Page 1

EESTLANE AITAB: MIS HEATEOD MILLISESSE MAAILMA NURKA JÕUAVAD. KOLM LUGU AAFRIKA LASTE KOOLIPÄEVAST. MIKS ETIOOPIAS TULEB VIHMA PÄRAST PALVETADA.

Maailmapäev 30. mail Tallinnas Vabaduse väljakul TEEMALEHT Kolmapäev, 27. mai 2015 • Toimetaja: Katrin Roht • Projektijuht: Kaire Lind, tel 614 4047 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht

Oleg Tolstonog

Et Ukraina sõjalastest ei saaks kadunud põlvkonda EERO JANSON

Eesti Pagulasabi juht

Sõjas kaotavad kõik, kuid iseäranis lapsed. Neile jäävad sõdade poliitilised põhjused kaugeks ja arusaamatuks, nad on üksnes ohvrid suurte inimeste võimumängudes. Ametliku statistika järgi on Ukrainas aprilli seisuga sõjas surma saanud ligi 70 last, kellest suurem osa on hukkunud maamiini ja muu lõhkekeha katsumise tõttu. Ligi 200 last on saanud haavata. Nendes arvudes ei kajastu surma või haavata saanud lapsed, kes on separatistide hoitud aladel. Sõja eest on põgenenud üle 150 000 lapse, kuid kokku umbes 1,7 miljonit last on käimasolevas sõjas saanud mingil viisil mõjutatud, näiteks elanud koniktitsoonis. Peale füüsiliste ohtude vajavad sõda kogenud või lapspõgenikud enamasti pikaajalist psühholoogilist tuge, et läbielatuga ka vaimselt toime tulla. Lapsed võivad olla olnud tunnistajaks raskele vägivallale või kaotanud mõne lähedase, kuid ka kodust põgenemine ja seetõttu vaesusesse sattumine tekitavad probleeme. Sellised läbielamised põhjustavad agressiivsust ja ärevust, teinekord ka apaatsust ja endassetõmbumist. Kuid laste psüühika ei ole ainus, mis sõjas kannatab. Haridussüsteemi kokkukukkumine relvakonikti tõttu ja sellest tulenev laste pikaajaline puudumine koolist on paljudes koniktiriikides viinud kadunud põlvkonna tekkeni. See on põlvkond, kelle haridustee on jäänud poolikuks ning kelle väljavaated on kehvemad ka täiskasvanuks saades. Näiteks Süürias on kooliharidusest ilma jäänud hinnanguliselt juba 3,5 miljonit last. Kuigi Ukraina puhul on sellise põlvkonna tekkest veel vara rääkida, on oht olemas. Lõppeval õppeaastal jäi ainuüksi Donetski oblastis suletuks umbes 150 kooli, haridusteelt jäi kõrvale ligikaudu 50 000 last. Peale selle, et mõnes kohas ei ole koolide avamine ohutu, on mitu kooli saanud mürsutabamusi, muutudes seetõttu kasutuskõlbmatuks, mitmes on aga sisse seatud sisepõgenike majutuskeskus. Sellal kui suur osa rindeäärseid koole on suletud, siis linnades, kuhu on põgenenud suur hulk inimesi, on koolid ülerahvastatud ja õppekvaliteet seetõttu langenud. Neid probleeme saavad leevendada ka Eesti inimesed. Näiteks toetab Eesti Pagulasabi Zaporižžja linnas vabatahtlike psühholoogide ja sotsiaaltöötajate ühingut, kes aitavad nõustamisega sõja eest pagenud või lähedasi kaotanud lastel läbielatuga toime tulla. Samuti lähetame välisministeeriumi toel selle organisatsiooni juurde Eestist kuus psühholoogi, sotsiaaltöötajat ja eripedagoogi, kes hakkavad samuti lapsi abistama.

* Eesti Pagulasabi Ukraina humanitaarabi programmi saab toetada aadressil www.ukrainaheaks.ee/eesti-pagulasabi

Seitsme lapsega (noorim kahekuune) perekond, kes Donetski oblastist Makejevka linnast põgenes mootorrattaga, millel külgkorvi asemele oli monteeritud puidust uks, kus lapsed peal istusid. Teekond kestis 7 päeva. Eesti Pagulasabi sai nendega Ukrainas tuttavaks Vasilivka linnas Zaporižžja oblastis.


Kolmapäev, 27. mai 2015

2 ÜRO / Jean Pierre Laffont

Eluks vesi – eluvesi! Tihti jätab Aafrika valgete inimeste hinge vastandlikke tundeid: kurva noodi vaesusest ja haigustest või tundub sealne elu siiras, rikkumata ja tõeline. MERLE VOOLA

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni andmetel töötab maailmas ebainimlikes tingimustes 170 miljonit last. Pildil õmbleb lapseeas Boliivia poiss õmblusmasinaga, samal ajal kui väiksem kaasmaalane õmbleb riideid käsitsi diivanil.

Võtkem silmaklapid eest! ANNA KAROLIN

Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaekspert

Igal aastal kirjutatakse sadu, kui mitte tuhandeid artikleid miljonitest puuvillapõllul või riidetehastes töötavatest lastest. Paar korda aastas jõuavad teated ka «Aktuaalsesse kaamerasse» või «Ringvaatesse». Selleks, et ikka kanalit vahetataks. Palun sul seekord see artikkel lõpuni lugeda. Oleme asjatundmatud ja hoolimatud, et neid uudiseid ei vaata, artikleid ei loe ja järele ei mõtle. Veel hullem, isegi kui loeme, siis poeleti ääres teeme ikka samasuguseid valikuid. Riidesilte ei loe ning šokolaadimärke ei kontrolli. Kurdame kommentaarides, miks keegi maailmas Eesti huvide eest ei seisa, aga ise aitame kaasa õudsele ja ilmselgele ülemaailmsele ebaõiglusele. Paneme enne uue rõivaketi avamist ukse ette kas või telgi, et odavatele riietele kiiremini ligi pääseda. Kui keegi küsib abi, kurdame, et meie enda lapsed on vaesed. Samal ajal annetame parema meelega kasside kui vaesuses inimeste heaks. Sõidame tuhandete kaupa mujale paremat elu otsima, aga kellelgi Eestisse sõja eest peitu tulla ei luba. Sest oleme ju kõigist paremad. Siinkohal väike meeldetuletus: samas ise saime raskel ajal naaberriikidelt abi. Ja veel rohkem arenguabi, kui oleme jõudnud ise anda. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni andmetel töötab maailmas ebainimlikes tingimustes 170 miljonit last. Lapsed on kuulekad töötajad – kurdavad ja protestivad vähem ning mahuvad ka kitsastesse ruumidesse või puuvilla korjama. Ja meie, kes ei hooli, aitame iga oma Made in Bangladesh ostuga sellele kaasa. Lapsed ei tee tavalisi majapidamistöid ega lihtsalt korista enda järelt. Nad teevad tööd pea olematu palga eest nende tervist raskesti kahjustavates tingimustes. ÜRO ja rahvusvaheliste ekspertide hinnangul on lapstööjõud oma olemuselt vaesuslõks – kuidas peaksid kõige hullemas seisus rii-

gid end üles ehitama, kui enamik lapsi läheb esimese koolipäeva asemel juba mitmendat aastat raskele tööle? Lapsed korjavad meie kohvioad, valmistavad šokolaadi ja õmblevad meie riided. Pea iga rahvusvaheline maiustus- või rõivarma, kes oma toodete päritolu grammi täpsusega ei järgi, saab tõenäoliselt kasu lapstööjõust. Sest just laste vaevaga saadud toode on kõige odavam ning rahvusvahelistel oksjonitel märkamatu. Rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide pihtide vahele on jäänud ka Eesti turu populaarsemad tooted, mis mõeldud neile, kel on suva. Suurte rahvusvaheliste pingutuste tulemusena on töötavate laste arv viimase 15 aastaga vähenenud 78 miljoni võrra ja ehk väheneb ka edaspidi. Et tegemist on lastega maailma kõige vaesemates riikides, on vaja teha tööd ja näha vaeva, et neil ka lapsepõlv oleks. Seniks, kuni ettevõtetel on vaikiv ja ükskõikne mugav turuosa, ei lähe midagi paremaks. Väetid end ise ei kaitse ja ilma tarbija tähelepanuta ettevõtteid muuta ei saa. Rootsis, Soomes või Inglismaal on ettevõtetel palju raskem niimoodi jätkata. Sest tarbijad ei luba. Kas valitakse eetilisemad tooted, halbu ettevõtteid boikoteeritakse või tarbitakse üldse läbimõeldumalt ja vähem. Võhiklikkuse klappide peast võtmine nõuab küll algul veidi mõtlemist, kuid see polegi nii raske. Uuri oma lemmiktoodete tootjate kohta ja vali kõige parem või eetilisem, eelista kodumaist või taaskasutust. Otsi õiglase kaubanduse märkidega tooteid. Unusta kiirmood, kiirvaibad ja kiirkohv, vali hoopis hoolikamalt. Võta silmaklapid eest!

Poest otsi just nende märkidega tooteid.

Testi oma teadmisi maailmast!

2. Kui palju on tänapäeval inimesi, kellel pole puhtale veele ligipääsu? A) 100 miljonit B) 750 miljonit C) 1 miljard

3. Mis riik on maailma kõige vaesem (SKT inimese kohta, 2013)? A) Afganistan B) Kongo Demokraatlik Vabariik C) Ukraina 4. Mis riik on maailma kõige rikkam? A) Katar B) Šveits C) Norra

5. Milline nendest riikidest on kõige jõukam? A) Botswana B) Egiptus C) Moldova 6. Kui suur osa maailma kirjaoskamatutest on naised? A) pool B) 2/3 C) 1/3

Õiged vastused: 1. c, 2. b, 3. b, 4. a, 5. a, 6. b

1. 2000. aastal lepiti kokku globaalses eesmärgis vähendada poole võrra inimeste arvu, kellel pole ligipääsu puhtale veele. Mis aastal see saavutati? A) Ei ole selleni jõutud B) 2007 C) 2010

MTÜ Damota juhataja

Olles Euroopa elutempost kurnatud, viib sealne siirus tõesti teisele lainele. Tundub, et kõik, mis Euroopas omab mingit väärtust, on ühtäkki täiesti tähtsusetu. Need tunded on omased eriti siis, kui kogunevate asjade hunniku alt vaevu hingata suudame ja siis end järsku Aafrikas avastame. Need kaks maailma, mis on inimeste liikumise kaudu teineteisega kohtunud ja rikastanud meie teadmisi, täiendavad meid seni, kuni oleme valmis mõistma seda kõike, mis on meist nii erinev. Meil on lihtsam, kui silmad, mis näevad sedasama maailma hoopis teise nurga alt, on valmis muutma ka tähendust sõnadel, nagu aeg, lubadus, ausus ja eetika või Eluvesi. Etioopias on iga päev hommikusele ärkamisele taustaks ortodoksi muusika. Ent kui hommik algab vaikusega, on selge, et lisaks puuduvale muusikale algab päev ka elektrita. Elektri puudumisega kaasneb sageli vee puudumine, kuid on ka erandeid. See annab vaikuses

ärkamisele üllatusmomendi. Iga päev, mis algab koos muusika ja kraanist tuleva veega, annab põhjuse rõõmustamiseks. Sageli on ka linna parimas hotellis vesi kolmeks päevaks kadunud. Ämbrid, mis duširuumis seisavad, tuleb alati täita, et vee puudumise korral oleks tualeti kasutamine võimalik. Kui aga ämbrid on tühjad, on mõistlik toa uks avada ja hõisata «Oha jallem!» ehk «Vett ei ole!» ning seejärel ulatada ämber ukse vahelt hotellitöötajale. Kuskil hotelli ümbruses asub konteiner, millest virk töötaja ämbreid hotelli erinevatele korrustele veab. Konteineris aga jagub vett ainult päevaks. Argipäev, mis algab vaikuses, kuid mulksuva kraaniga, on luksus. Suuremale osale etiooplastele ongi pesemine luksus, samuti vähimagi näljatunde järel söömine. Päriselu asub lihtsast hotellist 50 meetri kaugusel, kus on tuhanded perekonnad pesuveeta. Vihmaperioodist on möödas neli ja pool kuud. Selle ajaga on veetase langenud nii madalale, et puurkaevu pumbad ei jõua maast regulaarselt vett pumbata. Kollaste veekanistrite järjekorrad on sadade meetrite pikkused ja ooteaeg kestab kohati kuni kuus tundi. Kaevuäärsed lombid, kuhu kanistrite vahetusel on vesi loksunud, korja-

takse kannuga anumasse eraldi seisvas järjekorras. Seda teevad tavaliselt lapsed. Viriseda pole millegi üle, sest iga ootaja saab lõpuks oma osa. Nägudest võib lugeda, et ootamise aeg ei tundu kellelegi kurnav, sest tegu ei ole tassimisega või mõne muu raskema tööga. Tundub, nagu oleks veenappus plaanipärane aeg just naistele hingetõmbeks. Ehitised aga, mis valmistatakse savist ja põhust, seisavad ja ootavad vihmaperioodi. Jõedki on kuivanud. Nii käiakse sageli maha mitmeid tunde, et toiduks vajaliku veeni jõuda. Jõudes oma koju, heaoluühiskonda, saan teateid, et palvetada vihma pärast. Olukorras, kus veepuudus on ellujäämiseks vajalik, kuid kaudselt minust tuhandeid kilomeetreid eemal, palutakse abi palveks. See palve ei jää mu südame servale lihtsalt rippuma, sest alles mõne nädala eest nägin neid järjekordi ja sitkeid naisi, lapsi veenõude raskuse all. See palve käib minuga kaasas iga päev, kui pesen potti või ennast. Mõte sellest ei käi minuga kaasas kui haletsus etiooplaste raske elu üle. Neil on kindel teadmine, kes annab neile õigel ajal eluks vajaliku vee – jumal. Meil siin on küll vannivesi, neil aga Eluvesi!

Vee järjekord Lõuna Etioopias, Soddo linnas (jaanuar 2015).

Olles külaline, oled osaline ehk Vastutustundlik reisimine ei tähenda, et pead puhkuse veetma naabervallas telkides või kodukohas jalgsi matkates. Vastutustundlikult rännates võid teha unistuste reisi ning puhkust täiel rinnal nautida – tuleb vaid kindel olla, et kulutatud raha läheb keskkonna ja kohalike hüvanguks. GRETE KÕRGESAAR JA KATRIN JÕGISAAR

Bioneer.ee

Vastutustundlik reisimine on eelkõige eesmärgistatud rändamine – sihtkohta, majutust, reisikorraldajat valides tuleks arvesse võtta, millised neist hoiavad keskkonda ja töötavad kohalike kultuuride ja kogukondade hüvanguks. Vastutustundlik reisija võib olla igaüks. Võimalused on lõputud nii neile, kes eelistavad looduses matkamist kui ka luksuslike spaapuhkuste nautijatele või eksootiliste kultuuride avastajaile. Teadlike, eelnevalt otsitud infol põhinevate otsuste tege-

mine enne reisi ja selle ajal on kõige olulisem samm, mida saab vastutustundlikuks reisimiseks teha. Piisava plaanimisega saab parandada reisi kvaliteeti ja tuua positiivseid muudatusi külastatavate kohtade looduse ning seal elavate inimeste jaoks.

Tee eeltööd! Niisamuti nagu hinnatakse hotelle viietärniskaalas, on loodud programme ka turismiettevõtete keskkondlike ja sotsiaalsete mõjude hindamiseks. Need programmid on oluliseks abivahendiks, et teha vahet tõeliste ökoturismi- ja nende rmade vahel, kes kasutavad ökosilti

ainult turunduslikul ja klientide juurde meelitamise eesmärgil. Tunnustatud tõendiprogrammid aitavad aga reisijatel vastutustundlikke valikuid teha. Rohkem infot TIESi ja teiste organisatsioonide sammude kohta usaldusväärsete tunnustusprogrammide toetamisel leiab: new.gstcouncil.org/

Tunne mõisteid! Eestis reisides uuri, kas ettevõttel on näiteks säästliku majutuse märgis Rohelise Võti või ökoturismi kvaliteedimärgis EHE (Ehtne ja Huvitav Eesti). Säästev turism on turism, mis vastab säästva arengu põhimõtetele. Säästva turismi mõiste hõlmab seega muu hulgas ka massiturismi, nii lennu- ja laevaliine, restorane, hotelle, kuurorte jne. Kõigil ja kõikjal tuleb kohandada end säästva arengu nõuetega.


Kolmapäev, 27. mai 2015

3 Sarunas Falkauskas

Keisri uued rõivad ehk Nähtamatu rõivatööstus MARI - HELENE KABER

Humana Eesti info- ja projektijuht

Nii nagu keisri uued rõivad olid nähtamatud, on ka rõivatööstuses palju sellist, mida rõivapoes ringi jalutades ei näe.  Me ei näe puuvillaistandusi oma meeletu vee- ja väetisetarbimisega.  Me ei näe õmblustsehhe pea olematute töötingimuste ja pikkade tööpäevadega.  Me ei näe lapstööjõudu ega orjatööd.  Me ei näe puudulikku jäätmekäitlust, mis ohustab nii keskkonda kui inimesi.  Ja kindlasti ei näe me hankeläbirääkimisi, kus heade kavatsuste kõrval loeb ennekõike kiirus ja hind.

Toore Puuvillatööstus, mis hõlmab vaid väikse osa maailma põllumaast, tarbib ligikaudu 25% maailma väetisetoodangust. Veekulu ühe kilogrammi puuvilla kasvatamiseks on samuti suur – keskmiselt kümme tuhat liitrit. Muud materjalid, olgu selleks naftapõhine iis või loomanahast kingad, on samuti seotud mitmete küsimärkidega alates taastumatute loodusvarade kasutamisest kuni loomade väärkohtlemiseni kasvandustes.

Töötingimused Rõivatööstuse köögipool ehk töötingimused jõuavad tavatarbija teadvusse seoses õmblusvabrikutes juhtunud õnnetustega. Tihti pole vabrikutes turvanõuded täidetud, varuväljapääsud on lukustatud ning põlengute või varingute puhul ei pääse töötajad hoonetest välja. Üks suurimaid viimaste aastate katastroofe toimus 2013. aastal, kui Bangladeshis Rana Plaza rõivavabriku varingus hukkus üle tuhande inimese. Kuid kokku kukkuvate hoonetetagi on töö õmblustsehhides raske. Kuigi ametlikult on tööpäevad 8–10tunnised, peavad töötajad tegema iga päev ületunde, mis venitavad tööpäevad 16tunniseks. Tõenäosus ületundide eest lisatasu saada on väike, sest seda ei panda kirja – aruanded tellijatele peavad ju näitama, et inimene töötas vaid lubatud arvu tunde.

Rõivabrändide vastutus Ühelt poolt tahaks tuntud rõivabrändid olla vastutustundlikud ja tagada inimväärsed töötingimused ja palgad, kuid teisalt on kiirmood oma nime vääriline ehk kiirus on see, mis loeb. Ajavahemik, mis kulub tellimuse esitamise hetkest rõivaste poodi jõudmiseni muutub aina lühemaks. Hanke võidab see, kes suudab kõige kiiremini uue kollektsiooni valmis teha – ja seda enamasti töötajate uneaja arvelt.

Lahendused

Veekanistrite vahetusel pumba ümber tekkinud loigud (jaanuar 2015).

Kuidas vastutustundlikult reisida Laura Nirgi (www.Bioneer.ee)

Tudusoo matkaja.

Ökoturism on vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike heaolu.

Vastutustundliku reisija viis käsku  Surfa veebis! Otsi informatsiooni vastutustundliku reisimise, ökoturismi ja jätkusuutliku turismi kohta. Külasta reisiinfot jagavaid veebe, näiteks www.ecotourism.org, www.puhkaeestis.ee, www.green-key.org.  Uuri käsiraamatuid! Eelista reisiraamatuid, mis sisaldavad valitud sihtkoha kohta ka informatsiooni keskkonna, sotsiaalsete ja poliitiliste probleemide kohta. Tutvu raamatutega enne reserveeringute tegemist.  Võta ise ühendust! Helista või saada e-kiri reisikorraldajale, kellel on sinu eelistatud paigaga isiklik kogemus. Otsi lisainformatsiooni iga pakutud majutusvõimaluse kohta.  Küsi küsimusi! Anna reisikorraldajatele ning hotellides teada, et oled vastutustundlik tarbija. Enne broneerimist küsi nende sotsiaalse ja keskkondliku tegevuse ja poliitika kohta. Võid näiteks uurida, kui palju töötab neis kohalikke; kas toetatakse kohalikke projekte ja kogukondi; mida tehakse keskkonna heaks jne.  Vali hoolikalt! Pea silmas tegevuslubasid ning kas vastavatel ettevõtetel on ökotähiseid või on nad võitnud öko-auhindu. Allikas: www.puhkaeestis.ee

Ökoturism on säästva turismi erivorm, väiksemahuline kvaliteetturism, mis toimub väljaspool linnakeskkonda,

pakkudes ehedaid loodus- ja kultuurielamusi, kuid samas arvestades ökoloogilist koormustaluvust.

Lenda vastutustundlikult! Õhusõit võib olla reisi kõige saastavamaks osaks. Soovituslik on võimalusel eelistada ronge, busse, reisilaevu ning proovida lennuaega miinimumini viia. Seetõttu on parem valik jääda sihtkohta kauemaks, selle asemel et teha mitu lühemat reisi. Lennureisil tekkinud CO 2 emissiooni võib hüvitada mõne temaatilise liikumise kaasabil. Loe näiteks Climatecare.org portaali. Samuti tuleks hoolikalt läbi mõelda, mida reisile kaasa võtta ning mida mitte. Suured ja kaalukad kohvrid ei ole ainult ebamugavaks tülinaks reisijaile. Kergemad kohvrid ning selle võrra ka kergemad lennukid aitavad vähendada kasvuhoonegaaside õhku paiskamist.

Eelista kvaliteeti kvantiteedile. Kapid ei ole kummist ning rõivad, mis kestavad aastaid, aitavad vähendada ületootmist. Kujunda oma unikaalne stiil, mis ei sõltu kiirmoest. Väike must kleit, mida eri aksessuaaridega värskendada, on kahtlemata klassikaline näide, kuid sama kehtib mugavate teksapükste, praktiliste üleriiete ning kvaliteetsete jalatsite kohta. Teise ringi riided. Vii oma seismajäänud riided rõivaste kogumiskohtadesse ja ostle second handi poodidest. Kasu on mitmekordne – sinu äraantud rõivaste eluiga pikeneb, kui keegi teine neid kannab. Uute loodusressursside kasutuselevõtt väheneb. Samuti on eelmine omanik värvijäägid ja muud mürkained rõivastest välja pesnud. Uuri oma lemmikbrändi tegevust. Kirjuta neile ja küsi tarneahela, puuvilla päritolu ja töötajate töötingimuste kohta. Vaata terveilm.ee lehele, seal on näidiskiri ning paljude brändide kontaktid kirjas. 2015. aasta 24. aprillil tähistati teist korda rahvusvahelist moerevolutsiooni päeva, et tõmmata avalikkuse tähelepanu rõivatööstuses toimuvale. Kuupäev valiti 2013. aasta Rana Plaza katastroo mälestamiseks. Vaata: #whomademyclothes

ÜRO / Eskinder Debebe


Kolmapäev, 27. mai 2015

4

Millisesse maailma nurka jõuavad eestlaste heateod? ANNA KAROLIN

Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaekspert

Peale Eesti riigi arenguabi rahvusvahelistele organisatsioonidele jõuavad eestlaste abi ja head ettevõtmised paljude maailma lasteni kodanikuühenduste kaudu, kes otsivad nutikaid lahendusi ja kohalikke olusid tundvaid partnereid, et abi jõuaks inimesteni võimalikult tõhusalt. Nende tööle aitavad kaasa ka paljud eestlased kas vabatahtliku töö või annetustega.

: lapse

d kooli Etioopia riigikooli s käib ühe ning hari s klassis duse kva kuni 106 liteet ja ka esime last kõrge õp sse klass pemaks i minem Damota te e v is ad e on enda keerulise südamea ks. MTÜ laste hari sjaks võtn dusvõim ud Etioo aluste p Soddo li pia arandam nnas. Va is e b Wolaita a tahtlike käib koo ja anneta lis 106 la jate abig st ja saa materiaa a b vajadu lset abi. sel ka m MTÜ Da nikute k u u d m o audu värs ta jagab Wolaita ketele e pakke. A kliimadele bipakid vajalikke a itavad n tuua ja s riideaisi haig ee omak lasse sün orda tee se märka nitama b lastel mise lih haiguste tsamaks varaja.

praktiliHea haridus peab olema huvitav ja a koht use lood sis klas ne. Armetus seisus a kaas le mise hoid use lood e faktide tuupimin a mah i ei aita, kasvatades üles järgmise prüg sia ja Gruu a, eeni Arm a. konn põlv ava visk tavaks Tadžikistani loodustunde aitab huvi us. muuta Peipsi Koostöö Kesk Eestlaste abiga saavad õpetajaid näpu de atun konn kesk as kuid i, mus näiteid ja koge stele õpila u kaud selle ning viia se looduses saavad eluks vajalikke oskusi õpetada. Nii või ed taim selgeks jäätmekäitlus, ravim tulevad ised adm uste aiamaa tegemine. Lood isel. dam eden use kasuks ka ettevõtl

ortele skogemus no u tl võ e tt e i ja usia: juhikeerulist reform

Gru

mitu e valikute ees, tejätkuvalt rasket jab Gruusia et ab is va i, se in a si m re uu pa Gr st se ni i ka se ku ha ks ist. Et te ametnike levasteks riigi vajavad tegem tu i ni i nior oo no gi d re aktiivsei numatest võtlikke ning võtab mahajää g e in at Üh av O nd AT ra N sti konda pa aktivistideks. Ee dada oma kogu uda an nd tu om il ib võ ne e b in ta ai ojektijuhtim Pr . si dest noored ja ku os ee ke u hiljem id de iseks vajalik ent selle kaud a, ideede elluviim em te s. se itu öle minemisek avaim kool oskused ka tö kui maailma ig ad m re pa le te nab noor elluviimine an

Afganistan: rohkem terveid emasid Kui Eestis sureb 100 000 sünnitaja kohta kaks naist, siis Afganista nis üle 300. Üks probleem on ämmaem andate puudus. MTÜ Mondo aitab Põhja- ja Ida-Afganistani meditsiinikoolidel rohkem äm maemandaid õpetada, tuues sealsed õppejõ ud Eestisse õppima ja kogemusi saama. Jub a kümne ämmaemanda kuuajaline koolitus aitab tulevikus kokku kuni 50 000 sünnitajat.

Ukraina na

Gruusia s sia

Etioopia

Armeenia, Tadžikistan: õppides loodust armastama

Armeenia Arme ee en nia

Afganistan ganistan i Jordaania rdaan nia iia IIraakk

Tadžikistan

Birma/Myanmar

J Jeemen

Ghana

Etioopia E Et ioopi Uganda anda d Keenia

Birma

Iraak

ismi eest PõhjaUsulise vägivalla ja terror vähemused e Iraaki põgenenud usulist . Vaesuses del ala e elavad nüüd kurdid toidupakkidega. ndo Mo Ü peresid toetab MT bi 700 perekonda 2015. aastal said toidua ulasest last. ja koolipaki 1500 sisepag

Filipiinid

se all olnud traagiliSõjalise diktatuuri valitsu iks on muu hulgas em se ajalooga riigi proble haridus. Birma harib hal ka väga kulukas, aga andada näiteks nii dussüsteemi aitavad par Ü Mondo. Viimane on Eesti Väitlusselts kui MT urundaja Kair Käsperi Birmasse saatnud veebit ndaja Kristina Männi, ja kodanikuühiskonna are satsiooni paremini ani et 850 last haldavat org si koguda. etu ann turundada ning neile

Kuidas õpetada last märkama inimesi, kes meie MARI ÖÖ SARV

Ajakirja Hea Kodanik toimetaja

Lastel pole eelarvet, milles arvestatud toetus abivajajatele, ega oskusi, et minna ise kellelegi appi. Küll on neil hooliv väike süda, mis õige lähenemise korral hädasolijat märkab, mõistab ja aitab. Ja neil on autoriteetide käitumismustreid käsnana endasse imev tähelepanuvõime, mis võtab ellu kaasa selle, kuidas nende vanemad elavad ja teistesse suhtuvad. Seega, parim viis heade kodanike kasvatamiseks on ise märgata, mõista ja aidata. Pole vist last, kes poleks söögilauas vingudes kuulnud mõtet stiilis «ole õnnelik, et sul on üld-

se toit taldrikul, maailmas on tead-kui-palju-lapsi, kes peavad prügikastist süüa otsima». Kellele see lapsepõlvest meenub, ilmselt nõustub: see ei kõneta. Juba seepärast, et ilmselgelt pole tänitava vanema eesmärk panna last nälgijaile kaasa, vaid ennast süüdi tundma. Teema on siiski tõsine, sest maailmas on tõesti tead-kui-palju-lapsi, kes ei saa iga päev süüa, kes ei saa käia koolis ja kes seetõttu ei saa iga päev süüa ka hiljem täiskasvanuna. Ja sellest peaks oma lapsega rääkima küll. Lihtsalt mitte nii. Kui näiteks poes kohvi valides tuleb jutuks, mis on õiglane kaubandus, kuidas täpselt on ülejäänud kaubandus ebaõiglane ja millist elu elab kohvikasvataja laps, jääb te laps mõtlikuks. Arutlemine kõnetab. Nüüd ei tunne laps end süüdi, vaid teistele kaa-

sa. Järgmisel korral vanaisaga poodi minnes juhib ta juba ise tähelepanu sellele, millist kohvi oleks õiglane osta. Lihtsalt teises maailma otsas elavate laste pärast. Minu poeg küsis mullu suvel LaMuu jäätist ostes müüjalt, kas neil on jäätises ikka õiglane suhkur. Olevat küll. Tarkade valikute teemad ei piirdu ainult õiglase kaubandusega, jälgida saab ka pakendite hulka, ostude mõttekust ja palju muud. Igasse otsusesse saab kaasata lapsed, igal teemal võivad lastest saada suurepärased kaasamõtlejad. Laste kasvatamine pole muud kui eeskuju. Kui räägite, et autosõit on halb, aga käite kilomeetri kaugusel poes ainult autoga, siis mõjub eeskuju rohkem kui sõnad. Sama on kõige muuga. Kui panete mõne paki tatart

Toidupanga annetuskasti, siis see on eeskuju – nagu ka see, kui rehmate käega «ah, see on mingi vaeste teema» ja lähete kõrgilt edasi. On jah vaeste teema, kas sellega peab siis ülbitsema? Kui laps küsib, mis värk on, siis ärge öelge «täiskasvanute asjad» ega «mingi vaeste teema», vaid võtke teema ette ja seletage talle. See ei ole täiskasvanute asi, sest lapsed elavad ju samas maailmas, kus täiskasvanud. Kuni te mänguasjariiuli juurest mööda ei jaluta, kuulab ta tõenäoliselt huviga. Kui mänguasjariiul tõmbabki maailmaparandamise juttudelt tähelepanu ära, ei keela keegi seda kasutada vähekindlustatud lastele mänguasjakese valimiseks. Kui aga teie eelarvesse ei mahu rida «tatar Toidupangale», siis see ei tähenda, et te olete


Kolmapäev, 27. mai 2015

5

Kolm pildikest koolipäevadest Keenias, Ghanas ja Afganistanis

Ukraina: lihtne, aga hädavajalik abi põgenik ele

Ukraina konikti ohvrite le pakuvad abi Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo ja MTÜ Ukraina Kultuurikeskus. Ühiskam paaniaga «Ukraina heaks!» ostetakse Eesti inimeste annetuste toega sõjapõgenikele hüg ieenitarbeid, samuti kergemaid ravimeid ja meditsiiniseadmeid, lastele riideid-jalatseid ja tekke-voodipesu. Et abi kohale jõuaks, teh akse koostööd omavalitsuste ja sotsiaaltööt ajatega, abi jagamisel eelistatakse lapseg a peresid ning üksikvanemaid. Maikuus jõu avad Zaporižžja linna ka Eesti psühholoogid ja vabatahtlikud, et aidata lastel sõjatraum adest üle saada.

Keenia ja Ghana

ti suuremaid arenguMTÜ Mondo on üks Ees ning toetab vaesekoostöö organisatsioone kui ka Ghanas koolimaid lapsi nii Keenias Eestlaste annetustel. hariduse omandamise e eriti nutikaid ga Tarkusefondi toetataks aksude maksmisega. noori keskkooli õppem etuste toel koolis Sel kooliaastal käib ann keskkoolilast. 235 põhikooli- ning 37

Jordaania

rites elab üle 600 000 Jordaania põgenikelaag ed koolis või tööl käia inimese, kelle võimalus ndo toetab Süüria lapson väga napid. MTÜ Mo le IT-oskusi. Süüria põpõgenikke, õpetades nei lt veel pikka aega koju genikud ei saa tõenäolise d lubavad neil kunagi naasta, ent arvutioskuse 5. aastal saavad kurkergemini tööd leida. 201 istuse üle 500 noore. sustel käia ja lõputunn

Filipiinid: rohkem

Kibera slumm, Keenia

ALIINE LOTMAN

krõpse ja valgus

t On omamoodi us kumatu, kui paljud kodud Filipiini del on ka kõige päikeselisematel päevadel pimedad – väikestel ru umidel pole aknaid ja majad on kuumuse kaitseks ehitatud varju listesse kohtadesse. Elekter on kallis ja nii tehakse koduseid to imetusi ja õppetükke hämaruses. Peamiselt Anda külas tegutsev MT Ü Andakidz paigaldas vaeste pere de kodudesse 2000 päikesevalg ustit, aidates peredel nii elektrit sä ästa kui ka elutingimusi parand ada. Valguse toimetamine tuli lih tsast ideest: läks va ja vaid taaskasutatu kest kloori ja metal d plastpudelit, pu litükki. Pudel paiga hast vett, tilgaldati katusesse nii alumine osa tupp , et pudeli ülemine a. Pudeli kaudu võ osa jäi välja ja imendub päikeseva W elektripirni efe lgus siseruumidess kti. Pudelitest jätku e ja annab 40–60 b Anda külasse va MTÜ Andakidz te lgust kuni viieks gutseb ka mujal Fil aa sta ks. ipiinidel. Näiteks elanike igapäevas Boholi saare Talis eks väljakutseks on ay kaluriküla ka lapüügist elatumi seks asutati kalurit ne. Sissetulekute e ühing TAFIAS, ke su urendamis va lmistab kalatoote Talisay külale ja TA id, muu hulgas ka FIASe ühingule tu ka lakrõpse. lid ap Velvet loovjuht Jan pi Andakidzi vaba no Siimar ja ettev tahtlikud—disain õtja Robin Gurney ibüroo dus- ja müügilahe , kes aitasid kalak ndused välja mõeld rõpsudele turuna. Kalakrõpsud võ didesse ja hotelli eti müügile Boho desse ning ühing li provintsi pooannab tööd juba üheteistkümnele naisele.

Mondo kommunikatsioonijuht

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tegutseb ühendus, kelle mõju ulatub poolde maailma – kollasest kontorimajast ettevalmistuse saanud vabatahtlikud lähevad Ghanasse, Keeniasse, Birmasse ja Ugandasse. Tuge pakutakse ka partnerorganisatsioonidele Ukrainas, Jeemenis, Afganistanis, Iraagis ja Jordaanias. Nelson Mandela ütles, et võimsaim relv maailma muutmiseks on haridus. Just seetõttu on arengukoostöö, humanitaarabi ja maailmaharidusega tegelev ühendus Mondo otsustanud oma abiprogrammides haridusele rõhuda. Haridus on riigi ülesehitusel üks tähtsamaid asju – selleks, et tajuda iseennast riigi kodanikuna ning saada aru enda õigustest ja kohustustest, on koolitee väga vajalik.

Keenia poiss Bruce Bunde Mboya tahab olla arhitekt, kes võtab maju plaanides arvesse ka vaeste inimeste soove ja vajadusi.

Kibera slummis Nairobis elab 13aastane Keenia poiss Bruce Bunde Mboya. Bruce’il on neli õde-venda, töökas ema ja unistus suureks saades arhitektiks õppida. Ta tahab olla arhitekt, kes võtab maju plaanides arvesse ka vaeste inimeste soove ja vajadusi. Tema isa suri kaheksa aastat tagasi aidsi ja ema peab kuueliikmelist peret ülal juhutöid tehes. Pesupesemisega teenib ta päevas kuni kolm eurot, kuid on päevi, kus tööd ei olegi. Selleks, et Bruce’il koolitee pooleli ei jääks, tuli abi talle väga eksootilisest kohast – Eestist. Tänu headele õpitulemustele sai Bruce stipendiumi Mondo Tarkusefondist, mis aitab noortel õppida Keenia ja Ghana kesk- ja kutsekoolis. Toetuseks vajaliku raha annetasid eestlased, kes otsustasid Aafrika noorte hariduskäigule oma toe anda. Sel aastal õpib kahe riigi koolides eestlaste toel 37 gümnaasiumiealist noort, kellest igaühel on oma tulevikuplaanid ja unistused. Eestlaste toetusega saavad noored nende poole ka püüelda. MTÜ Mondo, Irita Raismaa

stan

Jalalabad, Afgani

ib 210 usinat tüda Zahra koolis õp tim Fa nis ta nis ga Ida-Af leida ja perele sta tel on raske tööd ma ne va aa e nd afg t Ne es t. ist ruku eristab te tagada, sest neid l ka rik tsi en biilset sissetulekut ur gi konk jatraumad, mis nii nidest puue või sõ teevad. Tänu Eesti s ak em hv veelgi ke tööturul olukorda tima Zahra koole saab Mondo Fa ite nd he va ö tö käia os arenguko ud saavad koolis ta palka ja tüdruk ks ma le te ka aja on l et li õp ata. Neidude olukorrast hoolim e vanemate raskest telt saadud kirjad las as ka s ja peale ea nhe va pe õp sõpruskoolid Eesti ikotid ja rõõmsaks ka kool teevad neil meele etuste toel. nn aa er ud an on soet did, mida Mondo

Tänu eestlaste abile käib sel õppeaastal Ghanas koolis 140 põhikooliõpilast.

Kongo küla, Ghana

ümber abi vajavad ÜRO / Evan Schneider

halvad inimesed või ei saa kasvatada vastutustundlikku last. Teemat võib arendada edasi ka sinna suunda, et kodus panna kokku väikseks jäänud riided ja igavaks muutunud mänguasjad ning leida neile uued omanikud – abivajajatele sihipäraselt asju koguvaid organisatsioone on internet ja sotsiaalmeedia täis. Selliseid asju tehes võib ju lapsele esitleda hea karma kontseptsiooni stiilis «kui kunagi meie abi vajame, küll siis aidatakse meid ka.» Aga saamislootuse asemel oleks mõnusam, kui ta mõistaks hoopis sellist skeemi: kui meie kodus seisavad need rulluisud niisama ja kusagil on lapsed, kes igatsevad rulluiske, aga ei saa neid endale lubada, siis me võime need ju lihtsalt neile anda. Asjad asjadeks. Asjadest tuleb lastele rääkida. Aga asjade

kõrval on alati inimesed ja lastel on vähemalt mingi eani oskus võtta inimesi nii, nagu nad on. Kui keegi on teistsugune, siis nad ei tee sellest välja senikaua, kuni mõni täiskasvanutest sellele tähelepanu juhib. Isegi kui see on nii tühine asi nagu pikad juuksed poisi peas – ikka on täiskasvanud need, kes (olgu või nalja pärast, aga ikkagi) narrivad teda plikaks, mitte eakaaslased. Ja kasvatus, see on eeskuju, mäletate? Mulle tundub vahel, et lapsed ei tuleks selle pealegi, et vaikset, pikajuukselist, paksu, lonkavat või tumedanahalist poissi narrida, kui nad poleks autoriteetidelt vastavat eeskuju saanud. Ärge andke neile seda eeskuju. Las neile jääb see õigustatud uskumus, et kõik erinevad, kõik on võrdsed.

Fatima Ida-Afganistanis

Zahra koolis õpib

210 tüdrukut.

Kuidas sina aidata saad? Kui tahad toetada õpilasi Mondo sihtriikides või muul moel maailma hoolivamaks muuta, mine veebilehele www.muudamaailma.ee ja loe annetusvõimaluste kohta. Peale haridustegevuste saad teha ka eetilisi kingitusi, kus sinu sõbra nimel kingitakse abivajajatele teisel pool maakera näiteks kits, kana või esmaabikomplekt. Mondo[1] nime kandev organisatsioon on Eestis sündinud ja eestlaste juhitud sõltumatu mittetulundusühing, kelle visioon on stabiiline ja hooliv maailm ning üks tähtsam tegevusala haridus. Mondo telgi leiad ka maailmapäeval Vabaduse väljakult. Tule, küsi, uuri ja löö kaasa! [1] Mondo – maailm (esperanto k)

Rapla Vesiroosi gümnaasiumil on sõpruskool kauges Kongo külas Ghanas. Gorugi algkoolis teatakse raplakaid hästi – Eesti sõpruskooli abiga ilutseb koolimaja katusel nüüd päikesepaneel. Just tänu sellele, et Rapla õpilased uurisid internetist fakte Ghana kohta ning küpsetasid heategevuslaadaks kooke, saab Gorugi algkooliõpilane Mary Adjoa teha oma koolitöid lambivalgel ka siis, kui ülejäänud küla on elektrikatkestuse tõttu pime. Mary on tagasihoidlik ja armas tüdruk, kes võõraga juttu rääkima ei tule. Tema lemmiktoit on maisipuder ehk banku ja lemmikloom koer. Peale koolitükkide tegemise on pärast koolipäeva tema ülesandeks tuua koju vett, õu ära pühkida ja nõud pesta. Kuigi Mary inglise keelt väga palju ei räägi, on see siiski tema lemmiktund. Suureks saades tahab Mary saada õpetajaks. Kuna Mary perekond on majanduslikult väga raskes seisus ega suuda endale lubada 40 eurot aastas, mis õppimisele kulub, on temalegi appi tulnud üks tubli eestlane, kes tüdruku koolikulud katab. Tänu temale ja teistele hoolivatele eestlastele käib sel õppeaastal Ghanas koolis 140 põhikooliõpilast. Keenias on sada Eestist koolitoetust saavat põhikooliõpilast.


Kolmapäev, 27. mai 2015

6

Arengukoostöös ei tohi unustada keskkonnateadlikkust

ÜRO / F Botts

KAUR MARAN

Eesti Roheline Liikumine

Nii nagu on olemas väga häid ja edukaid arengukoostööprojekte, kuuleb kahjuks vahel ka rahvusvahelise arenguabi loori all arendatavatest algatustest, mille ilusa pealispinna alt paistab hoopis küsitavam sisu. Eriti teravalt tuleb see kontrast välja keskkonda puudutavates projektides. Tihtipeale on sellistes ettevõtmistes mängus ka konkreetsed ärihuvid, mis võivad minna vastuollu kohaliku kogukonnaga, kelle toetamise egiidi all tegutsetakse. Kui paljude arengukoostööprojektide puhul on selge, et mõjud on pikaajalised, siis keskkonnaprojektide häid või halbu mõjusid tunnevad ka täna kasvavate põlvede järeltulijad. Kui mingi otsus on juba vastu võetud ja ellu viidud, ei pruugi selle tagajärjed enam tagasipööratavad olla. Selliste kahjulike projektide monitoorimisega tegeleb Keskja Ida-Euroopas vabaühendus Bankwatch, mida Eestis esindab Eesti Roheline Liikumine. Kõige rohkem tekitavad küsimusi paljud energiatootmisega seotud projektid, mille propageerijad kasutavad sageli just kohalike kogukondade aitamise

Kestlik a kes mak TÕNIS SAAR

Välisministeeriumi asekantsler, Eesti esindaja ÜRO valitsustevahelises arengurahastamise komisjonis

Kasvav rahvastik, vähenevad loodusvarud, reostus, kliimamuutused, sagenevad katastroofid ja muidugi mõista vaesus on põhjused, miks ÜRO on kolm viimast aastat pingsalt arutlenud, kuidas edasi. põhjendusi. Nii on näiteks Gruusias praegu käigus mitu Maailmapanga ning erinevate Euroopa arengu- ja investeerimisorganisatsioonide hüdroelektrijaama projekti, mis on esile kutsunud tõsise kohalike vastuseisu nii külade hävimise kui ka keskkonnamõjude tõttu. Hudoni tammi ehitamise jaoks peaks ligi 2000 inimest leidma endale uue kodu ja vee alla jääksid ainulaadse kultuuriväärtusega Svaneetia külad. Keskkonnamõjud on aga hinnatud vaid osaliselt ja reaalsed mõjud ei ole teada. Kõige tipuks on ehitaja, rma Trans Electrica registreeritud piiridetaguses maksuparadiisis, mistõttu on kohalikeni jõudvate hüvede kogus tammi ehitamisest minimaalne.

Nii Gruusia tammide kui ka paljude sarnaste projektide kõige aktiivsemad vastased kipuvad olema kohalikud, kes tunnevad tagajärgi kõige vahetumalt. Hudoni tammi ja teiste selliste projektide puhul on võimalik kohalikest sotsiaalsetest ja keskkonnahuvidest üle sõita, kui kohalik kogukond ei ole piisavalt tugev ega teadlik võimalikest tagajärgedest. Keskkonnaharidusel ja -teadlikkuse kasvatamisel saab arengukoostööl olla aga võtmetähtsusega roll. Ühiskondades, kus iga kommipaber lastakse maha kukkuda, ei saa tõsiselt rääkida ka looduskahjulike suurprojektide vastu seismisest. Kuna keskkonnareostusel ja ökoloogiliste teenuste häirimisel on ühiskonnale vahetu ja tuntav

mõju, siis tuleb arengukoostööd kujundades pidada silmas kindlasti ka seda, et arengus sündiv ühiskond oleks teadlik ohtudest, mis võivad kaasneda prügi, põldude üleniisutamise ja intensiivse väetamise ning muude keskkonda võimalike kahjustavate tegevustega. Arenenud maailma kogemuses on palju loodusega seotud probleeme ja muud, mida peaksime häbenema, kindlasti on meilgi veel palju areneda. Kui me propageerime loodushoidu kodus, siis peame aitama teistelgi ühiskondadel areneda nii, et täna kasvavad põlvkonnad elaksid puhtas ja terves keskkonnas. Arengukoostöös ei tohi unustada, et jätkusuutliku arengu lahutamatu osa on keskkonnateadlikkus.

Aitame Tansaania koolile piksevarda osta!

Tegelikult on kõrgtasemel kohtumisi sel teemal korraldatud juba üle 40 aasta ja püütud saavutada tasakaalu, et maailmas kestaks areng, et poleks mahajääjaid ja loodusvaradega käidaks säästlikult ümber. Hoolimata sellest, et sõlmitud on üle kahe tuhande rahvusvahelise keskkonnahoiukokkuleppe ja et ÜRO on ellu kutsunud organisatsioone, korraldamaks järelevalvet nende kohustuste täitmise üle, on ilmselge, et soovitud areng ei ole olnud piisav. Iga üksiku allorganisatsiooni ja riikidevaheliste kokkulepete õnnestumistest ja puudustest võiks kirjutada raamatu, kuid siinkohal on püütud vaid väga lühidalt kokku võtta kestvat arengut puudutav nüüdisambitsioon, mis püüab seostada kõik senised protsessid ja asjaosalised.

MERILI VESKMETS

Eellugu

Erakogu

TÜ Pärnu Kolledž

See, kuidas elatakse teises maailma otsas, jätab meid tihtipeale külmaks, kuid nende käekäik puudutab meid rohkem, kui esialgu tundub. 2014. aasta sügisel jõudis ühe Saksamaa preestri kaudu TÜ Pärnu kolledžisse üleskutse aidata koguda annetusi Aafrikas Tansaania Iluhya keskkoolile piksevarda soetamiseks. Kool, kus õpib 420 õpilast ja töötab 26 inimest, asub Tansaanias Bukoba linna lähedal Victoria järve kaldal. Õppeasutus annab hariduse põllunduses ja teaduses ning koolitab füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes hakkavad edendama kohalikku elu. Oluliseks peetakse ka eri religioonide mõistmist ning sallivust. Lapsed räägivad seal kolme keelt: oma hõimu murret, riigikeel on suahiili ja inglise keel aitab neil ülikooli pääseda.

Surmavad tormid Kool asub piirkonnas, kus on kõige rohkem äikesetorme terves maailmas. 2014. aasta suvel hukkus tugevas tormis üks õpilane, neli said kannatada. Tugevad äikesetormid seavad tõsiselt ohtu koolilaste ja kooli personali turvalisuse, rääkimata õppetöö segamisest. Vanemad on oma lapsi koolist ära võtnud, sest karda-

Tartu Ülikooli Pärnu kolledži sotsiaaltöö kolmanda kursuse tudeng Merili Veskmets on koos kursusekaaslastega alustanud heategevuskampaaniat, et koguda raha Tansaania kooli piksevarda jaoks. Abipalve nendeni jõudis Saksamaal elava preestri Michael Albe kaudu.

Iluhya kool annab hariduse põllunduses ja teaduses ning koolitab füüsilisest isikust ettevõtjaid.

vad, et ka nendega võib seal õnnetus juhtuda. Ohtlikke olukordi on koolis ette tulnud mitu korda. Need lapsed, kes koolis edasi käivad, tunnevad aga iga suurema tormi ajal tõsist hirmu. Tansaanias on haridust keeruline saada. Paljud inimesed elavad maal, kuid enamik koole on ehitatud asustatud piirkondadesse. Vaestel inimestel ei ole raha, et lapsi kaugemale kooli saata ega õpitööks vajalikke asju osta. Koolidel ei ole aga piisa-

valt materjale, eriti just maaõppeasutustes. Koolid ei ole tihtipeale ka turvalised ja paljud lapsevanemad ei julge oma lapsi kooli saata, õppetööst kõrvale jäävate laste arv üha kasvab. See tekitab aga nõiaringi – kui ei ole teadmisi, ei ole ka oskusi ennast paremini majandada ega vaesusest välja murda. Sellepärast on oluline panustada just haridusega seotud tegemistesse. Suured muutused saavad alguse väikestest sammudest.

Seega otsustasid Tartu Ülikooli Pärnu kolledži sotsiaaltöö korralduse kolmanda kursuse tudengid anda ka oma panuse ning aidata väikesel Tansaania keskkoolil muretseda piksevardasüsteem, et lapsed saaksid turvalisemalt õppida. Kampaania käekäigu ning annetamise kohta saab infot Facebookilehel «Piksevardasüsteem Tansaania Iluhya keskkoolile». Muudame koos maailma paremaks paigaks ning näitame, et oskame vaadata kaugemale – selle kampaania puhul kaugemale kui lihtsalt piksevardasüsteem. Eestlastele ei ole äikesetormid probleem ja me ei oska ette kujutadagi, milline võib olla hirm äikese ees, kuid me teame, et hirmu tõttu võivad jääda paljud eesmärgid saavutamata.

Esimene katse parandada rahvusvaheliste kokkulepetega elukeskkonda tehti 1972. aastal, kui koguneti Stockholmi ÜRO inimkeskkonna konverentsile, selle lõppdokumenti peetakse siiani üheks keskkonnaõiguse aluseks. Sisulisemalt hakati asjast rääkima 1992. aastal, kui Rio de Janeiros peeti keskkonna ja arengu sidustamise konverents. See sündmus oli suureks edasiminekuks ning tõi laiemale käibele mõisted nagu – kestlik areng ja kliima muutused ning hakati rääkima rahvusvahelistes kokkulepetes metsast, veest, reostusest, fossiilkütustest, bioloogilisest mitmekesisusest jne. 2000. aastal kogunes ÜRO aastatuhande arengueesmärkide tippkohtumine ja lepiti kokku kaheksas põhieesmärgis (Millennium Development Goals), nagu vaesuse vähendamine, haridus, võrdõiguslikkus, loodusvarade tõhus kasutus, võitlus HIV/aidsi ja malaariaga. Tähtaeg, milles kõikide riikide ja suuremate rahvusvaheliste organisatsioonide kindlal veendumusel kokku lepiti, oli 15 aastat ehk siis 2015. aasta. 2002. aastal koguneti Johannesburgis, et vaadata, mis on kümne aastaga pärast Rio de Janeiro kohtumist muutunud ja paika panna plaan aastatuhande eesmärkide elluviimiseks.

Samal aastal tuldi kokku ka Monterreys, kus üksmeelselt otsustati, kuidas globaalselt arengut rahastada. Sellest kohtumisest pärinevad paljud tänaseni kehtivad arengukoostöö arusaamad, et iga riik vastutab enda arengu eest eelkõige ise ja arenenud riigid kohustuvad arenguriike toetama 0,7% RKTst[1]. Monterrey ühismeelse otsuse täitmist hinnati ja täpsustati hiljem Doha deklaratsiooniga 2008. aastal. 2012. aastal möödus 20 aastat Rio konverentsist ja kokku kutsuti uus n-ö Rio+20 konverents. 49-leheküljeline lõppdokument, millele seekord riigid oma poolehoiu andsid, kandis pealkirja «Soovitud tulevikuvisioon» («The Future We Want»). Kõigile oli selge, et varasemad kokkulepped ei ole vilja kandnud. Aastatuhande eesmärke osaliselt küll täideti, kuid soovitud suurejoonelise tulemuseni 2015. aasta lõpuks jõuda pole võimalik. Kliima jätkab soojenemist, süsihappegaasi emissioonid suurenevad ning epideemiad, humanitaarkatastrood kõrvuti arengumaade põhimure – vaesusega – paistavad liikuvat halvemuse poole. Otsiti midagi, mis seda paradigmat muudaks. Senine võimetus saavutada kardinaalne positiivne muutus, mis võtab arvesse ka maailma rahvastiku pidevat kasvu ja üleilmastumist, ei tee seda kergeks väljakutseks. Rio+20 pani aluse muu hulgas kahele initsiatiivile. Esiteks, aastatuhande arengueesmärkidele peab järgnema nn 2015. aasta järgne raamistik ehk suupärasemalt kestliku arengu eesmärgid. Teiseks, nende arengueesmärkide elluviimine ja rahastamine tuleb kokku leppida samal ajal. Esimesel pilgul tühisena näivad sõnamuudatused aga peaksid kaasa tooma muutused, mis võrreldes senisega tagaksid: • kokkulepitud arengueesmärkide kehtivuse universaalselt kõigile riikidele, mis tooks kaasa arenenud ja arenguriikide vastasseisu vähenemise; • äärmise vaesuse vähendamiseks keskendutakse võrdselt nii majandusele, sotsiaalkaitsele kui ka keskkonnateemadele; • rahastamiskavadega on kestliku arengu eesmärgid tagatud kohe ja illusioon, et see saab olema peamiselt arenguabi, ei tohi olla domineeriv. Ka riikide endi vahendid peavad olema kestlikule arengule suunatud ja tuleb teha kõik selleks, et kaasata kestliku arengu eesmärkideni jõudmisse ka eraning kolmas sektor; • eesmärgid ja rahastamine peavad saama riikide tasemel institutsionaliseeritud ning tagatud ka strateegiate ja poliitikatega;


Kolmapäev, 27. mai 2015

7

areng ja selle rahastamine: sab ja kes vastutab? Hannes Hanso

midagi kuulda, aga kuidas senised tööle panna, on küsimus, kus üksmeelt kiirelt leida on raske. Senised vaidlused, kel riikidest on juhtorganite valimisel enim õigust, on paratamatult takistuseks. Hoolimata optimismist, mis Rio+20 protsess on endaga kaasa toonud, ei paista mõttevahetused ja arutlused neis küsimustes praegu just eriti lootusrikkad. On riike, kes ei soovi riigisiseseid muutusi, vaid ainult suuremat välist arengurahastust. Kõige parem oleks veel, kui see tuleks ilma tingimusteta ja nad saaksid ise vaadata, kuhu ja kellele see anda. Statistikat seniste tegevuste mõjust saab just sellist nagu vaja, aga kui seda eri osaliste esitatuga võrrelda, siis on selge, et tegelikkusega pole sellel mingit pistmist. ÜRO koosolekusaalides on kuulda, et demokraatial ja rahul ei ole midagi pistmist arenguga, samuti soolisel diskrimineerimisel ega ka tervisekaitsel. Teatud küsimustes on arusaamad kardinaalselt erinevad nii arengu- kui ka arenenud riikidel, eri «koalitsioonidel» ÜRO sees (G-77, EL, LDC jne), kui ka ühe ja sama riigi seisukohtadel nii ÜRO töörühmades kui ka pealinnas. Tunde ja ööpäevi järjest kestvad vaidlused on seni olnud koormavad, kuid positiivseid muutusi on siiski märgata ja alla anda on veel vara.

Üheks ÜRO arengu põhieesmärgiks on vaesuse vähendamine ja hariduse tagamine. Näiteks Sambias möödub aga lapsepõlv suures osas töötades. Kui pere midagi toodab, siis lapsed müüvad seda, olgu need siis näritavad juurikad, hambapuhastuseks mõeldud puuoksad või seep.

• peale siseriikliku peab ka rahvusvahelisel tasemel kohe olema tagatud institutsionaalne seire.

Kestliku arengu läbirääkimiste väljakutsed Kolm aastat on ÜROs vaieldud selle üle, millised on «uued» kestliku arengu eesmärgid. Paistab, et viimaks on üksmeele saavutamine lähedal. Kaheksa senise aastatuhande eesmärgiga võrreldes on neid nüüd 17 koos 169 alaeesmärgiga. Ilmselgelt on see ambitsioonikas, eriti võttes arvesse, et need peaksid olema universaalsed ning kehtima ühtmoodi kõigile ÜRO 193 liikmesriigile – Eestile, Hiinale ja ka Samoale. Tõsist arutelu vajab aga kogu institutsionaalne pool. Küsimused, millest tegelikult sõltub kogu järgmise 15 aasta võimekus globaalsete arengute paradigmat muuta on järgmised: Kuidas tagada, et riigid oma keskkonda, majandust ja sotsiaalset elukeskkonda hävitavad poliitikad ära muudaksid, ühtlustaksid kestliku arengu eesmärkidega ning rahastaksid neid esmalt oma enda riigieelarvest? Täna riikide pangakontodel olev raha on osal arenguriikidel märkimisväärselt suurem kui arenenud riikidel ja suur osa negatiivset mõju oma-

1.b

vad (nt fossiilkütuste tarbimisele suunatud) riigisisesed subsiidiumid ületavad mitu korda rahahulka, mida oleks vaja kestlikku arengut tagavateks investeeringuteks; Kuidas nendeks alginvesteeringuteks kaasata erasektor, mille tänased seisvad rahareservid on palju suuremad kui avalikul sektoril? Sellega on otseselt seotud riikide võimekus olla läbipaistev, avalikustada statistikat, luua investeerimis-kliima ja saavutada poliitiline stabiilsus. Samuti on oluline saavutada piisav võimekus erasektoriga ühisprojekte ellu viia nii, et riigile ei jääks vaid riskid ja erasektorile tulu; Kuidas saavutada parim võimalik tulemus ametliku arenguabi andmisel? Eesmärk oleks kasutada arenguabi vaid seal, kus see parandab riikide võimekust kaasata pikas perspektiivis iseseisvalt ressursse. Samuti, kuidas tagada doonorite koordinatsioon. Praegu saab ühel arenguriigil olla abistajaiks kümneid riike ja organisatsioone eri nõudmiste ja tingimustega. Nende rahavood peaksid olema avalikud ja koordineeritud; Kuidas saavutada senise ametliku arenguabi maksmise kokkuleppe täitmine 0,7% RKTst? Täna on selle täitmine umbes pool lubatust;

ÜRO / Rick Bajornas

2.b

3.b

4.b

5.b

Kuidas tagada tehnoloogiasiire, patendiõiguse kaitse, õiglane kaubandus, sooline võrdõiguslikkus ja lasteõigused jne? Väga suureks probleemiks on kujunenud ka näiteks, kuidas tagada piiriülesed rahasiirded võimalikult kiiresti ja märkimisväärselt odavamalt. Tundub uskumatuna, aga tänapäeval pole poolel maailma rahvastikust pangakontot ja aastas liigutavad perekonnad üle piiride umbes 380

miljardit dollarit, mille ülekandetasud võivad ulatuda 20%ni kogusummast. Kuidas hinnata kõigi nende eesmärkide täitmise mõju? Tänaseks ei eksisteeri ühtset arusaama statistikast, pole laiemat ülevaadet loodusvaradest, nende kasutamisest või üldse keskkonna seisundist. Sama kehtib ka kestliku arengu muudele dimensioonidele – majandusele ja sotsiaalsele mõõtele. SKT ja sellega seotud näidikud pole enam

6.b

ammendavad näitajad. Selleks, et midagi adekvaatselt juhtida, on vaja see informeeritus luua, kuid ilmselgelt on palju riike, kes sellel määral avalikustamisele kindlalt vastu seisavad; Vähem oluline pole ka institutsionaalse järelevalve loomine nii riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil. Üksmeel on olemas selles, et riigisisest võimekust tuleb suurendada. Uute ÜRO organisatsioonide loomisest ei soovi õigustatult keegi

7.b

Milline on 2015. a järgse protsessi mõju Eestile? Lõplikud kokkulepped kujunevad küll alles aasta lõpuks, aga praegu on teada, et kohe me kõiki kestliku arengu eesmärke ega rahastamiskohustusi täita ei suuda. Nii nagu kuuludes arenenud riikide klubisse, ei ole meil praegu võimalik panustada oma valitsuse eelarvest 0,7% RKTst arenguabiks, on ka eesmärgid meile väljakutseks. Viimane tõenäoliselt on isegi hea, sest näitab, et ka meil on palju teha, et muutuda oma valitsuse poliitika kujundamisel ja investeeringute tegemisel jätkusuutlikumaks. Selge aga on see, et teist teed pole. Eesti on seni olnud üpris kaugelevaatav ja tuleviku arvelt püütakse üha vähem elada, aga ma loodan, et riigikantselei juures asuv säästva arengu komisjon selle aasta sees saab mahti ka uue kestliku arengu eesmärkide taustal analüüsida ning välja tuua valdkonnad, kus puudujääke korrigeerida. Ja mis veelgi tähtsam, nagu ka ülemaailmsel tasemel tihti vajaka jääb, nende puuduste kõrvaldamiseks tuleks korrigeerida seniseid valdkondlikke strateegiad, s.h riigieelarve strateegiat. Seniseid arenguid jälgides pole mul põhjust selles kahelda, vaid pigem loodan, et saame end rahvusvaheliselt ja kiiresti positiivsest küljest näidata. [1] Rahvuslik kogutoodang


Kolmapäev, 27. mai 2015

8

Kristjan Prii

Üks puhas vihik on Aafrika lapsele terve varandus Kui Joshwa isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. Kõik tema sada klassivenda ja klassiõde olid juba pinkides istumas ning oma vihiku välja võtnud. Justnimelt vihiku, sest igaühel neist oli seda vaid üks. KRISTJAN PRII

Ehh, Uhhuduuri meeskonna liige

Nii võiks alata ühe Aafrika koolipoisi lugu Eesti kirjandusklassika võtmes. Kõik kohalikud Teeled, Tootsid ja Imelikud oleksid ses loos ka kindlasti olemas ning õpetaja Laur jagaks oma südamest tulevat elutarkust. Põhimõtteliselt ei ole vahet, kuhu ilmaotsa sa satud, paralleele meile tuttavlikuga leiab igalt poolt. Ikka soovitakse, et lastel läheks elus hästi, et oleks rõõmu lapsepõlvest ja ees ootamas suur tulevik. Milliseks meie tulevane elu kujuneb, ses osas on ümbritseval muidugi suur roll. Kõige tähtsam on aga kindlasti inimese enda suhtumine.

Turisti prügist saab hoopis mänguasi Rõõmustada saab vähesegi üle. Üks puhas vihik, kirjutusvahend ja koolivorm on mõne Aafrika lapse jaoks terve varandus. Vaatamata kodule, mis on muldpõrandaga, on särgikrae ikka kiiskavvalge ja kingad läikivad. Kui õhtul magama minnes on olemas veel ka madrats, millele külili visata, on juba päris hästi läinud. Mänguasjad saab endale koos sõpradega ise teha, kasvõi traa-

dist ja tühjadest piimapakkidest. Piiratud võimalused avavad laste loovust kordades paremini kui valmis lahendused, lukustumine arvutimaailma või telekaneedus. Keenias, Masai Mara rahvuspargi kõrval nägin ükskord vaatepilti, kus külalapsed olid endale mänguasjadeks saanud turistide ära visatud tühjad plastikpudelid. Olles need toigaste otsa ajanud, lükkasid nad pudeleid enda ees ning käis kibe võidusõit. Olid reeglid ja võitjad ning kaotajad. Tolmu lendas jalge alt ning kilkamist sai palju. Vaimusilmis kujutasid jõnglased end ette võibolla suurte rallisõitjatena või kellena iganes. Mine tea, millise tunde või unistuse selline lihtne mäng mõnes väikses südames idanema pani. Unistused saavad teoks, kui neisse väga usume. Selleks tuleb mõistus aga tahaplaanile lükata ja julgeda unistada. Aafrikas on lapsi palju. Rahvaarv kasvab peadpööritava kiirusega ning paraku ei tule ühiskonnad selle kasvuga sama kiirelt kaasa. Kõigi jaoks ei jätku ühtviisi ressursse ja võimalusi. Koolis käimine ei ole kohustus vaid privileeg. Suures peres valivad vanemad välja üks või kaks last, kellele see õnn osaks langeb. Tuleva-

seks eluks tähendab see samas ka kohustust oma perekonda hiljem ülal pidada. Kuid ka see on auasi. Perekonnad Aafrikas ei ole väiksed ning ei piirdu vaid ema-isa ja õdede-vendadega. Perekond on mitu koos elavat põlvkonda ja teinekord terve külagi. Olla haritud ja edukas, tähendab ka vastutada hulga inimeste heaolu eest. See on osa kultuurist.

Õige hetk elamiseks on täna! Meil on Aafrikast palju õppida. Kasvõi seda, et õige hetk elamiseks on täna! Põhjamaalastena kipume selle olulise tõe unustama, sest pidevalt on vaja tegeleda järgmise talve üleelamiseks vajalike ettevalmistustega. Sestap on ka meie ajakäsitus sootuks teine kui Aafrikas. Meil on aeg piiratud ressurss, mis pidevalt otsa saab. Aeg läheb! Aafriklastel on aga vastupidi – aeg tuleb. Teine oluline valdkond, mida sealsetelt inimestelt õppida, on taaskasutus. Ära viskamisele lähevad tõesti vaid oma otstarbe lõplikult ammendanud esemed. Kõik ülejäänu elab leidlikult uut eluringi. Eriti innovaatilised on siinkohal taas lapsed. Külakaakide jalgpallgi on tihtiugu üks korralik mustadest prügikottidest ja nööripusast kokkukeritud nutsakas. Päris elu oma päris rõõmudega. Mitte allalaetav äpp.

Aafrikas teevad paljud lapsed endale ise mänguasju, olgu algmaterjaliks kas või traat, tühjad karbid või turistide ära visatud plastpudelid.

Mäng, mis teeb rikkast ja vaesest sõbrad LIINA KÄÄR

Suneet Singh Mausil

TÜ Pärnu kolledž

India ettevõtja Suneet Singh Mausil usub, et igal lapsel on õigus võrdsele kohtlemisele ja haridusele. Oma eesmärkide saavutamiseks on ta algatanud sotsiaalse maleaktsiooni, mis aitab leida noortel uusi sõpru ja toetada nende haridust. Maailmas on loodud organisatsioone aitamaks lapsi, kes on jäänud vanemliku hooleta või sattunud kupeldajate, vägivalla või muu ebavõrdse kohtlemise ohvriks. Kuid kas need organisatsioonid suudavad kaotada sisemist ebavõrdsust laste vahel, kes tulevad hästitoimivatest ja edukatest perekondadest? Firma Technovite Lab asutaja Suneet Singh Mausil on Indiast Sonipatist pärit ettevõtja, kes soovib luua olukorra, kus lapsed saavad luua sõprussuhteid hoolimata sellest, millisest sotsiaalsest kihist ollakse pärit. Oma eesmärkide saavutamiseks on Suneet Singh Mausil algatanud sotsiaalse maleaktsiooni, kus ühise malelaua taga mängivad eri sotsiaalse taustaga noored. Nii käib Suneet Singh Mausil koolides, kus paneb enda vastu meeskonnana mängima näiteks rikkast perest pärit lapse ja lastekodulapse. Suneet Singh Mausili vastu mängides ning keskendudes soovile oma vastast võita, peavad lapsed ühiselt leidma parima stratee-

2015

Euroopa arenguaasta

Erileht on välja antud välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

gia malelaual ning see on ühtlasi aluseks, et unustada sotsiaalsed erinevused ja luua uus sõprussuhe. Samas on male ka mäng, mis arendab loogikat ja analüütilist mõtlemist, soodustab keskendumist ja tõstab enesekindlust. Sellepärast toetab ettevõtja ka male õpetamist mittetulundusühenduses Prayas (www.prayaschildren.org), mis pakub peavarju, hoolt ja haridust kodutuks ja vanemliku hooleta jäänud lastele. Peale malesimulatsiooni on Technovite Labi asutaja loonud tarkvaraprogrammi Planetskool, mille kaudu loodab pakkuda Indias igale lapsele võimaluse veebis õppida, suhelda teiste noortega maailmas ja seeläbi muuta uute teadmiste omandamine atraktiiv-

seks ja väljakutset pakkuvaks. Planetskooli tarkvaraprogrammi katsetataksegi praegu mitmes India suurkoolis, mis hõlmab peaaegu nelja miljoni last ning on tehtud esimesed sammud kontaktide loomiseks mujal maailmas. Nii on sõlmitud koostöö Tõstamaa keskkooli ja Tartu Ülikooli Pärnu kolledžiga. Juba on korraldatud videosild Saraswati Mandir Vijay ja Tõstamaa keskkooli vahel, kus noored esitasid üksteisele oma rahvustantse ja Tõstamaa õpilased edastasid oma tervitused India vabariigi aastapäeva puhul. Samalaadne videosild peeti ka 23. veebruaril, kui heategevusorganisatsiooni Prayas noored edastasid oma parimad soovid koos tantsuga Tõstamaa kooli lastele. Ühiselt lastest hoolides ning selle nimel pingutades loome parema maailma. Nii kutsumegi kõiki 30. mail Tallinna maailmapäevale Vabaduse väljakule malet mängima ja ühtlasi toetama noorte turvalist õpikeskkonda Tansaanias. Nimelt on meil väljakutse, kus Planetskooli looja Suneet Singh Mausil mängib iga soovijaga malet ning juhul kui tema kaotab, siis teeb ta annetuse Iluhya koolile Tansaanias. Kui ta aga võidab, on soovituslik kaotajal annetus teha. Summa suurus pole oluline, sest tegu on pigem heasoovliku žestiga toetada laste haridust maailmas.


Millions discover their favorite reads on issuu every month.

Give your content the digital home it deserves. Get it to any device in seconds.