Kammertantsud Lisaks suurtele grupitantsudele kuulusid Tanzbühne Labani repertuaari väikeseformaadilised kammertantsud ehk tantsupildid (saksa keeles Tanzbild) ja tantsuluuletused (saksa keeles Tanzdichtung). Kammertantsu näol oli tegemist enamjaolt soolo, duo, trio või kvartetiga, maksimaalselt osales ühes kammertantsus seitse tantsijat. Lühivormidega reisis Labani Tantsulava läbi kogu Saksamaa. Etenduste andmiseks piisas väikesest meeskonnast ja vähesest tehnikast: lava pindala ei pidanud olema suurem kui 5 x 6 meetrit, lisaks sellele oli vaja musti akse ja fooni. Valgusteid pidi olema nii palju, et välja valgustada horisont ja kaks kuni kolm tantsuala laval. Muusika mängimiseks oli oluline klaveri olemasolu. Kammertantsudega ei esinetud mitte Tanzbühne Labani nime all, vaid selleks loodi 1923. aastal eraldi üksus, Kammertanzbühne Laban. Tantsulavad erinesid esinejate arvu poolest: kui Kammertanzbühne puhul oli neid maksimaalselt seitse, siis Tanzbühne lavastustes astus tihti lavale üle kahekümne tantsija. Kui kaasatud olid ka kõne- või liikumiskoorid, siis võis osalejate arv küündida viiekümneni. Täpne ülevaade Gerd Neggo, Ida Urjani, Helmi Nurga ja Aino Siimola tantsitud kammertantsudest puudub. Arhiivi kogutud ajaleheartiklitest selgub siiski, et Gerd Neggo esitas tantse „Veerkivid“ (kvartett), „Tumedad rütmid“ (soolo), „Stiilitants“ (soolo), „Nahkhiired“, „Grupigrotesk“ ja „Nokturn“. Ida Urjani repertuaari kuulusid „Grotesk“, „Grupigroteskid“, „Kaebelaul“ (soolo), „Burletta“ (soolo), „Ornament“, „Eleegia“, „Burlesk“. Aino Siimola ja Helmi Nurk esitasid Zagrebis mõlemad ühe etüüdi. Lisaks sellele esinesid nad seal tantsulavastusega „Silmapete“. Nendest esinemistest sai Kurt Joossi sõnul alguse Siimola professionaalse tantsija tee.74 Eestlannadest saksakeelses ajakirjanduses Neljast tantsijannast leidis ajakirjanduses esimesena mainimist Gerd Neggo. Võttes arvesse, et temast sai Rudolf von Labani õpilane juba 1922. aasta suvel, ei ole selles midagi üllatavat. Meenutagem, et Ida Urjanist, Helmi Nurgast ja Aino Siimolast said Labani õpilased 1923. aastal. Neggo jäi ajakirjanikule esmakordselt silma 1923. aasta veebruaris Stuttgardis toimunud kammertantsude õhtul: 74
Jooss, Kurt, Wichtigste Daten und Einzelheiten aus dem Leben von Aino Jooss-Siimola. Kölni Saksa Tantsuarhiiv, Kurt Joossi kogu. Nr. 1, objekti number: 23320.
320