Page 1

NO84


NO84 Macbeth William Shakespeare William Shakespeare’i näidendi Jaan Krossi tõlget lühendanud Anne Türnpu ja Jaan Tooming Kasutatud rahvalaulu “Tsirr-virr lõokene” motiivi Lavastajad Anne Türnpu ja Jaan Tooming Kunstnik ja valguskunstnik Airi Eras Osades Nõiad

Risto Kübar Kristjan Sarv Sergo Vares Tambet Tuisk Gert Raudsep Andres Mähar Jaak Prints

Duncan, Šotimaa kuningas Malcolm, tema poeg

Tambet Tuisk Jaak Prints

Macbeth, kuninga sõjaväe pealik Banquo, kuninga sõjaväe pealik Macduff, kuninga sõjaväe pealik

Jaan Tooming Gert Raudsep Kristjan Sarv

Rosse, Šoti aadlik Fleane, Banquo poeg Siward, Inglise vägede pealik Seyton, Macbethi lipukandja Leedi Macbeth, Gruoch

Andres Mähar Risto Kübar Tambet Tuisk Sergo Vares Anne Türnpu

1. kummitus 2. kummitus 3. kummitus

Kristjan Sarv Tambet Tuisk Jaak Prints

noor sõjamees teener, sõnumitooja, mõrtsukas, käskjalg

Risto Kübar Sergo Vares

Esietendus 15. novembrilbril 2008 Tallinnas Aitäh GILD Bankers, Postimees, Kalev Spa, Liisi Eelmaa, Külliki Pert (Eesti Draamateater), Anne-Liis Poll, Andre Help, šotlane Dan.


Lavastusala juhataja Pealavameister Inspitsient-rekvisiitorid Lavameistrid Videoinsener Valgustajad Kostümeerijad Õmblejad Jumestajad Kujundaja Kava fotograaf Kava koostaja Teatri direktor-loominguline juht

Kairi Mändla Eero Ehala Ülle Bernhardt, Hanna Touart Anton Poljakov, Risto Roosaar, Mihkel Tomberg, Reigo Tammjärv Ahto Vaher Ants, Kurist, Rainer Fogel Sirli Vee, Anu Jääts Maimu Meritee, Sirje Kiil Gristina Krüger, Kaia Pihlak Martin Pedanik Eero Epner Mart Kase Tiit Ojasoo


interpretatsioon Istusime poolringis, nagu omal ajal mustas saalis. Jaan oli kõik tüdrukud välja kamandanud. Aga sina võisid jääda. Jaan istus keskel ja rääkis midagi. Kõik ei kirjutanud. Jaan juhtis siis tähelepanu sinule, et kuigi sul oli paber otsa saanud, jätkasid kirjutamist oma pükstele. Kõige vägevam koht, kuhu sa kirjutanud olid, ütles Jaan, oli pankrannikul rahnu peale. Kiri unenäost jäeti Annele teatri NO99 valvelauda 29. oktoobril 2008.

kirg Meil on hetkel proovid Jaan Toominga ja “Painajaga”. Seda saab suvel Leigol näha ka. Aga Tooming on müstiline mees. Rämedalt suure jõu ja hullult aruka nõuga. Siis kui sa tahad, saad temalt väga palju. Ja loodame, et kuhugi pole veel kadunud unistus intelligentsest näitejast. Ja et leiduks ikka veel intelligentseid näitlejaid. Lavapoeete. Ja et leiduks kirega teatrist kirjutajaid. Kõige hullem on kiretu kirjutaja. Nagu arvas ka ühes kirjas ÕSi peatoimetaja, mida meile üks õppejõud ette luges, kus oli sellest kirjas. Kiri, kiri, kirjanik, kirjutama, kirjastaja, kirjeldama… jah, meil on küll liiga palju ühetüvelisi sõnu. Kirg. Veiko Tubin, 27. aprillil 2006 oma blogis tubin.pri.ee


konflikt Näitleja seisus teatris on orjaseisus, välja arvatud yksikud, kes on suutnud saavutada sõltumatuse teatri masinavärgist. Selles, mida mängida, sõltub näitleja lavastajatest ja teatri juhtkonnast, keegi ei kysi ta käest, kas ta tahab seda osa, millesse ta on määratud, või ei taha. Ja näitleja võtab kõik rollid vastu, sest ta tahab mängida, mängida ykskõik mida, kuigi vahel tekib tõrge, kui osa on tähtsusetu või armetult kirjutatud. Harva kysib näitleja, mis tähendus on ta elukutsel, mis ylesanne tal elus on ning mis mõte on teatril yldse. Enamik on harjunud mõttega, et teater on kultuurinähtus (nii kuulutatakse ka raadios!) ning inimestele vajalik. Ja väga paljud igatsevad kestvat aplausi ning kuulsust. Aga praegune yhiskond on selline, mille esindajate kiitus on kurjast. Ainult yksikud näevad praeguse inimkonna taotluste tyhisust ning igatsevad muud. Tavaliselt nad igatsema jäävadki, leidmata oma hindamatut vääriskivi, mis annaks nende elule sygavuse ja tähenduse. Inimene ei julge vaadata iseendasse või näha ennast kõrvalt, sest siis talle paistaks, kui tyhine on ta elu. Milline on siis see nii-öelda tavalise inimese päev? Kui tal ei ole just stressist ja yletöötamise himust uni rikutud, siis magab ta 7–8 tundi. Unenäod võivad teda tihti häirida, kuid ta ei osuta neile erilist tähelepanu. Kiire hommikueine, ja siis–9 vahel tööle. Töö kestab 16–18. „Tublimad” ja vaesemad töötavad kahel-kolmel kohal. Seega ärkvel kodusolemise aega on keskmiselt 7–9 tundi. Aeg kulub tavaliselt televiisorile, ajalehtedele, raadiole või seksile. Lapsed lylitatakse tihti elust välja, kinkides neile mängimiseks elektroonikat. On neid, kes loevad raamatuid. Tavaliselt krimkasid või muud kergemat, et mitte aju väsitada pärast pingelist tööpäeva. Ka pyhapäeval ei osata midagi mõistlikku teha. Istutakse arvuti ees, vaadatakse televiisorit, minnakse teatrisse, kinno, või kui rahakott lubab, siis restorani. Ja nii kuni pensionini, kui enne töölt lahti ei lasta. Pensionieas kummitab pidev surmahirm ja igavus. Ja lõpuks matus või krematoorium. Ongi kõik. Seda elu on näitlejad kutsutud kujutama laval. Et see poleks aga yksluine, mõtleb dramaturg välja halli elu elustamiseks konflikte – abielus, lastega, tööl jne. See elavdab ning tõstab pinget, sest konfliktideta elu ei suudeta ette kujutada ning dramaturgia põhielemendiks loetaksegi konflikti. Ja nii on konfliktid Su enda elus, dramaturgias, mida Sa mängid, ning yhiskonnas, kus Sa elad. Sa ei suuda kujutleda elu ilma konfliktide ja võitluseta. Keegi pole Sulle rääkinud, et on võimalik elada konfliktideta, nii sisemiste kui välisteta. Ja nii Sa usud, et elu ongi võitlus, konkureerimine, karjääritegemine, teiste arvel ylespoole ronimine. Sul ei ole õrna aimugi, et Elu on hoopis mujal, seal, kus pole konflikti, konkurentsi ega prominente. Ja nii lähebki Su elu, kuni tuleb pidulik matus teatris. Seegi pole garanteeritud, sest sa võid enne „võidukat” lõppu ennast põhja juua, läbi põleda. Kõik


on risk Su elus. Ja Sa kardad. Kardad oma töökoha pärast, kardad lavastajaid, kaasnäitlejaid ja teatri juhtkonda. Sulle pole tähtis sõltumatus ja meelerahu, vaid see, mida teised Sinust arvavad. Ja eriti muidugi need edvistavad sulesepad – kriitikud, kes pahatihti eksponeerivad vaid ennast ja oma teadmistepuudust. Nemad määravad Sinu saatuse. Sa värised iga arvustuse ees. Poed või nahast välja, et meeldida. Ning oled õnnelik, kui Sind kiidetakse. Ja nii ei saagi Sa kunagi teada, mida tähendab olla iseseisev Kunstnik, kellele loomine on tähtsaim, kõik muu aga tyhine. Selles valevõrgus möödub Su elu ja vanana tagasi vaadates näed, et kõik see oli tyhine, kogu Su elu, välja arvatud yksikud hetked, kui aplaus saalist Sulle pisarad silma tõi ning Sind juubelil meeles peeti. Aga kõik on mööduv. Kunagi oled ka Sina tõesti vana, Su elutöö on tehtud, ja kui Sa oled usklik, siis pead Sa andma aru igast tyhjast sõnast, mida Sa oled öelnud laval või elus. Jah, kui Sa oled usklik, siis Sa usud seda. Jaan Tooming, Sirp, Kiri noorele näitlejale, 18. veebruar 2008


kurjus Suvel tegi Anne Türnpu Hiiumaal Salinõmmes “Macbethi” teksti ning ühel päeval laenutas tütrele hobusekasvatusest hobuse ratsutamiseks. Valiti välja ilus must täkk Samurai. Toodi hobune ära ning oli veidi aega tallis. Siis viidi hobune õue ja Anne tütar Rahe hakkas hobusele selga ronima, kui kaugemal olevad märad korskasid. Samurai hüppas tagajalgadele ning läks korraga pimestavat viha ja energiat täis. Hobune kriiskas ja loopis pead. Rahe astus hobuse juurde, et loom suistest alla tõmmata, kuid hobune pani esikabjaga tüdrukule vastu pead. Anne läks hobuse kõrvale, tõmbas looma alla ja viis sajatuste saatel talli tagasi. Loomal silmad pöörlesid peas. Rahel oli õnneks kiiver peas ja ta ei saanud suurt viga. Samurai ei muutunud ka järgmiste päevade jooksul, ei aidanud ka temaga pikalt vestlemine. Sõidulooma temast ei saanudki ja kui Samuraile treiler järgi tuli, siis pidid kolm meest teda trossidega treileri peale tõmbama. Tõestisündinud lugu


love Love (Uku Masingul lõvi) on šamanistlikes praktikates kasutatav muutunud teadvusseisund. Šamanistliku kirjelduse järgi on loves olija hing kehast lahkunud, mis võimaldab sel liikuda tavaseisundis ligipääsmatute maailmaosade vahel ning suhelda vaimude jts. üleloomulike olenditega. Lovesse langemisel kasutatakse keskendumise abivahenditena tihti aromaatseid ja joovastavaid aineid ja taimi, tantsu ning (tugevarütmilist) muusikat. Wikipedia


lugu Kurjad nõiad otsustavad Macbethi liistule võtta. Parasjagu on sõjapealikud Banquo ja Macbeth kuningas Duncani auks purustanud Norra väe ning kuninga suguvend Macbeth saab tunnustust oma julguse tõttu. Macbeth ja Banquo arutavad oma võitu, kui ilmuvad nõiad. Kuigi Banquo märkab nõidu esimesena, pöörduvad nõiad Macbethi poole. Nõiad alguses kõnetavad Macbethi kui Glamise taani, siis kui Cawdori taani ning seejärel kui kuningat. Macbeth tardub vaikseks. Banquole ennustavad nõiad, et Banquo soost tuleb kuningaid, aga Banquost endast kuningat ei saa. Nõiad kaovad ning Banquo ja Macbeth jäävad nähtu üle mõtisklema, kui saabub Rosse ja teatab, et kuningas on kuulutanud Macbethi Cawdori taaniks. Esimene ennustus on täitunud, Macbeth hakkab südames hauma kuningaks saamise plaani. Macbeth kirjutab oma naisele nõidade ennustustest. Leedi Macbeth tahab saada kuninga naiseks. Kui tuleb teade, et kuningas Duncan on otsustanud jääda Invernessi Macbethi lossi, mõtleb leedi Macbeth valmis plaani kuidas kuningas tappa. Naise õhutusel viib mees plaani ellu ja mõrvab Duncani une pealt. Macbeth on oma teost šokis, kuid naine on Macbethil karm ning leedi hakkab oma meest suunama. Macbeth määrib kuninga valvurite riided verega kokku justkui valvurid oleksid oma isanda tapnud. Järgmisel hommikul saabub lossi Macduff, kes avastab surnud kuninga. Macbeth lööb “vihahoos” verega koosolevad valvurid maha. Malcolm, surnud kuninga Duncani poeg, kardab oma elu pärast ja läheb Inglismaale ning loobub troonist. Nii saab Macbethist, kes oli Duncani suguvend, Šotimaa kuningas. Macbeth tunneb end pahasti, et Banquo, kes ka nägi nõidu, on elus. Macbeth kutsub enda poole külalised pidusöögile ja saab teada, et Banquo ja Banquo poeg Fleance lähevad metsa ratsutama sel õhtul. Macbeth palkab mehed neid tapma, Fleance pääseb põgenema. Pidulikule õhtusöögile ilmub ka surnud Banquo, keda näeb ainult Macbeth, Macbeth hakkab märatsema ja leedi lööb peo laiali. Segaduses Macbeth läheb uuesti nõidade jutule, nõiad räägivad Macbethile, et Macduffi tasub karta, kuid ka seda, et ükski naisest sündinu ei saa iial Macbethi vastu ja veel seda, et Macbeth ei kao enne, kui Birnami hiis liigub Dunsinane’i mäest alla. Macbeth saab teada, et ka Macduff on Inglismaal ning ajaviiteks Macbeth vallutab Macduffi alad ja tapab kogu Macduffi perekonna.


Leedi Macbeth hakkab sonima ja nägemusi nägema mehe kuritööde pärast. Naine jalutab öösiti ringi kuutõbisena ja tahab oma kätelt maha pesta nähtamatut verd. Malcolm ja Macduff moodustavad Inglismaal armee, mis varjab end Birnami metsa nõnda, et sõdurid maskeerivad end okstega, justkui oleksid nad puud. Macbeth saab teate oma naise surmast ja hakkab elu üle järgi mõtlema. Macbethile tuuakse sõnum, et mets liigub, justkui loodus oleks ellu ärganud. Malcolm ja Macduff on oma vägedega kohal. Toimub võitlus. Macbeth on edukas ja ei näe ka mingit põhjust, miks peaks ta kartma Macduffi. Kuid Macduff kuulutab, et ta on enneaegselt emakõhust lõigatud ja pole naisest sündinud. Macbeth saab aru, et nõiad on tõmmanud ta orki. Macbeth loobub võitlusest ja Macduff lööb sellel halval inimesel pea maha. Troon kuulub Malcolmile. Kuigi nõiad olid ennustanud, et Banquo soost tuleb kuningas, oli see ennustus niimoodi vist seetõttu, et Shakespeare’ilt näidendi tellinud kuningas James I pidas end Banquo järeltulijaks.


nõiad 27. september 2008 oli laupäev, sel õhtul istusid Anne Türnpu, dramaturg Mart Kase, ajaloolane Andre Help ja šotlane Dan Von Krahli baari sisehoovi nurgalauas ning arutlesid “Macbethi” tekstis esinevate nimede ja kohanimede häälduse üle. Mõne aja pärast istusid kõrvallauda karvased poisid. Ühel hetkel võtsid karvased poisid end alasti ning hakkasid hoovis ringi jooksma. Poiste kehad olid musklis ning tätoveeritud. Nad kõõlusid talade küljes ja hüppasid üles-alla. Hoovi kohvikulaudade taga jätkus jutuajamine täpselt nagu kõik oleks täiesti tavaline. Anne osutas paljastele poistele, Dan vastas “Ja-jah” ning süvenes uuesi hääldküsimustesse. Neli alasti poisid palusid kõva häälega vabandust, keegi hoovis ei reageerinud, alasti poisid istusid uuesti lauda ning mängisid omavahel kivi-paber-käärid ja närisid üksteist küünarnukkidest. Neil oli kõva naer. Poisid panid riidesse ja lahkusid hoovist. Sel õhtul rääkis Anne kodus nähtud paljastest meestest, kuid keegi ei tahtnud seda lugu uskuda. Esmaspäeval küsis Anne Mardilt, et kas Von Krahli hoovis olid paljad poisid. Mart ütles, et olid. Anne rääkis ühel koosviibimisel ka teistele neist poistest ning Ene-Liis ütles, et keegi ei pööranud seal hoovis neile poistele sellepärast tähelepanu, et nende poiste tegevus oli täiesti aseksuaalne. Tõestisündinud lugu

operett Operett (itaalia keeles operetta “väike ooper”) on lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. Operett nõuab näitlejailt mitmekülgsust ja mängulusti, sest selles tuleb näiteks tantsida ka teistel tegelastel, mitte ainult tantsurühmal. Ka osa laule on tantsurütmis. Paljud operetiviisid on saanud üldtuntuks. Wikipedia


täring Arheoloogid sattusid Saaremaal Salme küla lähistel väljakaevamisi tehes Eestis esimest korda paadimatuse peale. Möödunud nädalal avastati Saaremaal Salme küla juures kergliiklustee ehitamise käigus arvukalt inimluid. Leitud on kuue inimese säilmed, viikingiaegsed mängunupud ja täring ning laevaneete. Üks parimaid Eesti relvaajaloo tundjaid Mati Mandel rääkis Päevaleht Online’ile, et arheoloogide leitud laevaneedid viitavad paadimatusele. „Need on niimoodi ridades, et pardad tulevad nähtavale.“ Mandli sõnul arvati juba luid leides, et tegu on matusega. „Ilmselt oli siis paadis matus,“ lausus ta. Mandel rääkis, et matused peeti 700. aasta paiku, eksimus võib olla umbes 50 aastat. Selliseid haudasid varem Eestis leitud ei ole. Mandli sõnul on selliseid matuseid palju küll Taanis ja Rootsis, kuid Eestis taolise matmispaiga leidmine oli väga ootamatu leid. Leitud luud tundusid Mandli sõnul olevat ka põletatud. Eesti Päevaleht, 10. oktoober 2008.

tõlge Tsirr-virr lõokene, kus mu kulla pesakene? Õunapuus oksa peal, võsastiku vitsa peal. Kuhu see võsastik jäi? Tuli põletas ära. Kuhu see tuli jäi? Vesi kustutas ära. Kuhu see vesi jäi? Maa sisse vajus. Kuhu see maa jäi? Kana siblis laiali. Kuhu see kana jäi? Taevasse lendas. Millega sinna järele minnakse? Rauast ratastega, vasest vankridega. Tsirr-virr lõokene, kus su kulla pesakene? Uibun ossa pääl, varikun varva pääl. Kus see varik jäie? Tuli ära palut. Kus see tuli jäie? Vesi ära kistut. Kus see vesi jäie? Maa sisse vaiju. Kus see maa jäie? Kana lakja sapits. Kus see kana jäie? Taevade lendas. Mingas talle perra mindas? Rauatside ratastega, vasitside vankerdega! Tsirr-virr lõokene, Julius Paas, Hargla, 1965


Öpik Elu on üürike ja lõpeb tundmatuses. Inimkonna kogu elu on vaid üks hetk kosmilisel ajaskaalal ja me teame, et hoolimata kõikidest pingutustest enda säilitamiseks, inimsugu lõpuks kaob. Võib-olla tuleb talle Maal järglane, võib-olla mitte. Ometi võime kindlalt uskuda, et kuskil mujal maailmas on teisi meiesarnaseid olendeid, mõningaid, kes evolutsioonirajal on hoopis kaugemale jõudnud. Terve kosmos on sooritamas hiiglaslikku pulsatsiooni. Praegu ta paisub, heidetud välja algse tulipunkti kaosest, ja lennul olles annab ta ulualust elu imeväärsetele metamorfoosidele. Pärast paljusid tuhandeid aastamiljoneid paisumine lakkab ja maailm kollabeerub oma endisesse fookusesse, algaatomisse, kus materiaalne eripära sulab ja kaob; üksnes selleks, et taas laiali paiskuda ja söösta uude paisumisse, luues uusi maailmu, uusi metamorfoose ja unistusi. Materiaalsed objektid tekivad, kaovad ja tekivad jälle. See on füüsikalise maailma rütm. Kõik, mida saab mõõta ja kaaluda ning mille aega määrata, allub sellele rütmile. Ent ometi on miski meie sees, millel ei ole mõõtu ega kaalu ega aega: meie teadvus, see “mina”, mis individuaalselt on erinev, kuid siiski sarnane teiste “minadega”. Kas pole see Suure Kosmilise Teadvuse tilgake või aatom? Meie teadmise esmane reaalsus, ainus eksistents, mille suhtes meil pole kahtlust, meie ainus värav ja aken, mille kaudu me tajume maailma... kas surma järel ühineb see taas Suure Teadvusega? Või säilib ta omaette aatomina, et ärgata kuskil mujal sellesama identsuse ja individuaalsuse tundega? Kuna ta eksisteerib väljaspool ruumi ja aega, pole ajavahemikud talle olulised; kui ta ärkab kuskil pärast miljardeid miljardeid suuri kosmilisi pulsatsioone, kas ei täida teda seesama värske individuaalsustunne, mis tal on praegu või oli enne miljardeid kosmilisi pulsatsioone, mis eelnesid meie ajale? Võib-olla on see teadvus üksnes pealispind alateadvuse sügavuste kohal, mis küünivad kõikide asjade olemuseni. Võib-olla on olemas analoogia keemilise afiinsusega, nii et teadvuse element (või hing) ühineb sobiva organismiga. Kui teadvus on väljaspool aega ja ruumi, ei ole siis ajalistel või ruumilistel tõketel mingit tähendust.


Ainult niisugusest vaatepunktist ei tundu vahest imeliku ja uskumatuna, et me eksisteerime. Meie maine elu on vaid hetk igavikus; võimalused tema kestmiseks sel momendil, meie “olevikus”, on kaduvväikesed, võrreldes olemasolevate mitte-enam või mitte-veel-võimalustega. Kui ta on mööduv ja kordumatu, siis oleks meie praegune individuaalne teadvus erakordselt ebatõenäoline nähtus. Kõik see kõlab irratsionaalselt. Ometi jõuab nüüdisaegne teadus materiaalse maailma uurimisisel samuti irratsionaalsusesse. Näiteks võib tuua olukorra lainemehaanikaga; seda rakendatakse peamiselt aatomfüüsikas, kuid tegelikult hõlmab see kogu füüsikat, mõnel määral isegi bioloogiat. Selle distsipliini aluseks on irratsionaalne väide, et iga elementaarosake on ühteaegu ka laine, ja ümberpöördult. Muidugi ei tea me vastust sellele mõistatusele. Nescimus! Siiski oleks rumal arvata, et ainult see, mida me juba teame, on olemas. Inimvaimu teadmisjanu on kõrvaldanud katte paljudelt suurtelt saladustelt; veel suuremaid saladusi tuleb päevavalgele tuua tulevikus; kummatigi võib kosmose suurim saladus jääda meie eest varjatuks igavesti. Ernst Öpik, Pulseeriv universum, 1960


Teater NO84, Sakala 3, Tallinn www.no99.ee

NO84 kava  

NO84 Rosse, Šoti aadlik Andres Mähar Fleane, Banquo poeg Risto Kübar Siward, Inglise vägede pealik Tambet Tuisk Seyton, Macbethi lipukandja...

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you