Page 1

Alkoholist ja ajust. KAS LUGU ON TÕESTI NII HULL?

HEIKKI SAUKKOMAA / LEHTIKUVA / SCANPIX

Alkohol enne 25. sünnipäeva teeb vaimse süütenööri väga lühikeseks kogu eluks

Soome suusahüppelegend Matti Nykänen omanimelise suusahüppemäe ees. 34

PSÜHHOLOOGIA SINULE | Jaanuar 2016

Andero Uusberg on psühholoog, PhD


DREAMSTIME.COM

Kuigi lähenemissüsteem on nutikas, ei suuda ta arvesse võtta suuremat pilti. Näiteks on tal raske aru saada, et šokolaadi ostmine võib olla kahjulik sinu tervisele. Või et sama šokolaad on teises poes odavam. Taolist teavet haldab ajukoore otsmikusagara eesosas paiknev reguleerimissüsteem, mille ülesanne on käitumist erinevate eesmärkideni jõudmiseks roolida ja pidurdada (sinine ala joonisel 1, mida nimetatakse prefrontaalkooreks). Meikäläinen on nykyään avioliittoneuvoja. Jos menee hyvin niin meikäläinen paikalle. Se on seittemän sekuntia ja kaikki on päin persettä.

Uurime, milline on alkoholi teaduslikult tõestatud mõju inimese, eriti aga kasvava inimese ajule. On see siis ikkagi nii halb või siiski mitte? Alkoholist, nii nagu näevad seda teadlased, kirjutab Andero Uusberg, PhD.

M

illine on õige iga alkoholiga flirtimiseks? Kas siis, kui keha on pikkuse täis kasvanud? Kui poes enam dokumenti ei küsita? Kui eakaaslased juba joovad? Pakun välja ühe parema kriteeriumi: kuni aju areneb, on etanool talle ohtlik. Seega võiksid suuremad alkoholikogused tulla mängu alles siis, kui aju on piisavalt küps. Selgub, et see ei juhtu sugugi mitte pikenemise peatumise ega isegi 18-aastaseks saamisega. Uusimate andmete alusel jätkab aju küpsemist kahekümnendate eluaastate keskpaigani (ja edaspidigi).

Kui suurt ohtu kujutab alkohol hilisemas, teisme- ja noorukikka jäävas aju arengu faasis? Esmalt tuleb tutvust teha kahe olulise süsteemiga ajus, mis küpsevad kõige kauem ja on seega alkoholi mõjudele avatumad. Aju on natuke nagu autojuht. Et masinavärki ehk sind teel hoida, vajutab ta gaasi ja pidurit ning keerab rooli. Psüühika gaasipedaaliks on ees-

aju seesmisi piirkondi hõlmav lähenemissüsteem (punane ala joonisel 1, mida nimetatakse ka limbiliseks süsteemiks, kuhu kuuluvad teiste seas virgatsaine dopamiini vahendusel suhtlevad piirkonnad joonis 1. Käitumist juhtivad ajupiirkonnad

lähenemissüsteem reguleerimissüsteem

nagu nucleus accumbens ja striatum). See võrgustik loob kõikvõimalikke isusid, olgu toidu, võidu, läheduse, elevuse või napsu järele. Kui libistad pilgu üle šokolaadiriiuli, on sinu peatne maiustusevalik kirjas just lähenemissüsteemis.

Tasakaalutus ajus põhjustab impulsiivseid tegusid

Tavapäraselt jätkub reguleerimissüsteemil jõudu, et lähenemissüsteemi ettepanekud üle vaadata ning sobimatud neist vaigistada. Näiteks suudab dieedipidaja prefrontaalkoore toel šokolaadi ostmata jätta, isegi kui see tema lähenemissüsteemis isu tekitab. Kui süsteemide tasakaal aga paigast nihkub, võib käitumine muutuda impulsiivseks ja mõtlematuks – õhtuks väsinud reguleerimissüsteemiga kaaluhuviline ei pruugi šokolaadikiusatusele enam vastu panna. Järgnevalt näeme, kuidas teismeeas areneb lähenemissüsteem reguleerimissüsteemist kiiremini; kuidas alkohol muutub seeläbi harilikust ahvatlevamaks; ning kuidas sellele ahvatlusele järeleandmine võib lähenemis- ja reguleerimissüsteemide tasakaalu püsivalt paigast nihutada.

Aju erinevad piirkonnad arenevad erineva kiirusega

Et täita oma ülesandeid, vahetavad ajurakud pidevalt närviühenduste kaudu informatsiooni. Aju arenedes tekib neid ühendusi esialgu pidevalt juurde. Kui Eestimaa oleks lapse aju ja kõik siinsed hooned ajurakud, siis umbes neljal esimesel eluaastal käidaks sisse rajad pea kõigi majade vahele üle kogu maa. Need algteed on aga ühtviisi kitsad, ühest linnast teise viib täpselt samasugune jalgrada nagu läheb naabermajja. Aju hilisem areng seisneb suuresti selles, et käidavamad teed asfalteeritakse ja kasutuseta rajad kasvavad kinni. Need närviühendused, mida inimene kasutab, näiteks koolis, trennis või pilliõpingutel, muutuvad tugevamaks ja kiiremaks (füsioloogiliselt Jaanuar 2016 | PSÜHHOLOOGIA SINULE

35


WIKICOMMONS

tekib ühendusteede ümber valgest rasvjast ainest müeliinkiht). Oluliste närviühenduste kiirenemine ja mittevajalike kadumine jätkubki teatud ajuosades vähemalt kahekümnendate eluaastate keskpaigani. Esmapilgul tundub loogiline, et erinevad ajupiirkonnad arenevad sama kiirusega. Selgub aga, et umbes 13. ja 17. eluaasta vahel teeb lähenemissüsteem kasvuspurdi, millele reguleerimissüsteem kohe järele ei jõua. Eesaju dopamiiniringete kiirem kasv võimendab teismeas mitmesuguseid isusid, olgu nendeks hiljuti tärganud tungid nagu seksuaalsus või eatud ahvatlused, nagu kuulumisvajadus ja elamustejanu. Prefrontaalkoor ja regulatsioonisüsteem samal ajal aga alles õpivad kõiki neid soove konteksti paigutama. Seepärast võib teismeline kaugete sihtide silmaspidamises, oma tegude tagajärgede adumises ning eneseohjamises sarnaneda enam lapsele kui täiskasvanule. Seda dünaamikat illustreerivad pidevad jooned joonisel 2.

Poiste lähenemissüsteem haagib võidusõiduautolt ka õllemargi nime

Alkohol muudab meeleolu vaid seetõttu, et me sellesse usume

Joonis 2. Ajuosade tavapärane ja liigjoomisest mõjutatud küpsemine

Alkoholi võimalik mõju Tavapärane areng

lähenemissüsteem

küpsus

Alkoholi võimalik mõju

reguleerimissüsteem

10

12

14

vanus

16

18

20

Miks on alkohol teismelistele nii ahvatlev?

Teismelise aju eripära mõistmine aitab aru saada ka sellest, miks alkohol näib selles vanuses nii ihaldusväärne. Lähenemissüsteem aju keskosas on juba väga aktiivne, reguleerimissüsteem ajukoores aga alles õpib uue tugevusega tunge ohjama. Seepärast reageeri36

PSÜHHOLOOGIA SINULE | Jaanuar 2016

vad teismelised palju tugevamalt alkoholi lubadusele pakkuda elamusi, lõõgastust ja muud meeldivat. Samuti oleme teismelisena vastuvõtlikumad nii seltskonna kutsele kui survele. Kultuuriruumis, kus joomine aitab suhelda ja karskus ähvardab üksi jätta, on alkoholi kutse sotsiaalselt tundlikus eas eriti tungiv.

Seejuures tundub alkohol ahvatlev juba enne selle proovimist. Täiskasvanute jälgimise, filmide, raamatute ja reklaamklippide põhjal teame juba lapseeas, et joobes tõuseb tuju ja lahtuvad mured. Muuseas, need kinnistunud ootused muudavad üsna ebaoluliseks asjaolu, et alkoholi mõju meeleolule on suuresti psühholoogiline. Kemikaalina tekitab etanool peamiselt keskendumis- ja koordinatsiooniraskusi, mäluauke ning uimasust. Ülejäänu, olgu selleks peotuju või teotahe; luulelisus või agressiivsus, on paljuski platseeboefekt. Nii nagu tegeliku toimeta ravimeetmed võivad tervist päriselt parandada, muudab alkohol meeleolu seetõttu, et me sellesse usume.

Mida alkohol noore ajuga teeb? Niisiis on teismeline alkoholile kerge saak. Kui ohtlik on aga saagiks langemine? Uuringud näitavad, et inimesed, kes alustasid alkoholi tarbimise ja eriti korraga palju joomisega varem, on mõnevõrra nõrgema mälu ja õppimis- ning märkamisvõimega. Nende ajutalitlus


Noorelt joomisega alustamine on lõks

Alustame alkoholi otsesest mõjust. Regulaarne suure alkoholikoguse joomine tõepoolest vigastab pisitasa aju. Suureks loetakse sageli etanoolikogust, mille saab kätte neljast-viiest sama alkoholisisaldusega joogist nagu pudel õlut või siidrit, klaas veini või kokteili ja pits kanget alkoholi. Regulaarseks saab nende koguste joomist pidada juba alates paarist korras kuus. Sageli purjujoomine mõjub noorele ajule tugevamalt kui täiskasvanule. Loomkatsetest teame, et need kahjustused suudavad jätta püsiva jälje olendi mõtlemisja tegutsemisvõimele. Meenutades aju hilisema arengu mehhanismi, pole see üllatav. Kui etanool takistab ajus ühendusteede laiendamist, jäävad mõtete sõidukiirused madalamaks ning ummikud sagenevad. Samuti on loogiline, et alkoholivigastuste all kannatavad enim need ajupiirkonnad, kus teede sillutamine joomise ajal alles käib. Seetõttu on etanooli kahjud noores ajus täiskasvanutega võrreldes suuremad just reguleerimissüsteemis. Seepärast võibki noorelt joomist nimetada lõksuks – kõige enam kannatab selle all just see ajusüsteem, mida läheb siis ja edaspidi tarvis alkoholi- ja muude ahvatluste mõistlikuks juhtimiseks. Seda ideed illustreerib katkendlik sinine arengutrajektoor joonisel 2. Lisaks pole välistatud, et rutakas kokkupuude alkoholiga muudab ka lähenemissüsteemi püsivalt tundlikumaks nii alkoholile kui teistele mõnuainetele ja -tegevustele. Seda stsenaariumit kujutab joonisel katkendlik puna-

EKRAANITÕMMIS

mitmesuguste mõtlemisülesannete ajal on hiljem alustanute omast erinev. Ootuspäraselt on nad suurema tõenäosusega alkoholi või mõne muu sõltuvuse küüsis. Nende faktide tõlgendamiseks tuleb aga vastata võtmeküsimusele – kuivõrd on kirjeldatud haavatavus teismeeas joomise otsene tagajärg ning kuivõrd on sellel ja varasel joomisel mingi kolmas ühine algpõhjus? Nagu kohe selgub, annavad oma panuse mõlemad mehhanismid.

Kaadrid viinareklaamist - reguleerimissüsteemita noorte pidu looduses

aega aju ehitamist segada. Ennekõike on sellele mõjule haavatav pikalt tellingutes püsiv regulatsioonisüsteem. Ent just seda süsteemi on inimesel vaja nii tungide reguleerimiseks, millest selles loos juttu oli, kui paljuks muuks, mis meid loomariigist eristab – teadvus, loovus, enese mõistmine ja teadlik juhtimine on kõik eesajuga tihedalt seotud funktsioonid (joonis 3). Lahendus on muidugi lihtne – lükata regulaarne suurte alkoholikoguste tarbimine kahekümnendate eluaastateni. Loomulikult ei järgne igale sellest varem proovitud alkoholilonksule ajukahjustus. Isegi üksiku raske peo mõju ajule on mikroskoopiline ja pöörduv. Aga regulaarne korraga palju joomine on ohtlik. Korduvad purjujoomised jätavad ajju jälje ja halvimal juhul kuhjuvad need jäljed nõnda, et teismeeale iseloomulikust lähenemis- ja reguleermisüsteemide tasakaalutustest väljumine lükkub edasi või jääbki pooleli. Artikli ilmumist on toetanud Norra toetusfondid ja Sotsiaalministeerium.

ne joon. Ühtaegu kahel rindel tegutsedes võib alkoholi varajane kuritarvitamine seega soodustada püsivat tasakaalutust lähenemisja regulatsioonisüsteemide vahel, justkui igavese teismelisuse teket. Tuleb muidugi arvestada, et liigvarase joomise lõksule astuvad noored vastu erineva eelsoodumusega. Mõnel inimesel on lähenemissüsteem sünnipäraselt veidi tugevam kui reguleerimisAllikad: süsteem, teisel jälle vastupidi. Pa1. Lenroot, R. K. & Giedd, J. N. Brain developraku lükkab lähenemissüsteemi ment in children and adolescents: Insights from kasvuspurt alkoholilõksu anatomical magnetic resonance imaging. Neurosci. Biobehav. Rev. 30, 718–729 (2006). tõenäolisemalt just neid noori, kelle 2. Casey, B. J. & Jones, R. M. Neurobiology of reguleerimissüsteem on juba niigi the Adolescent Brain and Behavior: Implications lähenemissüsteemi ohjamisega häfor Substance Lähenemissüsteemi kasvuspurt lükkab seega alkoholilõksu tõenäolisemalt neid, kelleUse Disorders. J. Am. Acad. Child das. Nõndaülesanne tekib nõiaring, kus alreguleerimissüsteemi on ühel või teisel moel niigi keerulisem. Nõnda tekib nõiaring, kus Adolesc. Psychiatry 49, 1189–1201 (2010). alkoholini jõuavad varem just need noored, kes regulatsioonisüsteemi pärssimist endale kõige 3. Hermens, D. F. et al. Pathways to alcohol-inkoholini jõ uavad varem just need vähem lubada saavad​ . duced brain impairment in young people: A renoored, kes regulatsioonisüsteemi view. Cortex 49, 3–17 (2013). Lahendus pä rssimist endale kõ ige vä hem lubaSeame lõpetuseks faktid veelkord ritta. Ühendusteede valikuline sillutamine eesajus jätkubC. umbes 4. Guerri, & Pascual, M. Mechanisms involkümmekond aastat pärast seda, kui alkohol leiab koha paljude teismeliste elus. Nii in jääbthe etanoolile da saavad. ved neurotoxic, cognitive, and neurobe9​

palju aega aju ehitamist segada. Ennekõike on sellele mõjule haavatav pikalt tellingutes püsiva havioral effects of alcohol consumption during regulatsioonisüsteem. Ent just seda süsteemi on inimesel vaja nii tungide reguleerimiseks, millest Joonis 3. Reguleerimissüsteemi suurus adolescence. Alcohol 44, 15–26 (2010). selles loos palju juttu oli, kui pea kõigeks, mis eristab teda loomast (joonis 3) - vaba tahe, teadvus, erinevatel liikidel 5. Zoethout, R. W. M., Delgado, W. L., Ippel, A. loovus, enese mõistmine ja teadlik juhtimine.

E., Dahan, A. & van Gerven, J. M. A. Functional biomarkersfortheacuteeffectsofalcoholonthecentral nervoussysteminhealthyvolunteers RID B-8845-2008. Br. J. Clin. Pharmacol. 71, 331–350 (2011). 6. Kuntsche, E., Knibbe, R., Gmel, G. & Engels, R. Why do young people drink? A review of drinkass koer makaak inimene king motives. Clin. Psychol. Rev. 25, 841–861 (2005). Moss, vähemalt A. C. & Albery, I. P. A Dual-Process MoLahendus on muidugi lihtne - lükata regulaarne suurte alkoholikoguste 7. tarbimine kahekümnendate eluaastateni. Loomulikult ei järgne igale sellest varem proovitud del alkoholilonksule of the Alcohol–Behavior Link for Social Drinajukahjustus. Isegi üksiku raske peo mõju ajule on mikroskoopiline ja pöörduv. regulaarneBull. 135, 516–530 (2009). king.Aga Psychol. korraga palju joomine on ohtlik. Korduvad purjujoomised jätavad ajju jälje ja halvimal juhul 8. Petit, G., Maurage, P., Kornreich, C., VerLahendus kuhjuvad need jäljed nõnda, et teismeeale iseloomulikust lähenemis- ja regeleermisüsteemide banck, P. & Campanella, S. Binge drinking in tasakaalutustest väljumine lükkub edasi või jääbkiveelkord pooleli. Seame lõ petuseks faktid adolescents: A review of neurophysiological Artikli ilmumist toetanud Norra toetused ja Sotsiaalministeerium. ritta. Üonhendusteede valikuline siland neuroimaging research. Alcohol Alcohol 49, 198–206 (2014). lutamine eesajus jätkub umbes 9. Crews, F., He, J. & Hodge, C. Adolescent corkümmekond aastat pärast seda, kui tical development: A critical period of vulneraalkohol leiab koha paljude eesti teisbility for addiction. Pharmacol. Biochem. Behav. meliste elus. Nii jääb etanoolile palju 86, 189–199 (2007). Jaanuar 2016 | PSÜHHOLOOGIA SINULE Viited 1. Lenroot, R. K. & Giedd, J. N. Brain development in children and adolescents: Insights from anatomical magnetic resonance imaging. ​Neurosci. Biobehav. Rev.​ ​30,​ 718–729 (2006). 2. Casey, B. J. & Jones, R. M. Neurobiology of the Adolescent Brain and Behavior: Implications for

37

Andero Uusberg: Alkoholist ja ajust  

Jaanuaris 2016 ilmus ajakirjas Psühholoogia Sinule Andero Uusbergi artikkel, mis selgitab lähemalt, kuidas alkohol alles arenevat aju mõjuta...

Advertisement