Page 1

EESTI ARHITEKTUURIKESKUS 23.04.2012

KIVILINNAFOORUMID Mudel kaasavaks ruumiliseks planeerimiseks tüüpelamute rajoonides Sissejuhatus Käesolev mudel on koostatud 2011. aastal läbi viidud kivilinnafoorumite projekti põhjal. Eesti Arhitektuurikeskus on aastatel 2009-2010 viinud läbi 8 linnafoorumit erinevates Eesti linnades (rahastas Norra EMP). Linnafoorumite projekti järglasena kutsuti 2011. aastal ellu kivilinnafoorumid Narvas ja Tartus. Kivilinnafoorumeid rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Siseministeeriumi kokku11 993 euroga. Käesoleva kivilinnafoorumite mudeli kirjelduse eesmärgiks on aidata ja inspireerida huvitatud kodanikke, kodanikuühendusi või kohalikke omavalitsusi korraldama samalaadseid foorumeid ka teistes linnades. Mudelit järgides on foorumit lihtne ellu viia, oluline on koostööpartnerite tahe. Kivilinnafoorumi mudelit saab rakendada kivilinna (vastava linnaosa) üldplaneeringu koostamise protsessi läbiviimisel selle olulise osana. Valdav osa Eesti elanikest elab nõukogude ajal ehitatud tüüpelamutes, mistõttu nende elamupiirkondade ruumilise arengu kvaliteedi suunamine on väga vajalik ning sellel on oluline mõju elukeskkonna kui terviku kvaliteedile. Tüüpelamute piirkondade ruumilise tuleviku tervikliku kavandamisega on seni väga vähe tegeletud. Samuti on nendele piirkondadele omane kodanikuaktiivsuse vähesus. Kivilinnafoorumi korraldamine on üks võimalustest, millega kodanikke aktiivsusele kutsuda ning oma elukeskkonna tuleviku üle mõtlema ja tegutsema suunata. Kivilinnafoorumi mudel pole ainuke võimalus selle eesmärgi saavutamiseks, kuid see on korduvalt läbiproovitud ja edasi arendatud meetodeid, mida võiks ka tulevikus rakendada.

1


KIVILINNAFOORUMITE MUDELI ÜLDKIRJELDUS LINNAFOORUMITE ÜLDIDEE KIRJELDUS Linnafoorum tegeleb konkreetse (arengujärgus) koha või probleemiga linnas, eesmärgiga luua diskussiooni sellega seotud erinevate huvigruppide vahel. Linnafoorumi tulemusena sünnib mitmekihiline ettekande vormis esitatav kontseptsioon, mille üle saab avalikult arutleda ning sellele tuginedes vastava teema või maaala arengu suunamisel edasi liikuda. Kontseptsiooni mitmekihilisus tähendab muuhulgas seda, et kontseptsiooniga on võimalik haakuda nii arendajatel-investoritel kui ka arhitektidel-planeerijatel. Kivilinnafoorumite tulemusel lisati samasse mudelisse kodanikuühendused. KIVILINNAFOORUMITE PROJEKTI EESMÄRGID Projekt “Kivilinnafoorumid” kutsuti ellu eesmärgiga aidata kaasa elukeskkonna igakülgsele tasakaalustatud ruumilisele arengule nõukogude-aegsetes tüüpelamute rajoonides. Projekti nimetus kajastab projekti tegevuste peamist teemat (kivilinnad) ja selle põhilist tööriista (linnafoorumeid). Projekti tulemusel soovitakse kaugemas perspektiivis saavutada kivilinnade elukeskkonna inimsõbralikkuse parandamist, eelkõige olemasolevate hoonete ja nende vahelise ruumi süsteemse planeerimise ja arendamise, samuti kodanikuaktiivsuse kasvu kaudu. Kivilinnafoorumite üheks eesmärgiks on elavdada kodanikuühenduste, omavalitsuse ja arhitektide vahelist koostööd ning süvendada arusaamist sedasorti koostöö olulisusest. KIVILINNAFOORUM JA PLANEERIMINE Kivilinnafoorumite eesmärk kattub ruumilise planeerimise eesmärgiga. See ei tähenda, et ruumilise planeerimine peab alati toimuma läbi planeeringumenetluse. Ruumilist arengut kujundav otsustusprotsess on tegelikult pikem, hõlmates ka ajaperioodi enne ja pärast planeeringumenetlust.Kivilinnafoorumid on linnafoorumite mudeli edasiarendus, mida ei saa otsesesse vastavusse seada planeeringumenetlusega ega sellele vastava otsustusprotsessiga. Linnafoorumiteeesmärgid on olnud laiemad ja nende väljundid on avaramad sellest, mida on võimalik haarata ühe planeeringuga.Samas on linnafoorumite tulemused leidnud olulist kasutamist ruumilises planeerimises. Paljuski on (kivi)linnafoorumite eesmärgiksväljumine rutiinsest ja reguleeritud planeeringumenetluse süsteemist, et leida ruumilisearengu küsimustele koostöös lahendusi väljaspool ametkondi loomingulisemas õhkkonnas, luues niiviisi olulisi aluseid planeerimisele.Foorum on ideede ja lahenduste otsimise koostööprotsess, mille tulemusel sünnivad sellised mõtted, mis omakorda saavadaluseks planeeringutele ja muudele edaspidistele otsustele. Foorumitel käsitletakse erinevaid ruumilise arengu teemasid, millest vaid mõnda osa on otstarbekasrakendada läbi planeeringute. Kivilinnafoorumitel käsitleti erinevaid ruumilise arengu teemasid, nagu näiteks: • hoonetevahelise ruumi areng • olemasolevate hoonete ümberehitamise võimalused • avaliku, poolavaliku ja mitteavaliku ruumi eristamine • ajutise või püsiva linnaruumikunsti loomine • kodanikuaktiivsuse edendamine ruumis Eelnevatest teemadest ükski ei ole kehtivate seaduste järgi kohustuslikuks planeeringumenetluse objektiks.Planeeringumenetlusi on kivilinnades otstarbekas rakendada eelkõige üldplaneerimises, arengueesmärkide ja põhimõtete seadmisel, samuti detailplaneerimises suuremate objektide asukohavalikul

2


või olulisemate ehitusobjektide põhjalikumal kavandamisel. Muud väiksemad ruumilised arengud on otstarbekas ellu viia ilma üleliigselt koormavate menetlusprotsessideta, kuid aktiivses koostöös.Kui tavapäraselt koostatakse planeeringuid eelkõige uute hoonete planeerimise eesmärgil, siis kivilinnades üldjuhul selleks vajadus puudub, sest hoonestus on põhimahus olemas. Tulevikus võib erandlikes olukordades, tuntavalt kahaneva elanikkonna tingimustes (senistel kivilinnafoorumitel käsitletud linnaosad ei kuulu selliste hulka), osutuda vajalikuks hoopis tühjenevate paneelelamute osaline likvideerimine, mille jaoks samuti ei pruugi planeeringumenetlus olla kõige otstarbekam koostöö ja kaasamise vahend. Kivilinnafoorumite üheks mõjuks kodanike kaasamisele ja planeerimisele tuleb lugeda ka asjaolu, et arhitektkond hakkab selle tulemusel julgemini mõtlema ja rääkima kivilinnade tuleviku teemal, mida seni on pigem peetud ebapopulaarseks ja mittevajalikuks. Arhitektide mõtted jõuavad foorumite tulemusel laiemalt ja senisest rohkem kodanikeni, mis omakorda julgustab neid mõtlema, tegutsema ja sellel eesmärgil ka ühinema. Samuti jõuavad arhitektide kaudu mõtted kergemini üldisematesse planeeringutesse ja projektidesse. Foorumitel käsitletakse rohkelt ka ajateljel kulgevaid protsesse, mida samuti ei ole võimalik ühildada ühe otsuse kaudu kehtestatava staatilise planeeringuga. Nende protsesside juures on oluline pigem avaliku sektori poolne jooksev koordineerimine, mida ei saa võtta kokku ühe lõpliku ruumilise planeerimisotsusega. Linnafoorumi formaat on tähelepanu äratav ning hea infolevitamise viis. Linnafoorumi üle on meedias märksa „huvitavam” arutleda, kui tavalise planeeringu avalikustamise teemal.Planeerimise kaasamise hea tava näeb üldiselt ette võimalikult laiapõhjalise koostöö võimalikult varases staadiumis. Kivilinnafoorumi mudel täidab seda eesmärki maksimaalses ulatuses. PLANEERIMISE OTSUSTUSPROTSESSI KIRJELDUS Kivilinnafoorumi mudeli kaudu ei langetata otseseid planeeringualaseid lõppotsuseid, küll aga avaldab foorumi protsess ja tulemus olulist mõju tulevastele otsustele ning ka planeeringute lahendustele.Kivilinnafoorum kui mudel on kohalikule omavalitsusele võimalus lahendada planeerimisalaseid küsimusi tavapärasest bürokraatlikust õhkkonnast väljaspool, vabamas õhkkonnas.Kivilinnafoorum on avalikkuse kaasamise seisukohast märgatavalt tõhusam kui tavaline planeeringumenetlus, sest kaasamisprotsessi kaasatakse avalikkus juba enne, kui võimalikke planeeringuid koostama hakatakse.Sellega vähendab Kivilinnafoorumi hilisemates planeerimisalastes ja muudes ruumilist keskkonda suunavates otsustes avalikkuse rahulolematust, tõstab kodanikuühiskonna teadlikkust, aidates otsustusprotsesse suunata vastavalt avalikkuse tõenäolistele soovidele ja vähendades sellega riske, mis seonduvad ümberotsustamistega planeeringumenetluse liiga hilises staadiumis. Kivilinnafoorumit on siiski otstarbekas rakendada tüüpelamute piirkondade võimalike üldplaneeringute protsessis, eriti nende algstaadiumis üldiste lahenduste loomise eesmärgil. FOORUMI HUVIRÜHMADE KAARDISTUS Kivilinnaderuumilise arengu küsimuses võib olulisteks huvirühmadeks nimetada: kohalikke elanikke (eraldi omanikud ja üürnikud) ning teenuseid pakkuvaid ettevõtjaid. Elanike hulgas võib eristada erinevaid sihtgruppe:pensionärid, lapsed, tudengid, noored pered jne.Kodanikke ühendavad paljudes piirkondades kodanikuühendused, kuid kivilinnades ei ole selliseid ühendusi valdavalt moodustunud.Mudeli eesmärk on kaasata võimalikult palju erinevaid sihtgruppe. KORRUPTSIOONIRISKI VÄHENDAMISE SAMMUD Kuna Kivilinnafoorumite kaudu ei tehta lõppotsuseid, siis korruptsioonirisk on väga madal. Lisaks maandab korruptsiooniriski põhimõte, et foorumitel osalevad põhiliselt sõltumatud ja ärihuvideta eksperdid ning kogu foorumi tegevus on avalik, kõik huvilised võivad protsessis osaleda ning foorumi tulemuste presentatsioon on

3


salvestatud ja internetis avaldatud.

FOORUMI LÄBIVIIMISE PROTSESS 1

RAHASTAMISVÕIMALUSTE LEIDMINE KIVILINNAFOORUMI LÄBIVIIMISEKS

Projekti läbiviimiseks kulude katteks rahastamise leidmine on kahtlemata oluline. Ent on oluline, et rahastamise reeglistik peab moodustuma läbipaistvuse, huvide konflikti vältimise, lepetest kinnipidamise ning aruandluskohustuse põhimõttel. Kolmas sektor projekti korraldajana tagab eelpoolnimetatud eesmärgid. Projekti rahastajateks võivad olla vastavate meetmete olemasolul: riigi erinevad partnerinstitutsioonid (KÜSK näitel) ja EL struktuurfondid; kohalikud omavalitsused, kohalikud ettevõtjad.Oleks hea kui tulevikus foorumit finantseerivad asutused osaleksid foorumil, mille tulemusena tekiks koheselt rahastajate ja kodanike vahel kontakt võimalike tegevuste rahastuse osas.Lisaks projekti läbiviimise kuludele on otstarbekas leida rahalised ressursid ka projekti võimalike tulemuste realiseerimiseks (kuna foorumil käsitletakse valdavalt teemasid, mida on võimalik reaalselt ellu viia. Projekti rahastamise leidmiseks vajalik määrata foorumi sisuline eestvedaja ja projektijuht. Sisulise eestvedaja ülesanne on foorumi ülesande püstitus ja koordineerimine võimalike partneritega. Foorumi projektijuhi ülesandeks on koostöös eestvedajaga foorumi tehniliste eelarve koostamine ja tehniliste küsimuste lahendamine. 2

OBJEKTI VALIK

Esimene otsus kivilinnafoorumi korraldamisel on foorumi objekti asjakohane valik.Foorumi objektiks sobib selline linnaosa, millel eksisteerib teatav ruumiline terviklikkus. Objekti valik tuleb teha koostöös kohaliku omavalitsusega. Kui linnaosa elanikkond on sisuliselt kadumas (nt Viivikonna), siis ei ole käesolev mudel ilmselt rakendatav. Samuti ei ole see mudel vajalik sellistes linnaosades, kus kodanikuühiskond on juba elujõuline. Enamik Eesti kivilinnasid jääb nende äärmuste vahepeale ja seal on kivilinnafoorumi läbiviimine asjakohane ja isegi väga vajalik. 3

JUHTRÜHMA MOODUSTAMINE

Foorumi läbiviimiseks on vajalik moodustada juhtrühm, kes vastutab foorumi tulemuste eest. Sellesse peaks kuuluma minimaalselt: kohaliku omavalitsuse esindaja (soovitavalt linnaarhitekt), sisuline eestvedaja (soovitavalt arhitekt), projektijuht tehniliste küsimuste lahendamiseks ja kohaliku kogukonna esindaja. Kuna kivilinnade kogukondadel ei leidu enamasti selgeid esindajaid, siis on otstarbekas kaasata mõni üldisem kodanikuühiskonna asjatundja. Tartu ja Narva Kivilinnafoorumi näitel juhtrühm: Tiit Sild (Tartu Linnavalitus, linnaarhitekt) Peeter Tambu (Narva Linnavalitsus, linnaarhitekt) Kadri Vaher (kodanikuühiskonna ekspert, MTÜ Linnalabor) Ülar Mark (arhitekt, juhataja, Eesti Arhitektuurikeskus)

4


Toomas Paaver (arhitekt, projekti eestvedamine ja sisulise osa koordineerimine, OÜ Linnalahendused) Kaire Pärnpuu (projektijuht tehnilistes küsimustes, Eesti Arhitektuurikeskus) 4 KIVILINNAFOORUMI TEGEVUS- JA AJAKAVA KOOSTAMINE Projekti juhtrühm koostab projekti tegevuskava ja ajagraafiku foorumi sündmuste läbiviimiseks. Projekti sündmused on: foorumi ettevalmistuskoosolekud, foorumi töötoad, foorumi tulemuste avalik esitlus. Tartu ja Narva Kivilinnafoorumi sündmuste ajakava näidis: • Ettevalmistavad koosolekud Narvas 27.05.2011 ja 24.08.2011 • Ettevalmistavad koosolekud Tartus 25.05.2011 ja 6.09.2011 • Narva kivilinnafoorum 26-27.septembril 2011 • Tartu kivilinnafoorum 18-19.oktoobril 2011 • Foorumite lõpuseminar Ahtmes 14.detsembril 2011

5 ETTEVALMISTUSKOOSOLEKUTE OLULISUS Kivilinnafoorumi korraldamisel on üheks keerukamaks küsimuseks, kuidas jõuda aktiivsete kodanikeni olukorras, kus kodanikuühiskond sisuliselt puudub. Projekti alustamisel on oluline planeerida mõned ettevalmistuskoosolekud (soovitavalt kaks), kus selgitada välja olulisem alusinfo, kaardistada aktiivsemad kodanikud, linnaosa üldised probleemid ja kodanike vajadused. Ajagraafik on mõistlik koostada nii, et koosolekute vahele jääks mõni kuu rahulikku järelemõtlemise aega kokkuvõtete tegemiseks, analüüsiks ning foorumi sisu arendamiseks. Ettevalmistuskoosolekute üks olulisi eesmärke on aktiivsemate kodanike ringi selgitamine. Oluline on hoolitseda selle eest, et kodanikud ise leiaksid vajaliku info ja tuleksid koosolekutele. Selles etapis tuleb teha foorum atraktiivseks ja huvitavaks, et nad tahaksid sellest osa võtta.Selleks tuleb juba enne esimesi koosolekuid kivilinnafoorumist ja selle eesmärkidest meedias rääkida. Oluline on kohaliku omavalitsuse initsiatiiv ja aktiivsus. Näiteks linnaarhitekti esinemine raadios või huvitav artikkel kohalikus ajalehes on üsnagi kutsuvad vahendid. Ettevalmistuskoosolekutel tuleb kodanikelt saada võimalikult palju infot, mille baasil püstitada foorumi ülesanne ja kirjeldada lahendatavate teemade ring. Täiendavalt on mõistlik korraldada mõni kodanike küsitlus, et kutsuda neid kaasa mõtlema ja saada sisendeid foorumile.

6 FOORUMILE KUTSUTUTE RING, HUVIGRUPID Lisaks projekti juhtrühmale koosneb foorumil osalejate ring üldjoontes järgmistest gruppidest: • kodanikud Kodanikel on foorumile üldiselt vaba pääs, kuid kivilinnades on sageli raske leida aktiivsest osalemisest huvitatud kodanikke. Seepärast on parem ettevalmistuskoosolekutel leida mõni isik, kes on võimeline ise kohalikke kaasa kutsuma. • kohaliku omavalitsuse esindajad Kohalikust omavalitsusest võiksid osaleda erinevad ametnikud, kelle töös on olemas kokkupuutumus ruumilise arenguga.

5


• eksperdid / arhitektid Eksperdid (kellest suurema osa peaks moodustama arhitektid), on erialaasjatundjad, kelle tööd foorumil tasustatakse ning kes vastutavad foorumi tulemuste terviklikkuse ja asjakohase esitluse eest. Arhitektid peaks moodustama arvestatava osa ekspertidest, sest üldiselt annab eelkõige arhitekti taust ja haridus piisava võime kiirelt lahendada, visioneerida ja visualiseerida erinevaid ruumilise arengu võimalusi. Kutsutud arhitektid peavad olema kiire ja lahtise mõtlemisega. Valikul tuleks leida mõni, kes on käsitletavas piirkonnas juba mõne töö teinud ning on juba selle iseärasustega kursis. Samal ajal võiks leiduda neid, kellele linnaosa on täiesti tundmatu ning kes vaatavad seda värske „rikkumata” pilguga. Kindlasti peaks leidma mõne arhitekti, kes on teemaga (tüüpelamute renoveerimine või nendevahelise ruumi ümberkujundamine) üldisemalt tegelenud või võitnud preemiaid sellesisulistelt arhitektuurivõistlustelt. Arhitektide ring peaks olema mitmekesine, nende hulgas peaks leiduma ka maastikuarhitekte. Lisaks arhitektidele on mõistlik kutsuda ka muid ruumiliselt mõtlevaid eksperte. Oluline on mõne muinsuskaitse taustaga isiku osalemine ekspertide ringis, et paremini lahti mõtestada väärtusi olemasolevas keskkonnas. Kasulik on inimgeograafide osalemine, et näha rahvastiku muutusi ja selle tulevikuprognoose. • Muud partnerid Muude partnerite kutsumisel tuleb mõelda eelkõige nendele, kellest võib olla abi foorumi tulemuste rakendamisel ja elluviimise rahastamisel. Korterelamute renoveerimisel on oluliseks partneriks ja mõlemal foorumil osales SA KredEx. • Foorumi moderaator Foorumi moderaator peab suutma osalejate ringis tööd koordineerida ja avalikke esitlusi juhtida. Foorumile kutsutud osalevad foorumil aktiivselt. 7 FOORUMI TOIMUMISPAIK Foorumi läbiviimise koht tuleb varakult välja selgitada.Soovitavalt viia seal läbi ka ettevalmistavad koosolekud. Toimumispaik võiks olla sümboolse tähendusega, asuda käsitletava linnaosa keskel, see peaks olema avalikkusele kergelt leitav ja piisavalt ruumikas. Foorumi tulemuste avalikustamisel orienteeruv osalejate arv 80-200. Tartu ja Narva kivilinnafoorumi näitel: Narva foorumi toimumiskoht: Narva raekoda vanalinnas Tartu foorumi toimumiskoht: Ülejõe kohvik/peosaal Annelinnas

8 ETTEVALMISTUSKOOSOLEKUD Esimesel ettevalmistuskoosolekul tutvustatakse projekti eesmärke, küsitakse esmast tagasisidet ning spontaanselt ilmnevate murekohtade väljendamist. Teisel koosolekul täpsustatakse ülesande püstitust, arvestades et avalikkus on vahepeal juba saanud foorumisse sisse elada ja teemasid omavahel arutada saanud. Koosolekute vahelisel ajal on otstarbekas teha küsitlus olulisemate küsimuste kohta, teisel koosolekul saab sellest kokkuvõtte teha.

6


9 FOORUMI ÜLESANNE Kivilinnafoorumi ekspertidele saadab eestvedaja paar nädalat enne foorumit laiali kogutud alusmaterjali ja foorumi ülesande ehk lahendatavate teemade kirjelduse. Ülesanne formuleeritakse eestvedaja, moderaatori ja linnaarhitekti koostöös, lähtudes avalikkuselt saadud sisenditest ja varasematest töödest foorumi objekti kohta. Foorumi ülesandes ei saa käsitleda kõiki kodanike poolt räägitud probleemkohti (näiteks korteriühistute omavahelisi tülisid kivilinnafoorum ei lahenda), kuigi kodanikud võivad seda soovida. Foorumi ülesanne ei pea olema range, on pigem suunanäitaja, millest võib kõrvale kalduda. Foorumil peab olema selge ja kutsuv pealkiri, mida eksponeeritakse plakatitel, kutsetel jm. Infomaterjalidel. Tartu ja Narva Kivilinnafoorumi näitel foorumi ülesande pealkiri: Narva: Kuidas kodanikualgatus rikastaks Narva vanalinna hruštšovkade piirkonda? Tartu: Kuidas Annelinna elukeskkonna kvaliteeti hoida ja tõsta?

10 KAASAMISE KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEM Kodanikuühenduste kaasamine on kivilinnades korraldajatele keerukas probleem, kuna nendes kodanikuühendusi peaaegu ei eksisteeri. Kivilinnafoorumite mudeli üheks eesmärgiks võib olla kodanikuaktiivsuse edendamine üsna tühjalt kohalt. Sellises olukorras tuleb alustada tööd ettevalmistavate koosolekute korraldamisest põhimõttel, et kohaletulijate baasil selgub aktiivsemate kodanike ring, kellega koostöös on võimalik foorumid läbi viia. Eelkoosolekute toimumisest tuleb informeeridanii meedia kaudu, piirkonnas levitatavate plakatite kaudu, kui ka isiklike kontaktide baasil. Oluline on, et linnavalitsused korraldaksid ise aktiivsemate inimeste kokkukutsumist ja on huvitatud koostööst. Kommunikatsioonisüsteem luuakse igas kivilinnas vastavalt sihtgruppidele, sotsiaalsetele võrgustikele ning meediakanalitele (ajaleht, flaier, plakat). Oluline meediakanal on projekti info avaldamine kokkulepitud kodulehel ja info levitamine sotsiaalvõrgustikus (nt Facebook). Kivilinnafoorumite läbiviimiseks on vajalik kaasata kommunikatsiooni eest vastutaja või määrata kommunikatsiooni eest vastutav isik juhtgrupi siseselt. Isik peab olema pädev suhtlemises avalikkusega Kommunikatsioonijuht vastutab kivilinnafoorumi sõnumi arusaadava edastamise eest avalikkusele, teeb vastavasisulised ettepanekud projekti juhtrühmale kinnitamiseks, misjärel edastab sõnumi avalikkusele . Kommunikatsioonisüsteem koosneb: • avalikkuse teavitamine ja kaasamine kivilinnafoorumi ettevalmistuskoosolekutele - info läbi olemasolevate sotsiaalsete võrgustike (kogukonnas toimivad sihtgruppide infolistid); • avalikkuse teavitamine ja kaasamine kivilinnafoorumi töötubadesse ja tulemuste esitlusele (info läbi trükimeedia: flaierid, plakatid, reklaam trükimeedias).

Tartu ja Narva Kivilinnafoorumi näited: Kivilinnafoorumid leidsid kajastamist nii kohalikes kui üleriigilistes televisiooni- ja raadiokanalites, samuti trüki- ja veebimeedias. Meediakajastuste kokkuvõte on saadaval arhitektuurikeskuse lehel kummagi foorumi juures eraldi.Samal veebilehel on kättesaadavad foorumite töötoas valminud ettekanded ja videosalvestused avalikust arutelust. http://www.arhitektuurikeskus.ee/kivilinnafoorumid/ Narva kivilinnafoorumist: Arhitektid appi!, Katrin Koov, Sirp 11.11.2011

7


http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=13345:arhitektidappi&catid=20:arhitektuur&Itemid=25&issue=3368 Tartu kivilinnafoorumist: Kõik paneelmajasõbrad, ühinege!, Veronika Valk, Sirp 11.11.2011 http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=13346:koik-paneelmajasobraduehinege&catid=20:arhitektuur&Itemid=25&issue=3368

11 FOORUMI TULEMUSLIKKUSE HINDAMISE MÕÕDIKUD Projekti peamiseks tulemuslikkuse mõõdikuks on foorumi avalikel aruteludel osalenud inimeste hulk, meedia huvi toimuva vastu ja võimalike osapoolte hilisem huvi samalaadsete ürituste kordumise ja korraldamise vastu. Projekti tulemuslikkust saab hinnata selle alusel, kuivõrd foorumil leitud ruumilisi lahendusi rakendatakse tegelikus planeerimises ja projekteerises ning kuivõrd rahul on elanikkond selle järgi välja ehitatud elukeskkonna muutustega. Tartu ja Narva kivilinnafoorumi näited: Tartu Kivilinnafoorumil oli osalejaid orienteeruvalt 120. Narva Kivilinnafoorumil oli osalejaid orienteeruvalt 100.

11 FOORUMI TEHNILINE ETTEVALMISTUS Foorumi tehnilise ettevalmistuse korraldab tehniline projektijuht. Tehniline ettevalmistus hõlmab: • foorumi plakatite, flaierite korraldus; • foorumi ettevalmituskoosolekuteks, töötubadeks ja tulemuste esitluseks ruumide broneerimine; • foorumiga seonduva toitlustuse korraldamine; • foorumil vajamineva tehnika tellimine (dataprojektor, sülearvuti, ekraan, mikrofonid); • foorumil vajamineva inventari tellimine (toolid, lauad, kirjutusvahendid); • foorumi salvestuse tellimine ; • foorumi info ülesriputamine foorumi kodulehele; • foorumiga seonduva transpordi korraldamine; • foorumiga seonduv koordineerimine erinevate osapooltega ; • foorumiga seonduv aruandlus rahastajatele; 12 FOORUMI TOIMUMINE Foorumi osad: • lähteülesande tutvustus avalikkusele; • töögruppidesse jagamine; • ühistöö kodanike ja ekspertide vahel ; • tulemuste avalikustamine; Vt foorumi ajakava näide LISA 1. Foorumil sündinud mõtetele kiiresti esitluskõlbuliku vormi andmiseks tuleb töötuppa kutsuda üks inimene, kelle peamiseks ülesandeks on ettekannete vormistamine. See tagab arusaadava ja eduka esitluse.

8


13 KOKKUVÕTETE TEGEMINE Foorumi tulemuste koostamiseks on otstarbekas korraldada foorumi juhtgrupi ja kaasatute osalusel lõpuseminar tulemuste hindamiseks ja analüüsiks. Toimub ühine arutelu ja tulemustest kokkuvõtte koostamine ning edastamine foorumi sihtgruppidele.Tulemuste kokkuvõte avaldatakse foorumiga seotud kodulehel, millest on eelnevalt sihtgruppe teavitatud. 14 JÄRELTEGEVUS Oluline on esitleda foorumi tulemusi ka järgmiste võimalike projektide raames, mis on seotud kivilinnade tulevikuga või kaasava planeerimisega.Eesti Arhitektuurikeskuse projekti Kivilinnafoorumit kui mudelit on foorumite järgselt korduvalt tutvustatud, kutsudes üles ka samalaadseid foorumeid korraldama. Kivilinnafoorumeid tutvustavad ettekanded: • • •

Konverents korteriühistutele ja omavalitsustele: Linnakeskkonna identiteedist – ootused ja võimalused linnaruumi terviklahendusteks 09.12.2011, Ülar Mark Tartu Linnalaboris ettekanne Läti urbanistidele 31.03.2012, Toomas Paaver Lõuna-Eesti korteriühistute foorum 18.02.2012, Toomas Paaver

Koostanud: Toomas Paaver Kaire Pärnpuu

9


LISA 1

NÄIDE PÄEVAKAVAST (Tartu) 18. oktoober 2011 7.30 Start: buss Tallinn – Tartu FOORUMI TÖÖTUBA Ülejõe kohvik (Kaunase pst 13B, Tartu) EKSPERDID & KOHALIKUD ELANIKUD 11.00 K o h v, t e e , m i n e r a a l v e s i 11.00 – 11.15 Sissejuhatus - Oliver Alver, Toomas Paaver, Tiit Sild 11.15 – 11.30 Sotsiaalsed muutused paneelelamute piirkondades - Kadri Leetmaa, Anneli Kährik 11.30 – 11.45 Annelinn- kogukondade kogukond - Ilona Merzin 11.45 – 12.00 Tüüpelamute tervikliku renoveerimise võimalustest - Mikk Maivel, SA KredEx 12.00 - 12.10 Lähteülesande tutvustus ja töögruppidesse jagamine 12.10 - 14.00 Töögruppide töö 14.00 - 15.30 L õ u n a Jalgrattatiir Annelinnas piirkonnaga tutvumiseks EKSPERTIDE TÖÖ 15.30-16.30 Ekspertide töö 17.00-17.30 Kohvipaus 17.30-19.00 Ekspertide töö Majutus hotelli 19. oktoober 2011 FOORUMI TÖÖTUBA EKSPERDID & KOHALIKUD ELANIKUD Eelmise päeva tulemuste esitlemine. Arutelu ja töö jätkamine 10.00-11.00 11.00-11.15 Kohvipaus 11.15-13.00 Ekspertide töö 13.00-14.00 Lõuna 14.00-15.30 Ekspertide töö: tulemuse viimistlus ja ettekande kokkupanek 15.30-15.45 Kohvipaus 15.45-17.30 Ekspertide töö: ettekande kokkupanek FOORUMI AVALIK ÜRITUS 18.00 Avasõnad Arhitektuurikeskuse Linnafoorumi/UrbanForums raamatu tutvustus, Kaja Pae Moderaatori sissejuhatus, Oliver Alver Töötoas valminud tööde tutvustus 20.00 Kokkuvõte, kohv, diskussioon 22.30

Buss Tartu-Tallinn (väljasõit Kaunase pst 13B)

10


Lisa 2

NARVA FOORUMI ANDMED Kuidas kodanikualgatus rikastaks Narva vanalinna hruštšovkade piirkonda? Üldkirjeldus Ettevalmistavad koosolekud Narva elanikega on suunanud foorumi fookuse eelkõige vanalinna piirkonda. Keskseks teemaks tõusid kodanike ootused võimaluste otsimiseks kesklinna ehitatud hruštšovkade ja nende vahelise ruumi uuendamise võimalustest. Narva elanike hulgas on tuntavalt levinud arusaam, et muutusi linnakeskkonnas saab kavandada ja ellu viia ainult linnavalitsus. Elanike võimalused ise tegutsemiseks ei ole eriti teadvustatud. Kivilinnafoorumil moodustakse töögrupid arhitektidest ja aktiivsetest elanikest. Nendevahelise koostöö käigus püütakse luua ja väljendada erinevaid terviklikke visioone, mis on suunatud eelkõige suhteliselt lihtsate ja mitte liiga kulukate ruumiliste muudatuste kaudu hoonete renoveerimiseks ja vanalinna ruumi elavdamiseks. Narva foorum püüab vastata näiteks järgmistele küsimustele: • Mida saavad kodanikud ise teha ruumilise keskkonna järkjärguliseks parandamiseks? • Missugune oleks elanikele parim ruum elamute vahelisel alal? • Kuidas saab tüüpelamute energiatõhususe parandamisel vältida liigstandardseid lahendusi, asendades need elukeskkonda elavdavate ja parandavate lahendustega, kulutusi oluliselt tõstmata. • Milliste ruumiliste arengutega meelitada vanalinna uusi elanikke ja ettevõtjaid? Foorumi taust Suur osa Narva vanalinna alast on hoonestatud 1960-datel aastatel tüüpsete hruštšovkadega. Need on ehitatud endist vanalinna struktuuri eirates, osaliselt juhuslikes kohtades maa-aluste säilinud vundamentide peale. See põhjustab hoonete ebaühtlast vajumist ja sellest tingitud probleeme. Siiski pakuvad kinnisvaraturul vanalinna tüüpelamud oma asukoha tõttu elavamat huvi, kui äärelinna tüüpelamud. See tähendab, et tulevikus võib ka vanalinna elanikkond hakata vahetuma. Valdav osa Narva linna, samuti vanalinna, elanikest on vanemas eas. Arvestades Narvas tervikuna tulevikus tuntavalt kahanevat rahvastikku, jääb vanalinna elanike arv eeldatavalt püsima ning võib uute hoonete ehitamise ja vanalinna populaarsuse tõusu korral isegi kasvada. Narva vanalinna puudutati üldisemalt ka eelmisel linnafoorumil 2009.aastal. Vanalinna kohta on koostamisel üldplaneering, mis tegeleb kolme kihistuse sünteesiga – rootsiaegne vanalinn, hruštšovkad ja avalike funktsioonidega hoonete lisamisel kasvatatav moodne linn, niiviisi loodetakse saavutada linnalist tihedust ja rikkalikust. Lähiajal on valmimas Tartu Ülikooli Narva kolledži uus hoone, mille mõju kujuneb tõenäoliselt kõige aktiivsemaks vanalinnas toimetavaks jõuks, tuues vanalinna ruumi värskemat hingamist ja nooremat rahvast. Foorumi taustamaterjaliks on Narva vanalinna üldplaneeringu materjal. Seekordse foorumi töötubades ei ole põhjust käsitleda vanalinna üldplaneeringulisel tasandil. Üldine visioon vanalinna järkjärguliseks ümberkujunemiseks, uushoonestuse lisamiseks ja avaliku ruumi arenguks on ÜP kaudu tänaseks juba loodud. Foorumi töötuba ja avalik üritus toimub 26-27. september 2011, Narva Raekojas (Raekoja 1, Narva) OSALEJAD Peeter Tambu (Narva Linnavalitsus, peaarhitekt) Tiit Sild (Tartu Linnavalitsus, linnaarhitekt) Erik Kõivistik (Tartu Linnavalitsus, arhitekt) Lidia Zarudnaja (MTÜ Linnalabor) Aare Vabamägi (SA KredEx) Andres Toode (SA Pro Narva Katri Raik (TÜ Narva Kolledž) Katrin Koov (arhitektuuribüroo Kavakava) Markus Kaasik (3+1 Arhitektid) Raul Järg (Rakvere Linnavalitsus, peaarhitekt) Jaak-Adam Looveer (Paik Arhitektid / Tallinna Linnaplaneerimise Amet) Madis Tuuder (Muinsuskaitseamet, Ida-Virumaa vaneminspektor) Karin Bachmann (Maastikuarhitektuuribüroo Kino, maastikuarhitekt) Moderaator Ülar Mark (Arhitektuurikeskuse juhataja, arhitekt) Lisaks osalevad foorumi töötoas kodanikuliikumiste ja korteriühistute esindajad ning TÜ Narva kolledži tudengid.

11


TARTU FOORUMI ANDMED

Lisa 3

Kuidas Annelinna elukeskkonna kvaliteeti hoida ja tõsta? Üldkirjeldus Ettevalmistavad koosolekud Annelinna elanikega (põhiliselt korteriühistute juhid) on viinud arusaamiseni, et siinse elukeskkonnaga ollakse üldiselt rahul ja põhilised murekohad seostuvad ühiskonnapööretega tekkinud muutustega omandis ja eluviisis, nagu näiteks parkimisprobleemid, majadevahelise “eikellegimaa” hooldus- ja arendusküsimused. Kodanikuaktiivsuse kasvu ilminguid on Annelinnas siiski olemas, näiteks arutati eelkoosolekutes juba Annelinna päevade korraldamise mõtteid. Annelinna foorum püüab vastata näiteks järgmistele küsimustele:  Mida saavad kodanikud ise teha Annelinna ruumilise keskkonna väärtuste püsimiseks ja järkjärguliseks parandamiseks?  Missugune oleks elanikele parim ruum elamute vahelisel alal? Kuivõrd vajavad elanikud poolprivaatseid ruume ja kas neid saab planeerida ilma terviklikku linnaruumi kahjustamata? Kuidas tulla ruumis toime kasvava parkimisruumi vajadusega?  Milliste vahenditega rõhutada Annelinna algset planeeringulist ideed (jalakäijasõbralik teedestruktuur mikrorajoonide sisemuses)? Kas on võimalik meelitada ettevõtjaid pakkuma kodulähedasi teenuseid linnaosa sisemuses?  Kuidas saab tüüpelamute energiatõhususe parandamisel vältida liigstandardseid lahendusi, asendades need elukeskkonda elavdavate ja parandavate lahendustega, kulutusi oluliselt tõstmata. Foorumi taust Anne mõisa järgi oma nime saanud Annelinna planeerimiskava koostasid aastatel 1969–1973 Eesti Projekti arhitektid Mart Port ja Malle Meelak. Linnaosa planeeriti kaarjalt ümber Emajõe äärse luha, laugelt põhja ja kirde suunas tõusva reljeefiga. Luha poolt piiritleb linnaosa Kalda tee, millest jõe poole oli plaanis kujundada ulatuslik veekogudega park. See jäi niisugusel kujul rajamata. Algselt oli Annelinna kavandatud neli mikrorajooni, millest valmis nõukogude aja lõpuks kaks. Annelinna ehitatud mõlemad mikrorajoonid on pikisuunas jaotatud kaheks tsooniks: Anne tänavast madalamale jäävad 5korruselised, kõrgemale 9-korruselised elamud. I mikrorajooni keskele jääb avaram osa koos koolimajade ja tiigiga, mis on samuti ümbritsetud osaliselt 9-korruseliste elamutega. Peamiselt ehitati Annelinna “Tartu maja” nime all tuntud seeria 111133 tüüpelamuid. Annelinna struktureerivad niinimetatud jalakäijate kiired, mis lõiguti on kogunud üsna tiheda kasutusaktiivsusega ning võivad sisaldada võimalusi kohapealsete teenuste pakkumise võimaldamiseks. Üldiselt on erinevad teenused ja kaubandus nihkunud teisele poole Kalda teed, kus on välja kujunenud avarate parklatega äärelinlik ruum, mis samas annelinasele ka jalgsi kättesaadavas kauguses. Annelinna struktuuris Leidub ka kohapealset elu toetavaid ühiskondalikke objekte (raamatukogu, noortekeskus). Kuigi Tartu on rikkalik linnaruumis asuvate skulptuuride poolest, Annelinnas ühtki kunstiobjekti avalikus ruumis ei ole. Tüüpelamute rajooni elukeskkonda on osatud mõnevõrra rikastada lihtsate asjadega, nagu näiteks värvilahenduste valik hoonegruppide eristamiseks, suhteliselt laiade kõnniteede võrgustik, rohke haljastuse kasutamine. Keerukas struktuuris orienteerumiseks on 1980-datel aastatel hoonete otsaseintele kujundatud mikrorajoonide kaardid. Ka tänapäeval on linnavalitsuse poolt koostatud uusi terviklahendusi elamute värvimiseks ja fassaadide kujundamiseks, millest osa on ka ellu viidud. Praegu elab Annelinnas ca 28 000 inimest, neist kuni 6-aastaseid lapsi ca 2300, 7–18-aastasi ca 3300, 19–64-aastasi ca 17 000 ning 65-aastaseid ja vanemaid ca 5200. OSALEJAD Karin Bachmann – maastikuarhitektuuribüroo Kino, maastikuarhitekt Veronika Valk – Zizi&YoYo, arhitekt Indrek Peil – Head Arhitektid, arhitekt Aet Ader – arhitekt, b210, arhitekt Kaja Pae – eelmiste EAK linnafoorumite eestvedaja, arhitekt Henn Runnel – maastikuarhitektuuribüroo Kino, maastikuarhitekt Liisa Unt – Tartu linnavalitsus, inseneriteenistuse spetsialist Peeter Tambu – Narva linnaarhitekt Tiina Konsen – Tiigi Seltsimaja Ahto Külvet – Anne noortekeskus Kadri Leetmaa – TÜ geograafia osakond Anneli Kährik – TÜ geograafia osakond Mikk Maivel – SA KredEx Laura Uibopuu – MTÜ Linnalabor Tiit Sild – Tartu linnaarhitekt Erik Kõivistik - Tartu linnavalitsus, arhitekt Oliver Alver – Viimsi linnaarhitekt, arhitekt (foorumi moderaator)

12


LISA 4

Foorumite lõpuseminari järeldused Kivilinnafoorumite lõpuseminar toimus 14.12.2011 Ahtmes, kus osalesid eksperdid ja foorumitel aktiivsemalt kaasa löönud kodanikuühenduste esindajad. Osalejad tutvusid Kohtla-Järve linnastu osadega, millest igaüks on käsitletav eri tüüpi kivilinnana. Seminari toimumiskoht Ahtme valiti sümboolsel eesmärgil, sest see on mõneti kõige kivilinnalikum kivilinn (suuruse, asukoha, vanuse ja struktuuri poolest) Eestis, mis ühtlasi asub Tartust, Narvast ja Tallinnast tulevate teede kohtumispunktis. Lõpuseminar toimus tavalises Ahtme korteris ning sellel arutati peamiselt foorumitel saadud kogemusi ning kivilinnafoorumi formaadi edasise kasutamise võimaluste üle. Seminari käigus välja pakutud olulisemad mõtted foorumi formaadi arenguks: 1. Kaasata foorumite tegevusse võimalike arendusprojektide rahastajaid, kelle toetusel on elanikel lootust elukeskkonda parandavad ideed ka ellu viia. Kivilinnafoorumite töötubades lõid kaasa SA KredEx esindajad, kelle osalemine aitas kodanikel, aga ka arhitektidel, mõista paremini võimalusi, kuidas juba visioonide loomisel ette kujutada võimalusi nende tegelikuks teostumiseks. Seda kogemust on mõistlik rakendada edaspidi veelgi laiemalt, püüdes leida eeldatavaid rahastajaid (erinevad sihtkapitalid, euroraha kasutamise võimalused, kohalikud rahastajad jne) ka majadevahelise ruumi arenduseks, linnaruumi aktiviseerivate ürituste läbiviimiseks, linnaruumikunsti loomiseks vms. 2. Kaasata kivilinnafoorumitele erinevate teemaga seotud teadusvaldkondade esindajaid, nagu Tartu foorumil osalesid TÜ inimgeograafid. See aitab foorumi töötubades paremini mõista eeldatavaid tulevikusuundumisi ning elukeskkonna muutuste põhjuseid. 3. Ühendada foorumite töötoad mõne tegeliku aktiivsusega linnaruumis, nagu näiteks mõne väiksema arenduse elluviimine ühistööna, tänavafestivali korraldamine või mitu samaaegselt toimuvat sündmust. See aitab foorumile laiemat tähelepanu tõmmata ning samas muudab foorumil sündivad mõtted elulähedasemaks ja käegakatsutavamaks. 4. Kasutada ruumi toimuvate sündmuste korraldamisel mudelit “suletud hoovid – avatud katused”, pöörates näitena kivilinnale omase ruumistruktuuri ajutiselt ümber ning ärgitades selle kaudu inimesi rohkem mõtlema kivilinnade elukeskkonna parandamise võimaluste üle. 5. Parema info levimise ja vahendamise eesmärgil laiendada arutelu meedias ja “kodustada” näiteks vähemalt üks ajakirjanik, kes oleks pidevalt kursis toimuvaga, osaleks foorumite töötoas ja leiaks ise selle, mida põhjalikumalt kajastada. 6. Kodanike aktiviseerimiseks oleks hea kasutada ka mõnda intrigeerivat ja üleüldist pahameelt tekitavat otsust, mis sunniks inimesi ühiselt mõtlema ja tegutsema ning otsima tegelikke lahendusi (selle vahendi kasutamisel on siiski ka omad riskid, kuna võivad tekkida arusaamatused ja eelarvamused).

13


7. Püüda süvendada kohalike inimeste aktiivsust töötubades, andes neile rohkem esinemis- ja esitlemisvõimalusi. Huvitav oleks katsetada ka grupiga, kus on ainult kohalikud elanikud – millised ideed sealt välja kooruks? Panustada ka sündmustele (millegi loomisele) linnaruumis, midagi interaktiivset, käega tehtavat, mitte ainult seminari-arutelu vormi. Näiteks ekskursioon kohalike eestvedamisel, jalutuskäik arhitekti ja kohalikuga, laste joonistusvõistlus, probleemide kaardistamine või tajukaartide joonistamine kohalike poolt jms. 8. Teavitamisel kasutada erinevaid vahendeid, sõltuvalt erinevatest huvigruppidest (lendlehed, teated koridorides, linnaruumis, spetsiifilistes kohtades - nagu näiteks Emajõe ääres, et meelitada kohale kalamehed). Läheneda eraldi ka lastele ja noortele, mõeldes mis oleksid need foorumi tegevused, mis oleksid nende jaoks huvitavad. 9. Ei tasu peljata ka seda, et samas linnas korduvalt sarnast üritust teha, sest kindlasti on teemasid, mida arutada. 10. Arvestada, et iga kivilinn on erinev. Tüüpelamute rajoonid on väga erinevad oma suuruse, asukoha, rahvastiku, ajaloolise tausta ja tulevikuperspektiivide poolest. Seega iga kivilinn vajab eraldi kontseptsioonide loomist ja ka erinevaid elanike kaasamise viise. Kivilinnafoorumi mudelit saab tõenäoliselt edukalt korrata ka muudes kivilinnades, nii et selle väljund on iga kord uus. 11. Kaaluda mõne sarnase foorumi korraldamist rahvusvahelises koostöös (näiteks Umea Rootsis ja Riia Lätis on 2014 mõlemad kultuuripealinnad, milles võiks leiduda teatavad võimalused). Lisaks mõeldi lõpuseminaril erinevaid võimalusi, kuidas kivilinnafoorumitel sündivad mõtted saaksid paremini tegelikus elus rakenduda. 12. Rakendada vabatahtliku töö eeldatavat potentsiaali. Arvestades kivilinnade elanike üsnagi suurt hulka, võib arvata et nende hulgas leidub rohkelt inimesi, kes on valmis oma elukeskkonna heaks midagi tegema. Sellise tegevuse hea korralduse juures on eeldatava kogutöö hulk arvestatav. 13. Võtta arvesse, et kivilinnad ei ole otseselt võrreldavad vanemate asumitega, kus tegutsevad aktiivsed kogukonnaseltsid. Tõenäoliselt vajavad kivilinnad mõnevõrra teistsugust kogukonnamudelit. Näiteks Tartu foorumil pakutud “majasõprade” institutsioon võib olla üks arvestatavaid võimalusi korteriühistute kõrval, aidates ühtlasi ka korteriühistuid elavdada. 14. Kaaluda linnavalitsustesse koordinaatori töölevõtmist, kelle ülesanne foorumitel sündivate mõtetega jooksvalt edasi töötada ja ettevõtmisi koordineerida. 15. Riik peab kivilinnade tuleviku probleemi teadvustama, arvestades et sedasorti elukeskkonnas elab enamus rahvast ja kivilinnad moodustavad suurema osa elamufondist. Elukeskkonda puudutavate otsuste tegemine ja nende elluviimine vajab teadlikku poliitikat ja riigipoolset rahastamist.

14

KIVILINNA-FOORUM.-MUDELI-KOKKUVÕTE  

http://www.arhitektuurikeskus.ee/wp-content/uploads/2011/05/KIVILINNA-FOORUM.-MUDELI-KOKKUVÕTE.pdf

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you