Page 1

LOOMADE FANTASTILINE

MAAILM DINOSAURUSED l RÖÖVLINNUD l LEMMIKLOOMAD l MAOD l KISKJAD l OHUSTATUD LIIGID


Eelajalooline elu 1. Kunagi ammu oli kogu maakera kaetud tohutu paksu jääkihiga.

Maakeraga on seda minevikus õige mitmeid kordi juhtunud. Me nimetame selliseid ajajärke Maa ajaloos jääaegadeks. Tegelikult moodustavad sellised jääajad kokku vaid väga väikese osa Maa pikast ajaloost. Enne jääaegu oli Maa kliima soe ja maad katsid mered ning järved. Sellest kaugest ajast veel varem oli Maal aga pikk vihmade periood. Vihma sadas järjest tuhandeid aastaid, Maa aga oli üleni paljas nagu kõrb. Miljonite aastatega on muutunud Maa kliima ja elutingimused. Maa kliimamuutustega pidid kohastuma ja muutuma Maal elanud olendid, sest ainult nii said nad uutes ja teistsugustes tingimustes ellu jääda. Sellist elusa looduse pöördumatut ajaloolist arengut nimetatakse evolutsiooniks.

Karvane ninasarvik

Koopalõvi

12


Eelajalooline elu

T Selline võis välja näha maastik viimase jääaja lõpus umbes 10 000

aastat tagasi. Loomadel olid paksud karvakasukad, mis kaitsesid neid külma eest. Paljud loomad püsisid elus taimi süües. Mammutite peamine toit oli sammal ja oksad. Osa loomi, näiteks koopalõvid, elatusid teiste loomade jahtimisest, sest nemad vajasid ellujäämiseks liha.

Ürgveis ehk tarvas

Mammut

Hiidhirv

13


Elu algus 2. Elu Maal tekkis väga-väga ammu.

Me teame seda tänu eelajalooliste loomade jäänustele, kes kunagi ammustel aegadel Maal elasid, ära surid ja maapinna alla mattusid. Miljonite aastate jooksul muutusid nende jäänused või elutegevuse jäljed maa sees kivististeks ehk fossiilideks. Kõige vanemad kivistised on stromatoliidid ja nad on üle 3000 miljoni aasta vanad. Stromatoliidid on tekkinud tsüanobakterite ehk sinivetikate elutegevuse tulemusena. Tsüanobakterid ise on osanud elus püsida sellest kaugest ajast kuni tänase päevani ja elavad koos meiega ka praegu.

3. Esimesed Maa hulkraksed taimed olid merevetikad, kes ilmusid umbes 1000 miljonit aastat tagasi. Erinevalt

üherakulistest tsüanobakteritest, kes asustasid meresid juba palju varem, koosnesid nad tuhandeist rakkudest. Mõned merevetikad kasvasid koguni mitme meetri pikkuseks.

4. Umbes 800 miljonit

aastat tagasi hakkasid mõned merevetikad kasvama ka maismaal. Neist osa segunes esimeste seentega ja neist vormus uus organismide rühm – samblikud. Samblike esimeseks kasvukohaks olid kivid. Imades endasse vihmavett, hakkasid nad mööda mäekülgi ja kaljusid ülespoole levima. Samblikud on vähenõudlikud organismid ja nad elavad ka tänapäeval kividel, kaljudel, liivmuldadel ja puudel.

14

T Kanadast on leitud lülijalgse

Anomalocaris’e kivistisi. Sel loomal oli ümmargune suu ja tema keha külgmised osad meenutasid uimesid. Väljastpoolt kattis keha kaitsev koorik.


Eelajalooline elu

5. Esimestel loomadel, kes elasid meredes, oli keha pehme nagu tarretis.

600 miljonit aastat tagasi Maa meredes elanud meduusidel oli pehme sültjas keha ja nad lihtsalt hõljusid merevees. Merede põhjas elasid aga olendid, kes nägid välja nagu pehmed suled. Need Charnia-nimelised loomad sarnanesid väga nüüdisaegsete merisulgedega, kes kuuluvad õisloomade ehk korallide hulka. Paljud elusolendid peavad ellujäämiseks sööma teisi elusolendeid. Charnia toiduks olid pisikesed veeasukad, keda ta veest oma „sulgedega” püüdis.

Meduus

W Charnia nägi välja nagu mõni taim, kuigi

oli tegelikult loom.

Charnia

6. Üks esimesi loomi, kes hakkas teistele loomadele jahti pidama, oli

Anomalocaris. See meredes elav lülijalgne loom ujus ringi ja otsis endale saaki. Tema toiduks olid väiksemad mereasukad, keda ta oma sõrgade vahele püüdis. Olles saagist sõrgadega kinni haaranud, pani ta selle endale suhu. Anomalocaris on tänapäevaste vähkide ja putukate eelkäija. Omal ajal oli ta kõikide Maa merede suurim jahti pidav loom, kuigi oli ainult 60 cm pikkune.

S Cooksonia taimedel olid harunenud varred, mida mööda

liikus vesi kõikidesse taimeosadesse. Selle perekonna vanimad esindajad leiti Iirimaalt.

7. 400 miljonit aastat tagasi olid

maismaataimed juba veidi kõrgemad. Neil olid tekkinud tugevad püstised varred, mida mööda sai maast ammutatud vesi liikuda ka taime kõige ülemistesse osadesse. Varaseimaid maismaal kasvanuid soontaimi moodustasid Cooksonia perekonna. Omal ajal olid nad kõige pikemad maismaaorganismid tervel maakeral, kuigi olid vaid 5 cm kõrgused – mitte pikemad kui sinu pöial! 15


Eelajaloolised varitsejad 61. Mõned loomad sõid kõike, mis neile vaid ette juhtus.

Entelodondid olid sõralised, kes meenutasid väliselt sigu, nad elasid Maal 25 miljonit aastat tagasi. Üheks suurimaks entelodontide seas oli Dinohyus. Tal olid teravad ja tugevad hambad ning võimsad lõualihased. See loom sõi kõike, mis talle ette juhtus, alates puulehtedest ja juurikatest, lõpetades väiksemate loomadega.

62. Mõned kiskjalised

(teistele loomadele jahti pidavad loomad) kõndisid varvastel, teised toetusid tervele tallale. Suurem osa kiskja-

listest, näiteks kaslased ja koerlased, on varvulkõndijad, see võimaldab neil kiiremini joosta. Daphoenodon oli aga tallulkõndija nagu karu. Mõne maa teadlased kutsuvadki seda looma karukoeraks, sest ta nägi välja nagu koer, aga kõndis nagu karu.

T Dinohyus elas Põhja-Ameerikas ja tema keha oli 3 m pikkune. Tal olid võimsad lõualihased ja tugevad hambad nagu koeral, mis lubavad arvata, et luude närimine ei tekitanud tal mingit raskust. Ilmselt toituski ta peamiselt teiste loomade lihast.

38


Eelajalooline elu

63. Kunagiste loomade

kivististe järgi võib aru saada, kas need loomad olid öise või päevase eluviisiga.

Plesictis oli umbes 75 cm pikkune kärplane, kelle kivististest on näha, et tal olid suured silmakoopad. See tähendab, et tal olid suured silmad ja et tõenäoliselt pidas ta jahti öösiti. Tal olid ka teravad küünised ja pikk saba – ilmselt elas ta peamiselt puude otsas ja tema saagiks langesid linnud ja putukad. Küünistega haaras ta puust kinni ja sabaga pidas tasakaalu.

64. Mõned kiskjalised on miljonite aas-

tate jooksul väga vähe muutunud. Potamotherium oli kärplane, kes elas Euroopas 23 miljonit aastat tagasi. Ta nägi peaaegu samasugune välja nagu tänapäevane saarmas. Potamotherium’i nõtke keha oli kalade püüdmiseks hästi kohanenud, sarnanedes sellegi omaduse poolest saarmaga.

Küsimused 1. Miks kutsuvad mõne maa teadlased Daphoendont’i karukoeraks? 2. Milline jahti pidav loom oli öise eluviisiga? 3. Millist saaki sõi Potamotherium? 4. Mida sõi teadlaste arvates entelodont? S Potamotherium’il oli väga pain-

duv selgroog, mis lubas tal vees vabalt ujuda.

39

Vastused 1. Sest ta nägi välja nagu koer, aga kõndis nagu karu 2. Plesictis 3. Kalu 4. Peaaegu kõike


Hiigelsuured dinosaurused 126. Sauropoodid olid

dinosauruste seas tõelised hiiglased. Nendel suurtel dinosaurustel oli

väike pea ja väga pikk kael, keha nagu tohutu tünn,, otsast ahenev pikk saba ja jalad nagu sambad. bad. Kõige suuremad sauropoodid olid Brachiosaurus chiosaurus, Mamenchisaurus, Barosauru Barosaurus us, Diplodocus odocuss ja Argentinosaurus.

S Argentinosaurus oli 40 m pikkune ja kaalus kuni 100 t.

127. Tõenäoliselt

elasid sauropoodid suuremate rühmade ehk karjadena. Me teame seda

nende kivistunud jalajälgede järgi. Iga nende loomade jäetud jalajälg oli sama suur nagu autoiste. Leitud on sadu nende jäetud ja kõrvuti asetsevaid kivistunud jalajälgi. See näitab, et nad liikusid mööda maad hulgakesi koos suurte karjadena.

66

128. Sauropoodid võisid

neelata ka kive ja nad tegid seda meelega! Oma suurte, rehapulki meenutavate hammastega olid need loomad võimelised puudelt küll lehti rebima, kuid ei saanud toitu läbi närida ega peenestada. Allaneelatud kivid tegid sauropoodi maos selle töö ära, peenestades söödud oksi ja lehti. Selliseid hõõrdumisest ümaraks lihvitud kive on leitud sauropoodide säilmete hulgast.


Dinosaurused

129. Suurimad sauropoodid

(näiteks Argentinosaurus) olid hiiglaslike mõõtmetega. Nad kaalusid 10 korda rohkem

Mamenchisaurus elas 130 miljonit aastat tagasi Ida-Aasias. Ta oli kuni 26 m pikkune ja kaalus 30 t. Barosaurus elas 150 miljoni aastat tagasi Põhja-Ameerikas ja Aafrikas. Ta oli kuni 27 m pikkune ja kaalus 15 t.

kui praegused elevandid. Nende jalajäljed näitavad, et nad võisid vaatamata oma suurele kaalule päris kiiresti joosta – vähemalt sama kiiresti kui sina!

Brachiosaurus elas 150 miljonit aastat tagasi Põhja-Ameerikas ja Aafrikas. Ta oli kuni 25 m pikkune ja kaalus 50 t.

Diplodocus elas 150 miljonit aastat tagasi Põhja-Ameerikas. Ta oli kuni 27 m pikkune ja kaalus 12 t.

130. Tõenäoliselt pidid

sauropoodid kogu aeg sööma ja arvatakse, et nad tegid seda 20 tundi ööpäevas. Nende tohutu suured kehad vajasid väga palju toitu, kuid söömine võttis aega, sest suu oli ju suhteliselt väike.

USKUMATU!

Praegusaja kaubaautod on umbes sama mõõtu kui pildil olevad dinosaurused.

Diplodocus oli tuntud selle poolest, et võis oma pika sabaga nii kiiresti vehkida, et selle ots talitles kui hiiglaslik piits. Kui ta oma sabaga lõi, tekitas läbi õhu vihisev sabaots kõrvulukustava plaksatuse. Selline ava ppl laakksatuse. S elline kõva heli hirmutas vaenlased aenlased eemale, aga kui oht väga suur oli, võis ta selle „piitsaga” neile ka sügavaid haavu lüüa.

67


Mitte veel päris välja surnud 315. On ka selliseid liike, W Pterosaurused ehk

tiibsisalikud olid lendavad roomajad, kes surid välja 65 miljonit aastat tagasi.

313. On päris lihtne kindlaks teha, kas mingi eelajalooline liik on praeguseks välja surnud. Keegi pole näinud elusaid dinosauruseid.

Nende kohta liigub rahvasuus aga müüte ja legende, mis väidavad, et nad elavad ka praegu, kuid selliste väidete kohta pole mingeid teaduslikke tõendeid. Niisiis me järeldame, et dinosaurused on tõepoolest välja surnud.

314. Mõned nüüdisaegsed liigid sarnanevad väga oma kunagiste eellastega, kes on ammu välja surnud. Neid uurides

saame paremini aru, kuidas toimub evolutsioon ja kuidas kunagi looduses elanud liigid välja on surnud.

144

kes elasid Maal miljoneid aastaid tagasi ja keda peeti väljasurnuiks, kuid kelle elusaid esindajaid avastati alles üsna hiljuti. Kivististe

vanuse järgi järeldati, et ürgsed kalad latimeeriad surid välja juba 70 miljonit aastat tagasi, kuid 1938. aastal püüti üks latimeeria kinni India ookeani IdaAafrika vetes ja pärast seda esimest on neid leitud veelgi. Selliseid eelajaloolisi liike, kes on tänapäevani säilinud, nimetatakse elusateks fossiilideks.

T Latimeeria on aegade jooksul

väga vähe muutunud, praegused isendid sarnanevad suuresti nendega, kes elasid meredes miljoneid aastaid tagasi.


Välja surnud

USKUMATU! on t latimeeriaid On selgunud, e i. Üht liiki koguni kaks liik ookeani on püütud India ika lä l äneosas Aafr India t st, teist aga vete t. Malaisia vetes s a s o a id i n a e ook

X Chaco pekaari on väliselt väga sarnane suure

jääaja pekaariga, kes kadus maailmast 10 000 aastat tagasi.

316. Kui mõni

eelajaloolise päritoluga liik eksisteerib ka tänapäeval, siis nimetatakse sellist liiki reliktiks ehk jäänukiks.

Selliste liikide näiteks on Austraalia okaspuu volleemia, Lõuna-Ameerika chaco pekaari ja paljud käsijalgsed.

317. Metasekvoiat peeti ammu väljasurnud

puuliigiks. See puu sai tuntuks 10 miljoni aasta vanuste

kivististe kaudu. Kuid 1944. aastal avastati Hiinas terve metasekvoiade salu. Meie ajani säilinud metasekvoia on liigina ainus, kes oma perekonnast püsima jäi. Teda peetakse Paleogeeni reliktiks.

W Suur-kuldtiiba leidub MandriEuroopas, kuid soode põldudeks harimise tõttu on tema elukeskkond tunduvalt kahanenud.

X Metasekvoia on Hiina looduses

ohustatud liik, kuid maailmas kasvatatakse teda palju parkides ja aedades.

318. Mingi taime- või

loomaliik võib olla hävinud ühes, kuid olla säilinud teises piirkonnas. Suurbritannias suri 1960. aastatel soode kuivendamise tagajärjel välja suur-kuldtiib, kuid mujal Euroopas elab see liblikaliik paljudes kohtades edasi.

145


Rekordid 346. Ammustel aegadel reisisid

inimesed väga vähe ja nad ei teinud märkmeid looduses toimuvate muutuste kohta, seepärast ei märgatud ka mõnede loomaliikide kadumist. Alates 16. sajandist

hakkasid inimesed uurima maailma, milles nad elasid. Algas eluslooduse tundmaõppimine ja selle käigus leiti üha uusi loomaliike. Pahatihti juhtus ka seda, et uusi avastatud loomi hakati massiliselt küttima ja mõned liigid seetõttu ka hävisid.

S Inimesed avastasid maailmas uusi piirkondi ja reisidelt tagasi tulnult jutustasid fantastilisi lugusid kummalistest elukatest. Väga võimalik, et nende lugudes liitusid mitme nähtud looma tunnused.

348. Suurem osa elevantlinde

347. Mõtlemapanev näide inimeste põhjustatud loomade väljasuremisest on elevantlindude ehk raitlindude kadumine Madagaskari saarel. Neid lennuvõimetuid suuri linde oli Madagaskaril mitu liiki ja nad sarnanesid tänapäeva jaanalindudega. Kõige suuremad neist olid kolm meetrit kõrged ja kaalusid vähemalt 450 kg.

156

oli 16. sajandiks välja surnud.

Inimesed mitte lihtsalt ei küttinud neid, vaid korjasid suurtes kogustes toiduks ka nende mune, mis olid läbimõõduga 35 cm.

T Elevantlinnud ehk raitlinnud olid Madagaskari endeemid, nad arenesid välja sellel saarel. Neil puudusid looduslikud vaenlased. Siis aga ilmusid inimesed, kes hakkasid tegema suurt hävitustööd.


Välja surnud

Kunag ie Atland las Põhjai rannik ua miljone id hiida ladel lke.

li 8 m riõhv o

e.

pikkun

i me

Steller

S Suurte loomade väljasuremine on kestnud ka viimastel sajanditel.

hobuantiloop See väljasurnud na. väikeste karjade

349. Võib koostada pika nimekirja

neist loomaliikidest, kes surid välja enne 20. sajandit. Nende hulka kuuluvad Uus-

Meremaa lennuvõimetud suured linnud moad (16. sajandi alguses), Euroopa ürgveis ehk tarvas (viimane arvatavasti 1627), Lõuna-Aafrika üks hobuantiloobiliik (1800), pingviini meenutav Põhja-Atlandi rannikualade lennuvõimetu hiidalk (1844) ja Vaikse ookeani põhjaosas elanud stelleri meriõhv (arvatavasti 1854).

elas

USKUMATU! Uus-Meremaa hiidmoa oli 4,5 m kõrgune. Talle pidas jahti ma a il m suurim kotkas Harpagornis mo a orei. See lind ise su ri välja 15. sajandil.

350. Sama kurva

nimekirja saab koostada suurest hulgast taimeliikidest, kes on jäädavalt kadunud.

Nendeks on näiteks Brasiilia endeemne mürdiline Campomanesia lundina (kadus 1825), Lõuna-Atlandi Saint Helena saarel kasvanud nõgesleht Acalypha rubrinervis (1860) ja India liblikõieline taim Cynometra beddomei (1880).

W Saint Helena saarel kasvav kassinaeriline Trochetiopsis ebenus on põõsastaim, keda on suudetud väljasuremisest päästa.

157


Mis toimub praegu?

363. Tänapäeval kiireneb liikide

väljasuremine mitmetel põhjustel. Teadlased nimetavad praegust aega uueks väljasuremiste ajastuks.

USKUMATU! aal sureb iga Võimalik, et M ni kümme liiki päev välja ku peamiselt elusolendeid – ade putukaid, ts e m te is il p o o tr e metsi raiutaks sest troopilisi a puitu ja maha, et saad põllumaad.

364.

Tänapäeval on liikide väljasuremise peamiseks põhjuseks liikide elukeskkonna hävimine või halvenemine. Inimeste arv

maailmas kasvab ja me vajame maad, et ehitada elamuid, farme, tehaseid ja teid ning rajada puhkekohti. Selle võrra jääb puutumata loodust üha vähem alles.

S Õhku paisatud mürgised gaasid reageerivad õhus oleva veega ja sajavad happevihmadena alla, hävitades metsi suurtel maaaladel.

W Metsade raadamine tööstuse tarbeks on peamine troopiliste metsade kadumise põhjus.

164


365. Troopilisi metsi

hävitavad ka happevihmad, nende loomastikku aga jahipidamine.

Suurt kahju toob loodusesse võõrliikide asutamine, aga ka põllumajanduslike liikide haiguspuhangud, mis võivad üle kanduda looduslikele liikidele. Isegi kollektsionäärid võivad oma tegevusega olla ohtlikud, kui nad viivad loodusest ära mõne haruldase liigi viimase isendi. Üleilmne soojenemine ja kliimamuutus avaldavad otsest mõju Maa looduskeskkonnale, kiirendades liikide väljasuremist.

S Baijji’d on ilmselt välja surnud. Mõned loodavad, et võib võib-olla õib-oll ollllaa on nad säilinud Jangtse jõe ülemjooksul väikestes lisajõgedes. Neid on harva ka kohatud, kuid pädevad tõendid puuduvad.

366. 2007. aastal nurjusid kõik

katsed leida Hiinas Jangtse jõest baiji’d ehk järvevaala (Lipotes vexillifer). Seda liiki ohustasid tammide rajamine, veereostus ja väljapüük. Esmakordselt avastati baiji 1918. aastal Jangtse jõe valglas Dongtinghu järves.

T Praeguseks ajaks välja surnud kuld-kärnkonnad olid tõenäoliselt üleilmse soojenemise ja üha laieneva inimtegevuse ohvrid.

165

Loomade fantastiline maailm  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you