Page 1


Sisukord Valged õied

10–39

Kollased õied

40–71

Punased ja roosad õied

72–97

Sinised õied

98–109

Rohelised õied, õied märkamatud või puuduvad

110–121


Valged õied Metsmaasikas (Fragaria vesca)

› Keskajal peeti metsmaasika vilju võrgutamise sümboliks.

Tunnused: mitmeaastane 5–20 cm kõrgune roosõieline rohttaim. Maapealsed võsundid tütartaimedega. Juurmised liitlehed kolmetised, alakülg kaetud siidjate karvadega. Õitseb maist juunini, õieraod kaetud lidus karvakestega. Koguviljad punased, piklikud. Esinemine Eestis: metsaservades, põõsastikes, puisniitudel, raiesmikel. Sage. Teadmiseks: viljad sisaldavad palju suhkruid (kuni 15%), rauda ja teisi mikroelemente ning vitamiine. Droogiks peamiselt lehed. Ravitee aitab seedehäirete korral ja on verd puhastava toimega. Lehti lisatakse ka teesegudele. Vilju kasutatakse nii rahvameditsiinis kui ka homöopaatias.

Aed-õunapuu (Malus domestica)

› Aed-õunapuid on maailmas umbes 10 000 sorti.

Tunnused: kuni 10 m kõrgune roosõieline viljapuu. Lehed vahelduvad, rootsuga, laimunajad, alakülg kaetud viltja karvaga. Õitseb maist juunini; valged või roosakad õied väheseõieliste õisikutena. Viljade (õunte) suurus ja kuju sõltuvad sordist. Esinemine Eestis: aiakultuur, võib metsistuda. Looduslikult kasvab peamiselt läänesaartel mets-õunapuu (Malus sylvestris). Teadmiseks: viljad sisaldavad rikkalikult C-vitamiini, mikroelemente ja mineraale; toorelt aitavad kõhulahtisuse vastu; õunakoored annavad teesegudele mõnusa meki. Õunte söömine vähendab ateroskleroosi ja südameinfarkti riski. Õuntest valmistatakse mitmesuguseid hoidiseid.

Üheemakane viirpuu (Crataegus monogyna)

› Eestis kasvab looduslikult Tunnused: suvehaljas 3–5 m kõrgune koos pisiliikidega 11 liiki roosõieline põõsas või väike puu. Tiheda viirpuid. asetusega oksad 1 cm pikkuste asteldega. ›Erinevate viirpuuliikide Läikivad 3–5-hõlmised lehed kinnituvad raviomadused on sarnased. varre külge vahelduvalt. Õitseb maist juunini; õis (läbimõõt 8–15 mm) ühe emakaga. Läikivad punased viljad kerajad või ovaalsed. Esinemine Eestis: kasvatatakse ilupuuna. Valgusnõudlik, eelistab viljakat mulda, ei ole eriti külmakindel. Teadmiseks: viirpuu droogist (õied, lehed ja viljad) valmistatud ravimid korrastavad südametegevust ja langetavad vererõhku. Viljakeedis on rahvameditsiinis tuntud vahend seedehäirete korral.

18


Kollased õied Hanijalg (Potentilla anserina)

› Talub hästi tallamist.

Tunnused: mitmeaastane 10–80 cm pikkune roosõieline rohttaim. Vars roomav, tütartaimed juurmiste lehtedega sõlmekohtades. Lehed katkeliselt sulgjad, kitsaste hambuliste lehekestega, alumine külg kaetud siidjate karvakestega. Õitseb juunist augustini; 15–20 mm läbimõõduga õied üksikult pikkade raagude otsas, kroonlehed 7–10 mm pikkused. Esinemine Eestis: niiskel viljakal pinnasel; teeservades, veekogude kallastel, õuedes. Sage. TEADMISEKS: droogiks ürt. Toimeained leevendavad krampe, seetõttu paljude ravimite koostises. Mõjub ka menstruatsioonihäirete ning mao- ja soolevaevuste puhul. Homöopaatiline vahend.

Maamõõl (Geum urbanum)

› Risoomis sisalduv eeterlik õli sarnaneb Indohiinast pärit nelgiõliga.

Tunnused: mitmeaastane 30–70 cm kõrgune roosõieline rohttaim. Vars püstine, harunenud. Kuni 10 cm pikkuste rootsudega juurmised lehed kodarikuna; varrelehed kolmelisulgjad, kuni 25 mm pikkuste sulglehekestega, tipmine osa suurem. Õitseb juunist augustini; õied 1,5 cm läbimõõduga, kroonlehed ovaalsed ja nende vahel kitsad tupplehed. Viljad kidaliste karvadega. Esinemine Eestis: metsades, võsastikes, aedades; niiskel viljakal pinnasel. Tavaline. Teadmiseks: droogiks risoom ja ürt. Valu vaigistav ja bakteritevastane toime; kuristatakse suu- ja kõripõletiku korral. Noortest lehtedest tehakse salatit.

Harilik pärn (Tilia cordata)

Tunnused: kuni 30 m kõrgune lühikese tüve › Pärna nimetatakse ja laia võraga heitlehine puu. Lehed südajad, rahvapäraselt ka niinepuuks ja lõhmuseks. rootsuga, alakülje leheroodude nurkades pruunikad karvatutid. Õitseb juulis-augustis; lõhnavad õied ebasarikatena, alusel kitsas kõrgleht. Esinemine Eestis: sega- ja lehtmetsades, parkides. Hajusalt. Istutatakse ilupuuna. Teadmiseks: droogiks õied. Õied sisaldavad eeterlikku õli, vitamiine ja teisi kasulikke toimeaineid. Ravitoimega on ka teiste pärnaliikide õied. Õietee on tõhus eriti külmetushaiguste korral. Söest valmistatakse söetablette. Puit üsna pehme, sobib nikerdamiseks. Väga hea meetaim.

46


Punased/roosad õied Harilik vesikanep (Eupatorium cannabinum)

› Droog võib kahjustada maksa ja soodustada vähkkasvajate teket.

Tunnused: mitmeaastane 50–100 (180) cm kõrgune korvõieline rohttaim. Vars püstine, lühikarvane, ülaosas harunev. Sõrmjagused lehed vastakud, lühirootsulised, 3–5 kitsa hõlmaga. Õitseb juunist-juulist septembrini; õied on 4–6 õisiku kaupa koondunud tihedatesse kännasjatesse liitõisikutesse, keelõisi ei ole. Esinemine Eestis: niisketes metsades, veekogude kallastel, kraavides; eelistab viljakat lubjarikast pinnast. Tavaline. Teadmiseks: droogiks ürt ja risoom. Ürt sisaldab eeterlikku õli, kuid ka mürgiseid pürrolüsidiinalkaloide. Diureetiline, lahtistav, immuunsust tugevdav toime. Homöopaatiline vahend.

Harilik katkujuur (Petasites hybridus)

› Keskajal kasutati katkuravimina.

Tunnused: mitmeaastane 10–40 (65) cm kõrgune korvõisikuline rohttaim. Vars jäme, punakas, soomusjate lehtedega. Pärast taime õitsemist ilmuvad kuni 1 m pikkuse rootsuga 60 cm laiused ümarsüdajad, alusel sügava väljalõikega lehed. Õitseb aprillis-mais; õisikus on ainult putkõied (emas- ja isasõied eri õisikus). Õisikud on koondunud liitõisikutesse. Esinemine Eestis: võõrliik, levinud peamiselt vanades parkides; niisketes puistutes, kallastel, kraavides Teadmiseks: droogiks ürt ja risoom. Sisaldab seskviterpeene, aga ka mürgiseid pürrolüsidiinalkaloide. Leevendab krampe ja valu, sh migreeni, suurendab higieritust.

Suur takjas (Arctium lappa)

› Õisikututid haakuvad loomade karvade külge ja niimoodi taim levib.

Tunnused: kaheaastane 60–150 (300) cm kõrgune korvõieline rohttaim. Vars tugev, karvane. Juurmised lehed rootsuga, 50 cm pikkused ja südajad, varrelehed vahelduvad. Õitseb juulist septembrini; õied rohkete kerajate õisikutena (läbimõõt üle 3 cm), ainult putkõied; kattelehed haakja tipuga. Esinemine Eestis: jäätmaadel, teeservades; liivasegusel pinnasel, rannapõõsastikes. Peamiselt LääneEestis. Teadmiseks: droogiks juured. Sisaldab muu hulgas lima ja mõruaineid ning eeterlikku õli. Takjaõlist tehakse reuma- ja kõõmavastaseid preparaate. Rahvameditsiinis diureetiline ja higile ajav vahend.

84


Rohelised õied, õied märkamatud või puuduvad Harilik humal (Humulus lupulus)

› Humalat nimetatakse rahvapäraselt ka tapuks.

Tunnused: mitmeaastane 3–6 (8) m pikkuse väänduva varrega, maapinna lähedal puituv kahekojaline ronitaim. Pealt karedad lehed vastakud, terved või 3–5-hõlmalised. Õitseb juulis-augustis; isasõisikud kuni 25 cm pikkused, emasõisikud kuni 1 cm, viljade valmimisel kuni 4,5 cm pikkused „käbid”. Esinemine Eestis: niisketes lehtmetsades, kaldatihnikutes. Hajusalt. Kasvatatakse ka aias. Teadmiseks: droogiks „käbid”. Sisaldab mõru- ja parkaineid ja eeterlikku õli. Leebe unerohi ja rahusti, soodustab seedimist ja juuste kasvu. Aroomi- ja maitseaine õlle valmistamisel.

Harilik kõrvenõges (Urtica dioica)

› Nõgeseteega pea pesemine vabastab kõõmast ja soodustab juuste kasvu.

Tunnused: mitmeaastane 50–150 (200) cm kõrgune kahekojaline kõrvekarvadega rohttaim. Pikk risoom tugevasti puitunud. Lehed vastakud, kuni 10 cm pikkused, munajad, pikalt teritunud tipuga, jämesaagja servaga. Õitseb juunist oktoobrini; isasõisikud püstiste pööristena lehekaenlas, emasõisikud vajuvad pärast viljastumist rippu. Esinemine Eestis: teeservades, jäätmaadel, elamute ümbruses; viljakal pinnasel. Sage. Teadmiseks: droogiks kogu taim. Sisaldab flavonoide, mineraale (eriti rauda), amiine ja vitamiine. Üldtugevdava ja põletikuvastase toimega. Kasutatakse reuma ja kuseteede haiguste korral ning neerukivide ennetamiseks. Noortest lehtedest tehakse suppi ja salateid.

Süstlehine teeleht (Plantago lanceolata)

› Taim on mürgine. › Eesti liikidest on võrdväärsete raviomadustega aas-karukell (P. pratensis).

Tunnused: mitmeaastane 10–50 cm kõrgune rohttaim. Süstjad rootsuga ja 3–7 rooga lehed 10–20 cm pikkused, 2 cm laiused, juurmise kodarikuna. Õitseb maist septembrini; õied pika tähkja õisikuna vaolise palja õisikuvarre tipus, tolmukad neljatipmelisest kroonist palju pikemad. Esinemine Eestis: niitudel, teepervedel, põllupeenral; viljakal pinnasel. Tavaline. Teadmiseks: droogiks ürt ja lehed. Sisaldab saponiine, parkaineid, lima, kaaliumi ja tsinki. Röga lahtistav ja mikroobidevastane toime. Tõhus hingamisteede põletiku ja haavandtõve, välispidiselt nahapõletiku ja väiksemate haavade korral.

110


Ravimtaimede väike välimääraja  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you