sellega peaks – ise liigselt teemasse pühendumata – olema maandatud risk ise endale teadmatusest haiget teha.” Riik soovitab riske maandada ka nii, et pensioniea lähenedes vahetada kõrge riskiga fond konservatiivsema vastu – nii pole ohtu, et viimasel hetkel börs kukub ja kaotatakse see, mis kõrgelt riskides aastakümnetega kogutud.

Millise strateegiaga pensionifond Sulle sobib? Siin on ERGO lihtsustatud abivahend, mis aitab välja selgitada, millise strateegiaga pensionifond Sulle sobib. 1. Vali, kui suurt keskmist tulu pensionifondilt aasta kohta ootad. 2. Vali, kui suurt varade väärtuse vahepealset langust oled valmis selle nimel taluma. 3. Kui sinu valitud vastused ei lange ringiga tähistatud kasti, tuleb tootluse ja/või riski suhtes järeleandmisi teha. Liigu lähima ringiga tähistatud kastini ja vaata, kas selline variant on sulle vastuvõetav. Kui mitte, vali järgmine ringiga tähistatud kast. 4. Vaata paremalt, millise strateegiaga pensionifond sulle sobib. NB! Tabelis toodud tootluse numbrid ei ole indikatsioon fondide tuleviku tootluse kohta. Numbrid tähistavad ühesuguse strateegiaga investeeringu pikaajalist ajaloolist tootlust. Pensionifondides ei ole tootlus garanteeritud.

Mida arvestada? Pensionikogumiseks sobiva valiku tegemisel tuleb arvestada peamiselt kolme teguriga: 1) kogumisaja pikkus, 2) kui suur võiks olla potentsiaalne tulu ja kui palju ollakse valmis lähiajal kaotama ning 3) III sammast pakkuva ettevõtte tugevus ja kogemus. •• Aeg. III sambasse kogumist tasub alustada võimalikult vara – seda rohkem on rahal aega kasvada ja seda vähem peab kuus tuleviku nimel säästma.

Näiteks, alustades 30-aastaselt iga kuu 1000 kr maksmist III samba fondi ja eeldada 5-protsendist aastatootlust, koguneb 63. eluaastaks miljon krooni (sissemakseid tehti kokku 396 000 krooni jagu). Kui aga 40-aastaselt iga kuu sama summa investeerimist, siis koguneb samasuguse tootluse puhul 63. eluaastaks poole vähem ehk 500 000 krooni (sissemakseid tehti 276 000 krooni). •• Tuluootus ja risk. Tuluootus ja

risk on teineteisest lahutamatud. Mida suuremat tulu investeeringult oodatakse, seda suurem risk tuleb selle nimel võtta. Risk tähendab võimalust, et vara väärtus lühikese aja jooksul oluliselt kasvab või siis hoopis järsult väheneb. Ajalugu on näidanud, et langus toimub kiiresti ja järsult, tõus võtab aga aega. Seega: valides kõrgema riskiga fondi, on soovitatav, et investeerimisperiood oleks üle seitsme aasta. •• Fondivalitseja tugevus. Fondiva-

litsejaid on mitmeid, kuid mõistlik on usaldada oma pikaajaline pensionivara kogumine ja investeerimine sellise fondivalitseja hoolde, kellel endal või omanikel on küllaldast finantsvõimsust ja kogemust mis tahes majanduslikes olukordades toime tulla. Samuti on oluline, et fondivalitsejal või tema omanikel oleks nii pensionide kogumise kui ka väljamaksmise pikaajaline kogemus. Allikas: Taave Lips, ERGO

Igakuisest summast tähtsam on regulaarsus Mida väiksem on ühekordne makse, seda suurema osakaalu võtab panga teenustasu väärtpaberitehingu eest. III samba fondiosakute ostmisel on teenustasu iga väärtpaberitehingu eest tavaliselt 25 krooni, lisaks tuleb fondivalitsejale maksta märkimistasu – tavaliselt 1% investeeritavast summast. Seega, kui igakuine investeeritav summa on näiteks 100 krooni, siis 25-kroonine ühekordne tehingutasu on juba 25% investeeritavast summast, mis on vägagi kõrge ja muudab sellise tehingu lühiajalises perspektiivis majanduslikult

ebamõistlikuks. 500 krooni juures moodustab sama tehingutasu 5%, 1000-kroonise investeeringu puhul 2,5%. Kuna pensioniks investeerimine on pikaajaline protsess ning pikaajalise investeeringu puhul ei ole alguses nii oluline investeeritava summa suurus, kui just selle regulaarse investeerimise alustamine, siis alguses võivad investeeritavad summad ka päris väikesed olla – arvestades, et pensionieani on 20 või rohkem aastat. Mida lähemal on pensioniiga, seda suuremaid regulaarseid makseid peaks tegema, et

jõuda koguda piisav summa pensionieaks. •• 100-kroonine investeering fondi teenib ühekordse väärtpaberiteenustasu ning märkimistasu tagasi seitsme aastaga; 30 aastaga saab esialgsest 100 kroonist 320 krooni. •• 300-kroonise makse tehingukulud koos märkimistasuga kaetakse teise aasta lõpuks ning 30 aastaga saab esialgu investeeritud 300 kroonist 1176 krooni. •• 500-kroonise fondiinvesteeringu teenustasud kaetakse 1,5 aastaga ning 30 aastaga saab investeeritud

500 kroonist 2031 krooni. •• 1000-kroonise makse teenustasud kaetakse kümne kuuga ning esialgne 1000 krooni kasvab 30 aastaga 4170 kroonini. Kõikide arvestuste aluseks on aastane tootlus 5%, mis ei ole garanteeritud. Mida suurem on investeeritav summa ning mida pikem periood, seda suurem on liitintressist tulenev positiivne mõju kogu investeeringu kasvule. Allikas: Ege Metsandi, ERGO

Vabatahtlik pensionikindlustus – sääst magustoiduks pensionipõlves Foto: Kristo Nurmis

Vabatahtlikust pensionifondist või -kindlustusest võib raha välja võtta ka enne 55. eluaastat, kuid sel juhul maksustatakse kogu summa 21-protsendise tulumaksumääraga. Signe Kalberg signe.kalberg@epl.ee Lisaks tagasivõtmistasule rakendatakse enneaegse väljavõtmise puhul ka kaheprotsendist trahvimäära, mis jääb pensionifondi. SEB Elu- ja Pensionikindlustuse tootearendusjuht Martin Rajasalu ütleb, et III pensionisambasse ehk vabatahtlikku pensionifondi kogunenud raha on võimalik kasutada ootamatute väljaminekute tarbeks, kuid see pole otstarbekas. Vajaduse korral võib ajutiselt peatada

SEB Elu- ja Pensionikindlustuse tootearendusjuht Martin Rajasalu

maksete tasumise või muuta kogumisperioodi. „Riiklikud maksusoodustused kehtivad III samba lepingule ja suunatud pensioniea kindlustamiseks – vähemalt teie 55-aastaseks saamiseni. Lepingu lõppedes on kogunenud raha võimalik välja võtta kas eluaegse pensioni, kokkulepitud perioodiliste väljamaksete või ühekordse väljamaksena. Esimesel juhul tuleb sõlmida kindlustusseltsiga leping, mille alusel makstakse pensioni perioodiliste summadena elu lõpuni. Eluaegse kuu- või kvartalipensioni väljamaksed on tulumaksuvabad. Kui võtta raha välja ühekordse summana või regulaarsete maksetena kokkulepitud perioodil, tuleb maksta kogu summalt 10% tulumaksu, eluaegsete maksete puhul on pension tulumaksuvaba,” selgitab Rajasalu. Kindlustusseltsi valides soovitab Martin Rajasalu silmas pidada

kahte olulist asjaolu. „Valikul saab määravaks usaldus ettevõtte vastu ja see, kust saab kõige suuremat kuu- või aastapensioni. Pensioni väljamakse lepingu sõlmimine on väga tähtis finantsotsus, võib-olla isegi kõige suurem tehing, mille inimene oma elu ajal üldse teeb. Seda tehingut tuleb teha vastastikuses usalduses ja austuses,” sõnab ta. Kõige targem on küsida nõustaja käest hinda, tulevikus peaks olema pensioni väljamaksja kodulehel võimalik kasutada ka vastavat kalkulaatorit. Kindlasti tasub võrrelda ka eri ettevõtete küsitud teenuse hinda, mis peaks sisaldama kõiki tasusid. Rajasalu lisab, et kuupension koos lisateenuste ja tasudega näitab tehingu väärtust. Praegu teevad II pensionisamba väljamakseid ERGO ja SEB, vabatahtliku III pensionisamba väljamakseid teevad ka teised elukindlustusseltsid.


Pensionileht

8

Kohustuslikku pensionifondi saab vahetada kord aastas Foto: Rauno Volmar

Kommentaar:

Agressiivse fondi konservatiivse vastu vahetamist võiksid kaaluda need, kel on pensionile minek peatselt ees.

Vahetada või mitte?

Villu Zirnask, majandusajakirjanik ja -analüütik: „Juba kogutud raha ühest fondist teise tõstmisel ei ole üldjuhul suurt mõtet, sest keegi ei tea ju ette, millisel fondil hakkab tulevikus kõige paremini minema – eelmiste aastate tulemused selle kohta väga

palju ei ütle. Erandiks on juhud, kus inimesel on pensioniiga juba päris lähedale jõudnud, sinna on jäänud neli-viis aastat. Siis on küll väga mõttekas säästud väiksema riskiga fondi ümber tõsta, et poleks riski vahetult enne pensionile jäämist börsikrahhi kätte jääda. Noored inimesed, kes ei viitsinud ise fondi valida ja said loosi teel võlakirjafondi, võiksid jällegi teha vastupidise vahetuse: suunata kogutud raha riskantsemasse fondi. Veel pean ma mõttekaks aegajalt fondi vahetamist selles mõttes, et uusi makseid hakatakse mingist hetkest suunama uude fondi, jättes vanad maksed sinna, kus need olid. Nõnda saab risk eri fondihaldurite vahel paremini hajutatud.”

Kertu Fedotov, rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika peaspetsialist: „Pensionifondi vahetamist kaaluda on mõistlik. Vahetamine võib tulla kõne alla siis, kui valitud fondi tootlus ei vasta ootustele või kui majanduse madalseisus on jõutud arusaamisele, et valitud pensionifondi investeerimine on seotud siiski liiga suure riskiga. Esimesel juhul võib kaaluda pensionifondi vahetamist n-ö agressiivsema vastu, teisel juhul tuleks eelistada konservatiivsema strateegiaga fondi. Pensionifondi

vahetamise otsus peaks aga kindlasti olema hoolikalt läbi mõeldud. Kui praegu, mil fondi vara väärtus on kukkunud, vahetada oma osakud mõne konservatiivsema fondi omade vastu, siis võib pensionivara kasvatamine headel aegadel olla tagasihoidlik ja finantsturgude madalseisu eelse taseme saavutamine keeruline. Lisaks sellele tuleb fondi vahetades arvestada ka kaasnevaid kulusid. Kindlasti on fondivahetust mõistlik kaaluda siis, kui pensionile jäämine on lähedal ja seni on kogutud raha sinna, kus tulusus suurem, aga ka risk suurem. Parem on vahetada riskantsem toode konservatiivsema vastu, et pika aja jooksul kogutud raha hoida. Ma ise ei ole pensionifonde vahetanud, küll aga olen suunanud uued sissemaksed teise fondi. Sellise sammu tingisid teise fondi paremad investeerimistulemused ehk suurem tootlus.”

Agne Narusk agne.narusk@epl.ee Pensionifondi vahetamine pole midagi sellist, mida tuleb igal juhul teha. Kui aga tahetakse pensioniraha kogunemist jälgida ja niipalju kui võimalik ise asjade võimalikku käiku suunata – siis miks mitte. Mõnel juhul aitab fondivahetus riski hajutada ja juba kogutut kaitsta, möönavad asjatundjad. Senist pensionifondi saab vahetada kas oma fondihalduri teise toote või hoopis mujal pakutava vastu. Vahetusvariante on kaks. Esimene, lihtsam ja odavam, tähendab oma igakuiste sissemaksete teise fondi suunamist. Maksed senisesse fondi lakkavad, kuid kõik, mis sinna on juba kogutud, jääb kenasti pensionini alles. Teine variant tähendab kõige üleviimist teise fondi. Fond, kuhu seni koguti, jäetakse siis n-ö tühjalt maha. „Tegelikult on need kaks täiesti erinevat asja ning erinevat ideoloogiat,” täpsustab Sampo panga säästmis- ja investeerimisvaldkonna spetsialist Peeter Schamardin. „Sissemaksete suunamine uude fondi pole keeruline, kulukas ega taunitav tegevus. Miks? Sest inimene ei kanna seda tehes erilisi kulutusi. Vanasse fondi kogutud osakud jäävad alles, inimesel on edaspidi siis lihtsalt kahe või enama fondi osakud. Osak on väärtpaber, mille hind muutub vastavalt turu olukorrale ja sellele, kuhu fond on investeerinud.” Raha liigub varjatult Praegu kehtiva seaduse järgi võetakse teise samba pensionifondi osaku väljalaske puhul ka väljalasketasu. Osaku väljalase tähendab seda, et inimese raha läheb pensionifondi ja selle vastu saab osaku. Reaalselt ei tee seda inimene ise, ta ei näe seda ega puutu sellega kokku. Asja ajavad korda tööandja, maksu- ja tolliamet ning väärtpaberikeskus. Väärtpaberikeskus organiseerib inimese nimel osakute märkimise ja sellelt väljalasketasu võtmise – sedagi inimesed ise ei näe. Osaku fondist väljavõtmise puhul – näiteks selle teise fondi suunamiseks – võetakse tagasivõtmistasu. Mõlema suurus on väga jämedalt öeldes umbes üks protsent summast. Mõnel fondil vähem, mõnel rohkem. Täpsed fonditasud on kirjas veebilehel www.pensionikeskus.ee ja ka kõigi pankade kodulehekülgedel pensionifondide prospektides. Miks on sellest vaja fondivahetuse teema juures rääkida? Sest just n-ö tasu võtmise poliitika kaudu on lihtne seletada, kumb variant – maksete suunamine ühest pensionifondist teise või kogu raha viimine uude Erilehe väljaandmist toetasid:

Peeter Schamardin: keegi ei suuda aastast aastasse ära arvata, milliseks kujuneb fondi tootlikkus järgmise 12 kuu jooksul. pensionifondi – on pensionikogujale rahaliselt soodsam, selgitab Peeter Schamardin. „Sissemaksete teise fondi suunamisel on asjaolud lõppkokkuvõttes nii, et kui inimene kord pensionile läheb, on ta iga portsu pealt maksnud vaid ühe korra mõlemat tasu. Kui me aga hakkame olemasolevat vara paigutama ühest pensionifondist teise, siis need osakud, mis on kogunenud, vahetatakse teise pensionifondi osakute vastu. Kui veel kord soovitakse fondi vahetada, siis kolmandate osakute vastu jne. Ja iga jumala kord võetakse nii väljalaske- kui ka tagasivõtmistasu.” Erinevus seisneb tasus Lihtne näide. Oletame, et inimesel on pensionifondis 10 000 krooni. Selle pealt on ta korra juba väljalasketasu maksnud. Oletame, et see inimene jääb töötuks ega tööta enne pensionile minekut enam päevagi. See-eest vahetab ta igal aastal senise

pensionifondi teise vastu (tegelikus elus seda vaevalt ette tuleb – Peeter Schamardin). Kui ta fondi vahetab, võetakse esmalt tagasivõtmistasu. Fond, kuhu ta üle läheb, võtab taas väljalasketasu. Kui ta ka seda fondi vahetab, võetakse taas esmalt tagasivõtmistasu ja uus fond võtab jällegi väljavõtmistasu. Niisiis on ta ühe ja sama summa pealt maksnud korduvalt vahetamisega kaasnevat väljalaske- ja tagasivõtmistasu. See ongi kahe nimetatud vahetamisvõimaluse põhimõtteline erinevus, ütleb Schamardin. „Just sel põhjusel me oma kundedele eriti ei soovita rahadega ühest fondist teise liikumist. Siin peab hästi hoolikalt vaatama, kas see tasub ära või mitte,” selgitab ta. „Samas, kui seda on väga suur soov teha, siis praegu veel on aeg selleks sobiv, kuna II sambasse pole nende aastate jooksul jõutud koguda märkimisväärseid summasid. Seega poleks ka vahetamiskulud kuigi suured. Aga kui ini-

Kus saab vahetamisavaldust täita? mene on korjanud pensioniraha 40 aastat, siis on sel moel fondi vahetades kulud väga suured. See, et ta veel siis suunab sissemaksed teise fondi, on OK.” Maksma ei pea selle pealt, kui inimene vahetab fondi riskitaset ühe fondihalduri piires: vahetab näiteks X panga konservatiivse pensionifondi sama panga agressiivsema toote vastu. Nii on seaduses kirjas. Üle pingutada fondide vahetamisega ka ei tasu: kuna tegemist on pikaajalise investeeringuga, siis lühiajalistest tulemustest mõjutatud sage fondivahetus võib kokkuvõttes tulevast pensioniraha hoopis vähendada. Et järgmise aasta 1. jaanuarist läheksid pensionimaksed senise fondi asemel uude väljavalitud fondi, tuleb esitada fondihaldurile avaldus hiljemalt selle aasta 31. oktoobriks. Pensionifondi saab vahetada vaatamata sellele, et riigipoolsed II samba maksed on peatatud.

•• Pensionikeskuses www.pensionikeskus.ee alateemas „Minu konto” •• kontohaldurite ehk pankade kontorites •• kindlustusseltsides •• internetipankades Loe veel: www.minuraha.ee, www.pensionikeskus.ee, www.fin.ee

Pane tähele •• Alates 2011. aastast ei tohi võtta väljalasketasu neilt, kes omandavad osaku esmakordselt. See käib ka nende kohta, kes on II sambaga liitunud juba varem. Alles jääb tagasivõtmistasu. •• Juba praegu kehtib seadusepunkt, mis ei luba inimeselt, kel on pensionini jäänud veel vaid kuni viis aastat, võtta ka tagasivõtmistasu. •• Alates 1. jaanuarist 2011 muutub kehtetuks seegi piirang, mille kohaselt peab osakuomanikule pensionifondi vahetamiseks kuuluma vähemalt 500 osakut, nagu on praegu. See tähendab, et sellest ajast alates võib osakuomanik vahetada korraga kas kõik või osa talle kuuluvaid pensionifondi osakuid teise pensionifondi vastu, ole-

nemata sellest, mitu osakut talle kuulub. •• II pensionisambaga liitunu, kes on pensionifondi saanud loosi teel, saab hiljem soovi korral osakud ümber vahetada. Vastav avaldus tuleb igal aastal esitada 31. oktoobriks. •• III samba ehk vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamiseks peab osakuomanik esitama pensionifondivalitsejale kirjaliku avalduse. Osakute vahetamiseks peab osakuomanikule avalduse esitamise hetkel selles pensionifondis kuuluma vähemalt 1000 osakut. Ühe vabatahtliku pensionifondi osakuid võib vahetada üksnes teise vabatahtliku pensionifondi osakute vastu. Allikas: rahandusministeerium

Erilehe tootis Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Narva mnt 13, IV korrus, 10151 Tallinn. Toimetaja: Vilve Torn, 680 4518, vilve.torn@epl.ee. Projektijuht: Nele Laev, 680 4505, nele.laev@epl.ee


pensionileht