Issuu on Google+

Euroopa Liit maailmas Eesti Euroopa Liikumise ja Arengukoostöö Ümarlaua eriväljaanne

13. märts 2009

• Euroopa Liidu roll maailmas ja Eesti saavutused Euroopas • Värske uuring: Eesti eurosaadikute panus Euroopa Liidu arengukoostöösse • Kodanikuühenduste manifest: mida ootame Euroopa Parlamendilt? • Kuus küsimust Eesti erakondadele • Kuidas vabaühendused poliitikat mõjutavad?


Euroopa Liit maailmas 13. veebruar 2009

2

Uuring: Eesti e

EL ametliku arenguabi sihtpiirkonnad (2004)

Tartu Ülikooli Euroopa Kolledži ja Eesti Euroopa Liikumise koostöös esmakordselt Eestis läbi viidud uurimus leidis, et Euroopa Parlamendi Eesti saadikud peavad arengukoostööd oluliseks, kuid ei teadvusta täiel määral arengukoostöö prioriteete ja seotust teiste valdkondadega. VILJAR VEEBEL, EVELI KUUSE, ULRIKA HURT, JOEL HIRV Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž

Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika 12%

5 Euroopa Liidu suurimat doonorit (kogusumma 2004)

Saharast lõunas asuvad Aafrika riigid 53% Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riigid 12% 1. Prantsusmaa (8473 miljonit EUR)

Aasia riigid 18% Euroopa 5%

2. Suurbritannia (7883 miljonit EUR) 3. Saksamaa (7534 miljonit EUR) 4. Holland (4204 miljonit EUR) 5. Rootsi (2722 miljonit EUR) … 24. Eesti (5 miljonit EUR)

Eesti arenguabi prioriteetriikidele 2007. aastal Gruusia - 4 567 127 kr Ukraina - 3 599 579 kr Moldova - 3 496 513 kr Afganistan - 3 333 346 kr Allikas: Välisministeerium

Eesti kodanikud Euroopas ja Euroopa Liit maailmas KRISTIINA LING Eesti Euroopa Liikumine juhataja

HEA LUGEJA! inu ees on kahe kodanikeühenduse – Eesti Euroopa Liikumise ja Arengukoostöö Ümarlaua – koostöös ilmuv väljaanne, mille eesmärk on heita lähenevate Euroopa Parlamendi valimiste valguses pilk Euroopa Liidu rollile globaalse toimijana. Tänavu 7. juunil valivad Eesti kodanikud teist korda oma riigi esindajad Euroopa Parlamenti. Nagu ka viis aastat tagasi, annavad kodanikud mandaadi kuuele saadikule, kelle ülesandeks on kaitsta Brüsselis ja Strasbourgis Eesti kodanike seisukohti. Praegu, kui erakonnad ja kandidaadid alles kujundavad oma valimisplatvorme, on paras aeg teha kokkuvõtteid ja vaadata tagasi lõppevale parlamendiperioodile. Küsime, milliste teemadega on Eesti kuus esindajat Euroopa Parlamendis tegelenud. Oma kümneaastase tegevuse jooksul on Eesti Euroopa Liikumine pööranud pidevalt tähelepanu Eesti siirdekogemuse tutvustamisele naabrusriikides,

S

toetades selleks Euroopa Liikumiste arengut Moldovas, Gruusias, Ukrainas. Euroopa Parlamendi saadikute vastavasisulise tegevuse analüüs võimaldab näha neid eesmärke laiemas kontekstis. Olukorras, kus maailma majanduse langus on pannud piduri heaoluriikide võimalustele nii siin- kui ka sealpool suurt lompi, küsitakse aina enam, milline on Euroopa Liidu globaalne roll. Eesti Euroopa Liikumise eestvedamisel valmis koostöös Tartu Ülikooli Euroopa Kolledžiga äsja põhjalik uuring, mille keskmes on Euroopa Parlamendi Eesti saadikute tegevus globaalsetel teemadel. Täpsemalt küsisime, mida on Eesti saadikud teinud Euroopa Parlamendis arengu- ja naabrusriikide suunal. Järgmisel leheküljel pikemalt käsitletavast uuringust selgub, et ühel või teisel moel on peaaegu kõik Euroopa Parlamendi Eesti saadikud osalenud Euroopa Liidu välissuhete edendamisel, eeskätt rändepoliitika, inimõiguste ja demokratiseerimise kontekstis. Samas ilmneb uuringust murettekitav asjaolu, et saadikud hindavad nende teemade

edendamisel napiks koostööd nii koduriigi aktiivsete kodanikeühenduste kui ka meediaga. Ent leidub ka positiivseid näiteid, kuidas aktiivne kodanik saab antud teemadel kaasa rääkida nii Eesti kui ka Euroopa tasandi küsimustes. Tulevikku vaadates on hea esile tõsta, et Arengukoostöö Ümarlaua (AKÜ) eestvedamisel on valdkonnas aktiivsed kodanikeühendused esmakordselt kokku pannud oma manifesti, kus on välja toodud, milliste teemadega tegelemist ootavad nad tulevastelt Eesti saadikutelt Euroopa Parlamendis just arengukoostöö valdkonnas. Konstruktiivse dialoogi alustamine Eesti eurosaadikutega vabaühenduste algatatud uuringu ja manifesti kaudu on vaid osa paljudest tegevustest, mida kolmas sektor praegu ja järgnevatel aastatel kodanike hääle võimendamiseks Eesti jaoks Euroopas olulistes küsimustes teha saab. Rohujuuretasandil on kodanikujulgus jätkuvalt olulisim tegur, mille toetamiseks kõige üldisemas mõttes kõigil ühiskonna osapooltel siinmail tegutseda tuleks, olgu siis kontekstiks Eesti, Euroopa või maailma küsimused. Loodetavasti innustavad selleks ka järgmised leheküljed.

ulenevalt Euroopa Liidu (EL) laienemisest ja Euroopa Parlamendi (EP) üha kasvavast rollist lõimumisprotsessis on kasvanud ka Euroopa Parlamendi panus arengukoostööga seotud teemade edendamisse. Parlament pakub nii üle-euroopalist võrgustikku ja ressursse kui võimalust kaasata liikmesriikide huvitatud spetsialiste ning poliitikuid. Samal ajal ei ole Euroopa Parlamendi liikmed, sealhulgas Eesti saadikud, veel täiel määral õppinud kasutama selle võrgustiku eeliseid. Samuti ei ole suur osa Euroopa Parlamendi liikmetest teadvustanud arengukoostöö prioriteete ja võimalikke koostööpartnereid ega arengukoostöö haakuvust muude valdkondadega.

T

EUROOPA PARLAMENT KUI ARENGUKOOSTÖÖ POPULARISEERIJA EL arengukoostöö täiendab liikmesriikide poliitikat ning selle peamiseks ülesandeks on arenguriikide ja üleminekumajandusega riikide majandusliku ja sotsiaalse heaolu parandamine, vaesuse vähendamine, majanduse arendamine, inimõiguste tagamine, demokraatia edendamine ja keskkonnaprobleemidega tegelemine. Eraldi tähelepanu pööratakse arenguriikide lõimimisele maailma majandusse, võimaldades neile juurdepääsu Euroopa turule ning andes otsest kaubandusvõimalusi suurendavat majanduslikku ja tehnilist abi. Seejuures on oluline märkida, et Euroopa Parlament ei ole siiski Euroopa Liidu ainus ega keskne arengukoostöö mootor, vaid pigem arengukoostöö populariseerija ja prioriteetide tõstataja. Praktiline probleemide lahendamine ja õigusaktide algatamise õigus on Euroopa Komisjoni õlul, otsuste ja aktide vastuvõtmine aga Nõukogu ülesanne. Euroopa Parlamendi kui demokraatlikul teel valitud organi kanda on ühenduse poliitikate monitoorija olulised ülesanded, samuti osaleb parlament kaasotsustusmenetluse kaudu arengukoostöö küsimuste otsustusprotsessis.

Saadikute arvamused ja kogemused erinevad kardinaalselt, «tüüpiline Eesti saadiku arvamus» puudub. Arenguküsimustega tegelemiseks on Euroopa Parlament loonud eraldi alalise komisjoni: arengukomisjoni ehk DEVE. Komisjonis on 36 liiget ja see koguneb üks kuni kaks korda kuus Brüsselis. Alates 2007. a jaanuarist on DEVE esimees Euroopa Parlamendi endine president Josep Borrel Fontelles. Arengukomisjonil on lisaks järe-

levalve- ja eelarvevolitustele ülesanne jälgida poliitilist olukorda Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani arengumaades, kes peavad EL-ga dialoogi Cotonou partnerluslepingu alusel. Eraldi tähelepanu all on inimõigused, mida vaadeldakse koostöös väliskomisjoni inimõiguste allkomisjoniga. SAVI AKTIIVSEIM Eestil on Euroopa Parlamendis kuus esindajat – Tunne Kelam, Marianne Mikko, Siiri Oviir, Katrin Saks, Toomas Savi ja Andres Tarand. Arengukoostöö küsimustega tegeleb neist enim Toomas Savi, kes on arengukomisjoni ainus eestlasest liige. Teised Eesti saadikud puutuvad arengukoostöö küsimustega kokku põhiliselt läbi teiste komisjonide töö. Näiteks on nad aktiivselt panustanud julgeolekuja kaitsedimensiooni ning välis- ja kaubandussuhete, inimõiguste ja võrdõiguslikkuse teemalistesse aruteludesse. Arengukoostöö teemades aktiivseimana esitas Toomas Savi lõppeva ametiaja jooksul viis küsimust, esines 12 resolutsiooni ettepaneku ning 72 sõnavõtuga, millest jäi peamiselt läbi kumama mure demokraatia ja inimõiguste pärast. Samuti võttis Savi sõna päevakajalistel demokraatia kaitsega seotud teemadel nagu Gruusia sõda, Eesti pronksiöö sündmused ja arengud Valgevenes. Teiste saadikute panus on olnud harvem ja valdkondlikum. Arengukoostöö küsimusi on nad sõnavõttudes ning meediaartiklites käsitlenud vaid seotuna kitsama teemavaldkonnaga. ARENGUKOOSTÖÖ SAADIKUTELE OLULINE Arengupoliitika rolli peavad Eesti saadikud EP muude teemade osas pigem prioriteetseks. Samuti väidavad saadikud, et pigem on arengukoostöö küsimused sage ja oluline kui harv või ebaoluline osa tööst. Eesti saadikud on panustanud eeskätt parlamentaarse koostöö arendamisse Armeenia, Aserbaidžaani ja Gruusiaga, naabruspoliitika raportite ettevalmistamisse, teinud missioone Kambodžasse, Nepaali, Pakistani, Indiasse ning esitanud ettepanekuid Afganistani ja Kesk-Aasia kohta. Ent Eesti saadikute pühendumus ja mõjuvõim arengukoostöö teemades jääb saadikute endi hinnangute põhjal siiski alla keskmise. Senise töö käigus saadud teadmisi ja kompetentsust hindavad saadikud erinevalt: samal ajal kui üks saadik hindas ennast kompetentseks kolmes pakutud valdkonnas neljast, ei pidanud teine ennast kompetentseks üheski arengukoostöö valdkonnas. Kõik saadikud on ühel meelel, et Lissaboni lepingu ratifitseerimisel kasvaks Euroopa Parlamendi roll arengukoostöö poliitika kujundamisel. Samas ollakse eri meelt, kas kasv toimuks läbi laienemise või fokusseerumise. Potentsiaalsete koostööpartneritena mainisid saadikud lähiriikide EP saadikuid ja oma EP fraktsioonikaaslasi. Omaenda poliitiliste seisukohtade kõrval arengukoostöö osas nähak-


Euroopa Liit maailmas 13. veebruar 2009

3

urosaadikute panus arengukoostöösse 0 – üldse mitte

EP saadikute koostöö ja infovahetus teiste institutsioonide ja gruppidega

0

1

2

3

4

Fraktsioon Euroopa Parlamendis Väliseksperdid Eesti valitsusinstitutsioonid, Välisministeeriumi arengukoostöö büroo Saadiku erakond Eestis Eesti kodanikuühendused Euroopa Komisjoni Eesti esindus Eesti eksperdid Eesti Riigikogu (väliskomisjon) Euroopa Liidu Nõukogu töögrupid Eesti Alaline esindus EL juures Euroopa Komisjoni arenguküsimuste peadirektoraat Euroopa kodanikuühendused Meedia

Eesti Europarlamendi saadik Toomas Savi.

se üsna võrdse tähtsusega Eesti riigi ametlikke seisukohti ja oma EP fraktsiooni seisukohti. KESKMES RÄNDEPOLIITIKA JA MOLDOVA Valdkondlikult pidasid Eesti EP saadikud kõige tähtsamaks rändepoliitika, inimõiguste ja demokraatia arendamise toetamist ning vaesuse vähendamist sihtriikides. Kliimapoliitika ja majanduskoostöö teemasid nii oluliseks ei peeta. Samas oli nende huvi ja senine kokkupuude õiglase kaubandusega, välispiiride kindlustamise ja kodanikuühenduste kaasamisega suhtelisel skaalal kõige vähem tähtis, mis loob huvitava vastuolu nimetatud prioriteetidega. Sihtalade valikute osas on saadikud silmapaistvalt üksmeelsed: kõige tähtsamaks peavad nad aktiivses demokratiseerumise ja moderniseerumise protsessis olevaid alasid ning seejärel sõjalistes konfliktides või looduskatastroofides kannatavaid alasid. Konkreetsete sihtriikide osas eelistavad saadikud enim Moldovat, Palestiinat ja Gruusiat. Kõige väiksem on toetus Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonnale. Tasub märkida, et saadikute arvamused, kogemused ning prioriteedid erinevad enamikel juhtudel kardinaalselt, mis tähendab, et puudub tüüpiline «Eesti saadiku arvamus». On neid, kes eelistavad sihtmaadena Moldovat ja Gruusiat, aga ka neid, kes Palestiinat ja Kongot. Mõned soovivad abi siduda tulemuslikkusega, teised jällegi mitte. Saadikud hindasid küsitluse käigus ka sobivaid ja sobimatuid motivatsioone ja meetodeid arengukoostöö üles-

Väga tihedalt - 9

5

6

7

8 8

9

8

9

7 6 5,75 5,5 5,4 5,25 4,8 4,75 4,6 4,4 4,2 4,2

SILLE ANNUK

ehitamisel. Sobimatuteks peeti üsna üksmeelselt senisest koloniaalsuhtest kantud koostööd, eelistati aga vajadusel ja tingimuslikkusel põhinevat koostöösuhet. Abi sõltuvust senise abi edukusest pidas osa saadikuid heaks, osa halvaks mõõdikuks, samuti jäid saadikud eriarvamustele sanktsioonide kasutamise osas. TOOMAS SAVI HINDAB EUROOPA PARLAMENDI TÖÖD HEAKS Toomas Savi on arengukomisjoni (DEVE) tegevuse osas pigem positiivne ja usub, et ka teised EP komisjonid mõistavad DEVE prioriteete. Arengukomisjoni prioriteedid on olnud eeskätt vaesuse vähendamine, siseriiklike konfliktide vältimine ja võitlus nakkushaigustega. Savi näeb suurima probleemina eelkõige Doha kaubandusläbirääkimiste venimist, oodates kõneluste edukat lõpetamist. Edasiminekut ootab Savi ka arengukoostöö koordineerimise lihtsustamises, rahastamise tsentraliseerimises ja ÜRO aastatuhande arengueesmärkide kohustuste tähtsustamises. Komisjoni tööõhkkonda hindab saadik küll ideoloogiliselt mõjutatuks, aga konstruktiivseks. Tõhusama arengukoostöö protsessi tagamiseks tuleks Toomas Savi arvates reformida poliitika finantseerimist ning integreeritumat käsitlemist EL välissuhete raames. Teretulnud on ka Euroopa Komisjoni aktiivsem roll ning Euroopa Liidu suunav poliitika liikmesriikide kahepoolsete koostöösuhete kujundamisel. Liberaalide fraktsiooni kuulumisele vaatamata ei toeta Toomas Savi abi seostamist sihtriikide moderniseerumise või abi kasutamise edukusega. Abi andmisel ei

Arengukoostöö prioriteetsed sihtriigid Eesti EP saadikute arvates

0 – tähtsusetu

0

1

2

väga tähtis – 9

3

4

Moldova Palestiina Gruusia Afganistan Somaalia Nigeeria Kongo DV Vaikse ookeani piirkond Kariibi mere piirkond

peaks takistuseks olema ka poliitilised rikkumised või inimõiguste rikkumised, peamine on tagada abi jõudmine vajajateni. VAJAME REGULAARSET ANALÜÜSI Ehkki uuring näitab, et Eesti saadikud on arengukoostöö teemadest üle keskmise huvitatud, nõuab arengukoostöö edendamine kindlasti senisest suuremat koostööd erinevate Eesti ja Euroopa Liidu institutsioonide ning kodanikuühenduste vahel. Regulaarse infovahetuseta jäävad mitmed vastastikku kasulikud võimalused märkamata, samas esineb tarbetut dubleerimist. Samuti on hädavajalik saadikute töö regulaarne hindamine nii ajakirjanduses kui uurimisraportites, et valijaid paremini informeerida ja hoida saadikute motivatsiooni olla eestvõtjaks üleilmse tähtsusega teemades.

5

6

7 7,5 7,3 7

6,7 6,4 5,7 5,5 5,2 4,7

EP saadikute kokkupuude erinevate arengukoostöö teemadega oma töös

EP saadikud

8

Rändepoliitika Ühiskondlik moderniseerumine ja demokraatia areng

7,5

Inimõigused

7,5

Euroopa Liidu eelarve arenguabi ja arenguküsimuste jaoks

7

Arengupoliitika üldised seisukohad EL tasandil

7

Kodanikuühenduste kaasamine

6,5 6,2

Sooline võrdõiguslikkus Majanduskoostöö lepingud arengumaadega

5

Kliimapoliitika

5 0

2

4

6

8

10

Eesti saadikutel väljaspool Euroopa Parlamenti vähe koostööpartnereid artu Ülikooli uuring näitas, et saadikute koostöö oma Euroopa Parlamendi fraktsiooni kaaslastega on tihe, ent suhted meedia ja kodanikuühendustega napid. Kõigi saadikute hinnangul on nende koostöö tihedaim fraktsioonikaaslaste, sõltumatute ekspertide ja Eesti valitsusinstitutsioonidega (9-punktisel skaalal hinnangud 6-8). Koostöö meedia ja kodanikuühendustega kipub aga olema napim (hinded 4-5). Kui vähene suhtlus vabaühenduste ja ajakirjandusega on küll taunimisväärne, aga mõistetav, siis ootamatuks võib pidada vähest koostööd Euroopa Komisjoni peadirektoraatide ja Eesti

T

alalise esindusega Euroopa Liidu juures. Madalamad tulemused on mõjutatud ka ühe saadiku hinnangust, et tal puudub täielikult koostöö nii meedia kui Eesti ja Euroopa Liidu võimuinstitutsioonidega. Ükski teine saadik arengukoostöö alast suhtlust ühegi pakutud institutsiooniga sama viletsaks ei hinnanud. KOOSTÖÖ SÕLTUB OSAPOOLTE VALMIDUSEST Koostööd kodanikuühendustega hinnatakse üldiselt keskmiseks või nõrgaks. Keskmist tulemust mõjutasid tugevalt ühe saadiku väga madalad hin-

ded koostööle paljude kodanikuühendustega. Ehkki saadikute hinnangud koostööle olid võrdlemisi erinevad, võib tihedaimate suhtluspartnerite seas mainida Arengukoostöö Ümarlauda, Eesti Euroopa Liikumist ja Tartu Ülikooli. Uuringu koostajate üllatuseks olid Eesti kodanikuühendused üsna tõrksad uuringu raames vastuseid andma, mistõttu vähese koostöö põhjuste seas on tõenäoliselt ka ühenduste endi passiivsus.

mendi tähtsus EL arengukoostöö edendamisel keskmine, mistõttu EPga tehakse teistest EL institutsioonidest vähem koostööd. Seetõttu hinnati keskmiseks ka senist infovahetust Eesti saadikutega. Vastanud eksperdid tõstsid eraldi esile Toomas Savi panust. Märgiti tema sihtriikide külastamisest tulenevat kogemust, isiklikku huvi, panust EP raportite väljatöötamisel ning Eesti huvide esindamisel. Samuti leidis positiivset mainimist Katrin Saks.

VÄLISMINISTEERIUM HINDAB KOOSTÖÖD KESKMISEKS

ERINEVAD PRIORITEEDID Uurijate arvates mõjutab Eesti valitsusasutuste ja Euroopa Parlamendi saadikute koostööd Eesti ja Euroopa

Küsitletud välisministeeriumi esindajate hinnangul on Euroopa Parla-

Liidu arengukoostöö prioriteetide märkimisväärne erinevus. Kui EL keskendub Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikidele, siis Eesti jaoks on prioriteetsed Gruusia, Moldova, Ukraina ja Afganistan. Niisamuti esineb erinevusi tähtsaks peetavates teemades. Välisministeerium ja EP saadikud on üsna üht meelt vajaduses toetada ühiskondlikku moderniseerumist. Samal ajal on majanduskoostöö lepingud ja kliimapoliitika märksa olulisemad Eesti riigi kui EP saadikute jaoks. Seevastu tähtsustavad saadikud välisministeeriumist enam rändepoliitikat kui arengukoostööga seotud olulist teemat.


Euroopa Liit maailmas 13. veebruar 2009

4

RAHVALIIT

Küsimustele vastas EP saadikukandidaat Anto Liivat Millised on teie erakonna peamised sõnumid ja seisukohad Euroopa Parlamendi valmistel?

Enamik Eesti inimesi arvab, et meil on väga väike mõju Euroopa Liidus tehtavatele otsustele. Peame kahetsusväärseks, et debatt Euroopa Liidu teemade üle vaibus kohe pärast eelmisi Euroopa Parlamendi valimisi ja Eesti inimeste teadlikkus Euroopa Liidust ei ole viie aasta jooksul kuigivõrd paranenud. Peame looma uue käsitluse Euroopa Parlamendi saadiku rollist. Meie saadik Euroopa Parlamendis peab olema Eestis nähtav ja kuuldav. Soovime, et ta oleks eelkõige kontaktide ja informatsiooni vahendajaks, tooks teiste Euroopa riikide paremad kogemused ja oskusteabe Eestisse ning viiks Eesti inimeste soovid ja mõtted Brüsselisse, et nendega saaks Euroopa Liidu õigusloomes arvestada. Rahvaliit näeb Euroopa Liitu rahvusriikide liiduna, kus Eesti on mõtlev, algatusvõimeline ja tegus osaline. Meil peab olema piisavalt teavet ja oskusi, et Euroopa Liidu poliitika kujundamisel teiste riikidega võrdväärsena kaasa rääkida. Peame õppima Euroopa Liidus toimima ja Eesti prioriteedid selgelt sõnastama. Rahvaliit soovib, et Eesti oleks Euroopa Liidu liikmena partnerlusel tuginev kodanikuühiskond, kus avatud ja aus riigivalitsemine tagab igale kodanikule eneseteostuse ja poliitilise kaasatuse võimaluse. Eesti elukeskkonda peab iseloomustama sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud loodussäästlik areng, mille tagab õiglane ja tugev riik, rakendades hoolivat ja teadmispõhist poliitikat.

Välisministri sõnul on arengukoostöö üks Eesti välispoliitika olulisemaid osasid. Kuidas kajastab teie erakonna Euroopa Parlamendi valimiste platvorm arengukoostöö teemat?

Arengukoostöös tuleb eelkõige panustada inimestesse, mitte tegeleda niivõrd riigikorralduse muutmisega. Peame oluliseks, et Eesti välispoliitika oleks ennekõike suunatud tegevustesse nagu haridus-, teadus-, kunsti-, kultuuri- ja kodanikuühiskonna alane koostöö.. On tähtis, et Eesti arengukoostöö programmis osaleksid üha enam era ja mittetulundussektor. Peame olema initsiatiivides järjepidevad ning mõistma, et muutused arengukoostöö sihtriikides võtavad aega. Väga oluline on arvestada kohalike elanike kultuuritraditsioonide, ootuste ja vajadustega. Me ei pea õigeks ignoreerida suhtlemist riikidega, kes ei jaga meie arusaama demokraatlikkest väärtustest või riigikorraldusest. Isolatsiooni sattumine ei ole nende riikide kodanike jaoks kindlasti lahendus, vaid takistus soovitud muutuste avaldumisele.

12 Euroopa Liidu uut liiget on lubanud 2015. aastaks suurendada ametliku arenguabi mahtu 0,33 protsendini RKT-st, kuid lubaduse täitmisest ollakse kaugel. Mida kavatsevad teie erakonna kandidaadid Euroopa Parlamendis lubatud eesmärgi õigeaegseks saavutamiseks ära teha?

Arenguabi mahu suurendamine riigi eelarves ei ole Euroopa Parlamendi otsustuspädevuses olev küsimus. See on eelkõige valitsuskoalitsiooni eelarveläbirääkimiste teema.

Euroopa Parlament on kliimapaketiga lubanud piirata 2020. aastaks 20% kliimamuutuseid põhjustavate heitgaaside vähendamist ja suurendada taastuvenergia kasutamist. Milliseid konkreetseid poliitikaid plaanib teie erakond nende lubaduste täitmiseks toetada?

Rahvaliit toetab keskkonnasõbralike tehnoloogiate ja toodete väljatöötamist ning levikut. Loodusrikkuste säästlik kasutamine ja keskkonnakaitse on meie kõigi elukeskkonna võtmeküsimus. Siiski peame oluliseks arvestada Eesti geograafilisest positsioonist tulenevate eripäradega, pidades silmas meie ettevõtete konkurentsivõimet maailmamajanduses. Soovime järk-järgulise ettevõtjatega kooskõlastatud ökoloogilise maksureformi abil kõrgemalt maksustada looduse kahjustamise ja loodusressursside kasutamise ning kehtestada piirangute järgimise üle tõhusama kontrolli. Peame vajalikuks lisaks inimeste keskkonnateadlikkusele tõsta ka üksikisikute ja ettevõtjate majanduslikku huvi keskkonnasäästliku käitumise vastu. Taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt käib käsikäes uute tehnoloogiate juurutamisega.

Arengukoostöö organisatsioonide hinnangul on üks suurem arengut takistav asjaolu see, et naised on ebaproportsionaalselt vaesed võrreldes meestega. Euroopa Komisjon on kutsunud end võtmetegijaks naiste olukorra parandamisel. Millega toetab teie erakond naiste ja tüdrukute võimaluste parandamist arengumaades?

Rahvaliit peab oluliseks aidata kaasa kõigi inimeste kujunemisele ühiskonna täieõiguslikeks osaliseteks, kes annavad oma panuse riigi sotsiaalsesse, poliitilisse ja majanduslikku arengusse. Oleme veendunud, et just võrdne ligipääs haridusele ja teadlikkuse kasv aitab tugevdada naiste positsiooni ühiskonnas. Toetame Eesti suurenevat panust maailmahariduse, seksuaaltervise ja imikute suremuse vähendamise programmides.

Euroopa kodanikuühiskond väidab, et Euroopa Parlament ei arvesta poliitikaloomes piisavalt nende arvamustega. Milliste meetmetega plaanib teie erakond suurendada Eesti kodanikuühiskonna kaasatust otsustusprotsessis?

Rahvaliit on seisukohal, et Euroopa Parlamendi saadik peab eelkõige olema kodanike kaasaja, informatsiooni ja kontaktide vahendaja ning Eestis Euroopa Liidu teemadel debati looja ja eestvedaja. Oleme esimese erakonnana toonud valimisplatvormi koostamise avalikkuse ette (räägi kaasa: www.erl.ee/platvorm) ja soovime ka edaspidi pakkuda inimestele enam võimalusi poliitiliste seisukohtade kujundamisel kaasa rääkida. Euroopa Parlamendi saadikud peavad senisest enam ja regulaarselt suhtlema kodanikuühenduste ning eestkosteorganisatsioonidega. Kavatseme käivitada Euroopa Parlamendi saadiku juhtimisel toimuva kodanikuühenduste ümarlaua ja pakkuda seeläbi kolmanda sektori organisatsioonidele väljundi Euroopa Liidu õigusloomes osaleda. Soovime,, et Euroopa Parlamendi saadik Eesti inimeste esindajana Euroopa Liidus kohtuks regulaarselt just kodanike eestkosteorganisatsioonidega Eestis. Meie valimisnimekirja esinumbril Anto Liivatil on ka enam kui kümneaastane kodanikuühenduste töös osalemise kogemus.

Teised erakonnad küsimustele vastuseid ei andnud.

Kommentaar: kodanikuühedused EVELIN ANDRESPOK Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaekspert

sitasime kuuele Eesti suuremale erakonnale kuus küsimust, mis võtaksid kokku nende seisukohad Euroopa Parlamendi valimistel olulistel teemadel. Vastustest ilmneb, et erakonnad on arengukoosöö kodaniku-

E

ühendustele olulistest teemadest küll teadlikud, kuid konkreetseid lahendusi veel otsitakse. Analüüsides erakondade peamisi sõnumeid, torkab silma, et saadikute rolliks peetakse enamasti Eesti huvide kaitsmist ja vähem tähelepanu pööratakse Euroopa Liidu rollile globaalsetes protsessides. Tõelist tulemuslikkust silmas pidades peaks aga mõistma, et

Euroopa Parlamendi saadikud ei saa oma ametis seista ainult oma riigi huvide eest: nende roll on luua poliitikaid, mis aitaksid kogu Euroopat ja ka ülejäänud maailma. Hea meel on tõdeda, et kõik vastanud erakonnad on teadlikud ka tähtsamatest arengukoostöö valdkonna teemadest. Probleemistiku tunnetamine ja olulisuse mõistmine on eel-

duseks, et Eesti saadikud käituvad Euroopa Parlamendis teiste maailma rahvastega solidaarselt ning saavad aru, et tänases maailmas ei ole EL-i privileegi tegelda vaid omaenda siseprobleemidega. Arengukoostöö organisatsioonide seisukohast väärib märkimist fakt, et ükski erakond ei plaani pöörata tähelepanu sellele, et EL liikmesriigid ei

täida praegu oma lubadusi abi mahtude osas. Saadikud peaksid võtma selge seisukoha, et kõigil liikmesriikidel tuleb pidada kinni antud rahvusvahelisest lubadustest, ning õhutama igal võimalusel liikmesriike vastavalt käituma. On tõsi, et viimase sõna õigus arenguabi suuruse küsimuses on liikmesriikidel, kuid kandidaadid ei tohiks ala-


Euroopa Liit maailmas 13. veebruar 2009

5

SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND

REFORMIERAKOND

Küsimustele vastas peasekretär Randel Länts

Küsimustele vastas avalike suhete juht Silver Pukk

Praeguses majanduskriisis on meil vaja Brüsselisse inimesi, kes teavad, kuidas kaitsta Eesti huvisid majandus- ja rahandusvaldkonnas: kuidas paremini tuua eurotoetusi, võtta kasutusele euro. Seega tuleb valida selles valdkonnas kompetentseid inimesi, kes on just Ivari Padar.

Reformierakond keskendub eelseisvatel Euroopa Parlamendi valimistel Eesti majanduskasvu taastamisele ning julgeoleku tagamisele. Olgugi, et Eesti kroon on valuutakomiteesüsteemi kaudu euroga fikseeritud kursil seotud, on meie jätkuva rahvusvahelise usaldusväärsuse pandiks võimalikult kiire üleminek eurole. Eesti on äritegevust puudutava seadusandluse osas võitnud endale konkurentsieelise, mida isegi keerulistel aegadel ei maksa loovutada. Julgeoleku perspektiivis ei saa me mööda Venemaast, kelle käitumine on muutunud aina etteaimamatumaks. Reformierakond kannab hoolt, et Euroopa Parlament käsitleks suhteid Vene Föderatsiooniga liigsete illusioonideta ning peab hoolega silmas sealseid arenguid. Kodanikevabaduste ja inimõiguste kaitsel on Euroopa Parlament olnud tihtipeale teerajajaks ning Reformierakond jätkab tööd rahu, stabiilsuse, jõukuse ja vabaduse kindlustamiseks nii Euroopa Liidus kui selle piiride taga.

Uue Euroopa Parlamendi ametiaeg aastaiks 2009-2014 ühtib peaaegu ajavahemikuga, mis jääb ÜRO aastatuhande-eesmärkide saavutamiseni aastal 2015. Praeguse hetkeni on märgata edusamme peamiselt Aasia kiire kasvu piirkondades, eriti Hiinas, kusjuures aga Aafrika kannatab ikka veel äärmise vaesuse kahjulike mõjude tõttu. Kasvavad toidu- ja kütusehinnad takistavad edasiminekut paljudes neis paikades, kus edasiminek oli siiani märgatav. Me kasutame seda parlamendi tööperioodi, et suurendada jõupingutusi, mis viiksid meid eesmärkideni aastaks 2015. Me toetame Euroopa arengupoliitikas detsentraliseeritud koostööd, sealhulgas see panus, mida suudavad anda Euroopa kohalikud võimud. Me toetame Euroopa vabatahtlike humanitaarkorpuse loomist.

Euroopa Liidu arengukoostööd on kritiseeritud selle liialt vähese tõhususe tõttu. Näiteks arengukoostööks eraldatavate vahendite haldamine moodustab hetkel liialt suure osa vahendite üldmahust, mis tähendab, et abi saajani jõuab vaid väike osa eraldatud abist – teatud andmetel jõuab igast arenguabiks antud dollarist sihtmärgini vaid 20 senti. Seetõttu kavatseb Reformierakond Euroopa Parlamendis toetada arengukoostöö tõhustamist ning abi sihipärasemat kasutamist. Eeskätt tähendab see liikmesriikide omavahelise koostöö ja koordinatsiooni parandamist arengukoostöös. Samas peab Euroopa Liidu arengukoostöö jätkuvalt lähtuma partnerriikide omaluse põhimõttest, oluline on ka partnerriikide poliitiline tahe demokratiseeruda, austada inimõigusi ning järgida häid valitsemistavasid.

Soovime, et rahvusvahelised arengueesmärgid oleksid võetud südameasjaks kõigis EL-i abi-, kaubanduse ja globaalse juhtimise reformimisele suunatud poliitikates. On vaja uusi innovaatilisi finantseerimisallikaid lisaks olemasolevaile Euroopa abikohustustele – isegi vähemalt 0,7% rahvuslikust kogutulust olgu suunatud arengupoliitikale –, mida tuleb teha veelgi koordineeritumalt, tõhusamalt ja suunitletumalt.

Seatud eesmärk on vägagi ambitsioonikas ning selle täies mahus saavutamine lükkub ilmselt mõnevõrra edasi. Kuid isegi keerulises majandusolukorras ei tohi me unustada, et kriis tabab kõige raskemalt just arengumaade elanikke ja jõupingutusi kokkulepitud arenguabi mahtude saavutamiseks tuleb jätkata. Reformierakond toetab Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide eraldatava ametliku arenguabi suurendamist ning Euroopa Parlamendis vastavate temaatikat puudutavate seadusandlike tekstide menetlemisel kasutavad Reformierakonna saadikud oma sõnaõigust selle huvides. Kuid tuleb meeles pidada, et arengukoostöö rahastamise küsimustes on eelkõige liikmesriigid need, kellel on võimekus jõulisi samme teha.

Juhindume loomulikult EL kliima-energiapaketist, monopoli lahtihaakimisest (unbundling), turu liberaliseerimisest (osavõtt Nordpoolist) ning ühenduskaablite käikuandmisest Rootsi ja Poolaga. Kasvuhoonegaaside vähendamine 20% on EL kliima-energiapaketi üks eesmärk. Sama olulised on 20% energiasääst ning 20% taastuvaid energiaallikaid. Eestis on kaks eelmist valitsust täielikult ignoreerinud energia säästmist riigi tasandil ning Euroopa Komisjon on sellele veale tähelepanu juhtinud. Taastuva energia hüppelise suurendamise asjus näib valitsevat segadus. Maadereserv NSVL ajal tehtud uudismaade näol (300500 000 ha) tuleb kiires korras käiku võtta biomassi (tõenäoliselt puit) kasvatamiseks. Seda on mõtet alustada juba kevadel, pidades silmas tööpuuduse leevendamist. Nii puit kui tuuleenergia juhivad hajutatud energiatootmise poole, mis on olnud meie ammune eesmärk. Samas tempos taastuva energia kasvuga vähendame põlevkivielektri tootmist. Muudame otsustavalt Eesti senist praktikat, kus valitsused ignoreerivad arengukavades ettenähtut ning parlamendierakonnad põhiseaduse vastaselt jagavad kaevandamislube.

On selge, et fossiilsete kütuste kasutamist ei saa lõputult jätkata ning seetõttu toetab Reformierakond kindlalt taastuvenergia võimaluste uurimist ning rakendamist, nagu ka keskkonnasäästlike transpordivormide arendamist. Ühe konkreetse ideena oleme välja käinud integreeritud Euroopa raudteevõrgustiku loomise.

SDE naisorganisatsioonile Kadri on ülioluline, et naistel ja meestel oleks võrdsed võimalused. Seda eriti sellistes riikides nagu Valgevene, Moldova, Gruusia. Vaesuse tõrjumisel käime koolitamas kolmandate riikide naisi, et nad teaksid oma õigusi. Viimati oli sellest juttu Nepaali naistega, kellele Marianne Mikko soovitas riigi uude põhiseadusesse sisse kirjutada naiste osa otsuste langetamisel.

Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide rahastatavate projektide puhul on oluline, et meestel ja naistel oleks võrdne ligipääs loodavatele hüvedele. Eriti oluline on võrdne ligipääs näiteks haridusele, tööle ja arstiabile. Naiste vaesus on sageli tingitud piirangute kehtestamisest nende tegevusvabaduse suhtes ning Euroopa Liit on olnud väga sõnakas naiste õiguste kaitsja. Reformierakonna saadikud Euroopa Parlamendis seisvad vastu igasugusele diskrimineerimisele ning toetavad soolist võrdõiguslikkust.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) saadikud on kogu praeguse viieaastase Euroopa Parlamendi perioodil aktiivselt ära kuulanud ja kohtunud pidevalt Eesti kodanikuühiskonna esindajatega. Loomulikult annab seda koostööd parandada. SDE pakub välja, et tulevikus hakata regulaarselt kohtuma kodanikuühiskonna katusorganisatsioonide esindajatega.

Kuigi Euroopa Parlament on enamiku seadusandlike tekstide menetlemisel Euroopa Liidu Nõukoguga kaasotsustajaks, ei ole ta paraku otseselt «poliitikalooja». Seadusandliku algatuse õigus on Euroopa Liidus üksnes Euroopa Komisjonil. Euroopa Parlamendi liikmed saavad kaasata kodanikuühiskonda dialoogi ning kasutada nende pakutavat sisendit.

ootavad konkreetseid lubadusi hinnata ka Euroopa Parlamendi mõjuvõimu. Näiteks saab europarlament vaesusega seotud probleemide tutvustamisele kaasa aidata, suurendades muuhulgas kas või maailmaharidusele tehtavaid kulutusi. Keskkonnasäästlikkuse teema ei ole Eesti erakondadele võõras. On näha, et selle üle on mõeldud ning on üritatud leida konkreetseid lahendusi. Positiiv-

ne on, et saadakse aru vajadusest parandada heitgaaside koguseid nii riiklikul kui ka üle-euroopalisel tasandil. Järgmise sammuna peaksid erakonnad pöörama kõrgendatud tähelepanu sellele, et kliimamuutuse all kannatavad kõige rohkem vaestes riikides elavad inimesed. Nii Eesti kui ka Euroopa Liit peaksid suunama rohkem arenguabi globaa-

lse säästva arengu probleemide lahendamiseks. Erakondade vastustest nähtub, et ka sooline võrdõiguslikkus on nende jaoks oluline teema, kuid konkreetseid ettepanekuid jääb siiski väheseks. Euroopa Parlamendi saadikud peaksid aktiivselt töötama selle nimel, et EL kabandus-, majandus-, rände- ja põllumajanduspoliitikad panustaksid naiste

olukorra parandamisse. Soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ei piisa passiivsest jaatamisest – kõik parlamendi saadikud peavad igapäevaselt töötama selle nimel, et nende valdkonna poliitikad toetaksid seatud eesmärgi saavutamist. Vastused küsimusele kodanikuühiskonna kaasamisest tõid esile huvitava ettepaneku – kaasata ühendusi regu-

laarselt poliitikate kujundamise protsessi. Kodanikuühenduste kaasamine on terve ja tugeva demokraatia osa ning peaks toimuma regulaarselt nii seadusandlikul kui täidesaatval valitsustasandil. Rahvaliidu ja Sotsiaaldemokraatide ettepanek on tervitatav – loodame, et see ka ellu viiakse. Saadikud peaksid sarnast suhtluspõhimõtet kasutama ka Euroopa tasandil.


Euroopa Liit maailmas 13. veebruar 2009

6

Euroopa Liidu kohustused maailmas Euroopa kodanikuühenduste ettepanekud 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks aailmapanga andmetel peab rohkem kui veerand kogu maailma rahvastikust (s.o 1,4 miljardit inimest) tulema toime vähem kui 15 krooniga päevas. Tänastes majandusoludes on kindel, et selliste inimeste arv kasvab iga päev kiiresti. Euroopa Liidu liikmena on Eesti andnud lubaduse aidata kaasa vaesuse vähendamisele, kulutades 2010. aastaks 0,17 protsenti oma rahvamajnduse kogutulust arenguabile. 2007. aastal oli tegelik panus kõigest 0,08 protsenti ja 2008. aastal umbes 0,1 protsenti, mis näitab, et me ei täida oma rahvusvahelisi kohustusi. On selge, et globaliseeruvas maailmas ei saa eestlased teiste rahvaste suurte murede suhtes ükskõikseks jääda. Kui Panama ja Kolumbia banaanikasvatajad ei suuda üha rangemate Euroopa Liidu impordinõuete tõttu oma töötajatele palka maksta, Gruusia veinitootjad sulgevad majandusraskustes oma tehased või Keenia kohviistandus-

sele. Ühtlasi rõhutab manifest, et poliitikaid kujundades peaks küsima ka meie, Euroopa Liidu kodanike, panust ning arvamust. Arengukoostöö Ümarlaud kutsub Eesti Euroopa Parlamendi saadikuid üles pöörama kõrgendatud tähelepanu järgmistele teemadele: 1. SÄÄSTEV ARENG EL peaks kehtestama sidusa sotsiaal-, majandus-, kaubandus- ja julgeolekupoliitika, mis edendaks nii Euroopa kodanike kui ka teiste maailma elanike õigust säästvale arengule ja vastutustundlikule osalemisele ühiskonnas. Eriti suurt tähelepanu peab pöörama kliimaõiglusele ning soolise võrdõiguslikkuse teemadele. Kliimaõiglus. Loodusvarade ammendumine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja kliimamuutused ohustavad aastakümnete jooksul inimarengu nimel tehtud jõupingutustest tõusnud kasu ning miljonite inimeste

elatustaset. EL peaks säästva arengu edendamiseks rajama poliitilised ja majanduslikud partnerlussidemed, mis põhineksid õiglasel juurdepääsul ressurssidele, rikkuse jaotumisel ning vastastikusel pühendumisel inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja sotsiaalmajandusliku õigluse väärtuste hoidmisele. Sooline võrdõiguslikkus. Säästva arengu eesmärki on võimalik saavutada vaid soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte täieliku järgimise kaudu. EL peaks tagama, et soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks võetud poliitilist kohustust viidaks süstemaatiliselt ellu, näitama oma poliitilist tahet ja eeskuju selle eesmärgi nimel pingutades ning naiste ja tüdrukute mõjuvõimu tugevdades. 2. MAHUKAM JA KVALITEETSEM ARENGUABI Vaesuse kaotamine on EL-i õiguslikes

raamistikes arengukoostöö eesmärgina juba talletatud. EL peab tagama, et arenguabi mahtu suurendades ja kvaliteeti tõstes järgitakse inimõigusi ning panustatakse sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisse, samuti tugevasse, teadlikku ja aktiivselt osalevasse kodanikuühiskonda. 3. DEMOKRAATLIK ARUANDEKOHUSTUS EL-i institutsionaalne ja finantsraamistik edendab demokraatlikku aruandekohustust, läbipaistvust ja kodanikuühenduste ning kodanike kaasamist poliitika koostamisse ja elluviimisse. Euroopa Parlamendi liikmed peavad tagama, et tehtaks institutsionaalseid reforme eesmärgiga muuta EL demokraatlikumaks, läbipaistvamaks ning kodanikele avatumaks. A R E N G U K O O S TÖ Ö Ü M A R L A U D

RAIGO PAJULA

M

te töötajad ei saa haigusepideemite tõttu tööl käia, siis näevad pea kõik eestlased toiduhindade tõusu kaudu riikide omavahelist seotust. Euroopa arengukoostööga tegelevad vabaühendused on koondanud oma ettepanekud Euroopa Parlamendi valimiste kandidaatidele Euroopa Liidu arengukoostööpoliitika tõhustamiseks. Manifesti on koostanud enam kui 1600 arengukoostööga tegelevat Euroopa kodanikuühendust esindav katusorganisatsioon CONCORD, Euroopa Liidu institutsioonide oluline partner arengukoostöö küsimustes. Arengukoostöö Ümarlaud usub, et ka Eesti esindajad Euroopa Parlamendis peavad arvestama siin toodud põhimõtetega, et tagada õiglasem ja parem maailm nii eestlastele kui ka teistele maailma rahvastele. Arengukoostöö Ümarlaud paneb kandidaatidele südamele, et nad osaleksid rahvaesindajatena aktiivselt poliitikate loomisel, mis aitaksid kaasa arengukoostöö eesmärkide saavutami-

Osalemine on pool võitu Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaekspert Evelin Andrespok kirjutab, miks Eesti ja Euroopa kodanikuühendusi huvitavad Euroopa Parlamendi valimised. EVELIN ANDRESPOK Arengukoostöö Ümarlaud, poliitikaekspert

namik Eesti vabaühendustest on poliitiliselt neutraalsed ja tegutsevad kohalikul tasandil. Miks siis nähakse vaeva Euroopa Parlamendi valimiste teemal sõna võtmisega? Vastus on lihtne: samal põhjusel miks enam kui 60% USA kodanikest osales möödunud aasta novembris presidendi valimistel

E

– nad uskusid, et kodumaa tulevik on otseselt nende kätes. Sarnase valiku ees seisavad juunis toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel ka miljonid eurooplased, kes peavad endi hulgast valima sobivad inimesed üleeuroopalisse esinduskogusse. See ülesanne ei ole kergete killast, kuna Euroopa Liidu otsused mõjutavad inimeste elu nii liikmesriikides kui ka mujal maailmas ning just Euroopa Parlamendi saadikud saavad neid protsesse mõjutada. KODANIKUÜHENDUSED ON OMA VALDKONNA EKSPERDID Kodanikuühenduse olulisus selles valimisprotsessis seisneb nende esinduslikkuses ning ekspertiisis. Esinduslikkus tähendab seda, et ühendused koondavad suurema hulga inimeste ühiseid seisukohti. Hea näide esinduslikkusest

on seesama CONCORD-i manifest, mis väljendab ligi 1600 arengukoostööga tegeleva Euroopa mittetulundusühingu ning nende tegevust toetavate inimeste ootusi Euroopa Parlamendi uutele liikmetele. Vabaühenduste ekspertiis tähendab aga seda, et neil on oma valdkonnas põhjalikud teadmised. Kes muu kui Eesti keskkonnaorganisatsioonid suudavad meie Euroopa Parlamendi kandidaatidele öelda, millised on keskkonnateadlike kodanike ootused kliimamuutuste, kalanduse või metsanduse osas? KODANIKUD OTSUSTAVAD Suvel toimuvad valimised on suurepärane võimalus meie igapäevaelu mõjutavates küsimustes kaasa rääkida. Kodanikuühiskonna laialdast ja vahetut osalust poliitikakujundamise protsessis peetakse tugeva demokraatia alus-

talaks, kuid paljude arvates ei ole Euroopa Liit siiani kodanikuühendusi piisavalt kaasanud ega nende seisukohtadega arvestanud. Igapäevaselt on meie võimalused Euroopa Liidu poliitikaloome masinavärgis osalemiseks piiratud, kuid Euroopa Parlamendi valimistel saame kodanikena võimaluse väljendada oma arvamust nii, et see kindlasti ka arvesse läheb, kuna iga valimistel antud hääl mõjutab reaalselt Euroopa tulevikku. Kuna Eestis on Euroopa Parlamendi valimistel suletud valimisnimekirjad, on oluline tutvuda erakondade valimisprogrammidega. Kodanikuühenduste otsene huvi Euroopa Parlamendi valimistel on seega väga konkreetne – saata nii Euroopa kodanikele kui ka poliitikutele sõnum, et 7. juunil võtame enda kätesse Euroopa tuleviku kujundamise. Meil on selleks õigus ning kohustus iseenda ja maailma ees.

OSALEMINE ON POOL VÕITU Siinkohal tekib õigustatud küsimus – kas kodanikuühiskonna nõudmised Euroopas ka realiseeruvad? Loomulikult oleks naiivne arvata, et ühe ristikese tõmbamisest hääletussedelile piisab saavutamaks ühiskonnas kõiki soovitud muutusi. Samas aga on kodanike arvamus vajalik, et Euroopa Liit suudaks kutsuda ellu sellised poliitikad, mis tõeliselt toetavad kohalike kogukondade arengut nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Osalus on siin vähemalt pool võitu. Rahvasaadikud ei saa teha oma tööd rahva ootusi-nõudmisi tundmata, mistõttu kodanikuühiskonna ülesandeks on oma seisukohad valjuhäälselt kuuldavaks teha. Meist igaühe ülesandeks on aga veenduda, et hääletame just nende kandidaatide poolt, kes kõige paremini esindavad meie huve.


Euroopa Liit maailmas 13. veebruar 2009

7

Soome vabaühendustele on Euroopa Parlamendi valimised aasta suursündmus Soome arengukoostööga tegelevate vabaühenduste jaoks on Euroopa Parlamendi 2009. aasta valimiste kampaania üks tänavuse aasta olulisemaid sündmusi, kuna pakub võimaluse tõstatada üleilmse tähtsusega teemasid.

helisel tasandil. Ühtlasi on tänu sellele võimalik mõjutada Soome saadikukandidaatide teadlikkust arengukoostööst ja tekitada huvi arenguprobleemide vastu. Euroopa Liidu tegevus ja eri poliitikad mõjutavad mitte ainult EL kodanikke, vaid inimesi üle kogu maailma. Selliste teemadega nagu kliimamuutused, vaesus, julgeolek ja ränne tuleb tegelda kõikjal. EL-il on suurepärased võimalused üleilmseks tegutsemiseks, jätkuks ainult vahendeid ja tahet.

PA U L A S C H U T H

EUROOPA LIIDU GLOBAALNE VASTUTUS

Soome arengukoostööga tegelevate kodanikuühenduste platvormi Kehys infokoordinaator

oome vabaühendused näevad lähenevates Euroopa Parlamendi valimistes olulist võimalust tõstatada teemasid, mis on seotud EL-i arengukoostöö ja arengupoliitikaga, ning pöörata tähelepanu liidu rollile rahvusva-

S

Soomes on kodanikuühenduste Euroopa Parlamendi valimiste kampaania peamine eesmärk EL-i globaalse vastutuse küsimuse tõstmine. «Euroopa Parlamenti valitud saadikud peavad olema teadlikud globaalprobleemidest ning me loodame, et neil jätkub oma mandaadi jooksul head tahet teha meiega konstruktiivset koostööd, et

kujundada EL oma globaalset rolli tõsisemalt võtvaks ühenduseks,» kommenteeris Kehys ry peasekretär Rilli Lappalainen. Kehys ry on Soome arengukoostöö vabaühenduste EL platvorm, mis koordineerib kodanikuühenduste Euroopa Parlamendi valimiste kampaaniat Soomes. ARENGUKOOSTÖÖST ÜKSI EI PIISA Euroopa Liit on suurim arenguabi doonor maailmas ning paljud arenguriigid sõltuvad EL-ilt ja selle liikmesriikidelt saadavast abist. Kuna EL-i arenguabi moodustab enam kui poole kogu maailma arenguabist, on ühendusel tähtis roll võitluses vaesusega. Seetõttu on äärmiselt oluline, et isegi praeguses majandusolukorras näitaks EL üles solidaarsust maailma vaesemate riikidega, võtaks liidripositsiooni rahvusvahelisel areenil ega murraks oma lubadusi. Vaesuse vähendamine ei tundu siiski olevat alati EL-i arengupoliitika

prioriteediks. Pahatihti domineerivad siinkohal hoopis finantskaalutlused, julgeolek, geopoliitilised liitlassuhted ja siseriiklikud huvid. Arenguabist üksi ei piisa, kui teiste valdkondade vastuolulised poliitikad nõrgestavad arengumaade positsioone. EUROPARLAMENDI SAADIKUTEL ON ERILINE ROLL Euroopa Parlamendi valimised toimuvad nii Soomes kui ka Eestis tänavu 7. juunil. Parlamendi uude koosseisu aastateks 2009–2014 valitakse Soomest 13 saadikut. Arengukoostöö ja arengupoliitika seisukohalt on oluline, et valituks osutunud rahvasaadikud osaleksid ka parlamendi arengukomisjoni töös. See suurendaks Soome huvirühmade võimalusi mõjutada antud valdkonda ning tõstatada aktuaalseid teemasid. Ühtlasi soodustaks see arutelusid vaesuse vähendamisest ning arengumaadest nii Soomes kui ka EL-is ja aitaks üldisemas plaanis edendada arengumaade huve.

Kõikidel europarlamendi saadikutel on võimalus anda oma panus vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamisse. Nende roll on oluline, sest EL-i eri institutsioonide tegevus avaldab arenguriikidele oma mõju. Parlamendisaadikud saavad mõjutada EL-i abi tõhusust ja arengut mõjutavate poliitikate sidusust ning nõuda, et EL täidaks arengupoliitika eesmärke ja võetud kohustusi kõikides valdkondades, seades seejuures prioriteediks arengumaade heaolu edendamise. Eelmine kord oli soomlaste osalus Euroopa Parlamendi valimistel 39,4%. Käesoleva aasta jaanuaris korraldatud küsitluste andmetel peab kolmandik soomlastest Euroopa Parlamendi valimistel oma hääle andmist oluliseks. Samas olid alla pooled jaanuaris küsitletutest kindlad, et kavatsevad juunis hääletada. Soomlaste jaoks on Euroopa Liidul tulevikus oluline roll eelkõige kuritegevuse vähendamisel ning keskkonna-, energia- ja sotsiaalprobleemide lahendamisel.

Kuidas kodanikuühendused Euroopa Liidu poliitikat mõjutavad ESTER ASÍN MARTÍNEZ CONCORD Europe, poliitikakoordinaator

odanikuühiskonnal on arengu ja rahvusvaheliste muutuste ülemaailmsetes suundumustes strateegiline roll nii põhjas, lõunas kui ka globaalsel tasandil. Kodanikuühiskonna organisatsioonid on panustanud rahvusvahelisse arengusse ja solidaarsusesse juba aastakümneid ning mitte üksnes miljoneid Euroopa kodanikke kaasates ning era- ja avaliku sektori asutustelt miljardeid eurosid kogudes, vaid ka vähendades lõhet strateegiliste arengueesmärkide ja nende elluviimise vahel. Kodanikuühiskond ei ole mitte üksnes inimeste käed, mis teevad ära vajaliku töö, vaid ka kodanike hääl, mis nõuab kiiremat ja põhjalikumat muutust. Euroopa Komisjoni 2001. aasta valges raamatus avaliku halduse kohta on öeldud, et «kodanikuühiskond leiab üha enam, et Euroopa pakub head platvormi poliitikasuundumuste ja ühiskonna muutmiseks. […] See annab võimaluse kaasata kodanikud aktiivsemalt Euroopa Liidu eesmärkide saavutamisse ning pakkuda neile struktureeritud kanalit tagasisideks, kriitikaks ja protesteerimiseks.» (KOM(2001) 428 (lõplik)). Kodanikuühiskonna organisatsioonid on osutunud Euroopa aruteludes vältimatuteks osalisteks ja aidanud suuresti tuua kodanikud lähemale ELi keerulisele masinavärgile, saades poliitikakujundamisel oluliseks ja määrava tähtsusega partneriks. Kuid miks peaks Tallinnas või Tartus asuv organisatsioon mõjutama EL-i poliitikat? Minu vastus – ja ka veendumus – on, et seepärast, et EL on tähtis, et te hoolite Euroopast ning usute, et on võimalik luua paremat ja vastutustundlikumat EL-i poliitikat, mis on kasulik kodanikele nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Riiklikul tasandil on paljudel organisatsioonidel raske mõista, kuidas täpselt EL nende igapäevatööd mõjutab. Alustuseks peaks seega iga organisatsioon muutma EL-i mõõtme riik-

K

like strateegiate loomulikuks laienduseks ning tegema vajalikke investeeringuid aja-, inim- ja finantsressurssidesse. Teises etapis oleks järgmiseks loogiliseks sammuks liikmesus ning sidemete sõlmimine Euroopa platvormidesse ja võrgustikesse kuuluvate riiklike struktuuridega või ühinemine teiste sama eesmärgi nimel tegutsevate organisatsioonidega. Samuti peaksite olema loominguline ning otsima uusi ja innovaatilisi viise Brüsseli ja rohujuuretasandi teineteisele lähemale toomiseks. Tasub teada, et EL-i mõjutamiseks ei pea tingimata Brüsselis füüsiliselt kohal olema, töö pealinnades on täiesti piisav. Suurem osa Euroopa poliitikast määratakse kindlaks Euroopa Parlamendis, kes töötab koos liikmesriike esindava ministrite nõukoguga. Seega on heade ja korrapäraste suhete loomine EL-i küsimustega tegelevate riigiametnikega ning Eesti saadikutega Euroopa Parlamendis osutunud üsna tõhusaks. 2009. aasta juunis toimuvad Euroopa Parlamendi valimised pakuvad suurepärast võimalust teadlikkuse ja huvi tõstmiseks Euroopa Liidu, selle rolli, selle poliitika mõju ja Euroopa poliitika mõjutamise viiside küsimustes. Euroopa Parlamendi valimised annavad iga viie aasta järel võimaluse asetada EL ja Euroopa poliitika riiklike poliitika-, meedia- ja avalike arutelude keskmesse. Meie kui kodanikuühiskonna organisatsioonide kohustus on õhutada valijaskonda, meediat ja kandidaate arutama ja selgitama EL-i tulevikku, EL-i kohustusi maailmas ja võimalusi selles tähtsas protsessis osalemiseks. CONCORD on katusorganisatsioon Euroopa vabaühendustele, kes tegelevad arengukoostöö, hädaabi ja maailmaharidusega. CONCORD-i riiklikud organisatsioonid ja rahvusvahelised võrgustikud esindavad enam kui 1600 mittetulundusühingut ja miljoneid inimesi üle Euroopa. CONCORD juhib analüütilisi ja poliitilisi tegevusi ning teeb regulaarselt koostööd Euroopa institutsioonide ning kodanikuühendustega.

Soome arengukoostööühenduste platvormi Kehys juhataja Rilli Lappalainen kinnitab, et suure osa arengukoostööst saavad kodanikuühendused teha Euroopas poliitikute ja avalikkusega suheldes. ANNA POLLARI


Euroopa Liit maailmas 13. veebruar 2009

8

Koostöö on arengu võti: Eesti vabaühenduste esimesed sammud arengukoostöös M A A R J A TO OT S Projekti FEST koordinaator Eesti Euroopa Liikumine

ui Eesti kodanikuühendusi kolm aastat tagasi arengukoostöö teemal koolitama hakati, oli ülejäänud Euroopal selja taga juba aastakümneid kogemust. Kas Eestil on lootust järele jõuda? 2006. aasta märtsis alustas Eesti Euroopa Liikumise ja Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel tegevust esimene teavitus- ja koolitusprojekt arengukoostöö teemal, millele pandi kõlav nimi «FEST» – Finland, Estonia, Sweden Together for Development (tõlkes: Soome, Eesti, Rootsi üheskoos arengukoostöö eest). Euroopa Komisjoni toetusel teoks saanud koostööprojekt seadis ambitsioonika eesmärgi tõsta Eesti, Soome ja Rootsi vabaühenduste teadlikkust Euroopa Liidu arengukoostöö poliitikast ning õpetada ühendustele praktilisi võtteid EL poliitikas kaasa löömiseks. Kui Soome ja Rootsi said toetuda pikale kogemusele Euroopa Liidu liikme ja arengukoostöö doonorriigina, siis Eestis teadsid vaid üksikud entusiastid, mis imeloom see «arengukoostöö» on, Euroopa Liidu arengukoostööst rääkimata. Kolm aastat tagasi oli raske ette kujutada, et järgmistele Euroopa Parlamendi valimistele lähevad Eesti kodanikuühendused vastu globaalse sõnumiga, nõudes saadikutelt sisukamat panust arengukoostöösse. Täna aga on Eesti ja teiste Euroopa vabaühenduste koostöös sündinud manifest, mis nõuab Euroopalt rohkem ja paremat arenguabi, säästva arengu toetamist ning demokraatlikku läbipaistvust arengukoostöö poliitika kujundamisel.

K

PROBLEEMID RIIGIPIIRE EI TUNNE Arengukoostöö Ümarlaua katuse alla on tänaseks kogunenud 11 vabaühendust. Need organisatsioonid on mõistnud, et nüüdisaja mured kipuvad kiiresti riigipiire ületama ning turvalise elukeskkonna kujundamiseks tuleb probleemidega tegelda just seal, kus nad tekivad. Koostööks vähem arenenud riikidega on erinevaid kaalutlusi, moraal-

Euroopa Liit maailmas Käesolev erileht ilmub Eesti Euroopa Liikumise FEST projekti ja Arengukoostöö Ümarlaua koostöös.

Kodanikuühendused ja välisministeerium arengukoostöö suvekoolis nõu pidamas.

setest ratsionaalsete ja omakasupüüdlikeni, ent majanduse ja poliitika üleilmastumisest ei saa tänapäeval mööda vaadata keegi. Euroopa Liidu liikmelisus ja üleilmsed arengud nõuavad kodanikelt uusi teadmisi ning kodanikuühendustelt oskust luua kaasavaid võrgustikke. PEAD KOKKU! Ei ole uudis, et parimad otsused sünnivad ikka siis, kui mitu pead kokku pannakse. Ühiskondlike huvigruppide kaasamine poliitika kujundamisse ei taga otsustele üksnes laiemat toetusbaasi, vaid tõstab ka nende kvaliteeti. Seepärast on pidev konsulteerimine kodanikuühendustega üks osaleva demokraatia võtmetegevusi. Eesti riigiasutuste kaasamispraktikaid võib seevastu ikka veel pidada pigem juhuslikuks kui järjepidevaks. Juba üle kahe aasta on välisministeeriumi ametnikud teinud jõupingutusi määruse väljatöötamiseks, mis sätestaks selgesõnaliselt arengukoostöö ja humanitaarabi jagamise korra Eesti riigieelarve vahenditest. 2008. aasta

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ) on katusorganisatsioon, mis ühendab arengukoostöö valdkonnas tegutsevaid Eesti kodanikuühendusi ning töötab selle nimel, et suurendada vabaühenduste rolli ja suutlikkust arengukoostööprojektide elluviimisel, tõhustada Eesti riigi arengukoostöö poliitikat ning tõsta Eesti inimeste teadlikkust arengukoostööst ja globaalprobleemidest.

kevadel kaasati protsessi ka arengukoostööga tegelevad kodanikuühendused, kes said määruse kavandit mitme kuu vältel kohtumistel ja e-posti teel kommenteerida. Ometi ootavad ühendused lõpptulemust siiani. Pea aasta hiljem ei ole määrus endiselt vastu võetud, osalistel aga napib teavet, mis nende ettepanekutest aasta jooksul saanud on. Seega on heade kaasamisalgatuste juures konsulteerimise kõrval samavõrra väärtuslik ka tagasiside. KAASAMISE HEA TAVA Vähest tagasisidestamist on vabaühendused Eesti valitsusasutuste juures ka üldisemalt täheldanud, justkui ministeeriumide kaasamishoog ühel hetkel lihtsalt raugeks. Abinõusid selle olukorra leevendamiseks ei olegi tarvis kaugelt otsida. 2005. aastal kodanikuühenduste ja valitsusasutuste koostöös välja töötatud kaasamise hea tava vastuvõtmine vabariigi valitsuse poolt aitaks juurutada ühtlasemat ja tõhusamat kaasamispraktikat. Kodanikuühendused loodavad, et poolteist aastat ta-

MTÜ Eesti Euroopa Liikumine (EEL) on Euroopa integratsiooni toetav kodanikuühendus ja Rahvusvahelise Euroopa Liikumise võrgustiku liige. EEL-i eesmärgiks on arendada aktiivset ja avatud kodanikuühiskonda, toetada euroopalikke väärtusi ja Eesti aktiivset osalemist Euroopa Liidus, aidata kaasa kogu Eesti ühiskonna informeeritusele Euroopa arengutest ja võimalustest ning soodustada Eesti arengukogemuse jagamist teiste riikidega. Kontakt: info@euroopaliikumine.ee, www.euroopaliikumine.ee

gasi sel eesmärgil asutatud ministeeriumidevahelisel kaasamise töögrupil õnnestub hea tava peagi valitsuse ette viia. KÕIK ALGAB TAHTEST Ent leidub mitmeid lootustandvaid kogemusi. Projekti FEST raames eelmise aasta augusti lõpus korraldatud Eesti esimene arengukoostöö suvekool Läänemaal näitas nii vabaühenduste kui välisministeeriumi ametnike konstruktiivset koostöömeelt. Töögruppides viidi kahe päeva jooksul läbi Eesti arengukoostöö poliitika ja avaliku kuvandi põhjalik analüüs. Nii ametnikud kui ühendused olid ühte meelt, et Eesti arengukoostöös on tänaseks olemas üldine arusaam tegevussuundadest ja huvi, mille pinnalt edasi liikuda. Samas esineb väheste ressursside kohta palju killustatust ja dubleerimist. Ühe lahendusvariandina pakuti välja regulaarsed valdkonna- ja sihtriigipõhised kohtumised, kus arengukoostöö projektide tegijad saaksid omavahel tegevusi koordineerida. Samuti rõhutati vajadust profes-

FEST projekt on Euroopa Komisjoni kaasrahastatud seitsme Soome, Rootsi ja Eesti kodanikuühenduse kolme aastane koostööprojekt avalikkuse teadlikkuse tõstmiseks Euroopa Liidu arengukoostöö poliitikast ning Põhja-Lõuna suhetest. Projekti eesmärk on tõsta arengukoostööga tegelevate kodanikuühenduste suutlikkust tegelda arengukoostöö-alase teavitustöö ja eestkostetegevusega ning osaleda arengukoostöö poliitika planeerimisprotsessis nii riiklikul kui ka Euroopa Liidu tasandil. FEST projekti viivad Eestis ellu Eesti Euroopa Liikumine ja Eestimaa Looduse Fond.

ARVO ANTON

sionaalse analüüsi ja hindamistöö järele, millesse tuleks senisest enam kaasata ülikoole ja uurimisinstituute. Sügisel toimus arutelu tulemuste põhjal ministeeriumi ja kodanikuühenduste jätkukohtumine, mis näitas osapoolte jätkuvat huvi sedalaadi ühistöö vastu. KOOSTÖÖ KUI ARENGU MOOTOR Ka projekt FEST ise on olnud suurepärane koostöö õppetund, mille käigus kolme väga erineva tausta ja arenguvajadustega riigi vabaühendused on suutnud erinevused arengu vankri ette rakendada ja neist õppida. Seminarid, õppereisid Brüsselisse ja piiriülene mentorlusprogramm on pakkunud enam kui tuhandele eestlasele, soomlasele ja rootslasele inspiratsiooni ja praktilisi oskusi, mis on jõudsalt tagant tõuganud nii osalejate endi kui valdkonna üldisemat arengut. Kolme aasta vältel on toimunud ka mitmeid teisi toetavaid arenguid ning täna võib Eesti kodanikuühendustele arengukoostöö algkooli lõputunnistuse kätte anda küll.

Käesolev trükis on ilmunud Euroopa Komisjoni, Eesti Välisministeeriumi ja Kodanikühiskonna Sihtkapitali toel. Trükise sisu eest vastutavad Arengukoostöö Ümarlaud ja Eesti Euroopa Liikumine. Trükises esitatut mitte käsitleda Euroopa Liidu ega teiste rahastajate ametliku seisukohana.


Euroopa Liit maailmas