Page 1

Perearst Marje Oona: vaktsineerimine on üks tõhusamaid ja ohutumaid viise tervist parandada lk 2–3

PantherMedia/Scanpix

Seljavalu on ülekoormuse ja rühihäire haigus lk 8

Ülekaalulised rasedad võivad vale toitumisega määrata lapse saatuse lk 4–5

Tervist! TERVISEST. TASUTA. tiraaž 50 000 | märts 2014

Mari Luud (Õhtuleht)


2

TervisT!

mäRTS 2014

TervisT!

Perearst Marje OOna: va

Vaktsineerimine ei ole usu-, vaid arstiteaduse küsimus, mille puhul tuleb lähtuda olemasolevast tõendusmaterjalist, leiab perearst ja Tartu ülikooli peremeditsiinikliiniku vanemteadur Marje Oona. Madis Filippov

tervist@celsius.ee

vaktsineerimisel on tuliseid pooldajaid ja vastaseid. Miks peate vaktsineerimist vajalikuks? Vaktsineerimine ei ole usu­ küsimus, kuigi seda vahel nii esitatakse, vaid arstiteaduslik küsimus. See on põhjalikult uuritud teema. Vaktsiinidel on erinevad tõhususe määrad ja kasutamise põhjendused. Mi­ na ei saa aru, kuidas saab olla vaktsineerimise tuline pool­ daja või vastane, sest oma mõtteviisis lähtun olemasole­ vast tõendusmaterjalist. Kui vanemad soovivad last vaktsineerida, tekitab nii mõneski vastumeelsust mitme vaktsiini korraga tegemine. Kas mitu vaktsiini koos on sama ohutu kui eraldi? Koos on need isegi ohutu­ mad, sest muidu tuleks eral­ di teha palju torkeid ja iga torkega kaasneb väike risk, et süstikoht võib muutuda pu­ netavaks või valulikuks. Tihtipeale arvavad inime­ sed, nagu põeksid lapsed

TervisT!

nr 9

VäLJAANDJA Tervist! on meditsiinikirjastuse OÜ Celsius Healthcare ja ASi SL Õhtuleht koostööprojekt. TOImETUS JA REKLAAmIINFO Telefon 6 314 111 e-post: tervist@celsius.ee Toimetaja: Katrin Roht Keeletoimetaja: mari Kõverik Kujundaja: Risto mandre TRÜKK SIA „Poligrāfijas grupa mūkusala”, mūkusalas iela 15a, LV-1004 Riia, Läti Vabariik © Kõik ajalehes Tervist! avaldatud artiklid, fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille kasutuse reeglid on sätestatud autoriõiguse seaduses. Rõhutame, et nende reprodutseerimine ja levitamine on ilma OÜ Celsius Healthcare ja ASi SL Õhtuleht kirjaliku nõusolekuta keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Toimetus aktseptib vaid isiklikult kohale toodud või

need haigused vaktsineerimi­ se järel läbi või et vaktsinee­ rimine paneb immuunsüstee­ mile suure koormuse. Tegeli­ kult töötab immuunsüsteem iga päev ning tänapäeval võib­olla isegi väiksema koormusega, kui sadu või tu­ handeid aastaid tagasi, sest meie elukeskkond on puh­

tam. Selles mõttes pakub vaktsineerimine immuunsüs­ teemile normaalset tööd, mil­ lega immuunsüsteem peabki tegelema: tundma ära hai­ gustekitajate antigeenid. Vaktsiinides, mis annavad kaitset mitme haiguse vastu korraga, ei ole antikehade hulk tohutult suur. Näiteks

meil on kasutusel viisikvakt­ siin, mis annab kaitse diftee­ ria, teetanuse, läkaköha, las­ tehalvatuse ja hemofiilusnak­ kuse vastu. Selles vaktsiinis on näiteks üks difteeria ja üks teetanuse eest kaitset pakkuv komponent, läkaköha osas on kolm komponenti, kokku mõ­ niteist antigeeni. Seevastu lä­ kaköha bakteris endas on um­ bes 3000 antigeeni. Vaktsiinis on vaid mõni ük­ sik komponent, mis on kaitse kujunemiseks vajalikud, aga kui puutume kokku tavalise bakteriga, mida on meie üm­ ber hästi palju, siis neis on um­ bes 2000–6000 antigeenset komponenti. Seega ei saa vakt­ sineerimine immuunsüsteemi ülekoormust põhjustada.

B-hepatiit levib kehavedelikega. Miks on vaja vastsündinut vaktsineerida Bhepatiidi vastu? B­hepatiidi viirus peab pin­ dadel ja esemetel hästi vastu ja nakatumiseks piisab väga väikesest viiruse kogusest. Ta võib levida sünnituse käigus emalt lapsele ja levib ka mik­ rokriimustuste kaudu. B­hepatiit põhjustab mak­ sapõletikku ehk kollatõbe. Täiskasvanutel tekib kroonili­ ne B­hepatiit suhteliselt har­ va, aga mida noorem inimene nakatub, seda suurem on kroo­ nilise eluaegse maksapõletiku risk. Imikueas nakatunutel on see risk 70–90 protsenti, täis­ kasvanutel 5 protsenti. Kui ini­


TervisT!

mäRTS 2014

3

aktsineerimine ei ole usuküsimus Aldo Luud (Õhtuleht)

mest on imikueas korralikult vaktsineeritud, siis ta edaspi­ dises elus enam korduvvaktsi­ neerimist ei vaja – miks me siis ei peaks vaktsineerima?

vaktsiinide kohta räägitakse, et need sisaldavad elavhõbedat, võivad põhjustada autismi, hüperaktiivsust ja diabeeti. Kui ohutud on vaktsiinid? Mitte üheski Eestis kasu­ tatavas vaktsiinis ei ole elav­ hõbedaühendeid. Vaktsiinid ei soodusta ega põhjusta autismi. Vastupidist väitnud uuringut on nimeta­ tud 20. sajandi üheks suure­ maks teaduspettuseks. Prae­ guseks on täpselt teada, kuidas sellega välja tuldi, kui palju do­ kumente ja andmeid võltsiti ning huvide konflikte varjati. Põhjalikud uuringud on näida­ nud, et autismi kujunemise risk ei erine vaktsineeritud ja vaktsineerimata lastel. Mis puudutab diabeeti, epi­ lepsiat ja muid haigusseisun­ deid, siis ka seda on põhjalikult uuritud. Loomulikult võib vaktsineeritud laps diabeeti haigestuda, sest vaktsineeri­ mine ei kaitsegi selle haiguse eest, vaid konkreetse nakkus­ haiguse eest. Kui lastest on 90–95 protsenti vaktsineeri­ tud, siis on ka nendest lastest, kel ilmneb diabeet, 90–95 protsenti vaktsineeritud. Vakt­ sineerimine hai­ gestumise riski ei suurenda. viimasel ajal on taas palju juttu seagripist. Kui oluliseks peate hooajaliste

haiguste vastu vaktsineerimist? Vaktsiinid erinevad kaitse­ efektiivsuse poolest. Gripiv­ aktsiini kaitseefektiivsus on väiksem kui immuniseeri­ miskava vaktsiinidel, kuid praegune gripivaktsiin on pa­ rim viis, kuidas saame end gripi vastu kaitsta. Teine vä­ ga hea viis on käsi pesta, kuid kumbki neist pole ideaalne. Mina sooviksin väga, et töötataks välja gripivaktsiin, mis põhineb mõnel gripivii­ ruse stabiilsel antigeensel komponendil ja annab uni­ versaalse kaitse, et ei oleks vaja iga hooaja eel uue gripi­ tüve vastu vaktsineerida. Universaalse gripivaktsiini väljatöötamiseks tehakse pingutusi Euroopa Liidu rii­ kide tasandil.

seagripi vaktsiini (pandemrix) ja narkolepsia vahel on tõestatud seos – kas inimene saab olla kindel, et sellist seost praegustes vaktsiinides pole? Tuleb vahet teha hooajali­ se gripi vaktsiinidel ja pan­ deemilise gripi vaktsiinidel. Hooajalise gripi vastu on vaktsineeritud aastaküm­ neid. Selle vaktsiini sees on igal hooajal kolme levinud gripiviiruse osised. Gripipan­ deemiaid on esinenud kes­ keltläbi kolm korda sajandis ning uut pandeemiat hakati ootama ja selleks valmistuma 1990ndate algul. Gripipandeemiaks valmis­ tumisel ei olnud ühtegi vakt­ siini valmis, kuid oli välja töö­ tatud tehnoloogia, et kui uus tüvi ilmub, siis kiiresti eralda­ da antigeen ja toota seda üh­ te tüve sisaldavat vaktsiini. Ühes pandeemilise gripi vaktsiinidest, Pandemrixil, oli juures immuunreaktsioo­ ne tugevdav komponent, mi­ da polnud varem kasutatud mitte üheski vaktsiinis. Teis­ tes pandeemilise gripi vakt­ siinides seda ei olnud ja pole ka üheski hooajagripi vaktsii­ nis ega muus vaktsiinis. Pandeemilise gripi vaktsiinidest olid Ees­ tis kasutusel Celva­ pan ja Pandemrix. Aja möödudes

Vaktsiinid ei soodusta ega põhjusta autismi. Vastupidist väitnud uuringut on nimetatud 20. sajandi üheks suurimaks teaduspettuseks. Perearst Marje Oona

selgus, et Soomes ja Rootsis on laste hulgas sagenenud narkolepsia haigusjuhtude esinemine. Tuvastati suure­ nenud narkolepsia esinemise risk Pandemrixi vaktsiini saa­ nutel. Laste hulgas esines kuus narkolepsia juhtumit sa­ ja tuhande kohta ja täiskasva­ nutel üks juhtum saja tuhan­ de kohta. Seda pole maha vai­ kitud, vaid tehtud on palju uu­ ringuid. Ühegi muu vaktsiini­ ga, sealhulgas Celvapaniga, seda seost ei olnud. Hiinas tuvastati aga narko­ lepsia kolmekordne sagene­ mine pandeemilist grippi lä­ bipõdenute hulgas. Praegu­ seks on tuvastatud, et pandee­ milise gripi viiruses oli väike lõik, mis oli samasuguse struktuuriga kui lõiguke nar­ kolepsiasse haigestunud ini­ meste rakkudes, täpsemalt und ja ärkvelolekut reguleeri­ vat ainet hüpokretiini tootva­ tes rakkudes. Kui viiruse vas­ tu tekkis immuunvastus, siis teatud geneetilise eelsoodu­

muse korral tekkis immuun­ vastus ka nende rakkude vas­ tu. Pandemrixi puhul võimen­ das seda immuunreaktsioone tugevdav komponent. Kuidas suhtute väitesse, et vaktsiinid pole hädavajalikud, sest need haigused ei kujuta endast enam ohtu? Haigused, mis on laste im­ muniseerimiskavas, on väga raskesti ravitavad või spetsiifi­ line ravi üldse puudub. Meil pole näiteks lastehalvatuse ra­ vimit. Maailmas on rõuged väl­ ja juuritud ja nende vastu me enam ei vaktsineeri, aga teised haigustekitajad ikkagi ringle­ vad. Kõikide nende haiguste puhul on peiteaeg pikem kui 48 tundi, mis tähendab, et ini­ mene võib nakatuda suvalises maakera punktis, jõuda Eestis­ se ja siin haigust külvata. Need haigused ei pruugi olla kaugel. Näiteks Lätis registreeritakse igal aastal difteeriat. vaktsineerimisvastaste seas on levinud seisukoht, et haiguse läbipõdemine on parem, kui organismi mürgitamine vaktsineerimise kaudu. Kas ikka on? Vaktsiinis ei ole mürke, vaid haigustekitaja antigeenid, mi­ da immuunsüsteem ära tun­ neb ja nende abil haigusteki­ taja n­ö ära õpib. Kui ta edas­ pidi sellega kokku puutub, siis see haigustekitaja paljunema

Vaktsineerimisest loobumine toob haiguspuhangud tagasi „Haiguspuhangud tulevad tagasi,” vastab marje Oona küsimusele, missugune on laiem mõju ühiskonnale, kui lastele jäetakse vaktsiinid tegemata. „See on eri riikides mitu korda läbimängitud stsenaarium: pikka aega on vaktsineerimise hõlmatus kõrge, seejärel lähevad haigused meelest ära, vaktsineerimise kohta levitatakse tondijutte, mistõttu vaktsineerimine väheneb ja haiguspuhangud tulevad tagasi. Seejärel vaktsineerimiste arv jäl-

hakata ei saa, vaid blokeeritak­ se ära. Haigust ei teki ja inime­ ne ei levita haigust. Haiguse läbipõdemise käi­ gus toodavad mikroobid mür­ ke, viirused lõhuvad keharak­ ke – see ongi see haigus, mis tekib. Tõepoolest, haiguse lä­ bipõdemise järel tekib samuti immuunsus, aga see tekib hai­ guse läbipõdemise hinnaga. Vaktsiinides on üliväikes­ tes kogustes mõningaid abiai­ neid ja nendel väga pisikestel ainekogustel ei ole ka mingeid toksilisi mõjusid. Nagu ma üt­ lesin, siis mitte üheski Eestis kasutatavas vaktsiinis ei ole elavhõbedaühendeid. Kui tõhusa kaitse annab vaktsineerimine? Kaitse sõltub haigusest. Näiteks korralikult tehtud B­ hepatiidi ja leetrite­mumpsi­ punetiste vaktsiinid annavad eluaegse kaitse. Seevastu läka­ köha vaktsiin ei anna eluaeg­ set kaitset, kuid ka läkaköha lä­ bipõdemine ei anna seda. Ei ta­ su loota, et kui laps põeb läka­ köha suurte piinadega läbi, siis on ta eluks ajaks immuunne. Mis on teaduslikult tõestatud vaktsineerimisega kaasnevad ohud? Võib tekkida palavik. See ei tähenda, et immuunsüsteem oleks nõrgenenud või inime­ ne põeks seda haigust läbi, vaid immuunsüsteem saab aru, et kehas on antigeene, mida ta pole veel ära õppi­ nud. Kuna vaktsiinides on an­ tigeenide kogus väike, siis te­ kib palavik harva. Võib tekkida tõsine aller­ giline reaktsioon, kuid selleks peab olema allergia mingisu­ guse komponendi suhtes ju­ ba välja kujunenud. Selle reaktsiooni esinemissagedus on üks miljoni vaktsineeritu kohta. Kiire allergiline reakt­

rimist ja allub ravile hästi. Kõikides kohtades, kus vakt­ sineeritakse, on reaktsiooni leevendamiseks vahendid. Süstikoht võib minna tur­ sesse. Teismelised ja vahel ka täiskasvanud võivad pärast süsti minestada. Inimene lihtsalt toibub sellest. Leetrite­mumpsi­punetiste vaktsiini tagajärjel tekib ühel inimesel 60 000st ajutine vere­ liistakute vähesus, mis kestab keskmiselt seitse päeva. Immuunpuudulikkusega inimesel võib elusvaktsiinide manustamine põhjustada se­ da nakkust, mistõttu tõsise im­ muunpuudulikkuse korral näi­ teks leetrite vastu vaktsineeri­ da ei saa. Kui tõsise immuun­ puudulikkusega inimene, kel tehakse näiteks tugevatoime­ liste preparaatidega vähiravi, nakatuks päris leetritesse, oleks see talle eriti ohtlik. Mis juhtudel peaks lapse vaktsineerimise edasi lükkama? Vaktsineerimine ei muuda teiste haiguste kulgu raske­ maks, kuid vaktsineerimist soovitatakse edasi lükata siis, kui lapsel on just alanud pala­ vikuga haigus või muude väl­ jendunud sümptomitega hai­ gus. Põhjus on selles, et just alanud haiguse kulgu ei saa en­ nustada. Mõnikord võib haigu­ se kulg olla raske ning siis või­ dakse selles süüdistada vakt­ siini. Kerge nohu, köha või hai­ guse paranemisperiood ei ole vaktsineerimisele takistuseks. Millise haiguse vastu vaktsineerimise olukord on praegu kõige kehvem? Oleme Euroopa Liidus kõi­ ge väiksema gripi vastu vakt­ sineerimise hõlmatusega riik. Lastevaktsiinide osas on ül­ dine hõlmatus üle 90 prot­ sendi. See on langenud ja ma arvan, et karuteene tegi pan­ deemilise gripi ajal tekkinud paanika, kuna inimestel on raske aru saada, mis on mis. Mida ütleksite lapsevanematele, kes jätavad lapsele vaktsiinid andmata? Laste tervise osas langeta­ tud otsused peaksid olema lä­ bi kaalutletud ja põhinema võimalikult tõesel informat­ sioonil, mitte aluseta hirmu­ juttudel või pseudoteaduslikel väljamõeldistel. Meditsiinis on laste vaktsineerimine väga põhjalikult läbi uuritud. Kui võrdleme ükskõik millise muu meditsiinilise sekkumisega, mõne muu raviga, siis on vaktsineerimine üks tõhusa­ maid ja ohutumaid viise ter­ vist parandada. See ei kaitse mitte ainult inimest ennast,


4

TervisT!

mäRTS 2014

Ülle einberg: vale toitumine ajal suurendab lapse ülekaalu Madis Filippov

tervist@celsius.ee

Rasedad peaksid toituma mitmekülgselt, vältima suhkru üleküllust ning liigsöömist, sest tulevase ema vale toitumine võib määrata lapse saatuse, ütleb Tallinna lastehaigla endokrinoloogiateenistuse juhataja Ülle Einberg. Eestis on iga kümnes laps ülekaaluline. Mida peaks juba imiku toitumise juures silmas pidama, et ülekaalulisuse riski vähendada? Juba raseduse ajal peab tu­ levane ema mõtlema, mida ja kui palju ta sööb. Makrotoit­ ainete (valgud, rasvad, süsi­ vesikud) üleküllus ja mikro­ toitainete (mineraalid, vita­ miinid) vaegus ei mõju loote arengule hästi. Süüa tuleb köögivilja, puu­ vilja, liha, kala – toit peab olema mitmekülgne. Liiga palju süüakse magusat, kuna tekib šokolaadi­ või kommi­ nälg. Pidevas suhkru ülekül­ luses elamine ei mõju loote­ le hästi. Kindlasti ei tasu süüa mitme inimese eest, vaid ik­ ka arvestada, et kõhus on üks laps. Ülekaalulised rasedad või­ vad oma väärtoitumisega programmeerida tulevase lapse saatuse: nii suur kui ka väike sünnikaal on rasvumi­ se ja sellega seotud haiguste riskiteguriks tulevikus. Imikute puhul on väga tähtis rinnapiimaga toitmine. See vähendab koolimineku ajaks rasvumise riski 20%, võrreldes piimasegudega toitmisega. Kui emal rinna­ piima pole, siis peab silmas pidama, et piimasegu tuleb valmistada täpselt kasutusju­ hendi järgi. On emasid, kes arvavad, et kasulikum on roh­ kem pulbrit vee sisse panna või segada pulbrit piimaga, kuid nii on oht laps üle toita. Vältimaks lapse piimase­ guga ületoitmist, on antud soovituslikud piimasegu ko­ gused ööpäevas. Ema ei peaks muretsema, kui laps igal söö­ gikorral õiget kogust ära ei söö, vaid tähtis on ööpäeva­ ne hulk. Seda peaks arvesta­ ma, sest väga hea isuga imi­ kuid on lihtne üle toita. Rinnapiimaga võib ilma li­ satoitu andmata last toita kuus kuud, kuid pole keelatud lisatoidu andmine (köögivil­ japüree, teraviljapuder) juba 4. elukuust. Selle soovituse annab arst. Kui laps ei saa li­ satoitu, vaid on kuni 6. kuuni

Eestis on 10% õpilastest ülekaalulised ÜLLe einberg: „Euroopas on keskmiselt 20% lastest ülekaalulised. Piirkonniti see erineb. Näiteks Inglismaal on neid 35%. Inglismaa, Prantsusmaa ja Austria on teatanud, et neil ülekaaluliste laste hulk ei kasva, aga need riigid on selleks ka tõesti palju ära teinud. Seevastu Vahemeremaades on ülekaaluliste laste hulk kõvasti kasvanud. Näiteks Lõuna-Itaalias ja Kreekas on need suhtarvud võrreldavad USA omadega. USA on liider, seal on ligi pooled lastest ülekaalulised. Eestis on 10-11% kooliealistest lastest ülekaalulised, aga meil pole täpseid populatsiooni uuringuid. Siiani on ülekaaluliste laste hulk meil järjest ja tasapisi kasvanud. Jääb loota, et võime ka mõne aasta pärast teatada, et ülekaaluliste laste hulk Eestis ei kasva.”

Vaata lisaks: kliinik.ee/tervisliktoitumine

Väga tähtis on vanemate eeskuju. nad peavad näitama, et toituvad tervislikult. Kui vanem tahab ebatervislikku toitu süüa, siis tehku seda mujal kui lapse silme all. Endokrinoloog Ülle einberg

vaid rinnatoidul, siis tema kasv ei kahjustu, kuid võib esineda mineraalide puudust. Laps peaks rinnapiimal olema umbes aasta. Ma ei pea seda õigeks, et laps saab 2. ja 3. eluaastal rinnapiima. Tal ei ole seda enam vaja, sest kõik vajalikud toitained saab laps kätte tavapärasest väikelap­ setoidust. Mõni ema põhjen­ dab seda turvatunde loomi­ sega, aga lähedust saab ka lihtsalt last kallistades ja sü­ les hoides. Mis vigu lapsevanemad sageli teevad? Hea isuga lastele antakse liiga kergesti lisaportsjoneid, kuigi nad seda ei vaja. Kui laps on ühe portsjoni söönud, siis tasub mõelda, kas ikka peab veel teise­kolmanda andma. Mida teha, kui on kahtlus, et lapsel jäi kõht tühjaks? Kui viieaastane laps sööb ära sama palju kui ema ja ta­ hab ikka veel juurde, siis po­

le talle mõtet lisa anda. Kui lapsel jääb tavatoidust kõht tühjaks, siis tulevad käiku toidud, mis ei anna kaloreid. Mõni laps sööb hea meelega näiteks toorest porgandit – köögiviljad peaksid olema kättesaadavas kohas igal ajal. Koolilaste puhul on hea, kui nad söövad koolilõunat. Minu juurde on jõudnud üle­ kaalulisi lapsi, kes saavad hoopis taskuraha. Vanemad võiksid kontrollida, ega selle eest kiirtoitu, magusaid joo­ ke ja kartulikrõpse osteta. vahel tahavad lapsed enne magamaminekut süüa. Kui sagedased peaks väikelaste toidukorrad olema? Näljatundega magama mi­ nemist ei pea ma õigeks. Pi­ gem olgu toidukordi rohkem: 5 või 6 toidukorda päevas, aga see tähendab väga väikest oo­ det. Väga tähtis on vanemate eeskuju. Nad peavad näitama seda, et toituvad tervislikult. Kui vanem tahab ebatervis­ likku toitu süüa, siis tehku se­ da mujal kui lapse silme all. Magusaga ei tohiks lapse tegevusi premeerida. See on vana komme, aga siis oli hoo­ pis teine aeg, kui laps polnud näiteks kolm kuud magusat saanud ja koolivaheajal vana­ ema ostis ühe šokolaadi. Praegu tuleks mõelda vastu­ pidi: on muid asju, millega lapsi premeerida.

Soovituslikud piimasegu kogused ööpäevas LApS VAnuSeS:

■■3 nädalat kuni 2 kuud:

600–700 ml

■■2–5 kuud: 700–900 ml ■■6 kuud: 900–1000 ml ■■7–8 kuud: 800–900 ml ■■9–10 kuud: 700–750 ml ■■11 kuud: 600–650 ml ■■alates 7. elukuust kogus

väheneb, kuna laps hakkab rohkem lisatoitu sööma.

Allikas: Ülle Einberg

ilma eri paigus kiiresti levi­ ma. Samal ajal täheldati, et süüakse liiga kaloririkkaid toite, liiga palju suhkrut ja lii­ ga vähe kiudaineid (puuvilja, köögivilja, täisteratooteid). Samal ajal on dramaatiliselt vähenenud energiakulu. Lap­ sed ei liigu, ei tee sporti. Lii­ gutused on jäänud minimaal­ seks ja palju sõidetakse auto­ ga. Mis on lapse rasvumise ohumärgid? Ohumärk on see, kui laps ei jaksa enam liikuda, näiteks joosta, ja treppidest käimine ajab hingeldama. Mind alar­ meerib, kui laps loobub tren­ nidest, hakkab neid vahetama. See viitab, et ta ei jaksa ega ta­ ha enam seal käia. Tuleb leida niisugune ala, mida laps jõuab teha, või võtta treener, kes suunab lapse tegevust. Laste­ haiglas on füsioterapeudid, kes oskavad hinnata lapse füüsilist võimekust ja anda soovitusi, missuguseid harju­ tusi teha ja missugusesse trenni minna. Kõige lihtsam on hakata rohkem kõndima, näiteks teha kepikõndi.

Mis vanusest hakkab ülekaaluliste laste arv kasvama? Enim pöördumisi on enne lapse kooli minekut ja alg­ klassides.

Milliseid tervisehädasid ülekaal lastele kaasa toob? Kui lapsel on 10–30 kilo­ grammi ülekaalu, on see ras­ vumine – tohutu lisakoormus liigestele ja jalgadele. Lapsed kaebavad, et jalad valutavad ja nad ei jõua käia. Vererõhk võib kõrgeks minna, koleste­ rool ja veresuhkur tõusta, tekkida 2. tüübi diabeet. Osal tekib depressioon. Samuti näeme murdeeaga seotud hormonaalseid häireid.

Mis on selle põhjus? Möödunud sajandi 70nda­ tel hakkas ülekaalulisus maa­

Kust soovitaksite ülekaalulise lapse vanemal esmast nõu küsida?


TervisT!

mäRTS 2014

5

Panthermedia/Scanpix

ne raseduse lu riski

UUDiseD Kas viie sekundi reegel kehtib? Kui toit kukub maha ning see võetakse üles viie sekundi jooksul, võib selle ära süüa – nii räägib linnalegend, millele Astoni ülikooli teadlased kinnitust otsisid. Nende uuringutulemused näitavad, et viie sekundi reeglit toetavad ka teaduslikud tõendid. Uuringus vaadeldi levinud bakterite Escherichia coli ja Staphylococcus aureus ülekandumist erinevatelt põrandatelt (vaipkattega, laminaat- või kivipõrandalt) toidule. Röstsaia, pasta, küpsise ning kleepuva maiustuse kokkupuude põrandaga oli uuringus 3–30 sekundit. Tulemused näitasid, et ajafaktor on bakterite ülekandumisel toidule oluline. Samas mängib rolli ka põranda tüüp: väiksema tõenäosusega levib bakter toidule vaibaga kaetud põrandatelt. Suurema tõenäosusega satub bakter toidule lamineeritud või kahhelkivipõrandalt ning siis, kui toit on põrandal olnud viis või enam sekundit. Uuringut juhtinud mikrobioloogiaprofessor Anthony Hiltoni sõnul on põrandale kukkunud söögi söömine siiski seotud nakatumise riskiga. Ühtlasi uuriti ka seda, kas inimesed on viie sekundi reeglit järginud. 87% uuritavatest kinnitasid, et nad sööksid põrandale kukkunud toitu või on seda teinud. 55% neist, kes nii toimiks, on naised. Allikas: kliinik.ee Panthermedia/Scanpix

Esmased nõustajad on perearst ja pereõde. Pereõde võiks paluda lap­ sevanemal täita vähemalt kolme päeva toidupäevi­ ku. Väga pikalt ei jõua neid keegi pidada, aga lü­ hikest aega saab seda te­ ha. Siis saab hakata me­ nüüs toiduaineid asenda­ ma ja maha tõmbama. Perearstid ja pereõed peaksid küsima, kui ak­ tiivne laps on. Meie soo­ vitus on, et päevas peab olema vähemalt 60 minu­ tit aktiivset liikumist. Võib osta ka sammuluge­ ja. See on lastele huvitav. Kui tulemusi ei ole ja kaal kasvab, siis suuna­ takse lapsed lastehaig­ lasse­polikliinikusse nõustamisele. Meie dieetõde saab koos­ tada täpsema toi­ dumenüü. Kogu pere peab last toe­ tama. Kodus ei peaks olema ah­ vatlusi, maiustusi, pere peaks sööma ühel ajal. See on halb, kui kogu õh­ tu tulevad köögist toidulõhnad. Koo­ li võib kaasa anda puuvilju, mitte osta magusat.

Kolmandik eestlasi on rasvunud Endokrinoloog Triin Egliti doktoritööst selgub, et eestlaste hulgas on rasvumise levimus palju kõrgem kui seni arvatud: enam kui kolmandik täiskasvanud eestlastest on rasvunud ehk kehamassiindeksiga üle 30 kg/m2. Kolmes Eesti maakonnas läbiviidud rahvastikupõhine läbilõikeuuring näitas, et rasvumise levimus Eesti täiskasvanuil oli 32%, mis on oluliselt kõrgem kui varasemalt hinnatud, kuid siiski võrreldav hiljuti avaldatud andmetega teistest Euroopa riikidest. „Tervelt viiendikul elanikkonnast esineb glükoosiregulatsiooni häire; sealhulgas 5%l paastuglükoosi häire, 8%l glükoositaluvuse häire ja 7%l diabeet. Paastuglükoosi häire ja glükoositaluvuse häire puhul on tegemist nn eeldiabeediga, millega on seotud suurenenud risk haigestuda 2. tüüpi diabeeti,“ selgitas Eglit. „Eeldiabeedi faasis on elustiili muutus kehakaalu langetamise eesmärgil efektiivne, et 2. tüüpi diabeeti haigestumist vältida või edasi lükata.“ Juhuvaliku meetodil leitud 495 isiku tulemusi analüüsides selgus ka, et metaboolse sündroomi levimus Eesti täiskasvanud rahvastikus oli 26%, mis on sarnane teiste Euroopa riikide vastavate näitajatega. Nooremate meeste seas oli metaboolse sündroomi levimus nooremate naistega võrreldes oluliselt kõrgem, vastavalt 26% versus 13%. Allikas: kliinik.ee


6

TervisT!

mäRTS 2014 Panthermedia/Scanpix

Soovitused õpilastele, kuidas koolis paremini toime tulla

Kuidas lapsel stress väljendub

■■Ole julge oma arvamuse avaldamisel. ■■Ole aktiivne, kuid mitte pealetükkiv. ■■Püüa õpetajate ja kaasõpilastega hästi läbi saada. ■■Suhtu oma koolitöösse tõsidusega, see loob head

■■Laps kas ei räägi oma kooliasjadest,

või vastupidi, on ärev ning kurdab.

■■Võivad tekkida kehalised kaebused na-

eeldused edaspidiseks.

■■Leia endale sõber, kellele toetuda. ■■Osale kooliüritustel. ■■ära tee teistele seda, mida ei soovi ise kogeda. ■■Väärtusta iseennast. ■■Kuula teisi ja ära karda oma arvamust avaldada. ■■ära unusta, et õpetajad on koolis sinu sõbraks.

stressis laps vajab toetust nii kodus kui ka koolis

gu peavalu, kõhuvalu, uneprobleemid, ka allapissimine nooremates klassides. Peavalud on sagedasemad stressiväljendused just vanemates klassides. ■■Sagedased on tähelepanu- ja keskendumisprobleemid. ■■Laps läheb kooli vastumeelselt või ei taha hommikul ärgata. ■■Kui väiksemates klassides on lapsed enamasti kohusetundlikud, siis vanemates klassides hakatakse kodutöid edasi lükkama. ■■Laps võib proovida kooliga seonduvat vältida, valetada selle kohta, võivad tekkida puudumised, ringihulkumine tundide ajal. ■■Käitumisprobleemid nii kodus kui ka koolis võivad osutada stressile. ■■Eriti tähelepanelik tuleks olla enesevigastuste tekitamise suhtes.

Vaata lisaks: kliinik.ee/tervelaps

Aldo Luud (Õhtuleht)

agnE adaMson

tervist@celsius.ee

Terviseõe Kätlin Kosula sõnul võivad lastel stressi põhjustada eri asjad. Sageli ei pruugi asi olla koolis. Palju loevad lapse isiksuseomadused ja kodust kaasatulev. Mis lastel koolis stressi tekitab? Koolistressi tekitavate te­ guritena tulevad kohe meel­ de pikad koolipäevad ja liiga vähe vaba aega pärast kooli. Kindlasti tekitavad stressi halvad hinded, eriti kui on väga kõrgendatud ootused õpitulemuste suhtes, samu­ ti halvad suhted kaasõpilas­ tega ja kiusamine, negatiiv­ ne tagasiside või suhtumine kaasõpilaste ja õpetajate poolt ning lapsevanemate rahulolematus õpitulemus­ tega. Ka ebapiisav kodune toetus või abi kodutööde te­

Kui laps saab koolis toimuvast lapsevanemaga vabalt rääkida ja tema arvamuse ja emotsioonidega arvestatakse, on ka stressi vähem. Terviseõde Kätlin Kosula

gemisel. Pinged ja väsimus kipuvad suurenema veeran­ di lõpul, kui tuleb teha vii­ maseid pingutusi õpitule­ muste parandamiseks.

Mida saavad vanemad teha, et laps kooliga seotud pingeid vähem kogeks? Lapsevanema kohustus on lapsele igal juhul toeks olla. Tu­ leb last kuulata ja huvi tunda, mis koolis toimub, mis on talle raske, mis pakub talle huvi ning kas ta vajab millegi osas nõu, abi, suunamist. Kui laps saab koolis toimuvast lapsevanema­ ga vabalt rääkida ja tema arva­ muse ja emotsioonidega arves­ tatakse, on ka stressi vähem. Ei tasu last halvustada, kui ei ole kõige paremini läinud või kui hinded ei vasta päris lapseva­ nema ootustele. Proovida tu­ leks hoopis last motiveerida. Vahel vajab ta, et vanem teda lihtsalt natukene aitaks. Mida saaksid õpetajad teha? Õpetajad ei tohi unustada, et õpilastele tuleks indivi­ duaalselt läheneda. Õpetajad peaksid märkama, kui lapse

käitumises või õpitulemustes on tekkinud muutusi. Kindlas­ ti tuleb sekkuda ja näidata üles hoolivust, kui märgatakse probleeme. Unustada ei tohi, et õpetaja roll ei ole ainult aine­ liste teadmiste edasiandmine, vaid ka lapse toetamine kooli­ keskkonnas. Laps ei peaks pel­ gama rõõmude, murede ja kü­ simustega õpetaja poole pöör­ dumist. Kindlasti ei tohiks last teiste ees naeruvääristada ega alandada. Õpilasi koolis sildis­ tada ja üldistada on lubamatu. Kindlasti on mitut tüüpi õpilasi: osa, kes kogeb rohkem stressi koolis, ja osa, kes vähem. Mida need õpilased teie meelest teisiti teevad? Ma ei arva, et lapsi sellisel moel lahterdada on päris õige. Ja ei usu, et kindlaid kriteeriu­ meid siin välja saab tuua. Enamjaolt on põhjused ikkagi isiksuse omadustega seotud.

Me ei saa alati lähtuda ainult õpilasest endast, vaid teda ümbritsevast keskkonnast, lä­ hedastest, suhtlusringkonnast. Kodune toetus ja sõbrad on stressiga toimetulekul põhili­ sed. Lapsed, kellel on koolivä­ liselt huviringe ja trenne­hobi­ sid, mida nad rõõmuga teevad, on stressist vähem haaratud.

Lapsed peaksid leidma en­ dale tegevusi, millest nad tõe­ liselt rõõmu tunnevad. Kind­ lasti viibima võimalikult palju värskes õhus ja ennast liiguta­ ma, kuna füüsiline koormus vallandab organismis endorfii­ nid, mis aitavad tekitada õnne­ tunnet ja positiivsust ning toe­ tavad üldist heaolutunnet.

Kas õpilane saab ise midagi ette võtta, et ta vähem stressi kogeks? Siin tekib küsimus, kas laps alati teadvustab endale, et on stressis ja peaks mida­ gi ette võtma. Väga lihtne on meil, täiskasvanutel, öelda, et kui sul on stress, siis sellepä­ rast, et kardad halba hinnet – seega õpi rohkem. Või kui si­ nusse suhtutakse halvasti, siis muuda ennast. Kindlasti soovitan lastele, et kui nad tunnevad, et midagi on hal­ vasti, julgegu abi otsida, rää­ kigu kellegi usaldusväärsega.

Kas koolisüsteemis saaks midagi muuta, et lastel oleks vähem stressi? Mulle meeldiks, kui klassid oleksid väiksemad ja koolid ei orienteeruks nii palju tule­ mustele ja teiste koolidega võistlemisele. Kodutööd peak­ sid jätma lapsele aega hobide­ ga tegelemiseks ja ka lihtsalt lapseks olemiseks. Rohkem individuaalset ja võimeteko­ hast lähenemist, rohkem hin­ damise paindlikkust vastavalt lapse arengule, rohkem loo­ mingulisuse arendamist ning tunnustamist.


TervisT!

mäRTS 2014 Panthermedia/Scanpix

Kati paal

Randvere Perearst OÜ perearst

Traumade puhul tasub meeles pidada, et kiire ja õige esmaabi tagab ka kiirema taastumise. Nikastuse korral aitab kolme-k-reegel Kõige sagedamini tuleb et­ te nikastusi, enamasti hüppe­ liigese, harvem põlve­ või randmeliigese piirkonnas. Kahjustatud liiges tursub mõ­ ne tunni jooksul ning see sü­ vendab valu. Kui liigese piir­ konda tekib kiirelt ulatuslik verevalum või liigesele toetu­ mine on valu tõttu võimatu, tuleb kindlasti pöörduda traumapunkti. Esmaabis ta­ sub meelde jätta kolme­k­ reegel: külm, kõrgemale tõst­ mine ja kompressioon. Liige­ sele tuleb anda rahu. Esmalt tuleb vigastatud lii­ gesele kiirkorras peale panna midagi külma, 48 tunni jook­ sul tuleb seda korrata nii sa­ geli kui võimalik: näiteks 15– 20 minutit iga 2–3 tunni ta­ gant. Sobilikud on kõik käe­ pärased vahendid: kott jääga, külm mähis, külm vann või külmageel. Kindlasti ei tohi esimestel päevadel liigesele asetada sooja, ei sobi ka vii­ nakompress, millel on soo­ jendav toime. Vigastatud piirkond tuleb kindlasti tõsta

Nihestust esineb sagedamini õlaliigeses

Jäta meelde ■■Nikastuse puhul järgi kolme-k-reeglit: külm, kõrgema-

le tõstmine ja kompressioon. ■■Nihestusega ei tohi kindlasti hakata liigest paigaldama, kui selleks puuduvad oskused ja kogemused. ■■Kui ei olda esmalt kindel, kas tegemist on luumurruga või mitte, tasub esmaabi seisukohalt alati käituda nii, nagu oleks tegemist luumurruga, et vältida võimalikke vigu.

Vigastuse kiire esmaabi tagab kiire paranemise südame tasapinnast kõrge­ male, näiteks asetada padja­ le. Selline asend vähendab paistetuse teket. Liigesele tasub asetada elastikside, teip või ortoos, mis vähendab omakorda tur­ se teket liigese piirkonnas ning aitab vältida ka liigese­ sidemete uut venitust ja va­ lu. Raskematel juhtudel ase­ tatakse liigesele kipslahas või soovitatakse käimissaabast. Tavaliselt tagab kiire esmaabi ka kiirema

taastumise. Kui liiges siiski valu teeb, võib võtta valuvai­ gisteid: paratsetamooli või ibuprofeeni. Samuti võib vi­ gastatud liigesele määrida valu ja põletikku vähenda­ vaid ja/või hepariini sisalda­ vaid salve või geele. Enamasti toimub taastumi­ ne 2­3 nädalaga ning sageli on vajalik ka taastusravi. Igal ju­ hul tuleb nikastusest taastu­ des hoiduda liigesele suure koormuse andmisest.

Nihestus on nikastusest tõsisem trauma ning sellega on tegemist siis, kui liigest moodustavad luuotsad nih­ kuvad trauma, kukkumise või väänamise tagajärjel paigast. Nihestus võib olla osaline (luuotste kokkupuude on osa­ liselt säilinud) või täielik (lii­ gespindade kontakt on katke­ nud, liigest ümbritsev kapsel ja sidemed rebenenud). Õla­ liigese nihestus on kõige ta­ valisem, kuna õlaliigest ümb­ ritsev kapsel on avar ja side­ med nõrgad. Liigese piirkonnas võib trauma hetkel käia plõksatus, liiges jääb trauma tagajärjel valesse asendisse ja on moon­ dunud kujuga. Kaasnevad tu­ gev valu ja võimetus jäset lii­ gutada, piirkonda hakkab tek­ kima turse. Kuna kahjustuvad ka närvid ja veresooned, võib käsi muutuda tuimaks ning verevarustus häiruda. Kannatanu tuleks panna is­ tuma või lamama, kahjustatud liigesele tuleks esmaabiks asetada külma, et pidurdada turse teket. Kannatanule võib pakkuda valuvaigistit ning lii­ ges tuleks lahastada asendis, milles ta parasjagu on. Nähta­ vad haavad või nahakahjustu­ sed tuleb suuremast mustu­ sest õrnalt puhastada ja katta steriilse sidemega. Kindlasti ei tohi hakata liigest paigalda­ ma, kui selleks puuduvad os­ kused ja kogemused. Mida kii­ remini kannatanu trauma­ punkti toimetada, seda parem. Pärast liigese paigaldamist on vajalik liigese fikseerimine kolmnurkräti või immobilisat­ sioonisidemega 2­3 nädalaks, millele peab kindlasti järgne­ ma taastusravi.

Luumurru esmaabi oleneb trauma raskusest Luumurd on luu pidevuse katkemine. Kui ei olda esmalt kindel, kas tegemist on luu­ murruga või mitte, tasub es­ maabi seisukohalt alati käi­ tuda nii, nagu oleks tegemist luumurruga, et vältida või­ malikke vigu. Raske trauma korral peab kutsuma esime­ sel võimalusel kiirabi. Väiksemate luumurdude puhul tuleks vigastatud koht ettevaatlikult toestada ja toi­ metada kannatanu trauma­ punkti. Võimalusel tuleks vi­ gastatud piirkonnast ette­ vaatlikult eemaldada riided, käest võtta sõrmused, kell, käevõrud, sest hiljem võib se­ da turse tekkides väga raske teha olla. Ei tohi hakata ise murdu paigaldama, vaid võimalusel asetada vigastatud piirkonda lahas, mis peaks ulatuma üle kahe naaberliigese (luumur­ rust üles­ ja allapoole), õla­ varre­ ja reieluumurru kaht­ lusel üle kolme liigese. Mur­ ru kohale võiks asetada kül­ ma, et vältida turse süvene­ mist ja leevendada valu.

! JA BI E A IIR US K H Õ T

– aitab sind! Võta alati endaga kaasa treeningule, matkale, reisidele, …!

Ice Power Plus • trauma ja kukkumiste järgselt • lihas- ja liigesvaludele • lihaspingetele ja ülekoormusvaludele • leevendab põletikuliste liigeste sümptomeid • seljavaludele • ennetab ja alandab paistetust

Ice Power kiirkülmakott

• esmaabiks venitustel, rebestustel, traumadel

Ice Power külmasprei • esmaabi sporditraumadele, venitustele, rebestustele • kiire ja efektiivne • toime algab koheselt • järelravi Ice Power külmageeliga

www.icepower.net

7


8

TervisT!

mäRTS 2014

seljavalu – ülekoormuse ja rühihäire haigus Perearst Külvi Peterson ütleb, et seljavalu kurdavad ajutiselt ligi pooled kõigist töölkäijatest ja vähemalt kord on seljavalu tundnud 90 protsenti täiskasvanutest. Kuigi alaseljavalu on arsti vastuvõtul üks sagedasemaid muresid, on ainult ühel protsendil juhtudest tegu ühe raske haiguse sümptomiga.

Liikuv eluviis aitab kaelavalul kiiremini taanduda Kaelavalu vallandavad sageli psühhosotsiaalsed tegurid, füüsiline või psüühiline stress. Väga ägeda kaelavalu korral tuleks mõneks ajaks loobuda füüsilisest aktiivsusest. Valuvaigistitest sobivad põletikuvastased ravimid, mida tuleb kindlasti kasutada arsti ettekirjutuse järgi regulaarselt kindlatel kellaaegadel. Ettekirjutuse eiramine võib haiguse kulgu pikendada ja muuta valu krooniliseks. Ükski teadaolev ravim ei võta valu ära, vaid leevendab seda ning seeläbi ka teisi, valust mittetulenevaid sümptomeid. Soojendavad protseduurid võivad valu isegi tugevdada, samuti parafiin ja muda. Depressioon süvendab ja pikendab valu kestust. Ka kaelavaluga on soovitatav suitsetamisest loobuda, kasutada keskmise kõvadusega patja ning naasta tööle esimesel võimalusel. Liikuv eluviis aitab kaelavalul kiiremini taanduda. Valu leevendavad kaelavenitusharjutused, samuti kaelalihaste aktiveerimine ja tugevdamine ning õlavöötme lõõgastamine. Kaelavaluga tuleks arstile pöörduda siis, kui on palavik, püsiv valu kiirgumine kätte, valu mingis pea asendis või pead liigutades, püsiv või ajutine sõrmede tuimus, surinad või sipelgad kätes. Põhjust pöörduda on ka siis, kui jõud kätes on nõrgenenud. Kindlasti peab pöörduma arstile, kui vahetult on olnud trauma või avarii, samuti siis, kui kunagi on diagnoositud pahaloomuline kasvaja ning tarvitatakse immuunsust muutvaid ravimeid.

Panthermedia/Scanpix

Seljavalu tõsidusele viitavad ohumärgid: ■■Valuga kaasneb palavik. ■■Valu ei leevene lamamisel või mõnes muus valu lee-

vendavas asendis.

■■Esineb jalgade tuimus või tundetus ja urineerimishäi-

red.

■■Valu on tekkinud kukkumise järel. ■■Patsient on noorem kui 20 või üle 50aastane ja valu

esineb esimest korda.

■■On teada varasem halvaloomuline kasvaja. ■■On teada luuhõrenemine või inimene saab hor-

EEva- liisa piiBEMan

moonravi.

tervist@celsius.ee

Mis tavaliselt põhjustab alaseljavalu? Sagedasim põh­ jus on ülekoormu­ sest või rühihäiretest põhjustatud lihaspinged ja lihasspasmid. Palju harve­ mini on valu tekitajateks ea­ lised muutused lülisambas, kaasasündinud kõrvalekalded normist ning luumurruta os­ teoporoos. Kuidas valu leevendada? Ravi eesmärk on valu põh­ justatud ebamugavustunne ja sellega seotud piirangud muuta talutavaks, samas iga­ päevast tegevust jätkates. Sa­ muti tuleks paranemist toe­ tada haigusele sobiliku elure­ žiimiga ning vältida ravi, mil­ lel pole toimet haiguse põh­ jusele. Väga tugeva valu kor­ ral peab füüsilisest tegevu­ sest loobuma. Levinumad valu leevenda­ jad on põletikuvastased valu­ vaigistid, mida peaks võtma arsti ettekirjutuse järgi ja re­ gulaarselt kindlate ajavahe­ mike järel. Kindlasti peaks ot­ sima lõõgastavaid asendeid, tegema kergeid venitusi, abi võib olla valu leevendavatest kreemidest ja plaastritest.

iga tegevuse juures tuleks läbi mõelda, milline on sundasend ja kuidas sellest hoiduda. Perearst Külvi peterson

Milline on alaseljavalu ravi ning millised on paranemisvõimalused? Magamisase peaks olema keskmise kõvadusega madrat­ sil. Liigse kehakaalu korral tu­ leks langetada kaalu. Liikumi­ ne ja jalutamine tavaliselt lee­ vendavad valu. Selja­ ja kõhu­ lihaseid tugevdavad harjutu­ sed vähendavad lülisamba koormust. Meeleoluhäirete korral peaks nõu pidama arsti­ ga. Suitsetajatel on soodusta­ tud lülisamba vananemine ja nad tajuvad valu tugevamini. Tähelepanu! Tablettide ja süstide tarvitamine tuleb alles pärast nende meetmete kasu­ tamist või juhul, kui neist ei ole kasu. Nõu saab küsida ka füsio­ terapeutidelt, manuaaltera­ peutidelt ja kiropraktikutelt. Mida tuleks alaseljavaluga kindlasti vältida? Halb on vibratsioon sund­ asendis, nagu näites pikk au­ tosõit, samuti sageda kum­ mardamise ja samaaegse pööramisega liikumised. Eba­ sümmeetrilise seljalihaste pingutusega tegevusi, nagu suure raskuse tassimine ühes käes või ühel õlal, peaks vältima. Töökoht peaks olema ergonoomiline.

Istuva töö korral on vaja teha iga tund 7–10minutiline paus, kui tuleb ringutada, si­ rutada käed välja nii, et rin­ nalihased venituksid, samuti püsti tõusta ja ringi liikuda. Sundasendeid töö juures tu­ leks vältida. Kuidas saab alaseljavalust hoiduda? Vältida tuleks halba rühti: hoida pea ja keha ühel teljel nii, et sirutatakse end pike­ maks, pingutades kõhu­ ja tu­ haralihaseid, mitte ei suruta lõuga üles. Raskuste tõstmisel tuleks pingutada jala­, tuhara­, sel­ ja­ ja kõhulihaseid koos, nii et selg jääks neutraalsesse asendisse. Tõstmise ajal peab jääma raskus keha lähedale. Raskuste tõstmisel ei tohiks keha n­ö keerdu jääda, vaid vajadusel tuleks keerata ko­ gu keha külgsuunda. Vältima peab istumist kae­ la ja selga küürutavas asendis. Koristamisel kasutada pika varrega harja, triikida sobiva kõrgusega laua ääres, aiatöö­ del on seljale paremad pika varrega tööriistad või istepink. Iga tegevuse juures tuleks läbi mõelda, milline on sundasend ja kuidas sellest hoiduda.


TervisT!

mäRTS 2014

9

Mustad käed võivad tuua kõhuhaiguse Rotaviiruse vastu saab lapsi vaktsineerida

EllEn KaMEniK

Linnamõisa perearstikeskuse arst-resident

Kõnekeelest tuntud kõhugripp on hüüdnimi ägedatele viiruslikele sooleinfektsioonidele ehk gastroenteriitidele, mille põhisümptomid on äge kõhulahtisus, iiveldus ning oksendamine. mõnes mõttes on tegu kaitsereaktsiooniga, kus keha püüab vabaneda haigustekitajast või selle mürkidest.

mida noorem on laps, seda raskemalt võib rotaviirusnakkus kulgeda. Õnneks saab paljusid raskeid rotaviiruse põhjustatud haigestumisi vähendada ja haiglaravi vältida vaktsiiniga, mis lisatakse 2014. aasta suvel riigi vaktsineerimiskalendrisse. Rotaviirusnakkuse vastast vaktsineerimist tuleb alustada varakult: 1,5–3 kuu vanuses. Rotaviirusvaktsiini manustatakse suu kaudu.

Ägedate sooleinfektsioo­ nide peamised tekitajad on viirused, keda iseloomusta­ vad kõrge nakkavus, esinemi­ ne puhangutena ja tihti ka korraga mitme haigussümp­ tomi esilekutsumine. Tuntui­ mad kõhugripi tekitajad on rotaviirus, eriti imikutel ja väikelastel, noroviirus ja ade­ noviirus. Ägeda sooleinfekt­ siooni põhjustajad võivad ol­ la ka bakterid, algloomad ning mürgid ehk toksiinid (toidumürgistus).

Haigus kestab alla nädala Kõhugripi tekitajad on fe­ kaal­oraalsed nakkused, mis tähendab, et nakatunud ini­ mene eritab haigustekitajat väljaheitega, ka oksega, ning nakatumine toimub siis, kui teine inimene selle endale mustadelt kätelt või saasta­ tud toidu­joogiga sisse sööb. Selle tõttu nimetatakse neid haigusi mõnikord ka musta­ de käte haigusteks. Haigus­ puhanguid esineb aasta läbi, kuid rohkem sügisel ja talvel. Sagedasim sümptom on kõhulahtisus: väljaheite kon­ sistents on muutunud tava­ pärasest vedelamaks ja roo­ jamise sagedus üle kolme korra ööpäevas. Teised sage­ dased sümptomid on iiveldus ja oksendamine. Äge soolein­ fektsioon kulgeb sageli koos

palaviku ja kõhuvaluga, või­ vad esineda ka peavalu, lihas­ valu, ning sagedasim tüsistus on vedelikukaotuse ehk de­ hüdratatsiooni sündroom. Viiruslikud sooleinfekt­ sioonid kestavad enamasti 3–7 päeva. Mõningate viirus­ te puhul võivad infektsioo­ nid, eriti lastel, kulgeda ka kauem. Üle kolme nädala kestnud kõhulahtisus ehk krooniline kõhulahtisus va­ jab täpsustavaid uuringuid perearsti juures. Ägeda kõhulahtisuse ja ok­ sendamisega kaotab keha palju vedelikku, kaasnev pa­ lavik suurendab higistamise­ ga vedelikukadu veelgi. Liiga kiire vedelikukaotuse taasta­ mine joogi ja söögiga võib ol­ la raske eriti imikute, väike­ laste ja eakate puhul.

Väikelapsel on risk dehüd­ ratatsiooni kujunemiseks, kui ta oksendab üle nelja korra või roojab üle kaheksa korra öö­ päevas või keeldub joogist. Laste, aga ka täiskasvanute puhul tuleb jälgida, et haige ei muutuks loiuks, limaskes­ tad oleksid niisked, nahk ei oleks krimpsus, urineerimis­ sagedus oleks tavapärane (mitte alla kolme korra ööpäe­ vas, imikul mitte alla nelja korra ööpäevas), käed­jalad oleksid soojad; väikestel las­ tel peaks ka jälgima, et silmad ei oleks aukus ning lõge ei oleks lohkus.

Võta aega põdemiseks Kõhugripi ravis ei lähe esi­ algu ravimeid tarvis. Kindlas­ ti tuleb võtta aega põdemiseks.

Vaja on piisavalt juua, kuna ravi põhi­ osa on kaotatud vedeliku taastamine. Joogiks sobivad vesi, lahja morss, vähemagus tee. Joogiks ei sobi mullijoogid, limonaadid, magusad joogid, jõujoogid. Oksendamise puhul on vaja juua väikeste lonksude kaupa. Suure vedelikukao asendamiseks on vaja soolala­ hust. Selleks on sobivad pulb­ rid müügil apteekides, ravim tuleb vees lahustada. Ägeda vedelikukaotuse pu­ hul on esimese 2–4 tunni jook­ sul vajalik vedelik taastada las­ tel 50–100 ml keha kilogram­ mi kohta ja täiskasvanutel kokku ligikaudu 2 liitrit. Algu­ ses on oluline vedeliku sage joomine väikeste koguste kau­ pa, imikule soovitatavalt tee­ lusikatäis iga 1­2 minuti järel. Kui oksendamist ei teki, võib koguseid tasahilju suurendada ja vaheaegu pikendada. Toidupausi tegema ei pea, kuid kuni paranemiseni võiks

Panthermedia/Scanpix

Kuidas hoiduda kõhugripist ■■Käsi tuleb pesta hoolikalt vee ja see-

biga, eriti pärast tualettruumis käimist ja alati ka enne söömist või söögivalmistamist. ■■ära valmista teistele süüa, kui oled nakatunud. Võimalusel püüa seda vältida ka mõni aeg pärast sümptomite leevendumist. ■■Kasuta desinfitseerivaid pesuvahendeid haigustekitajaga kokkupuutunud pindadel. ■■Pese hoolikalt riided, voodipesu, rätikud, mis võivad olla kokku puutunud haigustekitajaga. ■■Väldi toiduriistade ja rätikute jagamist. ■■Külalised, eriti koos väikeste lastega, võiksid jätta külla tulemata (nakkuse oht).

loobuda vürtsikatest ja rasva­ rikastest roogadest ning roh­ kest rõõsa piima tarvitami­ sest, kuna põletikus soolel võib olla neid toitusid raske seedida. Sobivad toidud on näiteks ilma piimata riisipu­ der, banaan, näkileivad, pul­ jong, mustika­ või rosinakis­ sell. Ravimitest ei ole koduses ravis soovitatud kasutada ok­ sendamisvastaseid ravimeid, nn adsorbente (aktiivsüsi) ega ka soole liikuvust pärssi­ vaid aineid (loperamiid). See ravim on vastunäidustatud alla 4aastastele. Ägeda sooleinfektsiooni korral probiootikumide kasu­ tamise osas kindlaid reegleid ei ole, kuna enamasti saab kõ­ hugripist paraneda ilma li­ saabivahenditeta. Siiski võiks enne reisile minekut ja selle ajal tarvitada probiootikume. Samuti on see soovitatav väi­ kelaste mittenakkusliku kõ­ hulahtisuse puhul.

Mõnikord on vaja arsti nõu Tööpäevadel oleks mõist­ lik võtta vajadusel telefoni teel ühendust pereõe või pe­ rearstiga. Nädalavahetustel ja õhtusel ajal saab abi ka pere­ arsti nõuandetelefonil 1220. Enamasti on imiku ja väi­ kelapse puhul vaja arsti kon­ sultatsiooni. Kui juhtivaks sümptomiks on oksendamine ja vanemad ei suuda last kül­ laldaselt joota, siis üle ööpäe­ va arstiabi nõutamisega vii­ vitada ei maksaks. Arsti poole tuleks pöördu­ da, kui kaasneb üle kolme päeva kestev kõrge palavik (38,5 ºC) või haigus kulgeb kauem kui paar­kolm päeva. Kindlasti tuleks pöörduda siis, kui kõhulahtisus või muud sümptomid on kestnud 2­3 nädalat. Igas vanuses hai­ ge raske üldseisundi korral on kindlasti vaja viivitamatult arstile pöörduda.


10

TervisT!

mäRTS 2014

Ägeda keskkõrva­ põletiku ravi algab valu vaigistamisega aili taBri

Pirita perearstikeskuse Panakeia OÜ perearst

äge kõrvavalu algab tavaliselt järsku. Enamasti on valule eelnenud nohu. Imik ärkab öösel nutuga. Laps võib katsuda kõrva tihti, nagu segaks teda miski. Kõrvapõletikuga võib, aga ei pruugi kaasuda palavik, samuti võib laps oksendada. Öösel algava kõrvavalu pu­ hul ei pea kohe kõrvaarsti erakorralisele vastuvõtule EMOsse sõitma, vaid esma­ abiks peaks kiiresti andma valuvaigistit. Lapse ja täis­ kasvanu puhul sobivad sel­ leks nii paratsetamool kui ka ibubrofeen. Imikute puhul on eelisvariandiks paratseta­ mool, kuna see on olemas küünaldena, mida on mugav kasutada beebieas. Mõlemal

ravimil on valuvaigistav, põ­ letikuvastane ning palavikku alandav toime. Paratseta­ mool on saadaval küünalde, suspensiooni (pihustatav) ja tabletivormis; ibubrofeen tableti­ ja suspensiooni vor­ mis. Viimane sobib kasutami­ seks alates 3. elukuust.

Vaigista valu ja vähenda turset Valuvaigisti võtmisel tu­ leks kindlasti jälgida õigeid annuseid. Laste puhul on an­ nustamine vastavalt keha­ kaalule ja vanusele toodud tabelina ravimi infolehel. Täiskasvanul ja alates 12. eluaastast on paratsetamoo­ li valuvaigistav doos 500– 1000 mg ühe annusena. Kor­ duvalt võiks valu jätkudes korrata doosi 4–6 tunni pä­ rast, kuid mitte üle 4–6 korra päevas. Ibuprofeeni ühekord­

loogilise lahusega – seda võib kasutada imikutel, lastel ja ka täiskasvanutel. Ninakinnisuse vastu on vaja turset alandav ravi nina­ le, sest nina, neel ja kõrv on omavahel ühenduses. Alan­ dades turset ninas, alaneb ka turse kuulmekäigus, mistõt­ tu surve kuulmekilele vähe­

ne doos alates 12. elu­ aastast on 400 mg, korrata 6–8 tunni pärast. Tavaliselt on valuvaigistit ägeda keskkõrvapõletiku korral vaja anda 1–2 korda. Nohu korral tu­ leks jälgida, et toaõhk ei oleks lii­ ga kuiv, kuna see ärritab kurku ja nina. Võimalusel võib teha auru vee või füsioloo­ gilise lahusega – see pehmendab nina limaskesta, neelu ning soo­ dustab limavoo­ lu eemaldumist hin­ gamisteedest. Nina­ õõned tuleks vajadusel loputada sekreedist ja niisutada põletiku­ list limaskesta füsio­

neb ja põletik ning valu kõr­ vas alaneb. Turset leevenda­ vateks tilkadeks on käsimüü­ gis saadaval hüpertoonilised soolalahused, mida tilgutada ninasse 2–3 korda päevas. Käsimüügist saadavad ad­ renergilised ninatilgad kin­ nisele nohule on veresooni ahendava ja turset alandava toimega, kuid need on mõel­ dud lühiajaliseks kasutami­ seks. 1−7aastastele lastele võiks anda ühe tilga 2–3 korda päevas mitte üle kolme päeva, täiskas­ vanutele mit­ te üle seits­ me päeva järjest, kuna need

Toob naeratuse kuningriiki

õhendavad ja kuivatavad li­ maskesta. Kuulmekäigu turse alanda­ miseks sobib ka sissevõetuna ülemiste hingamisteede limas­ kestade turset vähendav pseu­ doefedriini siirup (tarvitami­ seks alates 6. eluaastast) või tabletid alates 12. eluaastast. Valutav koht armastab sooja. Valu ajaks võib ümber pea panna salli. Keskkõrvapõletiku puhul ei peaks esmaabiks tilgutama kõrva tilku, kui arst pole neid määranud. Punetavat ja tur­ ses kuulmekilet võivad tilgad isegi ärritada, kui need sisal­ davad alkoholi. Kui kodus on esmane abi valu ja ninakinnisuse vastu antud, siis tuleks ühendust võtta oma perearstikeskuse­ ga. Ägeda keskkõrvapõletiku diagnoosiks piisab tavaliselt kõrvapeegliga kõrva vaatlu­ sest. Selleks, et määrata põ­ letiku intensiivsust, võidakse teha kiiranalüüs. Arsti otsu­ sel on mõnikord vajalik spet­ siaalne uuring, et hinnata kuulmekile liikuvust. Pä­ rast läbivaatust võib aga arst määrata raviks anti­ biootikumikuuri – tava­ liselt on siis viirusliku­ le põletikule lisandu­ nud bakter ning vajalik on te­ kitajapõhine ravi. Alamy/AOP

Kaasas mugav dosaator!

Kiire leevendus palavikule ja valule  Pikaajaline toime: kuni 8 tundi  Ei sisalda tervisele kahjulikke värv- ega magusaineid

ÜGILOA HOIDJA: Berlin-Chemie AG; Glienicker Weg 125; D-12489 Berlin, Saksamaa. Täiendav teave on saadaval Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. MÜÜGILOA HOIDJA: Berlin-Chemie AG; Glienicker Weg 125; D-12489 Tegemist ravimiga. Enne tarvitamist lugegepidage tähelepanelikult olevat infolehte. giloa hoidja Eesti esindusest: OÜ Berlin-Chemie Menarini Eesti, Paldiski mnt. 27/29 Berlin, TallinnSaksamaa. 10612. Täiendav teave on saadaval KaebusteTähelepanu! püsimise korral või on ravimi kõrvaltoimete tekkimisel nõu arstipakendis või apteekriga. müügiloa hoidja Eesti esindusest: OÜ Berlin-Chemie Menarini Eesti, Paldiski mnt. 27/29 Tallinn 10612. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.


TervisT!

mäRTS 2014

tuulerõuged: mida vanem haige, seda raskem põdemine

Alamy/AOP

Varicella zoster tekitab järgmisi haigusi:

Kadi Kurris

Saku tervisekeskuse pereõde

Tuulerõuged on laialt levinud nahalööbega nakkushaigus. Haiguse tekitajaks on varicella zoster viirus, mis kuulub herpesviiruste perekonda, on väga nakkusohtlik, kuid vähevastupidav väliskeskkonnas. Tuulerõugeid tekitav vii­ rus on identne vöötohatise viirusega. Viirus elab ja pal­ juneb ainult inimorganismis. Väljaspool inimorganismi säilib viirus süljepiiskades 10–15 minutit ning hävib kiiresti otsese päikesevalgu­ se käes. Tuulerõugete peiteperiood kestab keskmiselt 14–16 päe­ va. Haigus algab külmetus­ nähtude ja kehatemperatuu­ ri tõusuga, mis kestavad 1­2 päeva. Seejärel tekib lööve, mille ajal palavik tõuseb. Villid võivad olla erinevad ja esineda kehal üheaegselt. Nende arv on lastel ja täis­ kasvanutel erinev: näiteks väikelapsel võib olla ainult paar täpikest, täiskasvanul aga üle 500. Lööve levib tava­ liselt peanahalt, kaelalt ja näolt üle kogu keha. Ville võib leiduda ka silma­, suu­ ja suguelundite limaskestal. Ja­ lataldadel ja peopesadel löö­ vet ei ole. Lööve on väga sü­ gelev, mis põhjustab lapsele ebamugavustunnet ning öö­ siti unehäireid. Tüsistustena võivad tekkida naha bakte­ riaalne nakkus, kopsupõletik või raskete vormide korral entsefaliit.

Täiskasvanud põevad raskemini Täiskasvanud põevad tuu­ lerõugeid tunduvalt raske­ mini kui lapsed. Inimesed, kes lapsena ei ole tuulerõu­ getes olnud, saavad sageli nakkuse oma lasteaias või koolis käivatelt lastelt. Kui on kindel, et tuulerõugeid pole lapseeas põetud, siis ta­ suks lasta end vaktsineerida. Kahtluse korral saab varase­ mat põdemist vereanalüüsi abil kindlaks teha. Eestis ei kuulu tuulerõugevaktsiin rii­ gi vaktsineerimisprogrammi ja vaktsineerimine on see­ tõttu tasuline. Nakatumine raseduse va­ rajases staadiumis (enne 20. rasedusnädalat) võib põhjus­ tada raseduse katkemise, lootel kaasasündinud varicella sündroomi. Raseduse hili­ semas järgus võib viirus põh­

Täiskasvanud põevad tuule­ rõugeid tunduvalt raskemini kui lapsed.

■■Tuule­

rõuged ehk varicella ■■Vööt­ ohatis ehk herpes zoster

Pereõde Kadi Kurris

Tuulerõugetest võib päästa vaktsineerimine Levinud arvamust, et tegemist on kerge lapseea haigusega, mille võiks lasta läbi põdeda, mitte vaktsineerida, on osaliselt arusaadav, kuid mure on selles, et me ei oska ennustada, kes põeb kergelt ja kes raskelt. Seetõttu ei ole teadlik lapse nakatumise ohtu seadmine õigustatud. ■■Tuulerõugeid põevad raskemini täiskasvanud, immuunpuudulikkusega inimesed ning haigus on ohtlik ka raseduse ajal. ■■Immuunpuudulikkusega inimestele on tuulerõuged väga ohtlik haigus ja neid inimesi soovitatakse ka vaktsineerida kindlate kriteeriumide alusel. ■■Vaktsineerima peaksid ka kõik noored naised, kes plaanivad rasedust ja kes ei ole haigust põdenud, kuna tuulerõugetesse nakatumine raseduse ajal kujutab tõsist ohtu arenevale lootele. ■■Eestis soovitatakse vaktsineerida lapsi, kes 12. eluaastaks ei ole tuulerõugeid põdenud, arvestades, et vanuse kasvuga raske haiguskulu tõenäosus suureneb. ■■Juhul kui haigust mittepõdenud inimesel on kokkupuude haigega, siis tuleks vaktsineerida kolme päeva jooksul pärast kontakti. See aitab suure tõenäosusega haiguse kas ära hoida või vähemalt kulgu oluliselt kergendada. ■■Vaktsineerida võib terveid lapsi alates 1 aasta vanusest. Ei vaktsineerita sel ajal, kui inimene on ägedalt palavikuga haige, rase, kui tal esineb raskekujuline immuunpuudulikkus või on varem esinenud tõsiseid kõrvaltoimeid sama vaktsiini manustamise järel.

11

Vöötohatis Esmasel nakatumisel varicella zoster viirusega tekivad tuulerõuged, mis on kerge kuluga äärmiselt nakkav lapseea haigus. Pärast haigust jääb viirus varjatuna organismi püsima ja selle hilisemal reaktiveerumisel tekib vöötohatis. Vöötohatis võib esineda igas vanuses, kuid riskigruppi kuuluvad üle 50aastased inimesed, immuunpuudulikkusega patsiendid, leukeemiat ja lümfoomi põdevad haiged.

justada enneaegset sünni­ tust. Kui ema haigus vallan­ dub vahetult enne või pärast sünnitust, võib vastsündinu haigestuda tuulerõugetesse.

Kuidas ravida? Tuulerõugetega kaasuva palaviku alandamiseks kasu­ tatakse lastel tavalisi palavi­ kualandajaid nagu paratseta­ mool või ibuprofeen. Sügelust vähendavad antihistamiiniku­ mid, näiteks tilgad või siirup, mida annustada vastavalt lap­ se kehakaalule. Lisaks tuleb tuulerõugetesse haigestunud lapse küüned lõigata hästi lü­ hikeseks, et ta ei saaks kratsi­ misega nahka kahjustada.

Suus olevate villide puhul võib kasutada näiteks spet­ siaalset suuõõnegeeli. Klassi­ kaliselt soovitatakse villidele määrida kas mentoolpiiritust, saialilletinktuuri, briljantro­ helist (viimasel ajal küll vä­ hem), kuid ka tsinki sisalda­ vad tooted on kasutamiseks head. Oluline on rohke vedeliku tarbimine, rahu, tuulutatud tuba ja 10päevane kodune re­ žiim. Haige võib end õrnalt pesta ja ettevaatlikult kuiva­ tada. Lööbe põletikuliseks muutumise korral on vajalik antibiootikumiravi, sest põ­ letikku põhjustavad bakterid. Täiskasvanule kehtivad sa­ mad soovitused: palaviku

alandamine, antihistamiini­ kum, peitsimine piiritusega. Ainuke erinevus seisneb sel­ les, et mida vanem on haige, seda raskem võib olla haigu­ se kulg, seega on soovitatav kontakteeruda oma perearsti või pereõega, et saada viiru­ sevastast ravimit. Teisiti ravitakse haigeid, kes oma kroonilise haiguse tõttu põevad tuulerõugeid väga raskelt. Ka nemad saa­ vad raviks spetsiaalset viiru­ sevastast ravimit. Samuti saavad viirusevastast ravimit rasedad ja vastsündinud. Ras­ kete haigetega tegeletakse juba haiglas.


12

TervisT!

mäRTS 2014

väga kuiv nahk vajab ravi Panthermedia/Scanpix

võivad esile kutsuda haiguse ägenemise või halvendada selle kulgu. Nende tegurite äratundmine ja vältimine on eduka ravi aluseks. Haiguse ägedas staadiumis kasutatakse nahapõletiku ra­ viks steroidkreeme koos nii­ sutava baaskreemiga. Paiksed steroidkreemid on turvalised ja efektiivsed, kui neid õiges­ ti kasutada. Baaskreem mää­ ritakse nahale vähemalt 15– 20 minutit pärast ravikreemi. Mittesteroidsed põletiku­ vastased kreemid on uued nüüdisravimid, mille toime tugevust võrreldakse steroi­ didega, kuid millel pole ste­ roididele omaseid kõrvaltoi­ meid. Mittesteroidsed kree­ mid sobivad eriti lastele.

EnE MäEstu

Tallinna lastehaigla nahaarst

Atoopiline dermatiit on krooniline sügelev nahahaigus, mis peaaegu alati algab lapsepõlves ja võib kesta kogu elu. Atoopiline dermatiit on enamasti pärilik. Kui üks lap­ sevanem on atoopik, on lapse haigestumise tõenäosus 30– 50%, kui mõlemad vanemad on atoopikud, haigestub laps 50–80%lise tõenäosusega. Tänapäeval arvatakse, et atoopilise dermatiidi teket mõjutavad nii väliskeskkon­ na kui ka immunoloogilised ja pärilikud tegurid. Haiguse sagedus on kolmekümne vii­ mase aastaga peaaegu kolm korda kasvanud just linnades. Seda ei saa seletada pärilik­ kusega, vaid muutunud välis­ keskkonna ja elustiiliga, sa­ muti haiguse parema ära­ tundmise ja diagnoosiga.

Vannile eelista dušši

Haigus varieerub Atoopilise dermatiidi põ­ hitunnused on naha sügelus ja kuivus. Tavaliselt tekivad esimesed sümptomid kol­ mandal elukuul. Esimesel ja teisel eluaastal paikneb ek­ seem peamiselt põskedel, kä­ te­jalgade välispindadel või kehal punetavate karedate laikudena. Ägeda nahapõle­ tiku korral võib esineda ka villikesi ning kaasneb tugev sügelus. Umbes pooltel juhtudest paraneb ekseem teisel elu­ aastal. Mängu­ ja kooliealis­ tel lastel paikneb atoopilise dermatiidi lööve tavaliselt küünar­ ja põlveõndlates, randmetel, aga ka silmalau­ gudel, huultel, kaelal. Mõni­ kord esineb lööve ainult rei­ te tagapindadel. Nooruki­ ja täiskasvanueas on iseloomulik naha kuivus ja ketendus, haiguse sageda­ semaks väljenduseks on na­

hapõletik labakätel. Umbes 70% lastest paraneb atoopi­ line dermatiit noorukieas. Mõnikord jäävad lööbe pa­ ranedes nahale heledamad laigud, mis tekivad pigmendi kiiremast mahakulumisest naha põletiku ja ketendami­ se tõttu.

Atoopilist dermatiiti esilekutsuvad tegurid ■■Higistamine järsu temperatuurimuutuse või füüsilise

koormuse tagajärjel.

■■Kuiv õhk talvekuudel. ■■Liigne kuuma veega pesemine, eriti talvekuudel. ■■Kontakt ärritavate ainetega: villane materjal, kodu-

keemia, kosmeetika, mõni seep võib põhjustada nahaärritust ja põletikku. ■■Sigaretisuits võib esile kutsuda ekseemi silmalaugudel. ■■Kõige tähtsam aeroallergeen on kodutolmulest. ■■Teatud toiduained võivad põhjustada nii allergilisi kui ka mitteallergilisi reaktsioone: sagedamini muna, piim, maapähkel, kala, soja, nisu. Süüdlaseks võivad olla ka säilitus- ja värvained ning teised toidus sisalduvad ained. ■■Emotsionaalne stress võib haigust üleöö ägestada. Termin „atoopia” tähistab sarnase geneetilise taustaga haigusi, nagu heinapalavik, astma, atoopiline dermatiit või väga kuiv nahk. 70% atoopikutel esineb perekonnas üks või mitu atoopiahaigust. Üle 50% ulatusliku atoopilise dermatiidiga lastel areneb 13. eluaastaks astma ja allergiline nohu.

Atoopilise dermatiidi sagedus on kolme­ kümne viimase aastaga peaaegu kolm korda kasvanud just linnades. Nahaarst ene Mäestu

Ravikreem aitab Atoopilise dermatiidi tü­ sistusteks, eriti lastel, on bak­ teriaalsed nahapõletikud. Bakterite juurdepääsu soo­ dustavad naha kuivus, lõhed ja kratsimisel tekkivad pisi­ traumad. Sagedasemaks vii­ rusinfektsiooniks on nakkus­ lik mollusk, mis paljuneb kui­ val nahal eriti kergesti. Tihti esinevad ka harilikud tüükad. Kõik tegurid, mis soodus­ tavad naha kuivust ja suuren­ davad soovi nahka kratsida,

Ei ole ühte kindlat naha­ hooldusvahendit, mis kõiki­ dele patsientidele alati sobib. Nahahooldusvahendi ehk baaskreemi valikul peaks läh­ tuma naha seisundist, pat­ siendi eelistustest ja aasta­ ajast. Talvel peaks kasutama rasvasemaid baaskreeme. Baaskreemi määritakse naha­ le regulaarselt 1–2 korda päe­ vas ja see peaks olema lapse­ le meeldiv protseduur. Pesemist ei peaks vältima, sest pestes eemalduvad koos nahakettude ja ­koorikutega ka mikroobid. Vanniskäigule peaks eelistama dušši. Iga­ päevane vann on lubatud ai­ nult siis, kui nahka kohe ku­ ni kolm minutit pärast pesu kreemitatakse. Looduslikus vees võiks supelda iga päev. Klooriga desinfitseeritud bas­ seinis võib ujuda kuni kolm korda nädalas, kuid pärast tu­ leks nahka duši all loputada. Vastu nahka puutuvad rii­ ded peaksid olema siledakiuli­ sed, soovitatavalt puuvillased. Sobivaks toatemperatuu­ riks kodus on 21­22 kraadi, magamistoas veidi vähem.


TervisT!

mäRTS 2014 Corbis/AOP

Eesnäärme healoomulist suurenemist põhjustavad hormonaalsed muutused. Eesnäärme suurenemine algab kusitit ümbritseva näärmekoe vohamisest, millega kaasneb ka silelihaskoe vohamine. moodustub healoomuline kasvaja – adenoom. Suurenenud eesnääre avaldab survet kusitile, viimane aheneb ja takistab uriini väljavoolu kusepõiest. mehaanilise takistuse kõrval põhjustab adenoom ka neurofüsioloogilisi häireid põie lihaskoes. Need häired arenevad aeglaselt, aastate jooksul, ja lükkavad paljude meeste arsti poole pöördumist liiga kaua edasi.

Serenoapalmi ekstrakt

ev

pse

as

1 ka

Mis on eesnäärme healoomuline suurenemine?

l pä

Tegutsege õigel ajal, ärge oodake

Meeste värk. Meeste ravim.

kliinik.ee

Jäta meelde: ■■Eesnäärme healoomuline

suurenemine algab tavaliselt pärast 40. eluaastat. ■■Eesnäärme healoomuline suurenemine on ravitav. ■■Enne ravi, ka käsimüügiravimitega, on vaja teha arsti juures vajalikud uuringud.

Eesnäärme healoomuline suurenemine on ravitav Kristo ausMEEs

mediTA kliiniku meestearst

Eesnäärme healoomuline suurenemine tekitab meestel probleeme enamasti pärast 40. eluaastat. Uuringud on näidanud, et enamikul suureneb eesnääre vanuse tõustes: juba 50. eluaastatel võivad ligikaudu igal teisel mehel tekkida eesnäärme suurenemisega seotud kaebused. Urineerimishäirete esine­ missagedus kasvab vanemas eas meestel umbes 10% elude­ kaadi kohta. Seega võib öelda, et 75. eluaastal on urineerimis­ häireid ligi 50% meestest. Kuigi eesnäärme suurene­ mine ei põhjusta algul oluli­ si kaebusi, tasub arstile pöör­ duda siis, kui tekivad urinee­ rimisega seotud kaebused: kusevoolu nõrgenemine, ku­ sejoa katkendlikkus, rasken­ datud urineerimise alustami­ ne ja järeltilkumine, sage ja

tihti edasilükkamatu vajadus urineerida, urineerimise järg­ ne täispõie tunne ning öine urineerimine. Erinevad eesnäärme hai­ gused võivad esineda koos ja seetõttu on õiget diagnoosi ja ravi määrata ilma vajalikke uuringuid tegemata raske. Arst uurib mehelt tavaliselt kaebuste kulu ja tugevuse, sa­ muti üldtervisega seotud probleemide kohta. Urineeri­ mishäirete korral tehakse uu­ ring rahvusvahelise küsi­ mustiku järgi, mis puudutab kaebusi eesnäärme kohta.

Diagnoosimine arsti juures on vajalik Eesnäärme uuring pärasoo­ le kaudu võib tekitada mehe­ le ebamugavust ja piinlikkust, kuid eesnäärme haiguste diagnoosimisel on see asen­ damatu. Kusevoolu kiiruse uuringuga hinnatakse nii ees­ näärme kui ka kusepõie sei­ sundit. Ultraheliga saab hin­

nata nii eesnäärme suurust, jääkuriini hulka põies, põieki­ vide võimalikku leidu ning avastada varakult ka põiekas­ vajat. Eesnäärme haiguste uu­ ringute hulka kuulub ka PSA­ test, mille tõusu üheks oluli­ semaks põhjuseks on eesnäär­ me mahu suurenemine.

Õige ravi annab häid tulemusi Arvestades, et keskmisel urineerimishäiretega mehel jääb kaebuste tekkimisel elada veel 15–25 aastat ehk peaaegu üks inimpõlv, on ravi valimisel kõige olulisem selle pikaajali­ ne positiivne toime ja võima­ likult vähe kõrvaltoimeid. Kindlasti mõjutavad ravimee­ todi valikut ka kaebuste ulatus ja eesnäärme maht, kaasuvad haigused ning juba eelnevalt tarvitatavad ravimid. Lõppot­ suse ravi kohta peab mees te­ gema koos raviarstiga. Taimeravi on üsna popu­ laarne nii Eestis kui ka Euroo­

pas. Selle eelis teiste ravimite ees on enamasti kõrvaltoime­ te puudumine, samuti on suu­ rem osa taimseid preparaate apteegis ilma retseptita kätte­ saadavad. Siiski peaks enne kä­ simüügiravimite tarvitamist nõu pidama oma raviarstiga ja tegema vajalikud eriuuringud. Eesnäärme healoomulisele suurenemisele viitavate alu­ miste kuseteede kaebuste kor­ ral kasutatavad retseptiravi­ mid jagunevad oma põhitoi­ melt kaheks ning leevendavad kaebusi või pidurdavad haigu­ se progresseerumist. Rahvus­ vahelised uuringud on näida­ nud nende ravimite kooskasu­ tamisel eesnäärme haiguste ravis väga häid tulemusi: vä­ henevad urineerimiskaebused, samuti eesnäärme suurenemi­ sega seotud tüsistusterisk ning vajadus eesnäärme kirurgili­ seks raviks. Mõningatel juhtu­ del on viimane siiski vajalik.

Vaata lisaks: kliinik.ee/mehetervis

30/60 kapslit

Kontrolli ennast Internetis – www.prostamol.ee Näidustus: Eesnäärme healoomulise suurenemisega kaasnevad urineerimishäired. Käsimüügiravim. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat teabelehte. Kaebuste püsimisel või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Müügiloa hoidja: Berlin-Chemie AG (Menarini Group), Glienicker Weg 125, D-12489 Berliin, Saksamaa Lisainfo: Berlin-Chemie Menarini Eesti OÜ, Paldiski mnt 27/29,Tallinn 10612

13


16

TervisT!

Oluline ei jää tegemata

ORTOFEN 2% (diklofenak) on VALU ja PÕLETIKKU leevendav salv

Näidustused: nõrga kuni mõõduka valu ja põletiku paikne sümptomaatiline leevendamine pehmete kudede valulike ja põletikuliste seisundite korral. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Müügiloa hoidja: Grindeks AS, Krustpils 53 Riia Läti Täiendav informatsioon: Grindeks Eesti filiaal, 11316 Tondi 33 Tallinn Tel. 6 120 224

mäRTS 2014

Tervist! märts '14