kindlustusleht by Timo Viksi

KINDLUSTUSLEHT Mida kasko puhul silmas pidada: •• Kaskokindlustus on vabatahtlik sõidukikindlustus. Kui tegemist on liisingautoga, nõuab liisingfirma kallimate (üle 100 000 krooniste) autode korral reeglina kaskokindlustuse sõlmimist. •• Sobilikku paketti valida ja riske hinnata aitab kindlustusseltsi spetsialist. Tema soovitab ka kindlustusvõtjale lähtuvalt tema vajadusest lisakindlustusvõimalusi (pagas, kasutuskatkestus, uusväärtus, õnnetusjuhtumi kindlustus vms). •• Kaskoga kindlustatud sõidukisse tuleb suhtuda heaperemehelikult. Kui inimene oma autot ise tahtlikult kahjustab, on tal asjatu loota, et kasko rikutu hüvitab. •• Kaskokindlustuse hind sõltub

paketist ja lisakindlustusest, lisaks ka sellest, kui kaua on kindlustaja olnud autoomanik ning kui palju on juhtunud kahjusid eelmise lepingu kehtivuse ajal. •• Sõlmi kindlustus juba enne autoga ostukohast väljasõitmist, et liiklusse minnes oleks auto juba kindlustatud. •• Kindlustusmakseid ei pea tasuma korraga. Sõltuvalt firmast saab seda teha ka kas kvartali- või kuukaupa. •• Kui autoomanik muudab midagi auto juures, paigaldab näiteks uue muusikakeskuse vms, tuleb sellest kindlustusseltsile teatada. •• Kui autoga on juhtunud õnnetus, anda sellest esimesel võimalusel oma kindlustusseltsile või seltsi koostööpartnerist remondifirmale teada.

Kindlustuspakkumised autodele

Kasko

Milleks mulle kaskokindlustus?

õnu oli juba ammu uuest autost unistanud. Vana Opel Astra ju sõitis ka, kuigi kippus vahest tõrkuma. Kui Tõnul õnnestus vanaisale tagastatud metsamaad maha müüa, oli tema otsus kindel – tuleb osta uus auto. Valik langes kolm aastat vanale Mazdale, mille 98 000-kroonine hind oli selline, et jagus parajasti maamüügist saadud rahast. Vabatahtlikku sõidukikindlustust ehk kaskokindlustust Tõnu oma autole võtma ei hakanud, polnud tal ju aastaid ühtki äpardust juhtunud, kui rebase auto ette jooksmine välja arvata. “Mis ma neist kindlustusfirmadest ikka nuuman,” lõi Tõnu käega ja asus uue autoga kohe Tartus tööl käima. Ühel õhtul, kui Tõnu Tartu supermarketist väljus, jäi ta soolasambana seisma. Tema uue auto tagumine uks oli täiesti lömmi sõidetud ja olgugi, et rammija oli jätnud punased kriimudki uksele, oli ta kadunud kui tina tuhka. Tõnul aga tuli ette võtta kulukas 13 000-kroonine uksevahetus, sest kohustuslik liikluskindlustus ei korva kahjuks parklamõlkimisi, mis on tekitatud tundmatu sõidukiga. Olnuks Tõnu autol kasko, jäänuks tema rahakott vaid omavastutuse summa (ca 2000–3000 kr, sõltuvalt lepingust) võrra kergemaks. Kuna tegemist polnud ka liisingautoga, mille puhul liisingfirma kindlasti kaskot nõuab, saigi automanik Tõnu ise otsustada, kas kaskokindlustust võtta või jätta. Rahakoti mõõt Autoomanikul tasub autot kindlustama asudes aegsasti mõelda, et kui tema autoga midagi tõsist peaks juhtuma, siis kas see lööb

tema elurütmi sassi või mitte. Kui inimesel on 100 000 krooni pangarvel, siis pole probleemi osta uus pruugitud auto või vana ära remontida. Enamasti elavad inimesed aga palgapäevast palgapäevani ning ootamatu suur väljaminek võib jalad tõsiselt alt lüüa. Juhul, kui autoga käiakse näiteks igapäevaselt tööl ning remont rahapuuduse taha takerdub, on autoomanikul lisaks katkisele masinale kaelas ka probleem, kuidas tööle pääseda. Seega on mõistlik pigem planeerida aastaeelarvesse kaskokindlustusmaksena konkreetsed 8000 krooni, kui ebamäärased 100 000 krooni. Kasko korvab kõik ootamatused Sageli loodavad autoomanikud liigselt kohustuslikule liikluskindlustusele, et küll see kõik kahjud hüvitab. Ent see pole sugugi nii. Esimene suur ja oluline vahe kasko- ja liikluskindlustuse puhul on see, et kohustuslik liikluskindlustus korvab avariisse sattumise puhul vaid kannatanu kahjud, kuid avarii põhjustajal tuleb auto korda teha oma kulu ja kirjadega. Juhtub aga loom auto ette jooksma, kivi esiklaasi purustama, keegi parklas autot rihtima, masin libedaga teel võssa kalduma jms, siis ei ole kohustuslikult liikluskindlustuselt abi loota. Üldistatult öeldes hüvitab kaskokindlustus autoomanikule ettearvamatud ja ootamatud juhtumid, mis masinat kahjustavad. Nendeks võivad lisaks avariidele olla ka vargused, röövimised, vandalism, tulekahju ja loodusõnnetus. Millised õnnetusjuhtumid neist ohustavad just konk-

reetset autoomanikku, sõltub tema elukohast, auto margist, hoiustamisest, sellest, kui tihti ja kus autoga sõidetakse jne. Kaalu riske, kuula nõuannet Esmane asi, mida oma masinat kindlustama asudes teha tuleks, on selgitada välja oma vajadused ning lasta anda endale seejärel täielik selgitus, milliste riskide vastu oleks autoomanikul end vaja maandada ja milliste vastu mitte, ning mis see kõik maksma läheb. Oluline on pöörata tähelepanu ka seltsi kahjukäsitluse kiirusele ja kvaliteedile, et õnnetuse juhtumise korral saaks asjad kiiresti ja korrektselt aetud. Hea praktika kohaselt saavad klaasikahjud lahenduse tundidega ning plekimõlkimised 2–3 päevaga. Kõige suurema tõenäosusega satub auto väljamaksete statistika järgi liiklusõnnetusse ja saab klaasi- või kerevigastusi, oht jääda autost ilma varguse läbi on suurem linnades ja väiksem maapiirkondades. Autot kindlustama asudes tasub teada sedagi, et valides madala omavastutusmäära, tuleb tasuda mõnevõrra kõrgemat kindlustusmakset, ent õnnetusse sattumise korral on iseenda taskust makstav osa väiksem. Otsustades aga kõrgema omavastutusmäära kasuks, tuleb tasuda madalamat kindlustusmakset, kuid kahju korral arvestama ka suurema väljaminekuga oma taskust. Tavaliselt jääb kaskokindlustuse omavastutuse määr 2000–3000 krooni vahele. Riskid miinimumini Et iga autoomanik saaks leida just temale sobiva kindlustus-

viisi, pakuvad kindlustusfirmad erinevaid kaskokindlustuspakette ning neile lisaks veel erinevaid võimalusi oma riskide maandamiseks. Sellised on näiteks uusväärtuskindlustus ja kasutuskatkestuskindlustus. Uusväärtuskindlustus tasub võtta uhiuuele autole, sest sel juhul võrdub auto kindlustusväärtus selle esmamüügi hinnaga. See kindlustus kehtib ühe aasta jooksul arvates sõiduki esmamüügist jaekaubanduses – seni, kuni sõiduki läbisõit ei ole ületanud 30 000 kilomeetrit. Kui sel ajal peaks juhtuma, et masin muutub kasutuskõlbmatuks, hüvitatakse omanikule mitte auto turuväärtus, mis oleks kindlasti madalam, vaid esmamüügihind. Kui auto on peres igapäevaselt vajalik tarbeese, tasub otsustada kasutuskatkestuskindlustuse kasuks – sel juhul hüvitab kindlustusfirma näiteks asendusautole minevad kulutused. Kindlasti tuleb silmas pidada seda, et ostes oma autole vabatahtliku kaskokindlustuse ei tähenda see, et autoomanik võiks oma omandusse kuidagi kergekäelisemalt suhtuma hakata – igati heaperemehelik tuleb ikka olla, sest tahtlike kahjude tekitamise puhul (purjuspäi juhtimine, meelega otsasõit vms) ei korva kahjustusi ka kaskokindlustus. Kaskokindlustust tutvustasid: ERGO Kindlustuse AS-i kindlustusdirektor Andres Konsap, Seesam Rahvusvaheline Kindlustus AS-i sõiduki- ja liikluskindlustuse tootejuht Claude Kaasik ja If Eesti Kindlustuse AS-i sõidukikindlustuse vanemtootejuht Tarmo Lääne. Kristiina Viiron

Uus auto: Toyota Corolla 1,6i Linea Terra (2008) Bensiinimootor 91 kW Lisana alarm koos immobilaiseriga, talverehvid, valuveljed Hind 298 414 krooni (sisaldab km) Omanik elab Tallinnas Mustamäel kortermajas, pargib maja juures, kus kõigile on vaba juurdepääs. Omaniku nimel on kahekümne aasta jooksul olnud erinevad autod.

Pruugitud auto: Mazda 6 Elegance 1,8i (2002) Bensiinimootor 88 Kw Varustuses lisana sees alarm, valuveljed, talverehvid Hind 165 000 (sisaldab km) Auto omanik elab Kose-Uuemõisas, eramus, mida kaitseb aed ja kuri koer. Samuti on majal garaaž. Autoga sõidetakse igal argipäeval Tallinnasse kesklinna kanti tööle. See on omaniku esimene auto.

ERGO Kindlustuse AS-i pakkumine: Täiskasko, mille puhul on kindlustatud järgmised riskid: liiklusõnnetus, salongiklaaside kahju, tulekahju, loodusõnnetus, vandalism, sõiduki või selle osade vargusest ning ärandamisest või röövimisest põhjustatud kahju, sisaldab ööpäevaringset tasuta autoabi sõiduki teele jäämise korral Eestis, Lätis ja Leedus. Omavastutus 3000 kr, varguse puhul 15%, kindlustuse kehtivuspiirkond Euroopa, v.a SRÜ, makse 4 osas. Kindlustusmakse aastas 6236 krooni.

ERGO Kindlustuse AS-i pakkumine: Täiskasko, mille puhul on kindlustatud järgmised riskid: liiklusõnnetus, salongiklaaside kahju, tulekahju, loodusõnnetus, vandalism, sõiduki või selle osade vargusest ning ärandamisest või röövimisest põhjustatud kahju. Sisaldab ööpäevaringset tasuta autoabi sõiduki teele jäämise korral Eestis, Lätis ja Leedus. Omavastutus 3000 kr, varguse puhul 15%, kindlustuse kehtivuse territoorium Euroopa v.a SRÜ, makse 4 osas. Kindlustusmakse aastas 6918 krooni.

Seesam Rahvusvaheline Kindlustus AS-i pakkumine: Suurkasko, mille puhul on kindlustatud järgmised riskid: liiklus- ja loodusõnnetus, tulekahju, vargus, röövimine ja vandalism ning klaasikindlustus ja (isiku) õnnetusjuhtumikindlustus. Lisaks on varguse vastu kindlustatud ka teine komplekt rehve, mis asub turvalises hoiupaigas. Kuni 10 000 kr väärtuses on kindlustatud sõiduki mitte-originaalvarustus (nt turvahäll, katuseboks, jalgrattahoidja jms). Omavastutus 3000 kr, klaasid 0 kr, vargus ja rööv 10%. Kehtivuspiirkond: Euroopa, v.a Venemaa, Ukraina, Valgevene, Moldova ja Türgi. Tasumine: 1, 2, 4 või 12 osas. Kindlustusmakse aastas 7393 krooni.

Seesam Rahvusvaheline Kindlustus AS-i pakkumine: Suurkasko, mille puhul on kindlustatud järgmised riskid: liiklus- ja loodusõnnetus, tulekahju, vargus, röövimine ja vandalism ning klaasikindlustus ja (isiku) õnnetusjuhtumikindlustus. Lisaks on varguse vastu kindlustatud ka teine komplekt rehve, mis asub turvalises hoiupaigas. Kuni 10 000 kr väärtuses on kindlustad sõiduki mitte-originaalvarustus (nt turvahäll, katuseboks, jalgrattahoidja jms). Omavastutus 3000 kr, klaasid 0 kr, vargus ja rööv 10%. Kehtivuspiirkond: Euroopa, v.a Venemaa, Ukraina, Valgevene, Moldova ja Türgi. Tasumine: 1, 2, 4 või 12 osas. Kindlustusmakse aastas 6924 krooni.

If Eesti Kindlustuse pakkumine: Superkasko, mille puhul on kindlustatud riskid – õnnetusjuhtum (sh liiklusõnnetus, loodusõnnetus), tulekahju, vandalism, vargus, röövimine ja salongiklaasid. Põhiomavastutus 3000 krooni, varguse omavastutus 15%, salongiklaasid on kindlustatud ilma omavastutuseta, kehtivuspiirkond Euroopa (välja arvatud Venemaa, Ukraina, Valgevene). Kindlustusmakse aastas 7671 krooni. Eesti Kindlustuse mehitamata müügikanalis ehk e-büroos on kindlustusmakse 15% soodsam – 6520 krooni. Tasumine: ühes, kahes, neljas või kaheteistkümnes osas.

If Eesti Kindlustuse pakkumine: Superkasko, mille puhul on kindlustatud riskid – õnnetusjuhtum (sh liiklusõnnetus, loodusõnnetus), tulekahju, vandalism, vargus, röövimine ja salongiklaasid. Põhiomavastutus 3000 krooni, varguse omavastutus 15%, salongiklaasid on kindlustatud ilma omavastutuseta, kehtivuspiirkond Euroopa (välja arvatud Venemaa, Ukraina, Valgevene). Kindlustusmakse aastas 6692 krooni. If Eesti Kindlustuse mehitamata müügikanalis ehk e-büroos on kindlustusmakse 15% soodsam, 5688 krooni. Tasumine: ühes, kahes, neljas või kaheteistkümnes osas.

Kindlustusleht Varakindlustus

Kindlustamata vara võib kalliks maksma minna “

Ah, mis sest mööblist kindlustada, kes seda ikka tahab, ja tegelikult ei juhtu ju niikuinii midagi,” mõtleb keskmine skeptiline eestlane. Ühel mitte nii kenal päeval võib aga ootamatult selguda, et keegi siiski tahtis seda mööblit või on näiteks naabrite ülesöelnud veetoru sisustuse jäädavalt rikkunud. Ning äraviidu või kasutuskõlbmatu asendamiseks pere sissetulekust ei jätku. See on klassikaline näide mõtteviisi “minuga vaevalt nii juhtub” tagajärgedest, nendib AS If Eesti Kindlustuse varakindlustuse tootejuht Merko Kimsto. “Arvamus, et oma eluaset tuleb kindlustada, kuna seda nõuab pank või laenuandja, on Eesti inimeste seas suhteliselt levinud. Ja kui siis on juhtunud mõni suuremat sorti õnnetus, leiab nii mõnigi neist, et oi kui hea, et pank seda nõudis, mida ma küll muidu oleksin peale hakanud.” Kimsto sõnul on levinud väärarusaam seegi, et milleks üldse kindlustusele raha raisata. Teatavasti on kindlustus ikkagi pere eelarves üks kuluartiklitest ja isegi kõrgema sissetulekuga inimesed ütlevad, et neil pole piisavalt raha selle tegemiseks. Varakindlustuse tootejuht küsib vastu: “Kui sul pole enda arvates piisavalt raha, et kindlustust osta, siis mida hakkad peale veel siis, kui kogu vara ära varastatakse? Kust siis raha võtta?” Ja see võikski olla dilemma “kindlustada või mitte” testküsimus: kas mul on piisavalt vahendeid ja võimalusi, et välja tulla suuremat sorti vee- või tulekahju tagajärgedest? Kui aus vastus on “ei”, loe edasi eriti hoolikalt, sest igakord ei saa heasüdamlikele annetajatele loota. Kimsto kummutab müüdi nagu eeldaks eluaseme ja selles leiduva n-ö liikuva vara kindlustamine keskmisest suuremat sissetulekut. Ning kindlasti sellegi müüdi, et kindlustusseltsile pole mõtet maksta, kuna vajadusel ei saa sealt niikuinii midagi kätte. “Esiteks, nii nagu kõiki teenuseid (autoliising, kaabeltelevisioon, mobiiliside jne) tarbides, saab ka igakuise kindlustusmakse täiesti “söödavaks” teha. Teiseks, üksikute meediasse jõudnud juhtumite kõrval, kus kellelgi on kahjuhüvitise kättesaamisega probleeme, jääb tähelepanuta see, et iga päev hüvitab kindlustusselts sadu kahjujuhtumeid,” räägib Kimsto. Ta julgustab nõu pidama konsultandiga, sest võimalused oma vara kindlustamiseks on paindlikud. Varakindlustus, mis see on? Oma vara kindlustamise all mõeldakse enamasti eluaseme ja selles leiduva vara kindlustamist. Mõlemat pakub eluasemekindlustus, mis jaguneb laias laastus maja- või korterikindlustuseks ning nn liikuva vara ehk “selle, mis korteris/majas sees” kindlustuseks. Praegu veel on

eestlased altimad kindlustama pigem oma eluaset, kodust vara kindlustatakse vähem. Osalt on see seotud asjaoluga, et paljud majad/korterid on muretsetud laenu või liisinguga ja siis on eluasemekindlustus kohustuslik. Oma olemuselt on eluasemekindlustus tavapärase kodukindlustuse tänapäevane versioon. If-i eluasemekindlustuse tingimustes on näiteks esimesena Eestis loobutud alakindlustuse sätetest (v.a teadlik alakindlustus suure kulumi korral). See aga tähendab, et kahju korral saab klient suurema hüvitise. Eluasemekindlustus on mõeldud elamu, korteri, ridaelamukorteri, suvila, abihoonete, koduse vara ning hoone ja korteri omaniku või valdaja tsiviilvastutuse kindlustamiseks. Enamik kindlustusseltsidest pakub hoone kindlustamisel tasuta kindlustuskaitset ka samal kinnistul asuvatele maapealsetele rajatistele (aed, õuevalgustid, lipumast jms). Potid-pannid poliisile kirja? Koduse vara hindamiseks ja kindlustamiseks annab kindlustusselts abiks esemegrupid: jalanõud ja riided (sealhulgas karusnahad), ehted (ka prillid, käekellad), sporditarbed, kollektsioonid (margi-, mündi- vm kogud), kunstikogud (maalid), personaalarvutid ja nende riistvara, mööbel, vaibad, tööpingid, köögitehnika, elektroonika. Igale grupile kehtib oma hüvitislimiit. Seda selleks, et panna inimest mõtlema, kui palju tal üldse vara on. Kindlustusseltside kogemus näitab, et tavaliselt kiputakse oma liikuva vara väärtust alahindama. Sugugi mitte iga potti ja panni pole kirja vaja panna. Piisab, kui võtta aega ja rahulikult järele mõelda, mida täpselt kindlustada tahetakse ning kui palju need esemed maksid. Edasi võib terve järgneva aasta (ja vaat veel kauemgi) kergemalt hingata. On inimesi, kes kindlustavad ära kõik, mis korteris leidub. On neid, kes eelistavad kindlustada üksnes mööblit, vaipu või olmeelektroonikat. Või näiteks oma hinnalise margikogu ja kõik seintel rippuvad maalid. Varakindlustuse tootejuht Merko Kimsto tuletab siinkohal meelde vana head klassikat: “Kui sa tervet ei jõua, tee pool.” See õpetaja Lauri soovitus Tootsile töötab ka oma kindlustusvõimaluste üle juurdlemisel. Mis hingele kõige lähem või varanduslikust seisukohast kõige olulisem, võiks riskide maandamise huvides olla kindlustuskaitsega kaetud. “Ei, keegi teie asju koju üles lugema ei tule,” kummutab Kimsto ühtlasi pildi karmidest ukse taha ilmuvatest revidentidest. “Ja ostutšekke ei pea ka ilmtingimata alles olema.” Tõendavat lisamaterjali küsitakse kliendilt siis, kui on alust kahtlustada kindlustuspettust.

Kindlustus ja uus omanik Küsimus: Korteril oli kindlustuskaitse. Kas uus omanik saab kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused koos korteri ostuga endale? Kui korter on vallasvara, siis lähevad õigused-kohustused uuele omanikule üle ostu-müügilepingu sõlmimisel. Kinnisvara puhul lähevad kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused uuele omanikule üle uue omaniku nime kinnistusraamatusse kandmise hetkest, mitte notariaalse lepingu allkirjastamise hetkest. Allikas: www.if.ee

“Kodu kindlustamata, mis mõttes?” ei saa soomlased ja rootslased eestlaste suhtumisest aru. Kortermajades on vaieldamatult kõige levinum kahjuliik veeavarii – torude purunemine või naabrimehe lahti jäetud kraan.

Huvitav on teada, et Eesti kõige täiuslikum ja hinnalisem liblika- ning putukakogu on kindlustatud just Ifis. Mida ja mille eest kaitseb? Kindlustusjuhtumi võtmesõnad on ettenägematus ja ootamatus. Ettenägematu ja ootamatu ei ole see, kui midagi juhtub inimlikust lollusest. Kui röster läheb põlema ja hävib terve köögi sisustus, sest sellega püüti šaslõkki küpsetada, siis pole see ettenägematu kindlustusjuhtum. Kui akna löövad kogemata sisse kümneaastased sama tänava jalgpallurid, siis on see ootamatu õnnetusjuhtum. Kui aga kalli antiikvaasi lük-

kab madalalt riiulilt põrandale puruks aastane põnn, siis päris kindlasti pole see ettenägematu. Nagu ka mitte tennisereketi kulumine tennist mängides või küüneteritajast kõutsi jäljed esikutapeedil. Eluasemekindlustus lubab kaitset varguse ja vandalismi, veeavarii, tulekahju, tormi ja rahe korral. Väga levinud on võtta eluasemekindlustusena koguriskikindlustus, see annab kõige laiema kaitse. Siis hüvitatakse igasugune ootamatu ja ettenägematu kahjujuhtum, mis ei ole tingimustega välistatud. Omavastutus ja kuumakse Omavastutus on summa, mis jääb kahju korral enda kanda. Kui omavastutuseks on kindlustuslepingus märgitud 5000 krooni ja veeavarii hävitas teie vara alla selle summa, siis ei ole kindlustusseltsil kohustust kahju hüvitada. Tihtipeale soovitab kindlustuskonsultant võimalikult madalat omavastutust. Ühelt poolt on see kahju juhtumisel hea, teisalt on kõrgema omavastutuse juures igakuine makse tublisti madalam. Ja kui lähtuda eeldusest “ah, niikuinii midagi ei juhtu”, siis miks mitte võttagi kõrgemat omavastutust. Kui võtta näiteks minimaalse 1500-kroonise omavastutuse asemel 5000-kroonine, saab Ifist kindlustusmakset umbes 15% soodsamaks. Kui palju peaks kodu ja vara kindlustaja kuus maksma?

1. näide: 3-liikmeline perekond elab pealinna miljööväärtuslikus piirkonnas 2-toalises korteris, kolmekordses kivitrepikojaga puumajas. Selle ehitusaasta on 1937, põhjalikult renoveeriti hoone 2006. aastal. Korteri ruutmeetreid on 45. Oma korteris leiduva vara väärtuseks hindasid nad 100 000 krooni. Neil on kindlustatud nii korter kui ka selles leiduv vara. Omavastutuseks on märgitud 5000 krooni. Igas kuus maksavad nad koguriskikindlustuse eest 170 krooni. 2. näide: 4-liikmeline väikeste lastega pere elab Tallinna külje all 120-ruutmeetrises kivist eramus. Ehitusaasta 1987, kapitaalremont tehti 2007. aastal. Koduse vara väärtuseks hindasid nad 300 000 krooni. Kindlustuskaitseks võeti põhipakett, omavastutuseks määrati 3000 krooni. Igas kuus maksavad nad kindlustuse eest 300 krooni. Kuidas kindlustust saada? 1980ndatel helistas kord aastas uksekella tore tädi, kellega pere kohvi jõi, koos oma koduse vara üle vaatas ning siis kindlustuslepingu sõlmis. Täna on selle võimaluse kõrval teisigi. Lihtsaim viis on helistada või minna kindlustusseltsi koduleheküljele ja rahulikult järele mõeldes vajalikud formularid täita. Muuseas, Internetis kindlustuse sõlmimine on kõigist moodustest odavaim. Agne Narusk

Kahjujuhtum - mida teha? •• Kahju tekkimisel võta tarvitusele abinõud selleks, et olukord enam hullemaks ei läheks ja oleks tagatud üldine ohutus. •• Teata juhtunust politseile. •• Teata kindlustusandjale tekkinud kahjust esimesel võimalusel ja anna oma hinnang tekkinud kahju suuruse ja asjaolude kohta. Lepi kokku edasine tegevus kahju käsitlemisel. •• Püüa säilitada kahjustunud vara kahjujärgses seisundis kuni kindlustusandja poolse ülevaatuseni ning taga eksperdile võimalus kahju hindamiseks. •• Teata kindlustusseltsile toimunud kahjust. Kogenud kahjuspetsialistid võtavad sinuga ühendust ja aitavad juhtumi kiiresti ning professionaalselt lahendada. •• Helista oma kindlustusseltsi telefonil või täida koduleheküljel Internetipõhine kahjuavaldus. Allikas: www.if.ee Millisele summale kindlustada? Üldjuhul kindlustatakse kinnisvara taastamisväärtusele, s.o hoone kindlustuskohas endisel kujul taastamise maksumusele (sealhulgas hoone lammutustööde ja jäänuste äraveokulud). Samuti nõuab kinnisvara taastamisväärtusele kindlustamist pank või liisinguettevõte, kes on andnud laenu kodu ehitamiseks, remontimiseks või soetamiseks. Taastamis- ja turuväärtus võivad olla erinevad, kuna taastamisväärtuse leidmisel ei arvestata hoone juures oleva krundi väärtust, samuti heast asukohast tulenevat turuväärtuse kasvu. Kõige rohkem erineb taastamis- ja turuväärtus tavaliselt korteri siseviimistluse puhul. Kui tegemist on vana, renoveerimata hoonega, mille kulum on 35% või rohkem, siis kindlustatakse hoone jääkväärtuse peale. Sellisel juhul kujuneb kindlustussumma järgmise tehte alusel: hoone taastamisväärtus (kindlustusväärtus) – kulum = kindlustussumma. Jääkväärtuse peale kindlustamise korral on poliisile märgitud kindlustusväärtus ja kindlustussumma erinevad ning hüvitamisel rakendatakse alakindlustuse põhimõtteid. Alakindlustuse põhimõtted leiab kindlustusseltsi koduleheküljelt. Kulumi määramiseks on If-il oma metoodika, mille puhul kasutatakse kliendi esitatud andmeid. Korter kindlustatakse alati taastamisväärtuse ulatuses (kulumit ei rakendata). Allikas: www.if.ee

Kindlustusleht Reisikindlustus

Reisikindlustus annab võõrsil kogu perele kindlustunde V

äljaspool Eestit reisides on alati kindlam tunne, kui lisaks Euroopa ravikindlustuskaardile on taskus ka reisikindlustus. Välismaal ei või kunagi teada, milline on sealse arstiabi tase ja kättesaadavus ning kui kalliks kujuneb õnnetuse puhul haiglaravi. Erinevalt Euroopa Ravikindlustuskaardist, mille kehtivus laieneb ainult tervisega seotud juhtumitele, sisaldab reisikindlustus kaitset ka teiste reisimisega kaasnevate riskide vastu nagu reisi ärajäämine, katkestamine ja pagasikahjud, mis moodustavad üsna suure osa reisikahjudest. Reisikindlustus on kui trump tagataskus eriti siis, kui reisisiht viib väljapoole Euroopa Liidu piire ja inimest tabab ootamatult õnnetus või haigus. Isegi tervisekindlustuse osas on reisikindlustuse kaitse tunduvalt laiem kui Haigekassa Euroopa ravikaardil. Üldjuhul tasub reisikindlustus omavastutustasude, kohaliku ja riikidevahelise transpordi eest. Mõlemad kulud võivad ulatuda tuhandetesse ja isegi kümnetesse tuhandetesse kroonidesse. Soovi korral saab pagasina kindlustada reisile kaasa võetavaid isiklikke esemeid: sülearvuti, spordivarustuse, lapsevankri. Kui käite tihti välismaal, saate valida kindlustuse kas konkreetse reisi ja perioodi jaoks või aastase poliisi. Meditsiiniabi kindlustus Kindlustatul on õigus pöörduda välismaal abi saamiseks ükskõik millise arsti või raviasutuse poole (Haigekassa Euroopa ravikindlustuskaardiga osutatakse arstiabi ainult riiklikes raviasutustes). Meditsiiniabi kindlustus on kõige olulisem osa reisikindlustusest, mis katab välisriigis tekkinud ravikulud, transpordikulud arstiabi saamiseks või haige Eestisse toimetamiseks. Seesam on hetkel ainus kindlustusfirma Eestis, kes hüvitab kuni 28-nädalase rasedusega seotud tüsistuste puhul antud vältimatu esmaabi kulud, välja arvatud sünnituse või enneaegse sünnituse kulud. Lisaks hüvitatakse kulud, mis on tekkinud reisi pikenemisest haiglas viibimise tõttu. Seesami reisi- ja õnnetusjuhtumikindlustuse tootearendaja Helena Ait juhtis tähelepanu sellele, et meditsiiniabi kindlustus katab näiteks kulud ka emal, kes peab haige lapse tõttu haiglasse jääma. Samuti ei pea ise kulutuste eest tasuma haigestunud kindlustatu saatja. “Tuleks meeles pidada, et kindlustusfirma ei kata neid kulusid, mis on seotud kroonilise haiguse raviga, vaid ikkagi neid, mis tingitud esmahaigestumise juhtumitest. Me ei hüvita plaanilisi operatsioone. Hambaravi puhul kuuluvad tasumisele vaid esmaabile tehtavad kulutused 2000 krooni ulatuses, mitte

pikaajaline ravi või proteeside valmistamine,” selgitas Ait. Enne kindlustuslepingu sõlmimist tuleks hoolikalt tutvuda tingimustega, millistel juhtudel kindlustuskaitse ei kehti. “Nendeks on näiteks mõned ekstreemspordialad, tegevusvaldkonnad, viibimine kriisipiirkondades. Soovitame kindlasti eelnevalt kindlustusfirmat oma kavatsustest teavitada ja leppida kokku personaalsed lahendused,” ütles Helena Ait. Meditsiinikindlustuse ehk tervisekindlustuse summa on kindlustusseltsi poolt määratud ja sõltuvalt sihtkohariigist ulatub see 500 000 kroonist kuni 1,5 miljoni kroonini. Reisitõrke kindlustus Üha rohkem läheb tänapäeval lisaks meditsiiniabi kindlustusele vaja reisitõrke kindlustust olukordades, kus peate reisi tühistama juba enne selle algust või kui reis ootamatult katkeb. Reisitõrke kindlustus on soovitav sõlmida juba siis, kui sõidupiletid on broneeritud. Kindlustussumma suuruseks võiks olla kogu reisi hind. Kui hilinete reisi algus- või transiitpunkti, korvatakse tekkinud lisakulud transpordile või majutusele, mis on vajalikud reisile jõudmiseks. Seesami isikukindlustuse tootejuht Nadežda Värk selgitas, et reisitõrke kindlustus katab kolme võimalikku varianti. “Esimene: kui reisile mineja, tema pereliige või reisikaaslane haigestub, satub õnnetusse või sureb, või on tema varale tekitatud sellist kahju, mis vajab omaniku juuresolekut,” sõnas ta. Antud juhul kuulub hüvitamisele reispaketi maksumus, mida reisikorraldaja või reisiga seotud teenuse pakkuja (majutusasutus, transpordiettevõte, ekskursiooni, konverentsi, kontserdi jms korraldaja) ei tagasta. Teine variant hõlmab samu olukordi, kuid need on toimunud reisi ajal. Siis hüvitatakse kindlustatule reisipaketi kasutamata jäänud osa. Vajadusel ostab kindlustusfirma uue lennupileti koju naasmiseks. Kolmandaks – kindlustusfirma hüvitab ka reisi algus- ja transiitpunkti hilinemise kulud. Tihti juhtub, et ühe lennufirma lennuk hilineb väljumisega, mistõttu ei õnnestu enam kavandatud ümberistumised. “Kui inimene on jätnud ümberistumisteks aega rohkem kui kaks tundi ja temast olenemata põhjustel ei jõua ta järgmisele lennukile, korvame ta kulud. Või näiteks lõpetab lennufirma lennud, kuid piletid on juba välja ostetud, siis katab kindlustusfirma uue lennu ootamisest tekkinud ööbimiskulud,” selgitas Värk. Sageli planeeritakse reisidel erinevaid ekskursioone ja ostetakse ette muid teenuseid. Selliste teenuste kindlustamiseks pakub Seesam personaalseid lahendusi. “Seesami reisikind-

lustus pakub kõige laiemat reisitõrke kindlustuskaitset Eestis,” kinnitas Värk. Tasub meeles pidada, et reisitõrke kindlustus ei kehti streigi puhul või lennuväljal esinevate ummikute tõttu. Sellistel juhtudel tuleb kahju hüvitist küsida lennufirmalt. Kindlustus ei kata ka reisi katkemisest põhjustatud moraalset kahju, luhtunud koolitust või sõlmimata jäänud tehingut. Samuti siis, kui koju ununevad vajalikud reisidokumendid või te ise hilinete reisile. Kindlustus ei kata ka kahju ja kulutusi, mis on tekkinud ametivõimude tegevusest, näiteks lennujaamade turva- ja tollikontrollide tööst. Pagasikindlustus Lisaks inimestele peaks reisile minnes ära kindlustama ka endaga kaasa võetavad esemed. Seesami pagasikindlustus hüvitab kahjud, mis tulenevad pagasi vargusest või röövist, purunemisest või kadumisest transportimise käigus. Samuti hüvitatakse tšeki esitamisel esmavajalike esemete ostmise kulud 500 krooni ulatuses päevas nelja päeva jooksul, kui pagas jõuab reisi sihtkohta teist hiljem. Nadežda Värk rõhutas, et kulude hüvitamist soovides peab eelkõige tõestama tekitatud kahju. “Kui pagas on rikutud, pildistage seda, varguse puhul teete ju politseile avalduse ja saate sealt sellekohase tõendi. Lennukiga reisides ei tohi unustada, et kallid multimeediaseadmed tuleb panna käsipagasisse. Signe Kalberg

Juhtumid •• Eestist Kanadasse sõitev vanahärra sõlmis Seesamis ligi 500 krooni maksnud reisikindlustuse. Võõrsil olles tabas teda insult. Kliendi kojutoomine ja reisikindlustusega ettenähtud kohustuste täitmine läks kindlustusfirmale maksma 800 000 krooni. •• Noormees sõitis sõpradega Rootsi suusatama. Enne sõitu ostis ta 412 krooni eest poliisi. Lumelauaga sõites kukkus ta ja vigastas sabaluud. Helikopteriga mäe pealt allatoomine maksis 57 540 ja haiglaravi ning transporditeenused 76 540 krooni. Kuna sõbrad olid autoga ja autoga koju sõita arst ei lubanud, siis tuli tal koju sõita lennukiga, pilet mak-

sis 3 800 krooni. Kindlustusfirma hüvitas seega 137 880 krooni eest kulusid. •• Kaks sõbrannat läksid kaheks nädalaks Lõuna-Ameerikasse. Reisikindlustuse poliisid maksid neil kokku 1200 eek. Lend oli ümberistumisega Amsterdamis. Lend Tallinn-Amsterdam hilines nii palju, et nad ei jõudnud järgmise lennuki peale. Seesam ostis neile uue pileti sihtkohta jõudmiseks ja kuna uus lend toimus järgmisel hommikul, hüvitas ka ööbimiskulud. Kokku oli hüvitatud reisitõrge kindlustussumma piires ehk 40 000 krooni. Venetsueelasse jõudes selgus, et pagas hilineb. Mõlemad said 2000 krooni pagasi hilinemise eest.

Tagasisõidul selgus, et esimese lennu lennukil oli tehniline rike ja jälle ei jõudnud naised järgmise lennuki peale. Järjekordselt ostis Seesam neile lennupileteid. Kokku kuulus hüvitamisele 84 000 krooni. •• Noormees läks sõpradega nädalaks Austriasse suusatama. Reisikindlustuse eest maksis ta 192 krooni. Reisi kolmandal päeval murdis ta jalaluu ning vigastas tõsiselt selga. Seetõttu pidi päästja tellima helikopteri. Noormees viidi kaheks nädalaks haiglasse. Koju toomiseks ostis Seesam talle ja tema saatjale uue pileti ning hüvitas saatjale ka majutuskulud. Kokku kuulus hüvitamisele 223 000 krooni.

Mida teha? •• Reisitõrke kindlustusjuhtumi korral võtke ühendust kõigepealt reisikonsultandi, transpordifirma või hotelliga reisi muutmiseks või selle tühistamiseks, seejärel kindlustusseltsiga. •• Pagasikindlusjuhtumi korral teatage sellest viivitamatult teid teenindanud firma esindajale. •• Liiklusavarii, pagasi varguse või röövimisjuhtumi korral on vajalik võtta juhtumi asjaolude ja kahju tõendamiseks protokoll ka politseilt. •• Haigestumise või õnnetusjuhtumi korral pöörduge abi saamiseks lähima arsti poole. •• Võtke ühendust Seesamiga või Seesami rahvusvahelise partneri SOS Internationaliga, kontaktid leiate ravikindlustuse poliisilt või sellega kaasaantavalt kaardilt.

•• Kahjujuhtumi korral saadab kindlustusfirma välja garantiikirja – nii ei pea ta haiglaravil viibides ise arveldama. •• Kui osutatava abi eest on võimalik ise tasuda, tuleb võtta kulude kohta tšekk ja arsti otsus kuhu on märgitud ka sümptomid, millega patsient arsti poole pöördus, ja diagnoos. •• Eestisse naastes esitage raviarve ja arsti diagnoosiga dokumendid oma kindlustusfirma kahjukäsitlusele ja selle alusel tasutakse tehtud kulutused, samuti kulud ravimitele. •• Kergemate juhtumite puhul pole kindlustusfirmasse kohaletulek vajalik. Piisab, kui prindite kodulehelt välja avalduse, lisate nõutud dokumendid ja saadate need ära posti teel.

Statistika •• Aastas käib välismaal ca 500 000 inimest. •• Tööpäevas toimub ca 15 reisikindlustuse kahjujuhtumit. •• Rohkem kui pooltel juhtudel vajavad inimesed arstiabi. •• Reisikindlustuse hüvitisi maksti Eestis kokku: 2005. aastal 20,5 miljonit krooni (Seesam 4,54 milj. kr); 2006. aastal 26,6 miljonit krooni (Seesam 5,49 milj. kr); 2007. aastal 34,4 miljonit krooni (Seesam 8,52 milj. kr).

Kindlustusleht Elu ja tervis

Pensioni kogumine

Raskel ajal pakuvad tuge õnnetusjuhtumi- ja elukindlustus Kas tulevikus elada või vireleda?

indlustusstatistika kohaselt hoolib eestlane oma elust ja tervisest märksa vähem kui autost. Elu ja tervist kindlustatakse Eestis 1,2–1,5 korda vähem kui oma vara. Seda kinnitab ka põgus küsitlus tuttavate pereisade-emade seas. Kui pärida, kas nende autol on kasko, vastab iga neljas jaatavalt. Ning kui siis edasi uurida, kas ka nende enda ning laste elud on kindlustatud, vastab enamik eitavalt. Ometi sai Eestis eelmisel aastal ainuüksi liikluses vigastada ligi 200–300 inimest kuus. See tähendab 2400–3600 vigastatut aastas, lisaks surmajuhtumitega lõppenud õnnetused. Veel aasta jagu sotsiaalministeeriumi õnnetusjuhtumite statistikas www.sm.ee) tagasi minnes selgub, et 2006. aastal juhtus inimestega arstiabi nõudvaid õnnetusi üle 200 000. Neist 100 000 puhkeajal, 21 000 sportides ning 20 000 tööd tehes. Eesti rahvaarvu arvestades juhtub aastas meist iga kuuendaga õnnetus. Niisiis pole ühtki kaalukat põhjust, miks teha enne välismaale minekut tingimata reisikindlustus, kuid jätta kodumaal viibimise aeg kindlustuskaitseta, sest statistikale toetudes satume täbarasse olukorda tõenäoliselt just siin ja praegu. Ajutise ja püsiva tervisekahjustuse “ravi” Õnnetus ei hüüa tulles, kuid võib viia pere eelarve pikkadeks kuudeks rivist välja. Kuidas maksta edasi laene-liisinguid, kui pere peamine toitja on ränkade vigastustega haiglaravil? Või kui ta enam terveks ei saagi? Ajutistest tervisekahjustustest taastub inimene reeglina täielikult, püsiv tervisekahjustus tähendab aga pikaajalist ravi või taastusravi, võib-olla ka loobumist senisest töökohast, elustiilist ning harjumuspärasest sissetulekust. Kindlustuse eesmärk on pak-

kuda täielikku kaitset nii ajutise kui ka püsiva tervisekahjustuse korral ning hoolitseda inimese senise elustandardi säilimise eest. Et kindlustada oma elu ja tervist, soovitavad kindlustusspetsialistid kas õnnetusjuhtumikindlustust või riskikindlustust. “Õnnetusjuhtumikindlustusest on abi siis, kui inimesega on juhtunud välistel, ka vägivaldsetel põhjustel õnnetus,” selgitab asja olemust ERGO Kindlustuse isikukindlustuse osakonna juhataja Annika Mällo. Õnnetuse tagajärgedest tulenevalt on olemas ka kindlustushüvitise liigid. Ajutisest tervisekahjustusest aitavad üle saada: •• päevaraha, •• valuraha, •• täiendavate ravikulude hüvitamine. Päeva ra haga hüv itata kse see osa saamata jäänud palgast, mida Eesti Haigekassa ei kompenseeri. Näiteks ERGO-s tähendab see 25% inimese päevasest netotulust. Sellest hüvitisest on abi pikaajalise (rohkem kui seitse päeva) haiguslehe puhul. Kusjuures pole oluline, kas inimene terveneb kodus või haiglas. Täiendavate ravikuludena hüvitatakse need aasta jooksul tehtud ja põhjendatud ravikulud, mida Eesti Haigekassa ei korva. Hea on teada, et kui hambaravi eest tuleb Eestis enamasti tasuda patsiendil endal, siis õnnetuse tõttu vajamineva hambaparanduse kulud katab kindlustus. Nagu ka purunenud prillide, proteeside, kuulmisaparaadi vms parandamise või asendamise. Kui k indlustusvõtja saab õnnetuses vigastuse (nt luumurd, põrutus vms), mille ravi kestab vähemalt seitse päeva, on kindlustusseltsil võimalik maksta ka valuraha. Siin sõl-

tub saadav summa diagnoosist: suuremate vigastuste korral on hüvitis suurem, väiksemate korral väiksem. Püsivast tervisekahjustust aitab leevendada: •• püsiva puude hüvitis ja •• surmajuhtumihüvitis. Esimene neist tähendab seda, et kui õnnetuse tagajärjel tekib inimesel püsiv puue, hüvitatakse talle kindlustuslepingus näidatud summa kas tervikuna või vaid osa sellest, sõltuvalt õnnetuse tagajärgede raskusastmest. Reeglina viitab sajaprotsendiline hüvitise väljamakse väga ränkadele ja püsivatele kahjustustele (halvatus jm). Kui on juhtunud halvim, makstakse surmajuhtumihüvitis välja vastavalt pärimisseadustikule või kindlustuslepingus määratud hüvitise saajale.

Tark on elukindlustus teha siis, kui inimene on noor ja terve.

Agne Narusk

Kui suurele summale end kindlustada? “Mõistlik on valida pigem suurem kui väiksem summa,” ütleb Annika Mällo. “Sest mitte kunagi ei tea, kui kaua kindlustushüvitist vajatakse – võib-olla järgnevad 50 aastat? Aga lepingut hiljem – õnnetuse juhtudes – enam ümber teha ei saa. Kindlustussumma valikul on tark lähtuda kindlustatava vanusest. Kui teha näiteks lapsele 50 000 krooni peale kindlustus ja temaga peaks juhtuma ränk õnnetus, mis ta eluks ajaks liikumisvõimetuks jätab, pole sellest rahast suuremat abi. Seega soovitab Mällo lastele kindlasti suuremaid summasid. Täiskasvanutele soovitab ERGO võtta kindlustussummaks kuue aasta netosissetuleku. Palju sõltub kindlustussumma valikul ka eluviisidest,

Võida auhind!

tegevusest, elukutsest. Sellestki, kas ollakse pere ainus toitja. Kui õnnetusjuhtumikindlustusest on abi ootamatute ja välispidiste olukordadega toimetulekul, siis pereliikme haigestumise tõttu tekkinud rahalisi raskusi aitab perel kanda riskikindlustus. “Elu kindlustamine on tegelikult oma perele mõtlemine – mis saab siis, kui mind enam pole? See on enda tulevikuriskide andmine kindlustusele, ning sa ei pea muretsema, kuidas su pere hakkama saab,” räägib ERGO Kindlustuse müügiosakonna juhataja Bärbel Jalakas. Riskikindlustust saab teha ka laenuandja kasuks, mis tähendab, et igakuiseid laenumakseid tasub pangale edaspidi vajadusel kindlustusselts. “Tark on elukindlustus teha siis, kui inimene on noor ja terve, sest sellisel juhul vastutab kindlustusselts kõigi nende haiguste eest, mis tulevikus tulla võivad,” lisab Bärbel Jalakas.

Näited elust:

Õnnetusjuhtumikindlustus 35-aastasele meesterahvale u 235 krooni kuus. Sisaldab püsiva puude hüvitist 1 000 000 krooni, ravikulu 100 000 krooni, surmajuhtumihüvitist 500 000 krooni ja päevaraha (25% päevasest netotulust). Lisaks on kaetud ka tegelemine kõrge riskiga spordialadega (nt korvpall, jalgpall, mäesuusatamine, ATV-sõit jmt). Õnnetusjuhtumikindlustus 12-aastasele poisile u 150 krooni kuus. Sisaldab püsiva puude hüvitist 500 000 krooni, ravikulu 100 000 krooni, valuraha 100 000 krooni ja surmajuhtumihüvitist 50 000 krooni. Lisaks on kaetud ka tegelemine kõrge riskiga spordialadega. Riskikindlustus 30-aastasele mehele miljoni krooni peale maksab 418 krooni kuus, mis teeb päevas 14 krooni.

ii mõnigi tänane 30-aastane küsib, et milleks peaksin liisingute ja laenude kõrval veel ka vabatahtliku pensionikindlustuse makseid tasuma. Vastuseks võiks olla järgmine kontrollküsimus: “Kas tahan tulevikus elada nagu tänane Eesti pensionär või nagu tänane Saksa pensionär?” Pensionikogumise mõte on tagada endale pension, mis lubaks säilitada senise elustiili. “Mida varem inimene oma pensioni peale mõtlema hakkab, seda suurema pensioni jõuab ta endale koguda. Sama kehtib ka pensionisammaste kohta: mida rohkem neid on, seda kindlustatum on pensionipõlves elujärg,” ütleb ERGO Kindlustuse müügiosakonna juhataja Bärbel Jalakas. “Usun, et pole uudis, et Eesti elanikkond vananeb ning pensionimaksjaid jääb üha vähemaks. Igal tööealisel on paarikümne aasta pärast tulevikus “ülal pidada” üks pensionär. Seega ei tasu loota, et riigi poolt makstav pension oleks sama suur kui täna.” Ka riik on omalt poolt teinud inimestele nii pensioni teise kui ka kolmanda samba kogumise väga soodsaks, lisades iga inimese teise sambasse omalt poolt 4% inimese igakuisest sissemaksest. Samuti kehtib kolmanda samba pensionikogumisele tulumaksusoodustus. Kuidas otsustada? Öeldakse, et kui inimesel jääb pensionile jäädes senisest sissetulekust alles 70%, siis tuleb ta hästi toime. Praegu on see protsent peapeale pööratud: kui inimene saab palka 10 000 krooni kuus ja jääb pensionile, kaotab ta ligi 70% oma senisest sissetulekust. Seega ka elustiilist. Riiklik ja kohustuslik teise samba pensionikindlustus korvab puudujäägist vaid 40–50 %. Et mitte elada poole kehvemalt, on vaja veel üht pensioniea sissetulekute suurendajat. Üheks võimaluseks ongi vabatahtlikud, kolmanda samba pensionifondid. Selleks, et säilitada pensionipõlves harjumuspärast elustandardit, peaksid III sambasse tehtavad sissemaksed olema vähemalt sama suured kui II sambasse. “Korralik pension kasvab kolmel sambal. Täna pakub ERGO vabatahtlikuks sambaks pensio-

nikindlustust, kus investeerimisriski kui sellist ei ole, ja III samba pensionifonde, kus tootlused võivad olla suuremad. Ent ka riskid on fondides suuremad, sest tootlust mõjutab aktsiaturgudel toimuv,” selgitab Bärbel Jalakas. Sõlmides pensionikindlustuse, saab pensionikoguja ERGO-lt garantii, et sissemakstud raha on hoolimata kõigest lepingu lõppedes alles. Pensionifondides pensioni kogudes saab igaüks kaaluda, kui suuri aktsiariske soovib ta suurema tootluse huvides võtta. Erinev aktsiariski osakaal võimaldab igas vanuses pensionikogujal leida enda jaoks kõige sobivama riskitasemega fondi. Kui pensioniks kogumise aeg on enam kui 20 aastat, on mõtet valida maksimaalse aktsiariskiga fond, et maksimeerida pikaajalist tulu. Kui aga pensioniiga on lähemal kui 10 aastat, siis on mõistlik valida minimaalse aktsiariskiga fond.

Inflatsioon ei saa olla 30 aastat sama suur kui hetkel. Bärbel Jalakas annab ka lihtsa retsepti: need, kes soovivad tagada, et saavad lepingu lõppedes kasutada sama suurt summat, kui investeerisid (+ lisaintressi), võiks valida pensionikindlustuse. Kuid nendel, kes soovivad suuremat otsustamisvabadust ja võimalust teenida suuremat tulu ning on valmis võtma ka suuremaid riske, tasub valida pensionifond. Ent kas pensionikoguja saab inflatsiooni vastu? “Inflatsioon ei saa olla 30 aastat sama suur kui hetkel. Need, kes täna pensionilisa koguma hakkavad, on kindlasti pensionile jäädes suurema sisstuleku omanikud kui need, kes paigutavad täna raha koduelektroonikasse või uude autosse. Ent kui ei ela pensionieani? “Kogutud pensioniraha on päritav,” lohutab Bärbel Jalakas. II ja III sambasse kogutud summat saavad lähedased pärida nii kogumis- kui ka väljamakseperioodil. Võrdle pensionifonde: www.minuraha.ee Agne Narusk

Vasta õigesti küsimusele ja osaled auhindade loosimisel: Mis on kõige olulisem vahe kasko- ja liikluskindlustuse puhul? Vastus saada 10.oktoobriks e-posti aadressil: tulevik@vaata24.ee

Kindlustusleht

Kodu kindlustamisel ei maksa rahaga ülemäära koonerdada Õnnetused ei juhtu ainult teistega, need võivad tabada ka meid. Mahapõlenud maja taastamiseks on vähestel tagataskust miljoneid võtta. Appi tuleb kindlustus. Kuidas kindlustada, kuidas õnnetuse puhul toimida ja kes kui palju maksab – seda selgitab Seesami kahjukäsitluse osakonna juhataja Ly Jõhvik. Kuidas edasi toimida, kui õnnetus käes ning tuli, vesi või vargad kindlustatud elamisest üle käinud? Oleneb sellest, mis juhtus. Kui on tulekahju või veeleke, tuleb loomulikult püüda veel suurema kahju tekkimine ära hoida. Ehk siis tulekahju korral tuli kustutada (kui ise hakkama ei saa, siis tuletõrje abiga) ja veelekke korral vesi kinni keerata. Kui õnnetuse süüdlaseks on kellegi kuri käsi (näiteks süütamine, vargus, vandalism), tuleb asjast ka politseile teatada. Kui ruttu tuleb õnnetusest kindlustusfirmale teatada? See sõltub sõlmitud kindlustuslepingu tingimustest. Seesamis näiteks tuleb kindlustusjuhtumist teatada viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme päeva jooksul. Seejärel tuleb kohale kindlustusfirma esindaja, vaatab olukorra üle ja räägib täpsemalt, mida edasi teha. Mis siis, kui inimene ei saa nõutud aja jooksul kindlustusele asjast teatada, sest ta on näiteks välismaal? Sellisel juhul tuleb teatada nii ruttu kui võimalik. Kindlustus hiljem vaatab, kas tegu oli piisavalt mõjuva põhjusega hiljem teatamiseks. On palju niisuguseid juhuseid, kus inimene on välismaal ning sel ajal kodus midagi juhtub. Näiteks on inimene pikemat aega välismaal tööl, siinne vara on aga kindlustatud. Koju naastes selgub, et polegi enam seda vara. Sellisel juhul on õnnetusest hiljem teatamine täiesti põhjendatud. Kuidas toimida, kui tegu on vargusega? Esimese hooga ei oska vist keegi öelda, mis täpselt ära viidud on. Kõigepealt tuleb ikka politseile teatada. Politsei tuleb kohale, vaatab olukorra üle. Nii on võimalus, et vargad saadakse kätte – mõnikord on seda juhtunud. Pärast politsei poolt juhtunu fikseerimist tuleb kindlustuse poole pöörduda ja siis läheb asi tavalist rada pidi edasi: kindlustuse esindaja tuleb kohale, vaatab kahjukoha üle ning ütleb, mida edasi teha. Kuidas saab omanik tõestada, et tal on just selline arvuti või kohviserviis ära viidud või lõhutud? Enamasti viivad vargad ära kodutehnika. Hea on, kui kallimad asjad on eelnevalt kindlustuslepingus kirjas. Kui kindlustusleping on sõlmitud ilma nimekirjata, saab vajadusel tõenduseks kasutada tehnikaga kaasaskäivaid garantiidokumente, ostutšekke jms.

Millise summa kindlustus hüvitab: kas selle, kui palju ese omal ajal maksis, või selle, mille eest praegu samaväärse asemele saab? Üldjuhul on koduse vara (vallasvara) hüvitise aluseks konkreetse asja turuhind. Arvestatakse, et näiteks teler, mis viis aastat tagasi maksis 10 000 krooni, ei maksa nüüd enam kindlasti nii palju. Aga veel kord: hüvitise suurus selgitatakse igal konkreetsel juhul eraldi, sõltuvalt vara vanusest, kulumist ja kasutusviisist. Kuidas toimida siis, kui kindlustus on varastatud asjad hüvitanud, aga näiteks poole aasta pärast saab politsei varastatud asjad kätte? Kui asjad on kindlustuse poolt kinni makstud, siis on nad – kui nad kätte saadakse – kindlustuse omad ja müüakse tavaliselt enampakkumisel. On olemas teoreetiline võimalus, et kui tegu on omanikule emotsionaalselt väga tähtsate asjadega, mida ta tingimata tagasi tahab, siis tuleb tal need omakorda kindlustuse käest välja osta ehk siis tagastada nende hüvituseks makstud raha. Praktikas tuleb aga sellist asja ette haruharva, mina isiklikult ei mäleta ühtki niisugust juhust. Tihti on kahjustada saanud kindlustatud vara võimalik parandada – kodutehnikat näiteks. Või tuleb kannatada saanud maja/korterit remontima hakata? Kuidas siis toimida? Tuleks kokku panna remondi eelarve. Kes seda teeb, sõltub kahjukäsitleja ja omaniku kokkuleppest. Kui omanikul on endal teada mõni remondifirma, kes kalkulatsiooni teeks ja hiljem ka remondiks, on väga hea. Kui omanikul sellist võimalust pole, hakkab kindlustus sellist firmat otsima. Aga ma tahaksin rõhutada, et kõik remondikalkulatsioonid tuleb enne remondi alustamist kindlustusseltsiga kooskõlastada. Ka tuleks lepingu sõlmimisel kindlustussummad koos asjatundjaga üle vaadata, et tegemist ei oleks alakindlustusega. Mis on alakindlustus? Alakindlustus on see, kui kindlustussumma on väiksem kui kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Kui inimene hakkab sõlmima kindlustuslepingut, istub ta kindlustuse esindajaga maha ja lepitakse kokku, et maja, mida kindlustatakse, võiks maksta näiteks kaks miljoni – sellepärast et maja ehitati näiteks viis–kuus

KAHJUKÄSITLUS SEESAMI NÄITEL TULEKAHJU

VEEKAHJU

MURDVARGUS/RÖÖV/VANDALISM

1. Kahjust kindlustusele teatamine. 2. Kahjustuste ülevaatus (kahjukäsitleja). 3. Kahju tekkepõhjuse väljaselgitamine • õiend päästeametilt, vajadusel ekspertiis. Täpsustatakse eraldi iga juhtumi korral. 4. Kindlustusvõtja esitab kindlustusele: • hüvitistaotluse * , • taastamiskalkulatsiooni ** hoone või korteri taastamiseks endisesse olukorda (vajadusel dubleeriv taastamiskalkulatsioon, mis lepitakse kokku eraldi), • koduse vara kindlustuse korral hävinenud või kahjustada saanud vara võimalikult täpne loetelu ja kirjeldus, soetamisaeg ja -hind, hetkehind, • kahjustada saanud vara remondikulu kalkulatsioon. 5. Kindlustusele esitatud kahjumaterjalide läbivaatamine, vajadusel lisateave. 6. Hüpoteegipidaja või soodustatud isiku nõusolek rahalise hüvitise taotlemisel. 7. Otsus kahju hüvitamiseks (vajadusel kahjukomisjoni otsus). 8. Teave otsusest (kahju hüvitamine ja/või garantiikiri taas- tamistöid teostavale ehitus- või remondifirmale või hüvitamisest keeldumise otsus) 9. Taastamistööde hüvitamisel tehtud tööde kontroll

1. Kahjust kindlustusele teatamine. 2. Kahjustuste ülevaatus (kahjukäsitleja). 3. Veeavarii põhjuse väljaselgitamine, • (vajadusel päring hoone haldajale või avarii likvideerinud firmale. Täpsustatakse eraldi iga juhtumi korral. 4. Kindlustusvõtja esitab kindlustusele: • hüvitistaotluse*, • taastamiskalkulatsiooni** hoone või korteri taastamiseks endisesse olukorda • akti või seletuse kahju põhjuse kohta

1. Kahjust kindlustusele teatamine. 2. Sündmuskoha ülevaatus (kahjukäsitleja) 3. Kindlustusvõtja esitab kindlustusele: • hüvitistaotluse* koos varastatud/kahjustunud esemete kirjeldustega (esemete võimalikult täpne loetelu ja kirjeldus, soetamisaeg ja -hind, hetkehind enne kahjujuhtumit) • politsei õiend kriminaalmenetluse alustamise kohta (võimalusel). 4. Kindlustusele esitatud kahjumaterjalide läbivaatamine, vajadusel lisateave. 5. Politseist päringu tegemine juhtumi asjaolude täpsustamiseks (vajadusel, teeb kindlustus). 6. Hüpoteegipidaja või soodustatud isiku nõusolek rahalise hüvitise taotlemisel 7. Otsus kahju hüvitamiseks (vajadusel kahjukomisjoni otsus). 8. Teave otsusest (kahju hüvitamine ja/või garantiikiri taas- tamistöid teostavale ehitus- või remondifirmale või hüvi- tamisest keeldumise otsus)

Koduse vara kindlustuse korral • hävinenud või kahjustada saanud vara võimalikult täpne loetelu ja kirjeldus, soetamisaeg ja -hind, hetkehind, • Kahjustada saanud vara remondikulu kalkulatsioon. 5. Kindlustusele esitatud kahjumaterjalide läbivaatamine, vajadusel lisateave 6. Hüpoteegipidaja või soodustatud isiku nõusolek rahalise hüvitise taotlemisel 7. Otsus kahju hüvitamiseks (vajadusel kahjukomisjoni otsus). 8. Teave otsusest (kahju hüvitamine ja/või garantiikiri taas- tamistöid teostavale ehitus- või remondifirmale või hüvi- tamisest keeldumise otsus). 9. Taastamistööde hüvitamisel tehtud tööde kontroll

Kindlustusel on õigus pärast kindlustusjuhtumi toimumist nõuda kindlustusvõtjalt lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet.

* Hüvitise taotleja peab esitama kindlustusele kirjaliku kahjuavalduse (hüvitistaotluse) hiljemalt kolme kuu jooksul kahjust teatamisest. ** Taastamiskalkulatsioonis peab olema välja toodud tehtavate tööde ja materjalide maksumus. Kindlustusel on õigus nõuda võrdlevat kalkulatsiooni

aastat tagasi just sellise summa eest. Nüüdsete hindadega seda maja enam kahe miljoniga ei taasta, taastamiskalkulatsioon on näiteks kolm miljonit krooni. Alakindlustus leitakse kindlustussumma suhtena kindlustatud eseme tegelikku väärtusesse(taa stamisväärtusesse), mis antud näite puhul oleks kaks kolmandikku. See tähendab, et kindlustuskate on 66%-l varal ja puudub 33%-l, alakindlustusprotsent on seega 33. Kui näites toodud maja peaks täielikult hävima, siis hüvitab kindlustus kannatanule 1,34 miljonit krooni ehk 66% kindlustussummast, millest lahutatakse maha kokkulepitud omavastutussumma. Sageli tekib probleeme aastaid tagasi sõlmitud lepingutega, kus kindlustussummat pole muudetud. Tark oleks aeg-ajalt oma kindlustussumma üle vaadata. Muidugi – suurema summa peale kindlustamine maksab rohkem. Me võime ju arvata, et hoiame väiksema kindlustusmakse pealt

raha kokku ja meiega nagunii mingit õnnetust ei juhtu. Aga kui juhtub, siis on juba hilja midagi muuta. Väga tihti ei mõtle inimesed tulevikule ja kindlustus sõlmitakse võimalikult väikese summa peale ning seda ka ainult sellepärast, et pank seda nõuab (kui maja või korter on laenurahadega ehitatud). Kuidas liigub raha kindlustuse ja kliendi vahel praktikas? Variante on päris palju. Sõltub sellest kas kahjustunud objekt on taastatav või mitte. Kui asi on hävinud või varastatud, siis makstakse rahaline hüvitis. Kui eset saab remontida, siis võidakse väljastada taastustöö tegelikule tegijale garantiikiri, milles kindlustusselts nimetab konkreetse hüvitatava summa. Eraldi lepitakse kokku, kuidas omavastutuse tasumine toimub: kas selle summa maksab klient remondiettevõttele, otse Seesamile või maksab Seesam omavastutussumma võrra väiksema rahalise hüvitise. Alati on lepingus kirjas

ka kliendi omavastutussumma, mille inimene peab ise tasuma. Nii et hüvitissumma on lõpptulemusena kogu kahju summa miinus omavastutussumma. Kui ruttu kindlustus kahjusumma hüvitab? Sõltub sellest, mis on juhtunud. Võtame näite, kus tegu on veekahjuga. Selle lõplik ilmnemine võtab aega: esialgu võib tunduda, et tapeet on seinal natuke lahti ja värv mullitab. Aga vesi on seina sees ja pealt ei paista esialgu tegeliku kahju suurus. Siis on mõistlik oodata ega tasu pahandada, kui kahjukäsitleja ütleb, et esialgu ei tehta mitte midagi. Nädala-paari pärast kahju uuesti üle vaadates selgub kahju tegelik suurus. Selline viivitamine ei tähenda, et kindlustus ei taha maksta. Pigem on see kliendi enda huvides. Kui tegu on vargusega ja politseisse on juhtumist teatatud ning kindlustusele vajalikud dokumendid esitatud, siis näiteks Seesamis makstakse hüvitis välja hiljemalt kuu aega peale viimase

vajaliku dokumendi saamist. Aga meelega kuu aega venitada ei ole meie eesmärk. Kui tegu on maja taastamisega, on summad üsna suured. Nende hüvitamine võib toimida nii, et kindlustus maksab vastavalt tehtud tööde kohta esitatud arvetele. Võimalik on ka kindlustusepoolne ettemaks – seda praktiseeritakse siis, kui inimene ise taastab oma elamist või on ta kellegi selle töö jaoks ise leidnud. Kui tegu on firmaga, esitab too tavaliselt ise kindlustusele vahearved. Kindlustus vaatab üle, kas nimetatud tööd on tehtud, ja kui on, maksab firmale töö kinni. Kuna praegu on ehitaja leidmine tõeline probleem ning järjekorrad võivad olla kuudepikkused, võib kindlustuselt lihtsalt rahalist hüvitist küsida. Kahju hinnatakse ära ja kindlustus maksab kokkulepitud summa. Inimene vaatab ise, kuidas ja mismoodi vajalikud tööd tehtud saab. Kindlustusfirmadel on ka endal lepingulisi partnereid, aga needki on praegu hõivatud.

Kindlustusleht

Kaminast süttinud tulekahju

Kaks elulist näidet kindlustusmaailmast Maja katuse vahetus Tallinnas Läänemere teel tegutsev korteriühistu otsustas viiekorruselisele paneelmajale rajada soojustatud plekk-katuse, et hoida kokku maja küttekulusid ja säästa katuse tõrvamise raha. Pealegi ei pidanud vana katus korralikult vett. Ühistu koosolek kinnitas katuse projekti. Kuna uue katuse ehitamine läheks maksma pool miljonit krooni, otsustati see projekt kindlustada. Nõu küsiti SEB Ühisliisingu Kindlustusmaaklerilt. Mida peab klient tegema?

elleks tuleb kliendil volitada maaklerit esindama teda kindlustusseltsides pakkumise saamisel ja kindlustuslepingu sõlmimisel. Maakler selgitab kliendi kindlustusvajadused ja -soovi ning tutvustab talle eri võimalusi vara kindlustamiseks. Pakkumise vormistamiseks täidab maakler koos kliendiga kindlustuse küsimustiku, et hinnata maja seisukorda, määrata reaalne taastamisväärtus jm. Kindlustusmaakler soovib teada kindlustatava objekti kindlustuspakkumise esitamiseks järgmisi andmeid: 1. KÜ või ühisuse nimi,

registrikood, aadress, esindaja nimi ja kontakttelefoni number. 2. Hoone ehitusaasta, üldpind (suletud netopind), tulekindluse aste (kivi-, sega-, puitehitis). 3. Kas viimaste aastate jooksul on renoveeritud katust, fassaadi, küttesüsteemi või veesüsteemi. 4. Soovitav omavastutuse suurus. 5. Kas soovitakse lisariske kindlustada, näiteks tsiviilvastutuskindlustuse lisariski. See on kolmandate isikute poolt kindlustusvõtja vastu esitatud nõue hüvitada kahju, mis on tekkinud kindlustusvõtja tege-

vuse või tegevusetuse tõttu. 6. Mitmes osamakses soovitakse tasuda (1, 2, 4 osas). Saadud andmetele toetudes küsib maakler kindlustusseltsidest kindlustuspakkumisi. Kindlustusseltsid analüüsivad saadud andmeid ning teevad pakkumised. Kindlustuspakkumises on märgitud kindlustusmakse aastase kindlustuskaitse eest, samuti kindlustusandja lisatingimused poliisi sõlmimiseks, kui neid esitatakse. Kindlustusseltsid esitavad pakkumised maaklerile. Maakler koostab saadud pakkumiste põhjal analüüsi ning edastab selle koos pakkumistega kliendile. Maakler sel-

gitab kliendile pakkumiste sisu, toob välja erisused, tutvustab kliendile kindlustustingimusi, pöörab kliendi tähelepanu tingimustes märgitud välistustele. Koostöös maakleriga valib klient sobivaima kindlustuspakkumise. Maakler esindab klienti kindlustuspoliisi sõlmimisel. Ta edastab kliendile kindlustuspoliisi koos kõigi lahutamatute osadega (pakkumine, lisatingimused, kindlustustingimused) ja arve. Kindlustusmaakler haldab lepingut kogu lepingu kehtimise aja ja tuletab kliendile meelde, kui see lõppeb. SEB Ühisliisingu Kindlustusmaakler

Mari ja Valdek ostsid 2006. aasta septembris endale maja Leppneemes. Tegu oli unistuste koduga, mida nad olid ammu otsinud. Pealtnäha tavaline puumaja asus looduskaunis rajoonis, merest viie minuti tee kaugusel. Oktoobriks oli kohal ka tellitud mööbel ning kõik toad said sisustatud. Maja kõige hubasemaks osaks kujunes elutuba, mis oli planeeringult avar ja värvitud mahedates toonides. Elutoas paiknes ka kamin, mis andis külmadel ilmadel lisasoojust. Kuu viimasel nädalal, kui perekond valmistas õhtusööki ning kamin oli jaheda ilma tõttu küdema pandud, süttis ootamatult korstna ülemine osa. Sealt levisid hävitavad leegid teisele korrusele. Õnneks oli pereisa taibukas ning soetanud aegsasti maja tarbeks tulekustuti. Tänu operatiivsele tegevusele suudeti leegid kustutada. Tekkinud tulekahjus said kannatada korsten ja teise korruse keskosa ning vänge suits maalis terve ülemise korruse halliks. Tekkinud kahju hinnati 250 000 kroonile. Paraku ei olnud Maril ette näidata korstna tuleohutust tõendavaid pabereid. Mis sellisel juhul edasi saab?

uigi juhtumi kirjeldusest ei selgu, kas tegemist on uue või vanema puumajaga, asub kindlustusselts igal juhul esmalt selgitama, millest tulekahju tekkis. Kui tulekahju tekke põhjus on selge (oli selleks siis ülekütmine, küttesüsteemide, sh korstna hooldamatus, amortiseerumine, ehitusvead vms), hinnatakse, kas tulekahju tekkimine on seotud kellegi hooletusega. Kui jah, siis kelle? Ehk kas tulekahju tekkis kindlustusvõtja või kellegi teise, kelle eest kindlustusvõtja ei vastuta, hooletuse tõttu.

Kui hooletust ei tuvastata, hüvitab kindlustus kahju ja tagasinõuet kellelegi ei esitata. Kui tuvastatakse kolmandate (kindlustusvõtjatega mitteseotud) isikute hooletus, hüvitab selts kahju ja nõuab selle omakorda välja kahju põhjustajalt. Kui tuvastatakse kindlustusvõtja hooletus, siis võib selts kahjuhüvitist vähendada või sellest keelduda. See sõltub kindlustustingimusest ja hooletu käitumise otsesest mõjust kahju tekkimisele. Seesam

Kindlustusleht

Kindlustusega tegeleti juba 4000 aastat tagasi Historical Picture Archive/Corbis

Londoni tulekahju 1666. aastal. Maalitud Augustus Charles Pugini poolt.

Kindlustus sündis samaaegselt, kui inimesed hakkasid üksteist abistama. Majandussüsteeme on laias laastus kaks: turumajandus (hõlmab turgusid, raha, finantsvahendeid jne) ja naturaalmajandus (ilma raha, turgude, finantsvahenditeta). Viimane tüüp on tunduvalt vanem kui esimene ning sellise ühiskonna ja majanduse puhul väljendub kindlustus inimeste omavahelises abistamises. Näiteks: kui maja maha põleb, siis aitavad kogukonna liikmed uut ehitada. Juhul, kui säärane asi juhtub naabriga, peavad teised naabrid aitama. Vastasel juhul ei saa nad ise tulevikus abi. Mõnedes riikides, kus nüüdisaegne turumajandus ei ole laialt levinud, on selline kindlustusliik siiamaani säilinud. Kaasaegses mõttes kindlustusega (kindlustus turumajanduse puhul, finantssfääri osana) tegelesid primitiivsel viisil riskide ülekandmise ja hajutamisega juba Hiina ja Babüloni kaup-

mehed vastavalt kolmandal ja teisel aastatuhandel eKr. Hiina kaupmehed reisisid mööda ohtlikke kärestikke ning jaotasid seetõttu oma kauba mitmete laevade vahel ära, et vähendada võimalikku kahju üksiku laeva kummuliminekust. Babüloonlased töötasid välja spetsiaalse süsteemi, mis jäädvustati u 1750. aastal eKr tuntud Hammurabi koodeksis ning seda järgisid varajased Vahemerel seilanud kaupmehed. Kui kaupmees sai oma laadungi rahastamiseks laenu, siis maksis ta laenuandjale lisasumma, tagamaks seda, et kauba varastamise puhul laen tühistatakse. Kindlustusteenus sündis Iraanis Ahhemeniidi monarhid olid esimesed, kes oma rahvale kindlustust pakkusid ja registreerisid vastava protsessi ametlikult ka riiklike notarite juures. Kindlustusmenetlus viidi läbi iga aasta nouruzi ajal (uue aasta algus Iraanis); erinevate etniliste gruppide juhid ja teised asjast huvitatud tegid monarhile kingitusi. Kõige olulisem kingitus anti üle spetsiaalse tseremoonia käigus. Juhul, kui selle väär-

tus oli enam kui 10 tuhat derrikit (Ahhemeniidi kuldmünt), siis tehti kingituse kohta sissekanne eraldi ametis. Selline protseduur oli soodne nende jaoks, kes said teha just sääraseid erilisi kingitusi. Teiste kohta andsid hinnangu kohtu usaldusalused, pärast mida see registreeriti vastavas ametis. Seesugune arvepidamine tagas selle, et juhul, kui kingituse teinud isik sattus raskustesse, siis oli monarhil kohustus teda aidata. Ajaloolane ja kirjanik Jahez kirjutab ühes oma raamatus muistsest Iraanist järgnevalt: “Iga kord, kui kingituse andja satub raskustesse, tahab ehitada hoonet, korraldada

Ahhemeniidi monarhid olid esimesed, kes oma rahvale kindlustust pakkusid ja registreerisid vastava protsessi ametlikult ka riiklike notarite juures.

pidustust või laste pulmi vms, siis kontrollitakse sissekannet. Kui registreeritud summa ületab 10 tuhandet derrikit, siis antakse taotlejale kahekordne rahasumma.” Kreeklased lõid tervisekindlustuse Tuhat aastat hiljem leiutasid Rhodose elanikud nn üldavarii põhimõtte. Kõik kaupmehed, kelle kaupa koos veeti, tasusid vastavas ulatuses ühist kindlustusmakset. Seda kasutati hiljem tormi või laeva uppumise tõttu rahaliselt kannatanud kaupmehe kahjude hüvitamiseks. Tervise- ja elukindlustuse alged pärinevad kreeklastelt ja roomlastelt. Umbes 600. aastal pKr moodustasid nad nn heatahtlikud ühendused, mis hoolitsesid lähedase inimese kaotanud perekondade eest ja katsid matusekulutused. Keskajal tegutsenud gildidel oli sarnane otstarve. Talmudis käsitletakse mitmeid varakindlustamise aspekte. Enne ametliku kindlustuse kehtestamist 17. sajandi lõpus, olid Inglismaal nn sõbralikud ühendused, mis võtsid inimestelt vastu annetusi, mida kasutati hädajuhtude korral.

Eraldi kindlustuslepingud (näiteks kindlustuspoliisid, mis ei ole seotud laenude või muud tüüpi lepingutega) ja maaomandi tagatisel põhinevad kindlustusfondid leiutati 14. sajandil Genfis. Nende uut tüüpi kindlustuslepingute abil oli võimalik lahutada kindlustus investeerimisest, mis osutus esmalt väga kasulikuks merekindlustuse puhul. Renessansijärgses Euroopas muutus kindlustus juba tunduvalt rafineeritumaks ning mitmekesisemaks. 17. sajandi lõpupoole suurenes merekindlustuse vajadus tänu Londoni tähtsuse kasvule kaubanduse keskusena. 1680ndate v i i masel poolel avas hr Edward Lloyd kohviku, mis muutus laevaomanike, kaupmeeste ja kaptenite lemmikpaigaks ning seetõttu sai sealt alati usaldusväärset infot uusimatel kaubaveo teemadel. See kohvik oli kohtumispaik nendele, kes soovisid oma lasti kindlustada ja neile, kes soovisid säärast riskantset teenust pakkuda. Tänapäeval on Lloyd’s of London juhtiv (kuigi see ei ole k indlustusfirma) merendusliku ja muu eritüüpi kindlustuse pakkuja.

Londoni tulekahju algatas hoonete kindlustamise Meile tuttava kindlustuse alged tulenevad Londoni suure tulekahju aegadest aastal 1666, mil hävis 13 200 maja. Sellest katastroofist mõjutatuna avas Nicholas Baron spetsiaa lse büroo hoonete kindlustamiseks. 1680. aastal rajas ta Inglismaal esimese tulekahjudega tegeleva firma “The Fire Office”, kindlustamaks tellis- ja paneelmaju. USA esimene kindlustusettevõte asutati 1732. aastal Charles Townis (tänapäeval Charleston) Lõuna-Carolina osariigis, mis tegeles tulekahju kindlustusega. Benjamin Frank lin aitas kindlustamist laiemalt levitada, iseäranis alalise kindlustuse näol tulekahjude katmise valdkonnas. 1752. aastal pani ta aluse Philadelphia toetusfondile tules hävinud majade k indlustamiseks. Frank lini firma oli esimene, mis panustas tulekahjude ennetusse. Nad keeldusid kindlustamast liiga kõrge riskiga hooneid, nagu näiteks üleni puidust maju. Allikas: wikipedia.org