Page 1


SISUKORD TSIVILISATSIOONID LÄBI AEGADE 6 Maailma suured tsivilisatsioonid ajapeeglis

TSIVILISATSIOONI LÄTE 8 Sissejuhatus 30 000-aastasesse ajalooperioodi ja inimtegevuse tutvustamine

KIVIAEG 12

VANA-EGIPTUS 72

Ühiskonna alged ja esimesed tsivilisatsioonid

Vaaraode poolt juhitud tsivilisatsioon

INIMKONNA KOIDIK 14 • MAAILM KIVIAJAL 16 • MUISTSED INIMESED 18 • KLIIMA JA ELLUJÄÄMINE 20 • MIGRATSIOON JA NOMAADID 22 • SOTSIAALNE STRUKTUUR 24 • SUHTLEMINE JA ARVUTAMINE 26 • PEAVARI 28 • TULI JA VALGUS 30 • KORILUS 32 • KALAD JA KARPLOOMAD 34 • ULUKID 36 • ESIMESED TERAVILJAD 38 • LOOMADE KODUSTAMINE 40 • KIVIST TÖÖRIISTADE VALMISTAMINE 42 • PUIDU JA LUU NIKERDAMINE 44 • KÄSITÖÖ 46 • RIIETUS 48 • MUSTRID JA KAUNISTUSED 50 • KUNSTILIIGID 52 • KAUBANDUS JA KAUBAVAHETUS 54 • MAA- JA MERETRANSPORT 56 • SÕJAD JA RELVAD 58 • RELIGIOON JA MAAGIA 60 • PUIDUST JA KIVIST AUSAMBAD 62 • TEEKOND LÄBI ELU 64 • NEOLIITIKUMI AEGSED KÜLAD 66 • AJASTU LÕPP 68 • KIVIAEG TÄNAPÄEVAL 70

NIILUSEÄÄRNE KUNINGRIIK 74 • SUUR TSIVILISATSIOON 76 • KUULSAD VAARAOD 78 • JUMALATE MAA 80 • PREESTER, POLIITIK JA JUMAL 82 • ÕUKOND JA ÜLIKUD 84 • LINNAD, KODUD JA AIAD 86 • KUNSTILIIGID JA KÄSITÖÖ 90 • PÜRAMIIDIDE EHITAJAD 92 • MAAILMAIME 94 • KUNINGATE ORG 96 • MUUMIAD JA KIRSTUD 98 • MATUSED EGIPTUSES 100 • PREESTRID, TEMPLID JA PIDUSTUSED 102 • TÖÖLISED JA ORJAD 104 • PÕLLUMEHED JA VILJASAAK 106 • TOIT JA PIDUROAD 108 • EGIPTUSE RÕIVAD 110 • KUIDAS KAUNIS OLLA 112• PAPÜÜRUS JA KIRJUTUSPULK 114 • ERINEVAD KIRJAVIISID 116 • TEADUS JA TEHNOLOOGIA 118 • MUUSIKA JA TANTS 120 • MEELELAHUTUS JA VABA AJA VEETMINE 122 • VANA-EGIPTUSE LAPSED 124 • RELVAD JA SÕDALASED 126 • PAADID JA LAEVAD 128 • KAUBANDUS JA VALLUTUSED 130

ANTIIK-KREEKA 132

ANTIIK-ROOMA 192

Tsivilisatsioon, mis pani läänemaailmale aluse

Suurim militaarimpeerium, mis maailmas iial olnud on

ANTIIK-KREEKLASTE ELU 134 • VÕIM JA JÕUKUS 136 • KUULSAD KREEKLASED 138 • MINOSLASED 140 • MÜKEENELASED 142 • POLIITIKA JA VALITSUS 144 • VÕRDSUS JA EBAVÕRDSUS 146 • ATEENA KULDNE AJASTU 148 • SPARTA ÜHISKONDLIK KORD 150 • ANTIIK-KREEKA KODUD 152 • ELU MAAL 154 • SÖÖK JA JOOK 156 • KODUSED NAISED 158 • SUUREKS SIRGUMINE 160 • KREEKA MOOD 162 • JUMALAD JA JUMALANNAD 164 • TEMPLID JA PIDUSTUSED 166 • RELIGIOON JA JUMALATE KUMMARDAMINE 168 • KANGELASED JA MÜÜDID 170 • SURM JA ALLMAAILM 172 • KÜLASKÄIK TEATRISSE 174 • MUUSIKA JA TANTS 176 • KUNSTILIIGID JA KÄSITÖÖ 178 • SPORT JA VORMISOLEK 180 • TEADUS JA FILOSOOFIA 182 • MEDITSIIN 184 • REISIMINE JA KAUBANDUS 186 • LAHINGUJÕUD 188 • SÕJAPIDAMINE 190

JUTUSTUS ROOMAST 194 • SUUR IMPEERIUM 196 • ROOMLASTE ELU 198 • ROOMA VALITSEJAD 200 • ROOMA ÜHISKOND 202 • ELU MAAL 204 • VÄIKELINN JA SUURLINN 206 • MAJA JA AED 208 • KODUSED MUGAVUSED 210 • KÖÖGIS 212 • SÖÖK JA JOOK 214 • RÕIVASTUS 216 • MOOD JA ILU 218 • TUNNID JA ÕPPIMINE 220 • FOORUMIS 222 • SISSEOSTUDE TEGEMINE ROOMLASTE MOODI 224 • KAUBITSEMINE JA KÄSITÖÖ 226 • PILDID JA RAIDKUJUD 228 • ARSTID JA MEDITSIIN 230 • OLE PUHAS! 232 • SPORT JA VÕITLUS 234 • MUUSIKA JA TEATER 236 • LÕBUSTUSED JA MÄNGUD 238 • RELIGIOON JA PIDUSTUSED 240 • PEREKONDLIKUD TÄHISTAMISED 242 • LEEGIONÄRID 244 • RELVAD JA TURVISED 246 • LAEVAD JA MEREMEHED 248 • IMPEERIUMI RAJAJAD 250


ASTEEGID JA MAIAD 252

INKAD 312

Maa ja elustiil, mille keskmeks olid kõikvõimas päikesejumal ja rituaalsed ohverdused

Mägedes asuv impeerium oma võimsate templite, imetlusväärsete käsitöötoodete ja muinasjutuliste aaretega

SUUR TSIVILISATSIOON 254 • PÕHJA JA LÕUNA VAHEL 256 • KUULSAD INIMESED 258 • ELUKORRALDUS 260 • KOHUS, VALITSUS JA SEADUSED 262 • PEREELU 264 • ASTEEKIDE JA MAIADE KODUD 266 • KÜLAD JA LINNAD 268 • MAJAD JA MUUD EHITISED 270 • LINN JÄRVES 272 • PÕLLUMAJANDUS 268 • KÜTTIMINE JA KORILUS 276 • SÖÖK JA JOOK 278 • TERVISE JA PUHTUSE EEST HOOLITSEMINE 280 • RÕIVAD, SOENGUD, JUVEELID 282 • KÄSITÖÖLISED 284 • KAUPMEHED JA TURUD 286 • REISIMINE JA KAUBAVEDU 288 • SÕDALASED JA RELVAD 290• RIVAALITSEVAD LINNRIIGID 292 • ASTEEKIDE VALLUTUSED 294 • ÕPETLASED JA KIRJUTAJAD 296 • AEG, PÄIKE JA TÄHED 298 • JUMALAD JA JUMALANNAD 300 • TEMPLID JA OHVERDUSED 302 • AEG PIDUSID PIDADA 304 • SPORT JA MÄNGUD 306 • MÜÜDID, LEGENDID JA ENDED 308 • HISPAANLASTE SISSETUNG 310

ANDIDE INIMESED 314 • SUUR IMPEERIUM 316 • NEED, KES TEGID AJALUGU 318 • PÄIKESEPREESTRID 320 • INKADE RIIK 322 • ÜLIKUD JA PÕLLUTÖÖLISED 324 • KUIVAL MAAL JA VEETEEDEL 326 • MEISTERMÜÜRSEPAD 328 • LINNAELANIKUD 330 • MILLINE ON INKA MAJA 332 • KODUNE ELU 334 • KÜTTIMINE JA KALASTAMINE 336 • ELU MÄGEDES 338 • TOIT JA PIDUSÖÖMINGUD 340 • KANGAD JA TUUNIKAD 342 • JUVEELID JA SULED 344 • IGAPÄEVASED KÄSITÖÖD 346 • METALLID JA NENDE KAEVANDAMINE 348 • JUMALAD JA VAIMUD 350 • TEMPLID JA OHVERDUSED 352 • PIDUSTUSED JA RITUAALID 354 • FLÖÖDID, TRUMMID JA TÄRINGUD 356 • MEDITSIIN JA MAAGIA 358 • INKADE TEADMISED 360 • ABIELU 362 • INKADE LAPSEPÕLV 364 • SURNUTE MAA 366 • SÕDALASED JA RELVAD 368 • PÄIKESEVARJUTUS 370

HIINA IMPEERIUM 372

VANA-JAAPAN 432

Maailma vanim tsivilisatsioon, mis arenes eraldatuses

Idamaine kultuur, mida kujundasid keisrid ja šogunid, teetseremooniad ja võitluskunstid

ANTIIKNE TSIVILISATSIOON 374 • „KESKMINE KUNINGRIIK“ 376 • NEED, KES TEGID AJALUGU 378 • TAEVA POJAD 380 • RELIGIOONID JA USKUMUSED 384 • VÄIKELINNAD JA SUURLINNAD 386 • MAJAD JA AIAD 388 • KODUSED MUGAVUSED 390 • PEREELU 392 • PÕLLUHARIMINE JA VILJASAAK 394 • NN PEEN TOIT 396 • TURUD JA KAUBANDUS 398 • MEDITSIIN JA TEADUS 400 • EDUSAMMUD EHITUSES 402 • KUULSAD LEIUTISED 404 • KIVIST RELIIKVIAD 406 • METALLITÖÖLISED 408 • PORTSELAN JA LAKK 410 • SIIDI SALADUS 412 • RIIETUS JA MUSTER 414 • HIINA KUNST 416 • KIRJALIK PÄRAND 418 • MUUSIKUD JA ARTISTID 420 • MÄNGUD JA AJAVIIDE 422 • MAAD MÖÖDA REISIMINE 424 • LAMEDAD PAADID JA PURJEKAD 426 • SÕDURID JA RELVAD 428 • PIDUSTUSED JA KOMBED 430

TÕUSVA PÄIKESE MAA 434 • IDAPOOLSED SAARED 436 • VÕIMAS JA KUULUS 438 • JUMALATAOLISED KEISRID 440 • ÜLIKUD JA ÕUKONDLASED 442 • ŠOGUNID JA KODUSÕJAD 444 • SAMURAID 446 • SÕJAMEESTE ELU 448 • PÕLLUHARIJAD 450 • AARDED MEREST 452 • SÖÖGIAJAD JA KOMBED 454 • PEREELU 456 • MAJAD JA KODUD 458 • LINN PILVEDES 460 • LOSSIEHITAJAD 462 • LINNAD JA KAUBANDUS • PALEERÕIVAD 466 • TÖÖRÕIVAD 468 • DEKORATIIVKUNST 470 • PUIT JA PABER 472 • KIRJUTAMINE JA JOONISTAMINE 474 • LUULETUSED, KIRJAD JA ROMAANID 476 • TEATRIS 478 • REISIMINE JA KAUBAVEDU 480 • MAAILMA ÄÄREL 482 • JUMALAD JA VAIMUD 484 • MUNGAD JA PREESTRID 486 • TEMPLID JA AIAD 488 • PIDUSTUSED JA TSEREMOONIAD 490


TSIVILISATSIOONID AJAS

SEE AJATABEL annab ettekujutuse maailma ajaloost, näidates, kuidas selles raamatus välja toodud tsivilisatsioonid sobituvad aega ja milline suhe on neil üksteisega. Tabeli allosas, kauges minevikus, paiknevad muistsed tsivilisatsioonid, mis moodustavad inimkonna ajaloo vundamendi. Ülespoole, tänapäeva suunas liikudes, perspektiiv kitseneb ja hõlmab vaid olulisemaid tsivilisatsioone kogu maailmast. Tabeli iga vertikaalne sektsioon kujutab ühte ARHITEKTUUR: Sarnaselt muistsetele maailmajagu, seetõttu on selgelt näha, et samal ajal, kui üksteisele järgnevad tsivilisatsioonid egiptlastele ehitasid ka maiad püramiide, Euroopas, Aafrikas ja Aasias muutusid üha keerulisemateks ja arenenumateks, toimus Põhjaet oma jumalatele lähemal olla. Sageli Ameerikas alles üsna vähe. Siin püsis Ameerika põlisrahvaste lihtne küti-korilase elulaad olid templid varajaste ühiskondade kõige suhteliselt hilise ajani. Kesk- ja Lõuna-Ameerika maiade, asteekide ja inkade tsivilisatsioonid keerukamad ehitised. aga tekkisid ja kadusid vaid mõne sajandi jooksul. Ajatabel võimaldab sul võrrelda nende 1500 pKr tsivilisatsioonide põgusaid elulugusid muistse, Euroopa kiviaega ulatuva Egiptuse ning Antiik- u 1460 . pKr Portugallased alustavad orjakaubandust ● Kreeka ja Antiik-Rooma, või Hiina elulugudega, kus impeeriumide katkematu muster ja Aafrikas. 1200 pKr Su kultuuriline areng kestis varaste 1900-ndateni. 1066 pKr Normannid vallutavad Inglismaa

RELIGIOON: Buddha elas ligikaudu 500. aasta paiku eKr. Tema pani aluse õpetusele, mis levis Indiast Sri Lankasse ja Kagu-Aasiasse ning mida praktiseeritakse tänapäevani.

VÕTI EUROOPA Mükeene periood Antiik-Kreeka Antiik-Rooma

1 2 3

AAFRIKA Vana-Egiptus

4

AASIA Shangi dünastia Zhou dünastia Hiina keisririigid Yamato periood Heiani periood Jaapani Šogunaadid

5 6 7 8 9 10

1 pKr

2

1000 eKr

AMEERIKA Maiad Asteegid Inkad

313 pKr Rooma impeeriumis kehtestatakse usuvabadus kristlast 116 pKr Rooma 27 pKr Augustusest saab riik saavutab oma maksimaalse Rooma esimene suuruse imperaator

3 753 eKr Legendi järgi rajati Rooma linn

11 12 13

1 u 2000 eKr Minoslased kasutavad kirjastiili, mida nimetatakse lineaarkiri B-ks

u 1600 eKr Mükeenelased domineerivad Kreeka mandriosa üle

2000 eKr Egiptusesse tuuakse hobused

2600 eKr Lähis-Idast levivad Euroopasse lambaniitmine, lüpsmine, ratsutamine ja härgadega veetav ader TEHNOLOOGIA: Ratas arendati Mesopotaamias välja tõenäoliselt juba umbkaudu 3500 aastat eKr.

.

2500 eKr 2800 eKr ehitati Stonehenge

751 eKr Nuubialased vallutavad Egiptuse 1325 eKr Tutanhamon maetakse Kuningate orgu

1500 eKr

2000 eKr

637–711 pKr Islam levib Lähis-Idasse ja Põhja-Aafrikasse

500 pKr

508 eKr Ateenas kehtestati demokraatlik valitsemiskord

500 eKr 776 eKr Teadaolevalt varaseimad olümpiamängud

1000 pKr

Zimbabwe riigi kultuur haripunkt

EUROOPA

3100 eKr Egiptuse ühendamine ühtseks riigiks

2550 eKr Gizas ehitatakse Suur püramiid 4

AAFRIKA


uur-

ri

1911 pKr Kukutatakse viimane Hiina keiser 1532 pKr Hispaanlased hävitavad inkade riigi 1521 pKr Asteegid alistatakse hispaanlaste poolt ●

1492 pKr Kolumbuse esimene merereis Ameerikasse

● ●● ●

10

1500 pKr

12

INSENERIKUNST: Nii, nagu meie tänapäeval, püüdsid ka muistsed roomlased enam kui 2000 aastat tagasi leiutada viise, kuidas muuta oma elu lihtsustamaks ja efektiivsemaks. Nad ehitasid akvedukte, mis varustasid linnasid veega, sillutatud teede ja sildade võrgustikke, ning leiutasid majade jaoks keskküttesüsteemid.

1325 pKr Asteegid asutavad oma pealinna Tenochtitláni

13

1206 pKr Islamiusulised vallutavad Põhja-India 1185 pKr Jaapanit 1100 pKr 1000 pKr valitsevad Inkad panevad šogunid aluse oma riigile 9 570 pKr Sünnib 8 Muhammad 500 pKr ●

tele 6 pKr Sünnib Jeesus Kristus

MATEMAATIKA: Arvelaud oli maailma esimene summaator. Seda kasutati laialdaselt nii muistses Kreekas kui ka Roomas. Hoolikas arvepidamine aitas muistsete tsivilisatsioonide valitsejail oma rikkust kasvatada.

300 pKr Algab maiade tsivilisatsiooni klassikaline periood 150 pKr Teotihuacánis ehitatakse Päikesepüramiid 1 pKr

221 eKr Qin Shi Huangdi ühendab Hiina ühtseks riigiks 563 eKr 551 eKr Sünnib Sünnib Buddha Kong Fuzi 700 eKr Assüüria riigi võimu kõrgaeg

100 pKr Peruus

7 rajatakse Tiwanaku

300 eKr PõhjaAmeerika Hohokami indiaanlased kasutavad merikarpe rahana 500 eKr

impeerium

6 11

1000 eKr

5

1600 eKr Foiniiklased leiutavad tähestiku

1000 eKr Hopewelli rahvas rajab maokuju- 1200 eKr Kesklised maundid Ameerikas võimutsevad olmeegid

1600 eKr Hiinlased hakkavad esimestena kasutama piltkirja

2000 eKr Aasias ja Euroopas hakatakse laialdaselt pronksi kasutama 4500 eKr Indias kasvatatakse riisi

AASIA

1500 eKr

3000–1000 eKr Beringi väina kallastel elab väikesekasvuline (jupikid) rahvas 2500 eKr LõunaAmeerikas hakatakse kasvatama kartulit ja kinoad

2000 eKr 2600 eKr Peruus ehitatakse esimesed templid

TRÜKIKUNST: Hiinlased alustasid puuplokkide abil trükkimist juba umbkaudu 1600. aastate paiku eKr, ligi 2000 aastat varem, kui selleni jõuti Euroopas. Enne seda kopeeriti pilte ja kirjalikke tekste käsitsi.

2500 eKr

AMEERIKA 7


KIVIAEG TÄNAPÄEVAL

K

OOS METALLITÖÖTLEMISE ja põlluharimise levimisega muutus tasapisi ka inimeste eluviis. Hiiglaslikud piirkonnad kogu maailmas aga jätkasid endiselt elu kiviajas. Paljudes paikades püsisid inimesed oma kütt-korilase elustiili juures, vaatamata sellele, et olid tuttavad maaharimismeetoditega. Lisaks sellele jäid suured osad maailmast kuni üsna hiljutise ajani üksteisest eraldatuks. Metalli kasutamata rajasid kiviaja inimesed omaenda keerulised ja arenenud ühiskonnad. Uskumatul kombel olid Kagu-Aasia rahvad 1000. aastate paiku eKr koloniseerinud paljud Vaikse ookeani saartest, ületades selleks koguni kuni 600 kilomeetrit avamerd. Seda oli tublisti rohkem, kui inimesed mujal ilma maad nägemata reisida söandasid. Mõned kiviaja ühiskondadest on säilinud koguni 20. sajandini. Arktika innuiidid, Austraalia aborigeenid ja Lõuna-Aafrikas elavad sani kütid-korilased jätkavad oma mitmeid tuhandeid aastaid vana elulaadi säilitamist.

ARKTILISE PIIRKONNA RAHVAD See on Venemaal Siberis elav neenetsi rahvusest mees. Neenetsite eluviis sarnaneb Põhja-Ameerika innuiitide traditsioonilisele elulaadile. Kuigi täna elab suurem osa neist väikestes asundustes või linnades, on nad oma kultuuri üle väga uhked. Nad hoiavad oma keelt, kunsti ja laule ning peavad küttimist oma eluviisi lahutamatuks osaks.

PAAPUA UUS-GUINEA Need mehed on tantsijad ühes Paapua Uus-Guinea vaatemängulistest rahvatantsudest. Paapua Uus-Guinea mägismaa piirkondades on erinevate rahvusgruppide vahel moodustunud looduslikud barjäärid. Tänu sellele on säilinud rikkalik kultuuride ja keelte mitmekesisus. Paljud inimesed väikestes külades kasvatavad endiselt omale ise toitu ning peavad ulukitele jahti paksudes metsades.


AUSTRAALIA ABORIGEENID Tänapäevases Austraalias, 200 aastat pärast eurooplaste saabumist, püüavad mõned põlisrahvad säilitada oma traditsioonilist elulaadi. Tuhandeid aastaid tagasi pidid nende esivanemad väga hästi teadma, kuidas kasvatada jamssi ja teisi taimi, kuid nad otsustasid jätkata küttide ja korilastena. Ümbritseva keskkonnaga kooskõlas elades oli neil toiduks kättesaadav lai valik ulukiliha ja söödavaid taimi, mistõttu põlluharimine oli nende jaoks mittevajalik ja palju raskem eluviis.

KIVISSE RAIUTUD IMED Vulkaanilisest kivist tahutud hiiglaslikud kujud, mille peade kõrgus on kuni 12 m, püstitati Lihavõttesaarel ajavahemikus 1100-1600 aastat pKr. Lihavõttesaar on Vaikse ookeani saartest üks eraldatumaid.

KIVIRAIDURID See on fragment 1400. aastatest pärit illustratsioonist, millel on kujutatud kiviraidureid tööhoos. Arvukas tööjõud ja metallist tööriistad aitasid kivil tasapisi võtta omaks uue rolli ehitusmaterjalina. Kivi suudeti lõigata, vormida ja transportida palju suuremas ulatuses. Kõikjal maailmas püstitati hulgaliselt silmapaistvaid kiviehitisi, millest mõned on seisnud juba tuhandeid aastaid.


Kuningate org 1550. aastal eKr viidi Egiptuse pealinn üle lõunas asuvasse Teebasse. See samm tähistas Uue riigi algust. Muistsed egiptlased loobusid püramiidide ehitamisest, sest püramiididest oli saanud hauarüüstajate sihtmärk. Endiselt rajati surnud valitsejate auks suuri templeid, kuid nüüd hakati vaaraosid matma peidetud maa-alustesse hauakambritesse. Hoolikalt peidetud haudu rajati Niiluse läänekaldal asuva kõrbe äärealadel kaljudesse, mille taha päike igal õhtul looja läks. Sellest paigast pidi vaarao pärast surma alustama teekonda päikese juurde. Teeba lähedaste matmispaikade hulka kuulusid Kuningate org, Kuningannade org ja Ülikute org. Hauad olid täis imepäraseid aardeid. Haudadesse pandi ka igapäevaseid tarbeesemeid, mida vaaraol võis teispoolsuses vaja minna – näiteks toitu, seisusekohaseid rõivaid, kullatud mööblit, ehteid, relvi ja kaarikuid. Haudu pidasid hoolikalt silmas relvastatud valvurid ja kaitseks võimalike sissetungijate eest rajati nende juurde lõkse. Siiski langesid paljud matmispaigad ammustel aegadel hauarüüstajate saagiks. Õnneks jäid mõned ka puutumata ja need on andnud arheoloogidele muistse Egiptuse elu kohta hämmastavalt huvitavat informatsiooni.

SURNUTE KUNINGRIIK Kuningate org asub praeguse Luxori linna lähedal teisel pool Niilust, Läänekõrbe äärealal. Praeguseks on seal leitud 62 Uue riigi aegset hauakambrit.

sissepääs

valehaud eesruum

MASK

matmiskamber

šaht

salatrepp SETI I HAUAKAMBER Üks Kuningate oru kauneimaid hauakambreid kuulus vaarao Seti I-le, kes suri 1279. aastal eKr. Selle suursugust saali ja matmiskambrit kaitsesid sissetungijate eest salatrepid ja peidetud šahtid.

See imeliselt kaunis mask oli asetatud Tutanhamoni muumia näole. See kujutab vaaraod päikesejumal Rana. Mask on tehtud puhtast kullast ja sinisest kivist, mida nimetatakse lasuriidiks. Tutanhamoni hauakamber oli Kuningate oru kõige silmapaistvam leid. Selle sisemises kambris ei olnud keegi viimase 3260 aasta jooksul käinud.


VÄLJAKAEVAMISED 19. ja 20. sajandil toimunud väljakaevamised tõid Egiptuse töölisi tuhandete aastate järel esimest korda Kuningate orgu tagasi. Nad kaevasid teid hauakambriteni, kandsid neist korvidega mulda välja ja liigutasid paigast kaljurahne. Foto on tehtud 1922. aastal, kui Howard Carter Tutanhamoni hauakambri leidis.

HAUARÜÜSTAJAD

LOENDAMATUD AARDED

Kui Howard Carter Tutanhamoni hauakambrisse sisenes, avastas ta, et ammustel aegadel olid selle eeskambrisse jõudnud hauarüüstajad. Kuningate oru valvurid olid haua uuesti kinni pitseerinud, aga paljud esemed olid jäetud lihtsalt kuhjadesse vedelema. Pildil on näha kaks kaarikut, kaks voodit, kirst, järid ja toidukarbid.

See kuldne lõhnakarp leiti Tutanhamoni hauakambrist. Karbil olevaid ovaalseid kaunistusi nimetatakse kartuššideks. Nendes on pildid, millel kujutatakse vaaraod väikese poisina.


ARSTID JA MEDITSIIN

M

ÕNED ROOMLASED elasid küpse vanaduseni, kuid enamik surid enne oma 50ndat sünnipäeva. Arheoloogid on säilinud skelette uurides paljudest Rooma-aja haigustest teada saanud. Nad võivad näiteks öelda, kui vanalt inimesed surid ja milline oli nende üldine tervislik seisund eluajal. Ka muistsed kirjatööd annavad aimu Rooma meditsiinilistest teadmistest. Rooma arstide teadmised põhinesid vaid vähesel määral teadusel. Nad ravisid haigeid terve mõistuse abil, usuga jumalatesse ja maagiasse. Enamik ravimeid ja ravimeetodeid jõudsid Rooma Antiik-Kreeka arstidelt. Kreeklased ja roomlased tunnustasid ka ühte ja sama arstikunsti jumalat Aesculapius’t. Enamikes impeeriumi osades olid arstid, samuti ämmaemandad, hambaarstid ja silmaravijad. Kirurgid opereerisid lahinguis saadud haavu, murtud luid ja isegi koljusid. Ainus valuvaigisti oli tehtud moonimahlast – operatsioon pidi endast kujutama kohutavat katsumust. TERVISEJUMALANNA Kreeklased ja roomlased kummardasid jumal Aesculapiuse tütart kui tervisejumalannat. Ta nimi oli Hygieia. Sõna „hügieeniline“, mis tuleneb tema nimest, on ka tänapäeval kasutusel ja tähendab „pisikuvaba“.

APTEEK MEDITSIINIKARP Sellist karpi kasutasid Rooma arstid ilmselt mitmesuguste ravimite hoidmiseks. Paljud ravimid, mida tol ajal kasutati, olid taimsed, ja mitte alati polnud neid meeldiv võtta.

Seda apteeki peab naine. See oli Roomaaegadel väga ebaharilik, kuna naistele ei antud vastutusrikast tööd. Rooma apteekrid korjasid taimi ja segasid sageli neid arstide jaoks.

MEDITSIINIINSTRUMENDID Roomlased kasutasid mitmesuguseid kirurgilisi ja ka teisi instrumente. Pildil on arsti töövahendid, mis on valmistatud pronksist. Nende hulgas on skalpell, pintsetid ja spaatula, millega segatakse ja määritakse peale erinevaid salve.


RAVIPAIGAD Need on ühe Väike-Aasia kliiniku varemed (tänapäeva Türgi). Hoone ehitati umbes AD 150, arstikunsti jumala Aesculapiuse auks. Kliinikuid, nagu juuresolev, teati kui ravirajatisi. Inimesed tulid nendesse kõikvõimalike tervisehädade vastu abi otsima.

IMIKU VANNITAMINE See Rooma kiviskulptuur kujutab vastsündinu vannitamist. Roomlased teadsid hästi korrapärase vanniskäimise ja puhta vee tähtsust. Kuid sünnitus oli ohtlik nii emale kui ka lapsele. Vaatamata ohtudele armastasid roomlased suuri perekondi ja paljud naised surid sünnitusel.

TAIMNE MEDITSIIN Arstid ja rändravitsejad müüsid igasuguseid ravijooke ja salve. Paljud neist olid valmistatud taimedest, näiteks rosmariin, salvei ja apteegitill. Teised looduslikud ravimid olid küüslauk, sinep ja kapsas. Paljudest rohtudest oli vähe kasu, kuid mõned neist omasid ravitoimet. küüslauk

salvei rosmariin

Vanade tsivilisatsioonide fantastiline maailm  
Vanade tsivilisatsioonide fantastiline maailm  
Advertisement