Page 1

1/4

INFOLEHT: INIMTURVALISUS – ARENGU JA JULGEOLEKU SEOSED Igal aastal sureb maailmas relvastatud vägivalla tagajärjel üle 740 000 inimese. Aastatel 1990–2005 läksid relvakonfliktid Aafrikale maksma ligi 284 miljardit dollarit. Lisaks sellele on ebakindlad riigid on ka aastatuhande arengueesmärkidest tublisti kõrvale kaldunud. Arengukoostöö ja julgeoleku valdkonna vahel on selge seos ning ELi dokumentides on see sõnastatud järgmiselt: „ilma rahu ja julgeolekuta ei saa olla säästvat arengut ning ilma arenguta ja vaesuse likvideerimiseta ei saa olla jätkusuutlikku rahu”. Siiski ei ole EL neid seoseid selgelt rakendanud – ei ole määratletud, kuidas võiksid turvalisust puudutavad poliitikavaldkonnad arengueesmärke toetada ning kuidas võiks abi ebakindluse ja konflikti algpõhjuste vastu võitlemisel olla tõhusam. Inimturvalisus Inimturvalisuse keskmeks on põhiõigus elule, füüsilisele ohutusele ning vabadusele hoiduda enneaegsest ja ärahoitavast surmast. Inimeste turvalisust määratletakse sageli kui „vabadust puudusest ja hirmust”. ÜRO inimturvalisuse komitee nõustub, et see nõuab selget keskendumist üksikutele inimeludele vastukaaluks siseriiklikule julgeolekule sõjalises tähenduses1. Inimeste turvalisus peab ka hõlmama selgelt naiste õiguste perspektiivi, sest naised on meestest ohustatud erineval moel ning neile suunatud vägivald on tihti ülekaalus. ELi vägivaldsete konfliktide vältimise programm Vastuolud turvalisuse ja arengueesmärkide vahel algavad siis, kui julgeolekut puudutavate algatuste eesmärgiks saavad vaid riigi turvalisus, ELi investeeringute kindlustamine ja juurdepääs toorainetele, mitte aga inimeste kaitsmine. ELi vägivaldsete konfliktide vältimise programmi (2011) üheks eesmärgiks on püüelda sidususe poole mitmes poliitikavaldkonnas, et ennetada konflikte. Programmi rakendamises on aga olulisi puudujääke, sest keskendutakse lühiajalisele kriisijuhtimisele ning oluliselt vähem ennetavale reageeringule. Samuti ei rakendata süstemaatiliselt konfliktianalüüsi ja inimkeskset lähtekohta konfliktide ennetamisel. Saheli piirkonna julgeoleku strateegia Saheli piirkonna julgeoleku ja arengu Euroopa Liidu strateegia, mis allkirjastati märtsis 2011, on näide sellest kuidas ELi-sisesed julgeolekuprobleemid mõjutavad seda, kuidas kasutatakse ja suunatakse ELi arengualast koostööd ja rahastamist. Strateegia erinevad osad keskenduvad ainult julgeolekualastele küsimustele ja ei küündi arenguprobleemideni ja laiema kontekstini. Puudub analüüs ELi koostöö mõju kohta, 1

ÜRO Julgeolekukomitee (2003). Human Security Now (Inimeste turvalisus praegusel ajahetkel).

Baltic States –Channeling Information for Development Nr. DCI-NSA ED/2009/201-971 Selle infolehe koostamist rahastasid Euroopa Liit ja Eesti Välisministeerium. Sisu eest vastutab Arengukoostöö Ümarlaud ja trükis ei kajasta rahastajate ametlikke seisukohti.


2/4

ei kajastata teemat „mitte halba teha”, puudub analüüs probleemide päritolu kohta ning ei arvesta strateegia Saheli riikide enda prioriteetide ja nägemusega riigi arengust. ELi relvakaubanduse poliitika Relvade müük ebastabiilsetesse piirkondadesse suurendab relvastatud vägivalla puhkemise ohtu. Mitu ELi liikmesriiki on suured relvaeksportijad ja see on üks valdkond, kus majanduslik ja/või julgeolekualane omakasu põrkuvad selgelt kokku arengusidususe eesmärgiga. Ajavahemikul 2006–2010 olid maailma suurimateks relvaeksportijateks Ameerika Ühendriigid ja Venemaa. Neile järgnesid Saksamaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Madalmaad, Hiina, Hispaania, Itaalia ja Rootsi 2. ELi „liikmesriigid on otsustanud tõkestada sellise sõjatehnoloogia ja -varustuse eksporti, mida võidakse kasutada siserepressioonideks või rahvusvaheliseks agressiooniks või mis põhjustaks piirkondlikku ebastabiilsust.” Samas ei ole see ühine seisukoht eriti aidanud tõkestada ELi relvade eksporti inimõiguste rikkujatele ja konflikti tulipunktidesse. Näiteks 2010. aastal sai Saudi Araabia ligi 20% Ühendkuningriigi tavarelvade ekspordist. Lisaks ütleb ELi ühine seisukoht, et liikmesriigid peavad ekspordilubade taotluste hindamisel arvestama, kas soovitav eksport takistaks tõsiselt saaja riigi säästvat arengut. Vaatamata sellele müüb EL relvi riikidele, kes kannatavad sügava vaesuse all. Näiteks 2006. aastal andis Rootsi loa 814 miljoni dollari väärtuses sõjalise radariseiresüsteemi ekspordiks Pakistani, mis on 12 korda rohkem kui Pakistani vee ja kanalisatsiooni aastaeelarve3. Abi tõhusus ebakindlates riikides ja abi militariseerimine Kui soovitatakse, et arenguabi tuleks kasutada „julgeoleku edendamiseks”, on peamiseks küsimuseks see, kuidas, kus ja millisel otstarbel seda kasutada. Doonorriigid suunavad arenguabi üha rohkem ebakindlatesse riikidesse ja konfliktipiirkondadesse. 2009. aastal suurenes ametlik arenguabi ebakindlatele riikidele 11%, mis kokku moodustas ühe kolmandiku kogu ametlikust arenguabist. Doonorriigid kasutavad järjest rohkem ühist põhjendust, et ametlik arenguabi ei peaks mitte ainult vaesust leevendama, vaid see tuleks lõimida täielikult ka välispoliitikaga ja mõnel juhul liita liikmesriikide kaitsepoliitikaga.

2

http://www.sipri.org/googlemaps/at_top_20_exp_map.html Göteborgi protsess: Christian Council of Sweden (Rootsi kristlik nõukogu), Life & Peace Institute, Swedish Mission Council (Rootsi misjoninõukogu), Swefor (2009). Clearer rules needed for EU arms trade (ELi relvakaubanduses vaja selgemaid eeskirju). 3

Baltic States –Channeling Information for Development Nr. DCI-NSA ED/2009/201-971 Selle infolehe koostamist rahastasid Euroopa Liit ja Eesti Välisministeerium. Sisu eest vastutab Arengukoostöö Ümarlaud ja trükis ei kajasta rahastajate ametlikke seisukohti.


3/4

Afganistani näide Ametlikku arenguabi kasutakse tava sõjalise toetuse jõu mitmekordistajana näiteks Afganistanis. Mõnede ELi doonorriikide abi sõltub kogukondade ja abiorganisatsioonide poliitilisest ja sõjalisest koostööst, näiteks abi kohaletoimetamine relvajõudude abil. Uuringud näitavad, et arenguabi selline kasutamine on kulukas, suurendab konfliktiohtu ja ei aita kuigi hästi kaasa Afganistani arengule4. Rahu ja taasintegreerimise sihtfond on heaks näiteks abi julgeolekustamises sisalduvatest probleemidest. Fond, mille eesmärgiks on võidelda mässajatega, rahastab kutseõpet ja annab töökohti opositsioonirühma võitlejatele, kes vastutasuks lõpetavad võitlemise. Kriitika sellisele lähenemisele seisneb selles, et kas otsus kutseõppekavade rakendamiseks tugines kohalikule vajadusele või konkreetsete piirkondade mässutõrjekampaania strateegilisele väärtusele ning kas programmi eesmärk on tõsta kogukonna suutlikkust või vähendada opositsioonigrupeeringute värbamisbaasi.

4

Andrew Wilder ja Stuart Gordon (2009). Money can’t buy America love („Ameerika ei saa raha eest armastust osta“)

Baltic States –Channeling Information for Development Nr. DCI-NSA ED/2009/201-971 Selle infolehe koostamist rahastasid Euroopa Liit ja Eesti Välisministeerium. Sisu eest vastutab Arengukoostöö Ümarlaud ja trükis ei kajasta rahastajate ametlikke seisukohti.


4/4

INIMTURVALISUS

ELi julgeolekustrateegia

Pariisi deklaratsioon ja Accra tegevuskava abi tõhususe kohta Euroopa

Rahvusvaheline õigus, ÜRO harta ja ÜRO julgeolekunõukogu

Õigus elule, füüsilisele ohutusele ja vabadus hoiduda enneaegsest ja ärahoitavast surmast

arengukonsensus

ELi kodanikukaitse mehhanism

ELi konsensus Lissaboni leping, artiklid 21, 23 ja 208

ELi katastroofiohu vähendamise lähenemisviis

ELi relvakaubanduse koodeks

ELi välistegevus, ühine välis- ja julgeolekupoliitika ja Euroopa ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raamistik

humanitaarabi valdkonnas

ELi vägivaldse konflikti ennetamise programm

Euroopa Liidu tegevust rahvusvahelisel areenil juhivad põhimõtted, mis on ise oma loomise, arengu ja laiendamise ajendiks ning mida EL püüab edendada kogu maailmas: demokraatia, õigusnormid, universaalsus ja inimõigused ja põhiõiguste jagamatus ning inimväärikuse austamine, võrdsuse ja solidaarsuse põhimõtted ja ÜRO harta ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete austamine (ELi toimimise lepingu artikkel 21). CONCORD soosib sekkumise ja riikliku suveräänsuse rahvusvahelise komisjoni poolt oma aruandes (Responsibility to Protect – Kohustus pakkuda kaitset) esitatud inimeste turvalisuse mõistet (2002): Inimeste turvalisus tähendab rahva turvalisust – nende füüsilist turvalisust ja sotsiaalset heaolu, nende väärikuse ja inimeseks olemise väärtuse austamist ning nende inimõiguste ja põhiõiguste kaitsmist. Inimõiguste primaarsus on see, mis eristab inimeste turvalisuse lähenemisviisi tavapärastest riigipõhistest julgeolekualastest lähenemisviisidest. Inimeste turvalisuse tuumaks on põhiõigus elule, füüsilisele ohutusele ning vabadusele hoiduda enneaegsest ja ärahoitavast surmast. Inimeste turvalisust määratletakse sageli kui „puudusest ja hirmust vabanemist”. Laiaulatusliku, paindliku ja kontekstipõhise käsitlusena annab inimeste turvalisus dünaamilise raamistiku, mis võimaldab selliste lahenduste väljatöötamist, mida saab teostada kohalikul tasandil. Inimeste turvalisuse kohane käsitlus peab lisaks inimeste turvalisuse asjakohasele määratlusele hõlmama ka selle protsessi kirjeldust, millega üksikud institutsioonid või rahvused saavad käsitlust kohandada ja ellu viia vastavalt vormile, mis sobib nende institutsionaalse suutlikkuse ja kultuurilise käsitlusega. Kahjuks puuduvad mõlemad praegu ELi tasandil.

Baltic States –Channeling Information for Development Nr. DCI-NSA ED/2009/201-971 Selle infolehe koostamist rahastasid Euroopa Liit ja Eesti Välisministeerium. Sisu eest vastutab Arengukoostöö Ümarlaud ja trükis ei kajasta rahastajate ametlikke seisukohti.


Infoleht: Inimturvalisus - arengu ja julgeoleku seosed  

Arengukoostöö ja julgeoleku valdkonna vahel on selge seos ning ELi dokumentides on see sõnastatud järgmiselt: „ilma rahu ja julgeolekuta ei...

Advertisement
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you