Page 1


Sisukord Käsiraamat jaotab puud lehtede kuju järgi üheksasse rühma. Rühmade eristamisel on abiks lehekülje päises olev värvikood. 4

Puude mitmekesisus

10

Terve servaga lihtlehed

20

Täkilise kuni saagja servaga lihtlehed

60

Lõhestunud lihtlehed

76

Lõhestunud lihtlehed / paaritusulgjad liitlehed

80

Paaritusulgjad liitlehed

90

Soomusjad lehed

92

Okkad ühekaupa kõrvuti

104

Okkad lehetupes või männasjalt

114

Soomusjad lehekesed või okkad

122

Register

126

Peamised määramistunnused


Terve servaga lihtlehed Kirss-kontpuu (Cornus mas)

› Õitseb enne lehtimist. ›Viljad on söödavad nii värskelt kui ka töödeldult. › Dekoratiivne ka sügisel kollasena.

Tunnused: tihedasti harunev põõsas või madal, 3–8 m kõrgune ümara võraga puu. Koor hallikas- või tumepruun. 4–10 cm pikkused läikivad vastakud lehed on munajad kuni elliptilised. Väikesed kollased õied sarikatena, puhkevad aprillis. Kuni 2 cm pikkused punased luuviljad valmivad augustis või septembris. Esinemine: meist lõuna pool kasvab valgusküllastes metsades ja põõsastikes, lubjarikkal pinnasel. Eestis kasvatatakse mõnel pool haljastuses ilutaimena. Teadmiseks: küpsed viljad sobivad marmelaadi, kompoti ja mahla tegemiseks. Toorelt on viljad hapukasmagusad.

Õis-kontpuu (Cornus florida)

› Suurbritannias armastatud ilupõõsas. › Eesti oludes on õis-kontpuu talveõrn ja vajab katmist. › Kõrglehed püsivad puul kuni lehtede langemiseni.

Tunnused: laiuv põõsas või madal, 3–8 m kõrgune puu. 7–15 cm pikkused rippuvad vastakud lehed on laimunajad ja alt sinakashallid. Väikesed kollakasrohelised õied puhkevad mais-juunis. Silmatorkamatut õisikut ümbritseb neli suurt valget või roosat kõrglehte. Väikesed munajad punased luuviljad valmivad augustis. Esinemine: pärit Põhja-Ameerika idaosast, Euroopasse toodi 1730. aastatel. Meist lõuna pool kasvatatakse parkides ja iluaedades. Teadmiseks: kõrglehed meenutavad õielehti ja meelitavad tolmeldamiseks putukaid ligi.

Jaapani kontpuu

› Vili meenutab väliselt maasikat. › Lehed on sügisel erepunased. Tunnused: 4–6 m kõrgune põõsas või kuni › Eesti oludes on taim 10 m kõrgune astmeliselt paiknevate okstega talveõrn. puu. Tüvi laiguline. 5–10 cm pikkused vastakud lehed munajad. Õitseb suve esimesel poolel; õisikut ümbritseb neli suurt valkjat kõrglehte. Augustis valmivad helepunased kerajad viljad on söödavad. Esinemine: pärit Jaapanist ja Koreast, Euroopas kasvatatakse parkides ilupuuna. Teadmiseks: peale jaapani kontpuu toodi Ida-Aasiast Euroopasse teisigi kontpuuliike, nende hulgas ka kuni 10 m kõrgune laiuva võraga suur kontpuu (C. controversa; Eestis kasvatatakse väga harva). Sellel on selgelt rõhtsad oksad ja juunis puhkevad kollakad, kuni 18 cm laiused õisikud. (Cornus cousa)

10


Terve servaga lihtlehed Harilik pukspuu

› Lehestik on väga tihe. ›Eestis kasvab pukspuu Tunnused: igihaljas 0,3–4 m kõrgune põõsas madala hekina. › Hilistalvise ja varakevadise või mitmetüveline puu. Kuni 2 cm pikkused päikesekiirguse käes lehed tumerohelised munajad vastakud lehed on kahjustuvad. nahkjad ja pealt läikivad, väga lühikese rootsuga. Õitseb mais; rohekasvalged õied on silmapaistmatud. Esinemine: looduslik levila on Lõuna- ja LääneEuroopas, Põhja-Aafrikas ning Väike-Aasias; populaarne hekitaim (ka Eestis). Talub varju. Kasvatatakse sageli kalmistutel. Teadmiseks: pukspuu kannatab hästi pügamist ja temast kujundatakse mitmesuguseid vorme. Puidust valmistatakse muusikariistu. Kõik taimeosad on mürgised. (Buxus sempervirens)

Harilik trompetipuu (Catalpa bignonioides)

› Lehed lõhnavad muljumisel ebameeldivalt. › Õisik on püstine pööris. › Eestis on tema kasvatamine olnud tulemuslik läänesaartel.

Tunnused: 5–15 m kõrgune laia hõreda võraga puu. Tüvi madal. Kuni 20 cm pikkused südajad vastakud lehed on alt pehmekarvased. Õitseb juunis-juulis; kellukjad valged õied on koondunud 30 cm pikkustesse pööristesse; õite neelus on kollased triibud ja purpurlillad täpid. 30–35 cm pikkused kõdrataolised kuparviljad ei ole söödavad. Esinemine: pärit Põhja-Ameerika kaguosast, Euroopa pehme kliimaga piirkondades kasvatatakse ilupuuna. Teadmiseks: lehed ripnevad põua ajal lõdvalt, kuid vihmaga kosuvad. Helepruun koor hakkab vananedes n-ö kestendama.

Viltjas printsessipuu (Paulownia tomentosa)

› Väga g kiire kasvuga g ppuu. › Õied avanevad enne lehtimist. › Õied lõhnavad tugevasti.

Tunnused: kuni 15 m kõrgune kahara laiuva võraga puu. Umbes 35 cm pikkused vastakud lehed on laiad ja munajad. Õitseb aprillis-mais; lehterjad õied on sinakaslillad, seest kollaste triipudega, moodustavad 20–30 cm pikkusi pöörisjaid õisikuid. Munakujulised kuparviljad ei ole söödavad. Esinemine: pärit Ida-Aasiast, Kesk-Euroopa maheda talvega piirkondades kasvatatakse ilupuuna. Eestis on väga talveõrn. Teadmiseks: ladinakeelse nimetuse on selle puu perekond saanud Vene suurvürstinna, hilisema Madalmaade kuninganna Anna Pavlovna (1795–1865) järgi.

12


Terve servaga lihtlehed Iilekstamm ehk vahemere tamm (Quercus ilex)

›Võra on väga tihe. ›Lehed on altpoolt hallviltjad. › Soojanõudlik lähistroopikapuu.

Tunnused: igihaljas madalatüveline 5–25 m kõrgune laia võraga puu. Vahelduvad nahkjad lehed on kujult mitmesugused, terve kuni täkilise servaga. Õitseb aprillis-mais, isasõied on koondunud kuni 7 cm pikkusteks rippuvateks urbadeks, emasõied on silmapaistmatud. Tõrud on piklikmunajad. Esinemine: vahemerelise kliimaga piirkondade tüüpiline puu, Kesk-Euroopas kasvatatakse pargipuuna; Eestis on tema põõsasvormi kasvatamist katsetatud läänesaarte kollektsiooniaedades. Teadmiseks: iilekstamm ajab oma juured kuni 10 m sügavusele ja suudab seetõttu põuaperioodid hästi üle elada.

Harilik paakspuu (Frangula alnus)

› Tüve koor on sile ja mustjas. › Viljadega paakspuud peetakse sageli ekslikult toomingaks. › Tema sütt on kasutatud p sirohu valmistamiseks. püs

Tunnused: 1,5–5 m kõrgune hõre põõsas või puu. 3–6 cm pikkused tumerohelised vahelduvad lehed on terveservalised ja äraspidimunajad või elliptilised. Paakspuu võib aasta vältel õitseda kaks korda – mais-juunis ja augustisseptembris. Rohekasvalged väikesed mõlemasugulised õied paiknevad 3–4-kaupa lehtede kaenlas. Augustis ilmuvad punased marjataolised luuviljad värvuvad hiljem mustaks. Esinemine: Eestis omamaine liik, sage puisniitudel, põõsastikes, siirdesoodes ja segametsades. Teadmiseks: paakspuu on ravimtaim, tema koort kasutatakse lahtistina. Kõik taime osad, eriti aga viljad, on mürgised.

Soulange’i magnoolia (Magnolia × soulangeana)

› Meist lõuna pool väga armastatud haljastustaim. j › Õied puhkevad enamasti lehtimise ajal. › Vajab päikesepaistelist ja tuulevarjulist kohta.

Tunnused: 3–6 m kõrgune kahar puu või põõsas. 15–20 cm pikkused vahelduvad lehed on äraspidimunajad. Õitseb aprillismais, tihti järgneb kevadõitsemisele ka suvine õitsemine. Õied on püstised ja algul tulbisarnased, hiljem avanevad kausjalt, läbimõõt kuni 25 cm. Õite värvus oleneb sordist ja see ulatub valgest kuni punaka või tumeroosani. Esinemine: meist lõuna pool kasvatatakse parkides ja iluaedades laialdaselt, Eestis on ta talveõrn. Teadmiseks: Soulange’i magnoolia on saadud sileda (M. denudata) ja liiliaõielise magnoolia (M. liliiflora) ristamise tulemusena. Ta õitseb juba noore puuna. 14


Puude ja põõsaste väike välimääraja  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you