Issuu on Google+

Eesti Arhitektuurikeskus

KIVILINNAFOORUMITE KOKKUVÕTE 3.01.2012 Koostaja: Toomas Paaver


Linnafoorumite üldidee kirjeldus Arhitektuurikeskuse eestvedamisel on toimunud Linnafoorumite üritustesari. Aastatel 2009-2010 toimus 8 linnafoorumit erinevates Eesti linnades ja 2011.aastal 2 kivilinnafoorumit. Iga Linnafoorum tegeleb konkreetse (arengujärgus) koha/probleemiga linnas, eesmärgiga luua diskussiooni sellega seotud erinevate huvigruppide vahel. Linnafoorumi tulemusena sünnib mitmekihiline ettekande vormis esitatav kontseptsioon, mille üle saab avalikult arutleda ning sellele tuginedes vastava teema või maa-ala arengu suunamisel edasi liikuda. Kontseptsiooni mitmekihilisus tähendab muuhulgas seda, et kontseptsiooniga on võimalik haakuda nii arendajatelinvestoritel kui ka arhitektidel-planeerijatel. Kivilinnafoorumite tulemusel lisati samasse mudelisse kodanikuühendused. Kivilinnafoorumite projekti eesmärgid Projekt “Kivilinnafoorumid” kutsuti ellu eesmärgiga aidata kaasa elukeskkonna igakülgsele tasakaalustatud ruumilisele arengule nõukogudeaegsetes tüüpelamute rajoonides. Projekti nimetus kajastab projekti tegevuste peamist teemat (kivilinnad) ja selle põhilist tööriista (linnafoorumeid). Projekti tulemusel soovitakse kaugemas perspektiivis saavutada kivilinnade elukeskkonna inimsõbralikkuse parandamist, eelkõige olemasolevate hoonete vahelise ruumi süsteemse planeerimise ja arendamise, samuti kodanikuaktiivsuse kasvu kaudu. Kivilinnafoorumite üheks eesmärgiks on elavdada kodanikuühenduste, omavalitsuse ja arhitektide vahelist koostööd ning süvendada arusaamist sedasorti koostöö olulisusest. Kivilinnafoorumite läbiviimist toetab Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital 11 993 euroga. Väiksemas osas osalevad rahastamiseks Tartu ja Narva linnavalitsused. Olulisemad toimunud sündmused  Ettevalmistavad koosolekud Narvas 27.05.2011 ja 24.08.2011  Ettevalmistavad koosolekud Tartus 25.05.2011 ja 6.09.2011  Narva kivilinnafoorum 26-27.septembril 2011  Tartu kivilinnafoorum 18-19.oktoobril 2011  Foorumite lõpuseminar Ahtmes 14.detsembril 2011 Foorumite korraldamist koordineerinud töögrupp: Toomas Paaver (arhitekt, projekti eestvedamine ja sisulise osa koordineerimine, OÜ Linnalahendused) Kaire Pärnpuu (projektijuht tehnilistes küsimustes, Eesti Arhitektuurikeskus) Tiit Sild (Tartu Linnavalitus, linnaarhitekt) Peeter Tambu (Narva Linnavalitsus, linnaarhitekt) Kadri Vaher (kodanikuühiskonna ekspert, MTÜ Linnalabor) Narva foorumi üldandmed Foorumi toimumiskoht: Narva raekoda vanalinnas Foorumi teema: Kuidas kodanikualgatus rikastaks Narva vanalinna hruštšovkade piirkonda? Moderaator: Ülar Mark Tartu foorumi üldandmed Foorumi toimumiskoht: Ülejõe kohvik/peosaal Annelinnas Foorumi teema: Kuidas Annelinna elukeskkonna kvaliteeti hoida ja tõsta? Moderaator: Oliver Alver


Meediakajastus ja foorumite sisu Kivilinnafoorumid leidsid kajastamist nii kohalikes kui üleriigilistes televisiooni- ja raadiokanalites, samuti trüki- ja veebimeedias. Meediakajastuste kokkuvõte on saadaval arhitektuurikeskuse lehel kummagi foorumi juures eraldi. Samal veebilehel on kättesaadavad foorumite töötoas valminud ettekanded ja videosalvestused avalikust arutelust. http://www.arhitektuurikeskus.ee/kivilinnafoorumid/ Mõlemad toimunud kivilinnafoorumid on põhjalikumalt kokku võetud töötoas osalenud arhitektide artiklites. Narva kivilinnafoorumist: Arhitektid appi!, Katrin Koov, Sirp 11.11.2011 http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=13345:arhitektid-appi&catid=20:arhitektuur&Itemid=25&issue=3368

Tartu kivilinnafoorumist: Kõik paneelmajasõbrad, ühinege!, Veronika Valk, Sirp 11.11.2011 http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=13346:koik-paneelmajasobrad-uehinege&catid=20:arhitektuur&Itemid=25&issue=3368

Kodanikuühenduste kaasamine foorumitel Kodanikuühenduste kaasamine oli korraldajatele keerukas probleem, kuna kodanikuühendusi käsitletavates piirkondades peaaegu ei eksisteeri. Kivilinnafoorumite üheks eesmärgiks oligi kodanikuaktiivsuse edendamine üsna tühjalt kohalt. Seega alustati tööd ettevalmistavate koosolekute korraldamisest põhimõttel, et kohaletulijate baasil selgub aktiivsemate kodanike ring, kellega koostöös on võimalik foorumid läbi viia. Eelkoosolekute toimumisest informeeriti meedia kaudu, samuti korraldasid linnavalitsused ise võimalusel aktiivsemate inimeste kokkukutsumist. Ettearvatult näitasid eelkoosolekutel aktiivsust kõige rohkem korteriühistute juhid. Muude kodanike aktiivsus on Tartus selgelt suurem kui Narvas. Narva väiksema aktiivsuse kompenseerimiseks korraldati seal lisaks kortermajade elanike küsitlus, mis andis foorumi töötubadele täiendava sisendi. Samuti korraldati TÜ Narva kolledži tudengite spetsiaalne kutsumine foorumile, eesmärgiga tugevdada noorema põlvkonna osalemist lisaks ühistujuhtidele, kes olid eranditult vanema põlvkonna esindajad. Tartu foorumil osalejate ring kujunes loomulikul viisil piisavalt mitmekesiseks. Kivilinnafoorumil osalenud eksperdid tutvusid enne foorumit Arhitektuurikeskuse ja linnavalitsuse poolt koondatud taustainfoga teemakohastest varasematest töödest piirkonnas. Kivilinnafoorumite positiivseks mõjuks kodanike kaasamisel ja foorumi tulemuseks tuleb lugeda ka asjaolu, et arhitektid on hakanud julgemini mõtlema ja rääkima kivilinnade tuleviku teemal, mida seni on pigem peetud ebapopulaarseks ja mittevajalikuks. Arhitektide mõtted jõuavad foorumite tulemusel usutavasti senisest rohkem kodanikeni, mis omakorda julgustab neid mõtlema, tegutsema ja sellel eesmärgil ka ühinema.


Kivilinnafoorumite formaat kui kaasava planeerimise mudel Kivilinnafoorumid on linnafoorumite mudeli edasiarendus. (Kivi)linnafoorumite mudelit ei saa otseselt vastavusse seada planeeringumenetlusega ega sellele vastava otsustusprotsessiga. Linnafoorumite eesmärgid on laiemad ja nende väljundid on avaramad sellest, mida on võimalik haarata planeeringuga. Samal ajal kattub (kivi)linnafoorumite eesmärk suures osas ruumilise planeerimise eesmärkidega. Paljuski on (kivi)linnafoorumite eesmärgiks väljumine rutiinsest ja reguleeritud planeeringumenetluse süsteemist, et leida ruumilise arengu küsimustele koostöös lahendusi väljaspool ametkondi loomingulisemas õhkkonnas. Kivilinnafoorumi kaudu ei tehta otsuseid – tegu on ideede ja lahenduste otsimise koostööprotsessiga, mille tulemusel võivad sündida mõtted, mis omakorda saavad olla aluseks edaspidistele otsustele. Foorumitel käsitletakse erinevaid ruumilise arengu teemasid, millest vaid mõnda osa on otstarbekas rakendada läbi planeeringute. Kivilinnafoorumitel käsitleti erinevaid ruumilise arengu teemasid, nagu näiteks  hoonetevahelise ruumi areng  olemasolevate hoonete ümberehitamise võimalused  avaliku, poolavaliku ja mitteavaliku ruumi eristamine  ajutise või püsiva linnaruumikunsti loomine  kodanikuaktiivsuse edendamine ruumis Nendest ükski ei ole kehtivate seaduste ega ka tavade järgi planeeringumenetluse objektiks, mistõttu on otstarbekas planeeringumenetlusi rakendada vaid uute suuremate objektide asukohavalikul või olulisemate ehitusobjektide põhjalikumal kavandamasel. Muud ruumilised arengud on otstarbekas ellu viia ilma üleliigselt koormavate menetlusprotsessideta. Kui tavapäraselt koostatakse planeeringuid eelkõige uute hoonete planeerimise eesmärgil, siis kivilinnades üldjuhul selleks vajadus puudub, sest hoonestus on põhimahus olemas. Tulevikus võib kahaneva elanikkonna tingimustes osutuda vajalikuks hoopis tühjenevate paneelelamute osaline likvideerimine, mille jaoks samuti ei pruugi planeeringumenetlus olla kõige otstarbekam koostöö ja kaasamise vahend. Foorumitel käsitleti rohkelt ka ajateljel kulgevaid protsesse, mida samuti ei ole võimalik ühildada ühe otsuse kaudu kehtestatava planeeringuga. Nende protsesside juures on oluline pigem avaliku sektori poolne jooksev koordineerimine või niiöelda taktikaline planeerimine, mida ei saa võtta kokku lõpliku ruumilise planeerimisotsusega. Kodanikuühendusi kaasava planeerimise mudelina tuleb seega vaadata kõiki seni toimunud linnafoorumeid kui eeskuju. Iga selle alusel toimuv üritus täiendab pidevalt sama mudelit. Kivilinnafoorumite kaasamis- ja kommunikatsioonisüsteem on sarnane varasemate linnafoorumitega ning leidis selles projektis kodanike aktiivsema kaasamise kaudu uue dimensiooni. Vastavalt lõpuseminari järeldustele saab kivilinnafoorumite ja muude linnafoorumite mudel tulevikus veelgi edasi areneda. Kivilinnafoorum ise on kui mudel, mida kaasamiseks kasutada. Erandina saab seda ka erinevate planeeringute puhul rakendada - toimuvad töötoad kohalike elanike ja planeerijate abil, kus segunevad ideed, mille järel esitletakse materjale laiemale avalikkusele. Läbi selle on elanike osalustunne palju suurem ning kindlasti oleks ka rohkem huvi reaalselt midagi teostada ning piirkonna arengu hüvanguks ära teha. Foorumil on tihedamalt seotud väiksem ring inimesi (mis on tulemuslikkuse eesmärgil mõistlik), kuid ettekannetel saavad kõik osaleda. Linnafoorumi formaat on tähelepanu äratav ning hea infolevitamise viis ehk linnafoorumist on meedias huvitavam rääkida kui lihtsalt planeeringu avalikustamisest.


Foorumite lõpuseminari järeldused Kivilinnafoorumite lõpuseminar toimus 14.12.2011 Ahtmes, kus osalesid eksperdid ja foorumitel aktiivsemalt kaasa löönud kodanikuühenduste esindajad. Osalejad tutvusid Kohtla-Järve linnastu osadega, millest igaüks on käsitletav eri tüüpi kivilinnana. Seminari toimumiskoht Ahtme valiti sümboolsel eesmärgil, sest see on mõneti kõige kivilinnalikum kivilinn (oma suuruse, asukoha, vanuse ja struktuuri poolest) Eestis, mis ühtlasi asub Tartust, Narvast ja Tallinnast tulevate teede kohtumispunktis. Lõpuseminar toimus tavalises Ahtme korteris ning sellel arutati peamiselt foorumitel saadud kogemusi ning kivilinnafoorumi formaadi edasise kasutamise võimaluste üle. Seminari käigus välja pakutud olulisemad mõtted foorumi formaadi arenguks: 1. Kaastata foorumite tegevusse võimalike arendusprojektide rahastajaid, kelle toetusel on elanikel lootust elukeskkonda parandavad ideed ka ellu viia. Kivilinnafoorumite töötubades lõid kaasa SA Kredex esindajad, kelle osalemine aitas kodanikel, aga ka arhitektidel, mõista paremini võimalusi, kuidas juba visioonide loomisel ette kujutada võimalusi nende tegelikuks teostumiseks. Seda kogemust on mõistlik rakendada edaspidi veelgi laiemalt, püüdes leida eeldatavaid rahastajaid (erinevad sihtkapitalid, euroraha kasutamise võimalused, kohalikud rahastajad jne) ka majadevahelise ruumi arenduseks, linnaruumi aktiviseerivate ürituste läbiviimiseks, linnaruumikunsti loomiseks vms. 2. Kaasata kivilinnafoorumitele erinevate teemaga seotud teadusvaldkondade esindajaid, nagu Tartu foorumil osalesid TÜ inimgeograafid. See aitab foorumi töötubades paremini mõista eeldatavaid tulevikusuundumisi ning elukeskkonna muutuste põhjuseid. 3. Ühendada foorumite töötoad mõne tegeliku aktiivsusega linnaruumis, nagu näiteks mõne väiksema arenduse elluviimine ühistööna, tänavafestivali korraldamine või mitu samaaegselt toimuvat sündmust. See aitab foorumile laiemat tähelepanu tõmmata ning samas muudab foorumil sündivad mõtted elulähedasemaks ja käegakatsutavamaks. 4. Kasutada ruumi toimuvate sündmuste korraldamisel mudelit “suletud hoovid – avatud katused”, pöörates näitena kivilinnale omase ruumistruktuuri ajutiselt teistpidiseks ning ärgitades selle kaudu inimesi rohkem mõtlema kivilinnade elukeskonna parandamise võimaluste üle. 5. Parema info levimise ja vahendamise eesmärgil laiendada arutelu meedias ja “kodustada” näiteks vähemalt üks ajakirjanik, kes oleks pidevalt kursis toimuvaga, osaleks foorumite töötoas ja leiaks ise selle, mida põhjalikumalt kajastada. 6. Kodanike aktiviseerimiseks oleks hea kasutada ka mõnda intrigeerivat ja üleüldist pahameelt tekitavat otsust, mis sunniks inimesi ühiselt mõtlema ja tegutsema ning otsima tegelikke lahendusi (selle vahendi kasutamisel on siiski ka omad riskid, kuna võivad tekkida arusaamatused ja eelarvamused). 7. Püüda süvendada kohalike inimeste aktiivsust töötubades, andes neile rohkem esinemis- ja esitlemisvõimalusi. Huvitav oleks katsetada ka grupiga kus on ainult kohalikud elanikud – millised ideed sealt välja kooruks? Panustada ka sündmustele (millegi loomisele) linnaruumis, midagi interaktiivset, käega tehtavat, mitte ainult seminari-arutelu vormi. Näiteks ekskursioon kohalike eestvedamisel, jalutuskäik arhitekti ja kohalikuga, laste joonistusvõistlus, probleemide kaardistamine või tajukaartide joonistamine kohalike poolt jms. 8. Teavitamisel kasutada erinevaid vahendeid, sõltuvalt erinevatest huvigruppidest (lendlehed, teated koridorides, linnaruumis, spetsiifilistes kohtades (nagu näiteks Emajõe ääres, et meelitada kohale kalamehed). Läheneda eraldi ka lastele ja noortele, mõeldes mis oleksid need foorumi tegevused, mis oleksid nende jaoks huvitavad. 9. Ei tasu peljata ka seda, et samas linnas korduvalt sarnast üritust teha, sest kindlasti on teemasid, mida arutada.


10. Arvestada, et iga kivilinn on erinev. Tüüpelamute rajoonid on vägad erinevad oma suuruse, asukoha, rahvastiku, ajaloolise tausta ja tulevikuperspektiivide poolest. Seega iga kivilinna vajab eraldi kontseptsioonide loomist ja ka erinavaid elanike kaasamise viise. Kivilinnafoorumi mudelit saab tõenäoliselt edukalt korrata ka muudes kivilinnades, nii et selle väljund on iga kord uus. 11. Kaaluda mõne sarnase foorumi korraldamist rahvusvahelises koostöös (näiteks Umea Rootsis ja Riia Lätis on 2014 mõlemad kultuuripealinnad, milles võiks leiduda teatavad võimalused).

Lisaks mõeldi lõpuseminaril erinevaid võimalusi, kuidas kivilinnafoorumitel sündivad mõtted saaksid paremini tegelikus elus rakenduda. 12. Rakendada vabatahtliku töö eeldatavat potentsiaali. Arvestades kivilinnade elanike üsnagi suurt hulka, võib arvata et nende hulgas leidub rohkelt inimesi, kes on valmis oma elukeskkonna heaks midagi tegema ja sellise tegevuse hea korralduse juures on eeldatava kogutöö hulk arvestatav. 13. Võtta arvesse, et kivilinnad ei ole otseselt võrreldavad vanemate asumitega, kus tegutsevad aktiivsed kogukonnaseltsid. Tõenäoliselt vajavad kivilinnad mõnevõrra teistsugust kogukonnamudelit. Näiteks Tartu foorumil pakutud “majasõprade” institutsioon võib olla üks arvestatavaid võimalusi korteriühistute kõrval, aidates ühtlasi ka korteriühistuid elavdada. 14. Kaaluda linnavalitsustesse koordinaatori töölevõtmist, kelle ülesanne foorumitel sündivate mõtetega jooksvalt edasi töötada ja ettevõtmisi koordineerida. 15. Riik peab kivilinnade tuleviku probleemi teadvustama, arvestades et sedasorti elukeskkonnas elab enamus rahvast ja kivilinnad moodustavad suurema osa elamufondist. Elukeskonda puudutavate otsuste tegemine ja nende elluviimine vajab teadlikku poliitikat ja riigipoolset rahastamist. Kivilinnafoorumid saavad jääda üksnes mõtete suunajaks.

Kokkuvõtte koostas: Toomas Paaver, arhitekt Kivilinnafoorumite korraldustoimkond


/Kivilinnafoorumite-kokkuvõte1