Issuu on Google+


Väikesed linnud Rasvatihane Välimus Rasvatihane on väike väga elavaloomuline kirju sulestikuga lind. Tal on läikivmust pealagi ja valged põsed. Kollasel rinnaesisel on must pikitriip, küljedki on kuni tiibadeni kollased. Seljasulestik on rohekaskollane, tiibade tumedal põhjal hallikassinised kitsad triibud. Laul on vali ja kirka tämbriga „tüü-di“ või „tsi-tsi-füü“, sagedasti kõlab see nagu hüüaks ta „sitsi-kleit, sitsi-kleit“. Kutsehüüd „pink-pink“.

Nüüd toast välja!kõikjal

võib kohata Rasvatihaseid al teguti ka maapinn nii puudel ku ja kirjud, on nii vilkad semas. Et nad ale selle Pe e märgata. on neid kerg poole la al sageli pea ripuvad nad okste küljes.

Suurus: 14 cm Vaadeldav: aasta ringi kui ka maal, metsas, pargis või kalmistul. Toiduks seemned ja pungad, poegi toidetakse peamiselt putukavastsetega. Pesitseb puuõõnsustes, majade seinapragudes ja katuseungastes, kuid kasutab meelsasti ka talle üles pandud pesakaste. Kindlasti on ta meie kõige harilikum aialind, ning et ta pole eriti pelglik, ei lase Rasva-Ants end inimestest segada.

Elupaik Rasvatihane on väga mitmekülgne ja kohanemisvõimeline.Ta elab nii linnas

Rasvatihane söögimajakeses. Rasvatihase kurnas on 6–13 muna. Kui koduks on valitud pesakast, on sul suurepärane võimalus vaadata, kuidas vanemad oma näljaseid poegi toidavad. Pojad lennuvõimestuvad juuni algul.

Rasvatihase poeg.

20


Väikesed linnud Puukoristaja

triip, alapool valge. Üle silma jookseb pikk must triip. Tema laul on väga kõlav, kohati läbitungiv vilerida „viääviää“. Kutsehüüd „djutt djudjutt“ või „psiit, psiit, psiit“.

Suurus: 14 cm Vaadeldav: aasta ringi

Välimus Oma lühikese saba ja kaela tõttu tundub puukoristaja pigem jässakana. Ta nokk on pikk ja terav, kurgualune valge, tiivad hallid, nende alt paistab punakas

Elupaik Puukoristaja elutseb metsades, aedades või parkides, eriti sellistes, kus on palju vanu puid. Siit leiab puukoristaja puukoore alt ka oma lemmiktoitu: putukaid ja nende vastseid, aga ta sööb ka pähkleid ja seemneid. Puukoristaja eripäraks Puukoristaja pesakasti juures. on võime puutüvel pea ees alla ronida. Pesitseb harilikult puuõõnsustes, kõige sagedamini rähni vanas Kas teadsid, et pesas, kuhu emalind varakevadel 5–8 muna puukoristaja ehitab suuremate lindude pessa komuneb. Umbes 2 nädala lides pesaava savi või mudaga poolkinni, et vanad pärast kooruvad pojad, elanikud enam sisse ei mahuks? kes juba 4 nädala pärast on ka lennuvõimelised.

21


Väikesed linnud Ööbik Välimus Ööbiku ülapool on oliivpruun, kusjuures selg on veidi tumedam kui rind ja kõht. Saba selgelt punakaspruun. Laul on kauneimaid linnulaule, kõlav ja vaheldusrikas, võib kosta kuni 1 km kaugusele. Kevadel laulab ta kogu päeva, suve poole põhiliselt öösiti. Laul lakkab pärast juuni keskpaika. Kutsehüüd peenike „fiit“, millele lisatakse kare „arr“.

Suurus: 16–17 cm Vaadeldav: maist augustini Elupaik

Ööbik pesa valvamas.

Ööbiku kohta on palju legende. Põhjus ei peitu mitte ainult tema vaheldusrikkas laulus, vaid ka selles, et näha saab teda üliharva. Oma silmatorkamatu sulestiku tõttu on ta tihedas põõsastikus ja kõrges rohus praktiliselt nähtamatu. Ka toidu – peamiselt putukate, tigude ja ussikeste otsimisel hoiab ta end alati varju. Kausikujuline maapinnale ehitatud, peente kõrte ja taimevillaga vooderdatud pesa on hästi ära peidetud ning ööbik kõnnib pesani täiesti märkamatult, ta ei lenda sinna. Ööbik kasvatab üles 5–6 poega, kes iseseisvuvad juuli algul.

Kas teadsid, et

ab, gu nimigi viit ööbik on, na ab ul igi isalind la öine laulik, ku ni ka päeval ku kevadel seni ud paarilise? Leit leiab endale ja ab siis pesa emalind ehit i üksinda. haudub poeg

30


Väikesed linnud Jäälind

Elupaik Jäälind vajab eluks selge veega kiirevoolulisi ja kalarikkaid veekogusid. Kalad on veeputukate, konnakulleste ja limuste ees tema lemmikroaks. Jäälind istub toitu varitsedes sageli kõrgemal kohal, näiteks mõnel vee kohale ulatuval puuoksal. Kala avastanud, sukeldub ta pea ees vette saaki tabama. Jäälind pesitseb järskudes jõekallastes,

Kas teadsid, et Suurus: 16–17 cm Vaadeldav: märtsist novembrini, mõnikord talvitub

märtsis alustab emalind paarilise otsinguid? Siis lendab ta valjult häälitsedes veekogu ääres ringi. Et maastik on sel ajal veel üpris lage, võib teda kergesti märgata.

Välimus Jäälinnul on jässakas keha, lühike saba ja pikk terav nokk. Ta sulestik on silmatorkav: selg ja pealagi türkiissinine, kõht säravalt oranžpunane. Üle silma jookseb oranžikas triip, mis kuklapoolel jätkub valgena, kurgualusel on valge laik. Laululind ta pole, häälitsused läbitungivad „tjei“ või „tjih-ii“ ja krigistav „kritkritkrit“.

Jäälind uurib ümbrust.

peamiselt liivakivipaljandites veekogu lähedal. Kuni meetripikkuse pesakäigu uuristavad mõlemad vanemad üheskoos. Nad kraabivad pinnase nokaga lahti ja heidavad siis jalgadega välja. Seejärel muneb emalind käigu lõppu pesaasemele 6–7 muna. Soodsatel aastatel pesitseb 2 korda.

31


Keskmise suurusega linnud Loorkakk Välimus Loorkakul on ainult talle omane heleda näosulestikuga (looriga) ning lähestikku asetsevate mustade silmadega nägu. Oma pead suudab ta pöörata kuni 270 kraadi ulatuses – peaaegu terve ringi. Sulestik üldiselt hele kollakaspruun, tumedate tähnidega, alapool valkjas. Tegutseb peamiselt öösel. Hääl vali kirisev kriiskamine, ka heledad huiked.

Kas teadsid, et loorkakk peab jahti öösel, sest tal on iseäranis terav silmanägemine? Aga ka tema kuulmine on suurepärane. Seejuures on talle abiks „näoloor“, mille suled püüavad helisid ja nii kuulebki lind paremini.

Elupaik Loorkakk elab eelkõige maakohtades, põldude ja niitude lähistel, sest seal on

Suurus: 33–39 cm Vaadeldav: aprillist septembrini, Eestis harv eksikülaline palju hiiri. Hiirejahile minnakse õhtuhämaruses ja öösel. Loorkakk istub varitsedes mõnel kõrgemal oksal või postil. Vahel jahib ta lennult ka väikesi linde. Pesa ehitatakse vanadesse lahtistesse hoonetesse, varemetesse, kirikutornidesse või puuõõnsustesse. Pojad kasvatatakse üles üheskoos. Loorkakkude paar jääb kokku kogu eluks.

Loorkakk õhtuhämaruses.

Maandumas.

50


Keskmise suurusega linnud Pasknäär

Suurus: 33–35 cm Vaadeldav: aasta ringi

Kas teadsid, et sügisel kogub pasknäär endale talveks toiduvaru: mitmesuguseid pähkleid ja tõrusid, ennekõike tammetõrusid? Talvise toiduvaru peidab ta oma pesa lähedusse. Aeg-ajalt võtab ta „sipelgavanni”, lubades sipelgatel oma sulestikus ringi joosta. Ta kasutab sipelghapet parasiitide vastu.

Välimus Pasknääri sulestik on roosakas- või pruunikashall. Tal on jässakas keha ja tugev must nokk. Peente tumedate triipudega peasulgi saab ta kergelt turri ajada. Mustal tiival on valge laik, tiivanukkidel türkiissinised triibud. Tavaline häälitsus on vali kriiskav või kärisev „kraääk“. Jäljendab meisterlikult teisi linde, näiteks tema „viää“ on hiireviu omast peaaegu eristamatu. Elupaik

Pasknäär oksal ümbrust uurimas.

Pasknäär pesitseb nii okas- kui lehtmetsades, puisniitudel, mõnikord ka parkides või suurtes aedades. Tema toit on väga mitmekesine: ta sööb niihästi seemneid, marju kui ka putukaid, aga samuti väikeste värvuliste mune ja poegi. Oma pesa ehitab pasknäär puu otsa tüve lähedale. Kurnas on 5–7 hallikasrohelist muna. Poegi hauduvad vanemad vaheldumisi. Pojad kooruvad umbes 2 nädala pärast. Nad jäävad pessa veel umbes 3 nädalaks.

51


Suured linnud Kaljukotkas

Elupaik Kaljukotkas elab meil rabasaarte ja rabade servade okasmetsades, saagijahil käib metsa ja raba lähedasel loodusmaastikul. Õhus tiirutades uurib ta ümbrust ja luurab saakloomi, kelleks on

Kas teadsid, et kaljukotkas on väga kohatruu lind, kes kasvatab oma poegi samas pesas aastakümneid?

Suurus: 75–90 cm Vaadeldav: aasta ringi

Välimus Kaljukotkas on tugev röövlind. Ta on ühtlaselt tumepruun, vaid suleäärised on heledamad. Kaljukotkal on piklik pea, tugev ja terav ning allapoole kaardu nokk. Võimsad tugevate küünistega jalad on kuni varvasteni sulgedega kaetud. Häälitsused õrn „kluk-kluk“ ja kilav „klijaa“.

põhiliselt jänesed, närilised ja linnud. Saaki märganud, sööstab selle poole ja haarab oma tugevate küüniste vahele. Toitub ka hukkunud loomade korjustest. Oma koguka pesa ehitab enamasti männi otsa. Kurnas on 1–2 muna, tihti kasvab üles üksainus poeg, kes lennuvõimestub juuli esimesel poolel. Kaljukotka paarid on püsivad ja jäävad kokku kogu eluks.

Kaljukotkas lennus.

Kaljukotkad on suured ja uhked linnud.

68


Suured linnud Hallhani

Hallhani ujumas.

Suurus: 75–90 cm Vaadeldav: märtsist oktoobrini

Välimus

ühtlasi on meie koduhanede esivanem. Tema menüüsse kuuluvad eelkõige rohttaimed ja seemned. Oma pesa ehitab hallhani pilliroovabale laigule keset roostikku või rannaniidule taimestiku varju. Kurnas on 4–8 muna. Haudub ainult emalind. Pojad kooruvad umbes kuu aja pärast, lennuvõimestuvad juulis. Nad on pesahülgajad.

Hallhane seljasulestik on pruunikashall, kõhualune helehall. Kõige tumedamad on tiivad. Sabaalune valge. Pea hall. Nokk ja jalad on tuhmroosad, varvaste vahel ujulestad. Ta kaagutab valjult, üsna koduhane moodi „kaang, ka-nganga”. Elupaik Hallhani eelistab roostikku kasvanud mererannikut ja saari. Hästi sobib põldude ja niitude lähedus. Hallhani on üks levinumaid Euroopa haneliike, kes

Hallhaned poegadega.

Kas teadsid, et tuntud looduseuurija Konrad Lorenz kasvatas hallhanesid ja sai palju teada nende käitumise kohta? Linnud olid temaga nii harjunud, et järgnesid lennates ka ta väikesele lennukile.

69


Linnud lehitsevad