Page 11

Ivika Sillar: Teatrist kirjutamine on pinge ja siis tunned, et oled elus Ivika Sillar (1934), kriitik Kuidas Te jõudsite teatri juurde? Ega ei jõudnudki. Ta ise oli ühel päeval mu kõrval ja enam ära ei läinud.

Olete kaua töötanud lavakunstikoolis. Mis on Teie arvates näitlejate koolituses toimunud muudatustest kõige silmatorkavamad?

Eelkõige fakt, et kõrgharidusega näitlejaid on Mis teeb teatrist kirjutamise teie jaoks raskeks praegu palju. Nad on üks perekond, üks hõim. ja mis kergeks? Nad ei pea teatriproovides hakkama üksteisele seletama, mis miski on. Saavad teineteisest Kergust ei mingit. Raskus on vahel üle jõu. Miks siis aru poolelt sõnalt. Kui minnakse teatrisse tööle, kirjutad, võiks küsida. Kirjutamine on pinge. Ja siis on sõbrad-tuttavad ees ootamas. Selline ühtse tunned, et oled elus. kogukonna tunnetus on kahtlemata positiivne. Kas liiga ühene? Kas see ei vaesesta üldpilti? Ma arvan, Kas Te tajute vahel, et teie teatrimaitse on et mitte. muutunud?

Kas on midagi, mis teid teatris jätkuvalt iga kord üllatab? Mind üllatab ja liigutab eesti publiku poolehoid oma teatrile. Kas on mõningaid ammu nähtud lavastusi, mille peale Te ka nüüd sageli mõtlete?

Sageli on palju öeldud. Vahel mõtlen. Ja ma ei suuda uskuda, et see olin mina, kes kunagi Moskvas “Sovremenniku” etendusele piletit püüdes tagusin ehmunud “liigse pileti” müüjale rusikatega vastu rinda ja lõugasin kõva ja nõudliku häälega, Kas olete vahel teatrist ka väsimust või tüdimust sest minu ümber oli väga suur hulk Moskva Küllap on. Muutunud koos teatriga. Mingeid teatraale - sellesama pileti jahtjaid. Ma sain selle tundnud? Mis on aidanud ? vanu filmilõike vaadates olen vist nii mõnigi kord pileti. Need ajad on jäädavalt möödunud. mõelnud, et parem oleks olnud neid mitte näha Tüdimust mitte, väsimust küll. Siis tuleb pool aastat lõhkusid ettekujutuse. Aga mitte kaua aega tagasi Kas teater nõuab ka teatud kindlat iseloomu? või ka aasta kas üldse mitte teatris käia või siis kuulsin juhuslikult raadiost katket Oskar Lutsu võimalikult vähe. Pärast seda huvi kahekordistub. “Kapsapeast”, mängisid Hilda Sooper ja Leopold Pingetaluvust nõuab. Väsida ei tohi. Hansen. Lindistus aastast 1953. Aasta, millal ma Vastuvõtueksamitel neid omadusi kindlaks teha on Mis on Teid teatrist kirjutades enim huvitanud? läksin Moskvasse teatrit õppima. Nüüd, üle poole pea võimatu. sajandi hiljem, püüdsin endasse vaadata ja mõelda, Näitleja. Režissuurist kirjutades tunnen end Kas pärast pikka teatrivaatamise kogemust kas see teater, see teatripilt tundub mulle praegu ebakindlalt. Hetkel huvitun rohkem sellest, millest on vaimustumine muutunud kergemaks või naeruväärsena. Ei tundunud. Ma kirjutasin sellele laval räägitakse. Probleem ise. raskemaks? alla. Arvan, et olin aus. Milline on kriitiku roll teatris Teie arvates? No midagi lihtsamat kui vaimustuda polegi. Kui Kas teatrist kirjutades olete püüdnud kinni Rollitu. Kui väljaspool teatriseinu hulpiv kriitik arvab, ainult on, mille peale. pidada teatud eetilistest põhimõtetest? et tema juhib protsesse, siis on midagi väga viltu. Millistest? On põlvkondlikud kooslused. Ma ei ole palju kirjutanud. Mingid põhimõtted Siit võib tekkida garanteeritud õlalepatsutamise siiski on. Ei tohi solvata neid, kellest kirjutad. sündroom. On prooviprotsesside üleskirjutajaid, Valetamine on välistatud, lahmimine on välistatud, seega ülimõistvaid ja lähedasi suhteid. Minu jaoks pead olema nii siiras kui vähegi suudad. Ja veel on eelistatuim variant kriitik, kes marsib teatrisse üks asi - ma ei lahku mitte iialgi teatrist enne, kui sisse eestuksest ja on tegijatega mitte rohkem kui etendus on lõppenud. Mind on nii õpetatud. Kord teretuttav. mainisin seda ühele noorele ja edukale Moskva teatriteadlasele, kes hakkas rõõmsalt naerma ja ütles, et see põhimõte olevat täiesti ajast ja arust. No mis siis, mind see ei puuduta.

Teatripäev 2008  
Teatripäev 2008  

2008 Teatripäev Québec, 17. veebruar 2008 Tõlkinud Anu Lamp Sel aastal toimub rahvusvahelise teatripäeva pidulik tähistamine teatris NO99. K...

Advertisement