Page 1


Üks lind, üks laul minust lendu läks. Mu rõõm hüppas rinnus kui kivitäks. Mu lendu ta nägi ja laule kuulis. Mu ümber oli august või oli juuli või oli oktoober ja talvekuu. Laul naeris ja kõndis pilvepuul.


Kuulatan ennast. Terve maailm on minus tasases tuulevinus. Nii tasases nagu udu hajuks. Muutun aegamisi tajuks. Puudutan l채hedust ja kaugust, astun otsekui l채bi lukuaugu.


Olen uue lävel. Olen üleni uus. Liivatera hõõrub jalga justkui kruus. Maailm on meri ja mina – rand. Liivaterades laulab andeksand. Laulab vaikselt mu vaev, mu liblikapalve elada üle kaotatud talve.


Midagi rohelist läbib mind. On see päikese hellus? Noor tuul ärkab noortes lehtedes ellu. Tulbid laulavad soolot. Nartsissid hõiskavad valgust. Olen kevade keskel keset elu algust. Keset elu tormakat pealetungi. Minagi avan veel närbunud pungi.


Tõin ilmale seitse poega üksteise kannul hoplaa! Nad rõkkasid toas ja õues, nad rõkkasid puus ja maas. Nad olid õunad ja pirnid ja takjad ja urvad ja käbid. Suudpidi mu rinnanibus nad rippusid päevad läbi. Suudpidi päikesepiimast mind imesid tilgatuks, kuid mu valgete rindade kaudu terendas maailmauks. Nad hüppasid maha mu sülest, mis jäi neile väikeseks ja jooksid uksest välja, said ise päikeseks.


Tasane tuleb, tasane läheb, päev on mu peos. Süda hõiskab nagu peoleo. Nagu lõoke, nagu pääsuke, nagu metsvint. Sulepeas ei lõpe veel tint.


Paikesepiim  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you