Euroopa Liidu institutsioonid Tema pädevusvaldkonda kuulub nüüd ka poliitikavaldkondade arengusidusus, nagu ta kinnitas APRODEVile ja parlamendiliikmele Franziska Kellerile oma vastuses nende ühisesitusele seoses 2011. aastal esitatud juhtumiga, mis käsitles ebaõiglaseid kaubandustavasid, millega rikuti poliitikavaldkondade arengusidusust. Siiski märkis ELi ombudsman samas vastuses, et kaebus puudutas ELi poliitika piire ja sisaldas väga üldist väidet selle kohta, et aluslepingu nõuded olid jäetud täitmata, kuid selles ei tehtud kindlaks haldusomavoli esinemist, mida ombudsman oleks saanud aidata lahendada. Samuti märkis ta, et ei ole arengueesmärkide või poliitikavaldkondade arengusidususe institutsionaalne eestkostja. Tema ülesanne ei ole ka asendada oma otsusega komisjoni või mõne muu institutsiooni seisukohti poliitilistes küsimustes.17 On selge, et poliitikavaldkondade arengusidususe puhul on ELi ombudsmani volitused väga segased. CONCORD soovitab luua eriinstitutsiooni, näiteks eriombudsmani, kelle konkreetne ülesanne oleks vastu võtta ja uurida võimalikke poliitikavaldkonna arengusidususe rikkumisega seotud kaebusi, sealhulgas ebaõiglaseid kaubandustavasid, et algatada vahendusprotsess ja püüda leida asjakohased lahendused ja hüvitused. Selline eriombudsman peaks pakkuma võimalust lihtsaks kokkuleppemenetluseks poliitikavaldkondade arengusidususega seotud vaidlustes minimaalsete bürokraatiast tulenevate piirangutega. Tuleb selgelt tagada, et kodanikuühiskonnas tegutsevatel isikutel oleks sellisele eriombudsmanile otsene juurdepääs. Poliitikavaldkondade arengusidususega tegelevale eriombudsmanile tuleks luua praeguse ELi ombudsmani omaga sarnane veebileht, kus saaks esitada teateid (ning neid saaks heaks kiita ja tagasi lükata). Kui see tehtaks huvitatud rühmadele avalikult kättesaadavaks, aitaks see koguda ja jagada poliitikavaldkondade arengusidusust käsitlevat teavet ja analüüse ning suurendada usaldusväärsust.
1.6 Algatused ja teadlikkuse suurendamine väljaspool institutsioonilist raamistikku Järjest rohkem institutsioone (nt OECD), mõttekodasid (nt ECDPM) ning kodanikuühiskonna organisatsioone on koostanud mitmesuguseid poliitikavaldkondade arengusidusust käsitlevaid materjale – metodoloogilisi brošüüre, poliitilisi analüüse ja juhtumiuuringuid. Nende hulka tuleb arvata ka käesolev CONCORDi koostatud eriaruanne ning selle varasem, 2009. aastal avaldatud versioon. Nende loetlemine läheks liiga pikale, kuigi selliste algatuste tähtsust, nendega loodud teadlikkust ning seda, et teatavatel juhtudel on nendega suurendatud eri poolte suutlikkust, on asjakohaselt arvesse võetud.
17
APRODEV ja parlamendiliige Franziska Keller (2011) – Teade ELi ombudsmanile dumpingu kohta linnukasvatuse valdkonnas ning 19. augustil 2011 saadud vastus, www.aprodev.eu
www.coherence.concordeurope.org
13