Issuu on Google+

BARUTO SELETUSKIRI


Seminari tänava lineaarpark moodustub sõiduradade lükkamisel tänava ühte serva – tekib kahest erineva iseloomuga ribast koosnev avalik ruum. Uuel tänaval ühendatakse mootor- ja kergliiklus samal tasapinnal, kõnni- ja sõidutee eraldatakse kõrge äärekivi asemel lahtise rentsli ja madalate pollaritega. Sedasi muutub kitsaks surutud tänavaosa visuaalselt avaramaks. IDEE Võistlusülesanne näeb lineaarpargi loomiseks ette rea tegevuste võimaldamist, mis üldistatult nõuavad kõik toimumiseks võrdlemisi sarnaseid tingimusi. Seega pole nende järjestusel ja detailsel paiknemisel tähtsust, seda muidugi juhul kui on loodud vajalike tingimustega keskkond (pehme vs kõva kate; päike vs vari). Programmidele lisaks peab telg säilitama funktsioneerimise liikumisteena, lubades tänavat nii otse hõlpsasti läbida kui ka tänavaäärsete hoonete juurde pääseda. Programmid ja liikumissuunad on tarvis teineteise vahele siduda. Sõidutee nihutamine ühele küljele loob eelduse võimalikult laia pargiala loomiseks. Programmidele lisaks peab telg säilitama funktsioneerimise liikumisteena, lubades tänavat hõlpsasti nii otse läbida kui ka tänavaäärsete hoonete juurde pääseda. Programmid ja liikumissuunad on tarvis teineteise vahele siduda. Sõidutee nihutamine ühele küljele loob eelduse võimalikult laia pargiala loomiseks.

DETAILID Pargi rajamine seisneb tänava rekonstrueerimises. Tee laiendatakse taskuteks, istutatakse puud, paigaldatakse inventar. Olemasoleva tee langetamisest üle


jäävast pinnasest modelleeritakse ülejäänud pargitaskute tõstetud pind. Nende „haljastatud“ pargiosade kasutus ja kujunemine jäävad aja või kogukonna otsustada. Viiemeetrise sammuga võrgustik on pargielementide paigutamise aluseks. Samm määrab puude, valgustite, pollarite ja pinkide asukoha. Teekattemärgistus, puud, valgustid ja pingid defineerivad ühtlasi jalakäiguala. Kesksele väljakule on koondatud kõige rohkem liikumisi. Pargi nurk tõuseb astmetena tribüüniks, mille serva all tänavatasandil on bussiootepaviljon. Kogu ristmikku kattev ülekäigurada lubab jalakäijatel teed igas suunas ületada. KESKKOND Pargi murupinnaga osa lahendatakse pehmel moel – kulutusi nõudvat kujundust ja hooldustingimusi ette ei nähta. Rohetaskutes ei tule tingimata isegi muru kultiveerida, rajamisjärgselt võivad sinna kasvada kohalikud invasiivtaimed ning rikastada suvesid oma kirevate õitega. Roheliste pindade kasutus võib aja jooksul ise välja kujuneda, muutuda, deformeeruda ja vahetuda – kujunduse poolt siin millelegi kätt ette ei panda. Lisaks saab ka asfalttaskuid mitmeti kasutada, näiteks ajutiste parkimiskohtadena, laadaplatsina või tänavapeo majutamiseks. Puudealune kujuneb tumeda tänavapinna jahutajaks, kus on hea korraks maha istuda, laudade taga malet, pingpongi või korvpalli mängida või varju hoopis auto parkida. Pargi valgustitena kasutatakse 10 meetri kõrgusitel postidel LED-ribadega valgusteid.


KORTERELAMUTE REKONSTRUEERIMINE Korterelamute rekonstrueerimise võtted võib jaotada laias laastus kolmeks kolmeks: 1. Arhitektuursete võtetega hoonele lisaväärtuse andmine. Selles grupis loetletud tegevustega antakse hoonetele rekonstrueerimisjärgselt peamised arhitektuursed aktsendid. Siia gruppi kuuluvad tegevused: esimestele korrustele terrassi- või aiapindade ehitamine, üldkasutatavate ruumide juurdeehitamine hoone katusele, olemasolevate korterite laiendamine hoone katustele (või lisakorterite ehitamine), akende pikendamine maani, aga samuti parkimislahenduse korrigeerimine ja optimeerimine. Rõdude juurdeehitamine, laiendamine või olemasolevate rekonstrueerimine, mis meie lahenduste puhul töötavad lõunapoolse paigutuse puhul suurendatud aknapindade ees suvisel perioodil päikesevarjudena. 2. Fassaadide soojustamine ja rekonstrueerimine. Fassaadide dekoreerimine esinduslikke materjale, värve ja supergraafikat kasutades. Akende rekonstrueerimine või vahetamine energeetilisemalt tõhusamate vastu, akende tõstmine fassaadi soojustuse pinda. 3. Ventilatsiooni- ja tehnosüsteemide uuendamine või väljavahetamine.

Hoone püstakute ümberehitamine või rekonstrueerimine, ventilatsioonisüsteemide, vee- ja kanalisatsiooni- ning elektrisüsteemide uuendamine vastavalt tänapäevastele vajadustele. Soojustamise käigus paranevad hoonete õhutihedus ja väheneb


ventileeritavus, seepärast tuleb erilist tähelepanu pöörata ventilatsioonisüsteemide uuendamisele, kasutade seejuures kaasaegset tehnoloogiat, soojustvaheteid ja targa maja printsiipe (ventilatsiooni reguleerimine vastavalt inimeste arvule ruumis). Soojusvahetid on mõistlik lahendada terviksüsteemina, hoone katusel juurdeehituse mahus. Kui tervikliku soojusvahetusega ventilatsioonisüsteemi lahendamine pole võimalik, võiks kasutada eri tubadesse seina sisse paigutatavaid soojusvaheteid (näiteks Inventer tootesarjast, www.inventer.eu).

Inventer ventilatsioonisüsteemi tööpõhimõte: värske õhk tuuakse sisse ühest inventer seadmest, õhk soojeneb soojuse akumulaatorit läbides. Samal ajal juhitakse kasutatud, niiske õhk teise inventer seadme kaudu välja, soojendades sooja niiske toaõhuga üles soojuse akumulaatori. Pärast 70 sekundit muudab kontroller ventilaatorite pöörlemissuunda. Inventer seadmed vahetavad aastaringselt, igas ruumis, pidevalt ja ökonoomselt kasutatud õhu värske vastu


Seminari 1 rekonstrueerimine:

Korterelamute fassaadid soojustatakse vähemalt 150mm mineraalvillisolatsiooniplaatidega ja krohvitakse (näiteks Caparol Sils A süsteem). Krohvina kasutada suureterealist mineraalkrohvi. Jälgida, et krohvi ja seda katva värvi veeauru läbilaskvus oleks suurem kui isolatsiooniplaatidel.

• •

Aknad tõstetakse soojustuse kihti. Vundament tuleb soojustada vähemalt 100mm eps plaadiga, mis pealt kaetakse krohvivõrguga ja krohvitakse. Katus on arhitektuursetel põhjustel lahendatud lamekatusena, mis soojustatakse nõuetekohaselt. Juurdeehitatavad osad: katusele ehitatavad lisamahud on lahendatud kergkonstruktsioonis. Sinna on võimalik rajada korterelamu abiruume, näiteks sauna, pesukööki, ülemiste korruste korterite laiendust või ventilatsiooniseadmete ruume. Lisamahtude seinad on kaetud metallrestidega, mille all on ilmastikutingimuste kaitseks värviline erksavärviline õhuke metallkate. Rõdudena on seinale riputatud metallrestidest monteeritud konstruktsioonid (kuna metallrestid lasevad lund läbi, et tule arvutustes lumekoormusega arvestada).Rõdupiirded varjestavad suveperioodil tube otsese päikesevalguse eest.

• •


Maja otsaseinad värvitakse ja sinna kantakse kohalikke kunstnikke kaasates supergraafika, millel kujutatakse Rakverest pärit või Rakverega seotud tuntud inimesi.


Seminari 4 rekonstrueerimine

Korterelamu fassaadid soojustatakse vähemalt 150mm mineraalvillisolatsiooniplaatidega ja krohvitakse (näiteks Caparol Sils A süsteem). Krohvina kasutada suureterealist mineraalkrohvi. Jälgida, et krohvi ja seda katva värvi veeauru läbilaskvus oleks suurem kui isolatsiooniplaatidel.

• •

Aknad tõstetakse soojustuse kihti. Vundament tuleb soojustada vähemalt 100mm eps plaadiga, mis pealt kaetakse krohvivõrguga ja krohvitakse. Katus soojustatakse nõuetekohaselt. Juurdeehitatavad osad: katusele ehitatavad lisamahud on lahendatud kergkonstruktsioonis. Sinna on võimalik rajada korterelamu abiruume, näiteks sauna, pesukööki, või ülemiste korruste korterite laiendust. Sinna mahutatakse ka maja ventilatsiooniagregaadid. Lisamahtude seinad on kaetud põletatud puiduga või Prodema puitpaneelidega.

• •

Hoone lõunapoolsesse külge on ette nähtud eraldi postvundamendile toetuvad uued laiad rõdud, mis töötavad suvel päikesevarjudena. Eraldi postvundamendiga välditakse külmasildade tekkimise ohtu, sest puudub vajadus rõdusid maja seinaga läbi soojustuskihi siduda. Hoone põhaküljel olevad rõdud renoveeritakse. Maja otsaseinad värvitakse ja sinna kantakse kunstnikke kaasates supergraafika, mis arvestab otsaseina akna jaotusega.


Kungla 7 rekonstrueerimine

Korterelamute fassaadid soojustatakse vähemalt 150mm mineraalvillisolatsiooniplaatidega ja krohvitakse (näiteks Caparol Sils A süsteem). Krohvina kasutada suureterealist mineraalkrohvi. Jälgida, et krohvi ja seda katva värvi veeauru läbilaskvus oleks suurem kui isolatsiooniplaatidel.

• •

Aknad tõstetakse soojustuse kihti. Vundament tuleb soojustada vähemalt 100mm Eps soojustusplaadiga, mis pealt kaetakse krohvivõrguga ja krohvitakse. Katus on soojustatakse nõuetekohaselt. Juurdeehitatavad osad: katusele on paigutatud lisamaht soojusvahetite ja ventilatsiooniseadmete tarvis. Kui võimalik, lahendatakse ventilatsiooniseadmed hoone keldris ja lisamahtu pole tarvis. Hoone esimesele korrusele on ette nähtud suured lõunapoolsed terrassipinnad, mis on liigentatud miniaiastruktuuriga, milles korterite elanikud saavad kasvatada maitsetaimi või tegeleda miniiluaiandusega.

• • •


Maja otsaseinad värvitakse ja sinna kantakse kohalikke kunstnikke kaasates supergraafika, millel kujutatakse Rakverest pärit või Rakverega seotud tuntud inimesi.


Seminari 23 rekonstrueerimine

Korterelamu fassaadid soojustatakse vähemalt 150mm mineraalvillisolatsiooniplaatidega ja laotakse välisviimistluseks üles üles tellisfassaadina. Selline lähenemine tähendab vundamendi laiendamist või toestamist. Alternatiivina võib kasutada Klinkersaviplaate, näiteks Kera Twin K15 süsteemis.

• •

Aknad tõstetakse soojustuse kihti. Vundament tuleb soojustada vähemalt 100mm eps plaadiga, mis pealt kaetakse krohvivõrguga ja krohvitakse. Katus soojustatakse nõuetekohaselt.

• •

Juurdeehitatav osa: katusele ehitatav lisamaht on lahendatud kergkonstruktsioonis. Sinna on võimalik rajada korterelamu abiruume, näiteks sauna, pesukööki, või ülemiste korruste korterite laiendust. Sinna mahutatakse ka ventilatsiooniagregaadid ja soojusvahetid.


KFGG

X kuvnwu¯ngucppg" p gd" nkpgcctrctik" nqq/ okugmu"gvvg"tgc"vgigxwuvg" x kocnfcokuv."""""oku" ¯nfkuvcvwnv" p wcxcf" m km" vqkowokugmu" x tfngokuk" uctpcugkf" vkpikowuk0" Uggic" rqng" pgpfg" l tlguvwugn" lc" fgvcknugn" rckmpgokugn" v jvuwuv." ugfc" lwjwn" mwk"qp"nqqfwf"xclcnkmg" mwk vkpikowuvgic" mgum/ mqpf"*rgjog" xu" m xc" mcvg="r kmg"xu"xctk+0

Rtqitcookfgng" nkucmu" rgcd" vgni" u knkvcoc" hwpmvukqpggtkokug" nkkmw/ okuvggpc."nwdcfgu"v pcxcv" pkk"qvug"j nrucuvk"n dkfc" mwk" mc" v pcxc tugvg" jqqpgvg"lwwtfg"r ugfc0" Rtqitcookf"lc"nkkmwoku/ uwwpcf" qp" vctxku" vgkpg/ vgkug" xcjgng" ukfwfc0" U kfwvgg" pkjwvcokpg" ¯jgng" m¯nlgng" nqqd" ggn/ fwug" x kocnkmwnv" nckc" rctikcnc"nqqokugm

Cuhcnfkrkpf"xgpkd"¯jgnv" m¯nlgnv"mc"rtqitcookfg" xcjgng." x kocnfcfgu" lwwtfgr uw"jqqpgvgng0" Cuhcnfkvcumwf" owwvwxcf" ¯jvncuk" nkpgcctrctikcnc" qucmu." okfc" ¯nfkpg" vgnlgnkpg" cwvqnkkmnwu" gk" vgnlgnkpg rwwfwvc0" M xc" lc" rgjog" rkppc" xcjgnfw/ okpg" n dk" mqiw" rctik" nwdcd"ukppc"rckiwvcfc" nckc" jwnmc" hwpmvukqqpg" n dkugik." mcvvwxcnv" lc" rckpfnkmwnv0

twnc

rctik"tclcokpg"ugkupgd"v pcxc"tgmqpuvtwggtkokugu0"vgg"nckgpfcvcmug"

VCUMWVGMU." kuvwvcvcmug" rwwf." rckicnfcvcmug" kpxgpvct0"

qngocuqngxc"vgg"ncpigvcokuguv"¯ng"l xcuv"rkppcuguv"oqfgnnggtkvcmug" ¯ngl pwf" rctikvcumwvg" rkpf=" pgpfg" ÑjcnlcuvcvwfÒ" rctikqucfg" mcuwvwu"lc"mwlwpgokpg"l xcf"clc"x k" qvuwuvcfc0

MQIWMQPPC"

cnn x tmr

XÌTIWUVKM"qp"rctikgngogpvkfg"

xkkgoggvtkug"ucoowic" rckiwvcokug"cnwugmu0"ucoo"o rkpmkfg"cuwmqjc0

tcd"rwwfg."xcniwuvkvg."rqnnctkvg"lc"

vggmcvvgo tikuvwu." rwwf." xcniwuvkf" lc" rkpikf" fghkpggtkxcf"

LCNCM KIWCNC0

MGUMUGNG"X NLCMWNG"qp"mqqpfcvwf"

m kig" tqjmgo" nkkmwokuk0" rctikpwtm" v wugd" cuvogvgpc" vtkd¯¯pkmu." oknng"ugtxc"cnn"v pcxcvcucpfkn"qp"dwuukqqvgrcxknlqp0

lc ni rc nn

rkmpkm twnc vgcvgt dwuukrcxknlqp

vtkd¯¯p

O"3<3222

3

O"3<722



/baruto