Issuu on Google+

ö

ö

K K

TE

A

TE R

O EN

R

R

VE

N

LT U U

K

U

K

D

TS I

D

SE

U

EM

M

O

LO

IT

ä

N

-5

.4

lk

S

U

D

A JA N

S

U

ID

R

A

H

lk . 3

S

U

D

N

JA

IR

K

M U U SI

K

A

TASUTA


2

EESSÕNA

SAKSA KEVAD 2012

HEAD LUGEJAD, KALLID SAKSAMAA SÕbRAD! …lõpuks on see aeg käes: talv taandub ja „Saksa kevad” tuleb taas. Oleme Teile nüüdseks juba kolmandat korda põneva ja vaheldusrikka programmi ette valmistanud, millega soovime luua meeleolukat kevadetunnet. Festival „Saksa kevad 2012” pakub Teile võimaluse Eestis tervelt kuu aja jooksul Saksamaad avastada. Kevadel virgub nii mõnigi talveunest, koos termomeetri elavhõbedasambaga tõuseb ka motivatsioon ja uudishimu millegi uue vastu. Seda värsket energiat soovime me kasutada ja Teie tärkavat huvi Saksamaa vastu õitsema panna! „Saksa kevad” sai alguse Saksa „Kultuurikevadest”, mida 2008. aastal korraldas Goethe Instituut Tallinnas. Nüüdseks on festival tublisti kasvanud ja esitleb kultuuri kõrval ka teisi huvitavaid teemasid majandusest, ühiskonnast ja haridusest. Saksa saatkond ja Goethe Instituut teevad festivali ettevalmistamisel väga tihedat koostööd ja neid toetavad paljud uued ning vanad partnerid. Üheskoos soovime me öelda, et Saksamaal on lisaks vorstikestele ja Wagnerile veel palju muudki pakkuda.Loomingulisus ja uuenduslikkus, noor kultuur ja dünaamilisus – need pole alati esimesed mõisted, mis paljudele seoses Saksamaaga meelde tulevad. „Saksa kevad” tahab Teid aga vastupidises veenda. Selle aasta festivali moto on „Loomemajandus”,

KORRALDAJAD:

PARTNERID:

esitledes töötubasid jätkusuutlikust moest ja disainist kui innovatsiooni- ja majandusfaktoritest, samuti ootavad Teid elektroonilise muusika kontserdid ja kaasaegne fotokunst. Selle kevade uus võrse on Café D, mille seame sisse Solarise keskuse Apollo raamatupoe Kehrwiederi kohvikus. Üheks nädalaks saab sellest keskne „Saksa kevade” kohtumispaik, kus saab saksa originaalretseptide järgi tehtud koogitüki kõrvale erinevaid üritusi nautida – olgu selleks siis ettelugemine, kontsert, film või saksa keele tutvumiskursus. Café D-st leiate Te lisaks materjali ja kontaktisikud, kes annavad Teile teavet Saksamaa ja saksa teemade kohta. Vestelge teiste Saksamaa sõpradega meeldivad õhkkonnas ja jagage meiega enda kogemusi. Selles erilehes leiate Te infot „Saksa kevade” ürituste kohta, samuti artikleid Saksamaa kohta laiemas mõttes. Kui mõni teema Teile erilist huvi pakub ja Te selle kohta rohkem teada soovite, siis oleme iga teema kohta ära toonud ka vastavad kontaktaadressid.

Eesti ja Saksamaa vahelised suhted põhinevad pikal ühisel ajalool, mille jooksul arenesid lähedased kultuurilised, majanduslikud, poliitilised ja isiklikud suhted. Eesti taasiseseisvumisest alates on need sidemed veelgi tihenenud. Täna oleme me teineteise jaoks usaldusväärsed partnerid paljudes rahvusvahelistes organisatsioonides, meie mõlema riigi sõprust on eriliselt tugevdanud koostöö NATOs ja ELis. „Saksa kevadega” soovime me Teile esitleda kaasaegset Saksa ühiskonda, kultuuri ja majandust. Kutsume Teid osa võtma kontsertidest, näitustest ja konverentsidest ja paljust muust, et avastada enda jaoks Saksamaa uuenduslik, noor ja loominguline külg. Olen veendunud, et pakume ka sel aastal igale maitsele midagi huvitavat. Selle väljaande järgnevatel lehekülgedel leiate Te „isuäratajaid” erinevate ürituste kohta, samuti lisateavet Saksamaa ja Saksa organisatsioonide kohta. Kutsun Teid samuti tutvuma meie veebilehega www.saksakevad.ee, et enda jaoks see õige pakkumine leida. Nautige koos meiega „Saksa kevadet” Eestis! Soovin Teile sealjuures palju rõõmu ja kevade nautimist! Christian Matthias Schlaga Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Eestis

SPONSORID:

SÕBRAD:


WWW.SAKSAKEVAD.EE

HARIDUS

tippÜlikoolid, kultuur, erialane vÄljaÕpe SAKSAMAA OOTAb Miks õppida Saksamaal?

Õppimisvõimalused ja erialavalik on tõesti esmapilgul nii laiad, et võivad pea pööritama panna. Kogu Saksamaal on kokku peaaegu 400 erinevat kõrg- ja erialast haridust pakkuvat õppeasutust. Üle 13 000 erineva õppekava võimaldavad peaaegu iga võimalikku spetsialiseerumist. Õpingute alustajal on valida üle 5000 bakalaureuse õppekava vahel, magistriõppes on umbes 4000 võimalust. Lisaks saksakeelsetele on Saksamaal üle 700 rahvusvahelise bakalaureuse-, magistri- ja doktoriprogrammi, kus õppekeeleks on inglise või mõni muu võõrkeel – prantsuse ja hispaania keel näiteks. Meeles tasub pidada, et võrreldes maailmas hinnatud eraülikoolidega näiteks USAs või Ühendkuningriigis, on Saksamaa haridus palju kättesaadavam ja õppimine ülikoolides üldiselt tasuta, sealsete õppekavade Euroopa-kesksus aga meile tihtipeale lähedasem ja tulevikuks tarvilikum.

„Arvan, et välisriiki minnakse õppima ikka lootusega õppida endale huvitavat eriala väga heal tasemel ning koduriigist erinevas võtmes. Lisaks põnevale õppetööle muutis minu kogemuse Konstanzis eriliseks see, et elasin ühika asemel WGs (ühiskorteris, toim.) koos sakslastest korterikaaslastega. Samuti töötasin õpingute rahastamiseks ülikoolis ja ühes kenas kohvikus. Tänu sellele oli minu suhtluskeskkond valdavalt saksakeelne. Alles nüüd sellele tagasi mõeldes tunnen, et see andis mulle väga erilise kogemuse, olen tänulik nende sõpruste eest, mis siis tekkisid ning võimaluse eest mõista saksa keelt ja kultuuri.”

„Saksamaa on loonud ka välismaalastele suurepärased võimalused õpingute toetamiseks. Erinevad sihtasutused pakuvad stipendiume ja kui vähegi paberite täitmisega vaeva näha ning kandideerida, pole õpingute ajal tarvis majandusliku poole pärast üldse muretseda. Kõrgharidus on üldiselt tasuta, elamiskulud on sarnased Eestiga.” Inga Höglund, Saksa parlamendi stipendiaat 2010, praegu õpib Deutsche Welle akadeemia ajakirjandus magistrantuuris Bonnis.

Külvi Noor, läbis aastatel 2006–2008 Konstanzi ülikoolis võrdleva poliitika ja poliitikaanalüüsi magistrantuuri.

Kust leida raha?

• www.daad.de üldinfo kõigest, mis seotud õpingutega; • www.hochschulkompass.de otsingumootor õppesuundade, kõrgkoolide, aadresside ja muu leidmiseks; • www.studienwahl.de ülevaade erialadest; • www.inobis.de kandideerimisabi ja teave õpingusüsteemis orienteerumiseks; • www.global-assess.rwth-aachen.de valik nõuandeid tehnikaerialade huvilistele; • www.uni-assist.de dokumentide kontroll ja kandideerimine mitmesse ülikooli.

• www.daad.de toetusvõimalused kõigi erialade üliõpilastele ja teaduskraadi omandanuile koos otsingumootoriga sobiva stipendiumivõimaluse leidmiseks. • Välistudengitele pakuvad stipendiumeid ka Saksa parlamendierakondade sihtasutused, kui õppe- või uurimissuund kattub sihtasutuse enda prioriteetidega. Vt. www.bundestag.de märksõna alt „Politische Stiftungen”. • www.bundestag.de, märksõna „IPS” Saksa parlamendi rahvusvaheline stipendiumiprogramm riigi- ja demokraatiahuvilistele noortele (5 kuud praktikat Saksa parlamendis ja õppimine Berliini ülikoolides). • www.bosch-stiftung.de Robert Boschi fond toetab õppe- ja teadustööd ja pakub kursuseid ka ajakirjanikele (www.medien-mittler.de). • www.copernicus-stipendium.de tudengite initsiatiiv toetab igal semestril umbes 15 Kesk- ja Ida-Euroopa üliõpilast.

Saksa keele tähtsus pole Eesti jaoks mitte kahanemas, vaid kasvamas. Selle oskamine on võtmeks nii Euroopa ajaloo, meie endi kultuuri kui ka tänapäeva majandusmaailma mõistmisel.

„Saksa keel on osutunud mulle oluliseks kapitaliks nii sümboolses kui otseses tähenduses,” on öelnud üks Eesti kuulsamaid tõlkijaid Mati Sirkel, kes on eesti keelde pannud näiteks Franz Kafka ja Günther Grassi loomingut. Kui tipptõlked juhatavad meid saksa keele kultuuritippude juurde, siis kasu selle oskamisest tunnevad kõik – eriti ilmselt need, kellele saksa keel on olulisi uksi avanud. Koolis raskena tundunud keelest on hiljem üha enam ja enam kasu. Eestiski on ELiga liitumise järel saksa keele väärtust taas mõistma hakatud. Saksa keel on meie jaoks loomulik – sajandite eest tähendaski just see keel kultuuri ja haridust.„Saksa keele ja kul-

duaalne kutseÕppeSüSTEEM SAKSAMAAL Alternatiiviks kõrgharidusele saavad eestlased Saksamaal läbida ka kutseõppe (niinimetatud duaalne süsteem), mis ühendab praktilist õpet ja teoreetilist koolitamist. Selleks sõlmitakse leping ühe kindla ettevõttega, kes koolitab kutseõpilast praktilises tööelus ja maksab talle selle eest ka töötasu. Selle kõrvalt täiendab õpilane oma teadmisi teoreetilistes valdkondades kutsekoolis (raamatupidamine, tehnilised ained jne.). See mudel annab kindla eelise tööturul ja on üks Saksa majanduse tugevuse aluseid, millega õpetatakse välja arenguvõimelised ja laiemat pilti nägevad spetsialistid. Infot Saksa erialase väljaõppe kohta leiab veebilehelt www.arbeitsagentur.de – märksõna alt „Ausbildung” ja lisaks spetsiaalselt noortele suunatud veebilehelt www.ich-bin-gut.de.

SAKSA KEEL LASTEAIAS

Kuidas alustada?

SAKSA KEEL – TEEJUHT GOETHEST SIEMENSINI

3

tuuriga tekkis meil aegade jooksul tihe side. Miks seda mitte tänuga teadvustada ja sellest mõnu tunda?” Mihkel Mutt (Postimees, 16.03.2012). Saksa keele ja kultuuriga on seotud kõik Eestis elavad inimesed – kui mitte muul moel, siis seeläbi, kuidas mõjutab meid Euroopa Liidu kaudu Saksamaa arvamus või läbi koduste saksapärase arhitektuuriga ajalooliste tänavate. Saksamaal on traditsioonidega teadus-kultuur, kuid ka Euroopa suurim siseturg, kuhu ihaldavad pääsu paljud ettevõtjad. Eelise seal töötamiseks annab keeleoskus – saksa keelega avanevad tööturul uksed tõlketööst klienditeeninduseni või ka juhikohani mõnes Eestis tegutsevas Saksa ettevõttes.

Järjest enam räägitakse varajasest võõrkeeleõppest ja sellega kaasnevatest eelistest. Goethe Instituut Eestis paneb suurt rõhku varajasele võõrkeele õppele. 2007. aastal alustati projektiga „Saksa keel lasteaias”, mil kolme Harjumaa lasteaia lapsed õppisid kaheksa kuu jooksul läbi laulude, mängude ja liikumise saksa keelt. 2012. aasta alguseks on saksa keelt õpetavate lasteaedade arv mitmekordselt kasvanud ja lisandunud on kolm kooli, kus saksa keelt õpivad 1. ja 2. klassi õpilased. Goethe Instituudi kodulehelt (www.goethe.de/tallinn) leiab märksõna alt „Varajane võõrkeeleõpe” põnevaid artikleid varajase võõrkeele õppimise ja õpetamise kohta, koolitusinfot, kasulikke materjale nii õpetajale kui ka lapsevanemale ning muud põnevat tasuta allalaadimiseks.

Eestlaste võõrkeeleoskus on Euroopas keskmisest parem – Eurobarameetri küsitluse kohaselt oskab vähemalt 58 protsenti meie elanikkonnast kaht või enamat võõrkeelt. Seega tasub saksa keelt õppida ka siis, kui kaks võõrkeelt juba omandatud, kartmata või tundmata, et sellega jäädakse millestki ilma. Ühe keele süvaoskus aitab ka teiste keelte omandamist. Seejuures ei pea esimene võõrkeel olema tingimata inglise keel. Uuringud on näidanud, et kui laps õpib esimese võõrkeelena mõnda muud keelt peale inglise keele, siis suure tõenäosusega räägib ta keskkooli lõpetades kahte võõrkeelt kesktasemel. Alustades aga võõrkeele õppimist inglise keelest, ei jõuta sageli teise keelega nii kaugele.


4

SAKSA KEVAD 2012

KULTUUR

1.

2.

TULEVIKUMOOD ON ILUS, KVALITEETNE & LOODUSSÕbRALIK pop-up shop & seminar Iida galeriis (Suur-Karja 2) aset leidev disainimüük ehk pop-up shop kestab 4.-13. maini. 4. mail toimub samas galeriis seminar „Jätkusuutlik disain: ideest eduka tooteni”, kus esinevad nii saksa kui eesti disainerid. Seminari avab Magdalena Schaffrin, kes peab ettekande turundusest.

3.

4.

5.

Saksa moelooja Magdalena Schaffrin on pühendunud keskkonnasõbralikule säästlikule ja ajatule moele. Sel kevadel tuleb ta taas Eestisse säästliku disaini põhimõtteid ja saksa disainereid tutvustama.

mis viib säästlikku disaini maailma moepealinnadesse, on esindatud ka eestlaste looming – näiteks läbi vastutustundlikule ja keskkonnateadlikule pühendunud Reet Ausi tööde, kelle loomingut peab Schaffrin väga põnevaks.

„Esmapilgul on moe ja säästlikkuse vahel suur kontrast, kuid vaadates lähemalt moe rolli maailmas, ei olegi nad üksteisest sugugi väga kaugel,” räägib Berliinis moeteadust õppinud ja keskkonnasõbraliku ja säästliku moe eestkõneleja Schaffrin. „Mood on põnev nähtus, mis jõuab väga kiirelt paljude inimesteni, võtab kiirelt omaks trende, peegeldab muutusi ja suhtleb ühiskonnaga,” arvab ta.

Saksa kevade festivali ajal tuleb Schaffrin taas Eestisse. Nimelt korraldab Goethe Instituut koostöös Eesti Disainikeskuse ning ühendusega Loov Eesti Iida galeriis säästlike ideede ja nende kasutusviiside tutvustamiseks keskkonnasõbraliku ja säästliku disaini ürituse „Disain, loomulikult!” – mood ja mõnda Eestist ning Saksamaalt. Kuraatoriteks on Magdalena Schaffrin Saksamaalt ning Maarja Tali Eestist.

Keskkonnasõbralik ehk roheline mood ongi tema sõnul samuti ühiskonna väärtuste muutumise peegeldus. „Liikumine on ühiskonnas alanud, paljud tunnevad, et tarbimisele orienteeritud maailm ei pruugi olla lahendus ega anna elule suurt mõtet,” ütleb ta.

Selle raames toimuval disainimüügil esitletakse tuntud Saksa kaubamärke, nagu Alma&Lovis (mood), Alina Schürfeld (kotid, kingad), Anne Gorke (mood), EKN Footwear (jalatsid), Isabell de Hillerin (mood), Sey Jeans (mood), the rooters (mood, kotid, aksessuaarid).

Schaffrini jaoks on säästlikul mõtteviisil ja moel kolm tähtsamat aspekti: kvaliteet, heaolu puhtast südametunnistusest ja endale hea tegemine. Näiteks, kui toode on halva kvaliteediga, siis ei saa see olla säästlik, sest ei pea kaua vastu. Samamoodi annab nö „heade” toodete tarbimine sulle parema enesetunde ning ökoloogilised tooted on tavaliselt tervislikumad, sest materjalide valikul ja valmistamisel on välditud kahjulikke aineid.

Eesti disaineritest on esindatud Birgit Skolimowski (ehted), Maarja Naan (meeste aksessuaarid), Annike Laigo (padjad), Mare Kelpman (tekstiilid, rõivad), Erkki Engso (nahkesemed, kingad), Karl Annus (prillid).

Saksamaal on ökoloogilisel moel pikk ajalugu – paljud disainerid alustasid sellega juba 1970.–1980. aastatel ja aitasid palju kaasa sellele, et praeguseks on välja töötatud vajalikud standardid ning sertifikaadid. „Nende eelneva tööta ei saaks me näiteks külastada tekstiilimessi ja küsida ökosertifikaadiga materjale. See teeb uuele disainerite põlvkonnale kõik palju lihtsamaks,” ütleb Schaffrin. Schaffrini 2009. aastal asutatud rohelise mõtteviisiga disainereid tutvustavas GREENshowroomis,

MAGDALENA SCHAffRIN Sündinud Stuttgartis, üles kasvanud Konstanzis. Lõpetas 2005. aastal Berliini Kunsti-ülikooli (Universität der Künste Berlin). Kasutab ökoloogilisi ja kauakestvaid materjale, et luua ajatuid kvaliteetseid rõivaid. Allikas: www.magdalenaschaffrin.com

6.

1.– Isabell de Hellerin, 2.– Alina Schürfeld, 3.– Anne Gorke, 4.– Birgit Skolimowski, 5.– Karl Annus / foto:Laura Kallasvee, 6.– the rooters


WWW.saksakevad.ee

KUJUTIS / KUJUTLUS

Saksa kaasaegne fotokunst on äärmiselt põnev ja eripalgeline nähtus. Saksa Kevad toob selle parimad palad Tartusse ja annab võimaluse ise meistrilt õppida. Nimelt võib 12. aprillist Tartu Kunstimajas näha Saksa Kultuurikeskuse korraldatud näitust „Kujutis/kujutlus”. Välja on pandud 10 väga erineva saksa kaasaegse fotokunstniku tööd: Laurenz Berges, Albrecht Fuchs, Karin Geiger, Claus Goedicke, Uschi Huber, Matthias Koch, Wiebke Loeper, Nicola Meitzner, Peter Piller, Heidi Specker. Näitus on väga mahukas ja võtab enda alla kõik Kunstimaja näitusesaalid koos monumentaalgaleriiga. Näituse avajana on ise kohal üks kunstnikest, Claus Goedicke, kes korraldab fotograafiahuvilistele ka proseminari 10. aprillil. 1966. aastal Kölnis sündinud Goedicke on fotokunstiga tegelenud aastaid. Fotograafiat on ta õppinud Kölnis ja Düsseldorfis. Claus Goedicke: Eesmärk oli eemalduda klassikast Kas näituse vastuvõtt on eri kultuurides olnud erinev? Suur üllatus on hoopis see, et kuigi näitus on käinud läbi nii palju erinevaid riike ja kultuure, ei ole vastuvõtt neid erinevusi peegeldanud. Ja ma ei tea miks.

Teie (näituse)töid on nimetatud klassikalisest fotokunstist väga erinevaks, kas nõustute? Muidugi. Eesmärgiks oli eemalduda nö. klassikalisest fotograafiast, kuigi see on keeruline termin, mida pole lihtne kasutada. Proovisin avastada võimalusi kombineerida erinevate fotograafia vormide fotosid ja põimida nad narratiivsesse seosesse, mida pildid enne ei väljendanud. Mida soovitate näituse külastajaile? Fotosid vaadates peaksid inimesed püüdma mõista, kas nende silmaga nähtava tähenduse taga võib peituda veel üks kiht. Nad peaksid püüdma avastada peidetud saladusi, mis tulevad kaasa settega, mida fotograafia vool kannab tundmatusse deltasse. Mida soovitaksite Teie proseminari õpilastele? Nad võivad õppida, et pildi tajumiseks on võimalikud paljud erinevad ideed. Näituse korraldaja on Tartu Saksa Kultuuri Instituut / Goethe Instituut

Copyright: Snuff Crew

SNUff CREW TOOb RÕÕMU tantsupÕRANDALE TAGASI Intervjuus räägivad nad oma muusikast ja elust avameelselt, kuid peituvad nagu alati, kahe varjunime taha Eins ja Zwei ehk eesti keeles üks ja kaks. Ka esinedes varjavad nad oma nägusid ning väidetavalt pole nende tegelik identiteet teada kellelegi.

Snuff Crew esineb 20. aprillil Tallinnas Von Krahli teatris Mutant Discol. Üritust aitab korraldada Goethe Instituut.

5

Copyright: Claus Goedicke

KULTUUUR

Kas te räägiksite oma muusikast? Mis teeb selle eriliseks või vastupidi, tuttavaks? EINS: Chicago house 1980. aastatest on Snuff Crew’d palju mõjutanud, aga kuulete ka mõjusid üheksakümnendate teknost, house’ist või vanakooli elektrost. Kui me

Snuff Crewga alustasime, oli meil plaanis rõõm ja lust tantsupõrandatele tagasi tuua, ajada inimesed taas tantsides higistama. Sel ajal oli Euroopas endiselt väga populaarne minimal ja meil hakkas seda stiili kuuldes alati igav. Nii et pärast esimese kahe vanakooli tantsuloo produtseerimist hakkasime ka live’is esinema. Meie esinemised on alati rohkem jam sessionid. Kaks MacBooki, mõned kontrollerid ja metsik segu helidest, elementidest ning veel välja laskmata või lõpetamata lugudest ja fragmentidest. Meie jaoks on live’is mängimine alati lõbus, sest see on iga kord erinev ja me ei tea kunagi, mis suuna võtame. Meil on hea meel nüüd eestlastele mängida. Kõik, kes Eestis juba käinud, on meile lubanud: teile meeldib seal. Nii et me ei suuda ära oodata, millal oma muusika teieni saame tuua. Teil on oma plaadifirma, rääkige kogemustest selle loomisel. EINS: Snuff Traxi lõime 2010. aastal. Laseme selle all välja oma muusikat, aga ka sõprade loomingut nagu KiNK & Neville

Watson, Elec Pt.1, Humandrone, Raiders of the lost ARP ja Jackee. Snuff Traxi muusika on peamiselt Chicago house ja acid, aga on ka meloodilist vanakooli house’i. Meile meeldib mõte, et meil on justkui oma mänguväljak, saame meile meeldivat suurepärast muusikat nii vinüülil, kui digitaalselt välja lasta. Kui raske on Saksamaa muusikatööstuses läbi lüüa? EINS: See pole üldse keeruline. Samas on turul tuhandeid eri firmasid, nii et pakkuda tuleb midagi erilist selleks, et saada tähelepanu ja leida oma fännid. ZWEI: Minu arust pole meil muusikatööstusega midagi pistmist – ilmselt oleks raske, kui peaks produtseerima muusikat, mis peab hästi müüma. Muidugi on meil hea meel, kui meie väljaantud muusika hästi müüb, kuid meil on suurepärane võimalus teha muusikat, mis meile endale meeldib, mitte seda, mida muusikatööstus tahab.


6   SAKSA KEVAD 2012

MAJANDUS

MIS ON SAKSA MAJANDUSE AUHIND?

VASTUTUSTUNNE TULEVIKU EES TÕI SUWEMILE AUHINNA AS SUWEM on rajatud 1992. Alates 1997 spetsialiseerus Suwem ainult männipuidust lastemööbli tootmisele. Aastal 2004 kolis tööstus praegusesse asukohta. 2009 loobus Suwem viimasest suuremast allhanke ostjast ning turustab täna ainul oma kaubamärgi all võimalikult lähedale lõpptarbijale. 2010 otsus uue visuaalse identiteedi loomiseks. Uus visuaalne identiteet valmis 2011 sügisel ja see on aluseks „Suwemi” kui brändi tekitamisele. Suwem kasutab ligi 5700m2 tootmispinda (Suwem on tootja), ettevõttel on üle 60 töötaja. Suwem arendab intensiivselt netimüüki nii koduturul kui ka välisturgudel.

Saksa-Balti Kaubanduskoda andis mullu teistkordselt Eestis välja Saksa Majanduse Auhinna. Auhinna laureaadiks sai omanäoline ettevõte, mis keskendub puitmööbli valmistamisele. Vahva disain ja loodusesõbralikud tooted on ettevõttele märksõnaks. Mis veelgi parem, Suwem on välisturgudel oma kaubamärgiga juba esindatud ning omab Saksamaal esindussalongi. Suwemi turundusjuhi Mart Nilsoni sõnul oli auhind siiski oluline tunnustus. Miks Suwem auhinnale kandideeris? Majandusauhinnale otsustasime kandideerida meie partnerite soovitusel. Soovitasid inimesed, kes olid käinud meie ettevõttes ja olid kursis Saksa majandusauhinna teemaga. Saadud auhind on mõjunud ainult positiivselt – positiivne kajastus meedias ning uute võimaluste avastamine Balti-Saksa Kaubanduskoja abil täiendavat informatsiooni ja kontakte saada. Millised on Suwemi sidemed  Saksamaaga?  Meie seniseid sidemeid Saksa turul saadud auhind otseselt ei mõjutanud, kuid meie partnerite poolt võeti uudis väga positiivselt vastu. Küll aga võib otsene

postiivne mõju meie ärile tulla tulevikus, sest selle auhinna järgse suhtluse tagajärjel on tekkinud uusi huvitavaid arenguplaane ja koostöömõtteid. Mis on Suwemile Saksamaal edu toonud? Millist rolli mängib siin disain? Meie tooted on Saksamaal hästi vastu võetud ning tootedisain (laiemas mõttes tootearendus) mängib sealsel turul väga suurt rolli. On selge, et me ei suuda oma tootmisefektiivsuselt konkureerida riikidega, kus kulude tase võimaldab n-ö odavtootmist, seega peame otsima turunišše, kus määravaks ei ole ainult hind. Innovaatilised lahendused nii toodete funktsionaalsuses kui ka väljanägemises võivad olla selleks võtmeks, mis aitavad turuukse lahti teha ning edaspidi seal kanda kinnitada. Saksamaa Euroopa suurima turu ja majandusjõuna on paljudele firmadele üle maailma väga ihaldatud turuks. See muudab konkurentsisituatsiooni mõnevõrra pinevamaks kui mõnes teises Euroopa riigis. Mida soovitaksite teistele ettevõtjatele, kes sinna soovivad siseneda?  Kõigepealt soovitaks ettevõtetele, et tuleks väga hoolikalt selgeks teha, kas

on sihtturule sobivat toodet ja kas suudetakse seda toodet piisavalt efektiivselt toota („õige hind”), et sellega Saksa turule trügida tasuks. Kui need eeldused on täidetud, siis jääb üle soovitada ainult järjepidevust ja eesmärgile pühendumist. Väga tugevaks abiks on, kui leitakse Saksamaalt partner, kellega koos turustustegevust planeerida ja läbi viia. Mis Eesti firmasid välismaale minnes takistab? Minu arvamus on, et Eesti ettevõtted on piisavalt innovatiivsed, kuid tihti suhteliselt aeglase otsustus- ja tegutsemisvõimega. Siin on ilmselt põhjuseid palju – otsusteks piisava informatsiooni puudumine, vähene otsustusjulgus, vähene riskijulgus ning varude puudumine võimalike valeotsuste katmiseks, kogemuste vähesus jms põhjused. Mõnikord jääb puudu ka süsteemsusest – näiteks on huvitav toode, kuid hinnakirjade koostamise ja juhendite korrektse vormistamisega läheb lubamatult kaua aega. Õnneks ei saa seda väita kõigi kohta.

Auhinna väljaandja on Saksa-Balti Kaubanduskoda Eestis, Lätis, Leedus, mis kuulub Saksamaa väliskaubanduskodade võrgustikku. Saksa Majanduse Auhind hõlmab rahalist preemiat suuruses 5000 eurot, mida saab kasutada kas Saksa messil osalemise finantseerimistoetuseks, Saksamaal mõnel konverentsil osalemiseks või töötajate koolituse/ täiendõppe toetuseks. Auhinda saab välja võtta ka mõnd Saksa-Balti Kaubanduskoja teenust kasutades (personalivahendus, agendiotsing, uute koostööpartnerite vahendamine vms). Nii võitja kui teised finalistid saavad ühe aasta olla koja liikmed ilma liikmetasuta.

KES KANDIDEERISID? Auhinnale kandideeris 12 ettevõtet, kelle hulgast valis žürii kuus finalisti: Clyde Bergemann Eesti AS, Hekotek AS, MS Balti Trafo OÜ, Siemens Osakeyhtiö Eesti filiaal, Suwem AS, TBD-Biodiscovery OÜ. Suwemi võidu kaalukaks argumendiks olid ettevõtte tootmisprotsessi keskkonnasõbralikkus ning see, et ettevõte on Kagu-Eesti puiduettevõtete klastri ning puidu kompetentsikeskuse initsiaator ja eestvedaja. Samuti toetab Suwem lapsi, kohalikke lastekodusid ja Puuetega Inimeste Koda. Seega on käesoleva aasta auhinna märksõna ”Vastutus tuleviku ees”, Suwemi tegevuses mitmekülgselt kajastatud.


WWW.SAKSAKEVAD.EE   7

TEADUS

TEADLASTELE ON SAKSAMAA KOGEMUS HINDAMATU Oma muljeid Saksamaalt jagavad mitmeid kordi õppejõuna Saksamaal viibinud Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) teenekas elektroonika-professor Mart Min ja Frankfurdis doktorantuuris aju ja teadvust uuriv noorteadlane Jaan Aru.

Mart Min: Saksamaa andis enesekindlust Alustagem algusest – kuidas sattusite Saksamaale õpetama? Esimene kord, aastatel 1992-1993, viibisin Münchenis sealse tehnikaülikooli DAADi (Saksamaa akadeemiline välisvahetus, Deutscher AkademischerAustauschdienst) stipendiumiga, mis oli Eesti jaoks siis veel väga uudne asi. Selle lõppemisel kandideerisin külalisprofessori kohale Müncheni Bundeswehri ülikoolis (Universität der Bundeswehr München), mis samuti õnnestus. Ühtlasi sain tuttavaks Münchenis asuvate Saksa firmade Siemens ja Rohde&Schwartz teadusjuhtidega, samuti viimati nimetatud firma omaniku ja juhi Dr. Hermann Schwartzi ja tema perekonnaga. Minu muljed sellest on vägevad! Sain esmakordselt olla Euroopa tehnoloogia arendamise katla juures. Sain kõvasti juurde enesekindlust – olin ju professor Saksamaal. Sain tuttavaks Baieri inimeste, ajaloo ja kultuuriga. Sellega algas minu rahvusvaheline teadlase karjäär. See ei jäänud aga ainsaks käiguks Saksamaale? Teine kord viibisin Saksamaal aastatel 2007-2010. Olin endises Saksa Demokraatlikus Vabariigis, Tüüringis. Meie linnake Heilbad Heiligenstadt asus 25 km kaugusel teaduse hällist Göttingenist. Külastasin sealset ülikooli ja teaduskeskust Max Plancki instituuti korduvalt. Töötasin neli aastat rahvusvahelise

Alexander von Humboldti fond Alexander von Humboldt Stiftung toetab teadlasi üle kogu maailma sõltumata sellest, kas nad omandasid oma teaduskraadi alles äsja või on juba laialdast tunnustust kogunud. Fondi peaeesmärk seisneb teadlaste igakülgses toetamises kogu nende teadustöö ajal Saksamaal. See hõlmab stipendiaatide rahalist toetust, kuid lisaks pakub fond neile ka keelekursusi, konverentse ja seminare. Erilist rõhku pannakse sealjuures kontaktide loomisele stipendiaatide ja saksa teadlaste vahel. Eestist on alates 1956. aastast toetatud ühtekokku 31 teadlast. Tänu fondi abile eksisteerib tänaseks kogu maailmas aktiivne teadlaste võrgustik. Ainuke kriteerium toetuse saamiseks on silmapaistvad saavutused ühel teadusalal. Lisainformatsiooni fondi kohta leiate veebiaadressilt: www.humboldt-foundation.de või kontaktaadressilt info@avh.de

teadlasgrupi juhina bioprotsesside ja analüütilise mõõtetehnika instituudi (Institut für Bioprozess- und Analysenmesstechnik) juures, kus püüdsime ühendada bio- ja informatsioonitehnikat ning elektrilisi meetodeid, et luua pisikesi kiiplaboreid bioloogiliste analüüside tarvis. Mind finantseeriti Euroopa Liidu Marie Curie programmist koos lisaga kohalikust eelarvest. Töölõik oli uudne – tuli ennast tugevasti harida, et töögruppi adekvaatselt juhtida. Minu juures töötab nüüd kreeka rahvusest noormees Athanasios Giannitsis sealsest töögrupist. Oleme koos asutanud uurimislabori ka TTÜs, meil on juba esimesed rahvusvahelised koostöölepingud kiiplaborite ja raku-uuringute vallas.

Jaan Aru: Tippteadust tehakse Max Plancki instituutides

Mida soovitaksite teistele Saksamaale siirdujatele? Kasulik oli, tore oli. Märkus: sakslased on asjalikud, tuleb tegus olla ja kavandatu lõpuni viia ning seda vaatamata õllejoomisele ja lustimisele (eriti just Baierimaal). Seda oli näha nii diplomikui doktoritööde puhul – meil jääb see lõputükk sageli tegemata ehk üle koera saba saamata. Kardan, et selliste harjumuste süvenemine kajastub ka meie majanduslikus arengus. Õigemini arengu pidurdumises. Aitab jutust, tegusid on vaja! (nii lõpetan ma tavaliselt suulised ettekanded – ehk on seegi minu Saksasuhetest inspireeritud).

Mis on üldse Max Plancki instituudid? Tänapäeval tehakse Saksamaal tippteadust eelkõige ülikoolidest sõltumatutes Max Plancki instituutides, mis tegelevad baasuuringutega loodus-, bio-, humanitaarja sotsiaalteaduste valdkondades. Instituute ühendav Max Plancki ühing tõstatab uurimisvaldkondi, millel pole ülikoolides veel üldse või küllalt väärilist kohta. Instituutide direktorid määratakse ametisse pensionieani, varustatakse vajalike vahenditega ja neil on täielik vabadus kujundada uurimistööd. See võimaldab pühendada rohkem ressursse huvitavatele suurtele teadusküsimustele, kui ülikoolides või tavalistes uurimisasutustes võimalik on.

MART MIN 2007 - ... Tallinna Tehnikaülikool, Infotehnoloogia teaduskond, Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut, Rakenduselektroonika õppetool; juhtivteadur 2007 - 2010 Bioprotsesside ja analüütilise mõõtmistehnika institituut, Heilbad Heiligenstadt, Saksamaa; rahvusvahelise uurimisgrupi juht 1993 - 1993 Müncheni Bundeswehri ülikool; külalisprofessor 1992 - 2006 Tallinna Tehnikaülikool, Infotehnoloogia teaduskond, Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut, Rakenduselektroonika õppetool; professor 1992 - 1992 Müncheni tehnikaülikool; külalisteadlane

JAAN ARU 2004 - 2008 psühholoogiaõpingud Berliini Humboldti Ülikoolis 2009 - … doktorantuur Max Plancki Aju-Uuringute Instituudis Raamatu „Tähelepanu ja teadvus” autor koos Talis Bachmanniga.

Millises instituudis teed oma uurimistööd ja miks? Minu uurimistöö toimub Max Plancki aju-uuringute instituudis Frankfurdis, mille juhiks on rahvusvaheliste auhindadega pärjatud Wolf Singer. Tema poolt juhitud uurimustöö on aidanud kujuneda arusaamal, et aju on keerukas dünaamiline süsteem, kus aktiivsusmustrid on aluseks tajule, tähelepanule ja teadvusele. Kuna mind on alati huvitanud, miks me oleme just sellised, nagu me oleme, ja miks üldse aju tööga kaasneb tunne „olla keegi”, siis liitusingi Singeri instituudiga. Kohalikus Max Plancki instituudis on olemas kõik võimalused teha

tipptasemel teadust, et astuda sammukesi lähemale ajuteaduse suurte probleemide lahendamisele. Eriti tuleks toonitada, et siin töötavad koos psühholoogid, bioloogid, arstitudengid, füüsikud ja informaatikud ning teadmiste kombineerimise abil jõuab huvitavate küsimuste vastustele lähemale. Milline tööõhkkond valitseb Max Plancki instituudis? Töö Max Plancki instituudis on meeldiv ja üldiselt nõustutakse, et siin on vähem survet, võistlust ja tööväliseid kohustusi kui USA tippülikoolides. Enamasti saavad kraaditudengid seetõttu küsimustesse ja uurimistöösse rohkem süveneda, mis viib vahel juba noorena hämmastavate teadustulemusteni. Minu jaoks tuleb iga päev siin meelde, kui nupukad ja töökad on maailma tippteadlased ja kuidas keerukate probleemidega tegelemine vajab kannatlikkust pusida ühe küsimuse juures aastaid, motivatsiooni ka õhtutundidel probleemide üle mõelda ja kolleege, kes aitavad välja esialgu võitmatuna näivatest mõttetupikutest.

Lisainfo Max Plancki instituutide kohta: www.mpg.de


10. aprill Töötuba

17. aprill Ettevõtlusseminar

Proseminar fotokunstist. Claus Goedicke.

„Kuidas siseneda Saksa turule?” Reg.: mitglieder.ee@ahk-balt.org

Reg.: +372 5385 3696

2. mai Arutelufoorum

5.aprill–31. mai Fotonäitus

Euroopa kultuuripealinna aasta tagasivaates – linnakrooniku Sarah Jana Portneri fotod E-R 11:00–17:00 / Tartu Saksa Kultuuri Instituut (Kastani 1) / Tartu 12. aprill-12. mai Heliprojekt

10. aprill-31. mai Raamatunäitus

„Mitmekülgne saksa disain”

Eesti Rahvusraamatukogu Saksa saal / Tallinn

17:00 / Kunstimaja (Vanemuise 26) / Tartu

13. aprill Klaverikontsert

16. aprill-31. mai Raamatunäitus

17. aprill-31. mai Näitus

Pärnu Keskraamatukogu Saksa saal / Pärnu

Eesti Rahvusraamatukogu 7. korrus (Saksa saali ees) / Tallinn

„Kui hästi sa tunned Saksamaad?”

15. aprill Muusikavõistlus

7. mai Kohtumine

14:00-16:30 / Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum / Tartu

Piletiga

Saksa Välissuhete instituudi (ifa) fotonäituse avamine „Kujutus – kujutlus”.

Reg.: mitglieder.ee@ahk-balt.org

„13aaasta eest sai alguse Bologna – kuhu suunduvad kõrgkoolid täna?”

14:00 / Iida galerii 2. korrus (Suur-Karja 2) / Tallinn

12. aprill-6. mai Fotonäitus

14:00-17:30 / Tartu Saksa Kultuuri Instituut (Kastani 1) / Tartu

4. mai Aruteluüritus

„Jätkusuutlik disain: ideest eduka tooteni”

19:00-21:00 / Webmedia Group AS (Lõõtsa 6c) / Tallinn

„Kuidas siseneda Saksa turule?”

18:00-20:30 / EELK Usu-teaduste Instituut (Pühavaimu 6) / Tallinn

4. mai Seminar

„Ühiskond 2.0 Digitaalne ühiskond. Perspektiivid ja piirid”

26. aprill Ettevõtlusseminar

„Õhtumaise kultuuri kristlike väärtuste tähtsus „globaalse küla” ajastul”

09:30-13:30 / Õpetajate Maja (Raekoja plats 14) / Tallinn

10:00-13:00 / Tartu Kõrgem Kunstikool (Tähe 38) / Tartu

WWW.SAKSAKEVAD.EE

17. aprill Arutelufoorum

Kirjandusfestival „Prima Vista”: Saksa autor ja muusik Wolf Biermann

„Innovatsioonifaktor disain”

4. mai-13. mai Moe- ja disaininäitus

7. mai-12. mai Näitus

19:00 / Tartu Uus Teater

„Muinasjutumaailmad”

„Disain, loomulikult!” Mood ja mõnda Eestist ning Saksamaalt 4. mai / Seminar ”Jätkusuutlik disain: ideest eduka tooteni” / IIDA galerii 2. korrus

15:00 / Eesti Rahvusraamatukogu / Tallinn

Kesklinn / Tartu

18:00 / Tartu Saksa Kultuuri Instituut (Kastani 1) / Tartu

14:00 / Pärnu Uue Kunsti Muuseum (Esplanaadi 10)/Pärnu

23:00-04:00 / von Krahli Baar (Rataskaevu 10/12) / Tallinn

29. aprill Kontsert

30. aprill Kontsert

3. mai Kontsert

4. mai Kontsert

16. mai Kontsert

19:30 / Mustpeade Maja (Pikk 26) / Tallinn

5. aprill Filmiõhtu

11. aprill Filmiõhtu

18:00 / Vabaduse väljak / Tallinn

„Lichter” (Hans-Christian Schmid) 18:00 / Tartu Saksa Kultuuri Instituut (Kastani 1) / Tartu

25. aprill Filmiõhtu

„Die Fremde” (Feo Aladag)

19:00 / Pärnu Keskraamatukogu Saksa saal / Pärnu

16. aprill Luulevõistlus

„Kaunilt kõlab saksa keel”

13:00 / Pärnu Keskraamatukogu Saksa saal / Pärnu 3.mai Infoüritus

„Avasta enda jaoks Saksamaa” – stuudium Saksamaal

15:00-16:00 / Domus Dorpatensis (Raekoja plats 1/Ülikooli 7) / Tartu 7. mai Loeng

Muinasjututund Piret Pääriga

14:00 / Eesti Rahvusraamatukogu väike konverentsisaal / Tallinn

17. aprill Etlejate võistlus

„Vendade Grimmide muinasjutumaa”

20:00 / Tartu Saksa Kultuuri Instituut (Kastani 1) / Tartu

„Lichter” (Hans-Christian Schmid)

19:00 / Pärnu Keskraamatukogu Saksa saal / Pärnu 26. aprill Videopärastlõuna

„Jenseits der Stille” (Caroline Link)

16:00 / Eesti Rahvusraamatu-kogu Saksa saal / Tallinn

24. aprill Võistlus

FINAAL „Saksa keel helgetele peadele”

15:00 / Eesti Rahvusraamatukogu väike konverentsisaal / Tallinn

12:00 / Ahhaa Keskus / Tallinn

3. mai Infoüritus

4. mai Võistlus

„Teadustöö Saksamaal” – doktorantidele ja teadlastele

16:00-17:00 / Domus Dorpatensis (Raekoja plats 1/Ülikooli 7)/Tartu 8. mai Viktoriin ja orienteerumismäng

„Kuulsate sakslaste jälgedes Pärnus”

13:30 / Algus Sütevaka Humanitaargümnaasiumi juures / Pärnu

Piletiga

Café D avakontsert: Francesco Wilking jazz-ist popmuusikani 19:00 / Kehrwiederi kohvik & Apollo raamatupood / Solarise Keskus / Tallinn

13. aprill-20. aprill Filminädal

„Musik.Film.Woche”

Mutant Disco & Snuff Crew (ger) Piletiga

19:00 / Pärnu raekoja kammersaal (Uus 4) / Pärnu

19. aprill Videopärastlõuna

19. aprill Filmiõhtu

16:00 / Eesti Rahvusraamatukogu Saksa saal / Tallinn

18:00 / Tartu Saksa Kultuuri Instituut (Kastani 1) / Tartu

Kino Artis / Tallinn

„Buddenbrooks” (Heinrich Breloer)

3. mai Videopärastlõuna

3. mai Filmiõhtu

„Die innere Sicherheit” (Christian Petzold)

„Kebab Connection” (Anno Saul)

26. aprill Võistlus

3. mai Infoüritus

16:00 / Eesti Rahvusraamatukogu Saksa saal / Tallinn

Saksamaa teemaline viktoriin

14:00 / Pärnu Keskraamatukogu Saksa saal / Pärnu 4. mai Nukunäidend

Filmile järgneb Francesco Wilkingi kontsert / kell 20:00

18:00 / Tartu Saksa Kultuuri Instituut (Kastani 1) / Tartu

Saksa keelediplomi omandamine Eesti koolides

11:00-16:00 / Raatuse Gümnaasium (Raatuse 88a) / Tartu 5. mai Teadusekskursioon

„Zauberwort”

13:00 / Tartu Saksa Kultuuri Instituut (Kastani 1) / Tartu

„Johann Mädleriga Kuule!”

10. mai Viktoriin ja orienteerumismäng

12. mai Avatud uste päev

15. mai Lõppaktus

„Kuulsate sakslaste jälgedes Tartus” 11:00 / Kesklinn ja Toomemägi / Tartu

Euroopa päev

11:00-17:00 / Saksa saatkond (Toom-Kuninga 11) / Tallinn

Finaal „Lautstark”

Saksa kevade lõppkonsert: Saksa duo Julian Arp (tsello) & Caspar Frantz (klaver)

FINAAL „JUGEND DEBATTIERT INTERNATIONAL”

12:00 / Kumu auditoorium / Tallinn

Loo Keskkool / Loo

28. aprill Muusikavõistlus

„Modernismi klassikud”

Francesco Wilking jazz-ist popmuusikani

„Saksa keel Euroopa Liidus”

20. aprill Klubiöö

Poolfinaal „Lautstark”

Euroopa Orkestrite Festivali lõpukontsert

Piletiga

15. aprill Kontsert

„Hingega klaverid”

Saksa orkestrite kontsert Euroopa Orkestrite Festivali raames

13:00-18:00 / Iida galerii 2. korrus (Suur-Karja 2) / Tallinn

Iida Galerii (Suur-Karja 2) / Tallinn

crosstalk: Tartu–Berliini helisild

10:30 /Tartu Saksa Kultuuri Instituut (Kastani 1) / Tartu

10. mai Sümpoosion

12:00-16:00 / Tartu Tähetorn (Lossi 40) / Tartu

Saksa kevade lõpetamine

17:00 / Pärnu Keskraamatukogu Saksa saal / Pärnu

„Die Fremde” (Feo Aladag)

10. mai Videopärastlõuna

„Kirschblüten – Hanami” (Doris Dörrie)

16:00 / Eesti Rahvusraamatukogu Saksa saal / Tallinn


Saksa Kevad 2012 ajaleht