Issuu on Google+


Sisukord Saateks

5

3.10. Punase sõstra sordid

161

1. Üldteadmisi sortidest

7

3.11. Karusmarjasordid

168

1.1. Kloonsordid

7

3.12. Astelpajusordid

177

1.2. Taimenimi

8

3.13. Jõhvikasordid

182

3.14. Mustikasordid

187

3.15. Viinamarjasordid

191

3.16. Kuslapuusordid

205

1.3. Pookealus ja toesemoodustaja

10

1.4. Sordikaitse

11

1.5. Sorditunnused

11

2. Soovitussortiment

25

2.1. Kasvatussoovitused

25

2.2. Sortide rühmitamine

26

2.3. Puuvilja- ja marjakultuuride soovitussortiment 2013 27 3. Sordikirjeldused 3.1. Õunasordid

6

36 37

3.2. Pirnisordid

78

3.3. Ploomisordid

90

4. Pookealused

207

4.1. Seemikalused ja kloonalused (vegetatiivalused) 207 4.2. Aluste kasvutugevus

208

4.3. Aluste tähised

209

4.4. Eestis kasutamiseks soovitatud pookealused

210

4.5. Alused puukoolides müüdavatel istikutel

211

3.4. Hapukirsisordid

109

Lugemissoovitus

213

3.5. Maguskirsisordid

116

Lisad

214

3.6. Maasikasordid

128

3.7. Vaarikasordid

138

3.8. Pamplisort

148

3.9. Musta sõstra sordid

149

Lisa 1 Soovitussortiment läbi aegade

214

Lisa 2. Talvekülmad aastatel 1921–2014 Jõgeval

221


1.

Üldteadmisi sortidest

1.1. Kloonsordid Erinevalt seemnetega paljundatavatest köögiviljadest ja suvelilledest tuleb puuvilja- ja marjasorte paljundada vegetatiivselt ehk kloonides. Paljundusviisist tulenevalt nimetatakse neid sorte kloonsortideks. Seemnetega paljundades kloonsordi omadused ei säili.

’Sügisdessertõuna’ saamine

Olgu näiteks ‘Sügisdessertõuna’ saamislugu. Esimene seda sorti puu kasvas üles ‘Antonovka’ seemnest ja see seeme hakkas arenema pärast ‘Antonovka’ õie viljastumist ‘Tartu Roosõuna’ (õige nimega ‘Wealthy’) õietolmuga. ‘Sügisdessertõunal’ pole erilist sarnasust oma ema ‘Antonovkaga’, küll aga võib leida mitmeid ühiseid tunnuseid tema isaga.

’Antonovka’

×

’Tartu Roosõun’

=

’Sügisdessertõun’

Kloonsortide aretamisega saab hakkama iga inimene. Tarvitseb leitud väärtuslikku taime vegetatiivselt paljundama hakata ja kui see osutub senistest sortidest paremaks, siis ongi sisuliselt uus sort tekkinud. Juriidiliste õiguste saamiseks tuleb taotleda sordi registreerimist Põllumajandusameti sordiosakonnas. 7


’Ligol’ – perspektiivsort Aretati Poolas Skierniewices asuvas instituudis 1972. aastal saadud seemikute (’Linda’ x ’Golden Delicious’) valikul. Polli ja Halika talu kogemuste põhjal alates 2013. aastast soovitatud perspektiivsordina.

Vili ümar, veidi munajas, viltuse tipuga, kantideta. Varreõõs roosteta. Karikaõõs kurruline. Rohekaskollane põhivärv kaetud ulatusliku punaga. Südamik väike, ovaalne. Seemned väheldased, kuid paksud. Viljaliha tihe, kreem, hapukasmagus.

a Puu tugevakasvuline, tihedapoolse võraga. Väärtused. Kõrgeväärtuslik lauaõun. Varaviljuv, saagikas. Viljad hea säilivusega. Puudused ja kasvatussoovitused. Külmaõrn ja soojanõudlik. Valida soodsamat kasvukohta ka Eesti soojema suve ning pehmema talvega piirkondades. Jaheda suvega ei muutu õun maitsvaks.

58


’Liivika’ – perspektiivsort Aretas K. Kask Pollis, ristates 1983. aastal enda valitud eliitseemikuid. Registreeritud sordina 2009. aastal ja soovitatud perspektiivsordina alates 2013. aastast.

Hea säiluvusega sügisõun on munajas kuni kooniline, tömbi tipuga, madalate kantidega. Karika ümber kühmud, karikaõõs vaoline. Varreõõnes roostekiht. Põhivärvus rohekas- kuni valkjaskollane. Kattevärvus puudub või esineb laikudena. Seemnekambrid kaarjate seintega. Viljaliha on rohekasvalge, tihe, söömisel murenev, magushapu kuni hapumagus. Maitselt sarnaneb 'Liivi Kuldrenetiga'.

Puu on keskmise kasvutugevusega, tugevasti tüvele kinnituvate a okstega. Väärtused. Hea õhukese väliskestaga lauaõun. Puu hakkab vara vilja kandma. Talvekindlus hea. Kärntõve suhtes vastupidav. Puudused ja kasvatussoovitused. Õunad on varieeruva kuju, suuruse ja värvusega. Suure saagi korral vajab viljade harvendamist. Ilusa kattevärvusega viljad arenevad rohukamaraga aedades. Koristamisega hilinemisel väheneb säilivus.

59


’Läti Madalkirss’ (’Läti-Leedu Madalkirss’) – äri- ja koduaeda Kohalik sort Lätist ja Leedust. Lätis kutsutakse ’Latvijas Zemais’, Leedus ’Žagarvyšne’. Meil levinud nii poogituna kui omajuursena, seni tähtsaim hapukirsisort. Veiksel.

Keskvalmiv vili on väike, ümar, tumepunane. Viljaliha on punane, mahlane, magushapu maitsega. Luuseeme on väike.

Puu on nõrga kasvuga, rippuvate laasunud okstega. Leht on elliptia line kuni äraspidimunajas, pikalt teritunud tipuga. Üheaastane oks on peenike, sooneline, pikkade pungaaluste ribidega. Üksikud pungad oksast tugevasti eemalehoidvad.

Väärtused. Sort on isetolmleja ja saagikas. Madal võra. Puudused ja kasvatussoovitused. Väikesed viljad, mis on sageli ebaühtlase valmimisega. Vastuvõtlik lehevarisemistõvele. Esineb erineva väärtusega kloone, paljundamiseks valida parimaid.

112


’Novella’ – perspektiivsort Aretasid A. Kolesnikova, E. Džigadlo, O. Goljajeva ja A. Guljajeva Venemaal Orjoli oblastis asuvas instituudis, ristates ’Rossošanskaja Tšernaja’ x ’Vozroždenie nr 1’. Viimane on vastupidav lehevarisemistõvele. Pollis sordiuurimises alates 2006. a. Soovitatud meil kasvatamiseks alates 2013. aastast.

Varavalmiv vili on keskmise suurusega kuni suur, ümar, mustjaspunane. Viljaliha on tume- kuni mustjaspunane, mahlane, tihedapoolne, mõnusalt hapukasmagus. Mahl on tumepunane. Luuseeme on väike, eraldub viljalihast kergesti.

Puu on keskmise kasvuga, ümara, veidi laiuva võraga. Kannab vilja a neosokstel ja viljaraagudel. Leht on tumeroheline, äraspidimunajas, teritunud tipuga, lehepind sile ja tuhm. Üheaastane oks on sirge, pruun või hallikaspruun, märgatavate lõvedega. Pungad hoiavad oksast veidi eemale.

Väärtused. Talvekindel. Osaliselt iseviljuv. Ilusa välimuse ja hea maitsega viljad. Saagikas. Teistest sortidest vastupidavam kirsipuu-lehevarisemistõvele. Puudused ja kasvatussoovitused. Õiepungad pisut talveõrnad. Head tolmuandjad on ’Turgenevka’ ja ’Läti madalkirss’. 113


’Rumba’ – perspektiivsort Aretas Bert Meulenbroek Hollandis Wageningenis. Pollis sordiuurimises alates 2009. aastast. Soovitati perspektiivsordina alates 2013. aastast.

Varavalmivad viljad on ümarad kuni ümarkoonilised, säravpunased, suured. Pähklikesed madalates lohkudes, tupplehed tagasikäändunud. Õigeaegsel koristamisel hea käsitsuskindlusega. Viljaliha punane, mahlakas ja maitsev.

Puhmik on mõõduka suuruse ja tihedusega, püstine, suurte tumerohea liste lehtedega. Tütartaimi annab mõõdukalt. Väärtused. Tumedamat viljaliha hindavad töötlejad.Hõre lehestik hõlbustab korjamist ja vähendab seenhaiguste levikut. Puudused ja kasvatussoovitused. Lumevaesel talvel vajab katet. Varajase õitsemise tõttu ohustavad õisi öökülmad.

134


’Senga Sengana’ – äri- ja koduaeda Aretati Saksamaal Hamburg-Volksdorfis 1942. aasta ristamisest (’Markee’ × ’Sieger’). Eestisse toodud 1966. aastal. Kuigi tema kasvupind on tunduvalt vähenenud, kasvatatakse teda veel üsna palju Põhjamaades. Eestis vanim (1969. aastast) soovitatud sortide nimistus olev maasikasort.

Hilisepoolse valmivusega viljad on tumepunased pruunika varjundiga, esimestes korjetes suured, hiljem keskmise suurusega, laiümarad kuni munajad, mõned laikoonilised. Viljatipp on ümardunud, suuremad viljad kiiljad. Tupplehed liibuvad viljale. Pähklikesed vilja pinnal korrapäraselt madalates lohkudes. Viljaliha punane kuni tumepunane, tihe, mahlakas, tugeva vürtsiga.

Puhmik on jõulise kasvuga, veidi laiuv, tumeroheliste läikivate lehtedega. a Lehekesed ümarad, sileda pinnaga, veidi lusikjad. Abilehed rohelised. Tütartaimi annab mõõdukalt ja need moodustuvad suhteliselt hilja.

Väärtused. Sort on talvekindel ja hea saagikusega. Talub hästi väiksemat põuda, seetõttu saab ka kergetel muldadel kasvatada. Sobib lauamarjaks, külmutamiseks ja väga hästi kompotiks. Puudused. Vastuvõtlik hahkhallitusele, vihmaga hävib suur osa saagist. Haigestumist vähendab hõredam istutus ja lämmastikväetamise piiramine. 135


’Reka’ – perspektiivsort Eelmise sõsarsort Uus-Meremaalt. Evitati 1985. aastal. Nimi tähendab maori keeles „sinine”. Soovitati Rõhu katsetulemuste põhjal alates 2010. aastast.

Augusti algusest valmivad marjad on laiümarad kuni laiad. Karikaalune õõs madal. Viljaliha rohekas.

a Põõsas on kiire kasvuga, eelmisest kõrgem.

Väärtused. Tähelepanu äratanud nii turvasmullal (Marjasoo talus) kui ka mineraalmaal (Rõhul). Kasvatussoovitused. Vajab tugevamat väetamist ja kastmist.

190


Kaks euroopa viinapuu (Vitis vinifera) sorti on tundlikud jahukaste ning ebajahukaste suhtes. Need haigused pole Põhja-Eestis seni probleemiks olnud. Ka mujal pole neid haigusi igal aastal. Sortide tähtsamad eristustunnused on marja värvus (kollane, sinine, punane) ja kuju (ovaalne, ümar, laiümar), valmimisaeg ning lehe allkülje karvasus (paljas, hõrekarvane, viltjas).

’Arkadia’ (’Nastja’) - perspektiivsort kasvuhoonesse Aretati Ukrainas Tairova-nimelises Viinamarjakasvatuse Instituudis (’Moldova’ x ’Cardinal’). Soovitatud perspektiivsordina alates 2013. aastast Roogoja ja Pruuli-Kaska talude ning Saare-Tõrvaaugu aiandi kogemustele toetudes.

Marjad on piklikovaalsed kuni piklikmunajad, kollased, suured. Tarjad on suured, koonilised, vahel hõlmised.

a Lehed on 5 kitsa hõlmaga, paljad. Väärtused. Hinnatakse kauni välimusega tarju ja suuri marju. Saagikas. 191

6.15. Viinamarjasordid

Viinamarjasorte soovitati Eestis kasvatamiseks esmakordselt 2004. aastal.


Puuviljad ja marjad soovitussortiment