Page 14

Lõplik lõpmatus Peeter Laurits Arvan, et teatrifoto informatiivset rolli kiputakse üle hindama. Foto ei ole ärakiri reaalsusest ega dokument, vaid kaval silmamoondus, tõeluse väikene iseseisev osa, mis tervikuga peamiselt assotsiatiivset suhet omab. Väidetavasti pildistatakse etendusi selleks, et pikendada nende eluiga, neid säilitada. Mis säilib etendusest fotol? Näitlejate näod, ilmed, žestid. Asjade ja inimeste paiknemine laval, heledamad ja tumedamad laigud. Dekoratsioonid, rekvisiidid, kostüümid - mulaaž, mateeria, mis võib teatri mõttes elustuda alles vahetus loomisaktis, lava ja saali ühise kunsti viljana. Fotod heiestavad füüsilise maailma ilminguid, teatri puhul on tegemist vaimse koega. Puudutusest sündiv teatrikunst jääb kaadri taha nii foto, filmi kui hologrammi puhul. Etenduse elu sünnib igal õhtul uuesti, tema iga ükski meedium ei pikenda. Kes seda ei usu, kujutlegu kurti teatrikülastajat, kes tukub saalis kogu etenduse aja ja ainult mõnikümmend korda õhtu jooksul silmad hetkeks lahti virgub. Just nõnda tajub laval toimuvat kaamerasse keeratud film. Sellegipoolest tunnen suurt kiusatust pildistada nimelt just teatris. Vahel harva juhtub tabamata ime ja pildilt hakkab paistma öeldamatu. See on juba uus kunst ja uus elu, mis sedapuhku sünnib piltniku ja lava puudutusest, ent mitte tänu dokumentaalsuse-illusioonile, vaid sellele vaatamata. Teater ja pilt on kaks

erinevat grammatikat, kaks erinevat maailma. Nendevaheline piir on sama läbimatu nagu peegliklaas. Kuitahes nutikas tehnikatrikk ei suuda teostada vahetut ülekannet ühest teise. Sellepärast on teatri pildistamine natuke luule tõlkimise moodi. Ühtlasi on see maagiline protseduur, sest kui mõnelt hõbedasse surnud kummarduselt, valguselt või ilmelt kumab vastu elus hetk, siis on see juba teispoolne elu.

elavaga samastada. Ta on vorm, millest hing on lahkunud. Kui Dorian Gray pildimaalimise asemel Nadaril end fotografeerida laseks, kujuneks ta saatus teistsuguseks. Tundnuks egiptlased valgustundlikke hõbedasooli, poleks püramiide võibolla ehitatud.

Genet, “Palkon”: “FOTOGRAAF”: Jah, härra prokurör, sünge hobuse nägu. Käed ette, toimiku peale... Ma tahan pilti teha Kohtunikust suure Ma ei tea, mida täpselt tunneb näitleja fotograafiga algustähega. Hea fotograaf on see, kes teeb pildi, silmitsi seistes. Otse kaamerasse vaatamist mis TÄI-ES-TI-LÕP-LIK. Suurepärane.” Aga surm reeglina välditakse. Kui ma ise läbi läätsede näitlejat on ühteaegu täiesti lõplik ja lõpmatu. Kunsti, jälgin, tajun peaaegu alati surma ja lõpmatuse kuidas seda lõplikkust ja lõpmatust laulatada, puudutust. See ei ole surm lakkamise mõttes, vaid tundsid vanad veinimeistrid. Olen joonud veini, nende loendamatute maailmade hingus, mida ei mida maitstes võib tunda nii mägede päikest kui eksisteeri üksnes minu meelte jaoks. Iidsetest keldri jahedust. Midagi samaväärset võib tunda, rituaalidest alates on maskiga inimest peetud vaadates head teatripilti, kus lõikvad grimmitubade ühtaegu natuke surnuks ja natuke elavaks. Näitleja peegellabürint ning hõbeteisiku koolnukangastus. kehastab midagi, mida siin muidu ei oleks; meie jaoks olematut või lakanud elu. Ta eksleb rollist rolli Panso kirjutas ühes oma viimastest esseedest: “Usun näitleja maagilisse võimesse. Hindan teda pidet leidmata kui Ahasveerus. Või on see hoopis kui silmamoondajat ümberkehastumise kunstis. roll, mis ihuta varjuna näitlejast näitlejasse eksleb. Armastan teatrilava kui Camera Obscurat.” Mina Teatris ulatub olematus lõpmatusse mõlemat pidi. usun päevapiltnikuna hõbeda maagilisse võimesse. Foto on surma lõplikuse kehastus. Ta on Armastan Camera Obscurat kui teatrilava. käegakatsutav, ent tardunud. Mida enam lummab Käsikiri artiklile, mis avaldati Teatrimärkmikus päevapildi tõepära, seda loomuvastasemalt 1986/1987 mõjub temas lakanud aeg. Ma tean ja tajun, et foto on elavast lähtunud valguse emanatsioon, ent ma ei saa seda balsameeritud hetke

Teatripäev 2008  
Teatripäev 2008  

2008 Teatripäev Québec, 17. veebruar 2008 Tõlkinud Anu Lamp Sel aastal toimub rahvusvahelise teatripäeva pidulik tähistamine teatris NO99. K...

Advertisement