Page 1


AAFRIK A Aafrika, nii pindala kui ka rahvaarvu suuruselt Euraasia järel maa-

PINDALA

30,37 mln km2

RAHVAARV

1,222 mld (2016)

KÕRGEIM KOHT

Kilimanjaro, 5895 m

MADALAIM KOHT

‘Assali järve nõgu, –155 m

ÄÄRMUSPUNKTID

põhjas Ra ’s bin Sakka neem 37º21' pl lõunas Nõelaneem 34º51' ll idas Xaafuuni neem 51º29' ip läänes Roheneem 17º33' lp saartel idas Rodrigues 63º30' ip saartel läänes Monchique 31º16'30'' lp saartel põhjas Jāliţah’ saared 37º32' pl

ilma teine manner. Maailmajaona on ta Ameerika ja Aasia järel pindalalt kolmandal kohal. Ta hõlmab maakera maismaast umbes viiendiku ja rahvaarvust seitsmendiku. Aafrika on pinnamoelt hiigellavamaa, mida liigestavad vähesed mäestikud, mägismaad ja mäemassiivid. Rannikumadalikud on üldiselt kitsad ja lavamaa laskub neile järsu kõrge astanguna. Pinnamoest ja geograafilisest laiusest lähtuvalt on loodusolud võrdlemisi mitmekesised. Manner laiub mõlemal pool ekvaatorit, kõige omasemad looduspiirkonnad on savann, kõrb ja vihmamets. Aafrikas voolab maailma üks pikimaid ja inimkonna ajaloo tuntuim jõgi Niilus. Loomarikkuselt, eriti suurimetajate ja suurte kiskjaliste arvukuse poolest, edestab ta kõiki ülejäänud mandreid. Aafrika põhjaosa, eriti Niiluse org ja Vahemere rannik, on tsivilisatsiooni ja riikluse esmaseid tekkepiirkondi, kuid enamik Aafrika riike on sündinud alles 20. saj-i II poolel. Kõrvalistel ürgmetsa- ja kõrbealadel leidub hõime, kelle eluviis ja tavad järgivad siiani esivanemate omi. Ida-Aafrika on üks inimese põlvnemise algkodusid, sealt pärineb ka mitu kultuurtaime.


 Aafrika kõrgeima ja tuntuima mäe Kilimanjaro tippu katab igilumi

Suulu pealik Auguste Racinet' raamatu Le Costume Historique (1876 –88) illustratsioonil



Aafrikas on 55 riiki, neist 49 asub mandril ja 6 saartel. Suurim riik on Alžeeria, väikseim India ookeanis Seišellidel paiknev Seišelli Vabariik. Suurima rahvaarvuga riigis Nigeerias elab 178,5 mln inimest (2016), seevastu ühes kolmandikus Aafrika riikides on elanikke alla 5 mln. Umbes 80% kogu Aafrika rahvastikust elab Saharast lõunas paiknevas Aafrika osas (nn Sahara-taguses Aafrikas). Paljud Aafrika piirkonnad paistavad silma rahvaste, keelte ja etniliste rühmade kirevuse poolest. Riigipiirid järgivad paljudel juhtudel endiste koloniaalametnike tõmmatud halduspiire, mille puhul ei ole arvestatud keelelisi ega muid etnilisi eripärasid. Seetõttu on mitmes Aafrika piirkonnas tekkinud erimeelsused, mis on puhuti paisunud kodusõjaks ja vallandanud suuri põgenike laineid. Loodusvarade poolest on Aafrika rikas. Rohkesti leidub kulda, metallimaake, fosforiiti, teemante ja naftat. Rikkalik hüdroenergiavaru on suuresti kasutamata. Peamised keskkonnamured on kõrbestumine, kohatine metsa üleraiumine ja salaküttimine. Eeskätt looduslike ja ajalooliste eripärade tõttu on Aafrika tänapäeval majanduslikult kõige vähem arenenud ja madalaima elatustasemega maailmajagu. Suurem osa rahvastikust elab maal ja tegeleb pms elatuspõllumajandusega. Paljude Aafrika riikide majandus sõltub suurel määral ühest või

mõnest põllumajanduskultuurist või maavarast ja on seetõttu maailmaturu hindade kõikumise suhtes eriti tundlik. Enamiku riikide majandus tugineb rohkem või vähem välisabile. Kuigi üks maailma esimene suur tsivilisatsioon Vana-Egiptus tekkis Niiluse kallastel juba enam kui 5000 aastat tagasi, sai mandri siseosa muule maailmale tuntuks hiljem kui Ameerika ja Austraalia sisealad. Alates 15. saj-i lõpust rajasid eurooplased Aafrika rannikule kaubapunkte. Välja veeti pms kulda, elevandiluud ja orje. Sisealade üle võimu saavutamiseks käis 19. saj-i lõpul Euroopa riikide vahel terav võitlus ning 20. saj-i alguseks oli suurem osa Aafrikast

AAFRIKA

7


AAFRIKA

20 Suremus oli 1990–94 olnud väike (8,3‰) ning sealt alates kasvanud, 2005 oli see 13,8‰. Rändeiive oli positiivne (0,2‰). Lõuna-Aafrika koguiive 1,10% oli maailma keskmisest (1,24%) väiksem. Linnastumus oli Aafrika suurim (56,3%). Keskmine sünnieluiga (52,5 aastat, meestel 50,6 ja naistel 54,5) oli Aafrika keskmisest (51,6) pikem. Iga naise kohta sündis 2,90 last ning imikusuremus (54,2‰) oli Aafrika keskmisest 1,7 korda väiksem. Lääne-Aafrika 2005. Demograafilise plahvatuse järgus olevale Lääne-Aafrika rahvastikule on iseloomulik väga suur sündimus (42,0‰) ning suremuse (15,8‰) järkjärguline vähenemine. Rändeiive oli 2005 negatiivne (-0,5‰). LääneAafrika rahvastikust elas linnades 41,7%. Elanike keskmine sünnieluiga (49,4 aastat, meestel 48,5 ja naistel 50,3) oli Aafrika keskmisest lühem. Ühe naise kohta sündis 5,77 last ning iseloomulik oli suur imikusuremus (111,8‰). Rahvastikuprognoos 2050. aastaks. Hinnanguliselt elab siis Aafrikas u 1 997 935 000 inimest, mis on 21,7% ennustatavast maailma rahvaarvust. Aafrika elanike osatähtsus maailma rahvastiku hulgas kasvab võrreldes 2005. a-ga 1,5-kordseks. Linnades elab 61,8% elanikest. Sündimus väheneb 20,4‰-ni

RAHVASTIKU PAIKNEMINE Atlandi o o ke a n Casablanca

Rabat Oran Fès Marrakech

Alžiir

Tunis Tripoli Vahe m e ri Aleksandria Kairo Benghazi

Pu na ne me

Hartum Niamey Bamako Kno N'Djamena Bobo-Dioulasso Ouagadougou Jos Conakry Addis Abeba Kaduna Bouaké Ibadan Onitsha Bangui Monrovia Lagos Yaoundé Abidjan Accra Port Harcourt Douala Muqdisho Kisanganh Kampala Ekvaator Nairobi Brazzaville Kinshasa Kananga Pointe-Noire Dar es Salaam Mbuji-Mayi Luanda Lubumbashi

ri

Dakar

Lilongwe Lusaka Blantyre Harare Bulawayo

Asustustihedus (in 1 km2 kohta) üle 200

Antananarivo

40–200

Pretoria Maputo Johannesburg Vereeniging Durban

10–40 2–10 alla 2 linn

Kaplinn

Port Elizabeth

I nd ia ookea n

 Etioopia lapsed

ja suremus 8,5‰-ni. Jätkuvalt on väljarändajaid rohkem kui sisserändajaid (rändeiive -0,2‰). Keskmine sünnieluiga jõuab praegusele maailma keskmisele tasemele. 2050 on eeldatavaks keskmiseks elueaks 66,1 aastat (meestel 64,4 ja naistel 67,8), mis jääb prognoositavale maailma keskmisele elueale (75,4) alla. Imikusuremus väheneb 2,3 korda, iga 1000 elusalt sündinud lapse kohta sureb 41,3 (maailma keskmine 23,4). Iga naise kohta sünnib keskmiselt 2,46 last, mis on rohkem kui maailmas keskmiselt (2,02). Enamiku Aafrika piirkondade rahvastikus algab või jätkub vananemisprotsess. Prognooside kohaselt on sündimus suurim Kesk-Aafrikas (24,9‰) ja väikseim PõhjaAafrikas (13,9‰). Suremus on suurim Lõuna-Aafrikas (13,1‰, suurenenud), kuna selle piirkonna rahvastik hakkab arengus jõudma kaasaegsesse järku, ning väikseim Põhja-Aafrikas (8,0‰). Oodatav keskmine sünnieluiga on pikim Põhja-Aafrikas (76,7) ning lühim Kesk-Aafrikas (61,4). Linnarahvastiku osatähtsus on suurim Lõuna-Aafrikas (77,6%) ning väikseim Ida-Aafrikas (47,6%). Ühe naise kohta sündivate laste arv on suurim LääneAafrikas (2,55) ning väikseim Lõuna-Aafrikas (1,87). Imikusuremus on suurim Kesk-Aafrikas (53,7‰) ning väikseim Põhja-Aafrikas (14,6‰, maailma keskmine 23,4‰). Eeskätt loodusoludest johtuvalt paikneb asustus ebaühtlaselt. Hiiglaslik Sahara on peaaegu inimtühi. Ka kuivad rohtlad (sh Sahel) ja troopiliste metsade piirkonnad on kohati hõredasti asustatud. Seevastu Niiluse org on üks maailma kõige tihedamalt asustatud ala. Seal elab u 1652 inimest ühel


AAFRIKA

21

 Svaasimaa neiud

 Keenia masaid

ruutkilomeetril. Rohkesti inimesi elab ka Vahemere rannikul ja Guinea lahe äärsetes riikides, Etioopia mägismaal, Ida-Aafrika suurte järvede piirkonnas ja mandri kagurannikul. Suure sündimuse ja laste tervishoiu paranemise tõttu kasvab rahvastik kiiresti. Nii sündimus kui ka suremus (vastavalt 3,8 ja 1,5%) on maailma keskmisest suuremad. Keskmine eluiga on 52 aastat, sealjuures on see nt Liibüas 76 ja Sambias 37 aastat. Lühikese keskmise eluea põhjused on näljahädad, vähene arstiabi, sõjategevus ja üldine vaesus. Laastavad haigused on AIDS, malaaria, skistosomiaas, tuberkuloos, unitõbi ja kollapalavik. Aafrika rahvad on rassi, keele ja kultuuri poolest erinevad. Arvukaimad rahvad on Lääne- ja KeskAafrikas elavad ibod ja jorubad, Ida-Aafrikas elavad kikujud ning Lõuna-Aafrikas elavad suulud. Aafrika rahvad on ka pügmeed, nende hulka kuuluvad akad, mbutid, efed, tvaad jm etnilised rühmad, kes elavad Kongo nõo vihmametsa alal. Nimetus „pügmee” tuleneb vanakreeka keelest ja viitab nendele inimestele omasele lühikesele kasvule. Tänapäeval peetakse seda nimetust solvavaks. Ajalooliselt on need inimesed elanud küttimisest ja korilusest ning vahetanud oma saadusi naabruses elavate põlluharijatega. Khoikhoid (endine nimetus hotentotid) ja sanid on ühed maailma vanimad kultuurrahvad. Nad elasid kunagi kogu Lõuna- ja Ida-Aafrikas. Nende keeled olid sarnased. Tänapäeval elab khoikhoisid veel ainult Namiibias (namad) ning Botswanas ja LAV-s. Sanid elavad pms Kalahari kõrbes Botswana ja Namiibia alal ning neid on ka LAV-s ja Angolas. Suurem osa miljonitest

Aafrika araablastest elab Egiptuses ja muudes Vahemere-äärsetes riikides ning Põhja-Sudaanis. Araablased asusid Aafrikasse 7. saj-l. Berberid on elanud Aafrika loodeosas juba eelajaloolisel ajal. Sõna „berber” pärineb kreeka keelest ja tähendab võõrast või mitte kreeka keele rääkijat. Tänapäeval eelistab enamik berbereid ja teadlasi sõna „amatsiig” (amazig) ning nende keelt nimetatakse tamašeki keeleks. Berberid elavad kogu Põhja-Aafrikas, piirkonnas, mis ulatub Atlandi ookeani rannikust Sīwah’ oaasini ja Vahemere äärest Nigeri jõeni –  Alžeeria ja Tuneesia elanikud rahvuslikus riietuses ( Le Costume Historique, 1876–1888)


AASIA Aasia, nii pindalalt kui ka rahvaarvult suurim maailmajagu.

PINDALA RAHVAARV KÕRGEIM KOHT MADALAIM KOHT ÄÄRMUSPUNKTID

43,9 mln km2 4,41 mld (2016) Džomolungma, 8848 m Surnumeri, –408 m mandril põhjas Tšeljuskini neem 77º43' pl mandril lõunas Piai neem (Bulus) 1º16' pl mandril läänes Baba neem 26º04' ip mandril idas Dežnjovi neem 169º40' ip saartel põhjas Komsomoletsi saarel Arktika neem 81º13' pl lõunas Pamana saarel Boa neem 11º ll idas Diomidi saar 169º lp

Ta moodustab ligi kolmandiku maismaast (43,9 mln km2) ning seal elab kolm viiendikku (2016. a-l 4,4 mld) maailma rahvastikust. Aasia piirneb läänes Euroopaga, põhjas PõhjaJäämerega, idas Vaikse ookeaniga ja lõunas India ookeaniga. Läbi Suessi maakitsuse on kaevatud kanal, mis eraldab teda Aafrikast. Enamlevinud seisukoha alusel peetakse Euroopa ja Aasia piiriks Uurali mäestiku idanõlva, Žemi ehk Emba (ka Uurali ehk Žajõki) jõge, Kaspia merd, Bosporuse väina, Marmara merd, Dardanelle ja Egeuse merd, kusjuures viimases asuvad Kreekale kuuluvad saared paiknevad Euroopas. Kõige vaieldavam on Kaspia mere ja Musta mere vahel asuva piiri määratlemine. Venemaa allikate alusel on selleks KumaManõtši nõgu, Aasovi meri ja Kertši väin, enamikus lääne teatmeteostes aga Suur-Kaukasuse Peaahelik. Ajaloolisest ja kultuurilisest seisukohast ning inimgeograafiast lähtudes peetakse sageli ka Lõuna-Kaukaasiat ning Küprost Euroopasse kuuluvaks. Aasia põhjaosa ulatub Arktikasse, saareline lõunaosa lõunapoolkera lähisekvatoriaalvöötmesse. Aasia


nimi tuleneb arvatavasti akadikeelsest sõnast assu või asu, mis tähendab ida või hommikumaad. Aasias asuvad ühed maailma pikimad jõed, suurimad kõrbealad ning laialdasimad metsad ja džunglid. Aasias paiknevad nii maailma kõrgeim kui ka madalaim koht. Maailma kõrgeima mäestiku Himaalaja kõrgeim tipp Džomolungma asub Nepali ja Hiina piiril 8848 m kõrgusel, madalaim ala on Iisraeli ja Jordaania piiril 408 m allpool merepinda asuva Surnumere pind. Ka maailma sügavaim maismaavagumus Baikali järve nõgu paikneb Aasias. Järve sügavus on 1620 m, tema põhi asub 1165 m allpool meretaset. Aasial on pikim rannajoon ja mitmekesiseimad kliimaolud ning seal leidub enim taime- ja loomaliike. Rohkete lahtede ja poolsaarte tõttu on mandriosa rannajoone pikkus u 63 000 km. Häid looduslikke sadamakohti on siiski võrdlemisi vähe. Põhja-Jäämere rannikumeres raskendavad laevaliiklust rasked jääolud. Saared hõlmavad u 7% Aasia pindalast. Nende hulka kuuluvad Jaapani ja Malai saared ning Küpros, Sri Lanka, Taiwan, Sahhalin ja paljud Põhja-Jäämere saared. Kuigi enamikku Aasiat moodustavate kraatonite vanus  Maailma kõrgeim mäetipp Džomolungma

AASIA

43

 Jaapani naisi kujutav illustratsioon Auguste Racinet' raamatust Le Costume Historique (1876–1888)

on rohkem kui 3 mld aastat, on maailmajagu ise kõige noorem. Rohkem kui pool alast on seismiliselt aktiivne. Seal asub ka maailma võimsaim mäestikuala, selle moodustavad Tiibeti kiltmaa ja sellega külgnevad mäestikud. Aasia 50 riigi hulka mahuvad nii rahvaarvult ja pindalalt maailma suurimad kui ka ühed väikseimad maad. Rahvaarvult maailma kahes suurimas


AASIA

82

 Mangroov

 Bambusemets

Siberi kliima on karm ja mandriline. Ka Sise-Aasia kliima on kuiv, karm ja mandriline. Araabiast kirdesse Gobini ulatub peaaegu katkematu kõrbete ja poolkõrbete vöönd. Need alad on asustatud väga hõredasti. Araabia poolsaare hõlmavad mitu üksteisega liitunud kõrbet. Ida pool on suured kõrbed Karakum, Kõzõlkum, Taklimakan ja Gobi. Aasia põhjaosas on valdavad tundra ja külmakõrb. Mullastik. Kõiki loodusvööndeid läbiva Aasia mullastik on vahelduv ja mitmekesine. Põhja-Jäämere saari hõlmab muldkatteta külmakõrb. Jäämere ranniku ulatuslikul alal Kesk- ja Ida-Siberis arktilises ja subarktilises vöötmes on levinud peamiselt igikeltsamullad (Cryosols). Niiskema kliimaga tundra ja metsatundra alale on omased märjemad mullad (Gleysols, Histosols). Lääne-Siberi madalikult ulatuvad Sahhalini saarele okasmetsavööndi (taiga) noored kujunevad (Cambisols) ja

leetuvad mullad (Albeluvisols). Viljakaid metsastepi ja stepi mustmuldi (Chernozems) on enim Lääne-Siberi lõunaosas ning laiguti ka Baikalist ida pool Stanovoi mägismaa ja Amuuri vahel. Kasahstani põhjaosa ja Kollase mere vahel asuvad kuivstepivööndi kastanmullad (Kastanozems), neile järgnevad katkendliku vööndina savistumisega mullad (Luvisols). Suuri alasid hõlmavad ka parasvöötme poolkõrbe liivmullad (Arenosols) ja kõrbe hall-pruunmullad, lähistroopilise poolkõrbe hallmullad ning troopiliste kõrbete väheviljakad mullad (Calcisols). Kuivale kliimale samuti omaseid sooldunud muldi (Solonchaks, Solonetz) leidub peamiselt alates Kaspia idarannikust lõuna poole kuni Pärsia lahe ümbrusse. Indias Dekkani kuivadel laavakatetel kujunenud savikad reguurid (Vertisols) on eriti sobivad puuvillapõõsa kasvatamiseks. Suurte jõgede (Jangtse,

 Riisiterrasspõllud Hiinas

 Värvikirev Jaapani aed


Huang He, Brahmaputra, Tigrise, Eufrati) ümbruses on alluviaal- ehk lammimuldi (Fluvisols). Ida- ja Kagu-Aasias on vihmametsade enamasti happelisi kolla-punamuldi (Acrisols). Malai saarestiku rannikualadel on mangroovide sooldunud muldi (Fluvisols). Kohati (eeskätt Mesopotaamia aladel) on pikaajalise inimtegevuse, sh niisutusmaaviljeluse, terrassipõllunduse ja riisipõldude rajamise tulemusel moodustunud teisenenud mullad (Anthrosols’id). Elustik. Taime- ja loomaliikide leviku olulised tõkked Aasias on Himaalaja mäestik ja Tiibeti kiltmaa. Biogeograafiliselt kuulub Aasia suur põhjaala võrdlemisi liigivaese holarktilise riikkonna palearktilisse ossa. Hoopis rikkalikuma elustikuga on mandri lõunaosa, see kuulub taimegeograafiliselt paleotroopikasse, zoogeograafiliselt moodustab Indo-Malai omaette riikkonna. Lääne-Aasias leidub mõningal määral Etioopia riikkonna loomi. Loomastik. Tundravööndile omased ulukliigid on põhjapõder, jääkaru, jää- ehk polaarrebane ja lemmingud ning lindudest lumekakk ja rabakana. Taigaloomad on ahm, põder, soobel, hunt, rebane ja pruunkaru ning metsis, laanepüü, mänsak ja rabakana. Tiibeti kiltmaale on omased jakk, tiibeti eeslik kiang, antiloop orongo, gasell goa ja nahur (sinilammas). Mongoolia ja Loode-Hiina avarustel elab palju ümisejaid, suslikuid ja mitmeid muid närilisi ning sealt on pärit ka ulukhobune ja -kaamel. Aeg-ajalt rüüstavad PõhjaHiina põlde ja aedu rändtirtsud. Kõrbealadel elab palju putukaid, skorpione ja roomajaid. Rohtlaloomad on ka suslikud, eeslikud (kulaan, onager) ja saiga. Maailma haruldasimate loomade hulka kuulub Ida-Tiibeti bambusemetsades elav bambuskaru ehk hiidpanda. Tiheda asustuse tõttu leidub Ida-Aasias metsloomi vähem. Seevastu Lõuna- ja Kagu-Aasia loomakooslus on kogu maailmajao liigirikkaim. Eriti rohkesti on troopilisi linnuliike ja ahvilisi, sealhulgas kõige puiselulisem inimahv orangutan ning gibonid. Piirkonnale on omased gaur, banteng ja mitmed muud veislased. Mägialadel elutsevad ulukjakk, kaljukitsed, mägilambad, lumelambad ehk pakssarved ja mitmed muud veislased. Aasia endeemsed liigid on nt muskushirv, aasia elevant ja india ninasarvik, huulkaru, päikesekaru ehk biruang, punahunt ning kaslastest irbis ehk lumeleopard, pantrikud ja tiiger.

AASIA

83

 Sürihta ehk filipiini kandlane on ööloom

 Tähnikhirv

 Panda

 Bengali tiiger

 Kaksküürkaamel ehk baktrian

 Bambuskaru ehk hiidpanda


AMEERIK A PINDALA RAHVAARV KÕRGEIM KOHT MADALAIM KOHT ÄÄRMUSPUNKTID

42,5 mln km2 982,1 mln (2015) Aconcagua, 6960 m Carbóni soolajärv (Patagoonias) –105 m mandril põhjas Zenith Point (Boothia poolsaar) 72º0'00" pl mandril lõunas Frowardi neem 53º54' ll mandril läänes Walesi Printsi neem 168º5'5" ll mandril idas Branco neem 34º46' lp saartel põhjas Kaffeklubbeni saar (Gröönimaa rannik) 83º40' pl saartel lõunas Águila saar (Diego Ramíreze saarestik) 56º32'16" ll (või Lõuna-Sandwichi saarte Lõuna-Thule saar, 59º25'16" ll) saartel kuupäevaraja suhtes Attu saar 172º28'22" ip; nullmeridiaani suhtes Amatignaki saar 179º9' lp saartel idas Nordostrundingen (Kirdeneem, Gröönimaal) 11º29'22" lp

Ameerika (hisp, port América, ingl America),

läänepoolkera ainus maailmajagu, selle pindala on 42,5 mln km2 ja rahvaarv 982,1 mln (2015). Ameerika paikneb Vaikse ookeani ja Atlandi ookeani avaosa ning selle osa Põhja-Jäämere vahel. Maailmajagu koosneb Põhja-Ameerika ja LõunaAmeerika mandrist ning nende juurde kuuluvaist saartest. Mandreid ühendav kitsas Kesk-Ameerika ning nende vahel paiknev Lääne-India saarestik kuuluvad Põhja-Ameerikasse. Kuna see ühendus


 Niagara juga

Mandani indiaanihõimu pealik, illustratsioon Auguste Racinet' raamatust Le Costume Historique (1876–1888)



on geoloogiliselt noor ning maailmajao põhiosade geoloogiline ehitus, kliima, taimestik ja loomastik on tugevasti erinevad, siis käsitletakse maailmajagu kahe mandrina. Ameerikat nimetatakse ka Uueks Maailmaks ning mõnikord ka Läänepoolkeraks. Pms ingliskeelsetes teadusväljaannetes kasutatakse maailmajao kohta enamasti Ameerika mitmuslikku vormi (Americas). Kõnekeeles kasutatakse Ameerika nime sageli Ameerika Ühendriikide (USA) kohta ja terminit „ameeriklane” USA elaniku kohta. Ameerika on pikim maailmajagu, tema ulatus mandril põhjast Boothia poolsaarest lõunasse Frowardi neemeni on 14 000 km. Põhja- ja LõunaAmeerika mandrit ühendab looduslikult PõhjaAmeerika juurde kuuluv Kesk-Ameerika, selle kitsaima osa (Panama maakitsuse) laius on 48 km. Ameerikas asub maailma suurim saar Gröönimaa, sellest lääne pool paikneb karmi looduse ja hõreda asustusega Arktika saarestik. Rohkesti saari kuulub kahe mandri vahel asuvasse Lääne-India saarestikku, see moodustab koos Kesk-Ameerikaga Vahe-Ameerika. Mandreid eraldavad Mehhiko laht ja Kariibi meri, neid nimetatakse mõnikord ka Ameerika Vahemereks. Rahvastiku etnilise päritolu ja peamiste kõneldavate keelte alusel

jaotatakse Ameerika ka Ladina-Ameerikaks, mis hõlmab Lõuna-Ameerika, Vahe-Ameerika ja Mehhiko, ning Angloameerikaks, mis hõlmab USA ja Kanada. Põhja-Ameerikat moodustav mandrilise maakoore osa – Põhja-Ameerika kraaton – kujunes 2,5–1,0 mld aastat tagasi. Lõuna-Ameerika eraldus lõunapoolkeral asunud Gondvana hiidmandrist 135 mln aasta eest. Kariibi laama ja Vaikse ookeani laama kokkupõrkel 15 mln aastat tagasi tekkinud vulkaanidest kujunesid paljude hilisemate saarte

AMEERIKA

87


AMEERIKA

110

 USA ja Mehhiko piir. Vasakul San Diego, paremal Tijuana

kuuluvates maades katoliiklased. Osa Kariibi piirkonna elanikke järgib ka sünkretistlikke usundeid (voodoo, santeria). Lõuna-Ameerika usklikest 85% on katoliiklased. Osa indiaanlasi järgib tavausundeid, enamasti on katoliiklusse põimunud ka tavausundite kombeid. Nii Põhja- kui ka Lõuna-Ameerika juutide kogukonnad järgivad judaismi ning pms araabia päritolu elanikud on muslimid. Gröönimaa rahvastikust 89% (2016) moodustavad inuittide ja eurooplaste (pms taanlaste) segaverelised järeltulijad gröönlased (endanimetus kalaallit). Nad on jagunenud kolme rühma: saare edela- ja läänerannikul läänegröönlased, idarannikul idagröönlased ning looderannikul polaargröönlased. Mongoliidse päritoluga inuitte (’inimesed’) on veel ainult mõnisada. Gröönlased räägivad eskimo-aleuudi keelkonda kuuluvat inuiti ehk grööni keelt (kalaallisut, 3 murret). Kirjakeele aluseks on läänegrööni murre. Euroopa (pms Taani) päritolu on 11% rahvastikust (2016). Jäävaba ala keskmine asustustihedus on 1 inimene 7 km2 kohta, 90% rahvastikust elab saare lääne- ja edelaosas. Linnades elab 86% rahvastikust. Suuremad linnad (2016) on Nuuk (17 300 el), Sisimiut (5500), Ilulissat (4500), Qaqortoq (3100), Aasiaat (3100) ja Maniitsoq (2600). Usklikest on 98% luterlased.

Majandus Põhja-Ameerikas elab 7,8% maailma rahvastikust ja ta annab 26% maailma SKT-st (2013). USA ja Kanada on ühed maailma arenenuimad ja rikkaimad riigid, nad kuuluvad maailma juh-

tivate tööstusriikide ühendusse G-8. Koos Mehhikoga kuuluvad nad ka Põhja-Ameerika Vabakaubandusassotsiatsiooni (ingl North American Free Trade Association, NAFTA), mis hõlmab üht maailma suurimat vabakaubanduspiirkonda. Kanada majandust iseloomustab loodusvarade rohkus: energeetilised (nafta, maagaas) ja metallilised maavarad (raua- ja muude metallide maagid), viljakad mullad, metsad ja vee-energia. USA monopolid on investeerinud Kanada hankivasse ja töötlevasse tööstusesse, sest sealt on odavam tooraineid hankida ja energiakandjaid osta ning seal pooltooteid valmistada. Kanada keskosa hõlmavad ulatuslikud metsaalad, ta kuulub metsaraie,

PÕHJAAMEERIKA SUURIMAD LINNASTUD ELANIKE ARV, 2015 Linn

Linnastu

México

8 918 700

20 892 700

New York

8 550 400

20 182 300

Los Angeles

3 971 900

13 340 100

Chicago

2 720 500

9 551 000

Dallas

1 300 100

7 102 800

Houston

2 296 200

6 656 900

Toronto

2 826 500

6 129 900

Washington

672 200

6 097 700

Philadelphia

1 567 400

6 069 900

441 000

6 012 300

Miami Atlanta Guadalajara San Francisco

463 900

5 710 800

1 460 100

4 796 600

864 800

4 656 100

LÕUNAAMEERIKA SUURIMAD LINNASTUD ELANIKE ARV, 2015 Linn

Linnastu

11 967 825

21 090 792

Buenos Aires

3 054 267

13 693 657

Rio de Janeiro

6 476 631

12 280 702

Lima

8 894 412

9 904 727

Bogotá

7 862 277

9 286 225

Santiago

5 507 282

6 683 852

Belo Horizonte

2 502 557

5 829 923

Caracas

3 289 886

5 322 310

Pôrto Alegre

1 476 867

4 258 926

Brasília

2 914 830

4 201 737

Fortaleza

2 591 188

3 985 297

Salvador

2 921 087

3 953 290

Recife

1 617 183

3 914 397

São Paulo


AMEERIKA

111

 Kanadas asuv Barkerville rajati kullapalaviku ajal

 Colorado jõel asuv Hooveri pais valmis 1936

puidutöötluse ning puidumassi- ja tselluloositoodangu poolest maailma juhtivate riikide hulka. Teraviljakasvatusega (nisu, mais, oder) tegeldakse põhiliselt tasandikuprovintside (Saskatchewani, Manitoba, Alberta) lõunaaladel. USA majandus on maailma suurim, tal on maailma suurim töötlev tööstus, mille põhiharud on

keemia-, masina- (eriti auto-, lennuki-, kosmoseja elektroonika-), paberi- ja toiduainetööstus. Ta on olulisel kohal ka põllumajandussaaduste tootmiselt: maisi- ja sojatoodangu poolest on ta esikohal, olulised on ka nisu, puuvill ja tubakas ning veise-, sea- ja linnukasvatus. USA on maailmas esikohal ka energia tootmise ja tarbimise, välisLÕUNA-AMEERIKA MÄETÖÖSTUS

PÕHJA-AMEERIKA MÄETÖÖSTUS

K ariibi m e ri Port of Spain

Caracas

Põhja-Jäämeri

San José

Baffini laht

molübdeen

U

uraan

Al

boksiit

Hudsoni laht

volfram

Fe

rauamaak

Ti

titaan

Au

kuld

Cu

vask

Sn

tina

Pb

plii

Zn

tsink

Ag

hõbe

Ni

nikkel kivisüsi

Ni Cu Fe

Fe

fosforiit kaalisool keedusool

Zn

Au

Vaik ne ooke an Washington

Mo U Ag

Mehhiko laht Havanna

kivisüsi

Salvador Ni Brasília La Paz Zn Cu W Sb Cu Fe Mn Sn Sn Ag Belo Horizonte Fe Bi Au Mn Mo Cu Rio de Janeiro Fe Asunción São Paulo Ag Au Curitiba

Santiago Mo Cu

Pôrto Alegre

W Buenos Aires

México

Vaikne ookean

Belmopan

Santo Domingo Al

Al

Kingston

Kariibi meri Guatemala Tequcigalpa San Salvador Caracas Managua Panamá San José

Montevideo

Bi

vismut

Au

kuld

Mo

molübteen

Al

boksiit

teemandid

Sb

antimon

Cu

vask

fosforiit

Al

boksiit

Sn

tina

keedusool

W

volfram

Pb

plii

salpeeter

Fe

rauamaak

Zn

tsink

Mn

mangaan

Ag

hõbe

Cr

kroom

Ni

nikkel

maagaas

Port-au-Prince

Recife

Cr

nafta

Pb Ag

W

Atlandi ookean

Atlandi ookean

Fe

Fortaleza

Fe

Sn

Fe

Pb

nafta maagaas

Fe

Ottawa

Cu

W

Ekvaator

Belém

Manaus

Au

Ti

Ag

Au

Mn Al

Pb Zn Pb Cu Lima

Ni

Ni W

Atlandi ookean

Au

Zn

Cu

Mn Georgetown Paramaribo Cayenne Al Al

Labradori meri

Au Mo

Fe

Medellín Fe Au Bogotá Cali

Au Quito Guayaquil

Nuuk Zn

Panamá

mäekristallid smaragdid

Fe


AUSTRAALIA JA OKEAANIA

PINDALA RAHVAARV KÕRGEIM KOHT MADALAIM KOHT ÄÄRMUSPUNKTID

8,6 mln km2 39,9 mln (2016) Jaya (Uus-Guineal) 5030 m Eyre’i järve nõgu –15 m põhjas Kure atoll 28 o 25’ pl lõunas Jacquemarti saar 52 o37’10’’ ll idas Sala y Gómez 105 o21’45’’ lp läänes Dirk Hartogi saar 113 o 05’ ip

Austraalia ja Okeaania, Austraalia mandrit ja Vaikse ookeani saarestikke Okeaaniat hõlmav maailmajagu, selle pindala on 8,6 mln km2 ja seal elab 39 901 000 inimest. Mõnikord nimetatakse seda maailmajagu ka Okeaaniaks või Austraaliaks. Loodusgeograafiliselt hõlmab Austraalia samanimelise mandri ja selle juurde kuuluvad saared, halduslikult moodustab ta Austraalia Ühenduse ala. Teda käsitletakse harilikult kahe eraldi osana – Austraaliana ja Okeaaniana. Austraalia (< lad terra australis ’lõunapoolne maa’) on lõunapoolkeral paiknev manner, selle pindala on 7,7 mln km2. Ta piirneb idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega (Korallimeri, Timori, Arafura ja Tasmani meri) ning läänes ja lõunas India ookeaniga. Vähe liigestunud rannajoonde on lõunaosas sopistunud Suur Austraalia laht ning põhjaosas Joseph Bonaparte’i laht ja Carpentaria laht. Suurimad poolsaared on mandri põhjaosas paiknevad Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaar. Valdav on tasandikuline pinnamood, enamiku alast hõlmavad kõrb, poolkõrb ja kuiv hõrendik.


Rikkalikult leidub metallimaake, fosforiiti, keedusoola, kivi- ja pruunsütt ning naftat ja maagaasi. Austraalia mandri ainus riik Austraalia Ühendus on tekkinud 1901 Suurbritannia kolooniate iseseisvumisel. Austraalia Ühenduse koosseisu kuuluvad ka asustatud välisterritooriumid – India ookeanis paiknevad Kookossaared (14 km2) ja Jõulusaar (135 km2) ning Vaikses ookeanis paiknev Norfolki saar (35 km2). Peale mandriala (99,1% riigi territooriumist) hõlmab riik ka mandrist Bassi väinaga eraldatud Tasmaania saart (68 401 km2) ja u 12 000 väiksemat rannikumere saart. Rohkem kui 1000 km2 suurused on põhjarannikul paiknevad Melville (5786 km2), Groote Eylandt (2285 km2), Bathurst (1693 km2) ja Mornington (1002 km2), idarannikul asuv Fraser (1653 km2) ning lõunarannikul paiknevad Kangaroo (4405 km2), Flinders (1359 km2) ja King (1091 km2). Austraalia Ühenduse haldusse kuuluv Austraalia Antarktika ala on Antarktika suurim nõudlusala, selle pindala on 5 896 500 km2. Okeaania moodustavad Vaikse ookeani keskja lõunaosa hiiglaslikule veealale laialipillutatud saarestikud ja saared, need on maailma suurim saareala. Okeaania põhjapoolseim saar on Kure

 Aborigeenide ornamendiga suveniirbumerang

atoll, lõunapoolseim Jacquemart, idapoolseim Sala y Gómez ja läänepoolseim Uus-Guinea. Okeaania paikneb u 70 mln ruutkilomeetri suurusel veealal vahemikus 28º25’ pl ja 52º30’ ll ning 130º ja 105º20’ lp. Saarte kogupindala on 1,3 mln km2 ja seal elab 21,8 mln inimest. Okeaania jaguneb Melaneesia, Mikroneesia ja Polüneesia saarerühmaks. Piirkonna lääneosa hõlmava Melaneesia

 Üks Austraalia sümboleid – Uluru kalju (Ayers Rock) – on aborigeenide püha paik

AUSTRAALIA JA OKEAANIA

151


AUSTRAALIA JA OKEAANIA

180

 Fidži

 Belau saared

Fly (keskmine vooluhulk 6000 m3/s). Uus-Meremaa jõgedel (eriti Fiordlandis) on rohkesti kõrgeid jugasid. Järvi on kõige enam Uus-Meremaal. Mullastik. Austraalia mandril on valdavad vähearenenud aluselised kuivad mullad, need moodustavad umbes 44% kogu muldkattest. Oluline mullastikuline eralduspiir on lõunapöörijoon. Sellest põhja pool on valdavad suhteliselt niiskema kliima oludes kujunenud savistunud mullad (Luvisols, Lixisols), happelisematel lähtekivimitel kolla-punamullad (Alisols, Acrisols). Flindersi jõe madalikul on ka märgi muldi (Fluvisols, Gleysols). Carpentaria lahe ääres asuvad Austraalia suurimad turvasmullaalad (Histosols). Idarannikul piki Suurt Veelahkmeahelikku kuni Tasmaaniani leidub mitmesuguseid, erineva arenguastme (Regosols, Cambisols) ja savistumisega muldi (Luvisols, Lixisols). Rohkesti on ka sooldunud muldi (Solonetz ).

Mäestikust ida pool laiuvaid savikaid tasandikke katavad paisuvad savimullad (Vertisols). Austraalia kuiva läänepoolmiku mullastik on ühtlasem (Calcisols, Solonetz). Suures Liivakõrbes on ülekaalus liivmullad (Arenosols). Tasmaanial on valdavad happelised leetmullad (Podzols) ja nendega koos ka leostunud mullad (Cambisols). Uus-Meremaa Lõunasaarel on enim happelisi leetmuldi (Podzols), mida leidub koos leostunud muldadega. Põhjasaarel lisanduvad neile ka vulkaanilisel lähtekivimil moodustunud mullad (Andosols). Uus-Guineas on happelisi muldi mõnevõrra vähem, sealsete suurte jõgede ümbruses leidub ka lammimuldi (Fluvisols). Hawaii saartele on omased punakaspruunid mullad (Inceptisols), niisketel aladel turvasmullad (Histosols) ja viljakad punamullad ning vulkaanilistel kivimitel moodustunud mullad (Andosols). Elustik. Okeaania elustiku kujunemist on mõjutanud piirkonna eraldatus ja saareline asend. Mõningad taime- (kauripuud) ja loomaliigid (sh roomaja tuataara ehk hateeria) pärinevad keskaegkonnast, palju liike on sisse toonud inimene või on nad saabunud inimkaaslejana. Elustikku on oluliselt kahjustanud kunagi sisse toodud kitsed ja sead. Taimestik. Austraalia taimkatte iseärasused johtuvad eelkõige maailmajao kauaaegsest eraldatusest ja niiskusoludest. Taimestikuliselt moodustavad Austraalia ja Tasmaania Austraalia floristilise riikkonna. Selle 12 000 kõrgemast taimeliigist on 80% endeemsed. Leidub ka Kagu-Aasiale (kruvipuu, viigi-

 Uus-Meremaa kõrgeim tipp Aoraki


 Suur Vallrahu

 Austraalias kasvab 28 liiki endeemseid heinpuid

puu), Lõuna-Aafrikale (prootealised) ja LõunaAmeerikale omaseid liike (lõunapöök). Palju on inimtegevuse tõttu sisse toodud taimi. Mõni neist (nt piisonirohi, viigikaktus ja häbelik mimoos) on muutunud tülikaks umbrohuks. Kõige suurema ala, sh enamiku Lääneplatoost (Suur Liivakõrb, Gibsoni, Suur Victoria ja Tanami kõrb) ja keskmadalike lääneosa (Simpsoni kõrb), hõlmavad kõrbed ja poolkõrbed (18% Austraalia alast). Taimkatet pole seal üldse või kohati kasvavad ainult vähenõudlikud rohttaimed (Triodia). Austraalia põhjaosa hõlmavad hõre troopiline mets ja savann. Rannikul kasvab mangroovi, Arnhemi maa looderannikul ja Cape Yorki poolsaare idarannikul troopilist vihmametsa. Suure Veelahkmeaheliku idanõlvul ja mandri edelaosas leidub kohati kuni 60 m kõrgust

eukalüptimetsa; Austraalias kasvab kuni 500 liiki liiki eukalüpte. Aheliku läänenõlvul on raskesti läbitav võsarohtla ehk skrab (scrub), selle moodustavad pms kääbuseukalüptid ja põõsasakaatsiad. Võsarohtla hõlmab mandri läänerannikul u 500 km laiuse vööndi. Suuremat osa keskmadalikest katab savann. Vegetatsiooniperiood kestab võsarohtlas ja savannis 1–5 kuud. Üle 2/3 Austraalia alast on suuremal või vähemal määral inimtegevusega hõivatud ja seda kasutatakse pms karjamaade, põldude ja istandustena. Peaaegu muutumatuna on säilinud Nullarbori tasandiku võsa ning kõrbe- ja poolkõrbekooslused. Parasvöötmesse ulatub ainult Tasmaania lõunapoolmik. Läänenõlvu katab seal niiske segamets (eukalüptid, lõunapöök, sõnajalgpuud), idanõlvul on pms niit.

 Musta kukkurpuu juured

 Uus-Meremaa vihmamets

 Austraalias kasvab sadu liike eukalüpte

AUSTRAALIA JA OKEAANIA

181


EUROOPA PINDALA RAHVAARV KÕRGEIM KOHT

10,2 mln km2

MADALAIM KOHT ÄÄRMUSPUNKTID

Kaspia madalik (–28 m)

738,8 mln (2016) Mont Blanc (4808 m; Alpides) või Elbrus (5642 m; kui piiriks on Suur-Kaukasus) mandril põhjas Nordkinni neem 71º8'3" pl mandril lõunas Marroquí neem 36º0'0" pl mandril läänes Roca neem 9º30'3" lp mandril idas Uural 68º18'37" ip saartel põhjas Fligely neem (Rudolfi saar) 81º48'24" pl lõunas Gávdose saar (Kreeka) 34º48'2" pl läänes Bjargtangar (Island) 24º32'' lp idas Flissingski neem (Novaja Zemlja) 69º02' ip

Euroopa, maailmajagu, mis hõlmab Euraasia

mandri poolsaarelise lääneosa ja selle juurde kuuluvad saared. Viiest maailmajaost on temast väiksem ainult Austraalia, elanike arvult edestavad teda Aasia ja Aafrika. Euroopas elab u 10% maailma rahvastikust. Euroopa ulatub põhjast lõunasse Jäämerest Vahemereni ja läänest itta Atlandi ookeanist Uurali mäestikuni. Ta moodustab Euraasia mandrist viiendiku. Seal asuvad maailma väikseim riik


 Üks Euroopa peamisi vaimu- ja kultuurielu keskusi Pariis

Eurooplaste riietus 16. saj-l, illustratsioon Auguste Racinet' raamatust Le Costume Historique (1876-88)

suure mõju katoliku kirik. Ameerika avastamisega (1492) algas suurte maadeavastuste ajajärk ning pandi alus koloniaalimpeeriumide kujunemisele. 14.–15. saj-l hakkas kiriku mõjuvõim vähenema, tähtsaks muutusid humanistlikud väärtused ning toimus antiigimõjulise kunsti ja kirjanduse taassünd renessanss. Sellesse ajastusse jäi ka 16. saj-l aset leidnud reformatsioon, mis tõi kaasa kristliku kiriku killustumise ning andis täiendava tõuke majanduse, poliitika ja teaduse arengu kiirene-

EUROOPA

Vatikan ja veerand maailma suurimast riigist Venemaast. Mõningad riigid (Andorra, Liechtenstein, Monaco, San Marino, Vatikan) on nii pindalalt kui ka rahvaarvult väiksemad paljudest maailma linnadest. Euroopa on pikka aega olnud üks maailma peamisi tööstus- ja põllumajanduspiirkondi. Maavaradest leidub rikkalikult eeskätt kivisütt ja rauamaaki, Euroopa mullad on ühed maailma viljakaimad. Rohkesti on loodus- ja kultuurimälestisi. Pariisis asuv Louvre ja Peterburis paiknev Ermitaaž kuuluvad maailmakuulsate muuseumide hulka. Euroopast on lähtunud läänelik kultuur, peamised teadussaavutused ning olulised filosoofilised, poliitilised ja usundilised tõekspidamised. Eriti suur on nende mõju olnud Anglo- ja Ladina-Ameerika ning Austraalia ja Uus-Meremaa ühiskonnaelu kujunemisele. Euroopa tsivilisatsiooni peamine tekkepiirkond oli Vahemere ümbrus. Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid Kreekas Egeuse mere saartel III aastatuhandel eKr. Kreeka kultuuri õitseng oli 5.-4. saj-l eKr. Tollased kunsti-, teadus-, filosoofia- ja riigijuhtimisalased saavutused võttis üle Vana-Rooma ning need pole kaotanud oma tähtsust tänapäevani. Vana-Rooma riik hõlmas suure osa Euroopast ning olulised Aafrika ja Aasia alad. Rooma impeeriumi lagunemise järel saavutas Lääne- ja Kesk-Euroopas



185


EUROOPA

202

 Norra saamide perekond (1900)

 Eakad itaallased

Euroopas (meestel 76–77, naistel 82–83). Imikusuremus oli 2005–09 keskmiselt 7,2‰ (1950. a-te algul 72,5‰), Ida-Euroopas 11‰, mujal 4–5‰. Beebibuumi järel on sündimus alates 1960. a-te II poolest valdavalt vähenenud, seda on süvendanud see, et naised sünnitavad vanemana. 1970. a-tel langes sündimus taastetasemest allapoole. Madalaimale tasemele (1,42 last 1 naise kohta) jõudis sündimus 1990. a-te II poolel. Praeguseks on sündimus küll pisut suurenenud, kuid jääb taastetasemest u 30% võrra allapoole. Ka sündimuse osas jaguneb Euroopa kaheks vööndiks, kuid nende piir on teistsugune kui suremuse puhul. Väga väike sündimus (1,4–1,5 last 1 naise kohta, 2005–09) on iseloomulik Lõuna- ja Ida-Euroopale ning LääneEuroopa saksakeelsetele riikidele. Põhja-Euroopa ja ülejäänud Lääne-Euroopa riikides erineb sündimus taastetasemest vähem (1,7–1,8 last 1 naise kohta). Need Euroopa osade sündimuserinevused on üsna püsivad. Euroopa rahvastiku loomulik iive on pärast Teist maailmasõda järjepidevalt vähenenud. 1990. a-te II poolest on rahvaarv aeglaselt suurenenud ainult positiivse rändeiibe toel. Rahvastiku vähenemine ilmneb eeskätt Ida-Euroopas, kus sisseränne negatiivset loomulikku iivet ei tasakaalusta. Prognoosi kohaselt elab 2050 Euroopa riikides 691 mln inimest ehk umbes sama palju kui 1970. a-te lõpul. Rahvaarvu vähenemist suudavad vältida üksnes Põhja- ja Lääne-Euroopa suurema sündimusega riigid. Vanuskoostis. Euroopa rahvastiku vanuseline koosseis on sarnane teiste demograafilise üle-

mineku läbinud piirkondade omaga. Sellele arengujärgule on omane laste väike osatähtsus, 2010 moodustasid 0–14-aastased ainult 15,4% rahvastikust (1950. a-l 26,2%). 65-aastaste ja vanemate osatähtsus ulatus 16,3%-ni (1950. a-l 8,2%) ja ületas seega laste oma. Tööealised (15–64-aastased) moodustasid 68,3% rahvastikust. Ennustuste kohaselt on eakate suhtarv 2050. a-ks suurenenud 27,4%-ni. Kõige suurema osa rahvastikust moodustavad eakad Lõuna-Euroopas (31,4%), kõige väiksema Põhja-Euroopas (23,5%). Rahvuslik koosseis. Euroopa rahvastik on etniliselt võrdlemisi kirev, seda nii riigiti kui ka riigisiseselt. Mõnes piirkonnas on etnilised erinevused  Slaavia, Germaania, Gallia ja Rooma viivad keiser Otto III-le kingitusi. Illustratsioon 990. aastast pärinevast evangeeliumist


203 EUROOPA KEELED

No r r a m e r i

ATLANDI

A A SIA OOKEAN

Põ h j am e r i L

n ää

em

er

i

INDO-EUROOPA balti-slaavi germaani romaani

Bi skai a l aht

K as p ia K aspia mme ri eri

teised

M us t m e r i

UURALI ja ALTAI soome-ugri türgi

A A SIA

TEISED baski

A AFRIK A

põhjustanud vägivaldseid kokkupõrkeid (nt PõhjaIirimaal, Hispaanias, endise Jugoslaavia aladel). Vägivallailminguid on olnud ka kohalike põlisrahvaste ja immigrantide vahel (nt prantslaste ja Põhja-Aafrikast saabunud muslimite vahel). Teisalt on etniline ühtekuuluvus kohati nõrgenenud, üha rohkem määratletakse end eurooplasena. Keeled. Euroopas kõneldakse u 50 keelt ja sadu murdeid. Enamik Euroopa keeli kuulub Indoeuroopa keelkonda. Indoeuroopa keelte põhirühmad Euroopas on slaavi, germaani, romaani ja balti keeled ning kreeka ja albaania keel. Kõnelejate arvu poolest on suurim slaavi rühm (sh vene, poola, tšehhi, bulgaaria, serbia-horvaadi, ukraina, valgevene, slovaki jmt keel). Germaani keeli (saksa, inglise, rootsi ja taani keelt) kõneldakse pms LoodeEuroopas, romaani keeli (prantsuse, itaalia, hispaania, rumeenia ja portugali keelt) valdavalt LõunaEuroopas ning balti keeli Leedus ja Lätis. Uurali keelte soome-ugri rühma kuuluvad läänemeresoome (soome, eesti), mordva (ersa, mokša), mari (niidumari, mäemari), permi (komi, permikomi, udmurdi) ja saami keeled ning ugri rühma ungari keel. Altai keelkonna turgi rühma keeled on türgi,

Vah em eri

baškiiri, tatari, tšuvaši ja krimmitatari keel. Omaette keel on baski keel. Malta keel on lähtunud araabia keelest ja seal on palju itaalia laene. Rooma riigi ametliku keelena kasutatud ladina keelest arenesid 6. saj-i lõpuks romaani keeled. Tänapäeval on ladina keel Vatikani teine riigikeel, teda kasutatakse ka katoliku kiriku liturgias ja mõnedes teadusharudes (bioloogias, meditsiinis, õigusteaduses). Usund. Ligi 2000 aastat on peamine usk Euroopas olnud kristlus ehk ristiusk. Kuigi kristlus sai alguse Lähis-Idas, levis ja arenes ta pms Euroopas. Enamik eurooplasi on end usutunnistuse järgi määratlenud, kuid korrapäraselt usukombestikku järgivate kristlaste hulk on oluliselt vähenenud. Enamik kristlasi on katoliiklased, neid on kõige rohkem Lõuna-Euroopas (Hispaanias, Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal, Portugalis) ning Poolas, Austrias ja Ungaris. Muud kristlased on protestandid (pms Põhja-Euroopas ja Põhja-Saksamaal) ning õigeusklikud (Kreekas, Serbias ja Ida-Euroopas). Olulised usundid on ka islam (albaanlased, türklased, araablased) ja hajusalt judaism. Keskajal olid kristlikud kloostrid ja ülikoolid peamised teadmiste levitajad

EUROOPA

B ar e n t s i m e r i

Maailmajaod  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you