Lubadus hoolida, kohustus vastutada: Kodanikuühenduste hinnang Eesti arengukoostööle aastatel 2008-9

Page 1

LUBADUS HOOLIDA, KOHUSTUS VASTUTADA: Kodanikuühenduste hinnang Eesti arengukoostööle aastatel 2008-2009

Arengukoostöö Ümarlaud


Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ) on avalikes huvides tegutsev arengukoostööst huvitatud ja selle valdkonnaga tegelevate organisatsioonide vabatahtlik ühendus. AKÜ põhieesmärgiks on arengukoostöö alase poliitika tõhustamine, praktiline edendamine ja avalikkuse teavitamine arengukoostöö eesmärkidest ning selles osalemise võimalustest. ARENGUKOOSTÖÖ ÜMARLAUD 2010 Arengukoostöö Ümarlaud Suur-Karja 23, 10148 Tallinn www.terveilm.net e-post: info@terveilm.net tel/faks: +372 627 0191


Lubadus hoolida, kohustus vastutada: Kodanikuühenduste hinnang Eesti arengukoostööle aastatel 2008-2009

Arengukoostöö Ümarlaud


Analüüsi koostas MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud ning selle valmimist rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital üleriigilise tasandi mittetulundusühenduste institutsionaalse arendamise alaprogrammi raames. Töö sisu eest vastutab Arengukoostöö Ümarlaud. Analüüsi tulemusi või trükist reprodutseerides palume viidata allikale. Koostaja: Evelin Andrespok Kujundus ja trükk: Marju Kuusk / Ecoprint


Lubadus hoolida, kohustus vastutada: Kodanikuühenduste hinnang Eesti arengukoostööle aastatel 2008-2009 EeSSÕNA

Eessõna „Teisi aidata ei ole luksus, see on meie moraalne kohustus, kuna meid on väga paljud riigid rasketel aegadel toetanud.“ Andrus Ansip, 3. juuni 2009

Miljardid maailma elanikud seisavad igapäevaselt silmitsi vaesuse ja sellega kaasnevate probleemidega ning igaühel meist on vastutus nende leevendamisel. Ka Eesti riik on andnud mitmeid rahvusvahelisi lubadusi üleilmsete probleemide lahendamiseks ning 2008. aastal möödus kümme aastat Eesti esimestest riigieelarvelistest eraldistest arengukoostööle. Käesolev analüüs annab ülevaate meie riigi tegevustest selles valdkonnas 2008. ja 2009. aastal ning uurib, kas ja kuidas on jõutud lähemale „Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukavas 2006-2010“ püstitatud eesmärkidele. Juhime tähelepanu edusammudele ja kitsaskohtadele ning esitame kodanikuühenduste ettepanekud rahade tõhusamaks kasutamiseks. 2010. aasta on märgilise tähtsusega edusammude analüüsimisel, sest septembris kohtuvad maailma riigipead ÜRO peakontoris New Yorgis, et arutada globaalseid saavutusi vaesuse vähendamisel alates 2000. aastast ja teha plaane järgnevaks viieks aastaks, et saavutada varem kokku lepitud aastatuhande arengueesmärgid aastaks 2015. Lisaks hakkab Eesti uuendama mainitud arengukava, mille juures on tarvis teada seniseid tugevusi ja nõrkusi, et teha vajalikud muudatused. Analüüs põhineb Eesti välisministeeriumi poolt Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arengukomisjonile esitatud statistikal ning mainitud arengukava rakendusplaani aruandel1. Töös võrreldakse 2008. ja 2009. aasta arengukoostööd ka mullu välja antud 2007. aasta andmetega. Eelmise aasta kodanikuühenduste hinnang Eesti arengukoostööle2 valmis enne andmete lõplikku kinnitamist, mistõttu on mõned seal toodud arvud käesoleva töö tarbeks uuendatud ja võivad varem kirja pandust erineda. Kodanikuühenduste ettepanekud on koostatud arengukoostöö valdkonnas tegutsevate ühenduste katusorganisatsiooni Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ) liikmeskonna hulgas läbi viidud veebipõhisel küsitlusel, erinevatel kohtumistel arutatud seisukohtadel ning varem koostatud positsioonipaberitel. Ettepanekute kujundamisel on võetud arvesse Euroopa arengukoostöö ühenduste konföderatsiooni CONCORD seisukohtasid.

Arengukoostöö Ümarlaud, Tallinn, august 2010

1 2

Andmed seisuga 06.08.2010. OECD aruannete puhul on tegemist tööversioonidega, mis ei ole valitsuse poolt kinnitatud. Lõplikult on kinnitamata on ka 2009. aasta rakendusplaani aruanne, mistõttu võivad täpsed summad ministeeriumitevahelise kooskõlastamise käigus veel veidi muutuda. “Abisaajast demokraatiasaadikuks: Kodanikuühiskonna hinnang Eesti arengukoostööle aastal 2007” (ilmunud 2009)


Sisukord 3

Eessõna

5

Kodanikuühenduste ettepanekud

6

Abi maht ja jaotus

10

Eesmärkide täitmine

10

I Inimarengu toetamine

12

II Rahu, inimõiguste tagamise ja demokraatia arengu toetamine

12

III Majandusarengu toetamine

13

IV Säästliku arengu toetamine

13

V Arengukoostöö elluviimise tõhustamine

14

VI Teavitamine ja maailmaharidus

15

Abi kvaliteet

17

Kokkuvõte

18

Kasutatud allikad

20

Kasulikud viited


Lubadus hoolida, kohustus vastutada: Kodanikuühenduste hinnang Eesti arengukoostööle aastatel 2008-2009 Kodanikuühenduste ettepanekud

Kodanikuühenduste ettepanekud Järgnevates peatükkides uuritakse Eesti arengukoostööle kulutatud raha hulka, selle jaotumist abisaajate vahel ning tehtud töö efektiivsust. Analüüsile toetudes teevad Arengukoostöö Ümarlaua liikmeskonda kuuluvad kodanikuühendused valdkonna poliitika kujundajatele alljärgnevad ettepanekud Eesti abi parendamiseks ja seatud eesmärkide kiiremaks saavutamiseks:

• Võtta vastu siduv arenguabi rahastust käsitlev ajakava, mis näitab, kuidas Eesti ametlik arenguabi jõuab 2015. aastaks EL Ministrite Nõukogu 24. mai 2005 otsuses lubatud tasemele 0,33% RKT-st ning millistest allikatest leitakse selleks ressursid. • Viidata iga projekti juures konkreetsele ÜRO Aastatuhande Arengueesmärgile, mida tegevus aitab saavutada. Arengukoostöö peab eelkõige lähtuma vaesuse vähendamise püüdlustest ning seda ei tohi kasutada riigi teiste välispoliitiliste eesmärkide saavutamise vahendina nagu siiani. Suurema osa Eesti senise arengukoostöö mõju vaesuse vähendamisele ei ole olnud võimalik jälgida ja tutvudes arengukava aruannetes loetletud tegevuste nimekirjaga võib selles sageli ka kahelda. • Kaasata rohkem erasektorit ning kohalike omavalitsusi, kellel on väärtuslikke kogemusi ja innovaatilist lähenemist, mida arenguriikidega koostöös saaks globaalsete probleemide lahendamiseks rakendada. • Keskenduda senisest põhjalikumalt neljale prioriteetsele sihtriigile ja nende võrdsele rahastamisele. Enam tähelepanu peab pöörama Moldovale ning Ukrainale, kes eelmisel kahel aastal said kahasse vaid ligi kümnendiku Eesti abist. • Anda tegevustoetust rohkematele kodanikuühendustele, kes panustavad aktiivselt Eesti arengukoostöö poliitika eesmärkide saavutamisele. • Sõlmida pikaajalised partnerluslepingud prioriteetsete kahepoolse arengukoostöö sihtriikidega, mis kinnitavad Eesti toetuse valdkonnad ja rahaliste vahendite mahu. Partnerluslepingute sisu peab lähtuma sihtriikide tegevusstrateegiatest ning rahvusvahelistest arengukoostööd koordineerivatest kokkulepetest ja põhimõtetest. • Tasakaalustada alavaldkondade rahastamist viies läbi siiani alarahastatud arengukava alavaldkondadele suunatud projektivoore ning koolitusi uute osapoolte kaasamiseks (sh teised ministeeriumid, kodanikuühendused, kohalikud omavalitsused ja erasektor). • Liituda International Aid Transparency Initiative’iga, et parandada juurdepääsu Eesti arengukoostööd puudutavale informatsioonile, ja arvestada oma tegevuses rahvusvaheliselt kokku lepitud avatud aruandluse põhimõtetega. • Vähendada tehnilise abi osakaalu arengukoostöös ning leida tõhusamaid alternatiive. Tuua selgelt välja, kuidas tagatakse tehnilise abi lähtumine sihtriigi pikaajalistest arenguvajadustest ning sätestama, et võimalusel peaks alati eelistama arenguriikide ekspertide kasutamist tehnilise abi korraldamiseks. Abiprojektide planeerijad ja hindajad peaksid alati kaaluma, kas määratletud probleemi lahendamiseks on kõige tõhusam kasutada tehnilise abi meetodeid või on olemas parem alternatiiv.

5


Abi maht ja jaotus 24. mail 2005. aastal otsustas Euroopa Liidu (EL) Ministrite Nõukogu, et nn uued liikmesriigid peavad suurendama oma arenguabi 0,17%-ni rahvuslikust kogutoodangust (RKT) aastaks 2010 ja 0,33%-ni aastaks 2015. See kohustus kehtib ka Eestile. 2008. aastal suureneski Eesti arengukoostööks ja humanitaarabiks eraldatud vahendite maht eelneva aastaga võrreldes kolmandiku jagu ehk 188 miljonilt kroonilt 243 miljonile (vt graafik 1) ja moodustas 0,10% RKT-st. See andis alust uskuda, et Eestil on võimalik 2011. aastaks saavutada lubatud 0,17% määr, kuid kahjuks otsustas Riigikogu 2009. aasta riigieelarvet arutades kärpida selleks aastaks ette tähtud summasid enam kui 40 miljoni krooni võrra. Kuna samal ajal langes ka Eesti RKT, tõusis Eesti panus rahvusvahelisse arengukoostöösse siiski 0,01% võrra RKT-st, kuid taoline eelarve vähendamine viis selleni, et samal kursil jätkates ei ole Eestil enam võimalik lubatud tähtajaks täita arengukavas püstitatud eesmärke ega rahvusvahelisel tasandil antud lubatusi.

Graafik 1: Eesti ametlik arenguabi 1998-2009 250

miljonit EEK

243 206

200

180

188

150 120 103

100

50

0

6

7

12

15

1998

1999

2000

2001

30

27

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

Arusaadavalt oli rasketel majanduslikel aegadel vaja võtta vastu keerulisi otsuseid, kuid riigieelarve kujundamisel ei arvestanud Riigikogu tõsiasjaga, et globaalse majanduskriisi mõju arengumaadele oli erakordselt suur ning Euroopa riikide abi oli vajalikum kui kunagi varem. Kärpeotsus võeti vastu hoolimata mitmetest ametlikest Euroopa Liidu, Maailmapanga, ÜRO ja kodanikuühenduste uuringutest, mis näitasid, et kuigi arengumaad ei mõjutanud oluliselt kriisi tekkimist, kannatasid just nemad kõige tugevamalt selle mõjude all. Eriti murettekitavaks võib pidada asjaolu, et 2009. aasta teise lisaeelarve vastuvõtmise ajal otsustati teha suurem osa välisministeeriumi eelarve kärbetest just arengukoostöö ja humanitaarabi arvelt. Selline käitumine kahjustab Eesti riigi usaldusväärsust nii tema kodanike kui ka rahvusvahelise üldsuse silmis, sest näitab, et Eesti ei võta oma rahvusvahelisi lubadusi tõsiselt. Riigi vähest pühendumust eetilisele rahvusvahelisele poliitikale tõestab ka see, et arengukoostöö ja humanitaarabi vahendeid vähendati ebaproportsionaalselt suures ulatuses võrreldes kogu eelarve ja teiste valdkondadega3. 3

6

Esialgse 2009. aasta riigieelarvega kavandati Välisministeeriumi kaudu arengukoostööks ja humanitaarabiks eraldada 60 miljonit krooni, kuid kahe lisaeelarvega vähendati kulusid kokku 16 miljoni võrra ehk enam kui veerandi võrra. Kogu eelarvet vähendati 9,3%. (Rahandusministeerium, „Riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seaduse seletuskiri“ ja 19.06.2009 taustabriif 2009. aasta teise lisaeelarve ja seonduva kohta).


Lubadus hoolida, kohustus vastutada: Kodanikuühenduste hinnang Eesti arengukoostööle aastatel 2008-2009 Abi maht ja jaotus

Lisaks õõnestas eelarve kärpimine arengukavas seatud eesmärki arendada koostööd kodanikuühendustega. Väiksem eelarve tähendas, et ühendused viisid ellu senisest vähem tegevusi arengukoostöö valdkonnas, kuna just välisministeerium on enamike ühenduste peamiseks rahastusallikaks nende teostamiseks ja Euroopa Liidu projektide kaasrahastuse tagamiseks. Humanitaarabile eraldas Eesti 2008. aastal 50,2 miljonit krooni ehk 20% ja 2009. aastal 36,3 miljonit ehk 18% kõikidest valdkonna vahenditest, mis on samal tasemel 2007. aastaga4. Humanitaarabi rahad jõudsid nii Eesti prioriteetsetesse arengukoostöö sihtriikidesse (Afganistan, Gruusia, Moldova, Ukraina) kui ka Armeeniasse, El Salvadori, Haitile, Indoneesiasse, Kongo DV-sse, Korea RDV-sse, Namiibiasse, Pakistani, Palestiinasse, Sri Lankale, Sudaani ja Zimbabwesse ning Eesti humanitaarabi osutavatesse institutsioonidesse nende koolitamiseks ja treenimiseks. Arengukoostöö jaotub kahe- ja mitmepoolseks abiks. Kahepoolse ehk bilateraalse arengukoostöö korral annavad üks või mitu doonorriiki arenguabi konkreetsele sihtriigile. Mitmepoolse ehk multilateraalse arengukoostöö korral annavad abi rahvusvahelised organisatsioonid või tehakse seda nende vahendusel.5 Kahepoolse arengukoostöö geograafilises jaotuses 2008.-2009. aastal võrreldes eelneva aastaga suuri muudatusi ei toimunud (vt graafik 2), kuid siiski tasub tähelepanu juhtida mõnedele murettekitavatele suundumustele.

Graafik 2: Kahepoolse abi geograafiline jaotus 2007-2009

30

% kogusummast 25

25

22

22

20 17 15

15 12

10

12

9

9

8 6

5

5

7

6

5

3 1

1

0 Aasia

Aafrika

Lähis-Ida

Moldova

Ukraina

Afganistan

Gruusia

0

5

14

11 9 7

4

15 13

1

2 Teised

14

Muu Euroopa

14

Ladina-Ameerika

15

“Abisaajast demokraatiasaadikuks” lk. 7 toodud 6,9 miljonit krooni on ebatäpne. Kinnitatud andmetel kulutas Eesti 2007. aastal humanitaarabile 33,9 miljonit krooni ehk 18% kõikidest arengukoostööks ja humanitaarabiks eraldatud vahenditest. Arengukava, lk. 31

7


Esmalt torkab silma meie arengukoostöö sihtriikide valiku suur politiseeritus. 2008. aasta Gruusia-Vene sõja järel suurenes oluliselt Eesti panus Gruusiasse, millele lisandus ka küllaltki mahukas humanitaarabi. Samuti on selgelt näha Eesti panuse suurenemine Afganistanis 2009. aastal, mil hakkas kasvama nii Eesti kui ka rahvusvahelise üldsuse rahulolematus võõrvägede seal viibimise üle. Kriitika järel hakkasid nii kaitse- kui ka välisminister üha enam rõhutama vajadust suurendada tsiviilkoostööd Afganistaniga. Eesti lähetaski oma erimissiooni juurde tervishoiueksperdi, kelle ülesandeks sai oma valdkonna edendamisele kaasa aitamine Lashkar Gah piirkonnas. Lisaks toetas Eesti erinevaid hariduse ja tervishoiu alaseid projekte. Enamik Afganistanis toimunud tegevustest viidi ellu MTÜ Mondo kaudu. Nii Gruusiasse kui ka Afganistani suunatud abivahendite osakaalu suurenemine vastavalt päevapoliitilistele muutustele kui ka Eesti kolme aasta jooksul kaheksakordistunud toetus Lähis-Idale tõendab, et Eesti arengukoostöö peamised sihtriigid on jätkuvalt valitud pigem (geo)poliitilistel kui humanitaarsetel kaalutlustel. Antud suundumus viitab aga sellele, et Eesti ei ole teinud piisavaid jõupingutusi saavutamaks arengukavas sätestatud arengukoostöö kõige üldisemat ja tähtsamat eesmärki – aidata kaasa üleilmse vaesuse vähendamisele – ja seab kahtluse alla kogu valdkondliku poliitika olemuse ja tulemuslikkuse. Peale selle torkab prioriteetsete partneritega töötamist analüüsides silma üha vähenev toetus Moldovale ning Ukrainale, kes said 2009. aastal kokku vaid 12% kogu Eesti kahepoolsest abist. Põhjalikuma analüüsita on võimatu öelda, mis on selle põhjused, kuid taoline ebavõrdne toetus prioriteetsetele sihtriikidele vajab kindlasti parandamist, et kohelda oma partnereid võrdsetel alustel ja täita arengukavas seatud eesmärke. Ukraina ja Moldovaga tehtava arengukoostöö planeerimisel oleks kindlasti abi pikaajalistest partnerluslepingutest, millest on põhjalikumalt juttu järgmise peatüki V alapunktis. Mitmed Eesti kodanikuühendused peavad probleemseks ka seda, et hoolimata üldlevinud rahvusvahelisest põhimõttest suunata enim ressursse maailma kõige vähem arenenud piirkondadesse, eelkõige Saharast lõunasse jäävasse Aafrikasse, kulutas Eesti 2009. aastal Aafrikale kõigest 1% oma kahepoolsest abist. Välisministeeriumi vastus sellisele kriitikale on, et Eesti toetab Aafrikat mitmepoolsete meetmete kaudu, sest meil puuduvad piisavad kontaktid Aafrika riikidega ning meie lisandväärtus nende arengu toetamisele on küsitav. Ühenduste arvates on Eesti mitmepoolne toetus küll igati positiivne, kuid selle raha täpset kasutust on tihti raske kontrollida. Lisaks on kodanikuorganisatsiooniel tänaseks tekkinud küllaltki tugevaid kontakte erinevate Aafrika riikidega (nt MTÜ Mondol Ghanas või Humana Estonial Mosambiigis). Ka välisministeeriumi rahastusel toimiva GLEN maailmahariduse projekti raames on tekkinud juba kümneid aktiivseid noori, kes on suurendanud eestlaste teadlikkust Aafrikast ning kelle abil oleks võimalik luua uusi kontakte ja initsiatiive. Uue arengukava kirjutamisel peab kaaluma võimalusi toetada Eesti ühenduste tegevust maailma vaeseimates piirkondades. Mitmepoolsele arengukoostööle eraldas Eesti OECD aruande kohaselt 2008. aastal 172,9 miljonit krooni ehk

71% ning 2009. aastal 166,8 miljonit krooni ehk 80% kõikidest arengukoostöö ja humanitaarabi vahenditest. Sarnaselt varasemate aastatega kulutati suurema osa sellest rahast EL kaudu: 2008. aastal umbes 141 miljonit krooni ja 2009. aastal 144 miljonit krooni, mis on 70% kõikidest valdkonna vahenditest ning omakorda keskmiselt 87% mitmepoolsest arengukoostööst. Mitmepoolse abi osakaal on küllaltki suur ka teistes uutes EL liikmesriikides6, kes alustasid arengukoostööd seoses EL-ga liitumisega ning ei ole veel omandanud piisavalt kogemusi, kontakte ja ressursse, et viia suurem osa tegevustest ellu kahepoolselt. Vanemad EL liikmesriigid kulutavad aga multilateraalsel teel oluliselt väiksema osa oma arengukoostöö vahenditest ning OECD arengukomisjoni liikmete hulgas moodustab see kõigest veidi üle kolmandiku kogusummadest7. Mitmepoolse arengukoostöö suur osakaal on ilmselt tingitud ka vajadusest koordineerida abisummade liikumist, kui täna on selles osas veel küllaltki suuri puudujääke, mistõttu peaks Eesti eriti hoolikalt jälgima, kuidas meie raha kulutatakse ja kuidas kahepoolsed projektid paremaid tulemusi annaks.

6 7

8

OECD, DAC 2008 Report, lk. 31 OECD, DAC 2008 Report, lk. 11


Lubadus hoolida, kohustus vastutada: Kodanikuühenduste hinnang Eesti arengukoostööle aastatel 2008-2009 Abi maht ja jaotus

Eesti arengukoostöösse panustavad rahaliselt kõige rohkem rahandusministeerium (sissemaksed EL-i ja Rahvusvahelisse Arenguassotsiatsiooni; 2009. aastal moodustas umbes 72% valdkonna kogusummast) ning välisministeerium (riigieelarveline eraldis arengukoostööks ja humanitaarabiks; 2009. aastal umbes 24%). Peale eelpool mainitute on silmatorkavalt aktiivne ka kaitseministeerium (vt graafik 38). Teokad on ka haridus- ja teadusministeerium ning keskkonna-, põllumajandus- ja sotsiaalminsteerium, kuid teiste ministeeriumite ja institutsioonide roll on marginaalne. Selline jaotus on loogiline kõrvutades antud loetelu Eesti arengukoostöö prioriteetsete valdkondadega. Erandiks võib pidada kaitseministeeriumi aktiivsust, mis tõestab veelkord abi tugevat politiseeritust. Põllumajandusministeeriumi tegevuste mahukus ning majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumi äärmiselt tagasihoidlik osalus (ning majandusarengu toetamise alavaldkonna üldine vähene rahastamine) viitavad omakorda vajadusele arengukava uuendamise käigus vaadata üle prioriteetsete alavaldkondade nimekiri.

Graafik 3: Arengukoostöö rahastajad 2009

Siseministeerium 1% Sisekaitseakadeemia 1% Riigikantselei 1% Riigikogu 0%, Riigikontroll 0% Päästeamet 11%

Sotsiaalministeerium 10% Haridus- ja teadusministeerium 18%

Justiitsministeerium 0%

Põllumajandusministeerium 11% Politsei-ja Piirivalveamet 0% Majandus- ja kommunikatsiooni ministeerium 0% Maksu- ja Tolliamet 0% Kultuuriministeerium 4%

Kaitseministeerium 38%

Keskkonnaministeerium 14%

8

Graafikul ei ole arvestatud rahandus- ja välisministeeriumi kulutusi.

9


Eesmärkide täitmine Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava üldine eesmärk aastateks 2006-2010 on vähendada üleilmset vaesust ja aidata saavutada ÜRO aastatuhande arengueesmärke. Konkreetsemalt on määratletud kuus alavaldkonda ning 11 alaeesmärki, mille saavutamist alljärgnevalt vaatleme.

I Inimarengu toetamine Alaeesmärk 1: Arenguriikides hariduse kättesaadavamaks muutmine ning hariduse, sealhulgas kutsehariduse, kvaliteedi tõstmine Eesti kogemusele tuginedes. Alaeesmärk 2: Arenguriikides vaesuses elavate laste ja naiste olukorra parandamine. Inimarengu toetamisele kulutas Eesti 2008. aastal 39% ja 2009. aastal 36% ehk enam kui kolmandiku kõikidest arengukoostöö vahenditest (vt. graafik 49). Võrreldes 2007. aastaga on selle alavaldkonna kulutuste osakaal suurenenud ligikaudu kümnendiku võrra.

Graafik 4: Arengukoostöö alavaldkondade lõikes (%) 58

60 50 39

40 30

43

44

36

28

20 10 0

7 2 I Inimareng

II Rahu, inimõigused, demokraatia

III Majandus

2007

9

10

6

3

3

5

IV Säästlik areng

2008

1

2

4

V Abi tõhusus

5

6

6

VI Teavitamine, maailmaharidus

2009

Graafikult 4 on välja jäetud 9. alaeesmärgi statistika (alates 2007. aastast vastavalt 121,5 miljonit, 137,5 miljonit ja 132,6 miljonit EEK), mis kajastab peamiselt rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemakse ja EL tehtavaid ülekandeid ning 10. alaeesmärgi statistika (vastavalt 5,4 miljonit, 7,1 miljonit ja 7,6 miljonit EEK), mis kajastab doonori halduskulusid Välisministeeriumis. Need alaeesmärgid ei too konkreetselt välja Eesti panust individuaalsetesse projektidesse ja moonutaksid asjatult antud analüüsi tulemusi. Graafikult 5 on välja jäetud ainult 9. alaeesmärgi statistika.


Lubadus hoolida, kohustus vastutada: Kodanikuühenduste hinnang Eesti arengukoostööle aastatel 2008-2009 Eesmärkide täitmine

Hariduse kättesaadavuse parandamise rahastamine võrreldes eelneva aastaga eriti ei muutunud, moodustades endiselt umbes viiendiku kõikidest kulutustest. Suurem osa tegevustest olid suunatud Gruusiale (kutseõppe edendamine, koolide arvutiseerimisprojekt Hüpe, õppestipendiumid noortele diplomaatidele ja riigiametnikele, noorsootöötajate laagrivahetus, õpikute ostmine jm), kuid tegevusi viidi läbi ka teistes arengukavas määratletud prioriteetsetes sihtriikides. Vaeste naiste ja laste elutingimuste parandamisele tehtud kulutuste osakaal suurenes aga märgatavalt: eelneva aasta 4%-ga võrreldes kulutati neile 2008. aastal 15% ja 2009. aastal 14% kõikidest vahenditest. Kõige silmapaistvama uue tegevusena sellel suunal peab tooma välja meditsiinieksperdi lähetamise Eesti erimissiooni juurde Afganistanis Lashkar Gah’s ning erinevaid projekte Helmandi provintsi jätkusuutliku tervishoiusüsteemi loomiseks ja sealse keskhaigla (Bost hospital) meditsiinilise abi andmise võimekuse suurendamiseks (kokku üle 5 miljoni krooni). Teise alaeesmärgi kulutustest ligi 2/3 kasutati kahel viimasel aastal Afganistani heaks ning ülejäänu jagunes Gruusia, Ukraina, Kasakhstani ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel.

Graafik 5: Arengukoostöö alaeesmärkide lõikes (%) 30

28 25

15

13 9

4

5

2 2 1 4. Demokraatia ja hea valitsemistava

3. Rahu ja stabiilsus

2. Vaesed naised ja lapsed

0 1. Hariduse kättesaadavus

7

2007

3

2

5 2

4 5 5

4

7. Keskkonnasäästlik areng

10

2008

2009

1 0

0

0

0

0 11. Avalikkuse teavitamine

14

10. Ühenduste ja asutuste võimekus

15

20 16

9. Osalus rahvusvahelistes organisatsioonides

16

22

6. Majandusareng

15

21

19 20

5. Inimõigused

20

8. Kahepoolse koostöö arendamine

25

11


II Rahu, inimõiguste tagamise ja demokraatia arengu toetamine Alaeesmärk 3: Arenguriikides rahu ja stabiilsuse tagamisele kaasaaitamine. Alaeesmärk 4: Demokraatia areng ja hea valitsemistava juurutamine arenguriikides. Alaeesmärk 5: Inimõiguste tagamine arenguriikides, pöörates erilist tähelepanu põlisrahvaste õigustele ja arengule. Sarnaselt eelneva aastaga oli II alavaldkond 2008. aastal kõige eelistatum Eesti arengukoostöö eluviijate hulgas. Rahu, inimõiguste ja demokraatia tagamisele kulutati 2008. aastal 43% ja 2009. aastal 44% kõikidest vahenditest, mis on 2007. aasta 58%-ga võrreldes siiski vähem. Rahu ja stabiilsuse tagamisele tehtud kulutuste osakaal oli sarnane 2007. aastaga. Kõige suurem langus toimus aga neljanda alaeesmärgi osas, millele kulutati eelneva 22% asemel vastvalt 15% ja 9% kõikidest arengukoostöö vahenditest. Ilma põhjalikumate uuringuteta on selle muutuse põhjust võimatu öelda. Viiendale alaeesmärgile – inimõiguste tagamisele – tehtud kulutuste osakaal on sarnaselt eelneva aastaga marginaalne. Põlisrahvaste toetamise kõrval lisandus tegevustesse küll ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Ameti toetamine, kuid alaeesmärgi saavutamiseks kulutati 2008. aastal siiski kõigest 1 miljon krooni ja 2009. aastal koguni vähem kui kaks aastat varem ehk umbes 500 000 krooni. Arengukoostöö Ümarlaud rõhutas juba oma möönud aastal avaldatud analüüsis, et inimõiguste kaitse on üks rahvusvahelise arengukoostöö olulisematest eesmärkidest ning et Eesti peab oluliselt suurendama sellele antavat toetust seniselt 1-2% valdkonna rahadest. Rohkem tähelepanu võiks selles osas pöörata just prioriteetsetele sihtriikidele ning kaaluda kahepoolsete projektide võimaldamist, milles saaksid osaleda erinevad osapooled (sh kodanikuühendused).

III Majandusarengu toetamine Alaeesmärk 6: Arenguriikide majandusarengu ning rahvusvahelise kaubandussüsteemi liberaliseerimise toetamine. Majandusarengu toetamiseks tehtud kulutused ulatusid 2008. aastal küll 7%-le, kuid langesid järgmisel aastal sarnaselt 2007. aastaga uuesti 3%-ni ning jäid kokkuvõttes marginaalseteks. Mahukaim tegevus eesmärgi raames oli Valgamaa Omavalitsuste Liidu ja Valga maavalitsuse 2008. aasta projekt Ukraina T ernigovi oblasti kommunaal- ja keskkonnamajanduse arengustrateegia koostamiseks ning investeeringu pilootprojekti ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks Kulikovka rajoonis (kokku 1 176 000 krooni). Esile tasub tõsta ka Invent Baltics OÜ kaks aastat kestnud projekti Eesti innovatsiooni tugistruktuuride loomise ja tehnoloogiasiirde toimimise kogemuste tutvustamiseks Gruusia ametnikele, arendus- ja teadusasutuste ja ettevõtete esindajatele (kokku ligi 1 miljon krooni). Need kaks tegevust on ühtlasi ühed vähestest näidetest kohalike omavalitsuste ja erasektori osalusest arengukoostöös, mille osakaal võiks tegelikult olla suurem, kuna just nendes sektorites on palju praktilisi teadmisi ja innovaatilisi ideid, mis omandati Eesti ülemineku perioodi jooksul ja millest oleks nüüd meie sihtriikidel kasu. Taas kord on tähelepanuväärne, et suuremat osa majandusarengu toetamise tegevustest rahastas välisministeerium ning teiste ministeeriumite ja institutsioonide osakaal oli väga väike. Arengukoostöö Ümarlaud tõi juba 2007. aasta andmeid analüüsides välja, et majanduskeskkonna ning väliskaubandus- ja tollisüsteemidega seotud institutsioonide reformimise ekspertiisi peaksid jagama eelkõige asutused, kes sellega Eesti arenedes kokku on puutunud. Aktiivsemalt peavad majandusarengut arengukoostöö sihtriikides toetama eelkõige majandus-ja kommunikatsiooni ministeerium, rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Eesti Pank ja teised institutsioonid, kellel on selles valdkonnas oskusi ja kogemusi.

12


Lubadus hoolida, kohustus vastutada: Kodanikuühenduste hinnang Eesti arengukoostööle aastatel 2008-2009 Eesmärkide täitmine

IV Säästliku arengu toetamine Alaeesmärk 7: Keskkonnasäästliku arengu toetamine ja rahvusvaheliselt seatud keskkonnastandardite saavutamine arenguriikides. Majanduarengu toetamisega sarnaselt oli 2008. ja 2009. aastal vaeslapse rollis ka säästliku arengu toetamine, mis jäi eelneva aastaga sarnasele tasemele (vastavalt 2% ja 4% kõikidest vahenditest). Suurem osa sellest rahast kasutati endiselt mitmepoolsete organisatsioonide toetamisele vabatahtlike annetuste kaudu ning kahepoolsete projektide osakaal oli väike: MTÜ Peipsi Koostöö Keskus jätkas piiriülese veemajanduse projekte Moldovas ning Ukrainas, SA REC Estonia ja Riigimetsa Majandamise Keskus tegid koostööd Moldova ja Gruusiaga. Üleilmse säästliku arengu madal toetus on eriti problemaatiline arvestades mitmeid ÜRO ja EL tasemel vastu võetud otsuseid, mis rõhutavad halvenevatest keskkonnatingimustest tulenevate probleemide kasvu ning maailma riikide ühist vastutust nende lahendamisel. Sarnaselt 2007. aastaga jäi kahjuks ka kodanikuühenduste roll selles valdkonnas kesiseks. Ühenduste kahepoolsete arengukoostöö projektide arvu vähesuse põhjuseks on nende vähesed oskused kasutada oma olemasolevat ekspertiisi arengukoostöös ning umbmäärasus taotlusprotsessides10. Taotluste vähesuse põhjus peitub osaliselt ka selles, et arengukava on keskkonnasäästliku arengu toetamist kitsendanud eelkõige veemajanduse ja metsanduse valdkonnale, mis ei sobitu keskkonna valdkonna organisatsioonide muutuvate prioriteetide ning nendes töötavate inimeste ekspertiisiga. Ühendused toovad koostööd takistavate teguritena välja ka partnerite puudumise ning puudulikud teadmised sihtriikide olustikust. Arvestades keskkonna- ja kliimateemade suurenevat tähtsust globaalselt, on säästliku arengu tegevuste arvukuse ja sisukuse suurendamiseks ilmselt vajalik arengukava uuendamisel selle alavaldkonna konkreetsemad eesmärgid uuesti läbi analüüsida.

V Arengukoostöö elluviimise tõhustamine Alaeesmärk 8: Kahepoolse arengukoostöö süsteemi täiustamine ja tegevuse suunamine eelkõige prioriteetsetele partnerriikidele – Afganistanile, Gruusiale, Moldovale ja Ukrainale. Alaeesmärk 9: Eesti esindamine üleilmsete arenguprobleemide lahendamisele ja vaesuse vähendamisele pühendunud olulisemates rahvusvahelistes organisatsioonides ning nende organisatsioonide eesmärgipärasele toimimisele ja tegevuse tulemuslikkusele kaasaaitamine. Alaeesmärk 10: Eesti arengukoostööd elluviivate nii avalike kui ka mittetulundussektori institutsioonide võimekuse suurendamine. Arengukoostöö elluviimise tõhustamisele kulutab Eesti aasta-aastalt üha rohkem vahendeid: eesmärgi rahastuse osakaal tõusis 1%-lt 2007. aastal koguni 4%-le aastaks 200911. Kasvu põhjuseks on suurem toetus arengukoostööga tegelevatele kodanikuühenduste tugevdamisele. See väljendub Arengukoostöö Ümarlaua, E-Riigi Akadeemia ning Eesti NATO Ühingu tegevustoetuste lisandumises eelarvesse. Sellega aidatakse tagada ühenduste tegevuste stabiilsust ning võimaldatakse organisatsioonidel teha pikemaajalisi plaane enda arendamiseks. Kodanikuühendused loodavad, et toetusvõimalused laienevad ka teistele organisatsioonidele, kes töötavad aktiivselt Eesti arengukoostöö poliitika eesmärkide saavutamise nimel.

10 Abisaajast demokraatiasaadikuks, lk. 11 ja 13 11 Siia hulka pole arvestatud rahvusvaheliste organisatsioonide liikmetasusid, mille puhul ei ole võimalik otseselt tuvastada nende mõju arengukoostöö tõhustamisele.

13


Arengukoostöö tõhustamise seisukohalt on kahetsusväärne, et Eesti ei ole sõlminud ühegi arengukavas määratletud priorteetse sihtriigiga arengukoostöö partnerluslepingut. Taoliste lepingute sõlmimise vajaduses lepiti kokku juba 2005. aastal vastu võetud Pariisi deklaratsiooni II peatükis. Lepingute sisu peaks lähtuma sihtriikide riiklikest tegevusstrateegiatest ning rahvusvahelistest arengukoostööd koordineerivatest kokkulepetest ning põhimõtetest. Need kokkulepped muudaksid abi koordineerimise ja planeerimise tõhusamaks nii doonor- kui ka sihtriikides. Kuigi Eesti diplomaadid ja ametnikud teevad jätkuvalt väärtuslikku tööd koostöösuhete arendamiseks, peab riik siiski sõlmima ka konkreetsed kokkulepped oma partneritega.

VI Teavitamine ja maailmaharidus Alaeesmärk 11: Eesti avalikkuse, eriti noorte teadlikkuse suurendamine arengukoostööst ja üleilmsetest arenguprobleemidest. Avalikkuse teavitamisele tehtud kulutuste osakaal on viimastel aastatel jäänud püsivalt suurusjärku 5%, kuid sellele eraldatud rahasummad läbi aastate küllaltki erinevad. Kõige rohkem raha maailmahariduslikeks teavitustegevusteks kulutas Eesti 2008. aastal (2,7 miljonit krooni). Möödunud aastal kulus sellele umbes 2 miljonit krooni. Mõlemal aastal moodustas see ligikaudu 1% kõikidest arengukoostöö ja humanitaarabi vahenditest. Oluline on tuua välja, et suurenenud rahaliste vahendite hulk 2008. aastal kahekordistas ka projektide arvu ning laienes projekte ellu viivate organisatsioonide ring. Lisaks Arengukoostöö Ümarlaua iga-aastastele tegevustele (avalikkusele suunatud pereüritus Maailmapäev ja GLEN vabatahtlike programm) koostati mitmeid pikaajalise kasuga infoportaale (Maailmakool.ee õpetajatele ja noorsootöötajatele ning Terveilm.net laiemale üldsusele), korraldati fotonäituseid ja teemanädalaid ning toodeti raadio- ja telesaateid. See näitab Eesti ühiskonna (eriti kodanikuühenduste, kes viisid ellu enamiku tegevustest) valmisolekut ja tahet arutleda globaalse arengu teemadel ning selgitada Eesti rahvale meie rolli ja võimalusi probleemide lahendamisel kaasa rääkida. Sarnaselt 2007. aastaga on problemaatiline, et praktiliselt kogu alavaldkonna rahastus tuleb välisministeeriumist. Haridus- ja teadusministeerium ei toetanud rahaliselt ühtegi maailmahariduse tegevust kahe viimase aasta jooksul, kuigi arengukoostöö temaatika tutvustamine kooliharidussüsteemis ning koostöö teadusasutustega on otseselt selle insititutsiooni pädevusse kuuluv tegevus. Valdkonna arengust rääkides on siiski tähtis märkida, et alates 2008. aastast on AKÜ eestvedamisel koostatud Eesti maailmahariduse strateegilist dokumenti, mis määratleb valdkonnaga seotud huvirühmad ning milles sõlmitakse kokkulepped koostööks valdkonna arendamisel. Eesti riik selle dokumendi koostamist küll rahaliselt ei toetanud, kuid protsessis osalesid lisaks kodanikuühendustele siiski küllaltki aktiivselt nii välis- kui ka haridus- ja teadusministeerium (ja selle all tegutsev Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus) ning vähesemal määral ka siseministeerium. Mitmete arutelude tulemusena loodud strateegiline dokument „Maailmahariduse arengusuunad Eestis 2010-2015“12 on mõeldud konkreetseks sisendiks arengukava vastava alavaldkonna edendamisele ning ministeerumitevahelise koostöö tugevdamisele ja rahastuse suurendamisele.

12 Vt. dokumenti aadressil http://www.terveilm.net/?id=302

14


Lubadus hoolida, kohustus vastutada: Kodanikuühenduste hinnang Eesti arengukoostööle aastatel 2008-2009 Abi kvaliteet

Abi kvaliteet Arengukoostöö efektiivsust ja väärtust ei saa mõõta üksnes rahasummasid vaadates, vaid peab analüüsima ka elluviidavate tegevuste kvaliteeti ning reaalseid mõjusid arengumaade elutingimuste paranemisele. Kõige positiivsem muudatus Eesti arengukoostöö kvaliteedi osas viimasel kahel aastal oli selle läbipaistvuse suurenemine. 2009. aastal töötati erinevate ministeeriumite ning kodanikuühenduste koostöös välja Vabariigi Valitsuse määrus arengu- ja humanitaarabi andmise tingimustest ning korrast, mis ühtlustab toetuste jagamise detaile ning selgitab taotluste hindamise põhimõtteid, muutes kahepoolse abi jagamise protsessi lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Määrus hakkas aga kehtima alles 2010. aastal ning käesoleva analüüsi eelmistes peatükkides toodud järeldusi ei mõjuta. Läbipaistvusega seoses on aga endiselt probleemiks pikaajaliste arengukoostöö partnerlepingute puudumine prioriteetsete sihtriikidega, millest on juba juttu olnud. Need lepingud kinnitaksid Eesti toetuse valdkonnad ja rahaliste vahendite mahu. Lepingute olemasolu aitaks mõista, millistel alustel ja millistes valdkondades koostööd tehakse ning millised on erinevate huvirühmade võimalused kaasa löömiseks. Endiselt ei ole selged ka mitmepoolse abi jagamise põhimõtted. Eestil puudub strateegia, mis määrab multilateraalse abi saajate valiku ning nende rahastamise põhimõtted. Taolise kokkuleppe olemasolu tõhustab mitmepoolse abi koordineerimist ning lihtsustab Eesti arengukoostöö planeerimist ja parandab tulemuslikkust pikas perspektiivis.13 Mitmepoolse abi starteegiad on juba olemas näiteks Rootsil, Soomel, Saksamaal, Kreekal jpt riikidel. Samuti on paljud riigid mitmepoolse abi tõhustamiseks sõlminud partnerluslepinguid konkreetsete organisatsioonidega, mille tegevust toetatakse.14 Abi tõhususe parandamise on eesmärgiks seadnud ka 2008. aastal kokku lepitud Accra tegevuskava 24. punkt, mis kohustab doonorriike parandama arengukoostöö läbipaistvust ja aruandlust. Kodanikuühenduste arvates on esimene samm suurema läbipaistvuse saavutamiseks liitumine Accra kohtumisel loodud International Aid Transparency Initiative’iga15 ja selle raames kokku lepitud põhimõtete ja tegevuste järgimine16. Abi tõhususe osas peab Eesti arengukoostööd eelkõige kritiseerima aga tehnilise abi ehk oskusteabe jagamise suure osakaalu ja selle tõhususe vähese analüüsimise tõttu. Läbi aastate on suurema osa Eesti kahepoolsest abist moodustanud just nimelt partnerriikide ametnike koolitamine ja nõustamine, mida kritiseerivad rahvusvahelisel tasandil tugevalt nii kodanikuühendused kui ka mitmed rahvusvaheliste organisatsioonide (sh. OECD) poolt koostatud uuringud. Nii Austria ja Taani koostöös läbi viidud uuring 2007. aastast17 kui ka humanitaarorganisatsiooni ActionAid poolt aasta varem avaldatud analüüs18 nimetavad peamiste väljakutsetena tehnilise abi kehva koordineeritust, selle tõhususe vähest analüüsimist ning sihtriikide piiratud võimalusi abi planeerimisel partnerina kaasa rääkida. Eesti puhul on esimeseks tehnilise abi probleemiks see, et enamik seniseid projekte on olnud lühiajalised ja ei ole põhinenud pika-ajalistel partnerlepingutel sihtriikidega, mida peatakse tõhusa abi eelduseks19. Eesti on küll lähtunud oma tehnilise abi andmisel sihtriigi poolt väljendatud soovist ning nende arenguplaanidest, kuid siiski puudub konkreetne mehhanism abi siht- ja teiste doonorriikidega koordineerimiseks. 13 OECD, DAC 2008 Report, lk. 14 14 OECD, DAC 2008 Report, lk. 37-41 15 Initsiatiivi ühendab doonoreid, sihtriikide valitsusi, kodanikuühendusi ja eksperte, et luua selge ja kergesti ligipääsetav süsteem abirahade kasutamise ja tõhususe jälgimiseks. Tänaseks on initsiatiiviga liitunud kaheksa EL liikmesriiki (Hispaania, Holland, Iirimaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Suurbritannia ja Taani). Vt. ka www.aidtransparency.net. 16 Vt. ka CONCORD AidWatch, lk. 17. 17 Land 18 ActionAid, lk. 48 19 Land, lk. vii

15


Teiseks puudub Eestis süsteem arengukoostöö mõjude kvalitatiivseks hindamiseks, mis tehnilise abi puhul raskendab oluliselt abirahade kulu-efektiivsuse mõõtmist. Seega on äärmiselt tõenäoline, et meie abi on ülemääraselt kallis. Analüüsi puudumise tõttu ei teki ka reaalset võimalust tõhusamate alternatiivide leidmiseks. Kolmandaks problemaatiliseks aspektiks võib pidada seda, et enamik tehnilisele abile kulutatavast rahast ei jõua kunagi sihtriiki, vaid kulub Eesti ekspertide palkadele, lennupiletitele ja teistele arenenud riikide teenustele. Selle vältimiseks peab suurendama sihtriikide rolli tehnilise abi planeerimisel ja elluviimisel, otsides näiteks võimalusi kohalike ekspertide palkamiseks. Sihtriigi aktiivne osalus ja otsustusvõimalused abi planeerimisel muudaks selle ka tõhusamaks.20 Rahvusvahelisel tasandil palju arutatud abisummade kunstliku suurendamise problemaatika Eesti arengukoostöös oluline murekoht ei ole. Küsitava väärtusega on siiski arengumaadest pärit tudengitele stipendiumite jagamine arengukoostöö ja humanitaarabi vahenditest. Õppetoetused on kahtlemata vajalikud ja teatava positiivsed mõjuga, kuid nende seost arengukoostöö peamise eesmärgi ehk vaesuse vähendamisega on äärmiselt keeruline jälgida. Samuti tõstatub küsimus, kas kulutatud abiraha tõepoolest aitab parandada eluolu sihtriigis või aidatakse sellega rohkem Eesti haridusasutusi. Lisaks on Eestis õppimiseks mõeldud stipendiumite puhul oht aidata kaasa nn. ajude äravoolule arengumaadest, mis pärsib nende riikide arengut. Seetõttu tasub kaaluda muude meetodite leidmist arengumaade õppurite toetamiseks.

20 Land, lk. vii-viii

16


Lubadus hoolida, kohustus vastutada: Kodanikuühenduste hinnang Eesti arengukoostööle aastatel 2008-2009 KOKKUVÕTE

Kokkuvõte Peaminister Andrus Ansipi sõnade kohaselt on arengukoostööga tegelemine Eesti moraalne kohustus, sest ka meile on minevikus palju abi osutatud ning see on meie arengus tähtsat rolli mänginud. Peale selle on vaeste riikide toetamine ka Eesti poliitiline kohustus, mille täitmiseks on Eesti andnud mitmeid rahvusvahelisi lubadusi. Käesolev analüüs näitab, et Eesti on arengukoostöö valdkonnas teinud mitmeid edusamme. Näiteks parandati abi läbipaistvust ja töötati välja uus Vabariigi Valitsuse määrus arengu- ja humanitaarabi jagamise kohta ning pöörati varasemast oluliselt suuremat tähelepanu vaesuses elavate naiste ja laste olukorra parandamisele, mis aitab selgelt kaasa üleilmsete arenguväljakutsete lahendamisele. Samas ilmnevad Eesti arengukoostöös endiselt probleemid, millest üks olulisemaid on mitte kinni pidamine rahvusvahelisest lubadusest kulutada 2015. aastaks arengukoostööle ja humanitaarabile 0,33% Eesti rahvuslikust kogutoodangust. Varasematel aastatel püsis Eesti selle eesmärgi saavutamise graafikus, kuid viimaste aastate suured kärped valdkonna eelarvest näitavad meie riigi vähest pühendumust võetud kohustuste täitmisele. Selline käitumine ei ole vastavuses hea tavaga ning jätab kaitseta abivajajad maailma vaeseimates piirkondades. Puudub ka konkreetne plaan lubaduse täitmiseks lähiaastatel. Analüüsile tuginedes esitavad Arengukoostöö Ümarlauda kuuluvad kodanikuühedused ettepanekud Eesti arengukoostöö elluviimise tõhustamiseks. Soovitame pöörata senisest enam tähelepanu võrdsele, õiglasele ning läbipaistvale suhtlemisele Eesti abi sihtriikidega. Seejuures peab tulemuslikkuse tagamiseks pidama kinni antud rahvusvahelistest lubadustest ning kaasama võimalikult palju erinevaid osapooli. Ka teised ministeeriumid peale välisministeeriumi peavad rohkem panustama arengukava eesmärkide saavutamisele, sest globaalsed probleemid on valdkondadeülesed ja vajavad mitekülgseid lahendusi.

17


Kasutatud allikad • ActionAid International. (2006) Real Aid 2: Making Technical Aid Work. http://www.actionaid.org.uk/doc_lib/real_aid2.pdf, 06.08.2010. • Arengukoostöö Ümarlaud. (2009) Abisaajast demokraatiasaadikuks: Kodanikuühiskonna hinnang Eesti arengukoostööle aastal 2007. http://www.terveilm.net/files/316_analyys2007.pdf, 10.08.2010. • Arengukoostöö Ümarlaud. Maailmahariduse arengusuunad Eestis. http://www.terveilm.net/?id=302, 10.08.2010. • CONCORD AidWatch. (2010) Penalty Against Poverty: More and better EU aid can score Millennium Development Goals. http://www.terveilm.net/files/436_AidWatch-report-2010.pdf, 10.08.2010. • Land, Tony. (2007) Joint Evaluation Study of Provision of Technical Assistance Personnel: What can we learn from promising experiences? http://www.oecd.org/dataoecd/15/6/39786249.pdf, 06.08.2010. • OECD. (2009) 2008 DAC Report on Multilateral Aid. http://www.oecd.org/dataoecd/59/11/42901553.pdf, 06.08.2010. • OECD. Arengukomisjoni (DAC) küsimustik arengukoostöö rahadest 2008. Välisministeerium, 02.06.2010 (kinnitamata versioon). • OECD. Arengukomisjoni (DAC) küsimustik arengukoostöö rahadest 2009. Välisministeerium, 06.08.2010 (kinnitamata versioon). • OECD. Pariisi deklaratsioon ja Accra tegevuskava. http://www.oecd.org/document/18/ 0,3343,en_2649_3236398_35401554_1_1_1_1,00.html, 20.05.2009. • Rahandusministeerium. Riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seaduse seletuskiri. http://www.fin.ee/doc.php?99133, 10.08.2010. • Rahandusministeerium. Taustabriif 2009. aasta teise lisaeelarve ja seonduva kohta. http://www.fin.ee/doc.php?99096, 19.06.2009

18


Lubadus hoolida, kohustus vastutada: Kodanikuühenduste hinnang Eesti arengukoostööle aastatel 2008-2009 KASUTATUD ALLIKAD

• Välisministeerium. Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2006-2010. http://www.vm.ee/sites/default/files/abi-arengukava-2006-10.pdf, 01.08.2010. • Välisministeerium. Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava aruanne 2007-2008. http://www.vm.ee/sites/default/files/abi-aruanne-2007-08.pdf, 27.10.2009. • Välisministeerium. Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava aruanne 2009. Välisministeerium, 06.08.2010 (kinnitamata versioon).

19


Kasulikud viited • Arengukoostöö Ümarlaud, www.terveilm.net • CONCORD Europe, www.concordeurope.org • Eesti Välisministeerium, http://www.vm.ee/?q=et/taxonomy/term/90 • Euroopa Liidu tegevusvaldkond „Areng“, http://europa.eu/pol/dev/ • Maailmakooli portaal, www.maailmakool.ee • Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), http://www.oecd.org • Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO), http://www.un.org/en/development/

20