Page 1


Autor: Christina Lään Toimetaja: Aime Kons, Silvi-Aire Villo Kujundaja: Kaie Lilleorg Illustratsioonid: Christina Lään Kaane kujundaja: Kalev Tomingas Kaanefoto: Kalev Tomingas Projektijuht: Silvi-Aire Villo

Rahvakalendri tähtpäevi Eesti rahvakombed väikestele ja suurtele 3., täiendatud trükk Tallinn, 2012 Esmatrükk „Rahvakalendri pühi”, 2003

TEA® Kirjastus Liivalaia 28 10118 Tallinn www.tea.ee

Tekst ja illustratsioonid © Christina Lään © TEA® Kirjastus 2012 Kõik õigused kaitstud. ISBN 978-9949-17-292-4 OÜ Greif Trükikoda


Saateks Eesti rahvakultuuri, sealhulgas rahvakalendri tähtpäevade ja pühade vastu tuntakse aina laiemat huvi. Omaaegse eluviisi tundmine aitab paremini mõista ka tänapäeva. Mis oli vanasti taluperes tähtis? Mida tegi pererahvas pühade eel? Milliseid endeid usuti? Mida söödi ja joodi? Kuidas lõbutseti ja mängiti pühade ajal? Raamatus „Rahvakalendri tähtpäevi” käsitleb autor aastaringi 16 olulisemat tähtpäeva. Neist mõni on praegu riigipüha, kuid ka teisi rahvakalendri tähtpäevi peetakse meeles igas peres, firmas, koolis, lasteaias. Igale tähtpäevale on pühendatud eraldi peatükk, mis algab tähtpäeva tutvustava tekstiga ja visandab pildi eesti rahvaelust ja eestlaste elulaadist. Sellele järgnevad laulud, salmid ja mängud; tähtpäevaga seotud põnevad meisterdamise ideed; legendid, jutud, mõtlemist ergutavad küsimused ja mõistatused, milles avaldub kõige otsesemalt rahva traditsiooniline elu­tarkus. Lähedasemaks saavad esivanemate endisaegsed tööd ja talitused, mõttemaailm ja uskumused. Autor on materjali kogunud ja koostanud, tuginedes väljapaistvate inimeste kirjatöödele ja enda töökogemustele Eesti Vabaõhumuuseumis. Muuseumipedagoogina tutvustas ta eesti rahvatraditsioone ja on ise praktikas kasutanud neid salme, laule, mänge ja tegevusi, mida nüüd võib leida raamatu lehekülgedelt. Raamat peab silmas laia huviliste ringi, pakkudes alusteadmisi ja haaravaid ideid tegutsemiseks kõigile suurtele ja väikestele – kultuurimälu edasi­ kandjatele.

Toimetus


HINGEDEPÄEV

Hingedepäeval süüdatakse küünlad. Siis hingekesed rõõmustavad, et neid valgusega meeles peetakse. Kui hingedepäeval on lumi maas, saab terve talve kelgutada!

N

ovembrikuud nimetatakse talvekuuks ja hingedekuuks, mil hinged maa peal viibivad ja ­pererahvas kostitab neid toiduga. Hingedeaeg kestab mitu nädalat. 2. novembril on hingedepäev. Tegemist on ilmselt eel­kristliku esivanematekultuse jäljega, mis on läbi põimunud kristlike tähtpäevade mõjuga. Kõikide hingede päeva kehtestas (sätestas) Cluny kloostri (Prantsusmaa) abt 998. aastal. Sellel ajal kehtib vaikusenõue. Ei tohi teha tööd. Eriti õhtuseid tubaseid töid, kuna usuti, et hinged saabuvad ­õhtusel ajal. Hingedele pandi lauale või lae alla partele süüa, köeti sauna ja seati voodid üles, et hingekesed saaksid süüa, pesta ja puhata. Peremees kutsus hingekesed ükshaaval nimepidi sööma. Keelatud oli herneste ja ubade söömine, kuna siis võis kopsuhaigus kallale tulla. Neid ei pakutud ka hingedele. Hingede­aja lõpus käisid inimesed ise talust talusse ja tegid hingesanti. Nad hirmutasid pererahvast, ulgusid ukse taga, nõudsid süüa. Neil olid valged linad ümber ja nad said pererahvalt ande: karaskit, õunu, leiba vm. Hingedeajal oli udu ja tuulevaikus. „Kui hingedeajal udused ilmad on, siis sajab taevast tonte.” Hingedeajal vaadati hoolega jää tulekut. Selle järgi ennustati ilma ja põllusaaki. „Kui hinged reega lähevad, tuleb külm talv, aga kui vankriga, siis tuleb soe tali.”

26


HINGEDEPÄEV

Hingesandikeste laul Laul on tuntud Paistu kandis. Laske sisse hengekeise, Refr: Uu-uu-uu! Hengel aega natukeine! Täna õhtul kell kakstõisku peame olema kabeli juures, Kella-Ritsu käsu pääle. Andke hingel käkikesta, ärge viitke hinge aega, hing ei taha tallekesta!

MÄNGUD

Loeme numbreid ja laulame tähti Üks mul ütles üh-üh-üü! Teine tegi eh-eh-ee! Kolmas kostis oh-oh-oo! Neljas naeris ah-ah-aa! Viies vigises ih-ih-ih-ih-ii! Võib lugeda ringis. Iga osaleja lausub ühe rea ja lõpu laulavad kõik koos (nt oh-oh-oo). Võib istuda ringis ja lugeda oma sõrmi, mille otsas on rõõmsad vildist näpunukukesed (vt näpunukkude meisterdamist lk 32).

27


HINGEDEPÄEV MÄNGUD

Mängime hingesandikesi See on vaba lastepärane lavastus, võib improviseerida. Mänguks läheb vaja kolm valget lina, paar õuna või leivaviilud alusel. Kolm mängijat tõmbavad endale valged linad ümber ja astuvad ukse taha. Ülejäänud jäävad tuppa – nemad on talupere. Hetke pärast kostab ukse taga ulgumist ja koputamist. Mängujuht avab ukse ja laseb hingesandikesed sisse. Toasolijad jooksevad peitu. Sandikesed käivad ruumi läbi ja otsivad mängijad üles. Mängu lõpus antakse sandikestele külakosti: õunu või leiba. Seejärel jäetakse hüvasti.

Sandikeste lauluke Sel vaiksel, kenal õhtul üks selts on liikumas, kes hingeaja õhtul käib ümber hulkumas.

Sügislehed Asetame varem kogutud ja kuivatatud sügislehed kasti. Jagame mängijad rühmadesse ning iga rühm peab leidma teatud puu lehed: tamme, vahtra, kase vm. Sama võib teha võistkondade vahelise võistlusena – kes kogub rohkem nt vahtralehti. Ülesannet saab täita ka papist või värvilisest paberist valmistatud puulehtedega: lõigake punasest paberist vahtralehekujulised, kollasest kase, rohelisest tamme jne lehed.

28


Mängijad jagunevad kaheks ja rivistuvad vastamisi. Ühed saadavad teised tuld tegema ja mis sellest kõik saab... Sõnademäng võib kesta seni, kuni üks rühmast eksib. Võitja on see, kes salmikest paremini meeles peab. Pime on! Võta tuli üles! Millega? Tikuga! Kus tikud on? Kapis! Kapi uks on lukus! Keera lahti! Millega? Võtmega! Kus võtmed on? Otsi üles! Ei näe! Võta tuli üles! Millega? Tikuga!

Tunne ära! Materjalitaju mäng Mängijad istuvad laua ümber seotud silmadega. Mängujuht seisab laua otsas, võtab karbist kordamööda mitmesuguseid esemeid ning annab need ükshaaval mängijatele (liikumine võiks olla päripäeva). Iga mängija kombib eset ja annab selle edasi. Nii teeb ese ringi ümber laua; ilma et keegi seda näeks, ja jõuab tagasi mängujuhi kätte. Nüüd peavad mängijad panema kirja eseme, mida nad just katsusid. Seejärel seotakse silmad jälle kinni ja teele saadetakse järgmine ese. Võidab see, kes esitab kõige täielikuma nimekirja. Seda mängu võib mängida ka keerulisemalt. Nimelt võiks anda kordamööda kõiki esemeid katsuda, seejärel paluda nad kõik kirja panna sellises järjekorras, nagu need ringi liikusid. Valik esemeid: küünal, kinnas, lõngakera, viljakõrs, lambavill, suur nael.

HINGEDEPÄEV

Mäng on tuntud Palamuse kandis.

MÄNGUD

Tee tuld!


MARDIPÄEV

Ära minnes kogusid sandikesed ande: Aitäh pereisale, aitäh pereemale, aitäh, mardid tänavad!

Pererahvas andis martidele lamba- või sealiha, pool seapead, seajalgu, herneid ja ube, õunu ja juurvilju, verikäkki ja vorsti. Juhul kui mardisandid ukse taha jäeti, soovisid nad pererahvale nälga ja karjale kadu. Panid ukse taha puu ette või tõmbasid vankri katusele. Mardipäev ise oli vaikne püha. Usuti, et hingekesed käivad veel maa peal. Neile viidi lauta keedetud kana ja leiba. Kanaluud pisteti lauda seinaprao vahele, et head vaimud nendega halbu eemale tõrjuksid. Pererahvas istus soojas toas, lahendas mõistatusi, kuulas lugusid, muinasjutte ja ennustas tulevaks aastaks ilma. Vaadake hoolega mardipäeva kuud, kui kuu selgest taevast maha vaatab, tuleb soe talv ja kuiv suvi. Kui mardipäeval on udu, siis jõuludeks hanged. Mardipäeva lumi pidi tooma hea vilja-aasta ja palju õunu.

M

ardipäeva nimetust seostati vanasti Martin Lutheri nimega (kristliku kiriku reformaator, sündinud 10. novembril 1483. a), aga ka Tours´i piiskopi Martinuse surma mälestuspäevaga. Ajaarvamise seisukohast tähistati mardipäeval talve algust ja sügistööde lõppu. Lõppesid meeste sügisvälitööd. Edaspidi jäid naistele tubased tööd ning meestele metsatööd. Kui kõik peosöögid söödud-joodud ja mardisandid käinud, toodi vokk tuppa, algas ketrus. Mardipäeval aga ei tohtinud kedrata, muidu jäävad lambad pimedaks. Mardipäevaks pidi naistel juba olema esimene

40


Mardilaul Mart on tulnud kaugelt maalt. Ega Mart ei tulnud asjata. Marti on ammu siia oodatud, Mart on täna siia saanud. Tere, tere, pereisa, Tere, tere, pereema! Avage need aidauksed, käändke lahti keldriuksed, tooge meile aidast aniliha, kellerist kanaliha.

Mart toob viljaõnne Sisse mina viskan seemneõnne, õuele hoosteõnne, kaduksele kaeraõnne, tänavalle täkuõnne, väravasse varsaõnne. Viskan sisse viljaõnne, katusele karjaõnne!

41

MARDIPÄEV

lõng mardile kaela visata ja kadrile kaks. Meestel usuti mihklipäeva ja mardipäeva vahel olevat kõige parem aeg kasepuude ­mahavõtmiseks. Mardipäeval oli keelatud ketramine, aga ka kudumine ja nõelumine. Kõik võis lammastele õnnetust tuua. Puid ei tohtinud mardipäeval raiuda, sest siis murrab hunt loomi maha.


Mardipäeva-sõnad ristsõnasse: Mart, mardisant, mardipäev, talv, sügistööd, põllutööd, vili, kapsas, vokk, ketramine, kudumine, kelluke, vits, sealiha, lambaliha, lammas, siga, hernes, uba, viljatera, õun, tuba, laut, uks.

Külm kui jää, valge kui sai, pehme kui sulg? Heinamaa, kaks korda niidetakse? Põder jookseb üle põllu, jalad maha ei puutu? Tont nurgas, tüdruk kõrval? Kümme kitse söövad ühe heinakuhja alt? Kuus jalga, kaks jälge?

Lumi Lammas Tuul Vokk Ketramine Regi

MÕISTATUSED

MARDIPÄEV TEEME ISE

Koostame ristsõna


LAULUD, SALMID, MÄNGUD Kadrinooriku laul

Kadripäev

Küll ketran, küll korrutan siidi ja niidi, oma laste riidi (riideid), hundile kuube, karule kasukat, rebasele reitevarju (sukad). Liisutamine Ussa pussa, ussa maru, sina oled mängus karu. Kivinõid

Mängijad jooksevad vabalt ringi. Liisu teel määratakse üks mängijatest „kivinõiaks”. Ta hakkab jooksjaid jälitama. See, keda ta puudutab, on n-ö ära nõiutud ja jääb kivina seisma. Teda võib käega puudutades veel vaba olev kaasmängija „nõidusest” vabastada. Nii käib võitlus nõia ja mängijate vahel. Mäng lõpeb siis, kui kõik mängijad on kiviks muudetud. Kas sina või mina Kaks mängijat seisavad ühel jalal, haaravad teineteise käest ja püüavad vastast tasakaalust välja viia. Mängija, kes tõstetud jala maha asetab, on kaotaja. Kes kaugemale? Sellist mängu mängiti vanasti ka Venemaal, nimetati korbetiks. Kõik mängijad istuvad ühes reas maas üksteisest umbes pooleteise meetri kaugusel. Igaühel on käes jämedast oksast lõigatud ja kaunistatud kepp (vt maalitud pulgakesed lk ...), mis visatakse märguande peale võimalikult kaugele. Kelle oma kõige ligemale kukub, peab kõigi kepid tagasi tooma. See, kelle kepp neli korda järjest kõige lähemale kukub, langeb mängust välja. Võitja on see, kes jääb viimasena mängu.

49


KADRIPÄEV

suur ime. Pärast pea maharaiumist voolas Katariina ihust vere asemel valget piima. Aja jooksul sai Katariinast käsitööliste, kirurgide ja filosoofide kaitsja. Piima tõttu peetakse teda ka sünnitavate naiste kaitsepühakuks. Vanadel maalidel tunnete ta ära ratta järgi, mis on selle pühaku sümboliks. 10. sajandil nimetati Katariina päevaks 25. november.

JUTUD · LEGENDID

Kadripäeva legend

J

utustamise ajal võib kuulajaile pakkuda lambavilla nagu vanasti. Igaüks võib vastavalt soovile veeretada pallikesi või näpistada villa.

Ennemuiste elanud Mart ja Kadri. Nad olid väga lahked ja helded inimesed. Mart ja Kadri aitasid hädasolijaid. Kuuldes, et külas on palju haigeid, läksid Mart ja Kadri kohe sinna nende eest hoolitsema. Sügisel, kui taludes oli vili pekstud, käisid nad vaestele ande korjamas. Mart käis enne ja paar nädalat hiljem käis Kadri. Mõned inimesed pilkasid neid kerjamise eest. Teised kiitsid ja andsid osa oma saagist. Pärast Mardi-Kadri surma jätkasid head inimesed andide kogumist ning vaeste ja haigete eest hoolitsemist. Nad tegid seda ikka Mardi ja Kadri surmapäeval. Nii tekkisidki mardipäev ja kadripäev.

KAS TEATE ... Mida vanasti kadripäeval söödi? Valige 7 õiget toitu. Seljanka, tangupuder, makaronid, kama, jogurt, hapupiim, õlu, herned, friikartulid, oad, lambaliha.

58


Mis kuulub kadripäeva juurde? Vokk ja vokiratas, ratas, kadrisandid, kadriema, kadrititt, kadrihani, lammas, kana, laut, laudas söömine, tangupuder, oad, herned, õunad, lambaliha, villased asjad, villane lõng, sula ilm. Kadripäevast viskas talvetaat külma kivi merre ja sooja kivi allikasse. Ja jüripäeval vahetas jälle ringi. Mida see tähendab? Kadripäeval jäätub meri, allikas ei jäätu. Jüripäeval sulab meri ning allikas jahtub – see on suvel külm. Kui kadrid olid mustad, siis peaks ka lihavõtted mustad olema. Mida see tähendab? Kui kadripäeval on maa must, siis on lihavõtete ajaks lumi läinud. Kadripäeval läheb karu pesasse. Mida see tähendab? Kadripäev on üks talvealguse tähtpäevi, karu läheb talveunele.

59

KADRIPÄEV

Vanarahvas rääkis, et „kui mardipäeval külmetab, siis kadripäeval sulatab”. Kuna loodeti, et kadripäeva paiku lumi sulab, siis öeldi ka, et kadri pissib. (Alles andresepäevaks tuleb tavaliselt uus külm.) Kadrisandid tegid sellega seoses kõiksuguseid tempe. Kord läinud kadrisant pererahva ämbri juurde, tõstnud seelikusaba üles ja hakanud joogiveeämbrisse pissima. Tegelikult oli tal seljataga seeliku all peidus veepudel. Teinekord juhtus, et kadrisant läks kellegi kodus lihtsalt nurka pissile ja valaski salaja pudelist vett. Mõnikord jooksis kadri mööda tuba ja pritsis rahvast veega, karjudes: „Kadri pissib!”

KAS TEATE ...

Mida tähendab, kui vanasti öeldi, et kadri pissib?


Majades algab suurpuhastus. Pesu ei tohi pesta. Tohib jahvatada jahu. Kehtis kõikide tööde keeld. Valmistati leiba, vorsti ja õlut. Toomapäevaga algab suvi.

KAS TEATE ...

Õiged vastused on: 1, 4, 5.

Toomapäeval tehakse elumajale kõige lähema puu peale rist, et kurivaim majja ei tuleks. Vanad inimesed ütlesid, et kui toomapäeval tuiskab, siis tuiskab talv läbi. Kui toomapäeva õhtul joosta kolm korda ümber maja ja siis vaadata katusele, näed seal vaimu. Kui on valge vaim, siis tähendab see head, kui must, siis tuleb raske aasta. Kui toomapäeval sajab palju lund, siis on suvel palju putukaid.

72

KAS TEATE ENNUSTUSI ...

TOOMAPÄEV

Millised laused sobivad toomapäeva kommetega?


Istub kui isand, tolmab kui tont? Kivist jalad, puust kõht, õlest müts peas?

TOOMAPÄEV

Karu hingab kahest otsast?

Härg nurgas ja auk seljas?

Jookseb lund mööda, jälgi ei jää? Alati astub, ise jalga ei kergita? Kuus jalga, kaks jälge?

Elumaja Korsten Maja Käsikivi Vorst Tuul Vokk Regi

MÕISTATUSED

Ait putru täis, puu põigiti ees?


LIHAVÕTTED

Urbimine ehk pajuurbadega löömine Pajuoks on maagilise toimega nn eluvits. Hommikul äratatakse pereliikmed neid pajuoksaga lüües. Kes kohe ärkab, on terve aasta virk ja tubli. Kolme ja enama löögiga ärkaja on eeloleval aastal laisk. Urbimise maagilised sõnad:

JUTUD · LEGENDID

MÄNGUD

A Virgaks, viksiks! Tõbi välja, tervis sisse! Tervist sulle, urvad mulle! B Jalad kergeks, silmad selgeks, näpud virgaks, tarka meelt pähe, head sõnad suhu. Alustada urbimisega, st puudutada pajuoksaga mängijate jalgu, käsi, näppe, pead ja lausuda sõnad.

S

uur nädal ehk kannatustenädal on pühendatud Kristuse ristisurma sündmuste mälestamisele. Suurel nädalal paastuti. Oli mürarikaste tööde ja kolistamise keeld. Suur neljapäev tähistab püha õhtusöömaaega. Suur reede on leinapäev Jeesus Kristuse ristilöömise ja surma mälestamiseks. Kehtis samuti range vaikusenõue. Pühapäeval saabub esimene ülestõusmispüha. „Kristus on surnuist üles tõusnud!”

128


Tee kakku, kasta saia, sili sealihaga, kasta kanamunaga! Pane ahju supsti, võta välja lipsti, söö ära näm-näm-näm. Mängijad seisavad või istuvad ringis. Esimest salmirida lugedes teeme kätega kujuteldavat kakku. Teise ja kolmanda rea juures silume ja piserdame sõrmeotsaga kastet. „Pane ahju supsti” – viskame kahe käega kujuteldava saia ahju. Järgmisena võtame käe liigutusega kaku ahjust välja ja pistame suhu. Patsutame kõhtu: näm-näm-näm.

MÄNGUD

LIHAVÕTTED

Laulumäng

Jätkame varem alustatud tööd (vt peatükk „Mihklipäev” lk 12 ja peatükk „Toomapäev” lk 65) Töö võib olla individuaalne või ühine. Teeme papist suure aastaringi. Jagame selle 4 aastaaja peale. Iga sektor on teatud värvi: kollane, punane, sinine, roheline. Seejärel jagame kevade sektori neljaks võrdseks osaks: I – lihavõtted, II – jüripäev, II – ristipäev, IV – suvisted. Tutvume tähtpäevakommetega.

Jänkupesad Otsime kolm suurt munakivi. Värvime nad guašiga punaseks, kollaseks ja siniseks. Asetame nad murule ja paneme samblatuti keskele.

129

TEEME ISE

Aastaring


RISTIPÄEV JUTUD · LEGENDID

Vaenelaps oligi ümberkaudse rahva hulgas kuulsaks saanud töökuse ja hea südamega. Üks noor perepoeg tuli talle kosja. Kosjad võeti rõõmuga vastu, sest see oli vaeslapsele suur õnn. Mees oli ka töökas ja hea, nad elasid õnnelikult. Oli nüüd lõikuseaeg või mõni muu raskem töö käsil, oli Tuuleema noorele naisele abiks. Perekonna jõukus kasvas iga päevaga. Lapsi oli neil kaks prisket poega ja üks tütar. Naabrid vaatasid aga kadedusega nende õnne ja jõukuse peale, sest noor naine tegi üksi rohkem tööd ära kui nemad terve perega. Külas räägiti, et naine on kurjade vaimudega ühenduses. Mees hakkas külarahva pealekäimisel naise käest pärima, kes teda aitab. Küll palus naine, et ta seda ei nõuaks, sest ta ei tohtinud ju ütelda. Mees aga ei jätnud järele. Viimaks ütles naine, et Tuuleema teda aitab. Sellest ajast peale oli aga Tuuleema abi kadunud. Küll kutsus ja palus naine teda veel, aga asjata. Nüüd hakkasid mees ja naine elama nagu teisedki ja nägid tööga sama palju vaeva. Küll kahetses mees oma tegu, kuid polnud parata, Tuuleema ei ilmunud enam kunagi.

KAS TEATE ...

Leivapätsi ei tohtinud lauale asetada alumise koorikuga ülespidi, see tõi riiu majja. Perenaised vajutasid enne küpsetamist leivasse ristimärgi kaitseks halva eest. Leivaviil asendas pidulauas tihti taldrikut, kuhu söömise ajaks tõsteti liha, sülti, kaalikat, kapsast ja teisi toite. Leiba peeti pühaks. See nähtub ka eesti vanasõnast: „Austa leiba, leib on vanem kui meie.” Seepärast ei tohtinud leiba pilduda ega leivaraasule peale astuda.


163

RISTIPÄEV

A

var oli julge poiss. Ta oskas kõrgele ronida ja kaugele ujuda. Kord ristipäeval kutsus ta sõbrad jõe äärde ennustama. Poiss teadis juba tee peal rääkida, et tema ema ei pane enne ristipäeva kurke maha, sest mai lõpus, kui pääsukesed lõunamaalt tagasi tulevad, on ilm heitlik. Kord soe ja siis jälle külm. Sellepärast panevad targad perenaised kurgid maha alles siis, kui ristipäeva külm või pääsukese külm juba möödas. Kui lapsed jõe äärde jõudsid, paistis soe ja hellitav päike. See on hea enne, sest kui ristipäeval on vihmane ilm, on terve suvi vilu ja vihmane. Vanarahvas teadis täpsemalt, et kui linnuristipäevast möödub kaheksa päeva, lähevad ilmad soojemaks. Ning tuuleristipäevast kaovad suured tuuled ära ja ilmad jäävad vaiksemaks. Nüüd aga otsustas Avar sõpradele nõiakunsti õpetada. Selleks tuli kogu julgus kokku võtta ja ristipäeva laupäeva öösel ehk siis ööl enne ristipäeva kuusepuu otsa ronida ja seal terve öö vastu pidada. Vanarahvas uskus, et siis saab inimene kogu aasta sündmused ette teada, kõik, mis edaspidi juhtub. Lapsed kuulasid Avari juttu ja sügasid kukalt. Ööseks julgesid kuuse otsa ronida ainult kaks tugevat poissi ja Avar ise. Teised jäid puude alla valvesse, tegid lõket ja soojendasid end tulepaistel. Ei tea, kas Avar sõpradega ka puu otsas veedetud ööst targemaks sai, aga julgust ja kannatlikkust kogusid nad sel korral kuhjaga.

JUTUD · LEGENDID

Läheme ennustama

Rahvakalendri tahtpaevi  

Eest rahvakombed

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you